29.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/1

—

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on ainu- ja jagatud pädevused avalike teenuste pakkumisel ning oma kogukondade sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse panuse andmisel. Seepärast on nende täielik osalemine ELi õiguse varases kujundamises ja selle rakendamises kohapeal hädavajalik ELi demokraatia toimimiseks;

—

tunnistab, et kõnealuses valdkonnas on tehtud edusamme ja tervitab Euroopa Komisjoni pühendumust sellele ülesandele, milles on konkreetseid tulemusi juba saavutatud. Samas on komitee seisukohal, et edasine areng on võimalik ja vajalik;

—

on seisukohal, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted, samuti mõju hindamise kasutamine, on ELis mitmetasandilise valitsemise mudeli tekkimise edendamisel võtmeaspektid ning väga kasulikud piirkondade majandusliku arengu ja ELi üldise territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgil. Komitee tuletab meelde, et asutamislepingus nähakse ette, et otsuste vastuvõtmine toimub kodanikele kõige lähemal tasandil, mis ei ole alati keskvalitsuse tasand. Subsidiaarsuse põhimõtet tuleks seega käsitada alusena, millest lähtuvalt paremini reageerida kodanike vajadustele kõigil valitsemistasanditel ja suurendada otsustamisprotsessi tõhusust;

—

on seisukohal, et Euroopa Kohtu otsused võivad avaldada tugevat mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, näiteks riigihanke valdkonnas, ja seda viisil, mida algsetes õigusaktides ette ei olnud nähtud;

—

on mures ka selle pärast, et liikmesriigid kalduvad endiselt ELi õigusaktide ülevõtmisel muutma neid keerukamaks ja lisama täiendavaid sätteid (nn goldplating).

Raportöör

:

Londoni Suttoni linnaosavalitsuse liige Lord Graham Tope (UK/ALDE)

1.

jätkab koostööd Euroopa Komisjoni ja ELi teiste institutsioonidega, et saavutada parem õigusloome ELi kõigil tasanditel mitmetasandilise valitsemise tava tõelises vaimus;

2.

tunnistab, et kõnealuses valdkonnas on tehtud edusamme ja tervitab Euroopa Komisjoni pühendumust sellele ülesandele, milles on konkreetseid tulemusi juba saavutatud. Samas on komitee seisukohal, et edasine areng on võimalik ja vajalik;

3.

tuletab meelde Johanna Maij-Weggen Regioonide Komitee nimel antud väärtuslikku panust halduskoormuse vähendamise kõrgetasemelise töörühma vaatlejana; kõnealuses kontekstis kordab komitee asjaolu, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ning Regioonide Komiteel on parim positsioon panuse andmiseks ELi õigusloomeprotsessi parendamisse, eriti seetõttu, et oluline osa ELi õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning need mõjutavad kodanike igapäevaelu;

4.

tervitab suuremat avatust, mida Euroopa Komisjon on uute ettepanekute ettevalmistamisel üles näidanud ja komisjoni konsulteerimist huvitatud pooltega ka väljaspool ELi institutsioone, eelkõige kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindavate Euroopa ühendustega, samuti seda, et komisjon korraldab Regioonide Komitee vahendusel aktiivselt „struktureeritud dialoogi” kohtumisi. On oluline, et konsultatsioonimehhanismid oleksid kättesaadavad ja erinevat laadi, et tagada, et ELi poliitikameetmete kujundamine toetuks laiale ja esinduslikule Euroopa arvamusele, kuna sellega kaasnevad tasakaalustatumad otsused ja nende tõhusam rakendamine, eelkõige juhtudel, mil kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad ühenduse õigusaktidest kinnipidamise ja nende kohaldamise eest;

5.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on ainu- ja jagatud pädevused avalike teenuste pakkumisel ning oma kogukondade sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse panuse andmisel. Seepärast on nende täielik osalemine ELi õiguse varases kujundamises ja selle rakendamises kohapeal hädavajalik ELi demokraatia toimimiseks;

6.

on seisukohal, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted, samuti mõju hindamise kasutamine, on ELis mitmetasandilise valitsemise mudeli tekkimise edendamisel võtmeaspektid ning väga kasulikud piirkondade majandusliku arengu ja ELi üldise territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgil. Komitee tuletab meelde, et asutamislepingus nähakse ette, et otsuste vastuvõtmine toimub kodanikele kõige lähemal tasandil, mis ei ole alati keskvalitsuse tasand. Subsidiaarsuse põhimõtet tuleks seega käsitada alusena, millest lähtuvalt paremini reageerida kodanike vajadustele kõigil valitsemistasanditel ja suurendada otsustamisprotsessi tõhusust;

7.

kordab oma soovi tõsta teadlikkust subsidiaarsuse põhimõttest. Subsidiaarsuse järelevalve võrgustik on siinkohal kasulik vahend mitte ainult sellepärast, et partnerid võtavad endale ülesande teostada subsidiaarsuse järelevalvet, vaid pidades silmas ka selle potentsiaali olla foorumiks, kus saab tutvuda subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise kohaldamise parimate tavadega;

8.

