52008PC0723

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.11.2008

KOM(2008)723 lõplik

2007/0248 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ja määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

2007/0248 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ja määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

1. MENETLUSE ETAPID

Komisjon võttis ettepaneku – KOM(2007) 698 – 2007/0248(COD) – vastu 13. novembril 2007 ning edastas selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. novembril 2007.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis komisjoni ettepaneku kohta vastu arvamuse 29. mail 2008.

Regioonide Komitee võttis komisjoni ettepaneku kohta vastu arvamuse 18. juunil 2008.

Euroopa Parlament võttis esimesel lugemisel 24. septembril 2008 vastu 155 muudatust.

2. ETTEPANEKU EESMÄRK

Käesolev õigusakti ettepanek hõlmab universaalteenuse direktiivi ning eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi muudatusi. Eesmärk on kohandada elektroonilise side õiguslikku raamistikku, tugevdades teatavaid tarbijate ja kasutajate õigusi ning tagades, et elektrooniline side on usaldusväärne, turvaline ja kindel ning pakub üksikisikute eraelu puutumatuse ja isikuandmete kõrgetasemelist kaitset.

Käesoleval ettepanekul on kaks konkreetset eesmärki:

1. Tugevdatakse ja parandatakse tarbijakaitset ja kasutajaõigusi elektroonilise side sektoris, andes muu hulgas tarbijatele rohkem teavet hindade ja tarnetingimuste kohta ning lihtsustades puuetega inimeste juurdepääsu elektroonilise side teenustele, sealhulgas hädaabiteenustele, ning kõnealuste teenuste kasutamist.

2. Tõhustatakse üksikisikute eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitset elektroonilise side sektoris eelkõige turvalisusega seotud sätete tugevdamise ning jõustamismehhanismide täiustamise kaudu.

3. MUUDETUD ETTEPANEKU EESMÄRK

Muudetud ettepaneku eesmärk on kohandada esialgset ettepanekut vastavalt teatavatele Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutele.

4. MÄRKUSED EUROOPA PARLAMENDI VASTUVÕETUD MUUDATUSTE KOHTA

4.1 Muudatused, millega komisjon nõustub

Komisjon nõustub muudatustega 2, 4, 5, 7, 8, 11, 15, 16, 20, 27, 32, 38, 41, 43, 48, 51, 54, 55, 56, 60, 61, 62 (välja arvatud esimene taane), 63, 64, 65, 66, 68, 70, 72, 73, 77, 79, 80, 88, 89, 90, 92 (viimane lõik), 97, 100, 110, 111, 112, 114 (viimane lõik), 115, 116, 118, 129, 137, 141, 143, 145, 149, 150, 151, 152, 182, 191, 192.

4.2 Muudatused, millega komisjon nõustub osaliselt või pärast ümbersõnastamist

Muudatused 3, 6, 12, 14, 18, 19, 21, 22, 23, 25, 26, 31, 37, 44, 47, 53, 67, 71, 75, 76, 82, 85, 86, 87, 91, 93, 99, 103, 105, 106, 109, 122, 127, 131, 132, 135, 136, 138, 139, 165, 180, 181, 183, 184, 185, 187, 188, 189, 193, 194.

- Muudatusettepanek 3

Muudatusettepanekuga selgitatakse liikmesriikide uut kohustust „soodustada sobivate lõppseadmete kättesaadavust”, mis on lisatud artikli 7 lõikesse 2. Kõnealune kirjeldus tuleks siiski läbi vaadata, et see vastaks see artikli 7 lõike 2 tekstile.

