18.2.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 39/2

---

Tšehhi Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus võtta vastu nõukogu raamotsus 2009/…/JSK kohtualluvuskonfliktide ennetamise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses

(2009/C 39/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõike 1 punkte c ja d ning artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise.

(2)

Selleks et tõhustada kohtu alla andmist, tagades samas nõuetekohase õigusemõistmise, tuleks Euroopa Ülemkogu poolt 4. ja 5. novembri 2004. aasta kohtumisel kinnitatud Euroopa Liidus vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist käsitleva Haagi programmi (2) kohaselt pöörata erilist tähelepanu võimalustele koondada piiriülestes mitmepoolsetes kohtuasjades süüdistuste esitamised ühte liikmesriiki ning jätkuvalt pöörata tähelepanu täiendavatele ettepanekutele, sealhulgas kohtualluvuskonflikti osas, et viia lõpule kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise põhimõtte rakendamise meetmete üldine programm.

(3)

Käesolevas raamotsuses sätestatud meetmete eesmärk peaks olema eelkõige ennetada ja lahendada kohtualluvuskonflikte, tagada, et kriminaalmenetlust toimetatakse sobivaimas kohtualluvuses, ning muuta kohtualluvuse valik kriminaalasjades läbipaistvamaks ja objektiivsemaks olukorras, kus kohtuasja esemeks olevad teod kuuluvad kahe või enama liikmesriigi kohtualluvusse.

(4)

Olukorras, kus teod kuuluvad mitme liikmesriigi kohtualluvusse ja kus võib tekkida kohtualluvuskonflikt, ei saa tagada, et kriminaalmenetluse toimetamiseks valitakse sobivaim kohtualluvus või et kohtualluvus valitakse läbipaistval või objektiivsel viisil, võttes arvesse kohtuasja konkreetseid asjaolusid ja iga võimaliku kohtualluvuse omadusi. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval ühisel Euroopa alal tuleb võtta meetmeid tagamaks, et siseriiklikud asutused saaksid varases faasis teadlikuks tegudest, mis võivad põhjustada kohtualluvuskonflikti, ning et jõutaks kokkuleppele koondada selliseid tegusid käsitlevad kriminaalmenetlused võimaluse korral ühte kohtualluvusse, võttes arvesse ühiseid ja objektiivseid kriteeriume ning läbipaistvust.

(5)

Käesolevat raamotsust tuleks kohaldada peamiselt kahes olukorras. Esiteks kehtestatakse sellega menetlus teabevahetuseks juhul, kui ühe liikmesriigi pädevad asutused toimetavad kriminaalmenetlust konkreetsete tegude suhtes ja neil tuleb kindlaks teha, kas samade tegude suhtes toimetatakse kriminaalmenetlust mõnes teises liikmesriigis. Teiseks kohaldatakse seda olukorras, kus ühe liikmesriigi pädevad asutused toimetavad kriminaalmenetlust konkreetsete tegude suhtes ning saavad muude vahendite kui teavitamismenetluse abil teada, et teise liikmesriigi pädevad asutused juba toimetavad kriminaalmenetlust samade tegude suhtes. Sellisel juhul ei peaks teavitamismenetlust kohaldatama ja vastavad liikmesriigid peaksid alustama otseseid konsultatsioone.

(6)

Käesoleva raamotsuse eesmärk ei ole lahendada negatiivseid kohtualluvuskonflikte ehk olukorda, kus ükski liikmesriik ei ole tunnistanud oma kohtualluvust toimepandud kuriteo suhtes. Olukorda, kus liikmesriik on tunnistanud oma kohtualluvust, kuid ei soovi seda teostada, tuleks käesoleva raamotsuse kohaldamisel käsitada positiivse kohtualluvuskonflikti eraldi kategooriana.

(7)	Ükski liikmesriik ei peaks olema kohustatud loobuma kohtualluvusest või kohtualluvust üle võtma, kui ta seda ei soovi. Juhul kui kokkuleppele ei jõuta, peaks liikmesriikidele jääma õigus alustada kriminaalmenetlust kõikide kuritegude suhtes, mis kuuluvad nende kohtualluvusse.

