52009DC0698

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 22.12.2009

KOM(2009)698 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

SAPARDi AASTAARUANNE – 2008

SEK(2009)1715

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

SAPARDi AASTAARUANNE – 2008

1. Sissejuhatus

2000. aasta alguses tõhustas Euroopa Liit ühinemiseelset abi Ida- ja Kesk-Euroopa kümnele kandidaatriigile maaelu arendamiseks loodud põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelse programmiga SAPARD. Selle rakendamiseks valiti ainulaadne lähenemisviis: taotlejariikide riigiasutused võtsid endale kogu vastutuse detsentraliseeritud juhtimise teel, mis võimaldas SAPARDi programmi rakendada. Üks eesmärk on rakendada arvukalt väikesemahulisi maaelu arengu projekte, teiseks tuleks luua struktuurid, mis võimaldaksid kohe pärast ühinemist kohaldada ühenduse õigustikku. Üksikasjalikku teavet SAPARDi rakendamise kohta võib leida eelmistest aastaaruannetest, mis on avaldatud Euroopa Komisjoni veebisaidil http://ec.europa.eu/agriculture/external/enlarge/publi/index_en.htm.

Käesolevas aruandes käsitletakse eelkõige SAPARDi rahalist rakendamist Bulgaarias, Rumeenias ja Horvaatias, sest 1. mail 2004 EL-iga ühinenud kaheksa uue liikmesriigi SAPARDi programmid on lõpetatud. Uued liikmesriigid lõpetasid 2004. aasta jooksul projektidega seotud lepingute sõlmimise SAPARDi programmi raames ja läksid üle lepingute sõlmimisele ühinemisjärgsete maaelu arengu programmide raames. Viimased maksed lõplikele abisaajatele SAPARDi programmi raames tehti 2006. aasta lõpus.

Bulgaaria ja Rumeenia, kes ühinesid EL-iga 1. jaanuaril 2007, on samuti lõpetanud lõplike abisaajatega lepingute sõlmimise SAPARDi programmi raames (Bulgaaria 31. oktoobril 2007 ja Rumeenia 31. juulil 2007).

Horvaatia programm kiideti komisjoni otsusega heaks 8. veebruaril 2006. Komisjoni 29. septembri 2006. aasta otsusega 2006/658/EÜ, mis käsitles haldusvolituste andmist, tekkis Horvaatial õigus saada SAPARDi rahalisi vahendeid. 2008. aastal jätkati nii lepingute sõlmimist lõplike abisaajatega kui ka rahaliste vahendite kasutamist.

2. Programmi rakendamine ja haldamine

SAPARDi 2005. aasta aruandes hinnati eesmärkide saavutamist kaheksas uues liikmesriigis, kes olid lepingute sõlmimise lõpetanud. SAPARDi 2007. aasta aruanne sisaldab samasugust analüüsi Bulgaaria ja Rumeenia kohta seoses sealsete lepingute sõlmimise lõpetamisega 2007. aastal.

2.1 Rakendamise üldtulemused [1]

Kuna 2007. aastal lõpetati Bulgaarias ja Rumeenias SAPARDi programmi raames lepingute sõlmimine lõplike abisaajatega, keskenduti kõnealuste programmide rakendamisel 2008. aastal peamiselt rahaliste vahendite kasutamise ja kontrolliküsimustele. 2008. aastal on vaid Horvaatial ikka veel õigus sõlmida lõplike abisaajatega lepinguid EL-i vahendite eraldamise kohta.

2008. aasta lõpuks oli SAPARDi programmi raames aastatel 2000–2006 abi saanud riikidele eraldatud kokku 2 936 miljonit eurot, millest 1 334,1 miljonit eurot eraldati kaheksale 2004. aastal EL-iga ühinenud liikmesriigile[2] ja 1 601,9 miljonit eurot Bulgaariale, Rumeeniale ja Horvaatiale.

Kõnealusel ajavahemikul maksis komisjon tegelikult kokku 2 446,4 miljonit eurot,[3] mis moodustab 99,6 % kaheksale uuele liikmesriigile eraldatud kogusummast ning 69,8 % Bulgaariale, Rumeeniale ja Horvaatiale eraldatud kogusummast.