Põhjendus 4b (uus)

„Liikmesriigid peaksid kehtestama meetmed selle tagamiseks, et puuetega lõppkasutajatel on ettevõtjate ja teenuseosutajate valikul samasugused võimalused kui enamikul lõppkasutajatel, ning sobivate lõppseadmete kättesaadavuse soodustamiseks et edendada turu loomist laialdaselt kättesaadavatele toodetele ja teenustele, mis sisaldavad vahendeid puudega kasutajatele.” Sellised meetmed võivad hõlmata näiteks Selle võib saavutada muu hulgas Euroopa standarditele osutamist, elektroonilise juurdepääsu (e-juurdepääs) nõuete kehtestamist riigihangete menetlustele ja pakkumise kutsega seotud teenuste osutamisega seotud pakkumise kutse te le kooskõlas ning puudega inimeste õigusi kaitsvate õigusaktide rakendamist ga .”

- Muudatusettepanek 6

Komisjon leiab, et kõik hädaabiteenistustele tehtud kõned peaksid andma helistaja asukohta käsitlevat teavet, et tõhustada Euroopa Liidu kodanike kaitset. Viide helistaja asukohta käsitlevale teabele jäetakse seega välja, kuna sellest oleks nähtunud, et operaatoril ei ole kohustust helistaja asukohta käsitlevat teavet anda. Igal juhul ei võimalda hädaabiteenistustele tehtud kõned iseenesest juurdepääsu helistaja asukohta käsitlevale teabele. Siiski tuleks anda teavet helistaja asukohta käsitleva teabe täpsuse kohta, et tagada hädaabiteenuste tõhusam ja kiirem osutamine.

Põhjendus 12

„Elektrooniliste sideteenuste osutajad peaksid tagama, et nende tarbijatele antakse piisavalt teavet selle kohta, kas nad pakuvad juurdepääsu hädaabiteenustele ja helistaja asukohta käsitlevale teabele või mitte, ning et tarbijatele antakse esialgses tarbijalepingus ja hiljem korrapäraste ajavahemike tagant selget ja läbipaistvat teavet näiteks tarbijahindade kohta. Nimetatud teave hõlmab territoriaalset katvust puudutavaid kõiki piiranguid, põhinedes kavandatavatel teenuse tehnilistel tööparameetritel ning kasutada oleval infrastruktuuril. Kui teenust ei pakuta kommuteeritava telefonivõrgu kaudu, peaks teave hõlmama ka juurdepääsu usaldusväärsuse ja helistaja asukohta käsitleva teabe täpsuse taset võrreldes teenusega, mida pakutakse kommuteeritava telefonivõrgu kaudu, võttes arvesse praegust tehnoloogiat ja kvaliteedistandardeid ning direktiivis 2002/22/EÜ täpsustatud teenuse kvaliteedi parameetreid. Häälkõne on jätkuvalt kõige jõulisem ja usaldusväärsem juurdepääsuviis hädaabiteenustele. Teised ühenduse võtmise viisid, nagu tekstisõnumite saatmine, võivad olla vähem usaldusväärsed ja nende puhul võib puuduseks olla pakilisuse puudumine. Liikmesriikidel peaks olema siiski juhul, kui nad peavad seda asjakohaseks, võimalus toetada hädaabiteenustele häälkõnedega võrdset juurdepääsuvõimalust pakkuvate teiste juurdepääsuviiside arendamist ja rakendamist. Samuti tuleb tarbijad hoida kursis meetmete liikidega , mida elektroonilis t e sideteenus t e osutaja d võta vad b turvaohtude, turvaintsidentide või terviklikkuse rikkumise puhul, sest sellised meetmed võivad otseselt või kaudselt mõjutada tarbija andmeid, eraelu puutumatust või teisi osutatava teenusega seotud aspekte.”

- Muudatusettepanek 12

Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada artikli 22 lõike 3 kavandatud muudatusi. Sõnastust tuleb täpsustada õiguskindluse huvides: mõisted „suunised” ja „põhilised piiramatud teenused” on ebaselged, mistõttu need asendatakse.

