52009DC0334

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 8.7.2009

KOM(2009) 334 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) kohaldamise kohta

SISUKORD

1. Kommenteeritud kokkuvõte 4

2. MÄÄRUSE (EÜ) nr 882/2004 REGULEERMISALA 5

2.1. Sektorite õigusaktid ametliku kontrolli kohta: veterinaarravimite ja pestitsiidide jäägid 5

2.2. Taimetervis 6

3. RAKENDAMISE OLUKORD 7

3.1. Komisjoni suunised 7

3.2. Mitmeaastased riiklikud kontrollikavad ja riiklikud aruanded 7

3.3. Üldine audit 8

3.4. Sööda ja toidu ametlik impordikontroll 8

3.5. Artikkel 23: ekspordieelse kontrolli tunnustamine 10

3.6. Parem koolitus ohutuma toidu nimel 11

3.7. Ühenduse referentlaborid 11

3.8. Tehniline ajakohastamine 12

4. LÕIVUD 12

4.1. Taust 12

4.2. Hindamise ulatus 13

4.3. Uuringu peamised järeldused 13

4.4. Muutmise stsenaariumid 13

1. KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks)[1] (edaspidi: „ametliku kontrolli määrus”) artiklis 65 on nõutud, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, eelkõige määruse kohaldamisel saadud kogemuste vaatlemiseks.

Kõnealune aruanne peaks arvesse võtma järgmisi teemasid:

„a) kohaldamisala ümberhindamine seoses loomade tervise ja loomade heaoluga;

b) teiste sektorite panuse tagamine ametliku kontrolli rahastamisse, laiendades IV lisa A jaos ja V lisa A jaos nimetatud tegevuste nimekirja ning võttes arvesse eelkõige ühenduse sööda- ja toiduhügieeni käsitlevaid õigusakte pärast nende vastuvõtmist;

c) IV lisa B jaos ja V lisa B jaos nimetatud lõivude ajakohastatud miinimumtariifide kehtestamine, võttes arvesse eelkõige riskitegureid.”

Seni saadud kogemust aluseks võttes ei ole loomatervishoiu ja loomade heaoluga seoses vaja läbi vaadata määruse kohaldamisala, nagu see on praegu määratletud artiklis 1. Teisalt võivad praegu toimuvad arutelud, mis peavad silmas kahe olulise sektori ajakohastamist ja lihtsustamist, aidata selgemaks muuta seost määrusega paika pandud raamistiku ja sektorites kehtivate õigusaktide vahel. See on eriti asjakohane seoses praegu loomatervishoiustrateegia (2007–2013)[2] jätkuna toimuva läbivaatamistegevusega, mille eesmärk on muu hulgas luua ühtne reguleeriv loomatervishoiuraamistik („loomatervishoiuõigus”), ning tegevusega, mis tuleneb praeguse taimeterviseõigustiku („taimetervisestrateegia”) eelseisva läbivaatamise tulemusest. Peale selle tuleks kaalutleda vajadust tagada, et praegu konkreetsete valdkondade kontrollitegevuse suhtes kehtivad ühenduse sätted (nt veterinaarravimite ja pestitsiidide jääkide kohta) oleksid kooskõlas määruse põhimõtete ja nõuetega. Seda teemat käsitletakse aruande 2. jaos .

Käesoleva aruande 3. jaos antakse ülevaade määruse rakendamise käigus väljaarendatud peamistest tegevustest ja algatustest, võttes arvesse alates 1. jaanuarist 2006 saadud kogumusi. Liikmesriigid omandavad järk-järgult praktilisi kogemusi, valmistades ette ja rakendades mitmeaastaseid riiklikke kontrollikavu, mida kasutab ka komisjoni veterinaar- ja toiduamet (FVO) oma korrapäraste üldiste auditite raames. Riiklikud aastaaruanded on samuti ametliku kontrolli määrusega ettenähtud ametliku kontrolli uue raamistiku oluline tunnus, ehkki selliste aruannetega seonduv kogemus on liiga piiratud selleks, et see võimaldaks praeguses järgus teha põhjalikumat analüüsi või järeldusi.

Artikliga 65 on nõutud, et erilist tähelepanu pöörataks ametliku kontrolli rahastamiseks kogutavate lõivudega („kontrollilõivud”) seotud küsimustele. Aruande 4. jaos antakse ülevaade praegusest olukorrast seoses arutelude ja seisukohtadega selles üsna keerulises küsimuses, võttes arvesse hiljutise uuringu tulemusi, mille komisjoni nimel korraldas välishindaja.