2008. aastal lõpetati SAPARDi programmide rakendamine Leedus, Lätis ja Poolas, tehes Leedule ja Poolale lõppmakse. Läti suhtes, kus lõplikult eurodes deklareeritud abikõlblikud EL-i kulud moodustasid vaid 88 % programmi jaoks eraldatud rahalistest vahenditest, on esitatud nõue negatiivse lõppmakse tegemiseks komisjonile. Kaheksas uues liikmesriigis sõlmiti rohkem kui 34 000 projektidega seotud lepingut ja ühenduse toetus oli 1 448 miljonit eurot. SAPARDilt maaelu arengule ülemineku eeskirjade kohaselt võisid uued liikmesriigid SAPARDi mitmeaastased täitmata kohustused katta maaelu arengu üleminekuprogrammide (2004–2006) alusel.

Komisjoni poolt Bulgaariale, Rumeeniale ja Horvaatiale tehtud maksete[4] põhjal võib järeldada, et edasiminek aeglustus 2008. aastal Bulgaarias ja Rumeenias kontrolliga seotud küsimuste tõttu ning Horvaatias abi vähese vastuvõtmise tõttu abisaajate poolt. Programmide algusest alates kõnealuse kolme riigi jaoks olemasolevatest rahalistest vahenditest tehtud maksed kokku moodustasid 2008. aasta lõpus 69,8 %, 2006. aasta lõpus 46 % ja 2007. aasta lõpus 62 %.

,Kui Rumeenias lõpetati 31. juulil 2007 lepingute sõlmimine lõplike abisaajatega, oli lepinguid sõlmitud 1 132 miljoni euro ulatuses. 2008. aasta lõpus oli rohkem kui 4 500 projekti jaoks, millest peaaegu 4 000 olid lõpetatud, lepinguid sõlmitud vaid 1 066 miljoni euro ulatuses EL-i rahalistest vahenditest. 6 %-lise languse põhjustasid tühistatud projektid.

Kolm suurimat meedet ( „investeeringud põllumajandusettevõtetesse” , „põllumajandus- ja kalandustoodete töötlemine ja turustamine” , „investeeringud maapiirkondade infrastruktuuri” ) moodustasid programmi jaoks eraldatud kogusummast 87 % ja hõlmasid ligikaudu 3 300 heakskiidetud projekti, millest ligikaudu 3 000 olid 2008. aasta lõpuks lõpetatud. 2008. aasta lõpus moodustasid programmi algusest Rumeeniale tehtud maksed koos ettemaksetega 843,5 miljonit eurot ehk 72,7 % SAPARDi programmi jaoks eraldatud summast.

Kui Bulgaarias lõpetati 31. oktoobril 2007 lepingute sõlmimine lõplike abisaajatega, oli lepinguid sõlmitud 458 miljoni euro ulatuses. 2008. aasta lõpuks oli rohkem kui 2 700 projekti (sh rohkem kui 2 100 lõpetatud projekti) jaoks sõlmitud lepingute maht vähenenud 376 miljonile eurole EL-i rahalistest vahenditest. 18 %-lise vähenemise põhjustasid tühistatud projektid.

Kolme suurema meetmega ( „investeeringud põllumajandusettevõtetesse” , „põllumajandus- ja kalandustoodete töötlemine ja turustamine” (sh alameede „hulgiturud” ), „majandustegevuse arendamine ja mitmekesistamine” ), mis moodustasid 80 % programmi jaoks eraldatud vahenditest, oli seotud ligikaudu 2 300 heakskiidetud projekti, millest rohkem kui 1 900 olid 2008. aasta lõpuks lõpetatud. Vahendite kasutamata jätmisega 2007. aasta lõpus ja 2008. aastal kaasnes EL-i rahaliste vahendite kulukohustustest vabastamine 27,6 miljoni euro ulatuses 2008. aastal ning 2009. aastaks prognoositakse 45,7 miljoni euro kulukohustustest vabastamist, mis vähendab programmi jaoks algselt eraldatud 444,7 miljoni euro suurust kogusummat 16 % võrra, ehk 371,4 miljonile eurole.

2008. aasta lõpus moodustasid programmi algusest Bulgaariale tehtud maksed koos ettemaksetega 265,2 miljonit eurot ehk 63,6 % SAPARDi programmi jaoks eraldatud vahenditest.

Horvaatia SAPARDI programm kiideti heaks 2006. aasta veebruaris ja haldusvolituste andmise otsus võeti vastu 2006. aasta detsembris. Programmi jaoks eraldati 2006. aasta üheainsa iga-aastase rahastamislepingu alusel 25 miljonit eurot. See summa eraldati meetmetele „investeeringud põllumajandusettevõtetesse” ning „põllumajandus- ja kalandustoodete töötlemine ja turustamine” .