Põhjendus 14a (uus)

„Teenuse nõutava kvaliteedi peaks kasutajatele tagama konkurentsil põhinev turg, kuid teatavatel juhtudel võib teenuse kvaliteedi halvenemise, kasutamise kitsendamise ja/või piiramise ning võrguliikluse aeglustumise vältimiseks osutuda vajalikuks tagada üldkasutatavate sidevõrkude miinimumkvaliteet. Tõhusa konkurentsi puudumise korral peaksid riikide reguleerivad asutused kasutama elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kehtestamist käsitlevate direktiivide kohaseid õiguskaitsevahendeid selle tagamiseks, et kasutajate juurdepääsu teatavat tüüpi sisule ja rakendustele põhjendamatult ei piirataks. Riikide reguleerivatel asutustel peaks olema võimalus anda välja suuniseid, millega kehtestada takse direktiivi 2002/22/EÜ kohased teenuse kvaliteedi miinimumnõuded , ning võtta muid meetmeid, kui nende arvates ei ole muud õiguskaitsevahendid olnud kasutajate huvide kaitsmisel ja muudel asjaomastel tingimustel tõhusad . Nimetatud suunised või meetmed võiksid hõlmata ka põhiliste piiramatute teenuste osutamist. ”

- Muudatusettepanek 14

Muudatusettepanekus osutatakse „õiguskaitsevahenditele”, „suunistele” ja „muudele meetmetele”, mille järjepidevust tuleb komisjonil tõenäoliselt hinnata. Selles tuleks aga vastavalt muudatusettepanekule 12 viidata „teenuse kvaliteedi nõuetele”.

Põhjendus 14d (uus)

„Kuna ebajärjekindlad õiguskaitsevahendid teenuse kvaliteedi nõuded takistavad märgatavalt siseturu saavutamist, peaks komisjon hindama riikide reguleerivate asutuste poolt vastu võetud suuniseid või muid meetmeid, pidades silmas võimalikku reguleerivat sekkumist kogu ühenduses, ning võtma vajaduse korral vastu rakendusmeetmeid, et saavutada kogu ühenduses järjepidev kohaldamine.”

- Muudatusettepanek 18

Oluline osa komisjoni ettepaneku tekstist on üle viidud uude põhjendusse 14a (vt muudatusettepanek 12). Viide komiteemenetlusele, mis on jäetud ka artikli 22 lõikesse 3, on lisatud läbivaadatud põhjendusse 14d, mida hõlmab eespool osutatud muudatusettepanek 14.

- Muudatusettepanek 19

Selles viidatakse ettevõtjate hulgimüügikohustusele koguda ja edastada teatavatel tingimustel kataloogiinfot üldkasutatavate kataloogi- ja numbriinfoteenuste osutamiseks. Kuna see on juba sätestatud artikli 25 lõikes 2, tuleb muudatusettepaneku kirjeldus läbi vaadata. Lisaks tuleb see ühtlustada muudatusettepaneku 85 läbivaadatud sõnastusega.

Põhjendus 18a (uus)

„Numbriinfoteenuse i d tuleks osutada peaksid olema ja sageli osutatakse on vastavalt komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/77/EÜ (konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel)* artiklile 5 konkurentsil põhineva turu tingimustes konkurentsipõhised . Kehtestada tuleks hulgimüügim M eetmed, mis käsitlevad tagavad lõppkasutajate andmete ( kõik ettevõtjad, kes jagavad abonentidele numbreid nii tava- kui ka mobiiltelefon ) lisamis t e andmebaasidesse, peaksid järgima isikuandmete kaitsemeetmeid, sealhulgas direktiivi 2002/58/EÜ artiklis 12 sätestatut. Üldkasutatavate kataloogi- ja numbriinfoteenuste osutamiseks ettenähtud teenuseosutajate kulupõhi s n e varustami s n e nimetatud andmetega ning võrgule juurdepääsu pakkumise kulupõhistel, mõistlikel ja läbipaistvatel tingimustel , peaks olema tagatud nii, tagamaks seda, et lõppkasutaja saaks täielikult kasu konkurentsist konkureerivate pakkumiste mõistlikest ja läbipaistvatest tingimustest , lõppeesmärgiga kaotada jaemüügi reguleerimine kõnealuse teenuse puhul .”

