25.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 270/8

1.

Ülemaailmne finantskriis on märkimisväärselt süvenenud ja mõjutab tugevalt Euroopa Liidu pangandussektorit. Lisaks konkreetsetele probleemidele, mis tulenevad peamiselt Ameerika Ühendriikide hüpoteeklaenude turust ja hüpoteegiga tagatud varadest või on seotud teatavate pankade liigselt riskantsetest strateegiatest põhjustatud kahjudega, on viimastel nädalatel usaldus pangandussektoris üldiselt kahanenud. Teatavate finantsasutuste krediidiriskiga seotud üleüldise ebakindluse tagajärjel on pankadevaheline laenuturg kokku kuivanud ja seetõttu on kõikide finantsasutuste juurdepääs likviidsetele vahenditele järjest keerulisemaks muutunud.

2.

Praegune olukord ähvardab teatavate finantsasutuste toimimist probleemide tõttu, mis tulenevad nende konkreetsest ärimudelist või äritavast, mille nõrkuse finantsturgudel valitsev kriis on esile toonud ja teravamaks muutnud. Selleks et nende asutuste likvideerimise asemel nende pikaajaline elujõulisus taastada, on vaja nende tegevus põhjalikult ümber korraldada. Praegu valitsevates oludes mõjutab kriis samamoodi põhimõtteliselt usaldusväärseid finantsasutusi, kelle probleemid tulenevad eranditult üldistest turutingimustest, mis on oluliselt piiranud juurdepääsu likviidsetele vahenditele. Nende asutuste pikaajalise elujõulisuse taastamise käigus tuleb tõenäoliselt vähem ümberkorraldusi teha. Igal juhul võib liikmesriigipoolne (teatavate) selle riigi finantsturul tegutsevate asutuste toetamine anda neile muid samas liikmesriigis või muudes liikmesriikides tegutsevaid panku kahjustava eelise.

3.

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu võttis 7. oktoobri 2008. aasta kohtumisel vastu järeldused, milles lubatakse võtta kõik vajalikud meetmed pangandussüsteemi usaldatavuse ja stabiilsuse parandamiseks, et taastada pangandussektori asjakohane toimimine ja usaldusväärsus. Haavatavate, pangandussüsteemi seisukohalt oluliste finantsasutuste rekapitaliseerimist tunnustati hoiustajate huvide ja süsteemi stabiilsuse kohase kaitsmise ühe võimalusena. Veel lepiti kokku, et riiklik sekkumine tuleb otsustada riigi tasandil, kuid kooskõlastatud raamistikus ja vastavalt mitmele Euroopa Liidu ühisele põhimõttele (1). Samal kohtumisel tegi komisjon ettepaneku anda peatselt välja üldised raamsuunised, mille alusel saaks kiiresti hinnata rekapitaliseerimis- ja tagatiskavade ning nende kavade rakendamise juhtude kokkusobivust riigiabi eeskirjadega.

4.

Arvestades ulatuslikku kriisi, mis nüüd ohustab ka põhimõtteliselt usaldusväärseid panku, Euroopa finantsturgude märkimisväärset integreeritust ja vastastikust sõltuvust ning pangandussüsteemi seisukohalt oluliste finantsasutuste võimalikust maksejõuetusest tulenevaid tagasilööke, mis kriisi veelgi teravdavad, aktsepteerib komisjon seda, et liikmesriigid võivad pidada vajalikuks finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks sobivate meetmete võtmist. Finantssektori praeguste probleemide eriomase laadi tõttu võivad sellised meetmed ulatuda konkreetse finantsasutuse stabiliseerimisest kaugemale ja sisaldada üldisi kavasid.

5.

