52009DC0696

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 21.12.2009

KOM(2009)696 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

EUROOPA KALANDUSFONDI RAKENDAMISE TEINE AASTAARUANNE (2008)

SEK(2009)1714

SISUKORD

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI RAKENDAMISE TEINE AASTAARUANNE (2008) 1

1. SISSEJUHATUS 4

2. AASTAARUANNE 2008 4

2.1. Rakenduskavade rakendamise peamised tulemused, arengusuunad ja probleemid (EKFi määruse artikli 68 lõige 2) 4

2.1.1. Euroopa Kalandusfondi rakendamine liikmesriikides 4

2.1.2. Eelarve täitmine komisjoni poolt 6

2.2. Euroopa Kalandusfondi tegevuse kooskõlastamine struktuurifondide ja EAFRDga 6

2.3. Tehniline abi 7

2.3.1. Tehnilise abi eelarve kasutamine liikmesriikides 7

2.3.2. Tehnilise abi eelarve kasutamine komisjoni poolt 7

2.4. Auditistrateegiate, haldus- ja kontrollisüsteemide ning iga-aastaste kontrolliaruannete hetkeolukord 8

2.5. Läbipaistvuse algatuse kohaselt esitatud teave 8

3. ÜMBERKORRALDUSMÄÄRUSE RAKENDAMINE (MÄÄRUS (EÜ) NR 744/2008) 9

3.1. Taust 9

3.2. Rakendamine 9

3.2.1. Üldmeetmed (ümberkorraldusmääruse artiklid 5–10) 9

3.2.1.1. Artikli 6 kohane kalapüügi ajutine peatamine 9

3.2.1.2. Artikli 7 kohased investeeringud kalalaevadesse 9

3.2.1.3. Artikli 8 kohased sotsiaalmajanduslikud hüvitised 9

3.2.1.4. Artikli 9 kohased ühistegevused ja artikli 10 kohased katseprojektid 9

3.2.2. Erimeetmed laevastiku kohandamise kavaga hõlmatud laevastikele (ümberkorraldusmääruse artiklid 11–17) 10

3.2.3. Osaline utiliseerimine (artikkel 17) 11

3.2.4. Finantssätted (artikkel 20) 11

3.2.5. Audit (artikli 13 lõige 2) 11

3.3. Eelhindamine 11

4. EUROOPA KALANDUSFONDI RAKENDAMISE TABELID 13

4.1. I TABEL: RAHALISTE VAHENDITE KASUTAMINE – LÄHENEMISEESMÄRK 13

4.2. II TABEL: RAHALISTE VAHENDITE KASUTAMINE – MITTELÄHENEMISEESMÄRK 15

4.3. III TABEL: RAHALISTE VAHENDITE KASUTAMINE – LÄHENEMISEESMÄRK JA MITTELÄHENEMISEESMÄRK 17

4.4. IV TABEL: KOMISJONI POOLT 2008. AASTAL VASTU VÕETUD RAKENDUSKAVAD 20

4.5. V TABEL: EUROOPA KALANDUSFOND PRIORITEETSETE SUUNDADE JA LIIKMESRIIKIDE LÕIKES 21

SISSEJUHATUS

Euroopa Kalandusfond (EKF) alustas tegevust 1. jaanuaril 2007. See hõlmab programmiperioodi 2007–2013 ning asendab Kalanduse Arendusrahastut (FIFG)[1].

Euroopa Kalandusfondi käsitleva määruse[2] artikli 68 kohaselt edastab komisjon iga aasta 31. detsembriks aruande Euroopa Kalandusfondi tegeliku rakendamise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. See aruanne peab põhinema liikmesriikide aastaaruandeid käsitleval komisjoni läbivaatamisel ja hindamisel ning muul kättesaadaval teabel.

2007. aastat käsitleva esimese aastaaruande sisu oli piiratud, kuna 2007. aasta lõpuks oli vastu võetud ainult 19 rakenduskava (26st). Ülejäänud seitse rakenduskava võeti vastu 2008. aasta teisel poolel. Rakenduskavade hilise vastuvõtmise tõttu oli komisjon 2008. aasta lõpuks heaks kiitnud ainult väga vähesed haldus- ja kontrollisüsteemid ning auditistrateegiad. Sellest tulenevast madal rakendamise määr põhjustab omakorda seda, et komisjoni aruanne Euroopa Kalandusfondi rakendamise kohta 2008. aastal keskendub pigem rakenduskavade koostamise viisidele kui nende tegelikule rakendamisele, mis kõnealusel etapil jäi piiratuks.

Rakendamise madal määr võib tuleneda ka sellest, et mitu liikmesriiki tegi jõupingutusi ümberkorraldusteks, et rakendada ajutist erimeedet, mis nähti ette nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 744/2008 (edaspidi „ümberkorraldusmäärus”)[3]. Kõnealuse määruse artiklis 22 on sätestatud, et komisjon esitab 31. detsembriks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle määrusega ette nähtud meetmete rakendamise kohta. Kuna kõnealused meetmed kujutavad endast ajutist erandit EKFi mõnest sättest ning neid rakendatakse EKFi rakenduskavade raames, otsustas komisjon esitada EKFi aastase rakendamise ja ümberkorraldusmääruse rakendamise kohta ühise aruande.

AASTAARUANNE 2008

Rakenduskavade rakendamise peamised tulemused, arengusuunad ja probleemid (EKFi määruse artikli 68 lõige 2)

Euroopa Kalandusfondi rakendamine liikmesriikides

19 rakenduskavas, mis olid 2007. aasta lõpuks vastu võetud, keskendusid liikmesriikide jõupingutused selliste järgmiste rakenduslike sammude ettevalmistamisele nagu järelevalvekomitee asutamine ja selle pädevus, valikukriteeriumide vastuvõtmine järelevalvekomitee poolt, siseriiklike õigusaktide ja mehhanismide ettevalmistamine ja vastuvõtmine pakkumismenetluste korraldamise või nende avaldamise võimaldamiseks. Seetõttu algas kavade tegelik rakendamine liikmesriikides 2008. aastal vaevaliselt ning, Austria ja Prantsusmaa välja arvatud, vahemaksete nõudeid ei esitatud.

2008. aasta teisel poolel kiideti heaks ka ülejäänud seitse rakenduskava. IV tabelis on näha 2008. aastal vastu võetud seitsme rakenduskava vastuvõtmise kuupäevad.

V tabelis esitatud Euroopa Kalandusfondi eraldiste jaotusest prioriteetsete suundade vahel nähtub fondi vahendite üldiselt ühtlane jaotus prioriteetsete suundade[4] 1, 2 ja 3 vahel, kusjuures 27 % (1 142 923 976 eurot) on eraldatud kalalaevastiku kohandamiseks (suund 1), 30 % (1 274 547 215 eurot) vesiviljelusele, töötlemisele ja turustamisele (suund 2) ning 27 % (1 162 007 083 eurot) ühistegevusteks (suund 3). Suunda 4 on rahastatud väiksemas mahus, keskmiselt 13 % (567 365 857 eurot). See tuleneb asjaolust, et kalanduspiirkondade säästva arengu meetmed on programmiperioodil 2007–2013 uued ning nende rakendamisega alustatakse alles 2010. aastal, kui on moodustatud kohalikud rühmad ja rakendatakse kohalikku arengustrateegiat. Siiski näitab see liikmesriikide suurt huvi kõnealuse uuendusliku meetme vastu.