(8)

Käesolev raamotsus ei mõjuta liikmesriikide siseriikliku õigusega hõlmatud õiguspärasuse ja oportuniteedi põhimõtte kohaldamist. Kuna käesoleva raamotsuse üldine eesmärk on vältida tarbetuid paralleelseid kriminaalmenetlusi, ei tohiks selle kohaldamine põhjustada kohtualluvuskonflikti, mis muul viisil ei tekiks.

(9)	Käesolev raamotsus ei piira ning sellega ei ole kavas isegi kaudselt reguleerida Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis (3) ja Euroopa Ühenduste Kohtu asjakohase kohtupraktikaga tunnustatud ne bis in idem põhimõtte kohaldamist.

(10)	Käesolev raamotsus ei piira 15. mail 1972. aastal Strasbourgis alla kirjutatud kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsiooni ega muude liikmesriikide vaheliste kriminaalmenetluste üleandmist käsitlevate kokkulepete kohaste menetluste kohaldamist.

(11)	Asjaolu, et süüdistatav on teise liikmesriigi kodanik või elab teises liikmesriigis, ei peaks automaatselt tähendama olulist seost.

(12)

Kriminaalmenetluse esemeks olevate tegude kirjeldamisel peaks teavitav asutus märkima teavituses eelkõige kuriteo toimepanemise täpse koha, aja ja viisi ning üksikasjad kahtlustatava või süüdistatava kohta, et reageeriv asutus saaks kindlaks teha, kas tema liikmesriigis toimetatakse kriminaalmenetlust samade tegude suhtes.

(13)	Iga asjaomane liikmesriik võib alustada otseseid konsultatsioone mis tahes teabevahendite abil.

(14)	Käesolevas raamotsuses sätestatakse juhud, mil vastavad asutused on kohustatud alustama otseseid konsultatsioone. Miski ei tohiks siiski takistada asutustel alustamast otseseid konsultatsioone vabatahtlikult muudel juhtudel, et leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses.

(15)

Olukorras, kus pädevad asutused saavad teada, et ühes liikmesriigis käimasoleva või kavandatava kriminaalmenetluse esemeks olevad teod olid teises liikmesriigis lõpetatud menetluse esemeks, tuleks edendada edasist teabevahetust. Selle teabevahetuse eesmärk peaks olema anda menetluse lõpetanud liikmesriigi pädevatele asutustele teavet ja tõendeid, mis võimaldab neil vajadusel menetlust uuendada vastavalt siseriiklikule õigusele.

(16)	Käesolev raamotsus ei peaks tekitama tarbetut bürokraatiat juhul, kui otsusega hõlmatud probleeme saab hõlpsasti lahendada muul sobival viisil. Seega peaks liikmesriikide vahelised olemasolevad paindlikumad vahendid või kokkulepped olema käesoleva raamotsuse suhtes ülimuslikud.

(17)	Käesolev raamotsus täiendab nõukogu … otsust 2008/…/JSK (millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK) (4) ega piira selle kohaldamist ning peaks kasutama Eurojusti raames juba olemasolevaid mehhanisme.

(18)	Käesoleva raamotsuse kohaselt edastatud isikuandmete suhtes tuleks kohaldada nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) (5).

(19)	Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva raamotsusega kehtestatakse:

a)

menetlusraamistik, mille alusel siseriiklikud asutused vahetavad teavet konkreetsete tegude suhtes toimetatavate kriminaalmenetluste kohta, et teha kindlaks, kas teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides toimetatakse paralleelset menetlust samade tegude suhtes, ning mille alusel selliste liikmesriikide asutused alustavad otseseid konsultatsioone, et jõuda kokkuleppele sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes, mis kuuluvad kahe või enama liikmesriigi kohtualluvusse;

b)	eeskirjad ja ühised kriteeriumid, mida kahe või enama liikmeriigi asutused võtavad arvesse iga kord, kui nad püüavad jõuda kokkuleppele sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes.

2.   Käesolevat raamotsust kohaldatakse järgmistel juhtudel:

a)

kui ühe liikmesriigi pädevad asutused avastavad kriminaalmenetlust toimetades, et menetluse esemeks olevad teod on oluliselt seotud ühe või enama teise liikmesriigiga, ning on võimalik, et sellise liikmesriigi või selliste liikmesriikide pädevad asutused toimetavad kriminaalmenetlust samade tegude suhtes või

b)	kui ühe liikmesriigi pädevad asutused saavad kriminaalmenetlust toimetades mis tahes vahendite abil teada, et ühe või enama teise liikmesriigi pädevad asutused toimetavad kriminaalmenetlust samade tegude suhtes.

