Dit document is overgenomen van EUR-Lex
Document 52008XX0124(04)
Notifications under Article 37 of Regulation (EC) No 562/2006 of the European Parliament and of the Council of 15 March 2006 establishing a Community Code on the rules governing the movement of persons across borders (Schengen Borders Code) — The obligation on third-country nationals to report their presence on the territory of any Member State pursuant to Article 21(d)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006 . aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 37 kohased teated – Kolmandate riikide kodanike kohustus teatada oma viibimisest mis tahes liikmesriigi territooriumil vastavalt artikli 21 punktile d
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006 . aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 37 kohased teated – Kolmandate riikide kodanike kohustus teatada oma viibimisest mis tahes liikmesriigi territooriumil vastavalt artikli 21 punktile d
ELT C 18, 24.1.2008, blz. 25–30
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
24.1.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 18/25 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 37 kohased teated
Kolmandate riikide kodanike kohustus teatada oma viibimisest mis tahes liikmesriigi territooriumil vastavalt artikli 21 punktile d
(2008/C 18/04)
BELGIA
Kõnealune kohustus on üksikasjalikult sätestatud järgmistes meetmetes:
|
— |
15. detsembri 1980. aasta seaduse (mittekodanike juurdepääsu kohta territooriumile, mittekodanike elukoha, elama asumise ja deporteerimise kohta) jaotis 5: „Mittekodanik, kes ei viibi asutuses, mis peab seaduse kohaselt ta reisijana registreerima, peab end registreerima oma viibimise asukohaks oleva omavalitsusüksuse administratsioonis kolme tööpäeva jooksul pärast kuningriiki saabumist, välja arvatud juhul, kui ta kuulub ühte mittekodanike kategooriasse, kelle kuningas on nimetatud kohustusest vabastanud. Kuningas määrab kindlaks registreerimise viisi ja registreerimisel väljastatava registreerimist kinnitava dokumendi vormi;” |
|
— |
8. oktoobri 1981. aasta kuningliku seadluse (mittekodanike juurdepääsu kohta territooriumile, mittekodanike elukoha, elama asumise ja deporteerimise kohta) jaotis 18: „Kohalikus omavalitsuses registreerimise kohustust ei kohaldata:
|
|
— |
8. oktoobri 1981. aasta kuningliku seadluse (mittekodanike juurdepääsu kohta territooriumile, mittekodanike elukoha, elama asumise ja deporteerimise kohta) jaotis 27: „Mittekodaniku alla 15aastased lapsed peab kohalikus omavalitsuses registreerima nende isa või ema või nende eest vastutav isik või institutsioon;” |
|
— |
8. oktoobri 1981. aasta kuningliku seadluse (mittekodanike juurdepääsu kohta territooriumile, mittekodanike elukoha, elama asumise ja deporteerimise kohta) jaotis 28: „Haagissuvilas, autos või laeval elav mittekodanik peab end registreerima ettenähtud aja jooksul mittekodanike nimekirja selles omavalitsusüksuses, kus ta soovib kasutada ametlikke kommunikatsioonisüsteeme. Kohaliku omavalitsuse asutused vastutavad tunnistuse väljastamise eest, mis kinnitab tema registreerimist kõnealuse omavalitsusüksuse mittekodanike nimekirjas.” |
BULGAARIA
Kolmandate riikide kodanike kohustust teatada oma viibimisest mis tahes liikmesriigi territooriumil vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 22 reguleeritakse Bulgaaria Vabariigis viibivate välisriigi kodanike seadusega:
Artikli 18 lõige 1: Bulgaaria Vabariiki sisenedes täidab välisriigi kodanik aadressikaardi vastavalt siseministri kinnitatud näidisele, milles ta deklareerib oma külastuse eesmärgi ja millele ta kirjutab aadressi, kus ta hakkab elama.
TŠEHHI VABARIIK
Kolmandate riikide kodanike kohustus teatada vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 22 oma viibimisest Tšehhi Vabariigi territooriumil on sätestatud seaduses nr 326/1999 Coll. välismaalaste viibimise kohta Tšehhi Vabariigi territooriumil (VII peatükk, paragrahvid 93–102, milles käsitletakse territooriumil viibimisest teatamist).
Vastavalt nimetatud seadusele on välismaalane kohustatud politseile teatama oma viibimisest Tšehhi Vabariigi territooriumil kolme päeva jooksul pärast saabumist.