Kõnealune uuring annab komisjonile olulise ülevaate lõivusüsteemi praegusest toimimisest, tuvastab kontrollilõivude suhtes praegu kohaldatava õigusliku raamistiku ja selle liikmesriikides rakendamise mõningaid puudusi ning arutleb võimaliku vajaduse vaadata läbi kõneluse raamistiku mõned aspektid. Uuringu kohaselt võib kaaluda mitut muutmisvõimalust, et võimaldada liikmesriikidel tagada selle eesmärgi täitmine, mis on sätestatud ametliku kontrolli määruse artiklis 26, mille kohaselt „ Liikmesriigid tagavad piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et tagada ametlikeks kontrollideks vajalikud töötajad ja muud vahendid ”. Selleks pakutakse uuringus liikmesriikidele välja süsteemi rakendamise võimalikud tulevikustsenaariumid, mis ulatuvad lõivusüsteemide aspektide täielikust ühtlustamisest suurendatud paindlikkuseni, tagades samal ajal kõigis liikmesriikides süsteemi toimimise läbipaistvuse ja selguse.

On vaja uuringus tõstatatud probleemide edasist analüüsi, sealhulgas avalikke arutelusid sidusrühmadega korraldatud hindamise tulemuste üle ning sobivate muutmisvõimaluste mõju hindamist. Komisjon kavatseb algatada vastava mõju hindamise 2009. aasta jooksul.

2. MÄÄRUSE (EÜ) NR 882/2004 REGULEERMISALA

2.1. Sektorite õigusaktid ametliku kontrolli kohta: veterinaarravimite ja pestitsiidide jäägid

Ehkki ametlik kontroll hõlmab ka veterinaarravimite ja pestitsiidide jääkide kontrolli, on ametliku kontrolli määruses viidatud vajadusele säilitada sööda ja toidu ning loomatervise valdkonnas kehtivad erieeskirjad ning sätestatud, et säilitataks eelkõige nõukogu direktiiv 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed)[3] ja nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiiv 86/362 (teraviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta)[4], mis tunnistati hiljem kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta)[5].

Direktiiviga 96/23/EÜ on nõutud, et rakendataks riiklikke jääkide kontrollikavu, mis esitatakse igal aastal komisjonile koos eelmise aasta rakendamistulemustega ja järelmeetmetega, mis on võetud nõuetele mittevastavate tulemuste puhul. Selles on ette nähtud ka analüüsitavate proovide miinimumarv iga toidukauba puhul kooskõlas riigi tootmisega, võtmata arvesse muid tegureid, mis võivad mõjutada riskihindamist (nt kasvatustavad, lubatud ravimid jne). Lisaks veterinaarravimitele ja pestitsiididele on direktiivi 96/23/EÜ I ja II lisas nende ainete rühmas, mida peab jääkide kontrollikavade raames kontrollima, hõlmatud ka keskkonna saasteained[6].

Juba 2003. aastal avaldati aruteludokument, millega käivitati direktiivi tehniliste aspekte käsitlevad ulatuslikud konsultatsioonid[7]. Nende käigus väljendasid sidusrühmad suurt huvi kõnealuse direktiivi läbivaatamise suhtes ning selle selgitamise suhtes, kust läheb piir veterinaarravimite ja üldise saasteainete kontrolli vahel, et tagada vastavus ametliku kontrolli määrusele.

Pestitsiide käsitlev määrus (EÜ) nr 396/2005 sisaldab otseselt kontrolliga seotud artikleid (artiklid 26–30), mille eesmärk on juhusliku kontrolli abil tagada vastavus jääkide piirnormidele ühenduse tasandil, mida täiendab eesmärgipärane kontroll liikmesriigi tasandil. Määrus (artiklid 31–32) sisaldab ka nõudeid iga-aastase aruandmise kohta. Mõned erinevused määruse (EÜ) nr 396/2005 ja ametliku kontrolli määruse sätetes väljendatud lähenemisviisi vahel tulenevad erinevatest samaaegselt toimunud institutsioonidevahelistest läbirääkimistest, mis tõid kaasa nende kahe akti vastuvõtmise.