* EÜT L 249, 17.9.2002, lk 21.

- Muudatusettepanek 21

Muudatusettepanekus osutatakse, et komisjon võiks Euroopa numeratsioonivälja haldamise kohustuse delegeerida. See ei ole võimalik, kuna ETNSi kood määratakse liikmesriikidele, mitte komisjonile. Muudatusettepanek vaadatakse läbi, osutamaks et ainult riigid, kellele Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit (ITU) on määranud koodi 3883, võivad haldamise kohustuse delegeerida.

Põhjendus 21

„Rahvusvahelise koodi 3883 ( Euroopa numeratsiooniväli (ETNS) ) arendamist pidurdavad praegu ebapiisav teadlikkus, nõudluse puudumine , liiga bürokraatlikud protseduurinõuded ja selle tulemusena nõudluse puudumine ebapiisav teadlikkus . ETNSi arengu kiirendamiseks peaks id komisjon riigid, kellele Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit on määranud rahvusvahelise koodi 3883, vastutuse selle haldamise, numbrite loovutamise ja tutvustamise eest delegeerima kas [xxx] või vastavalt ".eu" tipptaseme domeeni rakendamise näitele eraldi organisatsioonile, mille komisjon on avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikuprotseduuri alusel nimetanud ning mille töökord moodustab osa ühenduse õigusest.”

- Muudatusettepanek 22

Põhjenduse 22 esimest lauset on muudetud, et viia see vastavusse direktiivi kehtivatesse sätetesse tehtud muudatusega (vt muudatusettepanek 86, millega muudetakse universaalteenuse direktiivi artikli 25 lõiget 4). Euroopa Parlamendi muudatusettepanek ei ole kooskõlas tehnoloogia neutraalsuse põhimõttega ja seetõttu on see asendatud üldisema põhimõttega, mille kohaselt on juurdepääs ühenduse numbritele ja teenustele vajalik lõppkasutajate vahelise andmevahetuse lihtsustamiseks.

Põhjendus 22

„Ühtne turg tähendab seda, et ühenduse mittegeograafilisi numbreid, sealhulgas tasulisi ja tasuta numbreid ning numbriinfoteenuseid kasutades on lõppkasutajatel juurdepääs kõigile teiste liikmesriikide numeratsiooniplaani numbritele ja juurdepääsuteenustele, sealhulgas infoühiskonna teenustele. Lõppkasutajatel peaks olema juurdepääs ka Euroopa numeratsioonivälja numbritele ning rahvusvahelistele tasuta numbritele. See lihtsustab piiriülest andmevahetust lõppkasutajate vahel, olenemata sellest, millise operaatori nad valivad. Piiriülest juurdepääsu numeratsiooniressurssidele ning sellega kaasnevaid teenuseid ei tohiks keelata, välja arvatud objektiivselt põhjendatud juhtudel, nagu vajaduse korral võidelda pettuse ja kuritarvitamisega, nt seoses teatavate tasuliste teenustega, või kui number on määratud ainult riigisiseseks kasutamiseks (nt riigisisene lühinumber). Kasutajaid tuleks eelnevalt teavitada kõigist tasuta numbrite puhul rakendatavatest tasudest, näiteks tasudest standardsete rahvusvaheliste koodide valimise abil tehtavate rahvusvaheliste kõnede eest. Andmevahetuse eesmärgil peaks lõppkasutajatel olema samuti võimalik saada ühendus teiste lõppkasutajatega (eriti Interneti protokolli (IP) numbrite kaudu), olenemata sellest, millise operaatori nad valivad. Selleks et tagada lõppkasutajatele tõhus juurdepääs ühenduse numbritele ja teenustele, peaks komisjonil olema võimalik vastu võtta rakendusmeetmed.”

