52009DC0016

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 28.1.2009

KOM (2009) 16 lõplik

KOMISJONI TÖÖDOKUMENT

Halduskoor muse vähendamine Euroopa Liidus Paremat õigusloomet käsitleva kolmanda strateegilise ülevaate lisa

{KOM (2009) 15 lõplik}{KOM (2009) 17 lõplik}

KOMISJONI TÖÖDOKUMENT

Halduskoormuse vähendamine Euroopa LiidusParemat õigusloomet käsitleva kolmanda strateegilise ülevaate lisa

1. SISSEJUHATUS

Praegusel majanduslikult raskel ajal, kus ELi ettevõtetel on vähem ressursse ja samas tuleb investeerida, et säilitada konkurentsivõime,[1] on liigse halduskoormuse piiramine olulisem kui kunagi varem.

Jaanuaris 2007 valis komisjon süstemaatilisema lähenemisviisi ning esitas ambitsioonika tegevusprogrammi, mille eesmärk on vähendada aastaks 2012 ELi ettevõtete halduskoormust 25 % võrra[2]. Tegevusprogrammi kinnitas Euroopa Ülemkogu märtsis 2007,[3] jõudes konkreetsele kokkuleppele, et ELi õigusaktidest tulenevat halduskoormust (k.a riiklikud rakendamis- või ülevõtmismeetmed) tuleb vähendada 25 % võrra. Ülemkogu kutsus liikmesriike üles sama ambitsioonikaid riiklikke eesmärke seadma. Tegevusprogramm ja selle eesmärgid[4] said tugeva toetuse ka Euroopa Parlamendilt, kes eraldas selle toetuseks eelarvevahendid .

Tegevusprogrammi eesmärk on mõõta ettevõtete suhtes kehtestatud teavitamiskohustustega seotud kulusid ja kaotada liigsed nõuded. See peaks tõstma õigusaktide tõhusust nende eesmärke kahjustamata.

Käesolev töödokument on lisatud paremat õigusloomet käsitlevale kolmandale strateegilisele ülevaatele [5]. Selles on üksikasjalikult kirjeldatud 2008. aasta saavutusi ja esitatud väljavaated 2009. aastaks ja edaspidiseks .

2. ELi põhjustatud halduskulude kaardistamine ja mõõtmine – peamised tulemused

Tegevusprogrammi põhiosa moodustab ulatuslik algolukorra mõõtmine. Mõõdetakse neid halduskulusid, mis ettevõtted kannavad seadustega ettenähtud teavitamiskohustusi (aruanded, kontrollimine, statistika jne ametiasutustele või kolmandatele isikutele) täites. See mõõtmine hõlmab nii ühenduse õigusaktidest tulenevaid kohustusi kui ka neid, mis tulenevad riiklikest meetmetest, millega neid rakendatakse või üle võetakse. Kasutatakse nn standardkulude mudelil (Standard Cost Model – SCM)[6] põhinevat meetodit; mudel koondab endas 20 liikmesriigis praegu kasutatavaid variante[7].

Programm on erakordselt laiaulatuslik ja põhjalik[8]. ELi algolukorra mõõtmiste tulemusena määratakse kindlaks ELi 13s esmatähtsas valdkonnas kohaldatavast 42st õigusaktist[9] tulenevate halduskulude hinnanguline tase ELi 27s liikmesriigis.

2.1. Kaardistamise tulemused

Programmi raames vaadati läbi 42 ELi õigusakti ja leiti 356 ELi sätet teavitamise kohta[10]. ELi algolukorra mõõtmise teostamiseks palgatud konsultandid leidsid, et asjaomaste ELiga seotud kohustuste täitmiseks või ülevõtmiseks oli 27s liikmesriigis kokku kehtestatud rohkem kui 9500 riiklikku kohustust. Nende läbivaatamisel selgus, et rohkem kui 700 puhul oli mindud kaugemale sellest, mida nõudis ELi õigus[11].

2.2. Ülevaade mõõtmiste tulemustest

Mõõtmiste tulemused põhinevad olemasoleval statistikal (peamiselt teavitamiskohustusega seotud ettevõtete arv), ligikaudu kolmel tuhandel ettevõtetes tehtud intervjuul, rohkem kui viiekümnel kohalikes ettevõtete organisatsioonides ja riiklikes ministeeriumides peetud seminaril ning sadade sektoriekspertide tööl andmete läbitöötamisel[12].

