52009DC0627

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.11.2009

KOM(2009)627 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EUROOPA ÜHENDUSE SAFA PROGRAMM [SEK(2009) 1576 lõplik]

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EUROOPA ÜHENDUSE SAFA PROGRAMM(EMPs kohaldatav tekst)

Käesoleva aruande koostamise põhjused

Direktiivi 2004/36/EÜ artikli 6 lõikes 2 on sätestatud, et:

„Komisjon avaldab igal aastal kokkuvõtliku aruande, mis tehakse kättesaadavaks üldsusele ja tööstusharu sidusrühmadele, ning mis sisaldab kooskõlas artikliga 5 saadud teabe analüüsi . See analüüs on selge ja kergesti mõistetav ning see näitab, kas oht õhu kaudu reisijate turvalisusele on suurenenud. Analüüsi ei märgita teabe allikat.”

See on kolmas aastaaruanne, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2008.

1. EÜ SAFA PROGRAMM

1.1. SAFA programmi algupära

SAFA programmi käivitas algselt Euroopa tsiviillennunduskonverents (European Civil Aviation Conference – ECAC) 1996. aastal. Programmi aluseks ei ole mitte Euroopa juriidiliselt siduvad otsused, vaid ECACi liikmesriikide peadirektorite võetud kohustused. Välismaiste õhusõidukite kontroll hõlmab neid õhusõidukeid, mida ei kasutata ega käitata selle riigi pädeva asutuse kontrolli all, kus kontrolli teostatakse.

30. aprillil 2004 avaldati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (nn SAFA direktiiv), millega pandi ELi liikmesriikidele juriidiline kohustus kontrollida seisuplatsil oma lennujaamades maanduvaid kolmandate riikide õhusõidukeid, kusjuures „kolmanda riigi õhusõiduk” tähendab õhusõidukit, mida ei kasutata ega käitata ühegi liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli all, kuid direktiiv ei keela ELi liikmesriigil kontrollida ka teiste ELi liikmesriikide õhusõidukeid. ELi liikmesriikidele anti kaks aastat aega, et kehtestada riiklikud õigusaktid asjaomase direktiivi rakendamiseks.

ECACi liikmesriikide peadirektorite otsusega anti SAFA programm üle Euroopa Ühenduse (EÜ) pädevusse, mistõttu alates 1. jaanuarist 2007 vastutab EÜ SAFA programmi haldamise ja edasise arendamise eest Euroopa Komisjon, keda kõnealuse ülesande täitmisel abistab Euroopa Lennundusohutusamet (European Aviation Safety Agency – EASA). EASA on Kölnis asuv Euroopa Komisjoni amet, mille ülesanne vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) 768/2006 on EÜ SAFA programmi operatiivjuhtimine komisjoni nimel.

Kuni 2006. aastani tegeles SAFA programmi rakendamisega Ühinenud Lennuametite Keskbüroo (Central Joint Aviation Authorities – CJAA). 2006. aasta lõpul anti SAFA koordineerimistegevus, sh keskandmebaas, CJAA-lt üle EASA-le.

15 ELi mittekuuluva ECACi liikmesriigi jätkuv osalemine ja seega programmi üleeuroopaline mõõde tagati töökokkuleppe allakirjutamisega iga liikmesriigi ja EASA vahel. Arvestades ka 27-liikmelist ELi, võib uhkusega tõdeda, et EÜ SAFA programmis on nüüd kokku 42 osalisriiki ( vt A liide ).

1.2. EÜ SAFA programmi toimimine

Igas SAFA osalisriigis võib teostada õhusõiduki (ELi liikmesriikide puhul „kolmanda riigi” ja ELi mittekuuluvate ECACi liikmesriikide puhul „välismaise” õhusõiduki) kontrolli seisuplatsil, mis hõlmab peamiselt õhusõiduki dokumente ja juhendeid, lennumeeskonna litsentse, õhusõiduki nähtavat seisukorda ning kohustuslike salongi ohutusvahendite olemasolu ja seisukorda. Kõnealusele kontrollile viidatakse Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) standardite 1. lisas (töötajate litsentseerimine), 6. lisas (õhusõiduki käitamine) ja 8. lisas (õhusõiduki lennukõlblikkus).

