52009DC0612

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.10.2009

KOM(2009) 612 lõplik

KOMISJONI TEATIS

Euroopa läbipaistvuse algatus: huvide esindajate register üks aasta hiljem

KOMISJONI TEATIS

Euroopa läbipaistvuse algatus: huvide esindajate register üks aasta hiljem

Komisjoni teatises „Euroopa läbipaistvuse algatuse rohelise raamatu järelmeetmed”[1] märkis komisjon, et huvide esindajate register avatakse 2008. aasta kevadel ja üks aasta hiljem vaadatakse süsteem läbi.

Alates 2008. aasta juunist, mil register käivitati, on kodanikel olnud võimalik näha, kui palju erinevaid huvisid on Euroopa tasandil esindatud. Kodanikud on kogenud, et Euroopa poliitikakujundajad ei tegutse isoleeritult kodanikuühiskonna muredest ja huvidest, vaid suhtlevad kodanikuühiskonnaga avatul ja huvide esindajaid kaasaval viisil, luues võrdsed võimalused kõigi eri liiki huvide esindajatele. Selle tulemusel on Euroopa Komisjon üks väheseid avaliku sektori asutusi maailmas, kes on selles valdkonnas loonud praktilise läbipaistvust tagava raamistiku[2].

Komisjon on arvamusel, et seni saavutatud tulemused, täheldatud praegune üldine suundumus ja käesolevas teatises sõnastatud peamised tähelepanekud kinnitavad järgmisi kõnealuse süsteemi puhul tehtud peamisi valikuid: vabatahtlik lähenemisviis, mõistlikus ulatuses finantsandmete avaldamine ja andmete esitamine pigem organisatsioonide kui üksikisikute poolt. Seni tehtud registreerimiste arv näitab, et register on kindel alus, mille põhjal edasi minna, ning et täiendavad parandused võivad aidata registrit veelgi tõhustada.

1. Läbipaistvuse parandamine: registreerimiste püsiv tempo

1.1. Registreerimine: register on olnud edukas, kuigi õigusbüroode ja eksperdirühmade registreerumine on endiselt aeglane

Käesoleva teksti lõpliku viimistlemise ajal oli registreerimiste koguarv ületanud juba 2000 piiri. Komisjon on täheldanud, et registreerimiste arv on viimase 16 kuu jooksul pidevalt kasvanud ja kasvab jätkuvalt[3]. Registri maht, mis on juba praeguses etapis üsna märkimisväärne,[4] ei ole seega veel oma täit potentsiaali saavutanud.

Paljud peamised professionaalsed lobitöötajad, kes teevad Brüsselis klientide nimel lobitööd, on end juba registreerinud. Komisjon on nõudnud, et selleks, et registreerimine oleks usaldusväärne, tuleb deklareerida kõik kliendid, ning mitmel korral on komisjon peatanud ajutiselt registreerimise, kui see ei ole vastanud kõnealusele nõudele. Aja jooksul on saavutatud nõuete täitmine.

Väga suur ja stabiilselt suurenev hulk aktiivselt lobitööga tegelevaid kutseliite on end registreerinud ja sama kehtib ka asutusesiseste korporatiivsete lobitöötajate kohta. See suundumus ei näita ka praegu aeglustumise märke.

Kuigi mõned valitsusvälised organisatsioonid oleksid eelistanud kohustuslikku registrit, on sarnast suundumust täheldatud valitsusväliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa võrgustikesse kuuluvate ja selliste valitsusväliste organisatsioonide suhtes, kes suhtlevad korrapäraselt komisjoni talitustega.

Vastukaaluks neile üldistele positiivsetele suundumustele tuleb märkida, et kahjuks on registris ikka veel suures osas esindamata kahte alamkategooriasse kuuluvad huvide esindajad:

- Õigusbürood , kes tegelevad huvide esindamisega vastavalt komisjoni määratlusele,[5] on suures osas jätkuvalt registreerimata. Kuigi juristid ja õigusbürood väidavad õigustatult, et nende suhtes kohaldatavad konkreetsed konfidentsiaalsuse eeskirjad keelavad neil avaldamast, keda nad esindavad juhtumites, kus nad tegutsevad juristidena, s.t nõustavad ja esindavad kliente kohtumenetlustes ja -vaidlustes, tegeleb enamik, et mitte öelda kõik, Brüsselis asuvatest õigusbüroodest oma klientide nimel ka lobitööga sarnaselt muude huvide esindajatega, kes kuuluvad käesoleva algatuse kohaldamisalasse. Komisjon on jätkuvalt arvamusel, et registri rakendamiseks tuleb kehtestada võrdsed võimalused ja kõiki organisatsioone, kes tegelevad sarnaste tegevustega, tuleks kohelda võrdselt. Komisjon on esitanud üksikasjaliku teabe selliste tegevuste määratluse kohta, mis tuleb ja mida ei tule juristide ja õigusbüroode puhul registrisse kanda (vt punkt 2.1.2). Selline lähenemisviis on juba muutnud olukorra selgemaks ja peaks lihtsustama kõnealusesse kategooriasse kuuluvatel osalistel registreerimist.

- Enamik eksperdirühmi annab väärtusliku panuse Euroopa institutsioonide töösse, pakkudes teadus- ja akadeemilistel uuringutel põhinevaid kvaliteetseid andmeid, ning ei taha seetõttu, et neid käsitletaks sarnaselt spetsiifiliste ega tulusaamisele orienteeritud huvide esindajatega. Vaatamata sellele võib nende panus olla suunatud Euroopa institutsioonide tegevuse suuna ja sellega seotud valikute mõjutamisele. Mitmed eksperdirühmad reklaamivad oma liikmestaatust, pakkudes võimalikele liikmetele „unikaalseid võrgustikus osalemise võimalusi“ ja „võimalust suhelda otse kõrgetel ametikohtadel olevate inimestega”. Lisaks sellele pakutakse „kindlat võimalust osaleda kõrgetasemelistel üritustel” ja võimalust osaleda aruteludes, kus liikmed saavad „väljendada oma arvamust erinevatel aktuaalsetel teemadel”. Komisjon tuletab meelde, et register hõlmab kõikide, nii konkreetsete kui ka üldiste huvide esindajaid, ning ootab seega, et eksperdirühmad end registreeriksid (vt punkt 2.2).

Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et oma esimese katseaasta jooksul on register teinud palju edusamme nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes. Et süsteem on veel laienemas, ei ole lõppjärelduste tegemine puhtalt kvantitatiivsete andmete põhjal veel võimalik. Huvide esindajate kogukond on juba ise väga muutuv ja raskesti piiritletav. Üldiselt vabatahtlik lähenemisviis toimib ja selle kohaldamist tuleks seetõttu jätkata.

1.2. Kõnealune areng näitab, et enda registreerimine muutub järjest rohkematele organisatsioonidele tavapäraseks toimimisviisiks

Registreerimiste hulga püsiv suurenemine kinnitab, et järjest rohkem organisatsioone peab registreerimist tavaliseks sammuks neile, kes soovivad Euroopa institutsioonidega suhelda täielikus kooskõlas heade valitsemistavade ja läbipaistvuse põhimõtetega. Enam ei arutleta küsimuse üle „milleks meile registreerimissüsteem?”, vaid küsimuse üle „kuidas me saame seda süsteemi paremaks muuta?”.

Siinkohal on oluline see, et juba registreerunud organisatsioonid, kes vabatahtlikult taotlevad läbipaistvat suhtlust Euroopa institutsioonidega, järgivad nüüd komisjoni poolt kasutusele võetud ühist käitumisjuhendit või muid juhendeid, millel on sarnane sisu. See asetab huvide esindajate, avalike teenistujate ja ametnike (kelle suhtes kohaldatakse juba rangeid eeskirju ja eetikakoodekseid) suhtluse rangemasse eetilisse raamistikku. Tõsiasi, et mitmed organisatsioonid on otsustanud teha rohkemgi, kohustudes järgima kutseala tegevusjuhendeid, mis on ühisest käitumisjuhendist veelgi rangemad,[6] või esitama enda kohta rohkem teavet, kui seda on nõutud, annab positiivse signaali Euroopa avalike suhete valdkonnas valitsevast eetikaalasest suundumusest.

Pärast Euroopa läbipaistvuse algatuse käivitamist on huvide esindamise reguleerimise küsimus toonud kaasa mitmeid arutelusid ja uurimusi mitmes ELi riigis ja organisatsioonis[7]. Komisjoni algatus on huvi pakkunud ka akadeemilistele ringkondadele.

