52009DC0068

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.2.2009

KOM(2009) 68 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

eelarvepädevatele institutsioonidele üldeelarvest kaetud tagatiste kohta 30. juuni 2008. aasta seisuga {SEK(2009) 159}

KOMISJONI ARUANNE

eelarvepädevatele institutsioonidele üldeelarvest kaetud tagatiste kohta 30. juuni 2008. aasta seisuga{SEK(2009) 159}

SISUKORD

1. Sissejuhatus ja hõlmatud tehingute liigid 4

2. Sündmused pärast 31. detsembri 2007. aasta viimast aruannet 4

3. Andmed eelarvest kaetavate riskide kohta 5

3.1. Riski mõiste 5

3.2. Liikmesriikidega seotud risk 6

3.3. Kolmandate riikidega seotud risk 7

3.4. Eelarvest kaetav kogurisk 8

3.5. Riski kujunemine 8

4. Maksekohustuste täitmata jätmine, eelarvetagatiste kasutamine ja võlgnevused 9

4.1. Väljamaksed sularahavarudest 9

4.2. Väljamaksed eelarvest 10

4.3. Välistegevuse tagatisfondi kasutamine 10

5. Välistegevuse tagatisfond 10

5.1. Maksete tagasinõudmine 10

5.2. Varad 10

5.3. Sihtsumma 10

6. Riskide hindamine: kõige olulisemaid ELi laene saavate kolmandate riikide majanduse ja rahanduse olukord 11

6.1. Sissejuhatus 11

6.2. Kandidaatriigid 11

6.3. Potentsiaalsed kandidaatriigid 12

1. SISSEJUHATUS JA HÕLMATUD TEHINGUTE LIIGID

Käesolev aruanne on esitatud vastavalt finantsmääruse artiklile 130, mille kohaselt esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaks korda aastas aruande eelarveliste tagatiste ja nendega seotud riskide kohta [1]. Aruannet täiendab komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab üksikasjalikke tabeleid ja selgitavaid märkusi (edaspidi „lisa”)[2].

Euroopa Liidu eelarvest (edaspidi „eelarve”) kaetavad riskid tulenevad mitmesugustest laenu- ja tagatistehingutest, mida saab jaotada kahte rühma:

- Euroopa Ühenduste antud laenud, mille eesmärgid on makromajanduslikud, st makromajandusliku finantsabi[3] laenud kolmandatele riikidele koostöös Bretton Woodsi institutsioonidega, maksebilansi tasakaalustamiseks antavad laenud, mida antakse majandus- ja rahaliitu mittekuuluvatele ELi liikmesriikidele, kes kogevad üleminekuraskusi; ning

- mikromajanduslikke eesmärke teenivad laenud (Euratomi laenud ja eelkõige Euroopa Investeerimispanga (EIP) välislaenud[4]). Alates 1994. aastast on neid tehinguid rahastatud välisfinantseerimise tagatisfondist (edaspidi „fond”)[5], mis loodi muu hulgas selleks, et piirata kolmandates riikides sõlmitavatele laenutehingutele esitatud tagatisnõuetest tulenevat mõju eelarvele (kui riik saab ELi liikmeks, kaetakse risk otse eelarvest). Kui fondis ei ole piisavalt vahendeid, eraldatakse vahendid eelarvest.

1994. aastal vastuvõetud nõukogu määrust, millega asutatakse fond (edaspidi „fondi määrus”[6]), muudeti esimest korda 1999. aastal. Pärast nõukogu määruse teist muutmist 2004. aastal ei anta fondist enam tagatisi, kui kolmandad riigid saavad liikmesriikideks. Ühenduse poolt liikmesriikidele antud või garanteeritud laenud kaetakse otse eelarvest.

2. Sündmused pärast 31. detsembri 2007. aasta viimast aruannet

2008. aasta teisel poolel ei tehtud makromajandusliku finantsabi ja Euratomi laenudega seotud väljamakseid.

