52009DC0388

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 22.7.2009

KOM(2009) 388 lõplik

KOMISJONI TEATIS

Kavandatav konkurentsiõiguse raamistik mootorsõidukisektoris (EMPs kohaldatav tekst)

{SEK(2009) 1052}{SEK(2009) 1053}

KOMISJONI TEATIS

Kavandatav konkurentsiõiguse raamistik mootorsõidukisektoris(EMPs kohaldatav tekst)

1. Teatise eesmärk ja kohaldamisala

1.1. Sissejuhatus

1. Mootorsõidukite tootjad korraldavad oma toodete turustamist, remonti ja hooldust volitatud edasimüügi- ja remondiettevõtete võrgustiku kaudu. Need võrgustikud moodustatakse vertikaalsete kokkulepete pakmete abil. Teatavaid pakmeid tuleb hinnata vastavalt asutamislepingu artiklile 81. Grupierandi määrustega vabastatakse artikli 81 lõikes 1 sätestatud keelust teatavad kokkulepete kategooriad, mistõttu kokkuleppeosalistel ei tule analüüsida, kas nendevahelised kokkulepped vastavad artikli 81 lõikes 3 sätestatud erandi tingimustele. Seega aitavad grupierandid suurendada õiguskindlust ja rakendada ELi konkurentsieeskirju järjekindlalt terves ELis. Grupierandi tingimustele mittevastavaid kokkuleppeid ei peeta vaikimisi ebaseaduslikeks, kuid iga niisugust juhtumit tuleb hinnata eraldi.

2. Sõiduautosid ja tarbesõidukeid hõlmava mootorsõidukisektori suhtes on grupierandimäärused kehtinud juba alates 1980ndate aastate keskpaigast. Neist uusim on 2002. aasta juulis vastuvõetud komisjoni määrus (EÜ) nr 1400/2002 (edaspidi „määrus”), mis jõustus 1. oktoobril 2003 ja kaotab kehtivuse 31. mail 2010. Sidusrühmad on üksmeelselt seisukohal, et ka pärast seda kuupäeva peaks mootorsõidukisektori suhtes kehtima kas üldine või sektorikohane grupierand. Käeolevas teatises esitatakse põhilised poliitikasuunised selle kohta, milline võiks olla mootorsõidukite turustus- ja müügijärgse teeninduse kokkulepete õigusraamistik pärast määruse kehtivusaja lõppu. Kõiki huvitatud isikuid kutsutakse esitama oma märkused teatise kohta enne 25. septembrit 2009. Komisjon võtab neid märkusi õigusaktide väljatöötamise käigus asjakohaselt arvesse.

1.2. Grupierandi läbivaatamine käesoleva teatise väljatöötamise käigus

3. Vastavalt määruse artikli 11 lõikele 2 avaldas komisjon 31. mail 2008 pärast turu põhjalikku analüüsimist hindamisaruande,[1] milles käsitleti grupierandi mõju tööstusharu tavadele ja nende tavade mõju konkurentsile ELi turgudel. Pärast aruande avaldamist laekus arvukalt märkusi paljudelt sidusrühmadelt, nagu sõidukitootjad, edasimüüjad ja volitatud remonditöökojad, sõltumatud autoettevõtted, tarbijakaitseorganisatsioonid, liikmesriikide ametiasutused ja õigussektor[2].

4. Hindamisaruande ning selle avaldamisele järgnenud nõupidamiste ja arutelude järel koostasid komisjoni talitused mõju hindamise aruande, milles vaetakse seda tulu ja kulu, mida annab ühe või teise poliitikavaliku elluviimine mootorsõidukisektoris. Lisaks käesolevale teatisele tuleb seetõttu arvesse võtta ka mõju hindamise aruannet.

5. Mõju hindamise aruandes on hinnatud järgmisi poliitikavalikuid: i) pikendada praegu kehtiva määruse kehtivusaega, ii) pärast määruse kehtivusaja lõppu kohaldada ka mootorsõidukitega kauplemisele vertikaalseid kokkuleppeid käsitlevat üldise grupierandi määrust (edaspidi „üldine grupierand”)[3], iii) võtta vastu sektorikohased sätted[4] grupierandi määrust täiendavates suunistes ning iv) võtta vastu sektorikohased sätted järelturgu käsitlevas ja üldist grupierandit täiendavas grupierandi määruses, milles käsitletakse eelkõige järelturu konkurentsipiiranguid.

6. Kuigi mõju hindamise aruande järeldustes kalduti pooldama valikuvõimalust iii, ei erine valikuvõimalusele iv poliitiliste valikute eeliste ja puuduste võrdluse alusel antud üldhinnang oluliselt võimalusele iii antud üldhinnangust. Mõju hindamise aruandes ei välistata nende kahe valikuvõimaluse kombinatsiooni väljatöötamist.

