LISA

1. OSA

CASi nr: 7440-66-6		Einecsi nr: 231-175-3
Struktuurivalem:	Zn
Einecsi nimetus:	Tsink
IUPACi nimetus:	Tsink
Referent:	Madalmaad
Liigitus (1):	F; R15-17 (tsingipulber — tsingitolm (pürofoorne)) N; R50-53 (tsingipulber — tsingitolm (pürofoorne)) N; R50-53 (tsingipulber — tsingitolm (stabiliseeritud))

Riskihinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud kasutamispraktikal, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile edastatud riskihinnangus. Ohtu hinnati vastavalt metallide puhul sel ajal kasutatud meetodile ja tehnilisele juhenddokumendile ohtude hindamise kohta vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles on käsitletud registreeritud kemikaalide ohtlikkuse hindamist.

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt galvaanpindamiseks ja messingis. Lisaks kasutatakse seda survevalusulamites, valtsitud või survetöödeldud tsingina, värvipigmentides ja kemikaalides ning muude tsingiühendite tootmiseks. Tsingi ja teatavate tsingiühendite kasutamist nanomaterjalidena ei ole hinnatud.

Metalse tsingi jaoks tuletatud arvutuslikud mittetoimivad sisaldused (Predicted No-Effect Concentrations, PNECs), mis on esitatud ohuhinnangus, on leitud üksnes kõnealuses ohuhinnangus kasutamiseks. Neid ei tohi kasutada muuks otstarbeks, nagu keskkonnakvaliteedi standardite või puhastusnormide kehtestamine, ilma põhjalikult analüüsimata, kuivõrd need sobivad tolleks otstarbeks. Igal juhul tuleks kõnealuse analüüsi hädavajaliku osana kasutada parandusi biokättesaadavuse arvestamiseks.

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEMI, SEALHULGAS SETTEID

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.1

On vaja erimeetmeid ohtude piiramiseks järgnevalt loetletud konkreetsete kokkupuuteviiside korral. Selles järelduses arvestatakse järgmist: — kokkupuude tsingiga, mis on seotud metalse tsingi tootmise ja kasutamisega kuumsukelduspidevgalvaanimiseks, elektrogalvaanimiseks, messingis, survevalusulamites, valtsitud või survetöödeldud tsingina ja tsingipulbri või -tolmuna, võib avaldada mõju kohalikule veekeskkonnale (kaasa arvatud setted). Paljudes kohtades, kus metalset tsinki toodetakse või mitmel viisil töödeldakse, ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealustes piirkondades võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud; — muret tekitavad tsingi võimalikud mõjud kohalikule veekeskkonnale (kaasa arvatud setetele), mis on seotud tsingisisalduse suurenemisega kõnealuste piirkondade mõnedes, kuigi mitte kõigis, pinnaveekogudes ja setetes. Piirkondades, kus on selliseid pinnaveekogusid (ja setteid), soovitatakse tungivalt, et ohuvähendusmeetmeid käsitlevate otsuste tegemisel võetaks arvesse kogu olemasolevat teavet tsingiheite teadaolevate ja võimalike allikate ning piirkonna loomuliku taustkontsentratsiooni kohta. Ohuhindamise tulemused näitavad, et tsingi ja selle ühendite praegused kasutusviisid iseendast ei põhjusta selliste piirkondade pinnavetes ja setetes leitud kõrgenenud tsingisisaldust. Kõrgenenud tsingisisaldus veekogudes ja setetes, kus seda on leitud, võib olla tingitud tsingi ja selle ühendite mingist kombinatsioonist. Kõrgenenud taseme põhjuseks on mitmed heiteallikad, mis hõlmavad kohalikke tööstuslikke punktallikaid, varasemat saastatust, kaevandamist, geoloogilisi tegureid ja hajusallikaid. Iga sellise allika osatähtsus võib eri regioonides olla erinev. Kohalikud tööstuslikud punktsaasteallikad võivad olla seotud tootmisega, milles kasutatakse tsinki ja tsingiühendeid, mis satuvad ka heidetesse, samuti muud protsessid, mis ei ole otse seotud tsingi tootmise või kasutamisega tööstuses ja millel esineb ettekavatsematu heide. Ohuhinnangus neid ei vaadeldud, kuid ka sellistest allikatest võib tsinki sattuda veekeskkonda.