Kontrolli teostamiseks rakendatakse kõikides osalisriikides ühtset menetlust. Kontrolli tulemuste kohta koostatakse aruanded, mille vorm on samuti ühtne. Märkimisväärsete rikkumiste puhul võetakse ühendust lennuettevõtjaga ja lennuettevõtja päritoluriigi või registririigi lennuametiga, et leppida kokku parandusmeetmetes, mida kohaldatakse mitte ainult kontrollitud õhusõiduki, vaid ka teiste õhusõidukite suhtes, mille puhul võib esineda samasugune üldist laadi rikkumine. Kõiki aruannetes sisalduvaid andmeid, samuti täiendavat teavet, saab kesksest elektroonilisest andmebaasist, mille on loonud ja mida haldab EASA.

EÜ SAFA programmi peamised tunnusjooned on kokkuvõtlikult järgmised:

- programmi kohaldamine kõigis SAFA osalisriikides, põhimõtteliselt kõigis 42 ECACi liikmesriigis (ELi liikmesriigid ja ELi mittekuuluvad ECACi liikmesriigid, kes on alla kirjutanud EASA töökokkuleppele);

- SAFA kontrolli tulemuste laialdane levitamine keskandmebaasi kaudu;

- nn alt-üles-lähenemisviis – programm on üles ehitatud õhusõidukite tehnilisele kontrollile seisuplatsil;

- selle teravdatud tähelepanu – keskendutakse peamiselt ELi ja SAFA osalisriikidesse lendavatele kolmandate riikide õhusõidukitele (kuigi SAFA kontrolli võidakse jätkuvalt teostada ka ELi liikmesriikide õhusõidukite suhtes);

- programmi olemuslik eesmärk on kontrollida vastavust ICAO standarditele, mida tavapäraselt kohaldatakse rahvusvahelisel tasandil kõigi kontrollitavate õhusõidukite suhtes.

1.3. EÜ SAFA programmi integreerimine üldisesse lennundusohutuse süsteemi

Paari viimase aasta SAFA kontrollidest saadud kogemused loovad välisriikide lennuettevõtjate ohutusest teatava üldpildi. See üldpilt on aga piiratud, sest ei ole võimalik saada täielikku ülevaadet ühegi konkreetse õhusõiduki või lennuettevõtja ohutusest. Põhjus on see, et teatavaid aspekte on kontrolli käigus ajalise piirangu ja sellest tuleneva piiratud üksikasjalikkuse tõttu raske hinnata (nt meeskonna koostöövõime, täielik lennukõlblikkus jne). Kõnealuste näitajate väärtust suurendatakse veelgi, tõstes ka SAFA kontrolli ühtlustamise taset osalisriikides.

Konkreetsele õhusõidukile või lennuettevõtjale saab täieliku hinnangu anda ainult pideva järelevalve abil, mida teostab lennuettevõtja päritolu- või registririigi riiklik tsiviillennundusasutus. Seejuures saab EÜ SAFA programmi kaudu saadud teavet kasutada järgmiselt:

- peamiselt ennetava vahendina, mis aitab kindlaks teha võimalikke negatiivseid ohutusalaseid arengutendentse ja annab konkreetse lennuettevõtja puhul arvukate ja/või korduvate kõrvalekaldumiste avastamise korral selgelt märku võimalikest struktuursetest puudustest nii asjaomase lennuettevõtja kvaliteedikontrollis kui ka kõnealuse lennuettevõtja sertifitseerimise eest vastutava riikliku tsiviillennundusasutuse teostatavas ohutusjärelevalves; selliseid negatiivseid arengutendentse võib leida ka konkreetsete õhusõidukitüüpide puhul.