Rahaeraldised prioriteetsetele suundadele erinevad liikmesriigiti tunduvalt, kajastades liikmesriikide kalandussektorite väga erinevaid tingimusi ja strateegiaid. Kalalaevastiku kohandamiseks eraldati vahendeid väga erinevalt, 82 %st Iirimaal kuni 4,3 %ni Rumeenias. Suuna 1 analüüs näitab, et laevastiku kohandamise meetmete, näiteks kalapüügi alaline lõpetamine, valik sõltub suuresti üldisest strateegilisest lähenemisviisist liigse püügivõimsuse reguleerimisele. Seega peavad mõned liikmesriigid püügivõimsuse vähendamisel esmatähtsaks laevade vanametalliks lammutamist, samal ajal eelistavad teised turumehhanisme, näiteks individuaalset kvootide ülekandmist. Selle tulemusena on püügivõimsuse vähendamise eesmärgid rakenduskavades erinevad. Üldiselt on rakenduskavades seatud püügivõimsuse vähendamise üldine eesmärk 15 % ringis (kW ja GT) 2013. aasta lõpuks.

Väga suuri erinevusi võib märgata ka vesiviljeluse ning töötlemise ja turustamise toetamiseks eraldatud vahendites. Kui näiteks Iirimaa seda toetusliiki ei kasutanud, siis sisemaariikides eraldati loomulikult suur osa toetusest suuna 2 raames, näiteks Austrias 98 %.

Samamoodi on suuri erinevusi ühist huvi pakkuvate meetmete rahastamises suuna 3 raames: Austria rakenduskavas on selleks p 1 %, Küprose rakenduskavas 65 %. Kuna kõnealuse suuna raames on võimalik võtta väga erinevaid meetmeid, siis on raske kindlaks teha üldisi suundumusi, kuid enamik liikmesriike otsustas eraldada kõnealusele prioriteetsele suunale ühest neljandikust ühe kolmandikuni kõigist EKFi vahenditest.

Sisemaariigid (Austria, Slovakkia, Ungari ja Tšehhi Vabariik) ja Malta otsustasid mitte esitada taotlusi prioriteetse suuna 4 raames. Teiste riikide selleks eraldatud vahendid jäävad vahemikku 2,6 % (Prantsusmaa) kuni 32,5 % (Rumeenia). Rakenduskavade põhjal võib eeldada, et 2010. aasta teiseks pooleks on asutatud üle 200 kalanduse kohaliku tegevusrühma (praeguseks on loodud 80 sellist rühma). Euroopa Kalandusfondi eelarve ühe tegevusrühma kohta ulatub 560 000 eurost (Prantsusmaa) kuni 6 miljoni euroni (Poola).

Liikmesriikide poolt 2008. aasta aruannetes esitatud teabest[5] nähtub, et rakenduskavade rakendamise tegelik tase liikmesriikides on siiski väga madal ning vahemaksete nõudeid on esitanud ainult kaks liikmesriiki. Seetõttu on praeguseks toetusesaajatele makstud ainult 5 404 048 eurot.

Eelarve täitmine komisjoni poolt

2008. aastal seoti kulukohustustega 24,05 % (607 763 784 eurot) ajavahemikuks 2007–2013 ettenähtud assigneeringutest (4 304 949 019 eurot), millest 459 679 025 eurot eraldati lähenemiseesmärgiga piirkondadele ja 148 084 759 eurot lähenemiseesmärgiga hõlmamata piirkondadele. Ajavahemikuks 2007–2013 ettenähtud koguassigneeringutest maksti välja 11,1 % (249 361 192 eurot), millest lähenemiseesmärgiga piirkondadele 99,81 % (197 796 248 eurot) ja lähenemiseesmärgiga hõlmamata piirkondadele 99,07 % (51 564 944 eurot). Kõnealused maksed tehti peaaegu eranditult eelmaksetena, millest 72 775 030 eurot eraldati 2008. aastal vastu võetud seitsmele rakenduskavale. Lisaks taotles 14 liikmesriiki teist eelmakset, see on võimalus, mis loodi ümberkorraldusmäärusega ja tõi kaasa täiendavad eelmaksed. Maksete assigneeringute puuduse tõttu sai ainult üheksa liikmesriiki 2008. aastal teise eelmakse (176 248 671 eurot, millest 137 865 475 lähenemiseesmärgiga piirkonnad (kaheksa liikmesriiki) ja 38 383 197 eurot lähenemiseesmärgiga hõlmamata piirkonnad (seitse liikmesriiki)). Üksikasjalikum teave rahaliste vahendite kasutamise kohta on esitatud I–III tabelis.

Euroopa Kalandusfondi tegevuse kooskõlastamine struktuurifondide ja EAFRDga

Rakenduskavadest nähtub, et kõik liikmesriigid on teadlikud vajadusest tagada Euroopa Kalandusfondi rakendamisel ühtsus ja kooskõlastamine nii struktuurifondide (ERDF ja ESF) kui ka EAFRDga. Rakenduskavades esitatakse teave liikmesriikides loodud (või loodavate) süsteemide kohta, et vältida kattuvust EKFi määruse artikli 6 kohaselt.

Euroopa Kalandusfondi korraldusasutustel on kooskõlastusmehhanismis oluline osa. Euroopa Kalandusfondi korraldusasutused võivad saata esindajaid struktuurifondide ja EAFRD järelevalvekomiteedesse ning samamoodi kutsutakse kõnealuste fondide korraldusasutusi osalema Euroopa Kalandusfondi järelevalvekomiteedes. Mõned liikmesriigid on moodustanud riiklikud (või piirkondlikud) kooskõlastuskomiteed, mis tegelevad kõigi ELi fondidega. Mõnes riigis kirjeldatakse ELi rahalise abi eri allikate vahelise kooskõla ja ühtsuse tagamiseks võetavaid meetmeid riiklikes õigusaktides. Lisaks on igas Euroopa Kalandusfondi rakenduskavas kirjeldatud eristamiskriteeriume seoses nende Euroopa Kalandusfondi meetmetega, mis on toetuskõlblikud muude ELi programmide raames.

Tehniline abi

Tehnilise abi (suund 5) eesmärk on toetada meetmeid, mis on seotud EKFi määruse rakendamiseks vajaliku ettevalmistuse, seire, haldus- ja tehnilise toetuse, hindamise, auditi ja kontrolliga. Komisjon võib selleks kasutada kuni 0,8 % EKFi aastastest assigneeringutest. Liikmesriigid võivad kasutada oma EKFi assigneeringutest kuni 5 % rakenduskava haldamise rahastamiseks. Liikmesriigid eraldasid tehnilisele abile keskmiselt 3,7 %. Kaks liikmesriiki (Itaalia ja Sloveenia) kasutasid siiski piisavalt põhjendatult võimalust ületada 5 % künnis.