1.2	On vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse, et — ELis on põhjust muret tunda maanteede lähedal asuvate veekogude (ja setete) keskkonnaseisundi pärast. Kuna rida asjaolusid on veel ebaselged, siis on vaja täiendavaid andmeid ohuhinnangu kõnealuse osa täiendamiseks.

1.3

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktides 1.1 ja 1.2 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et — ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

2.1	On vaja erimeetmeid ohtude piiramiseks järgnevalt loetletud konkreetsete kokkupuuteviiside korral. Selles järelduses arvestatakse, et — on põhjust muret tunda tsingi mõju pärast kohaliku maismaaökosüsteemi seisundile kohtades, kus tegeldakse kuumsukelduspidevgalvaanimise ja elektrogalvaanimisega.

2.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul (transpordiga seotud heide maanteeäärsetel aladel, tsingi kogunemine pinnasesse mõnes piirkonnas), sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 2.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et — ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

3.1

On vaja piirata ohtu mõnede, kuid mitte kõigi kokkupuuteviiside korral. Selles järelduses arvestatakse, et — mõnes metalse tsingi tootmiskohas ning kohtades, kus tsinki kasutatakse kuumsukelduspidevgalvaanimiseks, elektrogalvaanimiseks, messingis, või survevalusulamites, võib kokkupuude tsingiga kahjustada reoveepuhastite mikroorganisme.

3.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike kokkupuuteviiside puhul, välja arvatud eespool punktis 3.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et — ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

KESKKONNA puhul

soovitatakse järgmist:

—

kaaluda direktiivi 2008/1/EÜ (2) ja 2000/60/EÜ (3) alusel, kas on vaja täiendavaid ohu vähendamise meetmeid muude tsingiheiteallikate jaoks kui need, mis on seotud toodetud või imporditud kemikaaliga (näiteks looduslikud allikad, kaevandamine, varasem saastatus, muude tsingiühendite kasutamine), mille kohta ohu vähendamise strateegias on tehtud järeldus, et need annavad olulise osa tsingi heitest veekeskkonda;

—	lubade andmise ja järelevalve hõlbustamiseks direktiivi 2008/1/EÜ alusel tuleks tsink võtta parima võimaliku tehnika suuniste väljatöötamise kavasse.

2. OSA

CASi nr: 7646-85-7		Einecsi nr: 231-592-0
Struktuurivalem:	ZnCl2
Einecsi nimetus:	Tsinkkloriid
IUPACi nimetus:	Tsinkkloriid
Referent:	Madalmaad
Liigitus (4):	Xn; R22 C; R34 N; R50-53

Ohuhinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud kasutamispraktikal, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile edastatud ohuhinnangus. Ohtu hinnati vastavalt metallide puhul sel ajal kasutatud meetodile ja tehnilisele juhenddokumendile ohtude hindamise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles käsitletakse registreeritud kemikaalide ohtlikkuse hindamist.

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt keemiatööstuses, galvaanimistööstuses, elektripatareide valmistamiseks ja agrokeemiatööstuses (fungitsiidid). Lisaks kasutatakse ainet trükitööstuses ja värvainete tootmiseks. Kasutamist nanomaterjalidena ei ole hinnatud.

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—	kõnealuse aine valmistamisel tekkiva auru sissehingamine võib põhjustada hingamisteede ärritust.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

Järeldused on esitatud ainult kohalike kokkupuuteviiside kohta. Piirkondlikke keskkonnaohtusid käsitlevad järeldused, mida on kirjeldatud metalse tsingi (Einecsi nr 231-175-3) ohtude hindamisel, kehtivad samuti.