1.3. Register muutub komisjoni talitustele viiteallikaks

Komisjoni töötajaid on registrist teavitatud ning korraldatud on ka sellealaseid koolitusi. Sise-eeskirjades kutsutakse kõiki töötajaid üles registrit kasutama ja edendama seda oma suhtluses huvide esindajatega. Kõnealust teadlikkuse tõstmise ja teavitamistegevust jätkatakse.

Komisjoni talitused kasutavad registrit viiteallikana oma suhtluses huvide esindajatega. „Register on vabatahtlik. Kuid kui peadirektoraadid teevad otsuse alustada konsultatsioone nõuanderühmade või nõuandekomiteedega, on neil võimalus kehtestada teatavad kriteeriumid, sealhulgas miinimumtasemel läbipaistvus üldsuse suhtes”,[8] näiteks enda registreerimine registris.

Komisjon on arvamusel, et kui register laieneb, hõlmates enamikku huvide esindajatest, tuleneb see sellest, et komisjoni talitused registrit tegelikkuses kasutavad. See toob kasu kõigile, kes soovivad osaleda dialoogis või osalusprotsessis, mis on mõjusam kui tavapärased avalikud arutelud.

1.4. Eneseregulatsioonil põhinev lähenemisviis, mida tõhustavad teatavate organisatsioonide avaldatud suunised, on jätkuvalt süsteemi alus

Eneseregulatsioon peaks jääma süsteemi aluseks. Selles küsimuses märgib komisjon, et mitmed suured horisontaalsed võrgustikud on soovitanud oma liikmetel registreeruda. Komisjon innustab sellist suhtumist.

Mitmed võrgustikud on isegi andnud täpseid suuniseid oma liikmetele, kuidas registreerimine käib. Komisjoni on teavitatud konkreetsetest jõupingutustest kõnealuses küsimuses, sealhulgas Euroopa Avalike Suhete Konsultatsioonifirmade Assotsiatsiooni EPACA ( European Public Affairs Consultancies' Association ) ja Euroopa Asjade Spetsialistide Ühingu SEAP ( Society of European Affairs Professionals ) poolt erialaspetsialistidele väljatöötatud suunistest, kuid ka suunistest, mille töötas välja ELi kodanikuühiskonna kontaktrühm koostöös ELis tehtava lobitöö läbipaistvuse ja eetilise regulatsiooni liiduga AlterEU ( Alliance for lobbying transparency and ethics regulation in the EU ). Kõnealuste suuniste hulgas on nii lihtsaid selgitavaid dokumente kui ka üksikasjalikumaid suuniseid küsimuste kohta, milliseid andmeid finantsandmete avaldamisel nõutakse ja kuidas nõutavat teavet esitada.

Komisjon julgustab kõiki võrgustikke selliseid häid tavasid järgima, sest see viib lõpuks süsteemi järjepideva rakendamiseni. Komisjon eeldab, et selliste suuniste koostajad need avaldavad, et ka see tegevus oleks täielikult läbipaistev.

Mõnel juhul[9] julgustatakse kõnealustes suunistes avaldama rohkem teavet, kui seda miinimumnõuetega nõutakse. Seda on tehtud näiteks osana aktiivsetest kampaaniatest, mis on suunatud nõuete ulatuse laiendamisele selliselt, et registrisse lisataks ka selline teave. Komisjoni arvates on selline käitumine osa süsteemi vabatahtlikust ja eneseregulatsiooniga seotud mõõtmest. Registreerimisvormi tühjad väljad pakuvad võimalust ja suuremat paindlikkust neile, kes soovivad lisada täiendavat teavet.

2. Täiendused

Alates registri käivitamisest 2008. aasta juunis on komisjon selgelt väljendanud, et ta ootab konstruktiivset kriitikat. Kogu selline kriitika on avaldatud registri veebisaidil.

Tehnilisi märkusi küsimustes, mis ei ole seotud peamiste põhimõtetega (näiteks veebisaidi kasutajasõbralikkus, teabe esitamine, PDF-vormide olemasolu sisemenetluste jaoks jne), on arvesse võetud pidevates täiendustes, mida komisjon süsteemis teeb.