TAANI
Taani on otsustanud Schengeni lepingu artiklit 22 mitte rakendada.
Välismaalaste seadus ja välismaalaste kord ei sisalda sätteid kolmandate riikide kodanike kohustuse kohta teatada teisest Schengeni liikmesriigist saabumisel oma viibimisest riigis.
SAKSAMAA
Kolmanda riigi kodanikud on kohustatud Schengeni konventsiooni artikli 22 kohaselt teavitama oma viibimisest liikmesriigi territooriumil. Saksamaal on kõnealune teavitamiskohustus sätestatud teavitamiskohustust käsitleva õigusraamistiku seaduse (Melderechtsrahmengesetz) paragrahvides 11, 14 ja 16 ning liidumaade seadustes, mis käsitlevad endast teatamist.
Vastavalt teavitamiskohustust käsitleva õigusraamistiku seadusele ja asjaomastele sätetele liidumaade seadustes, mis käsitlevad endast teatamist, kehtib üldine teavitamiskohustus, kui asutakse riiki elama (sisseregistreerimiskohustus), ja kui lahkutakse riigist välismaale (väljaregistreerimiskohustus). Teavitamiskohustus tuleb täita ühe/kahe nädala jooksul pärast riiki elama asumist või sealt lahkumist, millega kaasneb eluasemest loobumine. Pädevad asutused on kohalikud registreerimisasutused.
Üldine teavitamiskohustus on kehtestatud nii sakslastele kui ka välismaalastele. ELi kodanikest välismaalasi ei eristata kolmanda riigi kodanikest.
Üldist teavitamiskohustust käsitlevad sätted ei hõlma eriteavitamiskohustust ööbimiskohtades ja haiglates või hooldekodudes.
EESTI
Vastavalt riigipiiri seaduse (avaldatud Riigi Teatajas I 1994, 54, 902; 2006, 26, 191) paragrahvile 9 võib riigipiiri ületada piiripunktide kaudu. Seepärast ei ole riigis viibimisest vaja teatada.
KREEKA
Seaduse 3386/2005 artikli 87 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et kolmandate riikide kodanikud peavad Kreekasse sisenedes kohe teatama oma saabumisest neile majutusteenust pakkuvale isikule, esitades oma passi või muu rahvusvahelistes konventsioonides tunnustatud reisidokumendi, sissesõiduviisa või elamisloa. Majutusteenust või ajutist elupaika pakkuv isik peab seejärel kohe teavitama politseiosakonda või pädevat välismaalaste ja migratsiooniametit nende välismaalaste saabumisest ja lahkumisest, keda ta majutab. Käesolevaid sätteid rikkunud välismaalastele ja teistele isikutele määratakse trahv 1 500 – 3 000 eurot.
HISPAANIA
Hispaania õiguse kohaselt peavad kolmandate riikide kodanikud teatud juhtudel oma riiki sisenemise deklareerima.
30. detsembri 2004. aasta kuningliku seadluse 2393/2004 (millega võeti vastu 11. jaanuari 2000. aasta alusseaduse 4/2000 (mis käsitleb välisriikide kodanike õigusi ja vabadusi Hispaanias ning nende sotsiaalset integratsiooni) rakendamismäärused) artikkel 12 kõlab järgmiselt:
|
1. |
„Hispaania territooriumile saabunud välisriikide kodanikud, kes on saabunud riigist, millega Hispaania on allkirjastanud piirikontrolli kaotamise lepingu, on kohustatud isiklikult teatama oma saabumisest Hispaania politseiasutustele. |
|
2. |
Kui riiki sisenemise ajal sellest ei teatata, tuleb seda teha riigi politseiametis või välismaalaste ametis kolme tööpäeva jooksul pärast sisenemise kuupäeva.” |
PRANTSUSMAA
Prantsuse õigusaktides sätestatakse see kohustus CESEDA (Code de l'entrée et du séjour des étrangers et du droit d'asile, välismaalaste riiki sisenemise ja seal viibimise ning varjupaigaõiguse koodeksi) artiklites L.531-2, R.211-32, R.211-33, R.212-5 ja R.212-6, milles sedastatakse, et kolmandate riikide kodanikud allkirjastavad deklaratsiooni sisenemisel emamaa territooriumile.
ITAALIA
Teave avaldatakse hiljem.