tervitab Euroopa Komisjoni jõupingutusi järgida proportsionaalsuse põhimõtet õigusloomega seotud ja regulatiivsete pädevuste teostamisel, aidates tühistada mitmeid õigusakte arvukate konsolideeritud ettepanekute koostamise kaudu. Komitee märgib, et kaasseadusandjad on lõplikult kiitnud heaks 48 lihtsustamisettepanekut. Sellega seoses tuleb jälgida, et küsimus ei ole ainult lihtsustamise ettepanekute arvus, vaid ka praktikas halduskoormuse tegelikus vähendamises;

9.

komitee on seisukohal, et mõju hindamine peaks kaasa tooma õiguskeskkonna paranemise ja lihtsustumise, kuna sellega seoses kontrollitakse, kas ELi tasandil on vaja sekkuda, ja analüüsitakse erinevate poliitikavalikute võimalikku mõju. ELi uute õigusaktide tõhus ja usaldusväärne eelhindamine ei ole oluline üksnes selleks, et saavutada õigusaktide arvu märkimisväärne vähenemine, vaid tähtis ka selleks, et halduskoormus püsiks madalal tasemel. Regioonide Komitee tunneb siiski muret selle üle, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt õigusaktide ettepanekutesse tehtavatel hilisematel muudatustel ja parandustel võib olla kaugeleulatuv mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, mida otsustajad ehk algul täielikult ette ei osanud näha;

10.

on seisukohal, et Euroopa Kohtu otsused võivad avaldada tugevat mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, näiteks riigihanke valdkonnas, ja seda viisil, mida algsetes õigusaktides ette ei olnud nähtud;

11.

on arvamusel, et kui EL soovib saavutada suuremat läbipaistvust ja reageerida senisest paremini kodanike huvidele, on oluline, et ühenduse õigusaktid oleksid koostatud arusaadaval viisil neile, kellele need on suunatud. Seepärast julgustab komitee Euroopa Komisjoni tegema tekstid selgemaks, ühtsemaks ja üheselt mõistetavaks, et tagada õigusaktide tõhus ja ühesugune kohaldamine kõigis liikmesriikides. See nõue on seda olulisem, et tekstid, mis lõpuks vastu võetakse, on sageli kompromisside tulemus, ning neid ei ole alati lihtne riikide õigusesse üle võtta;

12.

tunnistab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja nende kodanikud puutuvad enamasti kokku mitte ELi, vaid riikide õigusesse üle võetud õigusaktidega. Kõigil valitsemistasanditel on seega vaja uusi eeskirju ja tegevusmeetmeid lihtsustada, ühtlustada ja selgitada;

13.

on mures ka selle pärast, et liikmesriigid kalduvad endiselt ELi õigusaktide ülevõtmisel muutma neid keerukamaks ja lisama täiendavaid sätteid (nn goldplating);

14.

on samuti arvamusel, et kui arusaadavatel põhjustel pannakse suur rõhk mõju eelhindamisele, ei tohi tähelepanuta jätta järelhindamist, millega võrreldakse kavandatud tulemust tegeliku tulemusega. See on osa tegevusest parema õigusloome raames. Suurema osa uute ettepanekute eesmärk on muuta või täiendada olevasolevat ühenduse õigustikku. Õigusaktide pideva ja vajaliku uuendamise protsessi raames on ülimalt oluline võtta arvesse väärtuslikku kogemust, mille kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on uute ettepanekute väljatöötamise raames ühenduse õigustikku kohaldades omandanud;

15.

soovib, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid kaasaksid rohkem kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vastavalt nende pädevustele ELi õigusloome ettevalmistamisse ja viimistlemisse, tugevdamaks otsustusprotsessi demokraatlikku legitiimsust. Komitee rõhutab, et selline kaasatus on eriti oluline seadusandliku võimuga piirkondadele, pidades silmas nende kohustust võtta üle ELi õigusaktid oma pädevusvaldkondades. Siinkohal on komitee kohalike ja piirkondlike omavalitsuste parim häälekandja nende jõupingutustes olla kaasatud õigusloomeprotsessi. Regioonide Komitee liikmetel on praktilised kogemused ja üksikasjalikud teadmised kohalikest oludest, seetõttu on nad parimal positsioonil õigusaktide mõju ja tõhususe hindamiseks.

16.

Konsulteerimine on vajalik kõigil otsustustasanditel nii Euroopa Liidus kui liikmesriikides. Viimased peavad leidma häid tavasid konsulteerimiseks kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

17.

rõhutab ettevalmistusfaasi pidevalt kasvavat tähtsust ELi õigusloomeprotsessis. Tõhustades analüüsi ja kooskõlastust juba selles varajases faasis, tugevdab EL oma võimalusi töötada välja tõhusad õigusaktid, mida on lihtsam rakendada liikmesriikide erinevates tingimustes.