3.   Käesolevat raamotsust ei kohaldata juhul, kui ükski liikmesriik ei ole tunnistanud kohtualluvust toimepandud kuriteo suhtes.

4.   Käesolevat raamotsust ei kohaldata ettevõtjate vastu alustatud menetluste suhtes, kui nende esemeks on Euroopa Ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamine.

5.   Käesoleva raamotsusega ei teki üksikisikule mingeid õigusi, mida ta saaks siseriiklikes asutustes kasutada.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„teavitav riik” — liikmesriik, kelle pädevad asutused teavitavad teise liikmesriigi pädevaid asutusi või kutsuvad neid üles osalema otsestes konsultatsioonides;

b)	„reageeriv riik” — liikmesriik, kelle pädevaid asutusi teavitatakse või kutsutakse teise liikmesriigi pädevate asutuste poolt üles alustama otseseid konsultatsioone;

c)	„käimasolev menetlus” — kriminaalmenetlus, sealhulgas kohtueelne menetlus, mida liikmesriigi pädevad asutused toimetavad siseriikliku õiguse kohaselt konkreetsete tegude suhtes;

d)

„teavitav asutus” — siseriikliku õiguse kohaselt määratud asutus, kelle ülesanne on teavitada teise liikmesriigi asutusi käimasolevatest kriminaalmenetlustest, võtta vastu sellistele teavitustele antud vastuseid ning pidada teise liikmesriigi pädeva asutusega läbirääkimisi ja leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes, mis kuuluvad kõnealuste liikmesriikide kohtualluvusse;

e)

„reageeriv asutus” — siseriikliku õiguse kohaselt määratud asutus, kelle ülesanne on vastu võtta teavitusi teises liikmesriigis käimasolevate kriminaalmenetluste kohta ja neile vastata ning pidada teise liikmesriigi pädeva asutusega konsultatsioone ja leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes, mis kuuluvad kõnealuste liikmesriikide kohtualluvusse.

Artikkel 3

Teavitavate ja reageerivate asutuste kindlaksmääramine

1.   Iga liikmesriik teavitab nõukogu peasekretariaati sellest, milline asutus on määratud tegutsema tema teavitava ja reageeriva asutusena. Liikmesriik võib otsustada määrata sama asutuse tegutsema nii teavitava kui reageeriva asutusena.

2.   Nõukogu peasekretariaat teeb liikmesriikide edastatud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile ning avaldab selle Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Võimalus anda määratud asutuse ülesanded üle teisele siseriiklikule asutusele

1.   Teavitav või reageeriv asutus võib igas käesolevas raamotsuses ettenähtud menetlusfaasis otsustada anda oma ülesanded, mis tal on määratud asutusena kooskõlas artikli 3 lõikega 1, üle teisele siseriiklikule asutusele, näiteks siseriikliku õiguse kohaselt kriminaalmenetluse toimetamise eest vastutavale asutusele.

2.   Lõike 1 kohase otsuse tegemisel teavitatakse sellest viivitamata asjaomase liikmesriigi teavitavat või reageerivat asutust ning edastatakse talle ülesanded saanud asutuse kontaktandmed.

3.   Lõikes 1 osutatud otsus jõustub lõike 2 kohase teate kättesaamisel.

2. PEATÜKK

TEABEVAHETUS

Artikkel 5

Teavitamine

1.   Juhul kui siseriikliku õiguse kohaselt kriminaalmenetluse toimetamiseks pädevad liikmesriigi asutused avastavad, et käimasoleva menetluse esemeks olevad teod on oluliselt seotud ühe või enama teise liikmesriigiga, teavitab esimese liikmesriigi teavitav asutus niipea kui võimalik kõnealusest menetlusest nende tegudega oluliselt seotud liikmesriigi või liikmesriikide reageerivat asutust, et teha kindlaks, kas reageerivas liikmesriigis toimetatakse kriminaalmenetlust samade tegude suhtes.

2.   Lõike 1 kohase teavitamise kohustust kohaldatakse üksnes nende teavitava riigi õiguses kindlaks määratud kuritegude puhul, mille eest teavitavas liikmesriigis karistatakse vähemalt kuni üheaastase vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega.