Kuigi riigiabi eeskirjade kohaldamisel finantsturgude kriisi reguleerivate meetmete suhtes tuleb kohaselt arvesse võtta praegu valitsevat erakorralist olukorda, peab komisjon tagama, et sellised meetmed ei kahjusta põhjendamatult konkurentsi turul tegutsevate finantsasutuste vahel ning et nendega ei kaasneks negatiivset kõrvalmõju teistele liikmesriikidele. Käesoleva teatise eesmärk on esitada suunised nii üldiste kavade ja nende kohaldamise konkreetsete juhtude kui ka erakorraliste, pangandussüsteemi seisukohalt oluliste juhtumite EÜ asutamislepinguga kokkusobivuse hindamiseks. Komisjon kohaldab neid kriteeriume liikmesriikide võetud meetmete suhtes nii kiiresti, kui on vajalik selleks, et tagada õiguskindlus ja taastada usaldusväärsus finantsturgudel.

6.

Riigiabi konkreetsetele raskustes olevatele ettevõtjatele hinnatakse tavaliselt vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c ja ühenduse suunistele (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, edaspidi „riigiabi suunised”) (2), milles kirjeldatakse komisjonipoolset EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tõlgendust kõnealuse abi andmisel. Need suunised on üldised, kuigi nendega nähakse ette teatavad konkreetsed kriteeriumid finantssektori kohta.

7.

Lisaks võib komisjon EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel lubada riigiabi „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”.

8.

Komisjon kinnitab, et senise praktika ja komisjoni otsuste tegemise tava (3) kohaselt nõuab asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt b liikmesriigi majanduse tõsise häire mõiste kitsendavat tõlgendamist.

9.

Arvestades praeguse kriisi tõsidust finantsturgudel ja selle võimalikku mõju liikmesriikide majandusele tervikuna, leiab komisjon, et artikli 87 lõike 3 punkti b võib praeguses olukorras kasutada õigusliku alusena laiaulatusliku kriisi käsitlemisele suunatud meetmete puhul. Eelkõige kehtib see abi suhtes, mida antakse liikmesriigi mõningatele või kõikidele finantsasutustele suunatud üldise kava alusel. Kui liikmesriigis finantsstabiilsuse eest vastutavad asutused teatavad komisjonile, et on tekkinud tõsise häire oht, peab komisjon seda hindamisel eriti oluliseks.

10.

Ka liikmesriikide juhtumipõhised sekkumised võivad vastata artikli 87 lõike 3 punktis b esitatud kriteeriumidele. Kuigi abi tuleb hinnata EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel vastu võetud riigiabi suuniste kohaselt, võimaldab praegune olukord nii mõlema kava kui ka juhtumipõhiste sekkumiste puhul kiita heaks erakorralisi meetmeid, nagu erakorralised struktuursed sekkumised, kolmandate isikute (näiteks võlausaldajad) huvide kaitsmine ja kestuselt kuute kuud ületada võivad päästemeetmed.

11.

Eelnevalt esitatud kaalutluste puhul tuleb siiski rõhutada, et artikli 87 lõike 3 punkti b kohaldamist ei saa põhimõtteliselt üle kanda muude konkreetsete sektorite kriisiolukordadele, kui puudub samaväärne oht, et need olukorrad võivad vahetult mõjutada liikmesriigi majandust tervikuna. Finantssektori puhul on selle sätte kasutamine võimalik vaid tõeliselt erakorralises olukorras, kus on ohustatud finantsturgude toimimine tervikuna.

12.

Kui liikmesriigi majanduses on tõsine häire vastavalt eelnevalt kirjeldatule, ei ole artikli 87 lõike 3 punkti b kohaldamine lubatud tähtajatult, vaid ainult seni, kuni kriisiolukord selle kohaldamist õigustab.

13.

Seetõttu peab kirjeldatud alustel koostatud üldisi kavasid, näiteks tagatis- või rekapitaliseerimiskavasid, korrapäraselt läbi vaatama ja need tuleb lõpetada kohe, kui asjaomase liikmesriigi majanduslik olukord seda võimaldab. Tunnistades, et praegu on võimatu prognoosida finantsturgude erakorraliste probleemide kestust ja et usalduse taastamiseks võib osutuda möödapääsmatuks teatada, et meetmeid kohaldatakse kogu kriisi vältel, leiab komisjon, et iga üldise kava kokkusobivusega seoses peab liikmesriik teostama vähemalt iga kuue kuu järel hindamise ja komisjonile selle tulemustest aru andma.

14.