- SAFA kontroll võib reaalajas anda otsese panuse äsja kontrollitud konkreetse õhusõiduki ohutusse käitamisse, sundides kontrolliasutusi tagama, et vead kõrvaldatakse viivitamata enne kõnealuse õhusõiduki edasist käitamist.

Alates määruse (EÜ) nr 2111/2005 (mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu) jõustumisest on SAFA kontroll omandanud suurema tähtsuse ühe sellise kriteeriumina, mida komisjon arvestab, kui teeb otsuseid lennuettevõtjate lisamise kohta kõnealusesse ühenduse nimekirja. See on nii olnud alates esimese ühenduse nimekirja kehtestamisest 2006. aasta märtsis ja jätkunud nimekirja hilisemate korrapäraste ajakohastamiste puhul.

1.4. Programmi areng 2008. aastal

Komisjon võttis 16. aprillil 2008 vastu kaks olulist seadusandlikku meedet, mille eesmärk on EÜ SAFA programmi edasine täiustamine:

- komisjoni direktiiv 2008/49/EÜ, mis sisaldab SAFA kontrolli käsitleva menetluskorra juhiste põhielemente ja milles on sätestatud SAFA kontrolli ühtlustatud eeskirjad, mis hõlmavad järgmist: järelmeetmete võtmine, kohustus esitada kontrolliaruanne kindla ajavahemiku jooksul (15 tööpäeva) ja kohustus teavitada kontrollitud lennuettevõtjat kontrolli tulemustest ühtse vormi järgi koostatud kontrollakti esitamise kaudu. Lisaks sellele sätestatakse eespool nimetatud direktiivis SAFA inspektorite kvalifikatsiooni käsitlevad ühtsed kriteeriumid. EASAle tehti ülesandeks töötada osalisriikide abistamiseks välja üksikasjalik juhismaterjal, mis oleks kooskõlas direktiivis käsitletavate põhielementidega;

- komisjoni määrus (EÜ) nr 351/2008, millega rakendatakse üleeuroopalist struktureeritud lähenemisviisi, mis hõlmab SAFA kontrolli prioriteediks seadmist potentsiaalselt ohtlike käitajate suhtes, et paremini kasutada olemasolevaid kontrolliressursse.

EASA on komisjoni direktiivi 2008/49/EÜ sätete kohaselt koostanud ja avaldanud üksikasjaliku juhismaterjali SAFA kontrolli teostavate inspektorite kvalifikatsiooninõuete suhtes, mis on kõikides osalisriikides ühesugused. Kvalifikatsioonikriteeriumid keskenduvad inspektorite sobivusele, koolituste (kaasa arvatud korduvkoolituste) läbimisele ja inspektorite töökogemusele. Inspektorite koolitamisel tuleb järgida EASA väljatöötatud õppekavasid ja sõltumatutel koolitajatel peab olema teatavatele ühistele kriteeriumidele vastav kvalifikatsioon.

Mitmeid 2007. aasta algatusi jätkatakse ka 2008. aastal ja neist on saamas EÜ SAFA programmi tavameetmed, näiteks osalisriikide poolt SAFA andmebaasi sisestatud aruannete kvaliteedikontroll ja andmebaasi analüüs. Selle iga nelja kuu tagant tehtava analüüsi eesmärk on potentsiaalselt ohutuspuudujääkide ja negatiivsete arengutendentside võimalikult varajane avastamine, et kõrvaldada puudujäägid enne, kui need rahvusvahelist lennundusohutust reaalselt kahjustama hakkaksid. Kõnealuse analüüsi teostamise metoodikat on parandatud ja täiustatud, et olemasolevaid SAFA andmeid võimalikult täielikult ära kasutada.

2008. aasta oktoobris toimus SAFA andmebaasi ulatuslik ajakohastamine, mis võimaldas parandada aruandlust, toetada komisjoni määruse (EÜ) nr 351/2008 kohaselt kehtestatud prioriseerimisprotsessi jälgimist ja tõhustada tööprotsessi. Komisjoni direktiivi 2008/49/EÜ alusel sisseviidud muudatustega, nimelt 3. klassi meetmetest teavitamise kohustuse rakendamisega samaaegselt võeti ajakohastamise raames kasutusele uus oluline vahend, mille eesmärk on puuduste ühtlustamine eelnevalt kirjeldatud liigituse abil, mille koostab ja mida vajaduse korral muudab EASA.