Tehnilise abi eelarve kasutamine liikmesriikides

Seni vastu võetud ja heaks kiidetud aastaaruannetest nähtub, et 14 liikmesriiki on sidunud kulukohustustega eraldisi tehnilise abi eelarve raames. Ülejäänud 12 liikmesriiki ei kasutanud kõnealust eelarvet rakenduskavade vastuvõtmise või rakendamisega seotud viivituste tõttu. Liikmesriigid, kes sidusid kulukohustustega kõige suuremad summad tehnilisele abile, olid: Itaalia (3 165 540 eurot), Rootsi (683 819 eurot), Hispaania (673 144 eurot), Portugal (600 000 eurot) ja Taani (536 870 eurot). Rahastatud meetmete eesmärk oli parandada haldussuutlikkust, arendada infotehnoloogiat, algatada uuringuid, suurendada avalikustamist ja teavitamist ning toetada rakenduskavade haldamist ja rakendamist.

Tehnilise abi eelarve kasutamine komisjoni poolt

2008. aastal kasutas komisjon EKFi tehnilise abi eelarvest 1 416 000 eurot järgmistel eesmärkidel.

Konverentsid

Prantsusmaal Marseille's peeti 18.–19. veebruarini 2008 konverents teemal „EKFi prioriteetse suuna 4 käivitamise vahendid”[6]. Konverentsi eesmärk oli anda EKFi prioriteetse suunaga 4 seotud riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele ja kohalikele tegijatele võimalus saada olukorrast ülevaade ning jagada neile teavet vahendite ja meetodite kohta, mida on vaja 4. suuna edukaks käivitamiseks riiklikul või regionaalsel ja kohalikul tasandil. Konverentsi läbiviimiseks seoti kulukohustustega 191 000 eurot.

Uuringud

Komisjon tellis uuringu „ELi vesiviljelussektori majandusliku tulemuslikkuse ja konkurentsivõime ülevaade: ELi vesiviljeluse arengut piiravate tegurite määratlemine”. Uuringu eesmärk oli kindlaks teha nii ELi vesiviljelustööstuse praegused tugevad ja nõrgad küljed kui ka praegused ja tulevased võimalused ja ohud. Selle uuringu tulemusi on kasutatud komisjoni 8. aprilli 2009. aasta teatise „Vesiviljeluse säästva tuleviku rajamine” koostamisel. Uuringu läbiviimiseks seoti kulukohustustega 300 000 eurot.

Teabevahetus ja väljaanded

Komisjon sõlmis teenuseosutajaga lepingu mitme Euroopa Kalandusfondi käsitleva trükise väljaandmiseks ja muuks teabevahetusega seotud tegevuseks. Kõnealuste teenuste tellimiseks seoti kulukohustustega 150 000 eurot.

Infotehnoloogia

Euroopa Kalandusfondi ja Kalanduse Arendusrahastu juhtimisega seotud rakenduste ja informaatikaalaste materjalide arendamiseks ja tehniliseks hoolduseks sidus komisjon kulukohustustega 325 000 eurot.

Ajutised töötajad

Ajutiste töötajate palkadeks seoti kulukohustustega 450 000 eurot.

Auditistrateegiate, haldus- ja kontrollisüsteemide ning iga-aastaste kontrolliaruannete hetkeolukord

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile ülevaate oma haldus- ja kontrollisüsteemidest üks aasta pärast nende rakenduskava heakskiitmist. Auditistrateegiad tuleb esitada üheksa kuu jooksul alates nende heakskiitmisest. Rakenduskavade hilise vastuvõtmise tõttu oli komisjon 2008. aasta lõpuks heaks kiitnud ainult väga vähesed haldus- ja kontrollisüsteemid ning auditistrateegiad. 2008. aasta lõpuks oli 14 liikmesriiki esitanud oma auditistrateegia, millest neli kiideti heaks ja kümme lükati tagasi või peatati. 2008. aastal esitati 16 haldus- ja kontrollisüsteemi, millest kiideti heaks ainult üks; kolm tunnistati vastuvõetamatuks, kolm lükati tagasi ja üheksa oli komisjoni vaatluse all. Võttes arvesse kavade rakendamise vähesust, pidid auditeerimisasutused oma iga-aastases kontrolliaruandes järeldusotsuse andmisest loobuma, kuna puudus piisav audititegevus. Seepärast on ilmselt liiga vara kirjeldada olukorda või anda käesolevas etapis üldhinnang iga-aastastele kontrolliaruannetele ja arvamustele. Praegu olemasolevat teavet arvesse võttes loodetakse, et komisjon saab 2010. aastal esitada üksikasjalikuma aruande.

Läbipaistvuse algatuse kohaselt esitatud teave

Euroopa läbipaistvuse algatuse kohaselt nõutakse liikmesriikidelt teabe esitamist selle kohta, kuidas kulutatakse ühiselt hallatavate ELi fondide raha. Komisjoni määruses (EÜ) nr 498/2007 täpsustatakse täiendavalt kohustust avaldada EKFi vahenditest abi saajate nimekiri.

Praeguseks on 21 liikmesriiki avaldanud riikliku abisaajate nimekirja. Komisjon on võtnud meetmed, et tagada kõigi liikmesriikide vastavus Euroopa läbipaistvuse algatuse (ELA) nõuetele.

EKFi vahenditest abi saajate andmete avaldamine on liikmesriigiti erinev, kuna ELA kehtestab selliste andmete avaldamise suhtes üksnes miinimumnõuded, sh abisaajate nimekiri, toimingu nimetus ja toimingule eraldatud riiklike vahendite summa. Siiski on liikmesriikide otsustada, kas avaldada täiendavat või üksikasjalikumat teavet.

Nimekiri asjaomastest linkidest veebisaitidele, kus liikmesriigid avaldavad kõnealuse teabe, on kättesaadav komisjoni veebisaidil järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/structural_measures/transparency_en.htm

ÜMBERKORRALDUSMÄÄRUSE RAKENDAMINE (MÄÄRUS (EÜ) NR 744/2008)

Taust

Komisjon võttis 8. juulil 2008 vastu meetmete paketi, mille eesmärk oli leevendada tõsist majanduskriisi Euroopa Liidu kalalaevastiku teatavates osades, eriti veetavaid püügivahendeid kasutavate laevade puhul (KOM(2008) 453). Kõnealuse paketi oluline osa oli ettepanek nõukogule võtta kasutusele ajutine sihtotstarbeline erikord, millega luuakse liikmesriikidele piiratud ajaks uued võimalused kalalaevastiku ümberkorraldamiseks, ning mõned sellega kaasnevad meetmed. Nõukogu võttis selle ettepaneku põhjal vastu määruse (EÜ) nr 744/2008, edaspidi „ümberkorraldusmäärus”.