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEMI, SEALHULGAS SETTEID

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.1

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et — kokkupuude ainega võib ühes tootmiskohas avaldada kahjulikku mõju kohalikule veekeskkonnale, samuti võib aine kasutamine värvainete ja tintide tootmiseks (valmististe koostamine ja töötlemine) kahjustada kohalikku veekeskkonda. Ühes tootmiskohas ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealuses piirkonnas võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud; — tootmisest tingitud kohalik kokkupuude ainega kolmes tootmiskohas võib avaldada kahjulikku mõju setetes elavatele organismidele, samuti võib aine kasutamine keemiatööstuses (töötlemine), elektripatareide tootmises (töötlemine), värvainete ja tintide tootmiseks (valmististe koostamine ja töötlemine) kahjustada kohalikku veekeskkonda. Paljudes tootmiskohtades ja töötlemisviiside puhul ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealuses piirkonnas võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud.

1.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 1.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et — ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

2.1	Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et — aine kasutamisest keemiatööstuses (töötlemine) ning värvainete ja tintide tootmisel (valmististe koostamine ja töötlemine) tingitud kokkupuude ainega võib kahjustada kohalikku maismaaökosüsteemi.

2.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 2.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et — ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

3.1

Ohtu on vaja vähendada; Selles järelduses arvestatakse, et — tootmisest tingitud kohalik kokkupuude ainega kolmes tootmiskohas ning aine kasutamine keemiatööstuses (töötlemine), värvainete ja tintide tootmiseks (valmististe koostamine ja töötlemine) võib avaldada kahjulikku mõju reoveepuhasti mikroorganismidele.

3.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike kokkupuuteviiside puhul, välja arvatud eespool punktis 3.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et — ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul

Ühenduses praegu kehtivad töötajate kaitset käsitlevad õigusaktid loovad üldise arvamuse kohaselt piisava raamistiku tsinkkloriidi ohtliku mõju vähendamiseks vajalikul määral ning neid õigusakte tuleb kohaldada.

KESKKONNA puhul

soovitatakse järgmist:

—

kaaluda direktiivi 2008/1/EÜ (2) ja 2000/60/EÜ (3) alusel, kas on vaja täiendavaid ohu vähendamise meetmeid muude tsingiheiteallikate jaoks kui need, mis on seotud toodetud või imporditud kemikaaliga (näiteks looduslikud allikad, kaevandamine, varasem saastatus, muude tsingiühendite kasutamine), mille kohta ohu vähendamise strateegias on tehtud järeldus, et need annavad olulise osa tsingi heitest veekeskkonda;

—	lubade andmise ja järelevalve hõlbustamiseks direktiivi 2008/1/EÜ alusel tuleks tsinkkloriid võtta parima võimaliku tehnika suuniste väljatöötamise kavasse.

3. OSA

CASi nr: 557-05-1 ja 91051-01-3 (5)		Einecsi nr: 209-151-9 ja 293-049-4
Struktuurivalem:
Einecsi nimetus:	Tsinkdistearaat
IUPACi nimetus:	Tsinkdioktadekanaat
Referent:	Madalmaad
Liigitus:	Puudub

Riskihinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud kasutamispraktikal, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile edastatud riskihinnangus. Ohtu hinnati vastavalt metallide puhul sel ajal kasutatud meetodile ja tehnilisele juhenddokumendile ohtude hindamise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles käsitletakse registreeritud kemikaalide ohtlikkuse hindamist.

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt polümeeride tootmisel stabiliseeriva lisandina, määrdeainena, vormimäärdena ja vahendina kummi pinna töötlemiseks.

Lisaks kasutatakse ainet värvide, lakkide ja värnitsate tööstuses lihvimis- ja silumisvahendina, ehitustöödel betooni veekindlaks muutmiseks, tselluloosi- ja paberitööstuses ning tekstiilitööstuses veekindlust lisava vahendina, kosmeetika- ja ravimitööstuses, keemia- ja metallitööstuses ning mujal. Kasutamist nanomaterjalidena ei ole hinnatud.