SAFA andmebaasi alusel on loodud ka täielikult toimiv koolituskeskkond, mis võimaldab andmebaasi kasutajate hulgas praktilisi koolitusi läbi viia.

1.5. Riskipõhise lähenemisviisi kasutuselevõtt

Komisjoni hiljuti (2008. aasta aprillis) jõustunud määrusega (EÜ) nr 351/2008 on kehtestatud SAFA kontrolli prioriteediks seadmise kontseptsioon üleeuroopalises perspektiivis, mille kohaselt osalisriigid peavad prioriteediks seadma teatava hulga seisuplatsil toimuvate tehniliste kontrollide teostamise teatavate lennuettevõtjate suhtes (kas konkreetsete lennuettevõtjate või kõikide teatavas riigis sertifitseeritud lennuettevõtjate suhtes). Prioriseerimisnimekirja koostab Euroopa Komisjon ja ajakohastab seda vajaduse korral vastavalt kõnealuses määruses sätestatud järgmiste kriteeriumidele:

- SAFA andmebaasi analüüsimise järel EASA poolt edastatud teave;

- lennuohutuskomitee koosolekute põhjal kogutud teave;

- liikmesriikidelt komisjonile edastatud teave.

Lisaks sellele tuleb seisuplatsil toimuv kontroll prioriteediks seada nii nende lennuettevõtjate suhtes, kes on kantud määrusega (EÜ) nr 2111/2005 kehtestatud ühenduse nimekirja (millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu) B lisasse, kui ka teiste lennuettevõtjate suhtes, kes on sertifitseeritud samas riigis, kust on pärit ühenduse nimekirja samal ajal kuuluv mis tahes lennuettevõtja.

Esimene prioriseerimisnimekiri, mis avaldati 20. aprillil 2008, vaadati samal aastal veel kaks korda läbi. 2008. aasta 10 337st SAFA kontrollist 1 481 teostati prioriseerimisnimekirja kantud käitajate suhtes.

2. SAFA KESKANDMEBAAS

EASA on hallanud SAFA keskandmebaasi alates 2006. aasta detsembrist, mil see viidi Hollandis asuvast Ühinenud Lennuametite Keskbüroost üle Saksamaal Kölnis asuvasse Euroopa Lennundusohutusametisse.

Kuigi andmebaasi haldab ja säilitab EASA, jääb aruannete andmebaasi lisamine kõigi 42 SAFA osalisriigi riiklike lennuametite ülesandeks.

2008. aastal teostasid SAFA osalisriigid 10 337 kontrolli, mille käigus avastati 11 298 puudust ( vt A liide ).

Andmebaasis sisalduvate andmete käsitamine konfidentsiaalsena tähendab, et andmeid jagatakse ainult teiste osalisriikidega ega tehta üldsusele kättesaadavaks. Kõigil osalisriikide riiklikel lennuametitel on juurdepääs andmebaasile (turvatud) internetiühenduse kaudu.

3. KONTROLLITAVAD VALDKONNAD

SAFA direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid rahvusvaheliste ohutusnõuete täitmatajätmises kahtlustatavaid õhusõidukeid (nt õhusõidukid, mida kahtlustatakse SAFA andmebaasi regulaarse analüüsimise alusel EASA poolt) kontrollima esmajärjekorras Lisaks sellele on võimalik õhusõidukeid SAFA programmi raames seisuplatsil pisteliselt kontrollida.

Viis valdkonda, millele kontrollimisel võidakse keskenduda, on järgmised:

1. lennuettevõtja konkreetne päritoluriik (kontrollitakse konkreetse riigi lennuettevõtjaid);

2. konkreetne õhusõiduki tüüp;

3. konkreetsete lendude liik (regulaarlennud, mitteregulaarsed lennud, kaubavedu jne);

4. konkreetne kolmanda riigi lennuettevõtja;

5. konkreetne õhusõiduk, mis määratakse kindlaks individuaalse registreerimisnumbri järgi.