Paremat õigusloomet silmas pidades tuleks kaaluda võimalust õigusaktide vajaliku muutmise abil integreerida praegu toidus leiduvate pestitsiidide, saasteainete ja farmakoloogiliste toimeainete jääkide ametliku kontrolli suhtes kehtivad eeskirjad ametliku kontrolli määruse raamistikku, et ratsionaliseerida ja lihtsustada üldist õigusraamistikku, võimaldades samal ajal paindlikkust, mis on vajalik mõlema sektori integreerimiseks liikmesriikide mitmeaastastesse kontrollikavadesse.

2.2. Taimetervis

Nõukogu direktiiviga 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta)[8] nähakse ette kontrollieeskirjad taimetervise valdkonnas. Seega ei ole kõnealuse valdkonna ametlik kontroll hõlmatud ametliku kontrolli määrusega, välja arvatud sätted, mida kohaldatakse mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamise, neid käsitleva aruandluse ning ühenduse kontrolli suhtes liikmesriikides ja kolmandates riikides (artiklid 41–46).

Üldisema laadiga tegevuse käigus, mille eesmärk on kehtiva taimetervise valdkonna õigustiku hindamine,[9] kaalutakse vajadust tõhustada ametliku kontrolli käsitlevaid sätteid direktiivis 2000/29/EÜ ja ametliku kontrolli määruses.

3. RAKENDAMISE OLUKORD

3.1. Komisjoni suunised

Ametliku kontrolli määruses tutvustatakse liikmesriikide uusi kohustusi seoses nende ametliku kontrolli tegevuste kavandamise, auditeerimise ja neid käsitleva aruandlusega. Kooskõlas ametliku kontrolli määruse artikliga 43 on komisjon koostanud suunised, millega abistada liikmesriike nimetatud nõuete täitmisel. Sellega seoses võeti vastu järgmised komisjoni otsused.

- Komisjoni otsus 2006/677/EÜ, 29. september 2006, millega sätestatakse suunised, millega kehtestatakse kriteeriumid auditite korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) alusel[10].

- Komisjoni otsus 2007/363/EÜ, 21. mai 2007, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamise suuniste kohta[11].

- Komisjoni otsus 2008/654/EÜ, 24. juuli 2008, suuniste kohta, millega abistatakse liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade kohta aastaaruande koostamisel[12].

Komisjon korraldab korrapäraselt töörühmi, et arendada edasi suuniste rakendamist ja abistada liikmesriike mitmeaastaste riiklike kontrollikavade ettevalmistamisel, aruandluse ja auditite osas.

3.2. Mitmeaastased riiklikud kontrollikavad ja riiklikud aruanded

Vastavalt ametliku kontrolli määruse artiklitele 41 ja 42, nõutakse liikmesriikidelt, et nad valmistaks ette ühe integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava, rakendaks selle hiljemalt 1. jaanuaril 2007 ning edastaks komisjonile taotluse korral kava uusima versiooni.

Kõik liikmesriigid on esitanud komisjonile oma mitmeaastase riikliku kontrollikava, mida hinnatakse komisjoni veterinaar- ja toiduameti korrapärase üldise auditi raames (vt punkt 3.3).

Kooskõlas artikliga 44 esitavad liikmesriigid üks aasta pärast mitmeaastaste riiklike kontrollikavade rakendamise algust ja seejärel igal aastal komisjonile aruande, milles on ära näidatud mitmeaastastes riiklikes kontrollikavades tehtavad mistahes muudatused, kontrollide ja auditite tulemused, avastatud nõuete rikkumiste liik ja juhtumite arv ning meetmed tõhusa toimimise tagamiseks. Praegu on komisjon saanud 26 liikmesriigi aastaaruanded (Portugal ei ole aastaaruannet esitanud, sest kontrollitalituste ümberkorraldamise tõttu rakendati tema mitmeaastane riiklik kontrollikava alles 2008. aastal ja seetõttu esitatakse esimene aruanne 2009. aasta aruandetsüklil).

3.3. Üldine audit

Ametliku kontrolli määruse artiklis 45 on nõutud, et komisjoni eksperdid teeksid liikmesriikides üldisi ja eriauditeid, et kontrollida, kas ametlik kontroll toimub liikmesriikides kooskõlas mitmeaastaste riiklikele kontrollikavade ja ühenduse õigusnormidega.

Komisjoni veterinaar- ja toiduamet korraldab liikmesriikides üldisi auditeid kolmeaastaste tsüklite järel. 2007. aastal korraldati auditid Austrias ja Hollandis ning 2008. aastal veel kuues liikmesriigis (Eesti, Hispaania, Iirimaa, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari). 2009. aastal korraldatakse üldine audit üheksas liikmesriigis (Belgia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Portugal, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriik). Ülejäänud 10 liikmesriigis toimub audit 2010. aastal.