Rakendamine

Ümberkorraldusmäärusega kehtestati kolme liiki meetmed: üldise iseloomuga meetmed (kättesaadavad sektori kõigile ettevõtjatele), laevastiku kohandamise kava raames meetmed sellistele laevastikele või laevastiku osadele, mis on eriti sõltuvad kütusekuludest, ning finantsmeetmed. Kõnealuste meetmete rakendamine jäi liikmesriikides vastu võetud rakenduskavade ülesandeks, v.a laevastiku kohandamise kava suhtes kohaldatavad erimeetmed, mis nõudsid olemasolevate rakenduskavade sihtotstarbelist kohandamist.

Üldmeetmed (ümberkorraldusmääruse artiklid 5–10)

Üldiselt võib selliseid meetmeid võtta programmiperioodi igal etapil, tingimusel et haldusotsused on vastu võetud enne 1. jaanuari 2010. Tähtis erand on artikliga 6 ettenähtud ajutine peatamine, mille puhul kehtivad rangemad tähtajad. Järelikult ei ole liikmesriikidel ametlikku kohustust oodata teatavaid meetmeid, välja arvatud nimetatud ajutised peatamised. Seepärast on järgnev ülevaade eeldatavast rakendamisest esitatud liikmesriikide deklaratsioonide põhjal, mis ei ole siduvad.

Artikli 6 kohane kalapüügi ajutine peatamine

Ainult CY, EL, ES, FR, PL ja PT teatasid kavatsusest kasutada suurenenud võimalust rahastada kalapüügi ajutist peatamist vastavalt artiklile 6.

Artikli 7 kohased investeeringud kalalaevadesse

Osutatud säte on leidnud liikmesriikides laialdast kasutamist, enamik neist juba kohaldab kõnealust sätet või hakkab seda varsti kohaldama. Ainult DE, IT, MT, NL ja SE teatasid, et ei rakenda seda meedet.

Artikli 8 kohased sotsiaalmajanduslikud hüvitised

Seda soovib rakendada ainult ES.

Artikli 9 kohased ühistegevused ja artikli 10 kohased katseprojektid

Kõnealuseid meetmeid kasutatakse või hakatakse laialdaselt kasutama, eriti võimalust rahastada energiaauditeid. Ainult IT, MT, LV, IE, SI ei väljendanud selgesti oma kavatsust neid rakendada.

Erimeetmed laevastiku kohandamise kavaga hõlmatud laevastikele (ümberkorraldusmääruse artiklid 11–17)

Nimetatud meetmed, eriti abi artikli 14 kohase kalapüügi alalise lõpetamise puhul, moodustavad ümberkorraldusmääruse kõige olulisema osa, kuna usutavasti aitavad need kõige rohkem kaasa majandussektori vastupanuvõime püsivale paranemisele kütusehindade kõikumise taustal. Põhimõte on selles, et liikmesriigid võtavad vastu laevastiku kohandamise kavad, et rahastada laevastiku selliste osade lõplikku kasutuselt kõrvaldamist, mis tarbivad väga palju kütust, jättes püügitegevuseks ainult energiatõhusad laevad. Järelejäänud laevad saavad omakorda kasutada püügi ajutise peatamise ja kalalaevadesse tehtavate investeeringutega seotud täiendavaid võimalusi.

Kuna Euroopa Kalandusfondi määruses ja järelikult ka rakenduskavades ei käsitleta laevastiku kohandamise kavasid, nõudis asjaomaste meetmete rakendamine kõnealuste rakenduskavade muutmist. Tähtajaks, 30. juuliks 2009, oli ainult seitse liikmesriiki 22st vastu võtnud laevastiku kohandamise kava ja kohandanud vastavalt oma rakenduskava. Need liikmesriigid olid BE, CY, DK, ES, FR, PT ja RO. Püügivõimsuse eeldatav kahanemine on esitatud järgmises tabelis.

Liikmesriik | Laevastiku kohandamise kavade arv ja suurus | Alaline lõpetamine | Asjaomased laevastiku osad |

BE | 1 kava, 39 laeva | 2 046 GT, 7007 kW | piimtraalerid |

CY | 1 kava, 24 laeva | 261 GT, 2 128 kW | mitmeotstarbelised |

DK | 1 kava, 110 laeva | 9 106 GT, 23 951 kW | enamasti põhjatraalerid, lisaks mõned piimtraalerid, seinerid ja nakkevõrgulaevad |

ES | 4 kava, 93 laeva | 14 600 GT, 22 309 kW | põhjatraalerid, õngepüügilaevad |

FR | 3 kava, 57 laeva | 939 GT, 3 308 kW | põhjatraalerid |

PT | 2 kava, 42 laeva | 5 334 GT, 13 343 kW | õngepüügilaevad, tragidega kalapüügilaevad, seinerid |

RO | 1 kava, 2 laeva | 162 GT, 444 kW | põhjatraalerid |

Kavandatav lõplik kasutuselt kõrvaldamine (laeva füüsiline eemaldamine) peab leidma aset enne 31. detsembrit 2012, kuid asjaomased laevad peaksid lõpetama mis tahes kalastustegevuse enne 31. detsembrit 2009.

Osaline utiliseerimine (artikkel 17)

Ainult Belgia teatas osalise utiliseerimise kavast, mis on seotud ühe piimtraaleri omanikuga, kelle laev on hõlmatud laevastiku kohandamise kavaga, mille alusel tagastatakse 40 GT, et ehitada tema piimtraaleri asendamiseks uus, palju väiksem alus.

Finantssätted (artikkel 20)

Finantssätted on ümberkorraldusmääruse võtmemeetmed, kuna need leevendasid liikmesriikide rahalist koormust kaasrahastamise kaudu. Esiteks suurendati EKFi osaluse määra riigiabis üldreegliks olnud 50 %lt (75 % lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondades) 95 %le (artikli 20 lõige 1). Teiseks vähendati kalalaeva pardal tehtavate investeeringute puhul erasektori finantsosalust 60 %lt (50 % äärepoolseimates piirkondades) 40 %le (artiklid 7 ja 19). Samuti avati artikli 20 lõikega 3 võimalus taotleda teist eelmakset suurusega 7 % lisaks sellele, mis oli ette nähtud EKFi määruse artikliga 81.

Mõned liikmesriigid on kasutanud kaasrahastamise määrade (EKF/liikmesriigid) kaudu tekkinud võimalust, et põhjendada investeeringuid, mida riik vastasel korral nii suurel määral ei toetaks. Sellise näitena võib tuua Taani, kes paigutas EKFi vahendid ümber suunale 1 (vanametalliks lammutamine) ning kavandas ümber suunad 2 ja 3. Ühest küljest säästis see riigi panusest 29 700 000 eurot ja teisest küljest ei olnud algses rakenduskavas ette nähtud riigiabi andmist vanametalliks lammutamisele. See on tähtis, kuna uuesti ehitada ei tohi üksnes seda püügivõimsust, mis on vähendatud riigi abiga.