KÜPROS
Määruse 242/72 (nagu seda on muudetud), avaldatud välismaalaste ja immigratsiooniseaduse (nagu seda on muudetud) peatüki 105 alusel, paragrahvides 35 ja 36 sätestatakse, et iga Küprose Vabariiki saabuv välismaalane teatab endast seitsme päeva jooksul pärast saabumist selle registreerimispiirkonna registriametniku büroole, kus välismaalane kavatseb elama hakata või kus asub tema kavandatav elukoht, ning talle väljastatakse selle sätte alusel registreerimistunnistus.
LÄTI
Läti Vabariigis alalist või ajutist elamisluba taotledes peavad kolmandate riikide kodanikud teatama oma elukoha.
LEEDU
Kolmandate riikide kodanikud ei ole kohustatud teatama oma viibimisest Leedu territooriumil vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 22.
LUKSEMBURG
Kolmandate riikide kodanikud peavad teatama oma riigis viibimisest kolme päeva jooksul omavalitsusüksusele või hotellile, kus nad peatuvad.
UNGARI
2001. aasta õigusakti XXXIX (välismaalaste riiki sisenemise ja seal viibimise kohta) artiklis 88 sätestatakse, et välismaalane on kohustatud teatama oma majutuskoha välismaalastega tegelevale politseiasutusele.
MALTA
Hetkel peavad kolmandate riikide kodanikud järgima ainult immigratsiooniseaduses (Immigration Act, § 217) ja täiendavates õigusaktides sätestatud sisenemistingimusi. Schengeni konventsiooni artikli 22 kohased õigusaktid jõustuvad enne Malta ühinemist Schengeni alaga.
MADALMAAD
Välismaalaste seaduse artiklis 4.4 sätestatakse, et välispiiri kaudu Madalmaadesse sisenenud või sealt lahkuv välisriigi kodanik peab teatama endast välispiiri piiripunktis selle lahtiolekuajal ja teatama endast piirikontrolli eest vastutavale isikule. Madalmaade minister võib teha sellest nõudest teatavatel tingimustel erandi. Eespool osutatu ei kehti Beneluxi kodanike kohta.
Tingimusjuurdepääsu puhul võidakse kehtestada ka registreerimisnõue. Registreerimisnõue hõlmab põhimõtteliselt teatamist kolme päeva jooksul välisriigi kodaniku peatuskohaks oleva omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei välismaalaste osakonnale. Kui välisriigi kodanik ei saa laupäeva, pühapäeva või riigipüha tõttu registreerimisnõuet kolme päeva jooksul täita, tehakse piiriületusdokumenti järgimine märge: „teatada hiljemalt … (kuupäeval)”.
Samuti sätestatakse välismaalaste seaduse artiklis 4.39, et ilma seadusliku elukohata välisriigi kodanik peab viivitamata endast isiklikult teatama oma peatuskohaks oleva omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei ülemale.
Välismaalaste seaduse artiklis 4.47 sätestatakse, et:
|
1. |
„Välisriigi kodanik, kes vastavalt nimetatud õigusakti jaotisele 8.i elab riigis seaduslikult ja kes on saabunud Madalmaadesse kauemaks kui kolmeks kuuks, peab sellest teatama isiklikult kolme päeva jooksul pärast Madalmaadesse saabumist oma elukohaks oleva omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei ülemale. |
|
2. |
Lõikes 1 osutatud kolmekuulise ajavahemiku arvestamisel võetakse arvesse varasemat elamist Madalmaades vahetult saabumisele eelnenud kuue kuu jooksul. |
|
3. |
Kui välisriigi kodanik on alla 12aastane, teatab sellest isik, kellega koos ta elab või asub.” |
Välismaalaste seaduse artiklis 4.48 sätestatakse, et:
|
1. |
„Välisriigi kodanik, kes elab vastavalt seaduse jaotisele 8.i riigis seaduslikult ja kes on saabunud Madalmaadesse maksimaalselt kolmeks kuuks, peab sellest teatama isiklikult kolme päeva jooksul pärast Madalmaadesse saabumist oma elukohaks oleva omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei ülemale. |
|
2. |
Eelmisest lõikest tulenev alla 12aastase välisriigi kodaniku registreerimise kohustus lasub isikul, kellega koos see välisriigi kodanik elab või asub. |