Lisaks leiab komisjon, et likviidsusprobleemiga, kuid põhimõtteliselt usaldusväärsete finantsasutuste kohtlemine peaks praeguste erakorraliste asjaolude puudumisel erinema sisemiste probleemidega finantsasutuste kohtlemisest. Esimesel juhul on elujõulisuse probleemid olemuselt välistekkelised ja on seotud pigem praeguse eriti keerulise olukorraga finantsturgudel, mitte ebaefektiivsuse või liigsete riskide võtmisega. Selliste asutuste elujõulisust toetavate kavade põhjustatud kahju konkurentsile on üldiselt piiratum ja nõuab vähem põhjalikke ümberkorraldusi. Seevastu muud finantsasutused, kes tõenäoliselt kannatavad eelkõige näiteks ebaefektiivsusest, puudulikust varade ja kohustuste haldamisest või riskantsetest strateegiatest tulenevate kahjude all, vastavad päästmisabi tavaraamistikule ja vajavad eelkõige põhjalikku ümberkorraldamist, samuti asendusmeetmeid konkurentsi kahjustamise piiramiseks (4). Kõikidel juhtudel võib asjakohaste kaitsemeetmete puudumisel tekkida märkimisväärne kahju konkurentsile, mis tuleneb tagatis- ja rekapitaliseerimiskavade rakendamisest, sest need võivad lubamatult soosida abisaajaid nende konkurentide ees või teravdada muudes liikmesriikides asuvate finantsasutuste likviidsusprobleeme.

15.

Kooskõlas EÜ asutamislepingu riigiabi eeskirjade aluseks olevate üldpõhimõtetega, millega nõutakse, et antud abi ei või olla õiguspärase eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalikust ulatuslikum, ja et kahju konkurentsile välditakse või vähendatakse niipalju kui võimalik, ja arvestades vajalikul määral praeguse olukorraga, peavad kõik üldised toetusmeetmed olema:

16.

Nende kriteeriumide järgimine kooskõlas EÜ asutamislepingu riigiabi eeskirjade ja põhivabadustega, sealhulgas diskrimineerimiskeeluga, on vajalik siseturu häireteta toimimiseks. Komisjon võtab neid kriteeriume arvesse järgmistes punktides esitatud riigiabi meetmete kokkusobivuse hindamisel.

17.

Eespool toodud põhimõtete alusel kasutatakse järgmisi kaalutlusi deklaratsioonide, õigusaktide või lepingutega kehtestatud kohustuste kaitsmisega seonduvate tagatiskavade puhul, tingimusel et need kaalutlused on üldist laadi ja neid kohandatakse iga üksiku juhtumi konkreetseid vajadusi arvestades.

18.

Konkurentsile võib tekkida oluline kahju mõningate turuosaliste välistamisel tagatise saajate hulgast. Sellise tagatise saamise kriteeriumid peavad finantsasutuste jaoks olema objektiivsed, võtma arvesse nende tähtsust asjakohases pangandussüsteemis ja majanduses tervikuna, ja mittediskrimineerivad, et vältida lubamatut kahju ümberkaudsetel turgudel ja siseturul tervikuna. Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte rakendamiseks peaks kava hõlmama kõiki asjaomases liikmesriigis asutatud ja seal aktiivselt tegutsevaid finantsasutusi, sealhulgas nende tütarettevõtjaid.

19.

Praeguses erakorralises olukorras võib osutuda vajalikuks kinnitada finantsasutuste hoiustajatele, et nad ei kannata kahju, et vähendada pankade vahetamise võimalust ja lubamatut kõrvalmõju tugevatele pankadele. Põhimõtteliselt võib riigi poolt võetavate meetmete hulgas pidada üldisi tagatisi eraklientide hoiuste (ja eraklientide laenude) kaitsmiseks laialdase kriisi tõttu õiguspäraseks.

20.

Kuna tagatised ei piirdu vaid eraklientide hoiustega, tuleb kaetavate võlgade ja kohustuste liikide valikul piirduda niipalju kui võimalik konkreetselt raskusi põhjustavate ja praeguse finantskriisi asjakohaste aspektide käsitlemiseks vajalikuga, sest muidu võiksid tagatised lükata vajaliku kohanemisprotsessi edasi ja luua moraalse kahju tekkimise ohu (5).