Mõned märkused on olulisemat laadi, juhtides tähelepanu võimalikele täiendustele või parandustele, mida võiks süsteemis saadud kogemusi arvesse võttes teha. Kõnealused küsimused ja suunised seoses meetmega, mida võetakse ühise institutsioonidevahelise registri loomiseks, on loetletud allpool.

Tuleb märkida, et käesolevas teatises esitatud kohandused ei mõjuta registri kokkusobivust isikuandmete kaitse eeskirjadega.

2.1. Finantsandmete avaldamine: kuidas muuta komisjoni ootusi selgemaks

2.1.1. Avaldatavate tegevuste ulatus

Huvide esindajad, kes on end registreerinud II kategoorias,[10] juhivad jätkuvalt tähelepanu raskustele, mida nad kogevad, hinnates heas usus „kulusid, mis on otseselt seotud lobitööga ELi institutsioonides”[11]. Tahetakse täpsemaid suuniseid selle kohta, milliseid kulusid tuleb arvesse võtta „ otseselt lobitööga seotud” kuludena, ning nende arvates toob praegune olukord kaasa märkimisväärse ebakindluse ja nad kardavad, et nende deklaratsioon võidakse iga hetk vaidlustada.

Üldisemalt kutsuvad ka end muudes kategooriates registreerinud esindajad üles andma konkreetsemaid suuniseid tegevuste ja kulude kohta, mida tuleb arvesse võtta. Neid kogemusi ja mõnede assotsiatsioonide koostatud suuniseid arvestades on vaja komisjoni tõlgendusdokumentides (näiteks Internetis avaldatud korduma kippuvad küsimused) praegu esitatud suuniseid muuta konkreetsemaks, võttes arvesse järgmist:

- registreerijad peaksid avaldama kõik kulud, mis on seotud tegevustega, mida on alustatud eesmärgil mõjutada Euroopa institutsioonide poliitika kujundamist või otsustamisprotsessi, olenemata kasutatavast suhtluskanalist või -vahendist (otsene või kaudne, allhangete kasutamine, meedia, lepingud kutseliste vahendajatega, eksperdirühmad, platvormid, foorumid, kampaaniad jne). Seltskondlikud üritused ja konverentsid kuuluvad registri kohaldamisalasse juhul, kui kutsed on saadetud Euroopa institutsioonide töötajatele või liikmetele.

- Registris finantsandmete avaldamisel deklareeritavad tegevused on tegevused, mis on suunatud kõikidele Euroopa institutsioonidele ja asutustele, nende liikmetele ja talitustele ning Euroopa ametitele ja nende töötajatele. Nende tegevuste hulka kuuluvad ka tegevused, mis on suunatud liikmesriikide alalistele esindustele, sealhulgas nõukogu eesistujariigile. Kuid tegevusi, mis on suunatud pealinnades liikmesriikide ametiasutuste või mis tahes piirkondlike ametiasutuste mõjutamisele, ei loeta kuuluvaks registri kohaldamisalasse.

- Selleks et tuvastada, kas tegevus kuulub deklareerimisele, tuleb vastata kahele küsimusele: mis on tegevuse eesmärk ja kellele see on suunatud? Arvestades 2008. aastal komisjoni antud varasemat selgitust,[12] mille raames komisjon jättis deklareerimise kohustuse alt välja kõik tegevused, „mis on vastuseks komisjoni otsesele nõudmisele”, võib lisada ka kolmanda küsimuse: kelle algatusel tegevus käivitati?

Neid selgitusi arvestades jäetakse sõna „otseselt” välja nende kulude määratlusest, mida end II kategoorias registreerivad esindajad peavad deklareerima,[13] sest see tekitab segadust. Eelmises teatises määratletud erandite kategooriad jäävad samaks.

2.1.2. Õigusnõustamise ja õigusabi suhtes kohaldatava erandi kohaldamisala selgitamine

Mitmed I kategooriasse kuuluvad esindajad[14] on üles kutsunud määratlema täpsemalt erandit, mida kohaldatakse mõne nende tegevuse suhtes. See kehtib eelkõige juristide spetsiifilise tegevuse puhul, mida ei tule registris avaldada.