B, C ja D liidetes loetletakse 2008. aasta jooksul kontrollitud lennuettevõtjad, nende päritoluriigid ja õhusõidukite tüübid. Neis rõhutatakse EÜ SAFA programmi laiaulatuslikkust ja mittediskrimineerivat kohaldamist.

Programmi sujuvat toimimist illustreerib ka järgmine tabel, milles esitatakse koondatult liidetes sisalduv teave ja antakse tegevusülevaade.

Kuigi SAFA direktiivi raames on ELi liikmesriikide peamine kohustus kontrollida ELi lennujaamu külastavaid kolmandate riikide õhusõidukeid, kontrollitakse jätkuvalt ka ELi lennuettevõtjate õhusõidukeid. Tulemused on esitatud järgmises tabelis.

Kontrollimised | 10 337 kontrollimist, … |

Lennuettevõtja | ... mida kohaldati 1 067 erineva lennuettevõtja suhtes... |

Lennuettevõtja päritoluriik | ... 131 riigist,... |

Õhusõiduki tüüp | ...kes käitavad 220 erinevat õhusõiduki (all)tüüpi |

Järgmine tabel kajastab asjaolu, et valdav enamik kõigist lendudest ELi liikmesriikide piires on ELi lennuettevõtjate lennud ning et üldiselt kasutasid SAFA osalisriigid jätkuvalt endise ECACi SAFA programmi üldisemaid kriteeriume.

ELi lennuettevõtjate suhtes teostatud kontrollid | ELi mittekuuluvate lennuettevõtjate suhtes teostatud kontrollid |

2008 | 5 879 | 4 458 |

Protsent | 56,87 % | 43,13 % |

2008. aasta 10 337 kontrollist 9 040 teostasid ELi liikmesriigid. 42,7 % (3 857) kontrollimistest hõlmas kolmandate (ELi mittekuuluvate) riikide lennuettevõtjaid, ülejäänud 57,3 % (5 183) kontrollimistest aga ELi lennuettevõtjaid. 2008. aastal maandusid kolmandate riikide lennuettevõtjad ühenduse lennujaamades umbes 700 000 korral, seega on kontrollimäär (kontrollide arvu ja maandumiste arvu suhe) umbes 0,5 % (st 5 kontrolli iga 1 000 maandumise kohta). ELi lennuettevõtjad maandusid teistes ELi riikides (riikides, kes ei teosta maandunud õhusõiduki suhtes ohutusjärelevalvet ) rohkem kui 2 900 000 korral, seega oli ELi lennuettevõtjate kontrollimäär 0,17 %.

4. SAFA KONTROLLI PEAMISED TULEMUSED

4.1. Ülevaade tuvastatud puudustest

ICAO standarditest kõrvalekaldumistega seotud puuduste analüüsi alustatakse kvantitatiivse lähenemisega. Selles võrreldakse puuduste koguarvu ( finding – F), kontrollimiste koguarvu ( inspection – I) ja kontrollitud elementide ( inspected items – II) koguarvu.

Kontrolli teostamisel kasutatakse kontrollnimekirja, mis sisaldab kokku 54 erinevat kontrollielementi. Enamikul juhtudel ei kontrollita kõiki elemente, kuna õhusõiduki saabumise ja väljumise vahelisest ajast täieliku kontrolli jaoks ei piisa. Seetõttu võib tulemustest parema ülevaate anda pigem puuduste koguarvu ja kontrollitud elementide koguarvu suhe kui vaid kontrollikordade arvul põhinev suhe. Tulemused on esitatud järgmises tabelis.