Üldisele auditile järgnevad lõplikud aruanded avaldataks ja need võib leida järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/food/fvo/ir_search_en.cfm

3.4. Sööda ja toidu ametlik impordikontroll

Sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise ametlik kontroll tuleb korraldada nii ühenduses toodetud kui ka imporditud toidu, sööda ja loomade suhtes. Ametliku kontrolli määruse II jaotise V peatükis ja VI jaotise II peatüki sätetega on määratud üldine raamistik ja menetlused, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest ühenduse territooriumile imporditava sööda ja toidu ametliku kontrolli suhtes.

Määruse (EÜ) nr 882/2004 II jaotise V peatükis on esitatud ühtsed eeskirjad, mida kohaldatakse:

( meetmete suhtes, mida pädevad asutused peavad võtma pärast sööda ja toidu ametlikku impordikontrolli, nt juhul, kui kahtlustatakse nõuete rikkumist või on tuvastatud nõuete rikkumine (artiklid 18–22);

( kolmandate riikide teostatud ekspordieelse kontrolli tunnustamise suhtes eesmärgiga vähendada impordikontrollide sagedust (artikkel 23);

( nõutava koostöö suhtes pädevate sanitaarasutuste ja tolliteenistuste vahel seoses ametliku kontrolli korraldamisega (artikkel 24).

Artikliga 25 antakse komisjonile nõukogu otsuses 1999/468/EÜ sätestatud menetluse (komiteemenetlus)[13] kohaselt volitused võtta meetmeid, mis on vajalikud imporditud sööda ja toidu ametliku kontrolli ühtse rakendamise tagamiseks.

Ametliku kontrolli määruses tunnustatakse loomse sööda ja toidu suhtes korraldatava kontrolli eripära (artikkel 14), mis eristub mitteloomse sööda ja toidu kontrollist (artiklid 15–17). Esimese puhul tunnistatakse määruses nõukogu direktiiviga 97/78/EÜ[14] sätestatud ja ühenduse välispiiri piirikontrollipunktides teostatavate ühtlustatud impordimenetluste praeguse raamistiku kehtivust. Määruses on nõutud, et kooskõlas direktiiviga 97/78/EÜ määratud pädev asutus teeks täiendavalt kontrolli, et teha kindlaks sööda- või toidualaste õigusnormide nende aspektide täitmine, mida kõnealune direktiiv ei reguleeri.

Komisjon vaatab praegu oma uue loomatervisestrateegia (2007–2013) raames läbi impordile tehtavat veterinaarkontrolli, et leida parem riskipõhine lähenemine piirikontrollis. Läbivaatamises käsitletakse seda, kuidas paremini tagada varajane hoiatamine loomsetest toodetest tulenevate riskide puhul ja nende kiire avastamine, et impordimeetmeid saaks kohaldada jätkuvalt kõrge rahva- ja loomatervise kaitsetaseme tagamiseks ELis.

Vastupidiselt praegusele olukorrale loomse sööda ja toidu osas, ei toimu mitteloomse sööda ja toidu puhul ELis ühtlustatud kontrolli piiril, enne nende ühendusse importimist (erandiks on tooted, mille puhul kehtivad määruse (EÜ) nr 178/2002[15] artikli 53 lõikel 1 põhinevad kiireloomulised meetmed). Vastavalt ametliku kontrolli määruse artikli 15 sätetele tehakse mitteloomse sööda ja toidu kontrolli asjakohases paigas, sealhulgas kaupade sisenemiskohas mõnele I lisas nimetatud territooriumile, vabasse ringlusse lubamise kohas, ladudes, importiva sööda- ja toidukäitleja valdustes või muudes sööda- ja toiduahela punktides. Liikmesriigid otsustavad oma riskihindamise põhjal imporditoodete ametliku kontrolli sageduse ja laadi üle.

Erandite tegemine nimetatud üldistest eeskirjadest on sätestatud sama artikli 15 lõikes 5, millega nähakse ette, et koostataks nimekiri mitteloomse sööda ja toidu kohta, mille suhtes kehtib teadaoleva või kujuneva riski alusel ametliku kontrolli kõrgendatud tase ühendusse sisenemise kohas. x.x.2009 [to be updated before release] on vastu võetud määruse eelnõu, mille eesmärk on sätestada üldised eeskirjad ja esmakordselt koostada kõnealune nimekiri.