Järgmine tekst, mis juba sisaldus kirjavahetuses ühe sidusrühmaga, pakub vajaliku selgituse. See tekst lisatakse ka selgitavatesse dokumentidesse (nagu korduma kippuvad küsimused): „Huvide esindajate registris (olenemata huvide esindaja liigist) ei avaldata nõustamistegevust ega kontakte ametiasutustega, mille eesmärk on nõustada klienti seoses õigusliku olukorraga, kliendi õigusliku staatusega, küsimusega, kas kohtulik või halduslik algatus on kehtiva õiguse kohaselt asjakohane või lubatud, sealhulgas kliendi nõustamine eesmärgiga aidata klienti korraldada oma tegevust kehtivat õigust arvestades. Samuti ei avaldata registris kliendi esindamist seoses lepitamise või vahendamisega, mille eesmärk on vältida kohtulikku või halduslikku menetlust. See lähenemisviis kehtib kõigi komisjoni tegevusvaldkondade puhul ega piirdu teatavate konkreetsete menetlustega (näiteks konkurents).[15]”

2.1.3. Läbipaistvus ja topeltarvestus

Esitatud on mitmeid küsimusi topeltarvestuse kohta, s.t asjaolu kohta, et eri registreerijad deklareerivad samu kulusid mitu korda[16]. Seda silmas pidades tuleks teha järgmine muudatus.

Topeltarvestus ei ole nüüdsest alates enam välistatud. Registreerijatelt oodatakse läbipaistvuse tagamist ja kõnealuste olukordade kirjeldamist oma deklaratsioonides, kasutades selleks deklaratsiooni tekstivälju näiteks selliste konkreetsete selgituste andmiseks: „ Meie hinnangulised kulud hõlmavad lepinguid lobitöö ettevõtjaga X, meie liikmemakse kutseliidule Y ” või „ Andsime mitterahalise panuse (töötajad, teenused jne) ühenduse Z lobitöösse ”.

Selline lähenemisviis paistab olevat kõige lihtsam ja parem viis topeltarvestuse küsimuse lahendamiseks. Kui registri eesmärk oleks esitada üksikasjalikult kogu rahasumma, mida Euroopa institutsioonidele suunatud lobitöös kasutatakse, kujutaks topeltarvestamine endast probleemi, sest see tooks kaasa sellise summa ülehindamise. Komisjoni poliitika eesmärk aga ei ole mitte konsolideeritud analüüsi saavutamine, vaid läbipaistvuse tagamine iga üksiku registreerija tasandil. Seetõttu ei mõjuta samade kulude deklareerimine eri üksuste poolt registri peamist eesmärki, milleks on anda teavet selle kohta, kui palju iga üksik üksus lobitööle kulutab.

2.1.4. Finantsandmete avaldamine: nõuete kohandamine I kategooria puhul

End I kategoorias registreerivatel esindajatel palutakse avaldada oma käive seoses Euroopa institutsioonides tehtava lobitööga ning klientide täielik nimekiri.

Juhul kui nad otsustavad esitada käibe vahemiku, on suuruselt teine vahemik praeguse määratluse kohaselt „950 000 – 1 000 000 eurot” ja kõige suurem vahemik „> 1 000 000 eurot”. Tegelikkuses tähendab see seda, et väiksema käibega registreerijatelt oodatakse seega suuremat läbipaistvust suurema käibega registreerijatelt. Selleks, et tagada võrdsemad võimalused kõigile registreerijatele, tuleks vahemike loetelu suurendada ja tõsta piirmäära, milleks praegu on 1 000 000 eurot.

Registreerijatel palutakse ka deklareerida oma klientide suhteline osakaal kõnealuses käibes, jagades kõik oma kliendid vahemikkesse. Praegu on vahemike vahe kas 50 000 eurot või 10 protsendipunkti.