- Muudatusettepanek 23

Muudatusettepanek toetab artikli 30 lõike 4 muudatusi, mille eesmärk on pakkuda kaitset kokkuleppeta eelsuunamise vastu.

Põhjendus 23

„Konkurentsikeskkonna kõigi eeliste ärakasutamiseks peaks tarbijatel olema võimalik teha teadlikke otsuseid ning vahetada teenuseosutajat, kui see on nende huvides. Samuti on oluline tagada, et neile ei tehtaks sealjuures õiguslikke, tehnilisi ega praktilisi takistusi, muu hulgas seoses lepingutingimuste, menetluste, tasude vms. See ei välista mõistlike minimaalsete lepinguperioodide kehtestamist tarbijalepingutes. Kõige olulisem tegur, mis tagab konkurentsil põhinevatel elektroonilise side turgudel tõhusa konkurentsi ning aitab tarbijatel teha otsuseid, on numbrite teisaldamine, mida tuleks teha võimalikult väikese viivitusega , tavaliselt hiljemalt ühe tööpäeva jooksul alates abonendi poolt taotluse esitamisest. Teisaldamisega seotud kuritarvitamise või viivituse korral peaks riikide reguleerivatel asutustel olema võimalus rakendada asjakohaseid sanktsioone. Lisaks peaks riikide reguleerivatel asutustel olema võimalus rakendada proportsionaalsed meetmed, et vähendada ohtu numbrite teisaldamiseks ilma tarbijapoolse nõusolekuta, ilma et see numbrite teisaldamise atraktiivsust tarbijate silmis vähendaks. Kuid mõnede liikmesriikide kogemused näitavad, et valitseb numbrite ilma tarbijapoolse nõusolekuta teisaldamise oht. Kuigi kõnealuse küsimusega peaksid tegelema eeskätt õiguskaitseasutused, peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada numbrite teisaldamise suhtes sellise ohu vähendamiseks vajalikud proportsionaalsed miinimumnõuded, ilma et see numbrite teisaldamise atraktiivsust tarbijate silmis vähendaks. Selleks et turu ja tehnoloogia arenguga saaks kohandada numbrite teisaldamist, sealhulgas abonendi isiklike kataloogide ja võrku salvestatud profiiliteabe võimalikku teisaldamist, peaks komisjonil olema õigus võtta selles valdkonnas tehnilisi rakendusmeetmeid. Hinnates seda, kas tehnilised ja turutingimused võimaldavad teisaldada numbreid määratletud piirkonnas teenuseid osutavate võrkude ja mobiilivõrkude vahel, tuleks eelkõige arvesse võtta kasutajatele kehtestatud hindu ning määratletud piirkonnas teenuseid osutavate ettevõtjate ja mobiilivõrke pakkuvate ettevõtjate sidumiskulusid.”

- Muudatusettepanek 25

Allpool esitatud muudatused tehakse eesmärgiga vältida universaalteenuse direktiivi 2002/22/EÜ olemasoleva põhjenduse 47 dubleerimist.

Põhjendus 25a (uus)

„Vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlust tuleks tugevdada, tagades sõltumatute vaidlusi lahendavate asutuste kasutamise ja menetluse vastavuse vähemalt miinimumpõhimõtetele, mis on kehtestatud komisjoni 30. märtsi 1998. aasta soovitusega 98/257/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate asutuste suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta) *. Liikmesriigid võivad selleks kasutada olemasolevaid vaidlusi lahendavaid asutusi, juhul kui need asutused vastavad kehtivatele nõuetele, või luua uued asutused.”

__________

* EÜT L 115, 17.4.1998, lk 31.

- Muudatusettepanek 26

Muudatusettepanekus esitatakse eesmärgid, mis toetavad direktiivi sisulisi sätteid.