2008. aasta lõpus jätkus lepingute sõlmimine EL-i rahaliste vahendite eraldamiseks ja selleks ajaks oli lepinguid sõlmitud umbes 10,5 miljoni euro ulatuses, mis moodustas programmi jaoks eraldatud vahenditest 42 %. 2008. aasta lõpuks oli 33 heakskiidetud projektist lõpetatud 16. 2008. aasta lõpus ulatusid programmi algusest Horvaatiale tehtud maksed koos ettemaksetega 9,5 miljoni euroni, mis moodustas 37,9 % SAPARDi programmi jaoks eraldatud vahenditest.

SAPARDi programmi alusel lõplikele abisaajatele makstud riiklike vahendite kogusumma oli 2008. aasta lõpus 3 415 miljonit eurot (2007. aasta lõpus 2 113 miljonit eurot), millest ühenduse toetus oli 2 562 miljonit eurot (2007. aasta lõpus 2 333 miljonit eurot). Kuna suur osa SAPARDi programmi alusel tehtud investeeringutest on kuni 50 % ulatuses riiklikele allikatele tuginevad tulusad investeeringud, ulatub SAPARDi alusel antava ühenduse toetuse vahetu üldmõju, mis hõlmab ka erainvesteeringuid, investeeringute ja osutatud teenustena kokku 6 123 miljoni euroni (2007. aasta lõpus 5 683 miljonit eurot). Seega tooks üks euro, mille ühendus SAPARDi alusel andis, kaasa 2,39 euro suuruse investeeringu. Selle võimendusteguri väärtus on püsinud viimasel kolmel aastal muutumatuna.

3. Eesmärkide saavutamise hindamine

SAPARDi eesmärkide saavutamise üldmõju kümnes SAPARDi esialgses abisaajariigis on üksikasjalikult käsitletud SAPARDi 2005. ja 2007. aasta aruannetes. Leiti, et SAPARDi alusel rahastatud eri meetmed soodustavad säästvat majandusarengut, keskkonna ja elutingimuste paranemist ning töövõimaluste loomist maapiirkondades. Põllumajandusettevõtetesse ja toiduainetetööstusse tehtud investeeringud aitasid eelkõige kaasa EL-i standardite saavutamisele.

2008. aastal antakse kaheksa uue liikmesriigi juba lõppenud programmidele järelhindamise raames ka horisontaalhinnang. Pärast Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia SAPARDi programmide lõppemist ning vastavat järelhindamist antakse horisontaalhinnang ka kõnealuse kolme riigi kohta.

4. Programmi rakendamine ja haldamine

4.1 Programmi rakendamise järelevalve

Euroopa Komisjon jätkas 2008. aastal tihedat koostööd abisaajariikide Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatiaga järelevalve ja hindamise valdkonnas. Lisaks käimasolevale järelevalvele korraldati 2008. aastal kuus järelevalvekomitee kohtumist.

Komisjon võttis 2008. aastal vastu kaks otsust Bulgaaria SAPARDi programmi muutmise kohta ja ühe otsuse Horvaatia SAPARDi programmi muutmise kohta[5]. Horvaatia SAPARDi programmi muudatuste põhieesmärk oli rahastamistabeli kohandamine rahaliste vahendite suunamiseks kahte akrediteeritud meetmesse, et keskendada programmi paremini ühinemiseks ettevalmistumisele ja suurendada toetuse vastuvõtmiseks vajalikku suutlikkust.

Komisjoni 2008. aasta esimene Bulgaaria SAPARDi programmi muudatusi käsitlev otsus oli seotud rahastamistabeli kohandamisega, et võtta arvesse lepingute sõlmimise ja programmi rakendamise tegelikku olukorda. 2008. aastal vastuvõetud teine muutmisotsus käsitles rahastamistabelite tänapäevastamist, et võtta arvesse 2004. aasta iga-aastase rahastamislepinguga ettenähtud rahaliste vahendite kulukohustustest vabastamist 27,6 miljoni euro ulatuses. Tegemist on selle osaga eraldatud summast, mille puhul ei ole tehtud ettemakset ja mille kohta komisjon ei ole 2007. aasta lõpuks saanud nõuetekohast maksetaotlust vastavalt 2006. aasta iga-aastase rahastamislepingu artiklile 4.