|
3. |
Lõiget 1 ei kohaldata välisriigi kodanike suhtes, kes elavad hotellis või institutsioonis, mille omanik, pidaja või haldur on vastavalt omavalitsuseeskirjadele kohustatud isikute ööbimisest määratud asutustele teatama.” |
Välismaalaste seaduse artiklis 4.49 sätestatakse, et:
|
1. |
„Välisriigi kodanik, kellel on viisa või piiriületusdokument, millesse asjaomane pädev asutus on teinud märke Madalmaade välismaalaste politseile teatamise kohta kolme päeva jooksul pärast välisriigi kodaniku Madalmaadesse saabumist, teatab isiklikult selles märkes osutatud omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei ülemale. |
|
2. |
Lõiget 1 ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Majandusühenduse lepingu osalisriikide kodanike ja Šveitsi kodanike suhtes.” |
Välismaalaste seaduse artiklis 4.50 sätestatakse, et:
|
1. |
„Välisriigi kodanik, kes on saabunud Madalmaadesse otsima tööd meremehena, teatab sellest kolme päeva jooksul pärast Madalmaadesse saabumist oma tööotsimise asukohaks oleva omavalitsusüksuse piirkonnapolitsei ülemale. |
|
2. |
Lõiget 1 ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Majandusühenduse lepingu osalisriikide kodanike ega Šveitsi kodanike suhtes.” |
AUSTRIA
Politseis registreerimise kohustust käsitleva Austria föderaalseaduse (teatamist käsitlev seadus 1991 – MeldeG) paragrahv 5, Austria Föderaalõiguse Teataja 1992/9 Austria Föderaalõiguse Teataja I 2006/45 redaktsioonis.
Hotellimajutus
„1) Igaüks, kes kasutab hotellimajutust – olenemata antud majutuse kestusest –, tuleb registreerida sissekandega külalisteraamatusse ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul 24 tunni jooksul pärast saabumist.
2) Igaüks, kes lahkub hotellist, peab oma registreeringu tühistama sissekandega külalisteraamatusse vahemikus 24 tundi enne lahkumist kuni vahetult lahkumisjärgse ajani.
3) Lõigetes 1 ja 2 osutatud registreerimiskohustusest tehakse erand vähemalt kaheksaliikmelistele reisijate gruppidele, välja arvatud grupijuht, kui grupijuht esitab majutusasutusse saabumisel majutusasutuse juhtajale või tema volitatud esindajale oma grupi ühise nimekirja, kus on esitatud nimed ja kodakondsus ning – väliskülaliste puhul – reisidokumendi liik, number ja selle väljastanud asutus. Nimetatud säte kehtib ainult siis, kui reisijate gruppi ei majutata koos samasse hotelli kauemaks kui üheks nädalaks.
4) Kui hotellimajutuse periood ületab kahte kuud, tuleb külaline registreerida ka registriametis. Registreerida tuleb hiljemalt kolmandal päeval pärast kahe kuu möödumist; vastasel juhul kohaldatakse paragrahve 3 ja 4 mutatis mutandis.”
Politseis registreerimise kohustust käsitleva Austria föderaalseaduse (teatamist käsitlev seadus 1991 – MeldeG) paragrahv 6, Austria Föderaalõiguse Teataja 1992/9 Austria Föderaalõiguse Teataja I 2006/45 redaktsioonis.
„Olenemata paragrahvile 5 vastavast registreerimiskohustusest peavad registreerimiskohustusega välismaalased, kes teevad Austria Vabariigi territooriumil tööd, milleks on nõutav ametlik luba, ja saavad selle eest tasu, olema teatamisasutuses registreeritud ja laskma seal oma registreeringu tühistada. Paragrahvide 3 ja 4 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.”
Teatamist käsitleva õigusakti (MeldeG) paragrahv 3 – kortermajutus; registreerimine
„1) Kõik kortermajutusse asujad peavad end registriametis kolme päeva jooksul registreerima.
2) Registreerimisvorm tuleb täita täielikult ja nõuetekohaselt iga registreeritava isiku kohta. Kui korter asub hoones, millel on mitu aadressi, tuleb korteri asukoht määrata kindlaks Austria postiameti 1997. aasta seaduse paragrahvi 14 lõike 2 alusel.