Selline süsteem tähendab, et registreerijaid, kes otsustavad kasutada protsendivahemikku, ei kohelda võrdselt. Seda on rõhutanud mitmed väiksemad avalike suhete konsultatsioonifirmad ja valitsusvälised organisatsioonid. Registreerijatel, kellel on väga suur käive ja palju kliente ning kes valivad protsendivahemiku, võimaldatakse tegelikkuses olla märkimisväärselt vähem läbipaistev kui registreerijatel, kelle käive on väiksem ja kellel on ainult mõned kliendid. Nad saavad oma klientidele pakkuda oluliselt suuremat konfidentsiaalsust seoses nende lepingute mahuga kui väiksemad ettevõtjad. Mõnede registreerijate arvates on tegemist diskrimineerimisega, sest põhimõtteliselt suurimate registreerijate kõik kliendid langevad vahemikku 0 % – 10 %, samal ajal kui väiksemate registreerijate klientide osakaal jaotub laiemalt eri protsendivahemike vahel. Sellise erapoolikuse kõrvaldamiseks kavatseb komisjon kaotada protsendivahemikud ja võtta selle asemel kasutusele diferentseeritud vahemikud vastavalt deklareeritud käibe summale. Nimetatud raamistik on järgmine:

Käive eurodes | Vahemiku suurus eurodes |

0 – 500 000 | 50 000 |

500 000 – 1 000 000 | 100 000 |

> 1 000 000 | 250 000 |

2.2. Eksperdirühmade registreerimise hõlbustamine

Registreerija võib valida nelja kategooria vahel[17]. Eksperdirühmadelt oodatakse registreerimist III kategoorias („Valitsusvälised organisatsioonid ja eksperdirühmad”). Kõnealuse kategooria all on eksperdirühmadele ettenähtud allkategooria, nii et tegelikku segiajamist valitsusväliste organisatsioonidega ei tohiks juhtuda. Selle eristuse rõhutamiseks tuleks kategooria „Valitsusvälised organisatsioonid ja eksperdirühmad” jagada kaheks ja luua eraldi kategooria eksperdirühmadele.

2.3. Asjaomaste üksikisikute arvu hindamine

Küsimus „kui palju üksikisikuid tegelevad huvide esindamisega ELi institutsioonides?” pakub jätkuvalt huvi kõrvalseisjatele. Paljud sidusrühmad väidavad ka, et nende üksikisikute arv, keda on võimalik palgata, on oluline läbipaistvusega seotud tegur, mida register pakub. Tegelikult on paljud registreerijad vabatahtlikult avaldanud üksikisikute nimed, sest seda nõutakse juba selliste lobitöötajate puhul, kellel on akrediteeritud juurdepääs Euroopa Parlamenti. Seega, kuigi on tähelepanu raskuspunkt jääb endiselt organisatsioonidele, palutakse registreerijatel hinnata nende kaastöötajate arvu, kes on seotud huvide esindamisega vastavalt registrikohasele määratlusele.

2.4. Järelevalve- ja jõustamismehhanism

Viimaste kuude jooksul on esitatud 10 kaebust, millest nelja peeti piisavalt põhjendatuks, et need õigustaksid haldusjuurdluse algatamist. Kolmes juhtumis ei tuvastatud käitumisjuhendi rikkumist. Üks registreerija on nõustunud pärast lühiajalist peatamist oma deklaratsiooni parandama ja üks on selgitanud usutavalt olukorda, mis võimaldas komisjonil uurimine ilma meetmeid võtmata lõpetada.

Et mõned sidusrühmad on taotlenud mehhanismi selgemaks muutmist, kavatseb komisjon avaldada selgitavas märkuses selle haldusmenetluse üksikasjalikuma kirjelduse.

3. Institutsioonidevaheline koostöö

Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon püüavad teha koostööd, et luua ühine register. 2009. aasta aprillis leppis ühine töörühm juba kokku esimestes sammudes selle eesmärgi saavutamiseks ning suunistes[18] ja läbivaadatud käitumisjuhendi projektis. Sellise ühise süsteemi loomist oodates on kaks institutsiooni juba käivitanud ühise veebisaidi,[19] mis võimaldab kodanikel põhjalikumalt jälgida, kes üritavad mõjutada otsustusprotsessi ELi tasandil, andes kodanikele juurdepääsu kahele olemasolevale süsteemile ühe veebisaidi kaudu.

Võttes arvesse registri esimese tegevusaasta jooksul saadud õppetunde ja kogemusi ning paljude registreerunute ja kasutajate arvamust on käesolev teatis aluseks ühise lähenemisviisi leidmisel, mille üle kaks institutsiooni kavatsevad aru pidada lähitulevikus.