Põhjendus 26a (uus)

„(26a) Direktiiviga 2002/58/EÜ nähakse ette liikmesriikide nende sätete ühtlustamine, mis on vajalikud põhiõiguste ja -vabaduste ning eelkõige eraelu puutumatuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks ning infotehnoloogia süsteemide konfidentsiaalsuse ja turvalisuse õiguse tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ning selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks ühenduses.”

- Muudatusettepanek 31

Muudatusettepanekuga selgitatakse artikli 4 kohaselt vastu võetavate turvameetmete kohaldamisala. Sõnastus „ilma et see piiraks […] [andmete säilitamise] direktiivi 2006/24/EÜ kohaldamist” ei ole asjakohane, kuna andmete säilitamise direktiiv on eriseadus direktiivi 2002/58/EÜ suhtes.

Põhjendus 28a (uus)

„(28a) Üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutaja peaks võtma asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid oma teenuste turvalisuse tagamiseks. Ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/24/EÜ (mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ) kohaldamist, peaksid sellised meetmed tagama, et isikuandmetele oleks juurdepääs üksnes volitatud töötajatel seaduslikult lubatud eesmärkidel ning et salvestatud või edastatud isikuandmed, võrk ja teenused oleksid kaitstud. Lisaks tuleks süsteemi nõrkade kohtade tuvastamiseks kehtestada isikuandmete töötlemise osas turvapoliitika ja teostada korrapärast järelevalvet ning võtta ennetus-, parandus- ja leevendusmeetmeid.”

- Muudatusettepanek 37

Muudatusettepanekus rõhutatakse teadlikkuse tõstmise tähtsust õelvara levitamise vältimisel.

Põhjendus 34

„Arvutiprogrammid, mis salaja jälgivad kasutajate tegevust ja/või takistavad kasutaja lõppseadmete tööd, et tuua kasu kolmandale isikule ( nn nuhkvara), kujutavad endast tõsist ohtu kasutaja eraelu puutumatusele. Kasutajate eraelu kõrgetasemeline ja võrdväärne kaitse tuleb tagada sellest hoolimata, kas nuhkvara laaditi alla kogemata elektrooniliste sidevõrkude kaudu või saadi ja installeeriti peidetuna programmi, mida levitati mõne muu välise andmekandja, näiteks CD, CD-ROMi või USB-mälupulga abil. Liikmesriigid peaksid julgustama näiteks teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil teavitama lõppkasutajaid kättesaadavatest ettevaatusabinõudest ja julgustama neid võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta lõppseadmeid viiruste ja nuhkvara eest.”

- Muudatusettepanek 44

Muudetakse viidet tarbijakaitsealastele õigusaktidele, et lisada ebaausate kaubandustavade direktiiv 2005/29/EÜ.

Muutmisakti artikli 1 punkt 1; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 1 lõige 2a (uus)

„Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse tarbijakaitset käsitlevate eeskirjade, eelkõige direktiivide 93/13/EÜ, ja 97/7/EÜ ja 2005/29/EÜ ning ühenduse õigusega kooskõlas olevate riiklike eeskirjade kohaldamist.”

- Muudatusettepanek 47

Selles muudatusettepanekus käsitletakse võrgu lõpp-punkti mõiste võimalikku väljajätmist universaalteenuse direktiivist 2002/22/EÜ ning ettepanekut peetakse põhimõtteliselt vastuvõetavaks, tingimusel et kõnealune mõiste viiakse üle raamdirektiivi 2002/21/EÜ. Kuna Euroopa Parlament ei ole sellist muudatusettepanekut teinud, soovitatakse vastavalt muuta direktiivi 2002/21/EÜ (vt komisjoni esitatud muudatusettepanek muutmisakti artikli 1 punkti 2 alapunkti b a (uus); direktiivi 2002/21/EÜ artikli 2 punkt d a (uus).