3) Registreerimiseks on lisaks elanikeregistri numbrile vajalikud majutusteenust kasutava isiku nõuetekohaselt täidetud registreerimisvorm ning notariaalaktid isikuandmete kohta (paragrahvi 1 lõige 5a); isik on kohustatud oma isikusamasuse kindlakstegemisel koostööd tegema. Kui kõnealune isik registreerib majutuskoha oma peamise elukohana ja kui registreeritav isik on juba peamise elukoha Austria Vabariigi territooriumil registreerinud, tuleb selle majutuskohaga seotud registreering peamise elukoha kohta pädevas registriametis samal ajal tühistada või registreeringut muuta (paragrahv 11 lõige 2).
4) Registriamet peab registreeringu ja vajaduse korral registreeringu muutmise või registreeringu tühistamise kirjalikult kinnitama. Seda tehakse registreerimismärke lisamisega koopiale, millelt on näha üldandmebaasist võetud varasemad registreeringud või – registreerimiskohustusega isiku taotluse korral – viimati muudetud registriandmete koopiale. Kui registreerimise ajal muudetakse registreeringut vastavalt lõikele 3 pädevas registriametis, vastutab elanike keskregistris muudatuse tegemise eest viimane registriamet; registriametile, keda see puudutab (lõige 1), antakse andmete saamiseks juurdepääs elanike keskregistrile.”
MeldeG paragrahv 4 – kortermajutus; registreeringu tühistamine
„1) Kortermajutusest loobuv isik peab laskma oma registreeringu registriametis tühistada kolme päeva jooksul enne või pärast kortermajutusest loobumist.
2) Tingimusel, et dokumentaalsetele tõenditele on lisatud ka registreerimiskohustusega isiku isikuandmed, võib registreeringu tühistada ka registreerimispädevusega registriamet uue registreeringu tegemisel.
3) Registreerimisvorm tuleb nõuetekohaselt ja täielikult täita kõigi isikute kohta, kelle registreeringut tahetakse tühistada.
4) Registriamet peab tühistamise kinnitama üldandmebaasi (paragrahv 16) kirjaliku koopiaga asjaomase isiku kohta või viimase nõudmisel viimaseid muudatusi sisaldavate registriandmete koopiaga, lisades sellele registreerimismärke, mis esitatakse registreerimiskohustusega isikule dokumentaalse tõendina registreeringu tühistamise kohta. Kui registreering tühistatakse vastavalt lõikele 2 või paragrahvi 3 lõikele 3 pädevas registriametis, vastutab elanike keskregistris muudatuse tegemise eest viimane registriamet; asjaomasele registriametile (lõige 1), antakse andmete saamiseks juurdepääs elanike keskregistrile.”
MeldeG paragrahv 1 – mõistete määratlused
„5a) Isikuandmed on nimed, sugu, sünniandmed (asukoha puhul Austrias linn, kuupäev, provints ning asukoha puhul välismaal riik), elanikeregistri number (elanike keskregistri number) ja kodakondsus; välismaalaste puhul lisaks nende reisidokumendi liik, number ja selle väljastanud asutus ning väljastamise kuupäev ja reisidokumendi väljastanud riik.”
MeldeG paragrahv 11 – registreerimisandmete muutmine
„2) Registriandmeid tuleb muuta ühe kuu jooksul, kui lõigetes 1 ja 1a loetletud muudatused on tehtud välismaal või kui isiku peamiseks elukohaks saab majutusasutus või isik kolib majutusasutusest välja, ilma et see oleks seotud kaebusega (paragrahv 17). Uue elukoha registreerimisel peab registreerimiskohustusega isik esitama dokumentaalse tõendi, milles näidatakse, et eelmise elukoha suhtes on registreeringu muutus jõustunud.”
POOLA
10. aprilli 1974. aasta elanikkonda ja isikutunnistusi käsitleva seaduse (seaduste kogu 06.139.993, koos hilisemate muudatustega) artiklite 23–26 kohaselt on Poola Vabariigi territooriumil viibivad välismaalased kohustatud teatama oma riigis viibimisest vastavalt eespool osutatud seaduses sätestatud eeskirjadele.
Välismaalased, kes peatuvad mujal kui hotellis, töö, hariduse, ravi või puhkusega seotud majutusasutuses, on kohustatud oma ajutisest riigis viibimisest teatama hiljemalt nelja päeva jooksul pärast Poola Vabariigi piiri ületamist.
Kui neljas riigis viibimise päev on puhkepäev, on viimane teatamispäev järgmine tööpäev.