Eespool nimetatud eeskirju täiendavad ametliku kontrolli määruse VI jaotise I ja II peatükis esitatud eeskirjad, millega nähakse ette menetlused, mille abil komisjon kogub asjakohast teavet selle kohta, millisel määral on kolmandate riikide süsteemid kooskõlas ühenduse sööda- ja toidustandarditega (artiklid 46 ja 47), ning otsustab, kas ja milliseid impordi eritingimusi kohaldada ühendusse lubatava sööda ja toidu suhtes (artikkel 48).

Asjakohast teavet kogutakse ka komisjoni veterinaar- ja toiduameti kontrollkäikudel kolmandates riikides (artikkel 46) ja enne vastavaid kontrollkäike saadetavate kontrollieelsete küsimustike abil, mis annavad konkreetset teavet riigi sanitaarkontrolli korralduse ja juhtimise kohta.

Kui ühenduse õigusaktidega (eelkõige määrusega (EÜ) nr 854/2004[16]) ei ole juba ette nähtud importimisel kohaldatavad tingimused ja üksikasjalikud menetlused, võidakse kooskõlas komiteemenetlusega sätestada impordi eritingimused. Need võivad hõlmata nimekirja koostamist kolmandatest riikidest, millest võib ühendusse importida teatavaid tooteid, saadetistega kaasas olevate sertifikaatide näidiste kehtestamist ja/või teiste impordi eritingimuste kehtestamist, mis sõltub toote või looma liigist ja sellega seonduvatest võimalikest riskidest (artikkel 48).

Kolmandate riikidega samaväärsuslepingute sõlmimise suhtes kehtivad eeskirjad on sätestatud artiklis 49. Kõnealustes lepingutes võidakse tunnustada asjaolu, et kolmandate riikide konkreetsetes valdkondades kohaldatavad meetmed pakuvad ühenduses kohaldatavate meetmetega samaväärseid tagatisi, kui kolmandad riigid esitavad selle kohta objektiivsed tõendid.

3.5. Artikkel 23: ekspordieelse kontrolli tunnustamine

Ametliku kontrolli määruse artikliga 23 antakse komisjonile võimalus tunnustada määruse artikli 62 lõikes 3 nimetatud korras ekspordieelset erikontrolli, mida kolmas riik teeb vahetult enne asjaomase toote (sööt ja toit) ühendusse eksportimist. Ekspordieelse kontrolli tunnustamise tulemusena võidakse vähendada sööda või toidu impordikontrolli sagedust

Kolmanda riigi ekspordieelse kontrolli tunnustust võib kolmandale riigile anda üksnes juhul, kui:

- ühenduse audit on näidanud, et ühendusse eksporditav sööt või toit vastab ühenduse või samaväärsetele nõuetele;

- kolmandas riigis tehtud ekspordieelset kontrolli loetakse piisavalt tõhusaks ja efektiivseks, et asendada või lubada vähendada ühenduse õigusaktide kohast dokumentide, identsuse ja füüsilist kontrolli.

Teisisõnu tagab tunnustuse saanud ekspordieelne kontroll, et kontrollitegevus on teostatud kooskõlas ühenduse õigusnormides sätestatud asjakohaste nõuetega.

Ametliku kontrolli määruse artikli 23 kohane ekspordieelse kontrolli tunnustus ei mõjuta liikmesriikide pädevate asutuste õigust korraldada imporditud sööda ja toidu ametlikku kontrolli. Siiski peavad liikmesriikide pädevad asutused arvestama ekspordieelse kontrolli tunnustusskeemi olemasolu, kui nad otsustavad sööda ja toidu füüsilise kontrolli korraldamise sageduse üle. Vastav sagedus tuleb määrata, võttes aluseks eri liiki sööda ja toidu liikidega seonduvaid riske, eksportiva kolmanda riigi pakutavaid tagatisi, toodet importiva sööda- ja toidukäitleja korraldatud kontrolli, asjaomase toote suhtes kehtivate nõuete varasemat täitmist kolmanda riigi ja päritoluettevõtte ning toodet importivate või eksportivate sööda- või toidukäitlejate poolt.

Komisjoni 20. detsembri 2007. aasta otsus 2008/47/EÜ (millega tunnustatakse USAs tehtud ekspordieelset kontrolli maapähklite ja nendest valmistatud toodete aflatoksiinide sisalduse kohta)[17] on ainus komisjoni otsus, millega on vastavale skeemile seni tunnustus antud.