21.

Selle põhimõtte kohaldamisel võib pankadevahelise laenutegevuse kokkukuivamine finantsasutustevahelise usalduse kahanemise tõttu õigustada teatavate äriklientide hoiuste ning isegi lühiajaliste või keskmise pikkusega võlakirjade tagamist, juhul kui need ei ole juba piisavalt kaetud kehtiva investeerimiskorra või muude meetmetega (6).

22.

Tagatise ulatuse laiendamisel suhteliselt laiast kohaldamisalast välja jäävatele muud liiki võlgadele on vaja selle põhjendatust põhjalikumalt kontrollida.

23.

Sellised tagatised ei peaks põhimõtteliselt katma allutatud laene (täiendavad omavahendid) või valimatult katma kõiki kohustusi, sest selle eesmärk oleks vaid aktsionäride ja muude riskikapitali investorite huvide kaitsmine. Kui sellised võlad kaetakse, võimaldades nii kapitali suurendamist ja seega laenutegevuse elavdamist, võivad osutuda vajalikuks teatavad piirangud.

24.

Nende tagatiskavade kestust ja ulatust, mis ei piirdu vaid eraklientide hoiustega, tuleb piirata hädavajaliku miinimumiga. Kooskõlas eespool toodud põhimõtetega ja arvestades võimatust prognoosida finantsturgude toimimise põhimõtteliste puudujääkide kestust, peab komisjon vajalikuks liikmesriikide iga üldise kava läbivaatamist iga kuue kuu järel kava jätkamise põhjendatuse ja võimalike kohandustega finantsturgude olukorra muutuste arvessevõtmiseks. Sellise läbivaatamise tulemused edastatakse komisjonile. Kui korrapärane läbivaatamine on tagatud, võib heaks kiita kavasid, mis hõlmavad ajavahemikke kuuest kuust kuni kahe aastani. Neid võib komisjoni nõusolekul veelgi pikendada, kui finantsturgudel valitsev kriis seda nõuab. Kui kava kohaselt võib tagatise andmist jätkata asjaomase võla katmiseks kuni kustutusajani, mis saabub pärast kava kohase tagatise andmise tähtaega, on konkurentsikahjustuste vältimiseks vaja täiendavaid kaitsemeetmeid. Sellised kaitsemeetmed võivad hõlmata käesoleva teatise kohaselt põhimõtteliselt lubatud tagatisperioodist lühemat perioodi, hoiatavaid hinnatingimusi ja tagastatava laenu asjakohaseid ülemmäärasid.

25.

Vastavalt riigiabi andmise üldpõhimõttele, mille kohaselt abi suurus ja osatähtsus ei tohi ületada minimaalselt vajalikku, peavad liikmesriigid võtma sobivaid meetmeid, millega tagatakse, et abisaajad ja/või majandussektor katavad osa tagatise kuludest ja vajaduse korral ka osa riigi kuludest, mis tekivad, kui riik on sunnitud tagatist kasutama.

26.

Erasektori panuse suurus ja laad sõltub konkreetsest olukorrast. Komisjon on seisukohal, et minimaalselt vajaliku abiga piirdumise nõue on täidetud juhul, kui täidetud on järgmised tingimused (7):

27.

Kuna tagatiskava võib avaldada kahjulikku mõju pankadele, kes tagatist ei saa, sealhulgas teiste liikmesriikide pankadele, tuleks süsteemi raames ette näha sobivad mehhanismid, et vähendada konkurentsi kahjustamist ja võimalust, et abisaajad kuritarvitavad riigi tagatisest tulenevat eelisseisundit. Need ettevaatusabinõud on olulised ka moraalse kahju vältimiseks ja peaksid vastavalt vajadusele osaliselt või täielikult hõlmama järgmisi meetmeid (9):

28.