ELi algolukorra mõõtmine põhineb valdkonnauuringutest ja riiklikest algolukorra mõõtmistest saadud andmetel ning ekstrapoleerimise teel saadud andmetel. Selleks et välja selgitada, kui palju aega ja raha ettevõtetel teavitamiskohustuse täitmiseks kulub, koguti lähteandmeid igast esmatähtsast valdkonnast üheaegselt kuues liikmesriigis. Lisaks oli veel viie liikmesriigi kohta võimalik keskmiselt 40 % ulatuses hankida andmeid nende riiklike algolukorra mõõtmiste kaudu[13] ELi tasandi mõõtmistega hõlmatud riikide ja riiklikke algolukorra mõõtmisi teostanud riikide andmed annavad varasemast parema aluse halduskulude analüüsiks. Ülejäänud 16 liikmesriigi kohta saadi andmed ekstrapoleerimise teel mudelite alusel, mis töötati välja eraldi iga esmatähtsa valdkonna jaoks. Standardkulude mudeli eesmärk ei ole mitte esitada statistiliselt usaldusväärseid tulemusi, vaid pigem eksperdihinnang, mis aitab mõista probleemi olemust ja hinnata suhtelises plaanis, kuidas on edenenud halduskoormuse vähendamine. Muu lähenemisviis ei oleks kulutasuv, pidades silmas uuringu detailsuse taset ja parameetrite rohkust.

Uuring on jõudnud lõppjärku. Esialgsed andmed näitavad, et vaadeldud 42 ELi õigusakti kokku põhjustavad halduskulusid ligikaudu 115–130 miljardi euro ulatuses. Programmiga hõlmatud 13st esmatähtsast valdkonnast on tõenäoliselt kõige suuremad kokkuhoiuvõimalused maksude ja tolli ning äriühinguõiguse valdkonnas, sest nende osakaal halduskulude kogusummas on vastavalt 60 % ja 20 %. Järgmised on toiduohutus, töökeskkond, põllumajandus ja põllumajandustoetused ning transport, kusjuures igaühe arvele eraldi langeb halduskulusid vahemikus ja 3–5,7 miljardit eurot[14].

2.3. Andmete esialgne analüüs

Peamised asjaolud, mis kaardistamise tulemuste analüüsimisel selgusid, on järgmised:

- rahvusvaheliste kohustuste ülevõtmist käsitlevate ELi eeskirjade osa on oluliselt suurem äriühinguõiguse ja töökeskkonna valdkonnas[15]; seepärast tuleb nendes sektorites halduskoormuse vähendamise ajakava muuta, kui ELi tasandil muudatuste tegemise eeltingimuseks on kokkulepe välispartneriga;

- märkimisväärselt suur osa halduskoormusest on tingitud era- ja avaliku sektori madalast haldussuutlikkusest (30–40 %).

Mõõtmiste tulemuste analüüsi esialgsed järeldused on järgmised:

- halduskulude suurus ja kulude vähendamise võimalik tase ei ole ranges vastavuses; reas valdkondades täidaksid ettevõtted ka vastava seaduse puudumise korral mõningaid teavitamiskohustusega seotud ülesandeid[16];

- enamikus kõnealustes esmatähtsates valdkondades on ettevõtete jaoks kõige kulukamaks tegevuseks koostöö ametiasutustega auditeerimise ja kontrolli vallas; nimetatud koostöö nõuab sageli kõrge kvalifikatsiooniga töötajate kaasamist küllaltki pikaks ajaks; auditeerimine ja kontroll on üldsuse huvides vajalikud, kuid halduskoormust saaks oluliselt vähendada jõustamismeetmete aluseks oleva riskihindamise tõhustamise teel;

- rahulolematus ELi õigusega ei ole liikmesriigiti ega ka eri juriidiliste nõudmiste puhul kaugeltki ühesugune.

3. kulude vähendamise kavad sektorite kaupa

Järgmise sammuna tuleb kõnealused 42 ELi õigusakti läbi vaadata ja leida igaühes neist edasised kulude kärpimise võimalused[17]. ELi algolukorra mõõtmiste lõpptulemused on suureks abiks vähendamisprioriteetide seadmisel ja vähendamisettepanekute kavandamisel.

