Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52008PC0869

    Ettepanek: Nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

    /* KOM/2008/0869 lõplik - CNS 2008/0252 */

    52008PC0869

    Ettepanek: Nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta /* KOM/2008/0869 lõplik - CNS 2008/0252 */


    [pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

    Brüssel 28.1.2009

    KOM(2008) 869 lõplik

    2008/0252 (CNS)

    Ettepanek:

    NÕUKOGU OTSUS

    liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

    (komisjoni esitatud)

    SELETUSKIRI

    2005. aastal käivitatud uuendatud Lissaboni strateegia lähtub kolmeaastasest juhtimistsüklist ja toetub majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnaalast mõõdet hõlmavatele koondsuunistele.

    2008. aastal vastu võetud koondsuunised[1] on osa Lissaboni uuendatud strateegia teisest kolmeaastasest juhtimistsüklist ning need kehtivad 2010. aastani, liikmesriigid koostavad koondsuunistest lähtudes riiklikud reformikavad, milles sätestatakse nende majanduskasvu ja tööhõive edendamise strateegia. Komisjoni hinnang tööhõiveprobleemide lahendamist käsitlevate riiklike reformikavade rakendamisele on avaldatud ühise tööhõivearuande eelnõus ja konkreetsete riikidega seotud soovitustes, mille komisjon EÜ asutamislepingu artikli 128 lõike 1 kohaselt vastu võttis.

    Hinnangust selgub, et liikmesriikides toimuvad struktuurireformid ning need aitasid 2007. aastal Euroopa Liidus tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Samas on majanduslik olukord 2008. aasta teisel poolel järsult muutunud, tuues kaasa rahandus-, pangandus- ja laenukriisi. 2009. aastaks prognoositakse, et tööhõive kasv ELis aeglustub, tööhõive väheneb ning töötuse tase suureneb.

    Tööhõivesuunised on raamistik, milles on esitatud poliitilised suunised ning liikmesriikide ja ELi üldised eesmärgid. Liikmesriigid võivad suuniste rakendamisel keskenduda oma erivajadustele, mis võivad olla liikmesriigiti erinevad ning sõltuvad riigi majanduspoliitikast. Suuniste keskpika tähtajaga prioriteedid on endiselt aktuaalsed:

    - soodustada suurema hulga inimeste tööturule tulekut ja seal püsimist, suurendada tööjõupakkumist ning ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme;

    - suurendada töötajate ja ettevõtjate kohanemisvõimet;

    - suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel.

    ELi majanduse taastamise kava[2] kohaselt nõuab praegune majandus- ja rahanduskriis viivitamatut tegutsemist, lisaks tuleb järgida struktuurireformi ajakava ning pidada kinni keskpikkadest ja pikaajalistest eesmärkidest. Koheste meetmete puhul tuleb silmas pidada kahte poliitilist prioriteeti: parandada tööhõivet edendades paindlikkust, sealhulgas kõige ebasoodsamas olukorras olevate isikute puhul ning parandada kutseoskuste taset ja kutseoskuste vastavust tööturu vajadustele. Poliitilised meetmed on esitatud kehtivates tööhõivesuunistes.

    - Turvaline paindlikkus on terviklik poliitiline lähenemine, mille eesmärk on lihtsustada töötajate ja ettevõtjate kohanemist ning tagada, et EL saaks kasutada globaliseerumisega kaasnevaid hüvesid. Mõned turvalise paindlikkuse aspektid on lähiajal veelgi tähtsamad: tugevdada eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturule tagasitoomise kavasid; suurendada tööhõivetoetusi ja lühikoolituste arvu eriti ohustatud rühmadele ja pikaajalise töötuse riskiga isikutele; korraldada (ümber)õpet vähemkannatanud valdkondadega seotud ametite õppimiseks; tagada vajalik sotsiaalne kaitse ja kindel sissetulek, soodustada töötamist ja säilitada ostujõud; ühtlustada töölepinguid, et vähendada segmenteeritust ja vältida võimalust sõlmida „paindlikke” lepinguid. Samas on praeguste majandustingimuste juures oluline jätkata sotsiaaldialoogi, mis on igasuguse eduka turvalise paindlikkuse poliitika vajalik osa.