Artikkel 6

Oluline seos

1.   Seost peetakse „oluliseks”, kui kuriteo toimepanemine või selle oluline osa leidis aset teise liikmesriigi territooriumil.

2.   Menetluste puhul, mis on seotud muu kui lõikes 1 nimetatud teise liikmesriigiga, tehakse otsus selle kohta, kas teatavat seost saab pidada oluliseks, iga juhtumi puhul eraldi, tuginedes eelkõige artikli 15 lõikes 2 loetletud ühistele kriteeriumidele.

Artikkel 7

Teavitamise kord

1.   Teavitav asutus teavitab reageerivat asutust mis tahes vahendite abil, millest jääb kirjalik jälg, mis võimaldab reageerival riigil tuvastada teavituse autentsuse.

2.   Kui reageeriv asutus on teadmata, teeb teavitav asutus kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste või Eurojusti kaudu, et saada reageerivalt riigilt andmed reageeriva asutuse kohta.

3.   Kui teavituse saanud reageeriva riigi asutus ei ole artikli 3 kohane pädev reageeriv asutus, edastab ta teavituse automaatselt pädevale asutusele ja teavitab sellest teavitavat asutust.

Artikkel 8

Teavituse vorm ja sisu

1.   Teavitus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	andmed siseriikliku asutuse või siseriiklike asutuste kohta, kes antud juhtumiga tegeleb või tegelevad;

b)	teavitatud käimasoleva menetluse esemeks olevate tegude kirjeldus, sealhulgas olulise seose laad;

c)	käimasoleva menetluse faas ja

d)	andmed kahtlustatava ja/või süüdistatava kohta, kui sellised andmed on teada, ning vajaduse korral kannatanute kohta.

2.   Teavitus võib sisaldada muud teavitavas riigis käimasoleva menetlusega seotud asjakohast lisateavet, näiteks teavet kõnealuses riigis esilekerkinud raskuste kohta.

3.   Teavitav asutus kasutab lisas esitatud vormi A.

Artikkel 9

Vastuse vorm ja sisu

1.   Vastus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	vajaduse korral andmed juhtumiga tegeleva või tegelenud siseriikliku asutuse või siseriiklike asutuste kohta;

b)	teave selle kohta, kas reageerivas riigis toimetatakse osade või kõikide teavituse aluseks olevate tegude suhtes menetlust ning teave menetlusfaasi kohta;

c)	teave selle kohta, kas reageerivas riigis on toimetatud menetlust osade või kõikide teavituse aluseks olevate tegude suhtes, sealhulgas teave lõpliku otsuse laadi kohta;

d)	vajaduse korral teave selle kohta, kas reageeriva riigi asutused kavatsevad alustada kriminaalmenetlust teavituse aluseks olevate konkreetsete tegude suhtes.

2.   Vastus võib sisaldada muud asjakohast lisateavet, eelkõige reageerivas riigis menetluse esemeks olevate tegudega vähem seotud, kuid siiski asjakohaste tegude kohta.

3.   Teavitusele vastamisel kasutab reageeriv asutus lisas esitatud vormi B.

Artikkel 10

Tähtajad ja lisateave

1.   Reageeriv asutus vastab teavitusele 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

2.   Vajaduse korral võib kõnealust tähtaega pikendada täiendavalt kuni 15 päeva. Reageeriv asutus teatab kõnealusest tähtaja pikendamisest lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

3.   Kui reageeriv asutus leiab, et teavitava asutuse esitatud teave on teavitusele vastamiseks ebapiisav, võib ta lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul esitada taotluse vajaliku lisateabe saamiseks ning kehtestada selle kättesaamiseks mõistliku tähtaja.

4.   Lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendatakse pärast lisateabe kättesaamist.

Artikkel 11

Vastamata jätmine

Juhul kui reageeriv asutus ei vasta teavitusele artiklis 10 sätestatud tähtaja jooksul, võib teavitav asutus võtta mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et juhtida küsimusele reageeriva riigi tähelepanu, sealhulgas teavitada sellest Eurojusti.

