52009DC0215

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 5.5.2009

KOM(2009) 215 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE JA EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Säästva arengu toetamine: ausa kaubanduse ja valitsusväliste organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade roll

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE JA EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Säästva arengu toetamine: ausa kaubanduse ja valitsusväliste organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade roll

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Ausa kaubanduse areng alates 1999. aastast 4

3. Jätkusuutlikkuse kriteeriumid 5

4. Poliitilised kaalutlused 6

4.1. Säästva arengu toetamine 6

4.2. Erasektori kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavad ja WTO 8

4.3. Riigihanked 8

4.4. ELi toetus 9

5. Järeldused: riigiasutuste ja ettevõtjate roll seoses ausa kaubanduse ja muude erasektori organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavadega 10

I LISA 12

II LISA 13

III LISA 14

IV LISA 16

V LISA 17

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas teatises uuritakse praegust ausa kaubanduse ja muude valitsusväliste (s.t erasektori) organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade olukorda. Komisjon on juba ammu tunnistanud, et tarbijad saavad ostuotsustega toetada säästvat arengut. Käesolev teatis võetakse vastu vastusena suurenevale huvile, mida on märgitud poliitilisel tasandil ning mis väljendub ka ELi tarbijate ostude kasvava hulgana. Poliitilisel tasandil võttis Euroopa Parlament 2006. aastal vastu resolutsiooni, mis käsitleb ausat kaubandust ja arengut[1]. Resolutsioonis märgitakse, et on vaja tõsta tarbijate teadlikkust ja juhitakse tähelepanu ohule, mis tuleneb sellest, et äriühingud ei järgi ausa kaubanduse toodete turule sisenedes teatavaid sertifitseerimiskriteeriume. Lisaks sellele tunnistatakse resolutsioonis, et aus kaubandus on eelkõige vabatahtlik erasektori nähtus, mida ranged reeglid pigem kahjustaksid, kui tooksid sellele kasu.

Tarbijagarantii kavasid käsitleti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2005. aasta uurimuslikus arvamuses. Peamiste järelduste kohaselt peab tarbijagarantii kavasid usaldusväärselt hindama ja kindlaks määrama põhimõistete määratlused. Euroopa Nõukogu võttis 2006. aasta juunis vastu säästva arengu uuendatud strateegia ja julgustas liikmesriike edendama säästvalt toodetud tooteid, sealhulgas ausa kaubanduse tooteid[2].

Igal aastal ostavad ELi tarbijad ausa kaubanduse sertifikaadiga tooteid umbes 1,5 miljardi euro väärtuses, mis on 70 korda rohkem kui 1999. aastal, mil komisjon võttis vastu kõnealust küsimust käsitleva teatise. Selline edu rõhutab vajadust, et tarbijad, ametiasutused ja muud huvirühmad, sealhulgas arengumaade tootjaorganisatsioonid, mõõdaksid ausa kaubanduse tegelikku mõju.

Käesolevas teatises kasutatakse terminit „aus kaubandus” kooskõlas standarditega, mille on kehtestanud rahvusvahelised standardeid kehtestavad ja vastavushindamist tegevad organisatsioonid, mis on Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liidu[3] liikmed ning terminit kasutatakse vastavalt sellele, kuidas seda rakendavad ausa kaubanduse organisatsioonid. Termin „muud erasektori jätkusuutlikkuse tagamise kavad” osutab muudele märgistamissüsteemidele, mille eesmärk on teavitada tarbijaid toote säästlikust tootmisviisist. (Lühike terminite ja organisatsioonide kokkuvõte on esitatud I lisas).

Käesoleva teatise eesmärk on teavitada arengust, mis on toimunud alates komisjoni 1999. aasta ausat kaubandust käsitleva teatise[4] vastuvõtmisest ning esitada esialgsed järeldused ametiasutuste ja sidusrühmade rolli kohta ausa kaubanduse ja muude erasektori jätkusuutlikkuse tagamise kavade valdkonnas.Käsitletavad teemad on olulised mitme ELi poliitikavaldkonna seisukohalt, nt tarbijakaitse, majanduslik ja sotsiaalne areng, kaubandus, ettevõtjate sotsiaalne vastutus, keskkond ja ELi siseturg. Vajaduse korral võib pärast käesolevat teatist teha ühes või mitmes poliitikavaldkonnas eesmärgipärasemaid algatusi.

Käesolev teatis ei hõlma jätkusuutlikkuse tagamise kavasid ja märgistamissüsteeme, mille on kehtestanud ametiasutused (näiteks ELi ökomärgis).

2. AUSA KAUBANDUSE ARENG ALATES 1999. AASTAST

Kõige suurem muutus alates 1999. aastast on toimunud riiklikel turgudel, kus sertifitseeritud ausa kaubanduse tooted olid juba olemas. „Ausa kaubanduse sertifitseerimismärgist”[5] on edukalt rakendatud vastusena 1999. aasta teatises esitatud üleskutsele kasutada ühtset märgistusviisi ning rakendada sõltumatut järelevalvet ja kontrolli.

Ühendkuningriigis tunnustas ausa kaubanduse märgist 2008. aastal üle 70 % tarbijatest (2000. aastal 12 %)[6] ja 2005. aastal Prantsusmaal 74 % tarbijatest (2000. aastal 9 %)[7]. Sertifitseeritud ausa kaubanduse toodete müük kogu maailmas ületas 2007. aasta lõpuks 2,3 miljardit eurot[8] (see on siiski märgatavalt väiksem kui mahepõllumajandusliku toidu müügi maht ja alla 1 % kogukaubanduse mahust)[9]. Euroopa on ausa kaubanduse kodu, kuna 60–70 % ülemaailmsest müügist toimub siin; suur erinevus on siiski kõige kiiremini kasvava turu, s.o Rootsi, ja uuemate liikmesriikide vahel, kus see mõiste on veel suhteliselt uus.