7. Teatises on arvestatud, et autotööstus on nõudluse järsu vähenemise tõttu sattunud raskesse olukorda, kuna üldise majanduskriisi ja tarbija kindlustunde vähenemise ajal ei soovi tarbijad teha auto ostmiseks vajalikku suurt väljaminekut. Eriti järsult on langenud kommertsveokite nõudlus ja tootmine. Kokkuvõttes on kriis tabanud autotööstust väga rängalt, kuna selles sektoris esines juba varem struktuurseid probleeme (tootmisvõimsuste ülejääki). Seega on oluline, et komisjon esitaks autotööstuse jaoks selge ja läbipaistva konkurentsipoliitika raamistiku, et vältida ebakindluse süvenemist kriisi ajal, arvestada tööstusharu arengu vajadustega ning rõhutada selle osakaalu Euroopa majanduses. Kuna teatises on esitatud ka üldisemaid mõtteid tööstusharu, tarnijate (kellest suurema osa moodustavad VKEd) ja tarbijate tulevikuväljavaadete kohta, moodustab see osa autotööstuse üldisest poliitikaraamistikust. Teatis on kooskõlas väikeettevõtlusalgatusega „ Small Business Act ”, pidades silmas VKEde tähtsust eriti järelturul.

1.3. Mootorsõidukite turustus- ja müügijärgse teeninduse kokkulepete kavandatava õigusraamistiku peamised koostisosad

8. Kooskõlas asutamislepingu artikli 83 lõike 2 punktiga b on komisjoni konkurentsipoliitika peaeesmärk võimaldada ettevõtetel kasutada vertikaalsete kokkulepete suhtes grupierandi määrustes ettenähtud erandit. See võimaldaks ühelt poolt parandada turgude järelevalvet ja lihtsustada haldamist ning teiselt poolt ettevõtetel vähendada õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisega seotud kulusid.

9. Komisjon kinnitab, et järgib endiselt määruse (EÜ) nr 1400/2002 poliitilisi eesmärke, mis moodustavad turgude tõhusa järelevalve aluse. Seda küsimust on üksikasjalikumalt käsitletud teatise teises jaos.

10. Eesmärkide saavutamise vahendite kohta tuleb meenutada, et grupierandit kohaldatakse vaid niisuguste kokkulepete suhtes, mille puhul eeldatakse, et nad vastavad artikli 81 lõikes 3 sätestatud neljale tingimusele. Kuid grupierandite kohaldamisala ei tohiks ka liigselt kitsendada, kuna sel juhul tuleks kokkuleppeid hinnata ükshaaval, mis õigusaktide täitmise järelevalvet teostavate asutuste jaoks suurendaks halduskulusid ja ettevõtete jaoks õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisega seotud kulusid, kuid tõenäoliselt ei parandaks konkurentsi.

11. Seega ei tohiks komisjon regulatiivsete vahenditega kehtestada niisuguseid kitsendusi, mis ei aita kaitsta konkurentsi, kuid võivad kahjustada tööstusharu püüdlusi suurendada oma konkurentsivõimet terves maailmas. Kuid lähtuda tuleks eesmärgist kehtestada niisugune kord, mis võimaldaks konkurentsi valdkonna ametiasutustel koondada oma vahendid eeskätt konkurentsieeskirjade tõsiste rikkumiste menetlemisele, et muuta tõhusamaks töö õigusaktide täitmise kontrollimisel ning tugevdada artikli 81 ennetavat mõju ja parandada poliitika tulemuslikkust. Seega peaks niisugune lähenemisviis aitama parandada tarbijate olukorda.

12. Eespool esitatut silmas pidades tuleb komisjonil mootorsõidukisektorile sobiva grupierandi ulatuse kindlaksmääramisel arvestada konkurentsitingimusi asjaomastel turgudel ning asjaolu, et need turud jagunevad kaheks: uute mootorsõidukite müügi turgudeks ning autoremondi ja hoolduse ja/või varuosade turustamise turgudeks.

13. Komisjon ei ole ELi uute mootorsõidukite müügi valdkonnas leidnud erilisi konkurentsialaseid puudusi. Seetõttu on ta seisukohal, et mootorsõidukite turustamise lepingute suhtes tuleks kohaldada vertikaalsete kokkulepete suhtes ettenähtud üldist grupierandit. Teatavates küsimustes tuleks esitada ka sektorikohased suunised, milles selgitatakse üldpõhimõtete kohaldamise erisusi, eeskätt tingimusi, mille korral üldise grupierandi kohaldamine võidakse lõpetada (vt punkt 2.1).

14. Komisjon nendib, et konkurents autosektori järelturul on väiksem seetõttu, et autoremondi ja hoolduse ja/või varuosade turustamise turud on margipõhised ja tootjate volitatud võrgustike turuosa on suur. Üldine grupierand, mille alusel on igat tüüpi kokkulepetele erandi tegemiseks kehtestatud 30 % suurune turuosa künnis, võimaldaks nende kokkulepete suhtes sihikindlalt ja tõhusalt kohaldada artiklit 81. Kuid konkurentsipoliitika tõhususe ja prognoositavuse suurendamiseks kavatseb komisjon grupierandit täiendada sektorikohaste sätetega, millega lahendataks mootorsõidukisektoris mitu olulist probleemi.