Ajavahemik |

1. jaanuar 2008 – 31. detsember 2008 |

Kontrollimiste koguarv (I) | 10 337 |

Kontrollitud elementide koguarv (II) | 358 046 |

Puuduste koguarv (F) | 11 298 |

Kontrollitud elementide keskmine arv ühe kontrollikorra kohta | 34,64 |

Puudusi ühe kontrollikorra kohta (F/I) | 1 093 |

Puudusi kontrollitud elementide kohta (F/II) | 0,0315 |

4.2. Kontrolli käigus tuvastatud puudused ja nende liigitamine

Arvesse tuleb võtta mitte ainult puuduste koguarvu, vaid ka nende raskusastet. Selleks on kehtestatud kolm kategooriat. 1. kategooria puudust käsitatakse väikese puudusena; 2. kategooria puudust käsitatakse olulise puudusena ja 3. kategooria puudust käsitatakse suure puudusena. Sõnad „väike”, „oluline” ja „suur” näitavad ICAO standardist kõrvalekaldumise määra. Kontrolli käigus tuvastatud puuduste liigitamise esmane eesmärk on määrata kindlaks standardi järgimine ja selle mittejärgimise raskusaste.

Kontrollimiste arv ja puuduste liigitus kirjendatakse andmebaasis ning tulemused on esitatud järgmises tabelis.

Puuduste arv (F) | Puuduste suhtarv (F kat / I) |

Seda tabelit vaadates võib märkida, et:

- ELi, ECACi ja Okeaania riikide lennuettevõtjatel on tuvastatud keskmisest vähem puudusi ühe kontrollikorra kohta;

- Aafrika, Vene Föderatsiooni, Valgevene ja Kesk-Aasia rühma ning Aasia, Lähis-Ida, Põhja-Ameerika ja Põhja-Aafrika lennuettevõtjatel on tuvastatud keskmisest rohkem puudusi ühe kontrollikorra kohta.

- [pic]

Viie aasta jooksul on puuduste keskmine arv (ühe kontrollikorra kohta) vähenenud peaaegu kõigis geograafilistes piirkondades, eelkõige Vene Föderatsioonis ning Valgevene ja Kesk-Aasia riikides (SRÜ riigid). Ainsad erandid on Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid.

Jagunemine ICAO piirkondade kaupa

Puuduste arv (F) | Puuduste suhtarv (F kat / I) |

Puuduste arv | 11 298 |

VÕETUD MEETMED | Lennuameti ja lennuettevõtja teavitamine | 3 566 |

Käitamispiirangu kohaldamine õhusõiduki suhtes | 109 |

Parandusmeetmed enne väljalennu lubamist | 1 407 |

Õhusõiduki lennukeeld | 14 |

Viivitamatu lennukeeld | 10* |

*Ei hõlma EÜ poolt määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt kehtestatud keelde ja piiranguid.

[1] EL - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Ta[pic]ehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

[2] Euroopa (ECAC) - Albaania, Armeenia, Aserbaid~[pic]aan, Austria, Belgia, Bosnia-Hertsegoovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

[3] Euroopa (ECAC) - Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Austria, Belgia, Bosnia-Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Malta, Moldova Vabariik, Monaco, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ukraina, Ungari, Ühendkuningriik.

[4] Vene Föderatsioon, Valgevene ja Kesk-Aasia – Kasahstan, Kõrgõzstan, Valgevene, Vene Föderatsioon, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan.

[5] Põhja-Ameerika – Ameerika Ühendriigid, Bermuda, Kanada.

[6] Ladina-Ameerika ja Kariibi mere saared – Anguilla, Antigua ja Barbuda, Argentina, Aruba, Bahama saared, Barbados, Belize, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Dominica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, El Salvador, Grenada, Guatemala, Guyana, Haiti, Hollandi Antillid, Honduras, Jamaica, Kaimanisaared, Kuuba, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Puerto Rico, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Suriname, Trinidad ja Tobago, Tšiili, Turks ja Caicos, Uruguay, Venezuela (Bolivari Vabariik).

[7] Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) – Alžeeria, Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Egiptus, Iisrael, Iraak, Iraan (Islamivabariik), Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Liibanon, Liibüa, Maroko, Omaan, Saudi Araabia, Sudaan, Süüria Araabia Vabariik, Tuneesia.