Aus kaubandus on olnud üks esimesi põhimõtteid, millega on juhitudkes on tähelepanu vastutuse ja solidaarsuse küsimusele, mis on mõjutanud teisi ettevõtjaid ning on andnud tõuke muude jätkusuutlikkuse tagamise kavade väljatöötamisele. Kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise eraalgatustes kasutatakse mitmesuguseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid auditeerimisstandardeid,[10] mille arv ja turuosa on kasvanud. Kõige tuntum sotsiaalne standard on ehk SA8000, mille töötas välja Social Accountability International aastal 1997[11]. Garantiid, mis hõlmavad laiaulatuslikumaid, nii sotsiaalseid kui ka keskkonnaalaseid kriteeriume hõlmavaid küsimusi, on näiteks Utz certified ja Rainforest Alliance.

Mitme ettevõtte osalusega jätkusuutlikkuse tagamise kaubandusalgatused ulatuvad Euroopa eri osades sotsiaalauditite tulemuste ühise kasutamise riiklikust korrast kuni valitsuste toetatavate rahvusvaheliste algatusteni, nagu Ethical Trading Initiative[12]. Taustatööd, mida ettevõtjad on teinud standardite täitmiseks ja auditeerimiseks, ei pea tarbijatele näitama sertifitseerimise ja märgistamisega; standardite järgimist ja auditeerimist võib käsitada äriühingu jõupingutusena tagada ettevõtete sotsiaalne vastutus,[13] mida tootele alati ei märgita. Ettevõtja saab sotsiaalset vastutust tugevdada, kui ta võtab kohustuse järgida tunnustatud kriteeriumide või eesmärkide kogumit, näiteks ÜRO Global Compact algatuse kaudu[14].

Eramärgisega toodete turge võib liigitada järgmiselt:

1) ausa kaubanduse tooted;

2) muud sertifitseeritud nišitooted, mis ei ole ametlikult osa ausast kaubandusest, vaid on suunatud tarbijatele, kes on teadlikud jätkusuutlikkusega seotud küsimustest (Rainforest Alliance, Utz Certified);

3) tooted, mille suhtes kehtivad sellised põhistandardid, mille eesmärk on hõlmata kogu tööstusharu (nt Code for the Coffee Community (4C), Ethical Tea Partnership);

4) muud märgistuseta („no name”) tooted.

Üks tootja võib müüa kõiki nelja tooteliiki. Tarbijal võib olla raske hinnata eri jätkusuutlikkuse tagamise kavade tähendust. Selle keerulise ja muutuva konteksti tõttu peaks hindama poliitilist ja institutsionaalset arengut.

3. JÄTKUSUUTLIKKUSE KRITEERIUMID

Erasektori kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavades kasutatakse toodete jätkusuutlikkuse hindamiseks ja/või tagamiseks kriteeriumide kogumit. Kriteeriumid põhinevad tihti ühel või mitmel kolmest säästva arengu sambast – majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne areng – ning on vahetevahel seotud rahvusvaheliste standardite ja kokkulepetega. Mõned kavad keskenduvad konkreetsetele teemadele ja eesmärkidele (nt süsinikdioksiidi heide kliimamuutuste leevendamise valdkonna puhul), samas kui mõned muud kavad põhinevad üldisematel säästva arengu kriteeriumidel.

Selles jaos kirjeldatakse esimest kategooriat, so aus kaubandus, millele on osutatud eespool[15] ja mis saavutas olulisel tasemel tarbijate tunnustuse nendel turgudel, kus seda põhimõtet rakendatakse. Lisaks tunnustamisele mõistavad tarbijad ka hästi teemasid, mida ausa kaubanduse põhimõte edendab. Ausa kaubanduse kriteeriumid ja standardid on kõige ulatuslikemate ja ambitsioonikaimate hulgas, kuna need käsitlevad väga mitmesuguseid teemasid ja kriteeriume, mis mõjutavad arengumaade tootjaid, sealhulgas eelkõige tootjale makstav miinimumhind ja tootja ühendusele makstavad lisatasud.

Ausa kaubanduse kriteeriumid

Ausa kaubanduse liikumise määratletud ja Euroopa Parlamendi 2006. aasta resolutsioonis uuesti esitatud kriteeriumid on järgmised:

- õiglane tootjahind, mis tagab õiglase palga ja katab jätkusuutliku tootmise ja elamise kulud. See hind peab olema vähemalt sama kõrge kui ausa kaubanduse miinimumhind ja lisatasu, juhul kui rahvusvahelised ausa kaubanduse ühingud on need määratlenud;

- kui tootja nõuab, tuleb osa tasu maksta ettemaksena ;

- pikaajalised stabiilsed suhted tootjatega ja tootjate osalemine ausa kaubanduse standardite kehtestamisel;

- läbipaistvus ja jälgitavus kogu turustusahelas, et tagada tarbija asjakohane teavitamine;

- tootmistingimused, mis vastavad kaheksale Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonile ;

- austus keskkonna vastu, inimõiguste ning eelkõige naiste ja laste õiguste kaitsmine ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut edendavate traditsiooniliste tootmismeetodite järgimine ;

- arengumaade tootjate, eelkõige väiketootjate ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate ja töötajate, nende organisatsioonide ja ka vastavate kogukondade suutlikkuse arendamine ja volituste suurendamine , et tagada ausa kaubanduse jätkusuutlikkus;

- tootmise ja tootjaorganisatsioonide turulepääsu toetamine;

- teadlikkuse tõstmine ausa kaubanduse toodetest ja kaubandussuhetest, ausa kaubanduse missioonist ja eesmärkidest ning rahvusvahelise kaubanduse eeskirjade valdavast ebaõiglusest;

- nimetatud kriteeriumide järgimise seire ja kontroll , milles peavad suuremat rolli mängima lõunapoolsed organisatsioonid ning mille tulemuseks on väiksemad kulud ja suurem kohalik osalemine sertifitseerimisprotsessis;

- ausa kaubanduse mõju korrapärane hindamine .