2. Eesmärgid ja poliitikavalikud

2.1. Hoida ära turu sulgemine konkureerivatele sõidukitootjatele ning tagada neile pääs sõidukite jaemüügi ja remondi turule

15. Komisjoni eesmärk on tagada konkurentsi toimimine, vähendades võimalust, et turgu valitsevad ettevõtted takistavad konkureerivate tootjate sisenemist turule, esitades edasimüüjaile konkurentsiväliseid tingimusi, millega neil keelatakse konkureerivate tootemarkide müümine. Kuid turu sulgemise ohu kõrval tuleb arvestada ka võimalusega, et mitut tootemarki müüvad edasimüüjad võivad ühe tootemargi abil edendada teise margi müüki, mis omakorda võib põhjustada investeeringute taseme liigset langust.

16. Tuleb meenutada, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale[5] ei peeta ühe tootemargi müümise kohustust niisuguseks kohustuseks, mis on seatud konkurentsi piiramise eesmärgil. Kui need kohustused vastavad vähetähtsate kokkulepete teatises[6] sätestatud tingimustele, võivad need jääda väljapoole artikli 81 lõike 1 kohaldamisala. Seega ajaolu, et ühe tootemargi müük ei kuulu määrusega ettenähtud grupierandi kohaldamisalasse, ei tähenda veel, et edasimüüjail on automaatselt õigus müüa konkureerivaid tootemarke olenemata kõnealuste kohustuste kohaldamise majanduslikust kontekstist. Seda, kas ühe margi müümise kohustus kuulub artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse ja seda tuleks hinnata vastavalt artikli 81 lõikele 3, hinnatakse eeskätt osaliste turujõu ja asjaomase turu omaduste alusel.

17. Üldine grupierand hõlmab ühe tootemargi müümise kokkuleppeid juhul, kui tarnija turuosa ei ole suurem kui 30 %, ja tingimusel, et ühe margi müümise kohustus ei kehti kauem kui viis aastat. Seega aitab üldine grupierand tasakaalustada konkurentsiga kokkusobimatut tõhususe suurendamist takistavat mõju. Selleks et edasimüüjad saaksid kasutada üldise grupierandi pakutavaid võimalusi, peaks neil olema võimalik lõpetada ühe margi turustamise kohustus viie aasta pikkuse esialgse perioodi möödumise järel nii, et nad ei kaotaks edasimüügilepingut ja sellega seotud margipõhist investeeringut. Kuid mootorsõidukisektoris sõlmitakse tavaliselt kas tähtajatuid edasimüügilepinguid või harva ka vähemalt viie aasta pikkusi uuendatavaid lepinguid. Sellest võib järeldada, et üldine grupierand ei kehti sõidukitootjate niisuguste kokkulepete suhtes, millega on ette nähtud üle viie aasta pikkune ühe margi müümise kohustus.

18. Praegu kehtiva määruse (EÜ) nr 1400/2002 ja üldise grupierandi peamine erinevus seisneb nendega kehtestatud konkurentsikeelu kohustuse määratluses. Määruse (EÜ) nr 1400/2002 kohaselt on konkurentsikeelu kohustus edasimüüjale kehtestatud otsene või kaudne nõue mitte osta ühelt tarnijalt üle 30 % kõigist ostetavatest asjaomastest kaupadest. Sellega võimaldatakse edasimüüjail müüa veel kuni kahte tootemarki, mida pakuvad konkureerivad tarnijad, kusjuures neid tooteid võib müüa nii eri ruumides kui ka ühes ja samas müügisalongis. Üldise grupierandi raames aga lähtutakse kitsamast määratlusest, mis hõlmab rohkem kui viieks aastaks võetud kohustusi, mille kohaselt edasimüüja ei tohi toota, osta, müüa ega edasi müüa lepingus sätestatud kaupadega konkureerivaid kaupu, või peab ostma üle 80 % asjaomastest kaupadest teatavalt tarnijalt. Tegelikkuses tähendab see, et edasimüüja võib viie aasta möödudes hakata müüma veel ühte tootemarki, kuid peab selleks kasutama eraldi müügisalongi.