[8] Aafrika (AFR) – Angola, Benin, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Côte ďIvoire, Djibouti, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Etioopia, Gabon, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Kamerun, Kenya, Kesk-Aafrika Vabariik, Komoorid, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Lesotho, Libeeria, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Malawi, Mali, Mauritaania, Mauritius, Mosambiik, Namiibia, Nigeeria, Niger, Rwanda, Sambia, Sao Tomé ja Principe, Seišellid, Senegal, Sierra Leone, Somaalia, Svaasimaa, Tansaania, Togo, Tšaad, Uganda, Zimbabwe.

[9] Aasia (AS) – Afganistan, Bangladesh, Bhutan, Brunei, Filipiinid, Hiina, Hongkong (Hiina erihalduspiirkond), Ida-Timor, India, Indoneesia, Jaapan, Kambodža, Laos, Lõuna-Korea, Malaisia, Maldiivid, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Singapur, Sri Lanka, Tai, Taiwan, Vietnam.

[10] Okeaania (OC) – Austraalia, Belau, Fidži, Kiribati, Marshalli Saared, Mikroneesia, Nauru, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saared, Samoa, Tonga, Tuvalu, Uus-Meremaa, Vanuatu.

[11] APAC – ICAO Aasia ja Vaikse ookeani piirkond: Austraalia, Bangladesh, Belau, Bhutan, Brunei, Cooki saared, Fidži, Filipiinid, Hiina (k.a Hongkong ja Aomen), India, Indoneesia, Jaapan, Kambodža, Kiribati, Laos, Lõuna-Korea, Malaisia, Maldiivid, Marshalli Saared, Mikroneesia, Mongoolia, Myanmar, Nauru, Nepal, Paapua Uus-Guinea, Põhja-Korea, Saalomoni Saared, Samoa, Singapur, Sri Lanka, Tai, Tonga, Uus-Meremaa, Vanuatu, Vietnam.

[12] ESAF – ICAO Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkond: Angola, Botswana, Burundi, Djibouti, Eritrea, Etioopia, Kenya, Komoorid, Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Malawi, Mauritius, Mosambiik, Namiibia, Rwanda, Sambia, Seišellid, Somaalia, Svaasimaa, Tansaania, Uganda, Zimbabwe.

[13] EUR/NAT – ICAO Euroopa ja Põhja-Atlandi piirkond: Albaania, Alžeeria, Andorra, Armeenia, Aserbaidžaan, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kasahstan, Kreeka, Kõrgõzstan, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad (k.a Hollandi Antillid), endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Malta, Maroko, Moldova Vabariik, Monaco, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tadžikistan, Tšehhi Vabariik, Tuneesia, Türgi, Türkmenistan, Ukraina, Ungari, Usbekistan, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik (k.a Kaimanisaared ja Bermuda).

[14] MID – ICAO Lähis-Ida piirkond: Afganistan, Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Egiptus, Iraan, Iraak, Iisrael, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Liibüa, Omaan, Pakistan, Saudi Araabia, Sudaan, Süüria.

[15] NACC – ICAO Põhja-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkond: Ameerika Ühendriigid, Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Costa Rica, Dominikaani Vabariik, El Salvador, Grenada, Guatemala, Haiti, Honduras, Jamaica, Kanada, Kuuba, Mehhiko, Nicaragua, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Trinidad ja Tobago.

[16] SAM – ICAO Lõuna-Ameerika piirkond: Argentina, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Ecuador, Guyana, Panama, Paraguay, Peruu, Suriname, Tšiili, Uruguay, Venezuela.

[17] WACAF – ICAO Lääne- ja Kesk-Aafrika piirkond: Benin, Burkina Faso, Cabo Verde, Côte ďIvoire, Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Libeeria, Mali, Mauritaania, Nigeeria, Niger, Sao Tomé ja Príncipe, Senegal, Sierra Leone, Togo, Tšaad.