4. POLIITILISED KAALUTLUSED

4.1. Säästva arengu toetamine

Ausa kaubanduse põhimõtte ja muude erasektori jätkusuutlikkuse tagamise kavade eripära on see, et need on olemuselt vabatahtlikud, dünaamilised mehhanismid, mis arenevad koos sotsiaalse ja tarbijate teadlikkuse ning tarbijate vajadustega. Sedamööda, kuidas arusaam jätkusuutlikkusega seotud probleemidest areneb, hakatakse seda põhimõtet üldiselt järgima ka erasektori kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade puhul. Mõnel juhul on need esmatähtsate päevakajaliste teemade hulgas, millega tõstetakse teadlikkust ja suurendatakse tarbijate huvi uute jätkusuutliku arenguga seotud probleemide vastu ja nendest arusaamist. Nišiturud ja -kavad võivad mõjutada peavoolu ettevõtluskultuuri ja poliitika kujundamist.

Komisjon leiab, et ta ei peaks hindama või reguleerima erasektori kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade kriteeriume või nende olulisust seoses jätkusuutliku arengu tagamise eesmärkidega. Kriteeriumide ja normide reguleerimine piiraks selle valdkonna eraalgatuste dünaamilist laadi ja võib takistada ausa kaubanduse põhimõtte ning muude erasektori kavade ja nendega seotud normide edasist arengut.

Säästvat arengut saab toetada kavade abil, mis seavad esikohale keskkonnaalased, sotsiaalsed või majanduslikud aspektid. Turu tõhusaks toimimiseks on oluline anda tarbijatele ja tootjatele kavade kohta usaldusväärset teavet. Siinkohal on võimalik ära märkida mõned aspektid, mis on olulised selleks, et hinnata häid tavasid, mida ettevõtjad komisjoni arvates järgima peaksid.

Standardid ja kriteeriumid peaksid olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad, et vältida mis tahes (ettekavatsematut) negatiivset mõju, eelkõige arengumaade tootjatele. Komisjon kiidab heaks selgemate määratluste nimel tehtavad jõupingutused, nagu ausa kaubanduse harta (Fair Trade Charter) avaldamine. Selleks, et tarbijatel oleks otsuste tegemiseks asjakohane teave, peaks standardeid ja kriteeriume rakendama läbipaistval viisil. Teave, mida tarbijatel ja tootjatel on vaja turu suhtes usalduse säilitamiseks, on tootjatele makstava lisahinna osakaal[16].

Ideaaljuhul tuleks sõltumatu kontrolliga tagada, et tooted saadakse selliste tavade tulemusena, mis toimivad vastavalt konkreetsele kriteeriumide kogumile, mille puhul on tasakaalus ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed kaalutlused. Auditi laadi ja tulemusi peaks olema võimalik kontrollida[17]. Seetõttu julgustab komisjon erinevaid isikuid parandama oma hindamismeetodeid, et tarbijatel oleks võimalik teha teadlikke valikuid.

Veel on vaja selgitada erasektori jätkusuutlikkuse tagamise kavade tegelikku mõju arengumaade tootjatele ja nende keskkonnale laiemas kontekstis ning seda on vaja paremini mõista. Tarbijatele tuleks ideaaljuhul anda objektiivset teavet kavade mõju hindamise kohta. Selles valdkonnas eeldab komisjon parandusi, võttes arvesse juba tehtavat tööd, ja loodab edusammudele, mis võiksid moodustada edasiste poliitiliste kaalutluste aluse[18].

IV lisa sisaldab loetelu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee küsimustest tarbijatele suunatud kvaliteedikinnituskavade kohta. Komisjon kutsub üles tegema veel tööd, et kujundada ühtne arusaam selle kohta, milliste protsessiga seotud põhinõuete täitmist oleks mõistlik kavadelt oodata, hoidudes samas endiselt erasektori kavade jaoks sobivate jätkusuutlikkust edendavate standardite määratlemisest.

Erasektori kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade mõju maksimeerimise põhimõtted: erasektori organisatsioonide kavade valitsusvälise laadi säilitamine kogu ELis; kavade vahelise võimaliku sünergia ulatuse uurimine ning selguse suurendamine tarbijate ja tootjate seisukohalt; ühtse arusaama saavutamine mõistlike protsessi põhinõuete kohta; erinevate erasektori organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade suhtelise mõju kohta objektiivsete faktide kindlakstegemine. |

- 4.2. Erasektori kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavad ja WTO

Kaubanduse liberaliseerimine võib anda võimalusi majanduskasvuks ja säästvaks arenguks. Arengumaade, eelkõige kõige vähem arenenud maade, integreerimine ülemaailmsesse majandusse ja arendamine on WTO ja ELi kaubanduspoliitika peamised eesmärgid.

Mitmepoolne kaubanduse liberaliseerimine WTO süsteemi kaudu on kõige tõhusam viis maailmakaubanduse laiendamiseks ja juhtimiseks ning see võib olla abiks majanduskasvu ja säästva arengu jaoks võimaluste loomisel. Kaubanduse liberaliseerimine ei ole siiski piisav; kaubanduspoliitika mõju majanduskasvule, arengule ja jätkusuutlikkusele kujundab osaliselt õigusloome ja poliitika mitmes muus valdkonnas, mis mõjutavad majanduskasvu säästvat arengut.

Erasektori algatused, milles osalemine on olemuselt vabatahtlik, on kooskõlas mittediskrimineeriva mitmepoolse kaubandussüsteemiga. Mis tahes riiklik sekkumine või regulatiivsed mehhanismid, mis on seotud kõnealuste märgistamissüsteemidega, ei ole iseenesest problemaatilised, kuid nende puhul tuleb arvesse võtta WTOga seotud kohustusi, eelkõige kohustust tagada läbipaistvus ja mittediskrimineeriv toimimine.

WTOga seotud põhimõte: tagada märgistamissüsteemide läbipaistvus ja mittediskrimineeriv toimimine. |

- 4.3. Riigihanked

Riigihangete valdkonnas on tehtud olulisi muudatusi. Riigiasutuste kulutused moodustavad 16 % Euroopa Liidu SKPst ja on seega väga oluline turg.

Selleks, et paremini vastata tellija vajadusele suuniste järele jätkusuutlike riigihangete rakendamise kohta, võttis komisjon hiljuti vastu teatise keskkonnahoidlike riigihangete kohta[19] (mis täiendab keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlevat komisjoni juhendit) ja koostab praegu sarnaseid suuniseid sotsiaalhangete kohta. Need suunised moodustavad ulatusliku jätkusuutlikke riigihankeid käsitleva juhendi.