19. Tuleb ka meenutada, et mitme tootemargi müümist ühes ja samas müügisalongis esineb turul väga vähe ja puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et see turustusviis aitaks märkimisväärselt kaasa uute turuosaliste sisenemisele ELi turgudele. Piirkondades, kus mitme tootemargi müümine oli otstarbekas kohalike turuolude tõttu, kasutati seda juba enne määruse (EÜ) nr 1400/2002 jõustumist. Seega võib oletada, et mitme tootemargi müük jätkub igal juhul, olenemata sellest, kas õigusraamistik muutub või mitte. Tuleb ka rõhutada, et tarbija jaoks on sobiva mootorsõiduki otsimise kulud toote hinnaga võrreldes väikesed, mille tõttu tarbijail pole tavaliselt midagi selle vastu, et sõidukite võrdlemiseks külastada mitut müügisalongi. Pigem enamik tarbijaid käibki mitme müüja juures hindu võrdlemas ja tingimas. Pealegi on võimalik hindu võrrelda interneti kaudu. Mitme tootemargi müük ühes ja samas müügisalongis võib aga teatavale tootemargile kahjulikult mõjuda, mille tõttu tootjad astuvad samme oma imago säilitamiseks ja võivad muuta rangemaks edasimüüjaile esitatavaid nõudeid. Nad võivad koguni lõpetada edasimüügiettevõtetesse investeerimise, näiteks nende töötajate koolitamise, et nood ei saaks seda ära kasutada mõne muu tootemargi müümisel. Need nõuded on aga üldiselt suurendanud edasimüüjate kulusid.

20. Remonditeenuste vertikaalsete kokkulepete suhtes kohaldatav üldine grupierand ei toeta ühe tootemargiga piirdumise kohustust, kuna tootjate võrgustiku turuosa tavaliselt ületab 30 % künnist. Seega müügijärgse teeninduse kokkulepete seisukohalt on ükskõik, milline valikuvõimalus lõpuks valitakse.

21. Eespool esitatud silmas pidades on komisjon jõudnud seisukohale, et üldise grupierandi kohaldamine mootorsõidukisektoris ühe tootemargi turustamise kohustuse suhtes kujutab endast tasakaalustatud lähenemisviisi, võttes arvesse esmasel turul tootemarkide vahel valitsevat konkurentsi, asjaolu, et regulatiivsed piirangud võivad turustuse valdkonnas ebaproportsionaalselt suurel määral pidurada tõhususes kasvu võrreldes nende konkurentsi kaitsva mõjuga, ning pidades silmas sedagi, et üldeeskirjadega on mitme tootemargi turustamisele kehtestatud tagatisi. Säilitatakse ka grupierandi tühistamise kord, mis aitab täiendavalt vältida konkurentsivaenulikku olukorda, kus ühe sõidukimargi müümise kohustust sisaldavate kokkulepete võrgustike tõttu ei tarvitse uustulnukad enam turule pääseda.

22. Õiguskindluse suurendamiseks töötab komisjon välja konkreetsed suunised, milles sätestatakse, et kui ühe tootemargi turustamise kohustusega suletakse turg uutele sisenejatele ja kahjustatakse konkurentsi, võidakse grupierand tühistada. Neis suunistes sätestatakse, et teatavatel tingimustel võidakse edasimüüja suhtes kehtiva ühe margi turustamise kohustusena käsitleda ka juhtumeid, kus on kehtestatud alla 80 % suurune teatava tootja kaupade ostmise kohustus, kuna ka niisuguse madalama alammäära nõudel on lojaalsust suurendav mõju.

2.2. Tootemargi sisese konkurentsi kaitse

23. Tootemargi sisene konkurents on oluline neil turgudel, kus tootjate ja/või turustajate tootemarkide vaheline konkurents on nõrk. On loomulik, et tugeva tootemarkide vahelise konkurentsiga turgudel sunnib tarnijate ja hankijate vahelise konkurentsi mõju lepinguosalisi teostama kõige kulutõhusamaid ja otstarbekamaid tehinguid ning tagab, et saadav kasu kantakse edasi tarbijaile. Seega valitseb regulatiivse sekkumise puhul oht, et ettevõtteid koormatakse liialt ja see omakorda võib vähendada nende tegevuse tõhusust. Kuid komisjon on seisukohal, et ühisturu peaeesmärk on kaitsta paralleelkaubandust, ning ta juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Kohus on selles küsimuses langetanud palju otsuseid[7].

24. Kehtiva määrusega on uute mootorsõidukite kvantitatiivsete valikturustussüsteemide grupierandi künniseks kehtestatud märkimisväärne 40 % suurune turuosa. Lisaks niisugusele erandile on kehtestatud ka rangemad sätted ja konkreetsed tingimused eeskätt niisuguste kohustuste suhtes, millega edasimüüjail keelatakse remondi- ja hooldusalaste alltöövõtulepingute sõlmimine ja täiendavate müügikohtade avamine (nn asukohaklausel). Nende rangete tingimuste eesmärk on aidata säilitada tootemargi sisene konkurents, suurendades autode turustamise viiside mitmekesisust.

25. Kuid need karmimad tingimused ei ole andnud erilisi tulemusi. Komisjoni koostatud turuülevaatest selgub, et edasimüüjad ei ole kasutanud võimalust spetsialiseeruda vaid müügile ja sõlmida kasumliku remondi- ja hooldusteenuse osutamiseks alltöövõtulepinguid. Nad on avanud vaid üksikuid uusi müügikohti.