Halduskoormuse hindamine ei näita otseselt, mis on vajalik ja mis mitte, kuid üksikasjalikud algolukorra mõõtmised toovad esile, mis on ettevõtete jaoks kõige kulukam ja/või rahulolematust tekitav[18]. Mõõtmised näitavad ka seda, kes halduskoormust tekitab, ning võimaldavad seega koormust vähendada. Erinevalt üldistele kaebustele vastamiseks loodud vähendamiskavadest on algolukorra mõõtmiste tulemuste alusel võimalik kiiresti otsustada, kust alustades võiksid vähendamismeetmed kõige rohkem olukorda leevendada.

Nii suur hulk andmeid teavitamiskohustuste ja riikide kohta on ka hea alusmaterjal võrdlusuuringute jaoks. Asjaolu, et sarnaste kohustuste täitmisel võib sarnastes sektorites täheldada äärmiselt erinevat halduskoormust, saab seletada erinevate tehniliste lahenduste kasutamisega[19]. Samuti võib asjaolu, et mõnes riigis suudavad ettevõtted teavitamiskohustustega teistest kiiremini toime tulla, olla tingitud kas nende suuremast haldussuutlikkusest või sellest, et ELi õigusaktide rakendamine on selles riigis paremini korraldatud. Riiklike meetmete kaardistamine on esimene ent ülimalt oluline samm, mis toob selles küsimuses vajalikku selgust.

Kahes suuremas esmatähtsas valdkonnas on halduskoormust vähendavate meetmete kavandamisega jõutud lõpule või nii kaugele, et on võimalik kindlaks määrata konkreetsed arvud koormuse vähendamiseks nendes sektorites: nimelt umbes 18 miljardit eurot maksustamise[20] ja 8 miljardit eurot äriühinguõiguse valdkonnas. Ülejäänud esmatähtsate valdkondade vähendamisarvud avaldatakse peagi koos üksikasjalike sektorikavadega,[21] kus on loetelu juba vastuvõetud ning menetluses ja ettevalmistamisel olevatest vähendamismeetmetest. Kõik jõupingutused on suunatud sellele, et esitada need ettepanekud enne komisjoni praeguse koosseisu volituste lõppu.

4. saavutused halduskoormuse vähendamisel

Nagu tegevusprogrammis lubatud, ei jäänud komisjon mõõtmiste tulemusi ootama, vaid tegi oma esimesed konkreetsed ettepanekud liigse halduskoormuse vähendamiseks. Osa neist esitati kiireloomuliste meetmete pakettides, teine osa aga eraldi meetmetena. Nõukogu ja parlamenti kutsutakse üles võtma kõik menetluses olevad ettepanekud vastu nii kiiresti kui võimalik[22].

4.1. Kiireloomulised meetmed halduskoormuse vähendamiseks

Kiireloomulised meetmed on otsekohe võetavad meetmed, mis eeldatavasti toovad märgatavat kasu või vähendavad rahulolematust kehtivates meetmetes tehniliste muudatuste tegemise teel. 2007. ja 2008 aastal esitati 21 kiireloomulist meedet,[23] mis võimaldavad ELi ettevõtetel hinnangute kohaselt säästa rohkem kui 2,3 miljardit eurot.

Kõnealuseid meetmeid peaks olema võimalik nendes kavandatud muutuste laadi tõttu üsna kiiresti vastu võtta. Nii toimub tavaliselt täidesaatvate meetmete puhul: 2007. ja 2008. aastal võeti komiteemenetluse raames seitsmest nimetatud liiki kuuluvast kiireloomulisest meetmest kuus vastu keskmiselt viie kuuga.

Samas on kuuest märtsis 2007 esitatud seadusandlikust ettepanekust vastu võetud neli ning 2008. aastal tehtud seitsmest ettepanekust ainult üks. 2008. aasta ettepanekud patareide märgistamist käsitlevate kiireloomuliste meetmete kohta (direktiiv 2006/66/EÜ) on näide sellest, kuidas kaasotsustamismenetluse raames jõuti poliitilisele kokkuleppele viie kuuga (v.a parlamendi istungite vaheajad).