4.2 Õigusraamistik

Komisjon pikendas 2008. aasta detsembris Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatiaga 2006. aastal sõlmitud iga-aastaste rahastamislepingute kulukohustustest vabastamise tähtaega 2008. aasta lõpust 2009. aasta lõpuni, et anda maksete tegemist 2009. aasta lõpuni jätkates kõnealustele riikidele võimalus suurendada SAPARDi projektide jaoks sõlmitud lepingutega seotud toetuste vastuvõtmist.

Kuna 2008. aasta on Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia SAPARDi programmi rakendamise eelviimane aasta, jäeti asjaomased määrused 2008. aastal muutmata.

Viimane SAPARDit käsitlev õigusakt on komisjoni 8. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 248/2007, milles käsitletakse konkreetselt Bulgaaria ja Rumeenia kui uute liikmesriikide üleminekut SAPARDilt maaelu arengu programmidele ning SAPARDi iga-aastaste rahastamislepingute ja mitmeaastaste rahastamislepingute kohaldamise jätkamist.

5. Haldamise, auditeerimise ja kontrollimise delegeerimise toimingud

5.1 Abi haldamise volituste andmise ajakohastamine ja kontrollkäigud [6]

Komisjon annab SAPARDi abi haldamise volitused kandidaatriikidele. 2008. aastal ei tehtud ühtki volitustega seotud komisjoni otsust ega auditeerimist.

Komisjoni 7. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2222/2000 artikli 3 lõike 3 kohaselt kontrollib komisjon, kas jätkuvalt järgitakse kõnealuse määruse ja selle lisa tingimusi ning sätteid. Selle alusel tehti 2008. aasta mais kontrollkäik Bulgaariasse ja 2008. aasta juunis Rumeeniasse.

5.1.1 Bulgaaria

2008. aasta mais tehtud kontrollkäigu tulemused viitasid puudustele Bulgaaria SAPARDi asutuse teatavate akrediteerimiskriteeriumide rakendamisel seoses järelkontrolliga (mis piirdus investeeringute füüsilise olemasolu kontrollimisega), inimressurssidega (personali väga suur voolavus) ja järelevalvefunktsioonidega (eelkõige siseauditi osakond ning pettuse ja korruptsiooni vastu võitlemise osakond). Kõnealuse kontrollkäigu jooksul tuvastatud vastavusprobleeme kirjeldatakse lähemalt käesoleva aruande punktis 5.3.1.

Pärast kontrollkäiku saadeti Bulgaaria ametiasutustele 2008. aasta juunis kiri, milles paluti koostada kava puuduste kõrvaldamiseks ja teavitada komisjoni sellise kava rakendamisest. Bulgaaria ametiasutusi teavitati ka sellest, et komisjon peatab kolme olulise meetmega seotud kulude hüvitamise kuni kõnealuse tegevuskava nõuetekohase rakendamiseni. 2008. aasta novembris Bulgaaria ametiasutuste poolt komisjonile esitatud sõltumatu auditeeriva asutuse (Ernst and Young) aruandes kinnitati, et kõik tegevuskavaga ettenähtud meetmed akrediteerimisega seotud puuduste kõrvaldamiseks olid rakendatud. Detsembris teatas siseriiklik eelarvevahendite käsutaja kirja teel, et tegevuskava on rakendatud. Seda kinnitas ka sõltumatu auditeeriv asutus. Pärast auditiaruande üksikasjalikku uurimist jõudsid põllumajanduse peadirektoraadi talitused järeldusele, et vaatamata märkimisväärsetele edusammudele, olid kaks olulist meedet ainult osaliselt rakendatud, mida kinnitas ka sõltumatu auditeeriv asutus. See teave edastati Bulgaaria ametiasutustele 2009. aasta jaanuaris kirja teel, milles märgiti, et komisjon kaalub deklareeritud SAPARDi kulude hüvitamise jätkamist, kui kaks kõnealust puudujääki on nõuetekohaselt kõrvaldatud ja Bulgaaria jätkab jõupingutusi tegevuskavaga ettenähtud uute kontrollimenetluste rakendamiseks.