26. Seevastu arvestades tootemarkide vahelise konkurentsi tihedust uute sõidukite müümisel, on kehtivatel eeskirjadel märkimisväärseid puudusi. Näiteks ohjeldamatu uute müügikohtade avamise puhul võivad mõned edasimüüjad kasutada ühe tootja tehtud investeeringuid teise tootemargi müümiseks, mille tõttu on juhtunud sedagi, et tootjatel on oma võrgustike kaitseks tulnud muuta rangemaks turustajale esitatavad kvaliteedinõuded. See aga on suurendanud edasimüüjate investeerimiskulusid ja vähendanud kasumlikkust.

27. Seda arvestades on komisjon seisukohal, et üldise grupierandi kohaldamine on kasulik nii ettevõtetele kui ka tarbijaile, eeldusel, et kõrvaldatakse regulatiivsed piirangud, mis vähendavad ettevõtete soovi teha investeeringuid. Seega tuleks ka valikturustussüsteemide suhtes kohaldatavat üldise turuosa künnist alandada 30 %ni, kuid asukohaklausli ja vaid müügiga tegelevate edasimüüjate suhtes ei tohiks künnist alandada. Õiguskindluse suurendamiseks ja õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisega seotud kulude vähendamiseks kavatseb komisjon koostada sektorikohased suunised, millega reguleeritakse juhtumeid, kus asjaomane turuosa on suurem kui 30 %.

28. Eeltoodule lisaks ja arvestades kasu, mida tarbijad võivad saada piiranguteta paralleelsest mootorsõidukikaubandusest, täpsustab komisjon sektorikohastes suunistes tingimusi, mille korral kokkulepped, millega piiratakse edasimüüja võimalusi omandada ja edasi müüa kolmandate riikide tehnilistele kirjeldustele vastavaid sõidukeid (kättesaadavusklausel), piiravad aktiivset ja/või passiivset müüki ja on seega vastuolus artikliga 81[8].

2.3. Sõltumatute ja volitatud remonditöökodade vahelise konkurentsi kaitse

29. Sõltumatud remonditöökojad avaldavad volitatud remonditöökodadele tugevat konkurentsisurvet, kuna nad osutavad tarbijaile sama head teenust sageli odavama hinna eest. Kuid sõltumatud remonditöökojad saavad konkurentsi pakkuda vaid juhul, kui neile on kättesaadavad remondi- ja hooldustööde tegemiseks vajalikud tehniline teave ja varuosad. Selleks et nimetatud teave ja varuosad oleksid sõltumatutele remonditöökodadele kättesaadavad, on kehtivas määruses sätestatud ranged piirangud.

30. Varuosade kättesaadavusega seotud piirangutest tulenevaid probleeme on kirjeldatud punktis 2.5.

31. Remonditeabe kättesaadavuse kohta on väikeste sõiduautode ja kommertsveokite tüübikinnitust käsitlevas määruses (EÜ) nr 715/2007[9] esitatud üksikasjalikud eeskirjad eesmärgiga tagada sõltumatutele ettevõtetele täielik ja võrdne juurdepääs asjakohasele teabele. Praegu on määruse kohaldamine vabatahtlik, kuid muutub uute tüübikinnituste suhtes kohustuslikuks alates 2009. aasta septembrist[10]. Kuid veel mitme aasta jooksul leidub palju sõidukeid, mille suhtes määrust (EÜ) nr 715/2007 ei kohaldata, ning need sõidukid on sõltumatute remonditöökodade jaoks tähtis turg. Seetõttu on komisjon seisukohal, et konkurentsieeskirjade jõustamist tuleb jätkata, et tagada võrdsed juurdepääsutingimused ka olemasolevate sõidukite remondiks vajalikule tehnilisele teabele ja seega vältida turu sulgemist sõltumatutele remonditöökodadele.

32. Seejuures tuleb tähele panna, et konkurentsivastasele turu sulgemisele võib kaasa aidata ka muu tegevus, millega püütakse vähendada sõltumatute remonditöökodade võimalusi pakkuda volitatud remonditöökodadele tugevamat konkurentsi. Selle tüüpnäide on sõidukitootjate pakutavad õiguslikud ja laiendatud garantiid, mis mõnikord kehtivad vaid tingimusel, et remondi- ja hooldustööd (sealhulgas niisugused tööd, mis ei kuulu garantii alla) lastakse teha volitatud võrgustikku kuuluval remonditöökojal. Kehtiva määruse puuduseks võib pidada seda, et kuna erand kehtib kõikide kvalitatiivsete valikturustuskokkulepete suhtes ilma mingi turuosa alammäärata, ei ole selle kahjuliku tava suhtes siiani võimalik võtta mingeid vastumeetmeid.

33. Seetõttu on komisjon seisukohal, et kui vähendada valikturustuse suhtes erandi tegemist võimaldavat turuosa künnist 30 %ni, annaks üldine grupierand senisest laiemad võimalused konkurentsi kahjustada võiva tava kontrollimiseks, mis aitaks parandada sõltumatute ja volitatud remonditöökodade vahelist konkurentsi. Õigusaktide täitmise tagamiseks teeb komisjon ettepaneku muuta selgemaks sektorikohaseid sätteid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel kuuluvad artikli 81 kohaldamisalasse kvalitatiivsed valikturustuskokkulepped, millest tulenevalt sõltumatud ettevõtjad ei saa tehnilist teavet täielikult ega võrdsetel tingimustel või mille alusel kasutatakse tootegarantiisid valesti, ja kõnealuste ettevõtjate suhtes algatatakse kontrollimenetlus.