LISA 1

10. mai 2009. aasta seisuga oli registrisse kantud 2014 huvide esindajat |

Konsultatsioonifirmad ja õigusbürood, kes teevad ELi institutsioonides lobitööd | 112 |

Õigusbürood | 9 |

Avalike suhete konsultatsioonifirmad | 61 |

Sõltumatud avalike suhete konsultandid | 29 |

Muud (sarnased) organisatsioonid | 13 |

Asutusesisesed lobiüksused ja lobitööga tegelevad kutseliidud | 1 129 |

Äriühingud | 276 |

Kutseühingud | 654 |

Ametiühingud | 56 |

Muud (sarnased) organisatsioonid | 143 |

Valitsusvälised organisatsioonid ja eksperdirühmad | 559 |

Valitsusvälised organisatsioonid ja valitsusväliste organisatsioonide ühendused | 434 |

Eksperdirühmad | 51 |

Muud (sarnased) organisatsioonid | 74 |

Muud organisatsioonid | 214 |

Akadeemilised organisatsioonid ja akadeemiliste organisatsioonid ühendused | 45 |

Usundite ja kirikukoguduste esindajad | 8 |

Riigiasutuste liidud | 37 |

Muud (sarnased) organisatsioonid | 124 |

LISA 2

[pic]

[1] KOM(2007) 127(lõplik).

[2] Vt OECD dokument (aprill 2009-07-16) „ Self regulation and regulation of the lobbying profession ” („Eneseregulatsioon ja lobitöö regulatsioon”): http://www.olis.oecd.org/olis/2009doc.nsf/ENGDATCORPLOOK/NT00002A56/$FILE/JT03263523.PDF

[3] Vt joonis lisas 2.

[4] Mõnedel organisatsioonidel on registreerimise suhtes olnud kõhklusi, sest nad on olnud äraootaval seisukohal seoses sellise registreerimise oletatavate tagajärgedega sellele, kuidas riiklik maksuamet nende suhtes käitub.

[5] „… tegevus, mille eesmärk on mõjutada Euroopa institutsioonide poliitika kujundamist ja otsustamisprotsessi” (KOM (2007)127 (lõplik)).

[6] Nimekiri kutseala tegevusjuhenditest, mida registreerunud esindajad on deklareerinud eeskirjadena, mis on võrreldavad komisjoni käitumisjuhendiga: https://webgate.ec.europa.eu/transparency/regrin/infos/codeofconduct.do?locale=en

[7] Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Ühendkuningriigi ning OECD uuringud.

[8] Asepresident Siim Kallase 7. aprilli 2009. aasta kiri Euroopa paberitööstuse konföderatsioonile (CEPI aisbl).

[9] ELi kodanikuühiskonna kontaktrühm koostöös ELis tehtava lobitöö läbipaistvuse ja eetilise regulatsiooni liiduga AlterEU.

[10] Korporatiivsed lobitöötajad ja kutseliidud või kutseühendused.

[11] KOM(2007) 127(lõplik).

[12] KOM(2008) 323(lõplik).

[13] Teatise KOM(2007) 127(lõplik) kohaselt peaksid asutusesisesed lobiüksused ja lobitööga tegelevad kutseliidud esitama hinnanguliselt oma kulud, mis on otseselt seotud lobitööga ELi institutsioonides.

[14] Konsultatsioonifirmad ja õigusbürood, kes teevad ELi institutsioonides lobitööd.

[15] Asepresidendi Siim Kallase 6. aprilli 2009. aasta kiri Prantsuse Advokatuuride esindusele ( Délégation des Barreaux de France (DBF)).

[16] Ettevõtja võib deklareerida summa, mille kohta avalike suhete ettevõtja, kellele ettevõtja on andnud juhiseid, esitas arve. Avalike suhete ettevõtja peab avaldama nimekirja oma klientidest, sealhulgas iga kliendi suhtelise osakaalu oma käibest. Seega deklareeritakse sama rahasumma kaks korda.

[17] Kolm kategooriat vastavad esindajatele, kellelt kõigilt eeldatakse registreerimist. Üks täiendav kategooria on ette nähtud muudele üksustele, keda ei mainita küll asjaomastes teatistes, kuid kellel on soovi korral võimalik end registreerida.

[18] Suuniste link: http://ec.europa.eu/commission_barroso/kallas/doc/joint_statement_register.pdf

[19] Ühise veebisaidi link: http://europa.eu/lobbyists/interest_representative_registers/index_en.html