Riigi/erasektori osalusega seotud võimalust võib enamik liikmesriike igal ajal kasutada, ilma et oleks vaja teha suuri kohandusi rakenduskavade finantstabelites.

Lõpuks tuleb märkida, et käesoleva aruande vastuvõtmise kuupäevaks on peaaegu kõik liikmesriigid taotlenud teist eelmakset (14 liikmesriiki 2008. ja 7 liikmesriiki 2009. aastal), isegi kui mõni neist ei kavatsenud ümberkorraldusmäärust rakendada.

Audit (artikli 13 lõige 2)

Nagu kavandatud, on komisjon pärast laevastiku kohandamise kava vastuvõtmise tähtaega algatanud lepingu sõlmimise sõltumatu konsultandiga, et kontrollida liikmesriikide laevastiku kohandamise kavade rakendamist. Tulemusi oodatakse 2010. aasta teiseks pooleks.

Eelhindamine

Ümberkorraldusmäärus koostati ja võeti vastu ajal, kui kütusehinnad olid kõige kõrgemad, ning see põhines laialdaselt valitsenud ootusel, et energiahinnad jäävadki väga kõrgele tasemele. 2008. aasta lõpuks aga langesid hinnad järsku tagasi tasemele, mis oli madalam kui kõnealuses sektoris kriisi vallandanud tase (0,5 EUR/l novembris). Ehkki hinnad on jäänud kõrgeks (mõne laevastikuosa puhul on murdepunkt hinnanguliselt 0,3 EUR/l), olid 2008. aasta viimases kvartalis majanduslikud väljavaated üldiselt paremad kui määruse vastuvõtmise ajal. Järgnevate kuude jooksul aga muutus olukord uuesti, kuna finantskriis ja sellele järgnenud majanduslangus avaldasid nõudluse vähenemise ja langevate kalahindadega kalandusettevõtjatele uut survet.

Siiski paistab, et finants- ja majanduskriisile vaatamata olid ettevõtjatele püügitegevuse lõpetamiseks pakutavad stiimulid üldiselt väiksemad kui kütusekriisi ajal. Seega oli vähe vahendeid meetmete jaoks, mida sai kasutada laevastiku kohandamise kava raames, mille võtsid lõpuks vastu ainult mõned liikmesriigid. Samamoodi vähenes vajadus hädaabi osutamise järele eelkõige ajutise peatamise ja sotsiaalmajanduslike hüvitiste kaudu; selle osatähtsus vähenes, ehkki mõnes liikmesriigis (nt ES) vabastati ajutise peatamise jaoks suured finantsressursid. Rohkem on kasutatud muid kõnealuse määrusega pakutud võimalusi: selles sektoris püsis kõrge nõudlus energiatõhususe toetamise meetmete, eelkõige energiaauditite ja kalalaevadesse tehtavate investeeringute järele.

Ümberkorraldusmääruse täielikku tõhusust ei ole võimalik kindlaks teha enne, kui kõik asjakohased haldusotsused, mida võib teha kuni 31. detsembrini 2010, on teada ja piisavas mahus ellu viidud. Kuni selle ajani ei ole rakendamise mõju võimalik täielikult hinnata. Siiski võib praeguses etapis järeldada, et ümberkorraldamispakett edendab kindlasti laevade energiatõhusust, kuid ei ole tõenäoline, et see aitaks tublisti kaasa püügivõimsuse vähendamise eesmärgi saavutamisele nimetatud laevastikes, mis on oma struktuurilt kõige vastuvõtlikumad majandussurutisele. Tegelikult suurendas kalapüügi alaline lõpetamine laevastiku kohandamise kava raames väga piiratud ulatuses püügivõimsuse vähendamise eesmärki, mis oli ette nähtud juba rakenduskavaga (vt tabel eespool).

Lisaks on liikmesriikide edastatud teabest selgunud, et täiendavate ELi vahendite nappus piiras neist mõne puhul ümberkorraldusmääruse rakendamist. Teatisega oli ette nähtud, et täiendavaid rahalisi vahendeid ei olnud võimalik saada ilma liikmesriikide oluliste jõupingutusteta vahendite ümberpaigutamiseks suuna 1 alla laevastike alalise ümberkorraldamise eesmärgil. See oleks siiski nõudnud teiste suundade vastavat vähendamist ja enamik liikmesriike eelistas jääda selle riikliku strateegia juurde, mis oli kokku lepitud valitsuste ja arutelu osapoolte vahel.

EUROOPA KALANDUSFONDI RAKENDAMISE TABELID

I TABEL: RAHALISTE VAHENDITE KASUTAMINE – LÄHENEMISEESMÄRK

Riik | Otsusega heaks kiidetud a | Kulukohustustega seotud b | Makstud c | % (b) / (a) | % (c) / (a) |

Belgia | Ajavahemik 2007–2013 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00% | 0,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

Bulgaaria | Ajavahemik 2007–2013 | 80 009 708,00 | 14 336 687,00 | 5 600 679,56 | 17,92% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 8 517 922,00 | 8 517 922,00 | 0,00 |

Tšehhi Vabariik | Ajavahemik 2007–2013 | 27 106 675,00 | 6 886 504,00 | 3 794 934,50 | 25,41% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 3 526 490,00 | 3 526 490,00 | 1 897 467,25 |

Saksamaa | Ajavahemik 2007–2013 | 96 861 240,00 | 27 623 988,00 | 6 780 286,80 | 28,52% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 13 821 981,00 | 13 821 981,00 | 0,00 |

Eesti | Ajavahemik 2007–2013 | 84 568 039,00 | 19 102 181,00 | 5 919 762,73 | 22,59% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 9 971 872,00 | 9 971 872,00 | 0,00 |

Kreeka | Ajavahemik 2007–2013 | 176 836 728,00 | 51 941 240,00 | 24 757 141,92 | 29,37% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 25 849 796,00 | 25 849 796,00 | 12 378 570,96 |

Hispaania | Ajavahemik 2007–2013 | 945 692 445,00 | 268 170 032,00 | 132 396 942,00 | 28,36% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 134 323 828,00 | 134 323 828,00 | 66 198 471,00 |

France | Ajavahemik 2007–2013 | 34 250 343,00 | 9 306 303,00 | 4 795 048,00 | 27,17% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 4 699 222,00 | 4 699 222,00 | 2 397 524,00 |

Itaalia | Ajavahemik 2007–2013 | 318 281 864,00 | 87 334 891,00 | 44 559 460,00 | 27,44% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 44 016 945,00 | 44 016 945,00 | 22 279 730,00 |

Läti | Ajavahemik 2007–2013 | 125 015 563,00 | 28 485 267,00 | 8 751 089,00 | 22,79% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 14 887 723,00 | 14 887 723,00 | 0,00 |