Paljud riigiasutused avaldavad konkursikutseid, mille puhul hõlmab hankepoliitika säästlikkust tagavaid eesmärke või ausa kaubanduse põhimõtet. Mõni liikmesriik on läinud veel kaugemale ja nõuab erilist ausa kaubanduse või sellesarnast märgist. Vastavalt Euroopa riigihanke-eeskirjadele ei ole tellijatel, kes soovivad osta ausa kaubanduse tooteid, õigus nõuda erimärgiste kasutamist, sest seetõttu oleks hankelepingu sõlmimise võimalus piiratud toodete puhul, millel ei ole sellist sertifikaati, kuid mis vastavad sarnastele jätkusuutliku kaubanduse standarditele.

Kui tellija soovib osta ausa kaubanduse tooteid, võib ta kaupade tehnilises kirjelduses määratleda asjakohased jätkusuutlikkuse kriteeriumid, mis tuleb siduda lepingu objektiga ja mis peavad olema kooskõlas muude ELi riigihanke-eeskirjadega, sealhulgas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhiprintsiipidega. Kõnealused kriteeriumid peavad olema seotud toote (nt ringlussevõetud materjalist valmistatud prillid) või toodete tootmisprotsessi (nt mahepõllundusmeetoditel põhinev kasvatus) tunnuste või toimivusega.

Tellijad, kes soovivad osta jätkusuutlikkuse tagamise põhimõttele vastavaid tooteid, ei peaks hanke tehnilisse kirjeldusse lisama kogu konkreetse märgise põhimõtet. Selle asemel peaksid nad uurima näiteks ausa kaubanduse märgisega seotud alakriteeriume ning kasutama neist ainult selliseid, mis on nende hanke objekti seisukohalt olulised. Tellija peab alati laskma pakkujatel tõendada kõnealuste standardite järgimist, kasutades ausa kaubanduse märgiseid või muid tõendeid.

Lepingutingimustesse võib lisada ka keskkonnalaseid või sotsiaalseid kriteeriume, eeldusel, et need on seotud kõnealuse lepingu täitmisega ja on mutatis mutandis kooskõlas muude nõuetega, mida on seoses tehniliste kirjeldustega nimetatud eespool.

Põhimõtted, mis aitavad mõista riigihankeotsuste võimalikku panust säästvasse arengusse: tagada jätkusuutlike riigihangete rakendamist käsitlevate asjakohaste suuniste kättesaadavus |

- 4.4. ELi toetus

Komisjon on rahaliselt toetanud ausa kaubanduse liikumist ja muid jätkusuutlike toodete kaubandusega seotud meetmeid peamiselt oma arengukoostöövahendite kaudu (eelarvepeatükk nr 19) ja valitsusväliste organisatsioonide kaasrahastamise abil. Aastatel 2007–2008 eraldati mitmesugustele valitsusväliste organisatsioonide rakendatavatele ja kaasrahastatavatele meetmetele 19,466 miljonit eurot. Enamiku meetmete eesmärk oli tõsta ELis teadlikkust.

Mitmeaastaste põllumajandus- ja maaelusektorit hõlmavate riigistrateegia dokumentide ja riiklike näidisprogrammide raames rahastati meetmeid, mis aitavad kaasa ausa kaubanduse hõlbustamisele. Tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistik ja kaasnevad meetmed suhkruprotokolliga ühinenud riikide jaoks on samuti aidanud põllumajandustootjatel oma tooteid ausa kaubanduse toodete turunišis müüa. Samas saavad kaubanduse ja erasektori arengut toetavad projektid samuti edendada kaubandust, sealhulgas ausat kaubandust.

Kaubanduseelarvesse (peatükk nr 20) on eelarveaastatel 2008 ja 2009 kummalgi aastal lisatud 1 miljon eurot konkreetselt ausa kaubandusega seotud meetmete jaoks. Neid ressursse kasutatakse arenguvahendite rahastamise suurendamiseks[20].

EÜ on ausa kaubandusega seotud projekte toetanud peamiselt vastavalt nõudlusele, vastates valitsusväliste organisatsioonide kõnealuse valdkonna kaasrahastamistaotlustele, mille eesmärk on enamasti tõsta ELis teadlikkust. Euroopa Liidu Komisjon kaalub suurema tähelepanu osutamist mõjuhindamise toetamisele, turu läbipaistvamaks muutmisele, kavade rakendamisel esinevate raskuste hindamisele ja sertifikaatide saamisele. Seda saaks edaspidi toetada sarnaste ELi liikmesriikide meetmete abil, et rahastada uuringuid ausa kaubanduse mõju kohta.

Komisjoni projekt, mida arendab ÜRO kaubandus- ja arengukonverents, on ette nähtud selleks, et töötada välja jätkusuutlikkuse tagamise kavade Interneti-portaal. Projekti eesmärk on pakkuda nii tarbijatele kui ka tootjatele võrreldavat teavet olemasolevate kavade sisu ja menetluste kohta. Kavas on muuta läbipaistvamaks see, kuidas eri kavad käsitlevad mitmesuguseid asjakohaseid kriteeriume ja anda sidusrühmadele võimalus arvamusi vahetada.

Põhimõtted, mis aitavad ELil optimaalselt kavasid toetada: teha vastavalt kehtivatele eelarvesätetele kindlaks sihtvaldkonnad, nagu eri kavade mõju selgitamise uuringud, turu läbipaistvamaks muutmise suurendamine ja antava toetuse tasuvusanalüüs. |

- 5. JÄRELDUSED: RIIGIASUTUSTE JA ETTEVÕTJATE ROLL SEOSES AUSA KAUBANDUSE JA MUUDE ERASEKTORI ORGANISATSIOONIDE KAUBANDUSLIKU JÄTKUSUUTLIKKUSE TAGAMISE KAVADEGA

Võttes arvesse ausa kaubanduse ja muude kaubandusliku säästlikkuse tagamise kavade võimalikku panust säästvasse arengusse, on komisjonil kavas jätkuvalt osaleda sellistes kavades ja neid ka edaspidi toetada. Vajaduse korral võib pärast käesoleva teatise vastuvõtmist teha ühes või mitmes poliitikavaldkonnas lisaalgatusi. Käesolevas aruandes komisjon:

- märgib uuesti , et on oluline säilitada ausa kaubanduse ja muude sarnaste jätkusuutlikkuse tagamise kavade valitsusväline laad kogu ELis. Riiklik reguleerimine võib takistada dünaamiliste erasektori kavade toimimist;

- märgib , et ausal kaubandusel on oluline turupositsioon enamikus ELi turgudest ja tarbijate kõrgel tasemel tunnustus, mis on seotud süsteemi tauststandardite ja –põhimõtete arendamise ja läbipaistvusega;

- märgib , et mitmed eri liiki erasektori kavad saavad anda panuse jätkusuutlikkuse eesmärkide täitmisse, kuid kuna neid on palju, on oht tarbijat segadusse ajada. Komisjon näeb vajadust veel kaaluda põhimõtteid, kuidas maksimeerida erasektori kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade mõju, hoidudes samas määratlemast, milliseid jätkusuutlikkust tagavaid standardeid sellised erasektori kavad peavad järgima. Selle rakendamisel ei tohi siiski piirata asjakohaste jätkusuutlikkusega seotud standardite ja riigiasutuste vastuvõetud õigusaktide järgimist.

Selle taustal komisjon:

- tuletab meelde , et kõige olulisem on anda tarbijatele läbipaistvat ja piisavat teavet erasektori jätkusuutlikkust tagavate kavade kohta ning et kasu võib tuua ühisele arusaamisele jõudmine selle osas, milliseid protsessi põhinõudeid, sh sõltumatu kontroll, võiks olla mõistlik eeldada;

- tuletab meelde , et erasektori jätkusuutlikkuse tagamise kavade mõju lisahindamine võib olla väga oluline samm edasi;

- kavatseb uurida edasise dialoogi, koostöö ja, kui vaja, erinevate erasektori organisatsioonide märgistamisesüsteemide vahelise ühtlustamise võimalusi, et edendada võimalikke koostoimeid ja muuta kõnealune küsimus tarbijatele selgemaks.

Seoses riigihangetega komisjon:

- juhib tähelepanu sellele, et riigihangetega seotud ametiasutustele juhiste andmine võib aidata täiel määral realiseerida nende otsustest tulenevat võimalikku panust säästvasse arengusse;

- juhib tähelepanu sellele, et riigihankega seotud ametiasutused, kellel on kavas osta jätkusuutlikkuse garantiiga tooteid, peaksid kasutama ainult neid kriteeriume, mis on seotud nende hanke eesmärgiga, ja peaksid järgima muid ELi asjakohaseid riigihangete kohta kehtivaid eeskirju. Tellija peab alati laskma pakkujatel tõendada kõnealuste standardite järgimist, kasutades ausa kaubanduse märgiseid või muid tõendeid.

Seoses rahastamisega komisjon:

- kavatseb jätkata asjakohaste ausa kaubanduse ja muude jätkusuutliku kaubandusega seotud tegevuste rahastamist vastavalt oma praegu kasutusel olevatele tavadele. See ei välista võimalust rahastada eesmärgipärasemaid tegevusi, et saavutada kindlaks määratud prioriteete;

- tuletab meelde , et on vaja hinnata analüüside tulemusi, mis saadakse erasektori jätkusuutlikkuse tagamise kavade mõju kohta, sealhulgas mõju kohta majanduslikele, sotsiaalsetele ja arenguga seotud kriteeriumidele arengumaades. Võttes arvesse erasektori jätkusuutlikkuse tagamise kavade keskendamist arengumaades töötavatele ja elavatele tootjatele, leiab komisjon, et sellele aspektile tuleb pöörata erilist tähelepanu. Analüüsi käigus tuleks võrrelda mitmesuguste erasektori organisatsioonide kavade mõju, et luua alus võimalikele edasistele algatustele selles valdkonnas.

I LISA

AUSA KAUBANDUSE MÄÄRATLUS

Ausa kaubanduse standardid on sidusrühmade ja ekspertidega peetud konsultatsioonide tulemus ning need on kehtestatud kooskõlas Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liidu nõuetega. Liidu raames teevad ametlikku koostööd juhtivad rahvusvahelised standardeid kehtestavad ja vastavushindamist tegevad organisatsioonid, mis keskenduvad sotsiaalsetele ja keskkonnalastele küsimustele.

On olemas kaks rahvusvahelist ausa kaubanduse standardite kehtestajat, kes sertifitseerivad ausa kaubanduse organisatsioone kogu maailmas vastavalt Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liidu põhimõtetele – Fairtrade Labelling Organizations ja World Fair Trade Organization (varem tuntud kui International Fair Trade Association). World Fair Trade Organization on Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liidu toetajaliige. Need kaks standardite kehtestajat on koostanud ausa kaubanduse põhimõtete harta („ Charter of Fair Trade principles” ).

Vastavalt kõnealusele hartale (jaanuar 2009) määratletakse aus kaubandus (põhinedes ühenduse FINE 2001. aasta määratlusel) järgmiselt:

„Aus kaubandus on kaubanduslik partnerlus, mis põhineb dialoogil, läbipaistvusel ja austusel ning taotleb võrdsete võimaluste suurendamist rahvusvahelises kaubanduses. See annab panuse säästvasse arengusse, kehtestades paremaid kauplemistingimusi ebasoodsas olukorras olevatele tootjatele ja töötajatele, eelkõige lõunapoolsetes piirkondades, ning tagades nende õigused. Tarbijate toetatavad ausa kaubanduse organisatsioonid osalevad aktiivselt tootjate abistamises, teadlikkuse tõstmises ja taotlevad traditsioonilise rahvusvahelise kaubanduse eeskirjade ja tavade muutmist.”

Seda määratlust on kasutatud käesolevas teatises.

The Fairtrade Labelling Organizations on mitut sidusrühma hõlmav ühendus, millesse on kaasatud 23 liikmesorganisatsiooni, kauplejat ja väliseksperti. Organisatsioon arendab ja vaatab läbi ausa kaubanduse standardeid ning toetab ausa kaubanduse sertifikaadi saanud tootjaid, aidates neil saada ja säilitada ausa kaubanduse sertifikaate ning saada kasu võimalustest, mida turg pakub. Fairtrade Labelling Organisation kehtestab standardid ning eraldiseisev rahvusvaheline sertifitseeriv äriühing (FLO-CERT) kontrollib neid korrapäraselt ja sertifitseerib tootjaid vastavalt kõnealustele standarditele ning auditeerib kaubavooge tootjate ja importijate vahel.