Turismigrupi ajutisest riigis viibimisest teatab reisijuht, kes on kohustatud esitama hotelli juhile või hotelli töötajate volitatud liikmele turismigrupi liikmete ja nende reisidokumentide nimekirja, mis annavad neile õiguse Poola Vabariigi territooriumil viibida.
|
1. |
Oma alalisest riigis viibimisest teatav välismaalane esitab kõik nõutavad andmed, samuti talle elama asumise loa tulemusena väljastatud elamisloa, EÜ pikaajalise elamisloa, pagulasseisundi või nõusoleku riigis viibimise kohta või elama asumise loa, EÜ pikaajalise elamisloa, otsuse talle Poola Vabariigis pagulase seisundi andmise kohta või talle riigis viibimise kohta antud nõusoleku otsuse. |
|
2. |
Välismaalane, kes teatab ajutisest riigis viibimisest kestusega kõige rohkem kolm kuud, esitab nõutavad andmed ja viisa ning juhul, kui ta ületas piiri vastavalt viisanõude tühistamise või piiramise lepingule, reisidokumendi, välismaalase ajutise isikutunnistuse, elamisloa või tähtajalise elamisloa, elama asumise loa või EÜ pikaajalise elamisloa või otsuse talle Poola Vabariigis pagulase seisundi andmise kohta või talle riigis viibimise kohta antud nõusoleku otsuse. |
PORTUGAL
8. augusti 1998. aasta dekreet-seaduse 244/98 (mida on muudetud 25. veebruari 2003. aasta dekreet-seadusega 34/2003) artikli 26 lõikes 1 kehtestatakse kohustus teatada riiki sisenemisest: teisest liikmesriigist üle ilma piirikontrollita piiri riiki sisenev välismaalane peab sellest teatama kolme päeva jooksul pärast riiki sisenemist.
RUMEENIA
Välismaalasi käsitleva õigusakti nr 194/2002 artiklis 102 sätestatakse, et:
„1) Seaduslikult Rumeenia territooriumile sisenenud välismaalasel on kohustus teatada sellest pädevale territoriaalsele ametiasutusele kolm päeva pärast riiki sisenemise kuupäeva. ELi ja EMP liikmesriikide kodanikud on sellest kohustusest vabastatud.
2) Hotelli või turismiettevõttesse majutamise puhul täidab välismaalane haldusasutuses registreerimisformaalsused; viimane edastab vajalikud andmed pädevale territoriaalsele politseiasutusele.”
SLOVEENIA
Alalise ja ajutise elukoha registreerimise ja registreeringu tühistamise ning külaliste registreerimise ja registreeringu tühistamise viisi ja menetlusi reguleeritakse elukoha registreerimist käsitleva õigusaktiga (ZPPreb-UPB1, Ur. l. RS nr 59/2006), milles sätestatakse välismaalaste kohustus end registreerida vastavalt elukoha liigile.
1. Majutus turismi- või hotelliettevõttes
Turismi- ja hotelliettevõtted on rajatised, mis on mõeldud isikute vastuvõtmiseks ööbimiseks või puhkuseks (hotellid, motellid, tervisekeskused, pansionaadid, külalistemajad, turismitalud, puhkekülad, puhkelaagrid, väikelaevasadamad, alpimajad ja muud ööbimiseks või puhkuseks kasutatavad majad või ehitised).
Turismi- või hotelliettevõttes peatuvad välismaalased peab majutuse pakkuja registreerima asjaomases politseijaoskonnas 12 tunni jooksul pärast nende saabumist ning tühistama registreeringu 12 tunni jooksul pärast nende lahkumist (ZPPreb artikli 10 lõige 1).
Majutuse pakkuja on juriidiline isik, iseseisev ettevõtja või füüsiline isik, kes pakub külalistele tasu eest ööbimis- ja puhkamisvõimalusi või kes pakub oma tegevuse osana isikutele ajutist majutust.
2. Elamine majutusettevõtetes
Majutusettevõtete hulka kuuluvad üksikmajutus, üliõpilaskodud ja tudengite majutusasutused, vanadekodud, hooldekodud ning muud ühismajutuseks ja 24tunniseks teenindamiseks, k.a majutus, mõeldud hooned.