Leedu | Ajavahemik 2007–2013 | 54 713 408,00 | 13 915 847,00 | 3 829 938,56 | 25,43% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 6 978 531,00 | 6 978 531,00 | 0,00 |

Ungari | Ajavahemik 2007–2013 | 34 291 357,00 | 5 456 086,00 | 2 400 394,99 | 15,91% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 5 456 086,00 | 5 456 086,00 | 2 400 394,99 |

Malta | Ajavahemik 2007–2013 | 8 372 329,00 | 1 422 356,00 | 586 063,03 | 16,99% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 1 422 356,00 | 1 422 356,00 | 586 063,03 |

Austria | Ajavahemik 2007–2013 | 187 326,00 | 61 040,00 | 13 112,82 | 32,58% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 29 837,00 | 29 837,00 | 0,00 |

Poola | Ajavahemik 2007–2013 | 734 092 574,00 | 120 001 664,00 | 51 386 480,18 | 16,35% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 120 001 664,00 | 120 001 664,00 | 51 386 480,18 |

Portugal | Ajavahemik 2007–2013 | 223 943 059,00 | 61 518 869,00 | 31 352 028,00 | 27,47% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 30 998 886,00 | 30 998 886,00 | 15 676 014,00 |

Rumeenia | Ajavahemik 2007–2013 | 230 714 207,00 | 37 284 577,00 | 32 299 988,49 | 16,16% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 22 157 050,00 | 22 157 050,00 | 17 172 461,49 |

Sloveenia | Ajavahemik 2007–2013 | 21 640 283,00 | 4 110 308,00 | 1 514 819,81 | 18,99% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 4 110 308,00 | 4 110 308,00 | 1 514 819,81 |

Slovakkia | Ajavahemik 2007–2013 | 12 681 459,00 | 3 625 757,00 | 1 775 404,26 | 28,59% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 1 776 374,00 | 1 776 374,00 | 887 702,13 |

Ühendkuningriik | Ajavahemik 2007–2013 | 43 150 701,00 | 7 132 154,00 | 3 020 549,07 | 16,53% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 7 132 154,00 | 7 132 154,00 | 3 020 549,07 |

Lähenemiseesmärk kokku | Ajavahemik 2007–2013 | 3 252 409 308,00 | 767 715 751,00 | 365 534 123,72 | 23,60% | 11,24% |

Eelarveaasta: 2008 | 459 679 025,00 | 459 679 025,00 | 197 796 247,91 |

II TABEL: RAHALISTE VAHENDITE KASUTAMINE – MITTELÄHENEMISEESMÄRK

Riik | Otsusega heaks kiidetud a | Kulukohustustega seotud b | Makstud c | % (b) / (a) | % (c) / (a) |

Belgia | Ajavahemik 2007–2013 | 26 261 648,00 | 4 191 906,00 | 1 838 315,00 | 15,96% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 4 191 906,00 | 4 191 906,00 | 1 838 315,00 |

Taani | Ajavahemik 2007–2013 | 133 675 169,00 | 36 321 435,00 | 9 357 261,83 | 27,17% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 18 340 527,00 | 18 340 527,00 | 0,00 |

Saksamaa | Ajavahemik 2007–2013 | 59 004 177,00 | 16 032 272,00 | 4 130 292,39 | 27,17% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 8 095 504,00 | 8 095 504,00 | 0,00 |

Iirimaa | Ajavahemik 2007–2013 | 42 266 603,00 | 6 746 632,00 | 2 958 662,00 | 15,96% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 6 746 632,00 | 6 746 632,00 | 2 958 662,00 |

Kreeka | Ajavahemik 2007–2013 | 30 995 509,00 | 8 421 917,00 | 4 339 371,26 | 27,17% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 4 252 651,00 | 4 252 651,00 | 2 169 685,63 |

Hispaania | Ajavahemik 2007–2013 | 186 198 467,00 | 50 592 760,00 | 26 067 784,00 | 27,17% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 25 546 840,00 | 25 546 840,00 | 13 033 892,00 |

France | Ajavahemik 2007–2013 | 181 802 741,00 | 49 398 378,00 | 25 452 382,00 | 27,17% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 24 943 736,00 | 24 943 736,00 | 12 726 191,00 |

Itaalia | Ajavahemik 2007–2013 | 106 060 990,00 | 28 818 271,00 | 14 848 538,00 | 27,17% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 14 551 800,00 | 14 551 800,00 | 7 424 269,00 |

Cyprus | Ajavahemik 2007–2013 | 19 724 418,00 | 5 359 405,00 | 2 761 418,52 | 27,17% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 2 706 234,00 | 2 706 234,00 | 2 761 418,52 |

Ungari | Ajavahemik 2007–2013 | 559 503,00 | 89 023,00 | 39 165,21 | 15,91% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 89 023,00 | 89 023,00 | 39 165,21 |

Madalmaad | Ajavahemik 2007–2013 | 48 578 417,00 | 13 199 443,00 | 3 400 489,19 | 27,17% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 6 665 065,00 | 6 665 065,00 | 0,00 |

Austria | Ajavahemik 2007–2013 | 5 071 992,00 | 1 378 131,00 | 692 534,44 | 27,17% | 13,65% |

Eelarveaasta: 2008 | 695 888,00 | 695 888,00 | 337 495,00 |

Portugal | Ajavahemik 2007–2013 | 22 542 190,00 | 6 125 032,00 | 3 155 906,00 | 27,17% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 3 092 838,00 | 3 092 838,00 | 1 577 953,00 |

Slovakkia | Ajavahemik 2007–2013 | 1 007 069,00 | 287 931,00 | 140 989,66 | 28,59% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 141 066,00 | 141 066,00 | 70 494,83 |

Soome | Ajavahemik 2007–2013 | 39 448 827,00 | 10 718 803,00 | 2 761 417,89 | 27,17% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 5 412 465,00 | 5 412 465,00 | 0,00 |

Rootsi | Ajavahemik 2007–2013 | 54 664 803,00 | 14 853 199,00 | 3 826 536,00 | 27,17% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 7 500 130,00 | 7 500 130,00 | 0,00 |

Ühendkuningriik | Ajavahemik 2007–2013 | 94 677 188,00 | 15 112 454,00 | 6 627 403,16 | 15,96% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 15 112 454,00 | 15 112 454,00 | 6 627 403,16 |

Mittelähenemiseesmärk kokku | Ajavahemik 2007–2013 | 1 052 539 711,00 | 267 646 992,00 | 112 398 466,55 | 25,43% | 10,68% |

Eelarveaasta: 2008 | 148 084 759,00 | 148 084 759,00 | 51 564 944,35 |

III TABEL: RAHALISTE VAHENDITE KASUTAMINE – LÄHENEMISEESMÄRK JA MITTELÄHENEMISEESMÄRK

Riik | Otsusega heaks kiidetud a | Kulukohustustega seotud b | Makstud c | % (b) / (a) | % (c) / (a) |