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

Järeldused on esitatud ainult kohalike kokkupuuteviiside kohta. Piirkondlikke keskkonnaohtusid käsitlevad järeldused, mida on kirjeldatud metalse tsingi (Einecsi nr 231-175-3) ohtude hindamisel, kehtivad samuti.

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEMI, SEALHULGAS SETTEID

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.1

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et — aine kasutamisel tekstiilitööstuses (lisaaine), tselluloosi- ja paberitööstuses (lisaaine), metallide tootmisel, puhastamisel ja töötlemisel (töötlemine) ning lisaainena ja töötlemisel muudes tööstusharudes tekkiv kokkupuude ainega võib mõjutada kohalikku veekeskkonda. Paljudes tootmiskohtades ja paljude töötlemisviiside puhul ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealuses piirkonnas võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud; — aine tootmisel kahes tootmiskohas ning kasutamisel pindade katmiseks (lisaaine ja tööstuslik kasutamine), tekstiilitööstuses (lisaaine ja töötlemine), tselluloosi- ja paberitööstuses (lisaaine ja töötlemine), metallide tootmiseks, puhastamiseks ja töötlemiseks (töötlemine) ning lisaainena ja töötlemiseks muudes tööstusharudes ning isiklikul ja kodusel tarbimisel tekkiv kohalik kokkupuude ainega võib mõjutada setetes elavaid organisme. Paljudes tootmiskohtades ja paljude töötlemisviiside puhul ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealuses piirkonnas võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud.

1.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 1.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et — ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

2.1	Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et — aine töötlemisest keemiatööstuses ja muudes tööstusharudes tingitud kokkupuude ainega võib mõjutada kohalikku maismaaökosüsteemi.

2.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 2.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et — ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

3.1.

Ohtu on vaja vähendada; Selles järelduses arvestatakse, et — aine kasutamisel keemiatööstuses (töötlemine), tekstiilitööstuses (lisaaine), tselluloosi- ja paberitööstuses (lisaaine), metallide tootmiseks, puhastamiseks ja töötlemiseks (töötlemine) ning lisaainena ja töötlemiseks muudes tööstusharudes tekkiv kokkupuude ainega võib mõjutada reoveepuhastite mikroorganisme.

3.2

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike kokkupuuteviiside puhul, välja arvatud eespool punktis 3.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et — ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

KESKKONNA puhul

soovitatakse järgmist:

—

kaaluda direktiivi 2008/1/EÜ (2) ja 2000/60/EÜ (3) alusel, kas on vaja täiendavaid ohu vähendamise meetmeid muude tsingiheiteallikate jaoks kui need, mis on seotud toodetud või imporditud kemikaaliga (näiteks looduslikud allikad, kaevandamine, varasem saastatus, muude tsingiühendite kasutamine), mille kohta ohu vähendamise strateegias on tehtud järeldus, et need annavad olulise osa tsingi heitest veekeskkonda;

—	lubade andmise ja järelevalve hõlbustamiseks direktiivi 2008/1/EÜ alusel tuleks tsinkdistearaat võtta parima võimaliku tehnika suuniste väljatöötamise kavasse.

---

(1)  Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1, parandus: ELT L 216, 16.6.2004, lk 3).

(2)  ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

(3)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(4)  Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1, parandus: ELT L 216, 16.6.2004, lk 3).

(5)  Tööstuslikult toodetud steariinhape on alati segu, mis keemilise koostise poolest koosneb steariinhappest (C18) ja palmitiinhappest (C16). Tegelikult sobib kirjeldus „C16-18-rasvhapete tsinksoolad”, mis on registreeritud CASi numbri 91051-01-3 all, paremini kaubandusliku tsinkstearaadi kohta, kuid see on loetletud üksnes Einecsis ning Chemical Abstracts ei ole selle numbri alla kunagi ühtegi artiklit liigitanud. Seepärast on lisatud CASi nr 91051-01-3.