4.2. Eraldiseisvad meetmed

Lisaks kiireloomulistele meetmetele on komisjon juba esitanud muudatusettepanekud 42st tegevusprogrammiga praegu hõlmatud õigusaktist 26 kohta. Neist 16 on 2008. aasta detsembri seisuga juba vastu võetud.

Kõnealused meetmed hõlmavad tolliprotseduuride haldamist kogu ühenduse piires ja paberivaba keskkonda; need võivad anda ettevõtetele hinnanguliselt kuni 2,5 miljardit eurot säästu aastas. Statistika valdkonnas tehtud ühendusesisest kaubavahetust käsitlevates vähendamisettepanekutes (Intrastat) (mis alates 2004. aastast on vastu võetud või võetakse vastu pärast seda, kui seadusandjad on vabastanud ligikaudu 370 000 ettevõtet (eelkõige VKEd) aruandluskohustusest) on sätestatud, et kõik liikmesriigid kehtestavad riikliku aruandluskoormuse piirmäära ELi õigusaktides sätestatud tasemel. See tähendab umbes 52 %-list võimalikku vähendamist uuringuga hõlmatud ettevõtetes kuue aasta jooksul (2004–2010) ehk rohkem kui 100 miljoni euro suurust säästu aastas kuni aastani 2010 ja rohkem kui 200 miljoni euro suurust säästu aastas pärast 2010. aastat. Edu on saavutatud ka äriühinguõiguse valdkonnas. Alates aastast 2005 on mitmed ettepanekud vastu võetud ja mitmed seadusandjatele menetlemiseks üle antud. Ainuüksi äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustusi käsitleva ettepanekuga oleks võimalik saavutada üle 600 miljoni euro säästu[24].

Tulevikuks kavandatud vähendamismeetmetega on hästi edasi jõutud kahes esmatähtsas valdkonnas. Äriühinguõiguse valdkonnas on komisjonil kavas teha ettepanek, millega lubataks liikmesriikidel arvata mikroettevõtted ELi raamatupidamisalaste direktiivide kohaldamisalast välja. Põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” kohaldatakse nende direktiivide kogu reguleerimisalas, et kohandada süsteemi VKEde vajadustele[25]. Need kaks muudatust võivad kokku anda säästu ligikaudu 8 miljardit eurot. Komisjon teeb ettepaneku käibemaksudirektiivi põhjalikuks läbivaatamiseks, et ajakohastada arvete esitamise eeskirjad ja kõrvaldada asjaolud, mis takistavad elektrooniliste arvete esitamist. Keskpikas perspektiivis tooks elektrooniliste arvete esitamist takistavate käibemaksuga seotud takistuste kõrvaldamine (st kui kõik arved esitataks elektrooniliselt) hinnanguliselt kaasa maksimaalselt kuni 18 miljardi euro suuruse kulude vähenemise.

Viimasest näitest selgub, et elektrooniline side on ettevõtete halduskoormuse vähendamisel pöördelise tähtsusega, tingimusel et see on kohandatud nii ettevõtete kui ka ametiasutuste vajadustele. Seepärast jätkab komisjon halduskoormuse vähendamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edendamise teel vastavalt oma e-komisjoni strateegiale aastateks 2006–2010[26] ja Euroopa e-valitsusi käsitlevale i-2010 strateegiale[27].

Praeguseks esitatud ja kavandamisel olevad vähendamismeetmed võimaldavad üle 30 miljardi euro suurust kokkuhoidu[28].

5. Sidusrühmadega konsulteerimine

Halduskoormuse vähendamine ei ole ainuüksi Euroopa Liidu teha. Ühenduse õigusakte rakendatakse ju enamasti liikmesriikide tasandil. Tegevusprogrammi tuleb seega kaasata väliseksperte, et võtta täielikult arvesse sidusrühmade konkreetseid kogemusi. Sidusrühmade osalus on korraldatud peamiselt järgmisel kolmel viisil: põhjalik konsulteerimine mitmesuguseid sidekanaleid kasutades, detsentraliseeritud ürituste korraldamine ning halduskoormust käsitleva sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemelise töörühma tegevus.