Lisaks sellele on World Fair Trade Organization töötanud välja sõltumatu kolmanda isiku sertifitseerimissüsteemi: jätkusuutlikkust tagava ausa kaubanduse haldamise süsteem (the sustainable fair trade management system).

On raske eristada valitsusväliste organisatsioonide algatatud eesmärgipäraseid menetlusi, mille peamine eesmärk on aidata kaasa säästvale arengule, peavoolu algatustest, mis on enamasti ettevõtlusele suunatud, kuid mis soovivad anda panuse jätkusuutlikkuse tagamise eesmärkide saavutamisse. Näiteks pakuvad supermarketid oma tootemarke ausa kaubanduse toodete tähistamiseks koos muude ausa kaubanduse sertifikaadi saanud toodetega.

II LISA

Ausat kaubandust käsitlev 1999. aasta teatis

1999. aasta teatises täpsustatud küsimusi on käsitletud mitmel tasandil. Euroopa tasandil esitati Euroopa Parlamendi 2006. aasta resolutsioonis („Schmidt Report”) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2005. aasta ettevalmistavas arvamuses järeldused ausa kaubanduse ja sarnaste erasektori jätkusuutlikkuse tagamise kavade kohta. Euroopa Nõukogu võttis 2006. aasta juunis vastu säästva arengu uuendatud strateegia ja lisas ausa kaubanduse teema liikmesriikidele suunatud ülekutsesse edendada säästvalt toodetud tooteid[21].

Mitmes ELi poliitikadokumendis on samuti osutatud toote säästvat tootmisviisi kinnitava märgistuse seisukohalt olulistele küsimustele – näiteks teatises põllumajanduskaupade ahelate, vaesuse ja sõltuvuse kohta, ELi Aafrika poliitikas, puuvilla käsitlevas tegevuskavas, nõukogu 2007. aasta oktoobris vastu võetud ELi kaubandusabi strateegias ning komisjoni rohelises raamatus põllumajandustoodete kvaliteedi kohta (oktoober 2008)[22]. Kuigi komisjoni 1999. aasta teatis ausa kaubanduse kohta on endiselt kõige ulatuslikum avaldus, mis käsitleb komisjoni seisukohta sel ajal „õiglaseks kaubanduseks” nimetud nähtuse kohta.

Teatises juhiti tähelepanu kolmele peamisele teemale: i) ausa kaubanduse arengut ja eetilist kaubandust tuleb käsitleda ühtsel viisil, ii) aus kaubandus peaks aitama kaasa säästvale arengule vabatahtliku osaluse kaudu ja EÜ tasandil sekkumisel tuleb arvesse võtta WTOga seotud kohustusi, iii) kavad peavad vastama arengumaade tootjate vajadustele ja tarbijatel peab olema võimalik teha otsuseid asjakohase teabe põhjal.

III LISA

HEADE PÕLLUMAJANDUSLIKE JA ETTEVÕTLUSTAVADEGA SEOTUD KRITEERIUMID NING SOTSIAALSED JA KESKKONNAALASED KRITEERIUMID

See lisa osutab käesoleva teatise jaotisele kolm ja selles esitatakse näited toodete kohta, mille eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust jätkusuutlikkusega seotud küsimuste kohta.

On tavaline, et sertifitseerimiskavadesse lisatakse kriteeriume, mis on seotud nii heade põllumajanduslike ja ettevõtlusega seotud tavadega kui ka sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kriteeriumidega. Sertifitseerimiskava Utz Certified tegevusjuhend (mida praegu kohaldatakse kohvi suhtes ning mida hakatakse kohaldama ka kakao, tee ja palmiõli suhtes) sisaldab elemente nagu arvestuse pidamise normid, põllumajanduskemikaalide minimeeritud ja dokumenteeritud kasutamine taimekultuuride kaitsmisel, tööjõu õiguste kaitsmine, töötajate ja nende perede juurdepääs tervishoiule ja haridusele. Sotsiaalvaldkonnas põhineb töötajate kaitse nii riikide seadustel kui ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidel, kuid on seotud ka eluasemete, puhta joogivee ja töötajate koolitamisega. Keskkonnaalased kriteeriumid on seotud mullaerosiooni ärahoidmise, vee- ja energiakasutuse, säästvate energiaallikate ja metsade hävitamisega.

Muud erasektori kavad keskenduvad rohkem keskkonnale; juba kava nimest on selge, et Rainforest Alliance on üks sellistest kavadest, kuigi tegelikult hõlmab see kava nii keskkonnaalaseid kui ka sotsiaalseid probleeme:

- sotsiaalne ja keskkonnaalane haldamissüsteem;

- ökosüsteemi kaitsmine;

- looduskaitse;

- veekaitse;

- töötajate õiglane kohtlemine ja head töötingimused;

- töötervishoid ja tööohutus;

- kogukondade suhted;

- integreeritud põllukultuuride haldamine;

- mullaharimine ja -kaitse;

- integreeritud jäätmehooldus.

Teatise kolmandas jaos loetletud kolmandat liiki standardite kehtestamisel on seatud eesmärk, et neid kohaldatakse kogu tööstusharu ulatuses, mitte ainult nišiturul, mis oleks tarbijate suhtes diskrimineeriv. Üks näide sellist liiki algatuste kohta on ühendus Common Code for the Coffee Community Association (4C), mis on töötanud viimased viis aastat selle nimel, et kehtestada üldises kohvisektoris säästva arengu põhinormid. Ühendus 4C põhineb ÜRO aastatuhande arengueesmärkidel (Millennium Development Goals of the United Nations) ning välistab halvimate sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja majanduslike tootmis-, saagikoristusjärgse töötlemise ja rohelise kohviga kauplemise tavade kasutamise. Määratlused põhinevad peamiselt ÜRO inimõiguste deklaratsioonil, samuti kehtivatel ÜRO konventsioonidel ja normidel ning tavaliselt ka riikide õigusaktidel. Kui kümme halvimat tava on kõrvaldatud, peavad osalejad pidevalt parandama ka muid tegevusjuhendis märgitud aspekte.