Kuna 2008. aasta lõpuks ei olnud tegevuskava täielikult rakendatud, otsustas komisjon kõnealusel ajal mitte jätkata asjaomaste meetmetega seotud deklareeritud kulude (11,4 miljonit eurot) hüvitamist. Kulude hüvitamist Bulgaariale jätkati septembris 2009.

5.1.2 Rumeenia

Juunis 2008 tehti kontrollkäik Rumeeniasse. Kontrollkäigu eesmärk oli saada piisavat kinnitust sellele, et Rumeenia siseriiklik eelarvevahendite käsutaja, riiklik fond ja SAPARDi asutus järgivad jätkuvalt mitmeaastaste rahastamislepingute tingimusi ja sätteid, ning tagada akrediteeritud ja üleantud menetluste ja struktuuride nõuetekohane toimimine.

Auditeerimine näitas, et sisekontrollisüsteem ja mitu akrediteerimiskriteeriumit olid äärmiselt puudulikud, ja tekitas märkimisväärseid kahtlusi investeerimisabi andmisega seotud kontrollimenetluse tõhususe suhtes.

Pärast kõnealuste puudujääkide kindlakstegemist saadeti Rumeenia ametiasutustele 2008. aasta juuli alguses kiri, milles paluti koostada tegevuskava tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks ja teavitada komisjoni sellise kava rakendamisest. Kirjas rõhutati, et siseriiklik eelarvevahendite käsutaja peab tagama parandusmeetmete nõuetekohase rakendamise, kusjuures meetmete rakendamist peab kinnitama ka sõltumatu auditeeriv asutus. Kuna tegemist oli tõsiste puudujääkidega, paluti siseriiklikul eelarvevahendite käsutajal kulude hüvitamise nõudeid komisjonile mitte esitada ja lõpetada maksete tegemine lõplikele abisaajatele kuni parandusmeetmete rakendamiseni. Lisaks sellele peatas põllumajanduse peadirektoraat Rumeeniale programmi kõigi meetmetega seotud deklareeritud kulude hüvitamise.

Samuti teatas põllumajanduse peadirektoraat Rumeeniale, et ta kaalub kulude hüvitamise jätkamist, kui ta on saanud kinnituse tegevuskava nõuetekohase rakendamise kohta ja kui seda kinnitab ka sõltumatu auditeeriv asutus.

Rumeenia esitas tegevuskava 2008. aasta juuli lõpus. 2008. aasta oktoobris saadetud kirjas teatasid Rumeenia ametiasutused komisjoni talitustele, et 1. oktoobril 2008 alustati taas maksete tegemist lõplikele abisaajatele. 2008. aasta novembris saadetud kirjas teatasid Rumeenia ametiasutused komisjoni talitustele, et nende hinnangul on tegevuskava rakendatud. See hinnang põhines Rumeenia kontrollikoja aruandel. Ehkki aruandes hinnati võetud parandusmeetmete nõuetekohasust üldiselt positiivselt, tuvastati siiski ka mitu akrediteerimisega seotud puudujääki, mida ei olnud veel täielikult kõrvaldatud. Lisaks sellele ei olnud aruandes esitatud Rumeenia ametiasutuste poolt võetud konkreetsete meetmete süstemaatilist kirjeldust ega tõendeid konkreetsete meetmete võtmise kohta, samuti ei olnud välja toodud tegevuskava rakendamise tulemusi, eelkõige vastavusega seotud küsimustes.

Komisjoni talitused analüüsisid aruannet, et kindlaks teha, kas selle alusel võiks Rumeeniale SAPARDi maksete tegemist jätkata. Analüüsi tulemusel selgus, et Rumeenia ametiasutuste poolt teatavates küsimustes võetud meetmete ulatuse kohta vajatakse täiendavat teavet. Selgitamist vajas eelkõige küsimus, kas projektide suhtes oli kohaldatud ebaseaduslikke menetlusi, mis võis teha projektidest finantsriski allika. Lisaks sellele paluti nii makseasutusel kui ka auditeerival asutusel esitada täiendavat teavet nii investeerimisprojektide suhtes teostatud lisakontrollide kui ka nende ulatuse ja sisu kohta.