Komisjon on seisukohal, et konkurentsi kahjustamise võimalikult täielikuks vältimiseks tuleb tagatiskava pidada ajutiseks erakorraliseks meetmeks, mille eesmärk on kõrvaldada praeguse finantsturgude kriisi olulisimad ilmingud. Need meetmed ei saa olemuslikult ja igakülgselt kõrvaldada kriisi sügavamaid põhjusi, mis peituvad finantsturgude ülesehituse struktuursetes puudustes, iga finantsasutuse konkreetseid probleeme ega mõlemat korraga.

29.

Seetõttu tuleb koos tagatiskavaga õigeaegselt rakendada sektorit tervikuna hõlmavaid kohandamismeetmeid ja/või korraldada ümber või likvideerida teatavad abisaajad, eeskätt niisugused, kelle suhtes on tagatis kasutusele võetud.

30.

Kui mõne maksejõuetu finantsasutuse tegevuse jätkumise tagamiseks võetakse tema suhtes erakorralise päästmismeetmena kasutusele tagatiskava, mis kahjustab konkurentsi veelgi rohkem kui abikava üldine kasutuselevõtmine, on eriti tähtis abisaaja ümberkorraldamiseks või likvideerimiseks võtta meetmeid niipea, kui finantsturgude olukord seda võimaldab. Sellest tuleneb nõue, et tagatiskava alusel maksete saaja ümberkorraldamise või likvideerimise kavast tuleb teatada komisjonile, kes hindab kavade vastavust riigiabi eeskirjadele (12).

31.

Ümberkorralduskava hindamisel lähtub komisjon järgmistest vajadustest:

32.

Pidades silmas, et praeguse kriisi erilisuse ning ulatuse tõttu võib seda pidada tõsiseks häireks liikmesriikide majanduses, saab komisjon hindamisel kasutada finantsasutuste suhtes riigiabi eeskirjade kohaldamisel saadud kogemusi.

33.

Komisjon arvestab ka seda, et meetmed, mida võetakse elujõulistele finantsasutustele krediidi kättesaadavaks tegemiseks, erinevad meetmetest, millega antakse abi niisugustele abisaajatele, kes eelnevale probleemile lisaks kannatavad ka ärimudelist või investeerimisstrateegiast tulenevate struktuursete likviidsusprobleemide käes. Suuremad mured on põhimõtteliselt seotud viimasesse rühma kuuluvate abisaajatega.

34.

Teise süsteemse vastumeetmena käesolevale finantskriisile võib luua rekapitaliseerimise skeemi, millega toetatakse üldiselt elujõulisi finantsasutusi, mis on raskustes finantsturgude äärmuslike olude tõttu. Niisuguse kava raames nähakse ette riigi vahendid, mida kasutatakse otseselt finantsasutuste kapitaliseerituse parandamiseks või selleks, et muul viisil soodustada erakapitali kaasamist süsteemse kahjuliku kõrvalmõju vältimiseks.

35.

Üldiste tagatiskavade suhtes eespool nimetatud tingimused kehtivad üldiselt mutatis mutandis ka rekapitaliseerimiskavade suhtes. Eeskätt peetakse silmas järgmisi tingimusi:

36.

Rekapitaliseerimismeetme puhul arvestatakse järgmisi asjaolusid.

37.

Abi saamise õiguse väljaselgitamisel tuleks lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest, nagu vajadus tagada likviidsusnõuetele vastav kapitalisatsioon, ilma et see põhjustaks põhjendamatut diskrimineerimist. Hea oleks, kui toetuse vajalikkuse hindamisel osaleksid ka järelevalveasutused.

38.

Kapitalisüst ei tohiks olla suurem kui minimaalselt vajalik ega tohiks abisaajal võimaldada ellu viia agressiivset äristrateegiat, laiendada oma tegevust või taotleda muid eesmärke, mis võivad konkurentsi põhjendamatult kahjustada. Eelnevat silmas pidades peetakse kiiduväärseks seda, kui finantsasutus täidab rangemaid likviidsusnõudeid ja/või piiratakse tema bilansimahtu. Pidades silma praegust kriisi, peaksid abisaajad lisama nii palju kui võimalik omavahendeid, sealhulgas eravahendeid (14).

39.