    - Selleks et tulla toime demograafiliste ja tehnoloogiliste muutustega, kasutada üleminekuga madalate süsinikdioksiidiheidetega majandusele kaasnevaid hüvesid ning toetada ELi kriisist väljumisel, on vaja suuri jõupingutusi kutseoskuste täiendamiseks kõigil tasanditel. Kuna tööalased väljavaated halvenevad, on lähitulevikus veelgi olulisem, et inimeste kutseoskused vastaksid paremini vabade töökohtade vajadustele. Töötutele, eriti ohustatud rühmadele, on vaja anda tänapäeva töötuturul vajalikud oskused. Otsustava tähtsusega on tulevikus vajalike kutseoskuste prognoosimine ning valmistumine majandusliku olukorra paranemiseks. Riiklikel tööhõiveametitel, sotsiaalpartneritel ja ülikoolidel on tähtis roll, nad peavad välja selgitama vajalikud kutseoskused, suurendama kutseoskuste vastavust tööturu nõuetele ja tagama vajalike kutseoskuste omandamise võimalused. Sellele aitab kaasa ka algatus „Uued kutseoskused uute töökohtade jaoks”[3].

    - Eeltoodut silmas pidades tuleb tihendada tööhõivesuuniste seotust Euroopa Sotsiaalfondiga. Euroopa Sotsiaalfondist on võimalik rahastada liikmesriikide koheseid meetmeid turvalise paindlikkuse ja kutseoskuste tagamiseks, mille eesmärk on toetada majanduskriisi tingimustes eriti ohustatud elanikkonna rühmi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond aitab liikmesriikidel toetada koondatud töötajaid ja hoida tööturul kutseoskustega töötajaid, keda vajatakse majandusliku olukorra paranedes.

    Olemasolevates tööhõivesuunistes esitatud üldised eesmärgid ja prioriteedid on aktuaalsed ka praeguses kriisiolukorras samuti nagu ka poliitika ja reformide ajakava. Artikli 128 lõikes 2 sätestatud põhjustel peab tööhõivesuuniste kehtivust 2009. aastal oma otsusega kinnitama nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ning tööhõivekomiteega.

    2008/0252 (CNS)

    Ettepanek:

    NÕUKOGU OTSUS

    liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 128 lõiget 2,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut[4],

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[5],

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[6],

    võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[7],

    võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust

    ning arvestades järgmist:

    1. 2005. aastal uuendatud Lissaboni strateegias rõhutatakse majanduskasvu ja tööhõive tähtsust. Euroopa tööhõivestrateegia tööhõivesuunised ja majanduspoliitika üldsuunised on vastu võetud ühtse dokumendina, kusjuures Euroopa tööhõivestrateegial on Lissaboni strateegia tööhõive ja tööturu alaste eesmärkide elluviimisel kandev osa.

    2. Ühises tööhõivearuandes esitatud liikmesriikide riiklike reformikavade analüüs näitab, et liikmesriigid peavad jätkuvalt tegema jõupingutusi, et parandada olukorda järgmistes prioriteetsetes valdkondades: tuua rohkem inimesi tööturule ning hoida neid seal; suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme; parandada töötajate ja ettevõtjate kohanemisvõimet ning investeeringuid inimkapitali parema hariduse ja oskuste kaudu.

    3. Võttes arvesse käesolevat majanduskriisi on suunised ka vahend aktuaalsete töötuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud probleemide lahendamiseks. Ühtse turvalise paindlikkuse poliitika raames tuleb kiiresti võtta meetmed, et lihtsustada tööturule tulekut, viia pakkumine vastavusse tööturu nõuetega ning ajakohastada kutseoskusi.

    4. Riiklike reformikavade komisjonipoolset läbivaatamist silmas pidades tuleks keskenduda tõhusale ja õigeaegsele rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu kokkulepitud eesmärkide ja sihttasemete saavutamisele ning sotsiaalpartnerite kaasamisele.

    5. 2008. aastal vastu võetud tööhõivesuunised kehtivad kolm aastat; vahepealsetel aastatel kuni aastani 2010 tuleks neid ajakohastada ainult hädavajadusel.

    6. Liikmesriigid peaksid uurima Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise võimalusi tööhõivesuuniste rakendamisel.

    7. Arvestades suunistedokumendi ühtsust, peaksid liikmesriigid majanduspoliitika üldsuunised täielikult rakendama.

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Nõukogu 15. juuli 2008. aasta otsuse (liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta)[8] lisas sätestatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised jäävad kehtima ka 2009. aastaks ning liikmesriigid peavad neid oma tööhõivepoliitikas arvestama .

    Artikkel 2

    Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

    Brüssel,

    Nõukogu nimel

    eesistuja [pic][pic][pic]

    [1] Nõukogu otsus 2008/618/EÜ, 15. juuli 2008, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 198, 26.7.2008, lk 47–54).

    [2] KOM (2008) 800.

    [3] KOM (2008) XXX

    [4] ELT C […], […], lk […].

    [5] ELT C […], […], lk […].

    [6] ELT C […], […], lk […].

    [7] ELT C […], […], lk […].

    [8] Nõukogu otsus 2008/618/EÜ, 15. juuli 2008, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 198, 26.7.2008, lk 47–54)

    Top