3.6. Parem koolitus ohutuma toidu nimel

Ametliku kontrolli määruse artikliga 51 antakse komisjonile volitused korraldada nii liikmesriikide pädevate asutuste personalile kui ka kolmandatele riikidele koolituskursusi, milles käsitletakse sööda- ja toidualased õigusnorme ning loomatervishoidu, loomade heaolu ja taimetervist käsitlevaid eeskirju. Kooskõlas kõnealuse artikliga käivitas komisjon algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel”, mis on töös juba kolmandat aastat. Teise aasta tulemused avaldati algatuse aastaaruandes:http://ec.europa.eu/food/training_strategy/annual_report2007/index_en.htm.

2008. aasta lõpul oli algatuse pakutud koolitustel osalenud umbes 7500 inimest, kellest 52 % olid liikmesriikidest, 13 % kandidaatriikidest, potentsiaalsetest kandidaatriikidest, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikidest ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidest ning 35 % muudest kolmandatest riikidest. Osalejate hulk peaks tulevastel aastatel veelgi suurenema, jõudes keskmiselt 6000 osalejani aastas.

2006. aasta septembris võttis komisjon vastu teatise nõukogule ja Euroopa Parlamendile teemal „Parem koolitus ohutuma toidu nimel”,[18] milles on välja toodud algatuse ulatus ja eesmärk ning edasise arendamise strateegia. Kooskõlas teatise järeldustega ja sõltumatu konsultandi tehtud kulude-tulude analüüsiga, otsustas komisjon delegeerida programmi täitmine Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametile[19].

3.7. Ühenduse referentlaborid

Ametliku kontrolli määruse VII lisas on esitatud ühenduse sööda- ja toidu ja loomatervishoiu referentlaborite koondnimekiri, mis sisaldab ka laboreid, mis olid varem määratud erinevate sektorite tegevuste jaoks, ja uusi seni hõlmamata valdkondade referentlaboreid. Alates 2005. aasta juulist on komisjon käivitanud kolm uute ühenduse referentlaborite valimise ja määramise konkurssi.

Seeläbi on VII lisa nimekirja lisatud järgmised uued referentlaborid.

- Uued ühenduse referentlaborid järgmistes valdkondades: suu- ja sõrataud, brutselloos, Listeria monocytogenes , koagulaaspositiivsed stafülokokid, Esterichia coli , sh verotoksiline E. coli (VTEC), kampülobakter, parasiidid (eelkõige Trichinella , Echinococcus ja Anisakis ), mikroobidevastane resistentsus, loomasöödas sisalduvate loomsed valgud, pestitsiidijäägid, söödas ja toidus sisalduvad mükotoksiinid, söödas ja toidus sisalduvad raskemetallid, söödas ja toidus sisalduvate dioksiinide ja PCBd ning polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)[20].

- Ühenduse referentlaborid muude hobuslaste haiguste jaoks kui hobuste aafrika katk[21].

- Ühenduse referentlaborid koorikloomade haiguste, marutaudi ja veiste tuberkuloosi jaoks; sätestatakse marutaudi ja veiste tuberkuloosi ühenduse referentlaborite täiendav vastutus ja ülesanded[22].

3.8. Tehniline ajakohastamine

Standard EN 45004 asendatakse standardiga EN ISO/IEC 17020

Ametliku kontrolli määruse artikli 5 kohaselt võib pädev asutus delegeerida ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid ühele või mitmele kontrolliorganile vastavalt teatavatele nõuetele. Kõnealused kontrolliorganid peavad töötama ja olema krediteeritud kooskõlas Euroopa standarditega, eelkõige EN standardiga „Eri liiki kontrolliasutuste tegevuse üldkriteeriumid”. Endine standard EN 45004 on asendatud standardiga EN ISO/IEC 17020. Ametliku kontrolli määrust tuleks seetõttu vastavalt muuta. Et võtta arvesse ISO standardite muutusi, valmistab komisjon praegu ette ametliku kontrolli määruse muudatusettepanekut, mis tuleks vastu võtta komiteemenetluse teel.