IV LISA

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee küsimused tarbijagarantii kavade kohta: a) Kava juhtimine Kes vastutab kava lõpliku kontrolli eest? b) Kava eesmärgid Kas eesmärgid on selgelt määratletud? c) Kava ulatus Kas kava käsitleb probleemi sellisena, nagu seda tavaliselt mõistetakse? d) Kava normid või tingimused Kas kavaga kehtestatud ja selle alusel kontrollitavad standardid on eesmärkidega kooskõlas? e) Mõjuhinnang Kas kava mõju eesmärkidele hinnatakse usaldusväärselt? f) Sõltumatu läbivaatamine Kas kava toimimist vaatab läbi sõltumatu hindaja? g) Tasuvusanalüüs Kas kavaga seotud kulusid, mida kannavad tarnijad, kauplejad ja tarbijad, jälgitakse ja hinnatakse seoses nende eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammudega? h) Avalikud väited Kas sertifitseeritud äriühingute või tarnijate esitatud avalikud väited vastavad kava eesmärkidele, standarditele ja tulemustele? |

V LISA

TEEMAPROGRAMMID „KAASRAHASTAMINE KOOS EUROOPA VALITSUSVÄLISTE ORGANISATSIOONIDEGA” JA „VALITSUSVÄLISED OSALEJAD JA KOHALIKE OMAVALITSUSTE OSALEMINE ARENGUS” |

Aastate 2007 ja 2008 projektid, mille eesmärkide ja/või meetmete hulka kuulub ausa kaubanduse edendamine |

Lepingu sõlmimise aasta | Nimetus | Tellija | Kodakondsus | Eelarve | DAC-kood |

2008 | ESTRATEGIA PARA EL FORTALECIMIENTO DE INICIATIVAS COMUNITARIAS PRODUCTIVAS ACORDES CON EL DESARROLLO SUSTENTABLE | FUNDACION TIERRA VIVA | Venezuela | 49968 | 15150 |

2008 | COMPETITIVIDAD PRODUCTIVA Y COMERCIAL DE LA RED DEPARTAMENTAL DE PEQUEÑOS PRODUCTORES DE HABA CONVENCIONAL Y ORGÁNICA (ASOHABA) EN EL MERCADO COMUNITARIO Y DE COMERCIO JUSTO | CREDI FUTURO ASOCIACION | 380000 | 43040 |

2008 | Cafe amigable con la naturaleza Santa Cruz – Bolivia | ASOCIACION CENTRO DE PROMOCION AGROPECUARIA CAMPESINA | Bolivia | 515267 | 43040 |

2008 | OntunLan, N''do Botor - Turismo Socialmente responsavel no sector de Quinhamel | INSTITUTO MARQUES DE VALLE FLOR FUNDACAO | Portugal | 496389,32 | 33210 |

2008 | Espaço por um Comércio Justo: alternativas em rede | CENTRO DE INFORMACAO E DOCUMENTACAOAMILCAR CABRAL ASSOCIACAO | Consortium | 370011,99 | 15150 |

2008 | Decent Life - decent work. Enhancing international strategies and policies of trade unions | SUDWIND DIE AGENTUR FUR SUD NORD BILDUNGS UND OFFENTLICHKEITSARBEIT GMBH | Consortium | 662264 | 99820 |

2008 | Mobilizing for a sector dialogue for the improvement of working conditions in the globalized toy industry | SUDWIND DIE AGENTUR FUR SUD NORD BILDUNGS UND OFFENTLICHKEITSARBEIT GMBH | Consortium | 929043 | 99820 |

2008 | F.R.A.M.E. (Fair and Responsible Action in MEditerranean area ) | CONSORZIO CTM-ALTROMERCATO SOCIETACOOPERATIVA | Consortium | 494821 | 99820 |

2008 | Network Sustainable Consumption | SUDWIND DIE AGENTUR FUR SUD NORD BILDUNGS UND OFFENTLICHKEITSARBEIT GMBH | Consortium | 647023 | 99820 |

2008 | Creating Coherence. Trade for Development: Development Aid for Trade | MOVIMENTO PER L AUTOSVILUPPOL INTERSCAMBIO E LA SOLIDARIETA | Consortium | 968233 | 99820 |

2008 | A NETWORK FOR THE DEVELOPMENT | PROVINCE OF PESARO AND URBINO | Consortium | 115621 | 99820 |

2008 | Frauen und Globalisierung: Decent work for ALL! – Informations- und Mobilisierungskampagne für menschenwürdige Arbeit für Frauen in der globalen Exportindustrie am Beispiel Bekleidung | CHRISTLICHE INITIATIVE ROMERO EV | Consortium | 720446 | 99820 |

2008 | Verantwortliche Öffentliche Beschaffung und Menschenwürdige Arbeit JETZT!– Öffentlichkeits-, Bewusstseins- und Lobbykampagne zur Durchsetzung sozialer und ökologischer Beschaffung von Öffentlicher Hand und privaten Institutionen | CHRISTLICHE INITIATIVE ROMERO EV | Consortium | 701163 | 99820 |

2008 | Local capacity building for Fairtrade in Sweden, Finland and Estonia | FORENINGEN FOR RATTVISEMARKT SVERIGE | Consortium | 823148 | 99820 |

2008 | Network of Schools and Local Communities contributing to the achievement of the MDGs | POLSKA AKCJA HUMANITARNA | Consortium | 999000 | 99820 |

2008 | Fair Flowers - a gift to all involved. Raising the awareness of local authorities, consumers and traders on the production of cut flowers in developing countries | FIAN FOODFIRST INFORMATIONS & AKTIONS NETWERK SEKTION DER BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND EV | Consortium | 669087 | 99820 |

2008 | A case for poverty reduction: Consumer awareness and action in 6 EU member states | CONSUMERS INTERNATIONAL LBG | Consortium | 857713 | 99820 |