Euratomi laenu 22 miljoni USA dollari suurune uus väljamakse tehti 2008. aasta oktoobris.

EIP sõlmis aastateks 2007–2013 antud üldmandaadi alusel tehinguid kokku 1 884 miljoni euro ulatuses (nõukogu otsus 2006/1016/EÜ). Mis puutub väljamaksete mahtu, siis välja on makstud 911 miljonit eurot, sellest 286 miljonit eurot aastateks 2007–2013 antud uue üldmandaadi alusel.

Tuleks märkida, et vastavalt parlamendi võetud meetmele tühistas Euroopa Kohus 6. novembril 2008 nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ, kuna see ei olnud vastu võetud õige juriidilisel alusel. Otsust tühistades nõudis kohus, et „selle tagajärjed jäävad kehtima Euroopa Investeerimispanga finantseerimistehinguid puudutavas osas, milles lepitakse kokku enne õigel õiguslikul alusel, st EÜ artiklite 179 ja 181a alusel vastu võetud uue otsuse jõustumist, mis peab toimuma maksimaalselt 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest” . Komisjon valmistab praegu selles küsimuses ette ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Andmed eelarvest kaetavate riskide kohta

3.1. Riski mõiste

Eelarveriskid tulenevad tagatud tehingute laenujäägist ja intressidest.

Maksekohustuste täitmatajätmisest tulenevad tehingud kaetakse fondist, kui need on seotud kolmandate riikidega (73 % tagasimaksmata tagatud kogusummast 2008. aasta 30. juuni seisuga), ja liikmesriikide puhul eelarvest (laenud liikmesriikides teostatavate projektide jaoks/heaks moodustavad ülejäänud 27 % laekumata kogusummast). Liikmesriikidele antud garanteeritud laenude suur osakaal tuleneb hiljutistest laienemisvoorudest. Vastavalt fondimääruse artikli 1 kolmandale lõigule kantakse laenude risk fondilt üle eelarvele, kui riik saab liikmesriigiks.

Käesolevas aruandes kasutatakse eelarveriskide (otsesed või fondi kaudu võetavad kaudsed riskid) hindamiseks kahte meetodit:

- asjaomaste tehingute laenujäägi kogusumma ja kogunenud intresside arvutamine konkreetsel kuupäeval. Selle meetodiga leitakse eelarvest kaetava riski tase konkreetsel kuupäeval.

- „aastase eelarveriskina” määratletud eelarvemetoodika puhul arvutatakse maksimaalne summa, mille ühendus peab eelarveaastal välja maksma, eeldusel et kõigi garanteeritud laenude maksekohustus jäetakse täitmata[7].

Tabel 1: 30. juuni 2008. aasta seisuga tagasimaksmata kaetud kogusummad miljonites eurodes |

Laenujääk | Kogunenud intress | Kokku | % |

Liikmesriigid* |

Makromajanduslik finantsabi | 196 | 5 | 201 | 1% |

Euratom | 435 | 9 | 444 | 3% |

EIP | 3 976 | 36 | 4 012 | 23% |

Liikmesriigid kokku* | 4 606 | 51 | 4 657 | 27% |

Kolmandad riigid |

Makromajanduslik finantsabi | 534 | 13 | 547 | 3% |

Euratom | 39 | 1 | 40 | <1% |

EIP | 11 729 | 128 | 11 857 | 69% |

Kolmandad riigid kokku | 12 302 | 142 | 12 444 | 73% |

Kokku | 16 908 | 193 | 17 101 | 100% |

* Risk kaetakse otse eelarvest ja hõlmab Bulgaariat ja Rumeeniat, kes liitusid ELiga 1. jaanuaril 2007. |

Lisa tabelites A1, A2, A3 ja A4 on esitatud üksikasjalikum teave kõnealuste laekumata summade, eelkõige ülemmäära, väljamakstud summade ja tagatismäärade kohta.

Eelarvest kaetud laenujäägid ning intressid vähenesid võrreldes 31. detsembri 2007. aasta seisuga 122 miljoni euro võrra 17 101 miljoni euroni.