5.1. Sidusrühmadega konsulteerimine elektroonilisel ja muul teel

ELi ettevõtetel on võimalik pöörduda oma murede ja konkreetsete ettepanekutega otse Euroopa Komisjoni poole Interneti kaudu 22s ELi ametlikus keeles[29]. Vastava veebilehe kaudu saabus 2008. aastal komisjonile 148 pöördumist. Üle poole neist oli pärit eraettevõtetest, sealhulgas mikroettevõtetest[30].

Aruannete ja kirjadega saadeti samuti kokku 237 vähendamisettepanekut. Need Interneti vahenduseta saadetud ettepanekud olid muuhulgas pärit Ühendkuningriigi, Taani, Hollandi ja Rootsi ametiasutustest, samuti paljudest nii riikliku kui ka ELi tasandi ettevõtete organisatsioonidest, näiteks Business Europe ja UEAPME[31].

Kokku on menetlusse võetud 27 ettepanekut ning 250 on tõsiselt kaalumisel[32]. Suur osa ettepanekutest käsitlevad piiriülese kaubanduse, käibemaksu, siseturu, keskkonna ja toiduohutusega seotud probleeme. Komisjon ootab veel ettepanekuid, mida konkreetsemaid ja praktilisemaid, seda parem.

5.2. Teavitamine

2008. aastal pööras komisjon erilist tähelepanu teadlikkuse tõstmisele halduskoormusega seotud probleemide olulisusest. Korraldati rida üldsusele suunatud üritusi koostöös liikmesriikidega, e-kirjade ja muude elektrooniliste vahendite kasutamise kampaaniaid[33] ning suurejooneline Euroopa bürokraatia vähendamist käsitlev konverents („Cutting Red Tape for Europe”) 20. juunil Brüsselis, kuhu saabus sadu ettevõtete esindajaid ja riiklikke eksperte[34].

5.3. Halduskoormust käsitlev sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemeline töörühm

Kõnealune töörühm loodi 2007. aastal Euroopa Parlamendi soovitust järgides[35]. Töörühm nõustab komisjoni seoses tegevusprogrammiga, eelkõige halduskoormust vähendavate meetmete osas. Töörühm, mida juhib dr Edmund Stoiber, koosneb 14 kõrgetasemelisest eksperdist, kes esindavad erinevaid eluvaldkondi, alates äriringkondadest kuni esindajakogudeni ning valitsusvälistest organisatsioonidest kuni riikliku ja piirkondliku tasandi poliitikuteni. Töörühmal oli 2008. aastal 8 koosolekut[36]. Kõigepealt tegeleti kiireloomuliste meetmete paketiga, mille komisjon märtsis 2008 heaks kiitis: esitati olulisi arvamusi mitmete tegevuspõhimõtete kohta, toetades juba rakendatud vähendamisalgatusi ning ergutades uute algatuste käivitamist. Töörühm toetas eriti äriühinguõiguse ja raamatupidamise aastaaruannete ning elektrooniliste arvete esitamisega seotud meetmeid (käibemaksualased õigusaktid), aga ka paljusid sidusrühmade esitatud ettepanekuid seoses elektrooniliste ja muude sidevahenditega. Lisaks sellele käivitas halduskoormust käsitlev sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemeline töörühm ELi konkursi „Parim idee bürokraatia vähendamiseks”[37]. 2009. aastal lükkab halduskoormust käsitlev sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemeline töörühm töö käima kõigis ülejäänud esmatähtsates valdkondades ja jälgib jätkuva tähelepanuga otse ettevõtetelt ja muudelt sidusrühmadelt laekuvaid ettepanekuid.

6. Tegevusprogrammi ulatuse laiendamine

Komisjoni 2007. aasta jaanuari teatises tegevusprogrammi [38] kohta on sätestatud, et „Programmi ulatust võib laiendada, et määrata teabe esitamise kohustused, mida võiks edaspidi vähendada”.

Selleks, et võtta arvesse sidusrühmade ettepanekuid, paremini hinnata vähendamismeetmete ulatust ning jätkuvalt suurendada ettevõtete kasu, laiendatakse tegevusprogrammi ulatust, kaasates sellesse 9. lisas loetletud 30 õigusakti. Komisjonil on juba valminud ettepanekud mõnede nende õigusaktide kohta.