Finantsasutustele tuleb lisakapitali anda tingimustel, mis võimaldavad piirduda minimaalselt vajaliku abiga. Olenevalt sellest, millise vahendi liikmesriik valib (näiteks aktsiad, garantiid, allutatud kapital jms), peaks ta selles finantsasutuses põhimõtteliselt vastu saama õigused, mille suurus vastab tema osale rekapitaliseerimises. Uute aktsiate väljalaskehind tuleb kindlaks määrata turupõhiselt. Selle tagamiseks, et riigi toetus antakse üksnes piisava vastutasu eest, käsitatakse positiivsena niisuguseid vahendeid nagu näiteks piisava tootlikkusega eelisaktsiaid. Teise võimalusena võib kaaluda hilisema sissenõudmise või olukorra paranemise klausli kasutamist.

40.

Samasugustest kaalutlustest tuleb lähtuda ka muude meetmete ja kavade puhul, mille eesmärk on tugevdada finantsasutuste kapitalinõudeid ja millega lahendatakse finantsasutuste varadega seotud probleeme. Kui liikmesriik ostab või vahetab varasid, tuleb kedagi põhjendamatult diskrimineerimata võtta aluseks hind, mis on kindlaks määratud vastavalt nende varadega seotud riskidele.

41.

Abikava heakskiitmine ei vabasta liikmesriiki kohustusest esitada iga kuue kuu järel komisjonile aruanne abikava kasutamise kohta ega kohustusest esitada iga abisaajat käsitlev kava kuue kuu jooksul pärast sekkumist (15).

42.

Pidades silmas rekapitaliseerimismeetmete pöördumatust, viib komisjon rekapitaliseerimiskavade hindamise nagu tagatiskavadegi hindamise läbi viisil, millega tagatakse kavakohase rekapitaliseerimise kogumõju sidusus mõjuga, mida avaldab niisugune rekapitaliseerimise meede, mida ei võeta abikava raames. Hindamisel lähtutakse riigiabi suunistest, arvestades finantsturgude süsteemse kriisi iseärasusi.

43.

Praeguse finantskriisi tingimustes võib liikmesriik kavakohaselt lõpetada teatavate finantsasutuste tegevuse, mis alluvad selle liikmesriigi jurisdiktsioonile. Niisugune riigi vahendite andmisega seotud kavakohane likvideerimine otsustatakse üksikjuhtumite kaupa teise etapi meetmena pärast finantsasutusele päästeabi andmist, kui selgub, et seda asutust ei õnnestu edukalt ümber korraldada, või viiakse läbi üheainsa meetmena. Kavakohane lõpetamine võib olla ka üks üldise abikava meetmetest, näiteks kui liikmesriik kohustub algatama niisuguste finantsasutuste likvideerimise, mille puhul tagatis tuleb kasutusele võtta.

44.

Likvideerimiskava ja üksikute selle kava alusel võetud lõpetamismeetmete hindamisel lähtutakse mutatis mutandis samadest juhtnööridest, mis on eespool esitatud tagatiskavade kohta.

45.

Likvideerimismeetme puhul arvestatakse järgmisi asjaolusid.

46.

Likvideerimise käigus tuleb erilist tähelepanu pöörata moraalse kahju minimeerimisele. Seda silmas pidades ei tohi sundlõpetamise käigus abi saada aktsionärid ega teatavad võlausaldajad.

47.

Konkurentsi põhjendamatu kahjustamise vältimiseks ei tohiks likvideerimisetapp kesta kauem kui lõpetamiseks ilmtingimata vajalik. Niikaua kui finantsasutus veel tegutseb, ei tohiks ta alustada uusi tegevusi, vaid piirduma senise tegevuse jätkamisega. Tema pangandustegevusluba tuleks tühistada niipea kui võimalik.

48.

Selleks et tagada piirdumine eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajaliku abiga, tuleb arvestada, et praeguses finantskriisis stabiilsuse tagamiseks võib olla vaja maksta abimeetme raames hüvitist teatavatele likvideeritava panga võlausaldajatele. Hüvitatavate kohustuste valiku kriteeriumide kehtestamisel tuleks lähtuda samadest eeskirjadest kui tagatiskavaga hõlmatud kohustuste puhul.