3.2. Liikmesriikidega seotud risk

Praegused liikmesriikidega seotud riskid tulenevad enne ühinemist antud laenudest.

2008. aasta teisel poolel oli eelarvest kaetav liikmesriikidega seotud risk 378 miljonit eurot. Tabelist 2 nähtub, et Bulgaaria ja Rumeenia on tagasimaksmata summade poolest liikmesriikide hulgas vastavalt esimesel ja teisel kohal.

Tabel 2: Liikmesriigid vastavalt 2008. aasta teisel poolel eelarvest kaetud maksimaalsele riskile (miljonites eurodes) |

Järjestus | Riik | 2008 | % |

1 | Rumeenia | 116.7 | 30.8% |

2 | Bulgaaria | 91.9 | 24.3% |

3 | Tšehhi vabariik | 45.2 | 11.9% |

4 | Poola | 42.3 | 11.2% |

5 | Slovakkia | 32.5 | 8.6% |

6 | Sloveenia | 19.1 | 5.0% |

7 | Ungari | 18.1 | 4.8% |

8 | Küpros | 4.8 | 1.3% |

9 | Läti | 3.7 | 1.0% |

10 | Leedu | 3.3 | 0.9% |

11 | Eesti | 0.6 | 0.1% |

12 | Malta | 0.3 | 0.1% |

Kokku | 378.3 | 100.0% |

Liikmesriikidega seotud risk hõlmab kõiki kahe viimase laienemisvooru liikmesriike ja asjaomased tagasimakse tähtajad lõppevad 2031. aastal.

3.3. Kolmandate riikidega seotud risk

2008. aasta teisel poolel kaetakse fondist kolmandate riikidega seotud riske maksimaalselt 571 miljoni euro ulatuses. Allpool on loetletud tagasimaksmata kogusumma arvestuses kümme esimest riiki. Nende riikide osakaal 2008. aastal fondist kaetavast riskist on 79 %. Kõnealuste riikide majanduslikku olukorda analüüsitakse ja kommenteeritakse allpool punktis 6.

Tabel 3: 10 olulisimat kolmandat riiki vastavalt 2008. aasta teisel poolel fondist kaetud maksimaalsele riskile (miljonites eurodes) |

Järjestus | Riik | 2008 | Maksimaalse koguriski määr |

1 | Türgi | 158.4 | 21.8% |

2 | Egiptus | 91.7 | 12.6% |

3 | Tuneesia | 64.6 | 8.9% |

4 | Maroko | 64.4 | 8.9% |

5 | Liibanon | 55.0 | 7.6% |

6 | Lõuna-Aafrika | 46.8 | 6.4% |

7 | Serbia | 29.4 | 4.0% |

8 | Mehhiko | 20.5 | 2.8% |

9 | Jordaania | 20.4 | 2.8% |

10 | Horvaatia | 20.3 | 2.8% |

10 riiki kokku | 571.3 | 78.7% |

Fond katab 57 riigi garanteeritud laene, mille tagasimaksmise tähtaeg lõppeb 2038. aastal. Riikide lõikes on andmed esitatud lisa tabelis A2.

3.4. Eelarvest kaetav kogurisk

Kokku kaetakse eelarvest 2008. aasta teisel poolel 1 104 miljonit eurot, mille moodustavad kõnealuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad summad, millest liikmesriikidelt laekumata summad moodustavad 34 % (vt lisa tabel A2).

3.5. Riski kujunemine

Liikmesriikidega seotud risk peaks tulevikus vähenema, kuna Euratomi, makromajandusliku finantsabi ja EIP garanteeritud laenud makstakse tagasi (vt lisa punktis 1.3 esitatud joonis A1).