2.4. Tootja volitatud remonditöökodade võrgustiku sisese konkurentsi kaitse

34. Ühe tootemargi volitatud remonditöökodade vaheline konkurents on eriti oluline uuemate, kuni nelja-aastaste sõidukite omanikele. Suur osa niisuguste sõidukite remonditöödest lastakse teha volitatud võrgustikku kuuluvates töökodades, kuna osa tarbijaid eelistavad just neid töökodasid, kuid eeskätt seetõttu, et volitatud töökojas korrapäraselt hooldatud auto jääkväärtust peetakse suuremaks.

35. Remondi- ja hooldusteenuste turge peetakse margipõhisteks. Ühe tootemargi volitatud remonditöökodade vahelise konkurentsi tihedus sõltub volitatud remonditöökodade võrgustiku aluseks olevate kokkulepete tüüptingimustest. Kuna antud tootemargi volitatud remonditöökodade ja varuosade turustajate võrgustikule kuulub tavaliselt tublisti üle 30 % turuosast, soovivad sõidukitootjad, et määruses (EÜ) nr 1400/2002 sätestatud erand kehtiks üksnes kvalitatiivse valikturustuse suhtes. Sel juhul otsustatakse nende kuulumine volitatud remonditöökodade võrgustikku niisuguste kriteeriumide alusel, millest lõpptarbijad saavad tegelikku kasu. Üldise grupierandi kohaldamisel oleks täpselt sama tulemus.

36. Selleks et tagada õiguskindlus ja õigusaktide täitmine, teeb komisjon ettepaneku muuta selgemaks sektorikohaseid sätteid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel kohaldatakse kvalitatiivse valikturustuse suhtes artikli 81 lõikes 1 sätestatud keeldu, ning sätestada grupierandi kohaldamisalasse mittekuuluvate kokkulepete analüüsi raamistik. Eeskätt sätestatakse sektorikohaste sätetega tingimused, millele vastav müügi ja müügijärgse teeninduse seostamise kokkulepe ole artikliga 81 vastuolus, näiteks kokkulepe, mille alusel siseneb turule uus turuosaline.

2.5. Autosektori järelturu sulgemise ohu vältimine varuosade tootjate jaoks

37. Peale sõiduki tootja kaubamärgiga osade (algseadmete valmistaja osad) on olemas ka osi, mida valmistatakse sõiduki originaalosadega samal tootmisliinil (algseadmete tarnija osad), ning osi, mille valmistab võrdväärse kvaliteediga osade valmistaja. Nendesse kategooriatesse kuuluvad osad on sõidukitootja kaubamärki kandvatest osadest tavaliselt odavamad, kuid muidu täpselt samasugused. Seetõttu on oluline kärpida sõidukitootjate võimalust takistada teistel tarnijatel oma osade müüki järelturul, et kaitsta teisi kanaleid, mille kaudu hangivad varuosi nii volitatud kui ka sõltumatud remonditöökojad.

38. Kehtiva määruse kohaselt peetakse tõsiseks piiranguks niisugust piirangut, millega kärbitakse algseadmete tarnija osade tootja võimalusi müüa varuosi volitatud remonditöökodadele; piirangut, millega vähendatakse volitatud remonditöökodade võimalusi müüa varuosi sõltumatutele remonditöökodadele; piirangut, millega vähendatakse volitatud remonditöökodade võimalusi osta konkureerivaid varuosi teistelt tarnijatelt peale sõiduki tootja, ning piirangut, millega vähendatakse algseadmete tarnija osade tootja võimalusi paigutada oma logo osadele, mis tarnitakse sõiduki tootjale auto koostamiseks. Neid piiranguid peetakse tõsiduse tõttu niisugusteks piiranguteks, mille eesmärk on piirata konkurentsi.

39. Üldise grupierandi tingimuste kohaselt aga ei käsitleta nimetatud piiranguid konkurentsi vähendamiseks seatud piirangutena, vaid juhtumitena, mida tuleb uurida ükshaaval. Kui kohaldada 30 % suurust künnist, siis üldine grupierand enamiku varuosade turustamise lepingute suhtes ei kehtiks, kuna sõidukitootjate osa asjaomastel varuosaturgudel oleks nimetatud künnisest tõenäoliselt märksa väiksem. Seega juhul, kui grupierand eespool nimetatud tavade suhtes ei kehtiks ja kuna lisaks puuduvad andmed selle kohta, et nende puhul leidub konkurentsi tõhusust suurendavaid tasakaalustavaid tegureid, saaks konkurentsi piiravate kokkulepete suhtes vahetult kohaldada artiklit 81.

40. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et õigusaktide täitmise tagamist ei mõjutaks see, kui kirjeldatud piiranguid hinnatakse üldreeglite alusel. Kuid arvestades niisuguse käsitusega seotud ebakindlust, esitab komisjon sektorikohastes sätetes tingimused, mille täitmise korral kohaldatakse kõnealuste piirangute suhtes artiklit 81 ja võetakse meetmeid õigusaktide täitmise tagamiseks[11].

2.6. Artikli 81 ennetava mõju säilitamine

41. Viimane eesmärk on säilitada artikli 81 ennetav mõju, et tootjad ei kasutaks grupierandit volitatud edasimüüjate ja parandustöökodade konkurentsi suurendava käitumise takistamiseks. Sel eesmärgil leidub määruses mitu sätet, millega kaitstakse edasimüüjaid niisuguste pöördumatute kulude eest (nagu lepingu kestus, etteteatamise aeg, lepingu lõpetamise põhjused ja turustuslepingute üleminek teistele sama võrgustiku liikmetele, vt artikkel 3), mida tavaliselt reguleeritakse liikmesriigi lepinguõigusega.

42. Mitmel põhjusel ei ole enam otstarbekas või võimalik kaitsta edasimüüja sõltumatust sätetega, millega reguleeritakse teatavaid lepingusätteid, et need oleksid kooskõlas grupierandiga.

43. Esiteks, komisjoni hindamisaruande kohaselt puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud sätted oleksid avaldanud kavakohast ennetavat mõju. Määrus võib avaldada hoopis vastupidist mõju, kuna sõidukitootjatel on raske kohandada oma võrgustikke vastavalt muutunud majanduskeskkonnale, arvestades, et võimalus kiiresti reorganiseerida võrgustikke on eriti oluline Euroopa autotööstuse pikaajalise konkurentsivõime säilitamise ja parandamise seisukohalt.

44. Teiseks puudub edasimüüjail võimalus võtta vastumeetmeid, kui nende lepingupartnerid keelduvad sõlmimast kaitsesätteid sisaldavat lepingut. Seda põhjustab asjaolu, et nende sätetega ei anta edasimüüjaile mingeid õigusi ega panda sõidukitootjatele kohustusi, vaid jäetakse ainult kohaldamata grupierandist tulenevad eelised, ilma et see automaatselt rikuks artikli 81 lõiget 1.

45. Kolmandaks tundub, et komisjonil on raske tulevases konkurentsiõiguse raamistikus reguleerida kaitsemeetmete sätestamist lepinguis, arvestades, et määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel on täpsustatud ühelt poolt liikmesriikide lepingu- ja äriõiguse ning teiselt poolt ELi konkurentsiõiguse kohaldamisala. Kõnealuse määruse väljatöötamisel peetud arutelude ajal kinnitas komisjon, et ta kavatseb järgida nõukogu seisukohta, mille kohaselt asutamislepingu artiklite 81 ja 82 eesmärk on kaitsta turul valitsevat konkurentsi[12]. Liikmesriikide lepinguõiguses lähtutakse sageli teistsugustest eemärkidest.

46. Seetõttu kavatseb komisjon kohaldada majanduslikult põhjendatumat lähenemisviisi kajastavaid üldreegleid, mille tulemusel konkurentsipoliitika muutuks vertikaalsete piirangute küsimuses tunduvalt sidusamaks ja suureneks lepingute tõhusus.

47. Lisaks koostatakse sektorikohased suunised eesmärgiga selgitada, et kui partnerite suhted on läbipaistvad, on väiksem ka oht, et tootjaid kahtlustatakse kaudse surve avaldamises konkurentsiga kokkusobimatute tulemuste saavutamiseks[13].

3. Järeldused

48. Eespool esitatut arvestades teeb komisjon järgmised ettepanekud:

- uute mootorsõidukite müügikokkulepete suhtes kohaldada neid üldreegleid, millel põhineb vertikaalseid kokkuleppeid käsitlev uus grupierand. Kuna mootorsõidukisektori sidusrühmad on juba alates 1985. aastast pidanud arvestama sektorikohaste määrustega ning turuosalised soovivad õiguskindluse tagamist, võtab komisjon vastu sektorikohased suunised vastavalt käesoleva dokumendi punktidele 2.1, 2.2 ja 2.6.

Selleks et kõikidel asjaomastel ettevõtetel jääks piisavalt aega uue üldise korraga kohanemiseks, teeb komisjon ettepaneku kohaldada määrust mootorsõidukite turustamise lepingute suhtes kuni 31. maini 2013.