3. PEATÜKK

OTSESED KONSULTATSIOONID

Artikkel 12

Otsesed konsultatsioonid

1.   Vastuse edastamisel või pärast selle edastamist alustavad teavitav asutus ja reageeriv asutus otseseid konsultatsioone, et leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes, mis võivad kuuluda mõlema riigi kohtualluvusse, kui:

a)	reageerivas liikmesriigis on alustatud menetlust osade või kõikide teavituse aluseks olevate tegude suhtes või

b)	reageeriva riigi asutused kavatsevad alustada kriminaalmenetlust osade või kõikide teavituse aluseks olevate tegude suhtes.

2.   Siseriiklikud asutused alustavad lõike 1 kohaselt otseseid konsultatsioone juhul, kui rohkem kui ühe liikmesriigi reageerivaid asutusi on teavitatud samast käimasolevast menetlusest. Sellisel juhul vastutab kõnealuste konsultatsioonide kooskõlastamise eest asjakohane teavitav asutus.

3.   Kui teavitust ei esitata, alustavad kaks või enam liikmesriiki otseseid konsultatsioone oma vastavate teavitavate või reageerivate asutuste kaudu, et leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses, juhul kui nad saavad mis tahes vahendite abil teada, et konkreetsete tegude suhtes toimetatakse või kavandatakse paralleelseid kriminaalmenetlusi.

Artikkel 13

Teabe esitamine oluliste menetlustoimingute kohta

Otseseid konsultatsioone alustavad teavitavad ja reageerivad asutused esitavad teineteisele teavet kõikide pärast konsultatsioonide alustamist tehtavate oluliste menetlustoimingute kohta.

4. PEATÜKK

SOBIVAIMA KOHTUALLUVUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 14

Konsultatsioonide eesmärk

1.   Sobivaimat kohtualluvust käsitlevate konsultatsioonide üldine eesmärk on leppida kokku, et kahe või enama liikmesriigi kohtualluvusse kuuluvate kõikide tegude suhtes toimetavad kriminaalmenetlust üheainsa liikmesriigi pädevad asutused.

2.   Kui liikmesriigis on käimas menetlus tegude suhtes, mis on seotud, kuid mitte identsed tegudega, mille suhtes peetakse konsultatsioone sobivaima kohtualluvuse kindlaksmääramiseks, või kui eelkõige faktiliste asjaolude keerukuse või süüdistatavate arvu tõttu ei ole otstarbekas toimetada kriminaalmenetlust ühes liikmesriigis, võib olla asjakohasem toimetada kriminaalmenetlust kahes või enamas liikmesriigis, kui need menetlused hõlmavad vastavalt erinevaid faktilisi asjaolusid või eri isikuid.

Artikkel 15

Sobivaima kohtualluvuse kindlaksmääramise kriteeriumid

1.   Üldreeglina eelistatakse toimetada kriminaalmenetlust selle liikmesriigi kohtualluvuses, kus pandi toime suurem osa kuritegudest; selleks on koht, kus leidis aset suurem osa asjaomaste isikute poolt toime pandud kuritegude asjaoludest.

2.   Kui lõike 1 kohast üldreeglit ei saa kohaldada asjaolu tõttu, et kriminaalmenetluse toimetamiseks eksisteerivad muud piisavalt olulised tegurid, mis annavad tugeva eelise teisele kohtualluvusele, kaaluvad liikmeriikide pädevad asutused neid lisategureid, et jõuda kokkuleppele sobivaimas kohtualluvuses. Sellised tegurid sisaldavad eelkõige järgmisi tegureid:

—	süüdistatava või süüdistatavate asukoht pärast vahistamist ja võimalused nende üleandmiseks või väljaandmiseks muude võimalike kohutalluvuste alla;

—	süüdistatavate kodakondsus või elukoht;

—	riigi territoorium, kus tekkis suurem osa kahjust;

—	kannatanute olulised huvid;

—	süüdistatavate olulised huvid;

—	oluliste tõendite asukoht;

—	kõnealuse menetluse seisukohalt olulist tõendusmaterjali esitavate kaitset vajavate ja ohus olevate tunnistajate kaitse;

—	kõige olulisemate tunnistajate elukoht ja nende võime reisida liikmesriiki, kus pandi toime suurem osa kuritegudest;

—	kõnealuste tegude suhtes alustatud menetluse faas;

—	käimasolevad seotud menetlused;

—	menetluse toimetamise majanduslikud kaalutlused.