Liikmesriikidega seotud kogurisk siiski suureneb seoses ühenduse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi kasutamisega (süsteem maksebilansi tasakaalustamiseks antavate laenude haldamiseks). Kõnealuse finantssüsteemiga võimaldatakse anda laene ühele või mitmele liikmesriigile, kes ei ole eurot veel kasutusele võtnud ning kellel on probleeme maksebilansiga või kelle maksebilanss on tõsises ohus. Ungariga sõlmiti 6 500 miljoni euro suurune laenuleping 2008. aasta teises pooles[8].

Kolmandatele riikidele antakse makromajandusliku finantsabi laene nõukogu üksikotsuste alusel. Nõukogu 10. detsembri 2007. aasta otsuse 2007/860/EÜ (makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile) alusel antud finantsabist moodustavad laenud 50 miljonit eurot ja toetused kuni 30 miljonit eurot. Laenud on nüüd kavandatud välja maksta 2009. aastal kahes võrdses osas. Liikmesriikidele või teatavatele abikõlblikele kolmandatele riikidele (Venemaa Föderatsioon, Armeenia, Ukraina) antavate Euratomi laenude ülempiir on 4 miljardit eurot, millest umbes 85 % on juba ära kasutatud. Seega on alles umbes 600 miljonit eurot. Ukrainas asuvat tuumareaktorit K2R4 käsitleva praeguse laenulepingu (83 miljoni USA dollari suuruse laenulepingu ekvivalent eurodes) kohaselt maksti 2007. aastal välja 39 miljonit eurot. Nagu punktis 2 selgitati, tehti 10. oktoobril 2008 22 miljoni USA dollari suurune osamakse.

EIP eelmine üldmandaat lõppes 31. juulil 2007. Nimetatud kuupäeva seisuga oli sõlmitud lepinguid kokku 98 % ulatuses kõnealuse mandaadi piirmäärast (20 060 miljonit eurot – vt lisa tabel A5). EIP eelmiste mandaatide alusel jääb veel välja maksta 6 774 miljonit eurot; sellest 97 % on seotud eelmise üldmandaadiga[9] ja tuleks välja maksta 10 aasta jooksul alates mandaadi lõppemisest, sest nimetatud perioodi lõpus aegub ühenduse tagatis[10].

Tulevikus on kõige olulisem eelarvet mõjutav riskitegur aastateks 2007–2013 antud üldmandaadi alusel EIP-le antud ühenduse tagatis. Ühenduse tagatise suhtes kohaldatakse piirangut 65 % väljamakstud laenude ja EIP finantseerimistegevuse raames antud tagatiste koondsummast, millest on maha arvatud kõik tagasimakstud summad ja millele on liidetud kõik seotud summad, maksimaalse ülempiiriga 27 800 miljonit eurot[11]. Kõnealuse mandaadi alusel sõlmiti 30. juunil 2008 leping 3 761 miljoni euro suuruse kogusumma kohta, millest 3 352 miljonit eurot oli selle kuupäeva seisuga välja maksmata (vt lisa tabel A6).

Lisa punkti 1.3 graafikul A2 on esitatud aastateks 2007–2013 antud üldmandaadile eelnevate mandaatide ja aastate 2007–2013 üldmandaadi alusel tehtavaid väljamakseid käsitlevate mõnede stsenaariumide simulatsioon, kuna kõnealused väljamaksed mõjutavad oluliselt fondi rahastamist.

4. Maksekohustuste täitmata jätmine, eelarvetagatiste kasutamine ja võlgnevused

4.1. Väljamaksed sularahavarudest

Komisjon kasutab sularahavarusid eesmärgiga vältida viivitusi ja neist tulenevaid kulutusi laenutehingute teenindamisel, kui võlgnik hilineb komisjonile makse tegemisega[12].

4.2. Väljamaksed eelarvest

Eelarve artikli 01 04 01 „Euroopa Ühenduse tagatised laenutehingutele” alusel ei taotletud assigneeringuid, kuna 2008. aasta esimesel poolel ei esinenud maksekohustuste täitmatajätmist.

4.3. Välistegevuse tagatisfondi kasutamine

Kui ühenduse antud või tagatud laenu saaja (kolmas riik) hilineb makse tegemisega, kasutatakse fondi, et tasuda maksetähtpäeva ületanud makse kolme kuu jooksul alates makse tähtpäevast[13].