Standardid EN 45002 ja EN 45003 asendatakse standardiga EN ISO/IEC 17011

Ametliku kontrolli määruse artikli 12 lõigete 1–2 kohaselt määrab pädev asutus laboratooriumid, kes võivad teostada ametliku kontrolli käigus võetud proovide analüüsi ja mis on saanud akrediteeringu kooskõlas teatavate Euroopa standarditega. Endised standardid EN 45002 „Katselaborite hindamise üldkriteeriumid” ja EN 45003 „Kalibreerimis- ja katselaborite akrediteerimissüsteem: toimimise ja tunnustamise üldnõuded” on asendatud standardiga EN ISO/IEC 17011 „Üldnõuded vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele”[23].

4. LÕIVUD

4.1. Taust

Ametliku kontrolli määruse artikliga 65 on nõutud, et käesolev aruanne pööraks erilist tähelepanu ametliku kontrolli rahastamiseks kogutavate lõivudega („kontrollilõivud”) seotud küsimustele.

Et nimetatud keeruka teemaga seoses aru anda, kasutas komisjon välishindamist , mille abil püüti jõuda parema arusaamiseni, kuidas toimib kontrollilõivude süsteem, mida praegu liikmesriikides asjakohaste ametliku kontrolli määruse sätete (artiklid 26–29) kohaselt rakendatakse.

Tööettevõtja teostas hindamise („uuring”) perioodil aprillist novembrini 2008, kasutades kõigi liikmesriikide pädevate asutuste küsitlemist, erinevaid maksusüsteeme esindava kuue liikmesriigi põhjalikumat analüüsi (juhtumiuuringud), intervjuusid peamiste ELi tasandi ekspertide ja sidusrühmadega ning kirjaliku materjali analüüsi ja andmete läbivaatamist (sh asjakohased Toidu- ja Veterinaarameti aruanded ning riiklikud õigusaktid).

Uuringu tulemused vormistati ja tehti komisjonile kättesaadavaks 2009. aasta veebruaris.

4.2. Hindamise ulatus

Uuringul oli kaks eesmärki:

a) hinnata praegust olukorda seoses lõive käsitlevate kehtivate sätete kohaldamisega ja eelkõige seda, kuidas süsteem tegelikkuses toimib;

b) hinnata erinevate poliitiliste võimaluste eeliseid ja puudusi (seoses praeguste eeskirjade kohaldamisala ja lõivude kehtestamise mehhanismiga).

Hindajatel paluti ka tuvastada praeguse süsteemi tugevad ja nõrgad küljed ning peamised probleemid ja puudused, mida peaks edaspidi lahendama. Nad vaatasid eelkõige seda, kuidas ametliku kontrolli määruse artikleid 26–29 praegu rakendatakse ja kuidas lõivusüsteemi praegusel kujul kohaldamine aitab saavutada ametliku kontrolli määruse eesmärke.

4.3. Uuringu peamised järeldused

Uuringus tehti kindlaks, et liikmesriikides esineb ametliku kontrolli määruse finantssätete jõustamises olulisi erinevusi ja praegu kohaldatavate erinevate riiklike lõivusüsteemid ei ole selged ja läbipaistvad. Seetõttu on väga raske otseselt võrrelda tegelikke lõivutariife kogu ELis (ja sektorite vahel).

Uuringu tulemustes oletatakse ka, et määruse VI lisas esitatud kulukategooriate laia määratluse tõttu ja kuna arvustusmeetodite puhul puudub läbipaistvus, ei ole eriti selge, kas kulupõhised lõivud väljendavad tõeselt liikmesriikide pädevate asutuste tegelikke kulusid seoses kontrollitegevusega, mille jaoks lõive kogutakse.

Üldisemalt keskenduti uuringus sellele, kas on saavutatud praegu kehtiva kontrollilõivude süsteemi peamine eesmärk, st tagada, et liikmesriikidel on piisavad rahalised vahendid ametliku kontrolli korraldamiseks (määruse artikkel 26). Uuringus leitakse, et ELis tervikuna ei ole peamine eesmärk praegu täidetud.

4.4. Muutmise stsenaariumid

Esitatud järelduste alusel on uuringus hinnatud erinevate poliitiliste võimaluste eeliseid ja puudusi ning võrreldud praeguste eeskirjade võimalikke alternatiive.

Tööhüpoteesina on uuringus esitatud järgmised äärmuslikud stsenaariumid:

- „täielik subsidiaarsus”, mis tähendaks peamiste kehtivas õigusraamistikus sätestatud piirangute kehtetuks tunnistamist, eelkõige seoses lõivude arvutamise ja kohustuslike lõivude kohaldamisalaga; Liikmesriikidel oleks vabadus otsustada parim viis, kuidas oma ametliku kontrolli teenistusi rahastada;

- „täielik ühtlustamine”, mis tähendaks kogu Euroopa Liidus ja kõigis asjaomastes sektorites (määratletud ühenduse õigusaktidega) sama lõivutaseme kehtestamist.