Rumeenia esitas 2008. aasta detsembris saadetud kirjas täiendava kuludeklaratsiooni ja maksetaotluse, mis hõlmas ajavahemikku kuni 30. novembrini 2008. Kuna Rumeenia ametiasutused ei suutnud võimalikke finantsriske veel hinnata, jõudis komisjon analüüsi tulemusel otsusele, et mõnede küsimuste kohta vajatakse täiendavat teavet. Maksete jätkamise otsus sõltub sellest, kas Rumeenia ametiasutustele esitatud täiendavate nõuete suhtes tehtav järelkontroll on rahuldav või mitte. Kuna 2008. aasta lõpuks ei olnud tegevuskava veel täielikult rakendatud, otsustas komisjon sellel ajal mitte jätkata asjaomaste meetmetega seotud deklareeritud kulude (141,5 miljoni eurot) hüvitamist. Kulude hüvitamist Rumeeniale jätkati 2009. aasta juulis.

5.2 Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsused

Määruse (EÜ) nr 2222/2000 nõuete kohaselt peab komisjon kandidaatriikide SAPARDi asutuste raamatupidamisarvestust kontrollima ja selle heaks kiitma.

Selle alusel võttis komisjon 30. septembril 2008 vastu otsuse Bulgaaria ja Horvaatia raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta. Rumeenia raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse saab vastu võtta alles pärast Rumeenialt palutud täiendava teabe läbivaatamist.

5.3 Vastavuse kontrollimine

2008. aastal tegi SAPARDi kulude auditeerimise eest vastutav põllumajanduse peadirektoraadi üksus kaks vastavuskontrolli, ühe Bulgaarias ja teise Rumeenias.

5.3.1 Bulgaaria

2008. aasta mais korraldati seoses OLAFi poolt paljastatud väidetavate pettustega Bulgaarias auditeerimine, et hinnata, kas väidetavad pettusjuhtumid võivad olla seotud süsteemse kontrolli puuduliku rakendamisega. Vastavusaudit keskendus meetmetele „investeeringud põllumajandusettevõtetesse” , „põllumajandus- ja kalandustoodete töötlemine ja turustamine” , „alternatiivseid sissetulekuallikaid pakkuva majandustegevuse mitmekesistamine” ning „maapiirkondade infrastruktuuri arendamine ja täiustamine” .

Kontrolle teostati eelkõige selleks, et kindlaks teha, kas kontrollisüsteem oli rakendatud akrediteeritud menetluste kohaselt ja kas kontrollide teostamisel järgiti nõutavaid standardeid. Auditeerimise käigus tuvastati tõsiseid puudujääke, mille tulemusel põllumajanduse peadirektoraat peatas 2008. aasta juunis saadetud kirjaga maksete tegemise Bulgaariale meetmete „investeeringud põllumajandusettevõtetesse” , „põllumajandus- ja kalandustoodete töötlemine ja turustamine” (sh alameede „hulgiturud” ) ning „majandustegevuse arendamine ja mitmekesistamine” jaoks peamiselt seepärast, et SAPARDi raames lepinguid vastu võttes ei järgitud pakkumiseeskirju. Need meetmed moodustasid umbes 80 % programmi jaoks eraldatud kogusummast. Nagu juba nimetatud, katkestas komisjon maksed tuvastatud puudujääkide tõttu (vt punkt 5.1.1).

5.3.2 Rumeenia

Lisaks kontrollkäigule 2008. aasta juunis tehti Rumeenias 2008. aasta septembris vastavusaudit, mille eesmärk oli tagada, et Rumeenias kindlaksmääratud haldus-, kontrolli- ja karistusmenetlused teatavate SAPARDi programmi akrediteeritud meetmete suhtes ( „kvaliteedi-, veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli struktuuri, toiduainete kvaliteedi ja tarbijakaitse parandamine” , „investeeringud põllumajandusettevõtetesse” , „keskkonna kaitsmiseks ja paikkonna säilitamiseks kavandatud põllumajanduslikud tootmismeetodid” ning „metsandus” ) oleksid kooskõlas asjaomase mitmeaastase rahastamislepingu sätetega. Olulisemad puudujäägid olid seotud erahankemenetluse nõuetelevastavusega, riigihankemenetluse ebajärjekindla rakendamisega, SAPARDi asutuse järelevalvega kesktasandil ning kohapealsete kontrollide käigus kogutud tõendusmaterjali ja dokumentidega.

Vastavusauditite tulemusi, näiteks finantskorrektsioonide kohaldamise võimalust asjaomaste kulude suhtes, vaadeldakse raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse lõpus.