18.

kordab oma valmisolekut aidata kaasa selliste uute õigusaktide ettepanekute mõju hindamisele, millel on tugev kohalik ja piirkondlik mõju. Kuna uued ettepanekud puudutavad olemasolevate õigusaktide muutmist, peab mõjuhinnang sisaldama hindamistulemusi, mis võimaldab luua otsese sideme eelneva mõjuhinnangu ja järelhindamise vahel;

19.

olles teadlik, et mõjuanalüüs on pikk ja ressursimahukas ettevõtmine, peaks planeerimine olema võimalikult tulevikku suunatud, võimaldades kahepoolselt määratleda prioriteetsed küsimused iga-aastase poliitilise strateegia, komisjoni töö- ja õigusloomekava alusel, või iga-aastase tehnilise arutelu raames. Lisaks tuleks Euroopa Komisjoni peadirektoraate julgustada pöörduma otse Regioonide Komitee poole, kui peadirektoraatide arvates oleks mõjuanalüüsi koostamiseks vaja täiendavaid andmeid kavandatud algatuste territoriaalsest mõjust;

20.

taotleb seda, et mõjuanalüüsides võetakse arvesse seadusandliku võimuga piirkondi ning seda, et välditaks selliseid ELi korraldusi, mille abil piirkondade pädevused kantakse üle riiklikule keskvalitsusele;

21.

kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles komisjoni õigusaktide ettepanekute parandamisel – kui sellega kaasneb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldus- ja finantskoormuse tõus – paremini järgima 2003. aasta paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet. Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tuleks kaasata institutsioonidevahelise kokkuleppe mis tahes läbivaatamisse;

22.

on rahul, et halduskoormuse vähendamise kõrgetasemelises töörühmas esindas Regioonide Komiteed Johanna Maij-Weggen (EPP/NL). Teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon konsulteeriks komiteega ametlikult kõnealuse rühma järelduste teemal enne volituste lõppemist (august 2010), et komiteel oleks võimalik edastada kõigile ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tulemused neid puudutavates valdkondades;

23.

tervitab kavatsust vähendada VKEde tarbetut koormamist ja suurendada infotehnoloogia kasutamist. Ühenduse õiguskeskkonna lihtsustamise üks eesmärke peaks olema õigusaktide muutmine lihtsamaks ja tõhusamaks ehk seega senisest kasutajasõbralikumaks;

24.

tunnistab, et parem õigusloome käib käsikäes õigusaktide korrapärase hindamisega. Seega peaksid kõik Euroopa Liidu õigusaktid sisaldama süstemaatiliselt hindamist puudutavaid sätteid, et kõik huvitatud osapooled saaksid jagada oma kogemusi seoses kõnealuste õigusaktide praktilise mõju, nende elluviimise ja neist kinnipidamisega;

25.

kutsub seadusandliku võimuga piirkondasid üles teadvustama seda, et proaktiivsema rolli võtmine läbirääkimistes ELi õigusaktide üle ja õigusaktide ülevõtmises võiks neile märkimisväärset kasu tuua. Ka teistel kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll. Lisaks kutsub komitee liikmesriike üles võimaldama sellist aktiivset osalust nii suures ulatuses kui võimalik;

26.

rõhutab, et Euroopa piirkondlikud paktid, nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR), suurendaksid territoriaalset ühtekuuluvust ja tugeva kohaliku mõjuga poliitikate paindlikkust. Kuna ETKR on juriidiline isik, mille raames on partneritel võimalik luua territoriaalseks koostööks stabiilne õiguslik struktuur, tagab see mitmetasandilise valitsemise parema rakendamise ning edendab paremat õigusloomet kohalikul ja piirkondlikul tasandil kogu Euroopas;

27.

kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et lihtsustada riiklikke õigusakte ja võtma ühenduse direktiivid nõuetekohaselt ja kiiresti üle. Liikmesriikidel tuleks osana sellest protsessist konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ja arvestada nende ettepanekute ja algatustega;

28.

kutsub riikide seadusandjaid veel kord üles hoiduma ELi õigusaktide ülevõtmisel liigrangest rakendamisest (nn goldplating). Oma aruannetes ELi direktiivide korraliku elluviimise kohta nõutud tähtaegade jooksul võiks komisjon nimetada, millised liikmesriigid on otsustanud määratleda laiemad riiklikud kohustused;

29.

rõhutab, et komisjon ja Euroopa Kohus peaksid võtma arvesse kohtu otsuste mõju piirkondadele ja kohalikele omavalitsustele;

30.

kutsub Euroopa Komisjoni üles määrama täpselt kindlaks konkreetsed olukorrad, kus riigiabi on kaasatud, rõhuasetusega neile küsimustele ja olukordadele, mis kuuluvad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse;

31.

kutsub Euroopa Komisjoni üles kasutama parema õigusloome tegevuskava tutvustamisel rohkem kodanikele suunatud lähenemisviisi. Jõupingutused ja teavitustegevus peaksid olema suunatud eelkõige valdkondadesse, mille puhul kodanikud näevad suurimat lisaväärtust;

32.

soovitab kasutada direktiivide koostamisel selgemat keelekasutust: see vähendaks väärtõlgendamist ja sellest tulenevat viivitust või ebaõiget ülevõtmist;

33.

tunnistab, et liikmesriikide seadusandjatel, kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ning nende esindusorganisatsioonidel on oma roll ELi õigusaktidest ja nende riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmisest paremal teavitamisel nende rakendajatele ja tavakodanikele.