49.

Selleks et tagada, et abi ei antaks finantsasutuse ostjale või tema osale ega müüdavale üksusele, tuleb järgida teatavaid müügitingimusi. Komisjon lähtub abi olemasolu kindlakstegemisel järgmistest kriteeriumidest:

50.

Kui neist kriteeriumidest lähtudes leitakse, et ostja või müüdud üksus on saanud abi, tuleb eraldi hinnata selle abi õiguspärasust.

51.

Lisaks tagatis- või rekapitaliseerimiskava raames antavale abile võivad liikmesriigid finantsasutuste ägedate likviidsusprobleemide lahendamisel pidada otstarbekaks anda riigi (sealhulgas keskpanga) vahenditest ka muud likviidsustoetust. Komisjon on juba selgitanud, et juhul, kui liikmesriik või keskpank võtab panganduskriisi lahendamisel mitte valikulisi meetmeid, vaid üldmeetmeid, milles võivad osaleda kõik teatavat tüüpi turuosalised (näiteks andes kõikidele turuosalistele ühesugustel tingimustel laenu), jäävad paljud niisugused üldmeetmed riigiabi andmise eeskirjade kohaldamisalast välja ja neist ei tule komisjonile teatada. Komisjon on seisukohal, et riigiabi andmise eeskirju ei kohaldata näiteks juhul, kui keskpank võtab rahapoliitika valdkonda kuuluvaid meetmeid, nagu avaturutehingud ja püsivahendid. Konkreetsele finantsasutusele antud sihttoetus ei pruugi teatavatel tingimustel olla riigiabi. Komisjon on seisukohal (16), et keskpanga vahenditest finantsasutusele antud abi ei pruugi olla riigiabi, kui on täidetud teatavad tingimused, sealhulgas:

52.

Komisjon on seisukohal, et vastavalt riigiabi suuniste põhimõtetele võib likviidsustoetuse kava raames riigi (sealhulgas keskpanga) vahenditest antav abi praegustes erakorralistes oludes olla õigusaktidega kooskõlas. Põhimõtteliselt võidakse likviidsustoetuse kava heaks kiita ajavahemikuks kuuest kuust kuni kahe aastani, kui kava vaadatakse läbi iga kuue kuu järel (17). Komisjon võib heaks kiita selle ajavahemiku pikendamise, kui finantsturgude kriis jätkub.

53.

Kohaldades käesolevas teatises käsitletavate meetmete suhtes riigiabi andmise eeskirju vastavalt finantsturgudel valitsevale olukorrale, peaks komisjon koostöös liikmesriikidega tagama, et eesmärkide saavutamisel välditakse võimalikult täielikult liikmesriikide sisese ja liikmesriikide vahelise konkurentsi kahjustamist. Selleks et soodustada koostööd ning pakkuda liikmesriikidele ja kolmandatele isikutele vajalikku õiguskindlust asutamislepingu kohaste meetmete õiguspärasuse suhtes (millest suurel määral sõltub usalduse taastumine turgude suhtes), on ülioluline, et liikmesriigid teavitaksid komisjoni oma plaanidest ja meetmete võtmise kavadest nii varakult kui võimalik, igal juhul aga enne meetme rakendamise algust. Komisjon on astunud samme, millega tagatakse, et otsus võetakse vastu kiiresti pärast täieliku teate saamist, vajadusel 24 tunni jooksul ja nädalavahetusel.

—

sekkumised peaksid olema õigeaegsed ja abi põhimõtteliselt ajutine;

—

liikmesriigid peavad arvestama maksumaksjate huvidega;

—

praegused aktsionärid peaksid kandma sekkumisega kaasnevad kulud;

—

liikmesriikidel peaks olema võimalus muuta juhtkonda;

—

juhtkond ei tohiks sobimatut tulu saada — valitsustel peaks muu hulgas olema õigus sekkuda tasude maksmisesse;

—

konkurentide õiguspäraseid huve tuleb kaitsta, eelkõige riigiabi eeskirjadega;

—

tuleks vältida negatiivset kõrvalmõju.