Üheks näiteks valdkonnast, mis programmi ulatuse laiendamise käigus kaasati, on laevandusettevõtjate suhtes kehtestatud formaalsused kaupade meritsi veol ELi piires. 2009. aastal teeb komisjon ettepaneku luua ELi ühine piirideta meretranspordiruum, et viia miinimumini ELi sadamate vahel meritsi veetavate kaupadega seotud formaalsused, seda eelkõige uute tehnoloogiate abil.

7. halduskoormuse vähendamise riiklikud programmid

7.1. Riiklikud eesmärgid

Euroopa Ülemkogu üleskutse märtsis 2007 ja tegevusprogramm tõstsid märkimisväärselt aktiivsust ning mitmed liikmesriigid seadsid vähendamiseesmärgiks jõuda 7 %lt 2006. aasta lõpus 14 %ni 2007. aasta lõpuks ning sealt edasi 21 %ni 2008. aasta lõpuks[39]. Valdav enamik on viinud oma eesmärgid kooskõlla ELi tasandil seatud 25 % vähendamiseesmärgiga. Mitmed liikmesriigid, kes olid seadnud riiklikud eesmärgid vähendamise varases järgus, on juba teinud suuri muudatusi nii ELi õigusaktide rakendamiseks ja ülevõtmiseks võetavates meetmetes kui ka riiklikes õigusaktides[40]. Nüüd peaksid kõik liikmesriigid asuma aktiivselt vähendamismeetmeid välja töötama ja jõustama.

7.2. Vajadus koordineerida tegevust nii ELi kui riikide tasandil

Rohked näited viitavad vajadusele koordineerida tegevust nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et tagada väiksemad kulud ja paremad tulemused. See tähendab, et halduskoormuse vähendamise käiku tuleb jälgida paralleelselt nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Liikmesriikidel palutakse oma riikliku tegevusprogrammi raames ühtlasi jätkuvalt välja selgitada, milliseid muudatusi oleks ELi tasandil vaja teha, et liikmesriigid saaksid vähendada oma liigset halduskoormust.

Komisjon on välja töötanud nn stardipaketi,[41] mis aitab liikmesriikidel halduskoormust mõõta ja vähendada. See pakett põhineb parimatel tavadel ja sisaldab kasutamisvalmis dokumente (vormid intervjuude jaoks, planeerimisvormid, aruandlusvormid, lihtsustamise raamkavad jne), andmekogu halduskoormuse kohta kogutud riiklike andmete salvestamiseks ja halduskoormuse kalkulaatorit. Nimetatud IT vahendid on tehtud nii, et neid saab riigi eripärale kergesti kohandada. Stardipakett on koos esialgse tehnilise tugimaterjaliga saadaval 2009. aasta algusest alates. Liikmesriikidel soovitatakse see andmete parema ühtlustamise ja võrreldavuse huvides täies ulatuses kasutusele võtta

7.3. Heade tavade tutvustamine

Komisjon jätkab tihedat koostööd ELi õigusaktide rakendamise ja riiklikku õigusse ülevõtmise eest vastutavate riiklike ametiasutustega, eesmärgiga levitada häid tavasid, mis võimaldavad halduskoormust kiiresti vähendada, seda ka sektori tasandil. Komisjon on juba alustanud koostööd liikmesriikidega ELi õigusaktide rakendamise ja ülevõtmise lihtsustamiseks näiteks sel viisil, et luuakse ülevõtmise töörühmad, kus liikmesriigid arutavad ja võrdlevad eelnõudes esitatud meetodeid ja valikuid. 2009. aastal on kavas sel viisil töötada igas esmatähtsas valdkonnas, tuginedes üksikasjalistele vähendamisettepanekutele.

8. Järgnevad sammud

Komisjon teeb järgmist:

- selgitab välja, tuginedes ELi 13s esmatähtsas valdkonnas tehtud algolukorra mõõtmiste tulemustele, milliseid konkreetseid kärpeid saab igas valdkonnas teha, ning annab endast parima, et esitada kõik praegusest halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammist lähtuvad ettepanekud veel enne komisjoni praeguse koosseisu volituste lõppu;

- otsib süstemaatiliselt võimalusi halduskoormuse edasiseks vähendamiseks, kui toimub ELi õigusaktide korraline või aegumisega seotud läbivaatamine;

- jõustab mõjuhindamise suuniste osa, mis käsitleb halduskoormust, luues 2009. aasta alguseks uued IT vahendid, mis lihtsustavad halduskoormuse mõõtmist;

- hoogustab halduskoormust kiiresti vähendada võimaldavate heade tavade levitamist, tihendades koostööd riigiasutustega, kes vastutavad ELi õigusaktide ülevõtmise eest;

- koostab 2009. aasta alguseks stardipaketi halduskoormuse mõõtmiseks ja vähendamiseks liikmesriikide tasandil.

Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles:

- võtma vastu menetluses olevad vähendamisettepanekud nii kiiresti kui võimalik;

- kaaluma, millist mõju avaldavad neis tehtavad muudatused halduskoormusele;

- seadma sisse menetlused kiirendamaks lihtsustamismeetmete vastuvõtmist, nagu on ette nähtud paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega 2003. aastal.

Liikmesriike kutsutakse üles:

- esitama oma riiklikud eesmärgid, kui see on asjakohane, enne 2009. aasta kevadel toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist;

- võtma ELi õigusaktide ülevõtmisest ja rakendamisest tuleneva halduskoormuse vähendamisel arvesse tegevusprogrammi järeldusi ja soovitusi;

- selgitama välja, milliseid muudatusi on vaja teha ELi tasandil, et nad saaksid kärpida liigset halduskoormust;

- rakendama konkreetseid meetmeid riigi tasandil ja andma sellest aru Lissaboni strateegia täitmise riikliku aastaaruande raames;

- rakendama komisjoni koostatud stardipaketti täies ulatuses, et mõõtmiste ja vähendamismeetmete abil tagada andmete parem ühtlustamine ja võrreldavus tulevikus;

- viima riiklikud algolukorra mõõtmised lõpule hiljemalt 2010. aastaks;

- kehtestama ühtsed seirepõhimõtted vähendamiseesmärkide täitmise jälgimiseks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.

[1] Kuigi seadustest tulenevalt tuleb ettevõtetel teha mitmesuguseid kulutusi, peavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted halduskoormust turunõudluse puudumise järel kõige olulisemaks äritegevust takistavaks teguriks. Suur osa VKEdest täheldavad ka üldist halduskorralduse allakäiku. Vaata Euroopa VKEde seirekeskuse 2007. aasta uuringu tulemusi (ELis on 23 miljonit VKEd, mis moodustab 99,7 % ettevõtete koguarvust):vt http://ec.europa.eu/enterprise/enterprise_policy/charter/index_en.htm.

[2] KOM(2007) 23.

[3] Eesistujariigi järeldused Brüsseli Ülemkogul (7.–8. märts 2007), lk 10:http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ec/93135.pdf

[4] Vt näit Euroopa Parlamendi resolutsioon T6-0493/2008 „Parem õigusloome 2006”, vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva (21. oktoobri 2008. aasta) protokolli artiklile 9.

[5] KOM(2009) 15.

[6] Vt mõjuhindamise suuniste 10. lisa:http://ec.europa.eu/governance/impact/docs/key_docs/sec_2005_0791_anx_en.pdf, samuti 6. lisa.

[7] Vt standardkulude mudeli võrgustiku veebisait: http://www.administrative-burdens.com/

[8] Eelmise suurima võrdlusuuringu tegi OECD 2006. aastal. Selles mõõdeti 11s riigis maanteevedude sektoris kehtestatud teavitamiskohustusi seoses töötaja värbamisega ja sõiduki käitamisega ühe aasta jooksul (OECD, Cutting Red Tape – Comparing Administrative Burdens across Countries, 2007).

[9] KOM(2007) 23 sisaldab loetelu, kus on 41 õigusakti ja 1 täitevmeede (komitoloogia), mille arvele langeb eeldatavasti üle 80 % ELi põhjustatud halduskoormusest. Vt 1. lisa.

[10] ELi õigusaktides sisalduvad sätted, millega kaasneb teavitamiskohustus riiklikul tasandil, on erinevat laadi: mõned kohustavad ettevõtteid (314), mõned annavad liikmesriigile võimaluse kohustada ettevõtteid (42).

[11] Vt 2. lisa.