2008. aasta esimesel poolel fondi ei kasutatud.

Kokku oli 30. juuniks 2008 võlgnevusi, see tähendab Argentina Vabariigi leppetrahvi viiviseid 1 718 493,12 USA dollarit; sellest tuleb fondile tagastada veel 1 448 433,44 USA dollarit (mis võrdub 918 823,54 euroga). Kuna ülejäänud võlgnevuse tasumiseks ei kasutatud fondi, võlgnetakse asjaomane summa EIP-le.

5. VÄLISTEGEVUSE TAGATISFOND

5.1. Maksete tagasinõudmine

2008. aasta esimesel poolel ei nõutud makseid tagasi. Argentina Vabariigilt nõuti 12. detsembril 2008 siiski tagasi leppetrahvi viiviseid 1 448 433,44 USA dollarit.

5.2. Varad

30. juunil 2008 oli fondi netovara 1 029 656 202,33 eurot.

5.3. Sihtsumma

Fondi vahendid peavad jõudma vajalikule tasemele (sihtsumma), milleks on määratud 9 % igast tehingust tuleneva laenujäägiga seotud kohustuste kogusummast, millele lisandub kogunenud intress. Fondi vahendite (1 029 656 202,33 eurot) ja kapitalikohustuste[14] (12 443 426 701,62 eurot) suhe fondi määruse tähenduses paranes teataval määral 8,26 %-lt 31. detsembri 2007. aasta seisuga 30. juuniks 2008 8,29 %-le. Suhe läheneb 9 % eesmärgile pärast 2009. aasta esialgsesse eelarveprojekti 2007. aasta lõpus lisatud 91,69 miljoni euro ülekandmist 2009. aasta jaanuaris.

2007. aasta lõpus oli fondi vahendite väärtus sihtsummast väiksem. Nõukogus 30. jaanuaril 2007 vastuvõetud uute rahastamiseeskirjade kohaselt[15] lisati 2009. aasta esialgsesse eelarveprojekti 91,60 miljonit eurot koos 500 000,00 euroga, mis on ette nähtud EIP välismandaadi vahekokkuvõtte raames välishinnangu andmiseks vastavalt nõukogu otsusele 2006/1016/EÜ[16].

6. RISKIDE HINDAMINE: KÕIGE OLULISEMAID ELI LAENE SAAVATE KOLMANDATE RIIKIDE MAJANDUSE JA RAHANDUSE OLUKORD

6.1. Sissejuhatus

Aruande eelmistes punktides on esitatud andmed eelarvest kaetud riski kvantitatiivsete näitajate kohta. Samas tuleks riski hinnata ka sisulisest küljest, arvestades tehingu liiki ja laenusaajate (vt eespool punkt 3.3) olukorda. Riigi riskihinnangu tabelid on esitatud eraldi komisjoni talituste töödokumendis. Aruandes ja lisas on esitatud kõnealuse analüüsi kokkuvõte, mis hõlmab kümmet sellist riiki, kelle puhul on eelarverisk 2008. aasta teisel poolel kõige suurem (vt eespool punkt 3.3), ja riike, kes saavad otseselt abi ühenduse eelarvest (makromajanduslik finantsabi ja Euratomi laenud). Allpool analüüsitakse kandidaatriike ja võimalikke kandidaatriike.