5.4 Koostöö Euroopa Kontrollikojaga

2007. aasta kinnitamise avaldusega seoses hõlmas Euroopa Kontrollikoja audit ülevaadet Rumeenia ja Bulgaaria raamatupidamisearvestuse kontrollimisest ja heakskiitmisest komisjoni poolt. Auditeerimine hõlmas ka komisjoni poolt kõnealuses kahes riigis teostatud vastavuse kontrolli menetluse läbivaatamist. Pärast nimetatud teist läbivaatamist märkis Euroopa Kontrollikoda, et Rumeenia vastavusaudit ei hõlmanud ühenduse riigihankemenetluse eeskirjade täitmisega seotud riskipiirkonda (nn juhend nr 104). Komisjoni talitused tutvusid Euroopa Kontrollikoja aruannete ja liikmesriikide vastustega ning korraldasid järelkontrolli teatavates küsimustes, mis kerkisid esile mõlemas riigis.

5.5 Teave eeskirjade eiramise kohta

2008. aastal esitati OLAFile 230 esmateadet ja 632 ajakohastatud teatist SAPARDi programmiga seotud eeskirjade eiramise kohta (ajavahemikus 2003–2008 kokku 876 juhtumit)[7].

Aruannete arv suurenes 2007. aastaga võrreldes 8 %. Sellel on mitu põhjust. Horvaatia alustas eeskirjade eiramise aruannete esitamist alles 2008. aastal. Poola ja Ungari on tuvastanud pärast abisaajatele lõppmaksete tegemist järelkontrollide raames uusi eeskirjade eiramisi. Rumeenia aruanded hõlmasid kaks korda rohkem juhtumeid kui 2007. aastal.

Kõige rohkem aruandeid esitasid Rumeenia, Bulgaaria ja Poola. Võrreldes 2007. aastaga on eiramisjuhtumite arv kasvanud Bulgaarias, Ungaris, Leedus, Lätis, Poolas ja Rumeenias. Eiramisjuhtumite arv on vähenenud Tšehhi Vabariigis, Sloveenias ja Slovakkias.

2007. aastaga võrreldes on ühenduse rahaline toetus SAPARDi programmi raames suurenenud 334 % ja tagasinõutav summa on kasvanud 294 %. Näib, et pärast lõppmaksete tegemist tuvastati hulgaliselt eiramisi, mistõttu eraldatud summa tuli täies ulatuses tagasi maksta.

Võimaliku pettuse juhtumitest teatasid ainult Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia. 2008. aastal moodustasid võimaliku pettuse juhtumid 71 % Bulgaarias tuvastatud juhtumitest, 50 % Horvaatias tuvastatud juhtumitest ja 6 % Rumeenias tuvastatud juhtumitest.

Kõige tavapärasemad tuvastamismeetodid olid 2008. aastal riiklik haldus- ja finantskontroll, saavutuste kohapealne kontroll, vihjete andmine ja dokumentide kontroll. Samasugust suundumust võis märgata 2007. aastal, kuid Bulgaaria aruannete puhul on uue olulise meetodina lisandunud vihjete andmine.

2007. aastal olid kõige tavapärasemad eeskirjade eiramised võetud kohustuste täitmata jätmine (23 % juhtumitest), võltsitud täiendavad dokumendid (19 %) ja muude eeskirjade/lepingutingimuste mittejärgimine (19 %). Suurimaks erinevuseks 2007. aastaga võrreldes on võltsitud täiendavate dokumentidega seotud juhtumite osakaalu suurenemine 4 %-lt 19 %-le. Enamik kõnealustest juhtumitest on tuvastatud Bulgaarias.

6. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Euroopa Komisjon on viimastel aastatel teinud üha tihedamat koostööd rahvusvaheliste rahastamisasutustega ühinemiseelse maaelu arenguabi valdkonnas. Selle tulemusena on hakatud paremini aru saama SAPARDi toimimisest ning rahvusvaheliste rahastamisasutuste ja komisjoni talituste võimalikest koostöövaldkondadest kõnealusel alal. Seda SAPARDi raames kindlaksmääratud lähenemisviisi kasutatakse nüüd maaelu arendamise ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames.

[1] A ja B lisad sisaldavad horisontaalset ülevaadet.

[2] Eesti, Leedu, Läti, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari.

[3] Eelmaksed ja tagasimaksed kõikide riikide lõikes.

[4] C lisa sisaldab teavet riikide lõikes.

[5] D lisa.

[6] E lisa.

[7] F lisa.