- Selleks et konkurentsiasutused saaksid konkurentsiprobleeme lahendada üldisemal tasandil ja täielikumalt, tuleb kohaldada remondi- ja hooldusteenuste ja/või varuosade tarnimise ja turustamise kokkulepete suhtes vertikaalsete kokkulepete alast uut grupierandit käsitleva ettepaneku üldreegleid koos sektorikohaste suuniste, asjakohase üldise grupierandi määruse või mõlemaga. Eeskätt tuleks tähelepanu pöörata järgmiste konkurentsiprobleemide lahendamisele: a) tehnilise teabe kättesaadavus, ii) varuosade kättesaadavus, iii) garantiide väärkasutus ja iv) volitatud remonditöökodade võrgustike liikmeks võtmine (punktid 2.3, 2.4 ja 2.5).

Kuna ettevõtjaile ja tarbijaile oleks kasulik, et uus kord rakenduks järelturul võimalikult kiiresti, teeb komisjon ettepaneku kohaldada seda remondi- ja hooldusteenuseid käsitlevate vertikaalsete kokkulepete ning varuosade tarnimise suhtes alates 31. maist 2010.

49. Huvitatud isikutel palutakse esitada oma märkused teatise kohta enne 25. septembrit 2009 järgmisel aadressil: e-postiga :comp-car-sector@ec.europa.euvõi postiga :

European Commission

Directorate-General for Competition

Antitrust Greffe

B–1049 Brussels

Belgia

[1] http://ec.europa.eu/competition/sectors/motor_vehicles/documents/evaluation_report_et.pdf

[2] Laekunud märkused on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel aadressil http://ec.europa.eu/competition/consultations/2008_motor_vehicle/index.html

[3] Poliitikavalikute ii, iii ja iv elluviimiseks on vaja, et komisjon võtab vastu uue üldise grupierandi määruse, millega asendatakse 2010.aasta mais kehtivuse kaotav komisjoni 22.detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2790/1999 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta vertikaalkokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes. Komisjoni 8. juulil 2009 heakskiidetud esialgse eelnõu kohaselt tehtaks määruses mitu parandust, mille vastuvõtmise korral ei oleks vaja oluliselt muuta eespool nimetatud valikute aluseks olevaid mõjuhinnanguid. Kui aga komisjon otsustab praegust ettepanekut muuta niivõrd, et see mõjutab mootorsõidukikaubandust oluliselt, siis eeldatavasti ei kohaldataks neid muudatusi mootorsõidukisektori suhtes automaatselt, vaid selle üle peetaks pärast käesoleva teatise avaldamist täiendavalt nõu kõikide sidusrühmadega. Käesolevas teatises kasutatakse mõistet „üldine grupierand” määruse (EÜ) nr 2790/1999 asendamiseks mõeldud praeguste grupierandi ettepanekute tähistamiseks.

[4] Kui ei tehta vastupidist märkust, siis kasutatakse käesolevas teatises väljendit „sektorikohased sätted” kas valikuvõimaluses iii ettenähtud täiendavate suuniste, valikuvõimaluses iv ettenähtud sektorikohase täiendava grupierandi määruse või mõlema kohta.

[5] Vastavalt Euroopa Kohtu 28. veebruari 1991. aasta otsusele kohtuasjas C-234/89, Stergios Delimitis vs . Henninger Bräu AG ei peeta ühe margi turustamise kohustuse kokkulepete eesmärgiks konkurentsi piiramist asutamislepingu artikli 85 lõike 1 (nüüd artikli 81 lõige 1) tähenduses.

[6] Komisjoni teatis vähetähtsate kokkulepete kohta (EÜT C 368, 22.12.2001, lk 13).

[7] Vt otsused kohtuasjades C-551/03 P, General Motors, EKL 2006, lk 1-3173, punktid 67–68; ja C-338/00 P, Volkswagen vs . komisjon, EKL 2003, lk I-9189, punktid 44 ja 49, ning 9. juuli 2009. aasta otsus kohtuasjas T-450/05, Peugeot vs . komisjon, seni avaldamata, punktid 46–49.

[8] Otsus liidetud kohtuasjades 228 ja 229/82, 28. veebruar 1984, Ford of Europe Inc. ja Ford-Werke Aktiengesellschaft vs . komisjon, EKL 1984, lk 1129.

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, 20. juuni 2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

[10] Täpsemalt vt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikkel 10.

[11] Vastavalt kohtuasjas Volvo Veng tehtud otsusele (kohtuasi 238/87 Volvo (AB) vs . Erik Veng, EKL 1988, lk 6211) on lepingud, mille kohaselt sõltumatutel remonditöökodadele ei anta originaalvaruosi, vastuolus artikliga 82, kui sõidukitootjal on teatavate varuosade suhtes valitsev seisund (näiteks vaid sellelt tootjalt saadaolevate osade puhul) ja kui tõendatakse, et sõltumatute remonditöökodade tõrjumisega tõenäoliselt kõrvaldatakse turukonkurents.

[12] Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, 9. põhjenduse esimene lause (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1–25, esimene lause).

[13] Sel puhul tuleb ka meenutada, et peamised mootorsõidukitootjate ühingud ACEA ja JAMA nõustusid hiljuti välja töötama toimimisjuhendi, millesse võetakse üle ka määruse (EÜ) nr 1400/2002 peamised põhimõtted.