6.2. Kandidaatriigid

Horvaatia reaalne SKP (sisemajanduse koguprodukt) kasvas 4,8 %-lt 2006. aastal 5,6 %-le 2007. aastal. Kasvu soodustas peamiselt era- ja avaliku sektori tarbimiskulutuste suurenemine, mida toetasid laenumahtude tunduv, kuigi aeglustuv suurenemine, ühekordsed maksed pensionäridele ja valimiseelsed kulutused. Majanduskasv aeglustus 2008. aasta esimeses kvartalis 4,3 %ni, mida hoolimata tarbimise vähenemisest teataval määral tasakaalustas suurem investeerimine, eelkõige erainvesteeringud, mis osaliselt kajastavad üldise ärikeskkonna teatavat paranemist. Jooksevkonto puudujääk suurenes 2007. aastal 7,9 %-lt SKPst 8,7 %-le SKPst ning järgmise 12 kuu jooksul 2008. aasta märtsiks 9,6 %-le peamiselt kaubandusbilansi suurema puudujäägi tõttu. Viimane oli tingitud suurest sisenõudlusest, kõrgematest ülemaailmsetest toorme- ja elektrienergiahindadest ja väiksemast ekspordikasvust. Välismaiste otseste netoinvesteeringute juurdevool suurenes 33 % ja ulatus 9,1 %ni SKPst, mis on rohkem, kui on vaja jooksevkonto puudujäägi tasakaalustamiseks. Koguvälisvõlg suurenes jätkuvalt ettevõtlussektori suurenenud otselaenude tõttu, samas kui valitsemis- ja pangandussektor vähendasid oma välisvõlga. Koguvälisvõla suhe SKPsse suurenes 85,5 %-lt 2006. aasta lõpus 88,9 %-le 2007. aasta lõpus.

Endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis kiirenes SKP kasvutempo 2007. aastal märkimisväärselt: umbes 5 % võrreldes 2006. aasta 4 %ga. Kasvu suurendasid oluliselt terasetoodete eksport ja eratarbimine. Jooksevkonto puudujääk suurenes aasta viimastel kuudel, ulatudes 2007. aasta lõpus peaaegu 3 %ni SKPst. Välismaiste koguinvesteeringute juurdevool vähenes 2007. aasta lõpus taas 4,8 %ni SKPst pärast seda, kui üks energiasektori erastamisprojekt oli suurendanud selle 2006. aastal peaaegu 6 %ni SKPst. Võlgade ennetähtaegsed tagasimaksed vähendasid riigi välisvõlga umbes 50 %ni SKPst.

Türgis oli SKP aastane kasv 2007. aastal 4,5 %, mis on väiksem kui 6,9 % 2006. aastal. Suurenenud inflatsioon ja keskpangapoolne rahanduspoliitika karmistamine 2006. aasta keskel aeglustasid sisenõudluse kasvu. Jooksevkonto puudujääk oli stabiilselt ligikaudu 6 % SKPst. Välismaiste koguinvesteeringute juurdevool ulatus 2007. aastal 3 %ni SKPst ja umbes kaks kolmandikku sellest oli suunatud finantssektorisse. Eelmisel aastal vähenes riigi välisvõlg umbes 2 protsendipunkti võrra – 2007. aasta lõpuks 37 %ni SKPst. Samas vähenes valitsemissektori võlg 39 %ni SKPst võrreldes 46 %ga SKPst 2006. aastal. Türgi pangad võtavad siselaenude rahastamiseks sageli rahvusvahelisi laene, seega peaksid nad järk-järgult hakkama tundma ülemaailmset laenutingimuste halvenemise mõju.

6.3. Potentsiaalsed kandidaatriigid

Bosnias ja Hertsegoviinas aeglustus SKP reaalkasv 6,7 %-lt 2006. aastal 6 %-le 2007. aastal. 2007. aastal mõjutas kaubandusbilansi puudujäägi kasv jooksevkonto puudujäägi suurenemist 8,4 %-lt SKPst 2006. aastal 13,1 %-le SKPst 2007. aastal. Jooksevkonto puudujääki rahastati täielikult välismaistest otsestest netoinvesteeringutest, sest tänu ulatuslikule erastamisele Serblaste Vabariigis (Република Српска) ja uute äriühingute asutamiseks tehtud investeeringute (nn greenfield investeeringud) suhteliselt parematele tulemustele kasvasid välismaised otseinvesteeringud 13,8 %ni SKPst. Riigi välisvõlg vähenes 2007. aasta lõpus 18,5 %ni SKPst, samas kui koguvälisvõlg moodustab hinnanguliselt vähem kui 50 % SKPst.