- Muudatusettepanek 53

Muudatusettepanekuga selgitatakse esialgset ettepanekut. Komisjon ei saa siiski nõustuda sõna „võtavad” asendamisega sõnadega „võivad võtta”, kuna see õõnestab sätte eesmärki.

Muutmisakti artikli 1 punkt 5; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 7 lõige 2a (uus)

„Liikmesriigid võivad võtta võtavad erimeetmeid, mis on riigi reguleerivate asutuste hinnangul konkreetse riigi tingimusi ja teatavaid puuetega sätestatud nõudeid silmas pidades vajalikud selle tagamiseks, et puuetega lõppkasutajatel on ettevõtjate ja teenuseosutajate valikul samasugused võimalused kui enamikul lõppkasutajatel, ning et soodustada sobivate lõppseadmete kättesaadavust . Igal juhul tagavad liikmesriigid, et puudega kasutajate erirühmade vajadustele vastab vähemalt üks ettevõte.”

- Muudatusettepanek 67

Muudatusettepanekus kirjeldatakse teavet, mida asjaomased ametiasutused peavad lepingutes esitama. Selle eesmärk on tagada, et lõppkasutajad on enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud oma kohustustest, näiteks seoses autoriõigustega, ning sellest, kuidas end isikute turvalisuse ja eraelu puutumatuse ohustamise vastu kaitsta. Sellega seoses ei peaks säte hõlmama igasugust teavet, kuna liiga ulatusliku teabe andmine abonentidele muudaks sätte ebatõhusaks.

Muutmisakti artikli 1 punkt 12; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 20 lõike 2 teine lõik

„Lepingus esitatakse ka teave, mille asjaomased ametiasutused on esitanud elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste kasutamise kohta ebaseaduslikuks tegevuseks või kahjustava sisu levitamiseks ning pakutava teenuse puhul asjakohaste kaitseviiside kohta artikli 21 lõikes 4a osutatud isikute turvalisuse, eraelu ja isikuandmete puutumatuse ohustamise vastu.”

- Muudatusettepanek 71

Muudatusettepanekus käsitletakse universaalteenuse direktiivi artikli 20 lõiget 6. Ettepanekut tuleb pisut muuta, et tagada kõikide artikli 20 lõikega 6 hõlmatud elementide säilimine sellisel kujul, nagu komisjon oma esialgses ettepanekus esitas. Muudatusettepanek 76, mis on tihedalt seotud muudatusega 71, vaadatakse vastavalt läbi. (Muudatusettepanek 71 on seotud uute kompromissettepanekutega artikli 20 lõike 2 teises lõigus (muudatusettepanek 67) ja artikli 21 lõikes 4a (muudatusettepanek 76)).

- Muudatusettepanek 75

Muudatusettepanek hõlmab abonentidele esitatavat teavet tariifide kohta ja selle eesmärk on suurendada läbipaistvust. Punkti a lõpus olevat sõnastust „enne kõne ühendamist” võib siiski väga laialt tõlgendada. Komisjoni ettepaneku eesmärk oli tagada, et tarbijad on täielikult teavitatud kõikidest lisatasudest „ostmise ajal ja kohas”, ning seepärast täpsustatakse, et kõnealune teave esitatakse „vahetult” enne kõne ühendamist. Seoses punktiga d on abonentidel vastavalt direktiivi 2002/58/EÜ artiklile 12 ühtlasi õigus otsustada oma isikuandmeid kataloogi mitte kanda.

Muutmisakti artikli 1 punkt 12; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 21 lõige 4

„Liikmesriigid tagavad, et riikide reguleerivad asutused saaksid üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkudega liitumist ja/või elektroonilisi sideteenuseid osutavaid ettevõtjaid kohustada muu hulgas :

a) esitama abonentidele numbri või teenusega seotud teabe kehtivate tariifide kohta, millele kohaldatakse eraldi hinnatingimusi; riigi reguleeriv asutus võib teenuse teatud kategooriate puhul nõuda sellise teabe esitamist vahetult enne kõne ühendamist;”

….