2008 | Introducing the MADE-BY label for sustainable fashion in the United Kingdom | STICHTING INTERKERKELIJKE AKTIE VOOR LATIJNS AMERIKA SOLIDARIDAD | Consortium | 770000 | 99820 |

2008 | La sensibilisation sur les interdépendances entre Nord et Sud : un enjeu pour la mobilisation des citoyens européens en faveur du développement. | ASSOCIATION FRERES DES HOMMES | France | 789205,5 | 99820 |

2007 | Export Trade from Kenya – Enabling the poor to share the fruits. | AFRICA NOW LBG | Royaume-Uni | 408000 | 31191 |

2007 | Appui aux familles vulnérables dans deux zones cotonnières du Mali | ASSOCIATION VETERINAIRES SANS FRONTIERES - CENTRE INTERNATIONAL DE COOPERATION POUR LE DEVELOPPEMENT AGRICOLE VSF CICDA | France | 740614,53 | 43040 |

2007 | Empowering Emerging Farmers through fair trade development in South Africa | STICHTING INTERKERKELIJKE AKTIE VOOR LATIJNS AMERIKA SOLIDARIDAD | Pays-Bas | 1000000 | 33120 |

2007 | PUBLIC AFFAIRS - Mobilising action for Fair Trade Public Procurement | STICHTING EUROPEAN FAIR TRADE ASSOCIATION | The Netherlands | 568200 | 99820 |

2007 | Campaign for sustainable purchasing of computers: Making public purchasing in Europe work for development by raising awareness ot the working conditions and environmental issues in the global supply chain of computers. | WELTWIRTSCHAFT, OKOLOGIE & ENTWICKLUNG - WEED EV | Germany | 1038334,5 | 99820 |

2007 | Enlarging FAIR | PANGEA - NIENTE TROPPO SOCIETA COOPERATIVA SOCIALE SCSARL | Italy | 448198,2 | 99820 |

2007 | Expanding Fair Trade Awareness in Slovakia and the Czech Republic | NADACIA INTEGRA | Slovakia | 202779 | 99820 |

2007 | Fair consumption | MAGOSFA KORNYEZETI NEVELESI ES OKOTURISZTIKAI ALAPITVANY | 99880,26 | 99820 |

2007 | Supermarkets, supply chains and poverty reduction | WAR ON WANT | United Kingdom | 360000 | 99820 |

2007 | Decent work, trade and development: raising awareness among trade unions and women´s groups of the employment implications of international trade relations | WAR ON WANT | United Kingdom | 720000 | 99820 |

2007 | Education for Global Sustainability, Responsible Consumption and Fair Trade | UUSI TUULI RY | 496579,78 | 99820 |

2007 | FEEDING AND FUELLING EUROPE | MAGYAR TERMESZETVEDOK SZOVETSEGE | Hungary | 1078521,66 | 99820 |

2007 | Médiatiser la face invisible du développement | ASSOCIATION COMITE FRANCAIS POUR LASOLIDARITE INTERNATIONALE | France | 346591,06 | 99820 |

19.466.102,80 |

.

[1] Euroopa Parlamendi resolutsioon õiglase kaubanduse ja arengu kohta (2005/2245(INI), „The Schmidt Report”).

[2] Liikmesriigid peaksid edendama säästvaid tooteid, sealhulgas mahepõllumajandusest pärit ja ausa kaubanduse põhimõtet järgivaid tooteid ning keskkonnaohutuid tooteid, http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/06/st10/st10117.en06.pdf, lk 13.

[3] International Social and Environment Accreditations and Labelling.

[4] KOM(1999) 619, 29.11.1999. Teave komisjoni 1999. aasta teatise kohta on esitatud II lisas.

[5] Lisateave määratluste kohta on esitatud I lisas.

[6] Fairtrade Foundation, 2008.

[7] OECD, Trade Policy Working Paper No. 47. 1. osa; 10. jaanuar 2007.

[8] Fairtrade Labelling Organizations International, 2008.

[9] Land, P. & Andersen, M, „What is the world market for certified products”, Commodities and Trade Technical Paper, OECD.

[10] Vt ka turustusahela haldamise portaali, mis loodi Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse liidu osana; www.csr-supplychain.org.

[11] Social Accountability International'i kohaselt kasutavad SA8000 standardit kogu maailmas jaemüüjad, margitooteid müüvad ettevõtjad ja teised tööandjad, kelle aastane käive on üle 175 miljardi USA dollari; www.sa-intl.org.

[12] Muud sarnased algatused on Business Social Compliance Initiative (http://www.bsci-eu.com/) on Global Social Compliance Programme (http://www.ciesnet.com/2-wwedo/2.2-programmes/2.2.gscp.background.asp).

[13] 22. märtsi 2006. aasta teatis KOM(2006) 136, mis käsitleb Euroopa muutmist ettevõtete sotsiaalse vastutuse eeskujuks.

[14] www.unglobalcompact.org.

[15] III lisas kirjeldatakse ka muid käesolevas jaos osutatud erasektori säästlikkuse tagamise kavasid, millele osutatakse käesolevas jaos.

[16] Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja aruandes „Fair Trade and Development” (juuni 2007) tehakse ettepanek lisada märgisele tootjale makstav osa hinnast.

[17] IV lisas on esitatud loetelu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee küsimustest tarbijagarantii kavade kohta.

[18] Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liit koostab projekti, et uurida standardite ja sertifitseerimise mõju hindamise häid tavasid.

[19] Komisjoni teatis keskkonnahoidlike riigihangete kohta, KOM (2008)400, 16. juuli 2008.

[20] V lisas on esitatud näited praeguse rahastamise kohta.

[21] http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/06/st10/st10117.en06.pdf, lk. 13.

[22] Komisjoni 2008. aasta oktoobri rohelises raamatus põllumajandustoodete kvaliteedi kohta käsitletaks ausa kaubanduse küsimusi toidukvaliteedi sertifitseerimissüsteemide kontekstis. Samal teemal on kavas avaldada komisjoni teatis. Roheline raamat põllumajandustoodete kvaliteedi kohta: tootestandardid, toomisnõuded ja kvaliteedikavad, KOM(2008) 641 (lõplik), 15. oktoober 2008.