Serbias oli SKP reaalkasv 2007. aastal 7,5 %. Jooksevkonto puudujääk suurenes 16 %ni SKPst, mille põhjuseks on kaubandusbilansi puudujäägi suurenemine ja jooksvate netoülekannete vähenemine. Välismaiste otseste netoinvesteeringute juurdevool vähenes 5,1 %ni SKPst, samas kui välislaenud kasvasid 10,3 %ni SKPst. Kapitali sissevoolu vähenemise tõttu vähenesid Serbia riigipanga välisvaluutavarud 3 %ni SKPst. Serbia riigipangal oli aasta lõpus välisvaluutavarusid kaupade ja teenuste 7,5 kuu impordi väärtuses. Välisvõlg oli 62 % SKPst ning era- ja avaliku sektori välisvõlg oli 2007. aasta lõpus vastavalt 41 % ja 21 % SKPst.

Montenegros osutavad SKP näitajad sellele, et majandus kasvas 2008. aasta esimesel poolel 8 %, mida toetasid pakkumise poole peal eelkõige teenused ning nõudluse poole peal eratarbimine. Jooksevkonto puudujääk suurenes oluliselt – 39 %ni SKPst; selle põhjuseks oli suur kaubandusbilansi puudujääk ja ekspordi märgatav vähenemine. Välismaiste otseinvesteeringute juurdevool vähenes 2008. aasta esimesel poolel mõõdukalt, nii et välismaised otsesed netoinvesteeringud langesid 22 %ni SKPst. Sisevõla suurenemise tõttu suurenes valitsemissektori võlg 33,6 %ni SKPst. Riigi välisvõlg vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes seevastu 17,5 %ni SKPst pärast tagasimakseid mitmepoolsetele võlausaldajatele, mida soodustas eelarve hea täitumine.

[1] KOM(2008) 451 ja SEK(2008) 2249 moodustavad eelmise aruande 31. detsembri 2007. aasta seisuga eelarvest kaetavate tagatiste kohta.

[2] SEK(2008) […].

[3] Makromajanduslikku finantsabi võidakse anda ka kolmandatele riikidele suunatud toetuste kujul. Lisateave makromajandusliku finantsabi kohta vt komisjoni aruanne KOM(2008) 590 ja SEK(2008) 2504.

[4] Euroopa Investeerimispanga mandaate käsitlevad arvnäitajad on esitatud lisa tabelis A1 ja viited õiguslikele alustele on loetletud lisa tabelis A4.

[5] Värskeima aruande fondi toimimise kohta võib leida dokumendist KOM(2006) 695 „Üksikasjalik aruanne tagatisfondi toimimise kohta” ja lisatud töödokumendist (SEK(2006) 1460).

[6] Nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2728/94 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1).

[7] Arvutamisel eeldatakse, et tagasimaksmata laene ei nõuta tagasi kiirendatud korras, st et arvesse võetakse üksnes tasumisele kuuluvad maksed (vt ka lisa punkt 1).

[8] Läti taotles ELilt 2008. aasta novembris abi maksebilansi tasakaalustamise vahendi raames.

[9] Vt lisa punkt 1.3.

[10] Vt EÜ ja EIP vahel 30. augustil / 2. septembril 2005 sõlmitud ümbersõnastatud ja muudetud tagatislepingu artikkel 1.06.

[11] Jaguneb 25 800 miljoni euro suuruseks kindlaksmääratud maksimaalseks baasmääraks ja 2000 miljoni euro suuruseks vabatahtlikuks mandaadiks, mille kohta teeb otsuse nõukogu.

[12] Vt nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom) artikkel 12

[13] Üksikasjade kohta vt lisa punkt 1.4.3.

[14] Sh kogunenud intressid.

[15] Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 89/2007, 30.1.2007 (ELT L 22, 31.1.2007, lk 1).

[16] ELT L 414, 30.12.2006, lk 102.