[12] Igas liikmesriigis on määratud ühtne kontaktpunkt, mille kaudu antakse riiklikku tagasisidet tegevusprogrammile. Valitsusekspertide võrk andis märkimisväärse panuse riiklike teavitamiskohustuste hindamise tõhustamisse. Kõrgetasemeline liikmesriikide õigusloomeekspertide rühm, kes nõustas komisjoni parema õigusloome küsimustes, oli abiks peamiselt üldist laadi metodoloogilistes küsimustes.

[13] Need riigid on Austria, Saksamaa, Taani, Madalmaad ja Ühendkuningriik. Teavitamiskohustuste erineval viisil kaardistamise tõttu tuli mõningaid andmeid kohandada.

[14] Vt 3. lisa. Kuna ELi õigusaktid ei jaotu esmatähtsate valdkondade vahel võrdselt ei arvult ega laadilt, tuleb seda võrdlust võtta tinglikult.

[15] Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu väljatöötatud rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid on arvatud ELi õigusraamistikku.

[16] Sellised tavapärase äritegevusega seotud kulud ulatuvad finantsteenuste ja äriühinguõiguse valdkonnas 30–50 %ni, samas kui üldine keskmine on 18 %.

[17] Rida kärpimismeetmeid on juba esitatud või vastu võetud (vt punkt 4).

[18] Kulunud aeg minutites, milliseid seadmeid ja/või mis tasemel teenust on vaja hankida, et täita teatavaid teavitamiskohustusi ja teatavaid ülesandeid.

[19] Näiteks on ELis jälgitavuse süsteemid käivitatud eri sektorites eri aegadel. Mõnes nõutakse paberdokumentatsiooni, teisal kasutatakse triipkoodi, mis on tavaliselt odavam.

[20] Vt üksikasjalikke andmeid punktis 4.2.

[21] KOM(2007) 23 ja KOM(2008) 35.

[22] Euroopa Parlament ja nõukogu on korduvalt kinnitanud oma kindlat otsust vähendada liigset halduskoormust (vt eelkõige Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni „Parem õigusloome 2006” (2008/2045(INI) ja konkurentsivõime nõukogu 2. detsembri 2008. aasta järeldusi).

[23] Vt 5. ja 6. lisa.

[24] Komisjon esitab lisateavet põllumajandus- ja kalandussektoris võetavate lihtsustamismeetmete kohta 2009. aasta kevadel vastavalt arenguaruande ja teatise vormis.

[25] Halduskoormuse proportsionaalsust tuleb hoolega jälgida VKEde puhul, kes ei ole hõlmatud piiriülese tegevusega.

[26] http://ec.europa.eu/dgs/informatics/ecomm/index_en.htm

[27] http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/index_en.htm.

[28] Muus osas prognoositavad kvantitatiivsed tulemused on komisjonis praegu hindamisel. Sellega loodetakse lõpule jõuda 2009. aasta lõpuks.

[29] http://ec.europa.eu/enterprise/admin-burdens-reduction/online_consulation_en.htm

[30] Vt 7. lisa ja kvartaliaruanded: http://ec.europa.eu/enterprise/admin-burdens-reduction/reports_en.htm

[31] Euroopa käsitöö-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete liit.

[32] Asjakohase läbivaatamise tulemusena selgus, et muud ettepanekud kordasid juba kaalumisel olevaid ideid või olid liiga üldised või jäid reguleerimisalast välja. Viimatinimetatud ettepanekud edastati riikide ametiasutustele.

[33] http://ec.europa.eu/enterprise/admin-burdens-reduction/news_en.htm.

[34] Materjalid avaldatud: http://ec.europa.eu/enterprise/admin-burdens-reduction/redtape_conference_en.htm

[35] Vt Euroopa Parlamendi resolutsiooni A6-0275/2007: 10. juuli 2007 aasta aruanne õigusaktidest tingitud halduskulude minimeerimise kohta.

[36] Vt 8. lisa. http://ec.europa.eu/enterprise/admin-burdens-reduction/highlevelgroup_en.htm

[37] http://ec.europa.eu/enterprise/admin-burdens-reduction/competition_en.htm või www.best-idea-award.eu

[38] Vt KOM(2007) 23.

[39] Vt 10. lisa.

[40] Vt 12. lisa.

[41] Vt 13. lisa.