Seejärel on uuringus hinnatud vahepealsete stsenaariumide eeliseid ja puudusi, mille tulemusena on kõige radikaalsematele võimalustele lisatud leevendavaid elemente. Analüüsimisel on eelkõige arvesse võetud, kuidas kontrollilõive käsitleva õigusliku raamistiku peamisi osi saaks iseloomustada skaalal „täielik subsidiaarsus” kuni „täielik ühtlustamine”. Need peamised osad on eelkõige järgmised:

( lõivu kohustuslikkus/vabatahtlikkus

( lõivutariifide ühtlustatud/ühtlustamata tase

( lõivu ühtlustatud/ühtlustamata arvutusmeetod

( ühtlustatud/ühtlustamata lõivu vähendamine ja karistused nõuete rikkumise eest

( tegevuste nimekiri, millelt lõivu kogutakse (süsteemi kohaldamisala).

Arvesse on võetud ka võimalust säilitada süsteem praegusel kujul, kuid tehes mõningaid parandusi, et kõrvaldada võimalikus ulatuses osutatud puudused.

Komisjon korraldab nüüd mõju hindamise, et hinnata kasutatavaid võimalusi ja vajadust valmistada ette õigusakti ettepanek. See hõlmab konsultatsiooni sidusrühmade ja teiste huvitatud isikutega.

Lõive käsitleva uuringu tulemuste üksikasjad on avaldatud järgmisel aadressil: [to be completed].

[1] ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

[2] Euroopa Liidu uus loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013: „Haiguste ennetamine on parem kui ravi”. Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele; KOM 539 (2007) (lõplik).

[3] ELT L 125, 23.5.2006, lk 10.

[4] ELT L 221, 7.8.1986, lk 37.

[5] ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

[6] Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määruses nr 315/93 (milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes) on saasteaine määratletud kui igasugune aine, mida ei ole toidule lisatud taotluslikult, vaid mis on sattunud sinna kõnealuse toidu tootmise (kaasa arvatud maaviljelus, loomakasvatus, veterinaaria vallas läbiviidud toimingud), valmistamise, töötlemise, ettevalmistamise, käitluse, pakkimise, vedamise või hoidmise käigus või keskkonnasaaste tulemusena. Muude kui direktiivi 96/23/EÜ esitatud saasteainete järelevalvet korraldatakse saasteaineid käsitlevate õigusaktide raames.

[7] Selle tulemusena on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr xxx/2009 (milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomses toidus; COD 2007/0064) muudetud määrust (EÜ) nr 2377/90.

[8] EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

[9] Nõukogu kutsus komisjoni üles hindama kehtivat õigustikku taimetervise kohta ja kaaluda selle võimalikke muudatusi ning seejärel esitama ettepanekut ühenduse taimetervisestrateegia kohta. Komisjon käivitas hindamise ja uuring peaks algama 2009. aasta keskel.

[10] ELT L 278, 10.10.2006, lk 15.

[11] ELT L 138, 30.5.2007, lk 24.

[12] ELT L 214, 9.8.2008, lk 56.

[13] Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused; EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[14] Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted; EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9–30.

[15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused; EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

[16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega sätestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli korraldamise kohta; ELT L 139, 30.4.2004, lk 206; parandatud ja uuesti avaldatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.

[17] ELT L 11, 15.1.2008, lk 12.

[18] KOM (2006) 519, 20.9.2006, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/food/training/communication_final_report_en.pdf

[19] Komisjoni 20. juuni 2008. aasta otsus 2008/244/EÜ, millega muudetakse otsust 2004/858/EÜ ning asendatakse nimetus Rahvatervise Programmi Täitevamet nimetusega Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet; ELT L 173, 3.7.2008, lk 27.

[20] Komisjoni 23. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 776/2008; ELT L 136, 24.5.2006, lk 3.

[21] Komisjoni 28. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 180/2008; ELT L 56, 29.2.2008, lk 4.

[22] Komisjoni 28. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 737/2008; ELT L 201, 30.7.2008, lk 29.

[23] Komisjoni 20. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1029/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004, et ajakohastada viide teatavatele Euroopa standarditele; ELT L 278, 21.10.2008, lk 6.