Artikkel 16

Koostöö Eurojustiga

1.   Kõik siseriiklikud asutused võivad igas siseriikliku menetluse faasis:

a)	küsida Eurojustilt nõu;

b)	otsustada saata Eurojustile lahendamiseks konkreetsed juhtumid, mille puhul tõusetub sobivaima kohtualluvuse küsimus.

2.   Kui Eurojusti pädevusse kuuluvate juhtumite korral ei ole olnud võimalik leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude suhtes, saadab ükskõik milline asjaga seotud liikmesriik erimeelsused ja samuti juhtumid, kus kokkulepet ei ole saavutatud 10 kuu jooksul pärast otseste konsultatsioonide alustamist lahendamiseks Eurojustile.

Artikkel 17

Juhtumid, mille puhul ei ole kokkulepet saavutatud

Erandlikel juhtudel, kui:

a)	kokkulepet ei ole saavutatud isegi pärast Eurojusti sekkumist kooskõlas artikliga 16 või

b)	Eurojusti pädevusse mittekuuluvate juhtumite puhul lõpetati otsesed konsultatsioonid erimeelsuste tõttu või kui kokkulepet ei ole saavutatud 6 kuu jooksul pärast otseste konsultatsioonide alustamist,

teavitavad liikmesriigid Eurojusti kokkuleppe saavutamise ebaõnnestumise põhjustest.

5. PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 18

Muu teabevahetus

1.   Kui ühe liikmesriigi pädevad asutused avastavad mis tahes vahendite abil, et teod, mis on kõnealuses liikmesriigis käimasoleva või kavandatava menetluse esemeks, olid teises liikmesriigis lõpetatud menetluse esemeks, võib esimese liikmesriigi teavitav asutus teavitada teise liikmesriigi reageerivat asutust kõnealusest olukorrast ning edastada kogu asjakohase teabe.

2.   Kui reageeriv asutus avastab teavituse kaudu või muul viisil, et teod, mis olid tema liikmesriigis lõpetatud menetluse esemeks, on teises liikmesriigis alustatud või kavandatava menetluse esemeks, võib reageeriv asutus kaaluda sellise lisateabe taotlemist, mis võimaldaks tal nõuetekohaselt hinnata võimalust menetluse uuendamiseks siseriikliku õiguse kohaselt.

6. PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Keeled

Kõik liikmesriigid märgivad deklaratsioonis, mis antakse hoiule nõukogu peasekretariaati, keeled, mida nad aktsepteerivad artiklis 5 osutatud teavituste puhul, ning keeled, milles nad teavitusele vastavad.

Artikkel 20

Seos õigusaktide ja muude kokkulepetega

1.   Kui muud õigusaktid või kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad lihtsustada või hõlbustada korda, mille kohaselt siseriiklikud asutused vahetavad teavet käimasolevate menetluste kohta, alustavad otseseid konsultatsioone ja püüavad leppida kokku sobivaimas kohtualluvuses kriminaalmenetluse toimetamiseks konkreetsete tegude faktiliste asjaolude suhtes, mis kuuluvad kahe või enama riigi kohtualluvusse, võivad liikmesriigid:

a)	jätkata käesoleva raamotsuse jõustumise ajal kehtivate kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist;

b)	sõlmida pärast käesoleva raamotsuse jõustumist kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid.

2.   Lõikes 1 osutatud lepingud ja kokkulepped ei mõjuta mingil moel suhteid liikmesriikidega, kes ei ole nende osalised.

3.   Liikmesriigid teatavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva raamotsuse jõustumist, milliste lõike 1 punktis a osutatud olemasolevate lepingute ja kokkulepete kohaldamist nad soovivad jätkata.

Liikmesriigid teatavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast seesugusele lepingule või kokkuleppele allakirjutamist ka kõigist lõike 1 punktis b osutatud uutest lepingutest ja kokkulepetest.

4.   Käesoleva raamotsus ei piira nõukogu otsuse 2008/…/JSK kohaldamist.

Artikkel 21

Rakendamine

Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse sätete järgimiseks vajalikud meetmed …

Liikmesriigid edastavad samaks kuupäevaks nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile nende sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusesse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused.

Artikkel 22

Aruanne

Komisjon esitab hiljemalt … Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikke meetmeid, ning millele vajaduse korral lisatakse seadusandlikke ettepanekuid.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  … arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(3)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(4)  ELT … (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(5)  ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

---

---