Turismi- või hotelliettevõttes peatuvad elamisloata välismaalased peab majutuse pakkuja registreerima asjaomases politseijaoskonnas kolme päeva jooksul pärast nende saabumist ning tühistama registreeringu kolme päeva jooksul pärast nende lahkumist (ZPPreb artikli 10 lõige 2). Turismi- või hotelliettevõttes peatuvad elamisloaga välismaalased peab majutuse pakkuja registreerima asjaomases politseijaoskonnas kolme päeva jooksul pärast nende saabumist ning tühistama registreeringu kolme päeva jooksul pärast nende lahkumist (ZPPreb artikli 11 lõige 2).
3. Muud majutuskohad peale turismi-, hotelli- või majutusettevõtete
Elamisloata välismaalased, kes ei peatu turismi- või hotelliettevõttes, peavad end registreerima asjaomases politseijaoskonnas kolme päeva jooksul pärast riigipiiri ületamist või majutuskoha muutmist ning tühistama registreeringu enne lahkumist (ZPPreb artikli 10 lõige 3). Kehtiva elamisloaga välismaalased, kes ei ole oma alalist või ajutist elukohta Sloveenia Vabariigis kohaliku omavalitsuse asutuses registreerinud, peavad registreerima oma ajutise elukoha kohaliku omavalitsuse asutuses kolme päeva jooksul pärast elukohavahetust (ZPPreb artikli 12 lõige 3).
Elamisloaga välismaalased peavad teatama oma ajutisest elukohast kohaliku omavalitsuse asutusele kolme päeva jooksul pärast elukohavahetust, kui nad peatuvad või elavad ajutiselt väljaspool oma alalist või ajutist elukohta sellistest asutustes nagu puhkekodud, korterid ja muud sellised pinnad (välja arvatud turismiettevõtted, ajutised üüripinnad või hotellimajutus) ja kes kavatsevad seal peatuda üle 60 päeva ning on juba alalise või ajutise elukoha kohaliku omavalitsuse asutuses registreerinud (ZPPreb artikli 12 lõige 1).
4. Majutus tervishoiuasutuses
Tervishoiuasutused, kes võtavad ravile välismaalasi, peavad teavitama pädevat asutust 24 tunni jooksul pärast nende vastuvõtmist (Ztuj artikkel 84).
SLOVAKKIA
Teave avaldatakse hiljem.
SOOME
Välismaalaste seaduse (301/2004) jaotise 130 lõige 3
„Isik, kes ei ole ELi kodanik, või temaga võrdsustatud välismaalane teavitab ametiasutusi kolme päeva jooksul pärast riiki sisenemist. Edasised teatamissätted võidakse anda siseministri määrusega.”
ROOTSI
Artikli 21 punktiga d seotud riiklikke sätteid ei ole, välja arvatud välismaalaste seaduse 6. peatüki paragrahv 13, mis on sõnastatud järgmiselt:
„Kõik hotelli, pansionaati või muud ööbimist pakkuvat äriettevõtet pidavad isikud tagavad, et välismaalased esitavad enda andmed isiklikult, täites ja allkirjastades registreerimiskaardi. Riigi politseiamet võib kehtestada esitatavaid üksikasju käsitlevad nõudmised.
Välismaalane tõendab oma isikut kehtiva isikutunnistuse esitamisega.”
ISLAND
Välismaalaste seaduse nr 96/2002 artikli 17 lõike 1 kohaselt teatab kolmanda riigi kodanik, kellele on antud Islandil elamisluba, oma riigis viibimisest ametiasutustele ühe nädala jooksul pärast saabumist. Sama reegel kehtib kolmanda riigi kodaniku kohta, kes kavatseb elamisluba taotleda või kellelt nõutakse elamisloa olemasolu.
NORRA
Küsimus on reguleeritud immigratsiooniseaduse paragrahvi 23 esimeses lõigus, kus käsitletakse riigis viibimisest teatamist pärast välispiiri ületamist:
„Kuningriiki saabuv välismaalane teavitab viivitamata passikontrolli või lähimat politseiasutust.”
Lisaks sellele käsitletakse immigratsiooniseaduse jaotise 14 esimeses lõigus (ametiasutustele teatamine) välisriikide kodanike kohustust teatada oma viibimisest Norra territooriumil. Selles on sätestatud:
„Välisriigi kodanik, kellele on enne riiki sisenemist antud töö- või elamisluba, teavitab hiljemalt ühe nädala jooksul pärast riiki sisenemist kohalikku politseid. Sama kehtib välisriigi kodaniku kohta, kes kavatseb nimetatud luba taotleda või vajab seda luba.”