Belgia | Ajavahemik 2007–2013 | 26 261 648,00 | 4 191 906,00 | 1 838 315,00 | 15,96% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 4 191 906,00 | 4 191 906,00 | 1 838 315,00 |

Bulgaaria | Ajavahemik 2007–2013 | 80 009 708,00 | 14 336 687,00 | 5 600 679,56 | 17,92% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 8 517 922,00 | 8 517 922,00 | 0,00 |

Tšehhi Vabariik | Ajavahemik 2007–2013 | 27 106 675,00 | 6 886 504,00 | 3 794 934,50 | 25,41% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 3 526 490,00 | 3 526 490,00 | 1 897 467,25 |

Taani | Ajavahemik 2007–2013 | 133 675 169,00 | 36 321 435,00 | 9 357 261,83 | 27,17% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 18 340 527,00 | 18 340 527,00 | 0,00 |

Saksamaa | Ajavahemik 2007–2013 | 155 865 417,00 | 43 656 260,00 | 10 910 579,19 | 28,01% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 21 917 485,00 | 21 917 485,00 | 0,00 |

Eesti | Ajavahemik 2007–2013 | 84 568 039,00 | 19 102 181,00 | 5 919 762,73 | 22,59% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 9 971 872,00 | 9 971 872,00 | 0,00 |

Iirimaa | Ajavahemik 2007–2013 | 42 266 603,00 | 6 746 632,00 | 2 958 662,00 | 15,96% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 6 746 632,00 | 6 746 632,00 | 2 958 662,00 |

Kreeka | Ajavahemik 2007–2013 | 207 832 237,00 | 60 363 157,00 | 29 096 513,18 | 29,04% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 30 102 447,00 | 30 102 447,00 | 14 548 256,59 |

Hispaania | Ajavahemik 2007–2013 | 1 131 890 912,00 | 318 762 792,00 | 158 464 726,00 | 28,16% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 159 870 668,00 | 159 870 668,00 | 79 232 363,00 |

France | Ajavahemik 2007–2013 | 216 053 084,00 | 58 704 681,00 | 30 247 430,00 | 27,17% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 29 642 958,00 | 29 642 958,00 | 15 123 715,00 |

Itaalia | Ajavahemik 2007–2013 | 424 342 854,00 | 116 153 162,00 | 59 407 998,00 | 27,37% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 58 568 745,00 | 58 568 745,00 | 29 703 999,00 |

Cyprus | Ajavahemik 2007–2013 | 19 724 418,00 | 5 359 405,00 | 2 761 418,52 | 27,17% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 2 706 234,00 | 2 706 234,00 | 2 761 418,52 |

Läti | Ajavahemik 2007–2013 | 125 015 563,00 | 28 485 267,00 | 8 751 089,00 | 22,79% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 14 887 723,00 | 14 887 723,00 | 0,00 |

Leedu | Ajavahemik 2007–2013 | 54 713 408,00 | 13 915 847,00 | 3 829 938,56 | 25,43% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 6 978 531,00 | 6 978 531,00 | 0,00 |

Luksemburg | Ajavahemik 2007–2013 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00% | 0,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

Ungari | Ajavahemik 2007–2013 | 34 850 860,00 | 5 545 109,00 | 2 439 560,20 | 15,91% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 5 545 109,00 | 5 545 109,00 | 2 439 560,20 |

Malta | Ajavahemik 2007–2013 | 8 372 329,00 | 1 422 356,00 | 586 063,03 | 16,99% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 1 422 356,00 | 1 422 356,00 | 586 063,03 |

Madalmaad | Ajavahemik 2007–2013 | 48 578 417,00 | 13 199 443,00 | 3 400 489,19 | 27,17% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 6 665 065,00 | 6 665 065,00 | 0,00 |

Austria | Ajavahemik 2007–2013 | 5 259 318,00 | 1 439 171,00 | 705 647,26 | 27,36% | 13,42% |

Eelarveaasta: 2008 | 725 725,00 | 725 725,00 | 337 495,00 |

Poola | Ajavahemik 2007–2013 | 734 092 574,00 | 120 001 664,00 | 51 386 480,18 | 16,35% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 120 001 664,00 | 120 001 664,00 | 51 386 480,18 |

Portugal | Ajavahemik 2007–2013 | 246 485 249,00 | 67 643 901,00 | 34 507 934,00 | 27,44% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 34 091 724,00 | 34 091 724,00 | 17 253 967,00 |

Rumeenia | Ajavahemik 2007–2013 | 230 714 207,00 | 37 284 577,00 | 32 299 988,49 | 16,16% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 22 157 050,00 | 22 157 050,00 | 17 172 461,49 |

Sloveenia | Ajavahemik 2007–2013 | 21 640 283,00 | 4 110 308,00 | 1 514 819,81 | 18,99% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 4 110 308,00 | 4 110 308,00 | 1 514 819,81 |

Slovakkia | Ajavahemik 2007–2013 | 13 688 528,00 | 3 913 688,00 | 1 916 393,92 | 28,59% | 14,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 1 917 440,00 | 1 917 440,00 | 958 196,96 |

Soome | Ajavahemik 2007–2013 | 39 448 827,00 | 10 718 803,00 | 2 761 417,89 | 27,17% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 5 412 465,00 | 5 412 465,00 | 0,00 |

Rootsi | Ajavahemik 2007–2013 | 54 664 803,00 | 14 853 199,00 | 3 826 536,00 | 27,17% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 7 500 130,00 | 7 500 130,00 | 0,00 |

Ühendkuningriik | Ajavahemik 2007–2013 | 137 827 889,00 | 22 244 608,00 | 9 647 952,23 | 16,14% | 7,00% |

Eelarveaasta: 2008 | 22 244 608,00 | 22 244 608,00 | 9 647 952,23 |

Lähenemiseesmärk ja mittelähenemiseesmärk kokku | Ajavahemik 2007–2013 | 4 304 949 019,00 | 1 035 362 743,00 | 477 932 590,27 | 24,05% | 11,10% |

Eelarveaasta: 2008 | 607 763 784,00 | 607 763 784,00 | 249 361 192,26 |

IV TABEL: KOMISJONI POOLT 2008. AASTAL VASTU VÕETUD RAKENDUSKAVAD

Riik | Euroopa Kalandusfondi vahendid | Otsuse kuupäev | Otsuse number |

BE | Belgia | 26 261 648 | 11.11.2008 | C(2008) 6895 |

IE | Iirimaa | 42 266 603 | 9.9.2008 | C(2008)4993 |

HU | Ungari | 34 850 860 | 9.9.2008 | C(2008)4684 |

MT | Malta | 8 372 329 | 10.12.2008 | C(2008)8380 |

PL | Poola | 734 092 574 | 16.10.2008 | C(2008)6007 |

SI | Sloveenia | 21 640 283 | 19.11.2008 | C(2008)7279 |

UK | Ühendkuningriik | 137 827 889 | 9.9.2008 | C(2008)4994 |

KOKKU | 1 005 312 186 |

V TABEL: EUROOPA KALANDUSFOND PRIORITEETSETE SUUNDADE JA LIIKMESRIIKIDE LÕIKES

Riik | Prioriteetne suund 1 | Prioriteetne suund 2 | Prioriteetne suund 3 | Prioriteetne suund 4 | Prioriteetne suund 5 | Kokku |

| Summa |% | Summa |% | Summa |% | Summa |% | Summa |% | | |BE | Belgia | 7 561 648 |28,79 |5 000 000 |19,04 |9 488 352 |36,13 |2 900 000 |11,04 |1 311 648 |4,99 | 26 261 648 | |BG | Bulgaaria | 8 000 970 |10,00 |36 004 371 |45,00 |20 002 426 |25,00 |12 001 456 |15,00 |4 000 485 |5,00 | 80 009 708 | |CZ | Tšehhi Vabariik | - |- |11 926 937 |44,00 |13 824 404 |51,00 |- |- |1 355 334 |5,00 | 27 106 675 | |DK | Taani | 21 365 342 |15,98 |47 149 524 |35,27 |46 015 266 |34,42 |12 461 279 |9,32 |6 683 758 |5,00 | 133 675 169 | |DE | Saksamaa | 8 145 000 |5,23 |57 560 225 |36,93 |68 687 844 |44,07 |19 438 000 |12,47 |2 034 348 |1,31 | 155 865 417 | |EE | Eesti | 15 264 531 |18,05 |24 583 929 |29,07 |21 209 664 |25,08 |19 281 513 |22,80 |4 228 402 |5,00 | 84 568 039 | |IE | Iirimaa | 34 766 000 |82,25 |- |- |6 000 000 |14,20 |1 500 603 |3,55 |- |- | 42 266 603 | |EL | Kreeka | 77 272 459 |37,18 |59 689 538 |28,72 |32 320 240 |15,55 |33 300 000 |16,02 |5 250 000 |2,53 | 207 832 237 | |ES | Hispaania | 403 067 965 |35,61 |344 241 335 |30,41 |316 510 945 |27,96 |49 336 048 |4,36 |18 734 619 |1,66 | 1 131 890 912 | |FR | France | 59 621 494 |27,60 |63 029 212 |29,17 |85 049 416 |39,37 |5 699 644 |2,64 |2 653 318 |1,23 | 216 053 084 | |IT | Itaalia | 161 250 284 |38,00 |106 085 713 |25,00 |106 085 713 |25,00 |16 973 714 |4,00 |33 947 430 |8,00 | 424 342 854 | |CY | Cyprus | 2 200 000 |11,15 |3 250 000 |16,48 |12 924 418 |65,52 |1 000 000 |5,07 |350 000 |1,77 | 19 724 418 | |LV | Läti | 20 860 942 |16,69 |46 128 750 |36,90 |24 153 000 |19,32 |28 911 476 |23,13 |4 961 395 |3,97 | 125 015 563 | |LT | Leedu | 13 667 647 |24,98 |22 431 005 |41,00 |9 249 241 |16,90 |6 693 770 |12,23 |2 671 745 |4,88 | 54 713 408 | |HU | Ungari | - |- |24 163 925 |69,34 |8 944 392 |25,66 |- |- |1 742 543 |5,00 | 34 850 860 | |MT | Malta | 2 175 000 |25,98 |1 760 250 |21,02 |4 095 079 |48,91 |- |- |342 000 |4,08 | 8 372 329 | |NL | Madalmaad | 16 913 233 |34,82 |7 379 398 |15,19 |16 903 461 |34,80 |4 987 125 |10,27 |2 395 200 |4,93 | 48 578 417 | |AT | Austria | - |- |5 164 318 |98,19 |50 000 |0,95 |- |- |45 000 |0,86 | 5 259 318 | |PL | Poola | 168 841 292 |23,00 |146 818 515 |20,00 |146 818 515 |20,00 |234 909 624 |32,00 |36 704 628 |5,00 | 734 092 574 | |PT | Portugal | 53 065 134 |21,53 |78 058 495 |31,67 |90 026 920 |36,52 |17 403 406 |7,06 |7 931 294 |3,22 | 246 485 249 | |RO | Rumeenia | 9 975 000 |4,32 |105 000 000 |45,51 |30 000 000 |13,00 |75 000 000 |32,51 |10 739 207 |4,65 | 230 714 207 | |SI | Sloveenia | 2 164 029 |10,00 |7 141 293 |33,00 |7 574 097 |35,00 |2 164 029 |10,00 |2 596 835 |12,00 | 21 640 283 | |SK | Slovakkia | - |- |10 467 810 |76,47 |2 536 292 |18,53 |- |- |684 426 |5,00 | 13 688 528 | |FI | Soome | 3 445 000 |8,73 |16 990 000 |43,07 |14 783 827 |37,48 |3 606 000 |9,14 |624 000 |1,58 | 39 448 827 | |SE | Rootsi | 13 666 201 |25,00 |10 932 961 |20,00 |19 132 681 |35,00 |8 199 720 |15,00 |2 733 240 |5,00 | 54 664 803 | |UK | Ühendkuningriik | 39 634 805 |28,76 |33 589 711 |24,37 |49 620 896 |36,00 |11 598 450 |8,42 |3 384 027 |2,46 | 137 827 889 | | Kogusumma |1 142 923 976 |26,55 |1 274 547 215 |29,61 |1 162 007 089 |26,99 |567 365 857 |13,18 |158 104 882 |3,67 |4 304 949 019 | |

Selguse huvides vt alljärgnevat selgitust:

Prioriteetne suund 1: ELi kalalaevastiku kohandamise meetmed

Prioriteetne suund 2: vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ning turustus

Prioriteetne suund 3: ühist huvi pakkuvad meetmed

Prioriteetne suund 4: kalanduspiirkondade säästev areng

Prioriteetne suund 5: tehniline abi.

[1] Aruanne Kalanduse Arendusrahastu rakendamise kohta ajavahemikus 2000–2006 esitati struktuurifondide rakendamise aastaaruannete raames.

[2] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta, ELT L 223,

15.8.2006, lk 1.

[3] Nõukogu määrus (EÜ) nr 744/2008, 24. juuli 2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist, ELT L 202, 31.7.2008, lk 1.

[4] Prioriteetne suund 1: ELi kalalaevastiku kohandamise meetmed.

Prioriteetne suund 2: vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ning turustus.

Prioriteetne suund 3: ühist huvi pakkuvad meetmed.

Prioriteetne suund 4: kalanduspiirkondade säästev areng.

Prioriteetne suund 5: tehniline abi.

[5] NB! Ehkki aastaaruannete esitamise tähtaeg oli 30. juuni 2009, ei ole komisjon veel saanud ega heaks kiitnud kõiki aastaaruandeid kavade rakendamise kohta 2008. aastal. Seepärast ei ole käesolevas aruandes esitatud teave täielik.

[6] http://ec.europa.eu/fisheries/meetings_events/events/archives/events_2008/conference_180208_en.htm