„d) teavitama abonente õigusest otsustada, kas lisada nende isikuandmeid kataloogi või mitte, ja asjaomastest andmeliikidest vastavalt eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi artiklile 12; ning”

- Muudatusettepanek 76

Muudatusettepanek on seotud uute kompromissettepanekutega artikli 20 lõike 2 teises lõigus (muudatusettepanek 67) ja artikli 20 lõikes 6 (muudatusettepanek 71). Muudatus ei hõlma siiski elektroonilise kaubanduse direktiivi 2000/31/EÜ käsitlevat viidet, mis tuleks säilitada. See lisatakse uuesti komisjoni poolt läbivaadatud muudatusettepaneku 76 punkti a. Lisaks peaks tekst osutama autoriõiguste ja nendega seotud õiguste rikkumiste „õiguslikele” tagajärgedele selgitamaks, et muud tagajärjed (nt majanduslikud) ei ole hõlmatud. Viide „teiste isikute õigustele ja vabadustele” on ebamäärane ja potentsiaalselt väga lai ning jäetakse seetõttu välja.

Muutmisakti artikli 1 punkt 12; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 21 lõige 4 a (uus)

„Liikmesriigid tagavad, et riikide reguleerivad asutused kohustavad lõikes 4 osutatud ettevõtjaid edastama olemasolevatele ja uutele abonentidele vajaduse korral üldist huvi pakkuvat teavet. Sellise teabe koostavad asjaomased ametiasutused standardsel kujul ja see käsitleb muu hulgas järgmisi teemasid:

a) ilma et see piiraks elektroonilise kaubanduse direktiivi 2000/31/EÜ kohaldamist, kõige levinumad viisid elektrooniliste sideteenuste kasutamiseks ebaseaduslikuks tegevuseks või kahjuliku sisu levitamiseks, eelkõige kui see võib ohustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, sealhulgas autoriõiguste rikkumi sed ne ja sellega seotud õigus ed , ning õiguslikud tagajärjed; ning

b) elektrooniliste sideteenuste kasutamisega kaasneva isikute turvalisuse, eraelu ja isikuandmete puutumatuse ohustamise vastased kaitsevahendid.

Asjaomane ametiasutus hüvitab olulised lisakulud, mis ettevõtjatel kõnealuste kohustuste täitmisel tekivad.”

- Muudatusettepanek 82

Muudatusettepanekus täpsustatakse, et kättesaadavuse tagamise nõue kehtib üksnes teostatavate eesmärkide puhul.

Muutmisakti artikli 1 punkt 14; direktiivi 2002/22/EÜ artikkel 23

„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed , et tagada kõrgeim võimalikult suures ulatuses osutatavate üldkasutatavate telefoniteenuste kättesaadavus e määr võrgu ulatusliku rikke või vääramatu jõu korral. Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatavaid telefoniteenuseid osutavad ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed hädaabiteenustele pideva juurdepääsu tagamiseks kõikjalt ELi territooriumi ulatuses .”

- Muudatusettepanek 85

Sätte kohaldamisala laiendamisega kõikidele elektroonilistele sideteenustele ja viitega kulupõhisusele ei saa nõustuda. Viide õiglastele, objektiivsetele, mittediskrimineerivatele ja läbipaistvatele tingimustele muudetakse viiteks juurdepääsu käsitleva direktiivi 2002/19/EÜ artikli 5 asjakohastele sätetele.

Muutmisakti artikli 1 punkti 15 alapunkt b; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 25 lõige 3

„Liikmesriigid tagavad, et numbriinfoteenused on kättesaadavad kõigile elektroonilise sideteenuse lõppkasutajatele , kellele pakutakse üldkasutatavat telefoniteenust. ja et Riigi reguleerivatel asutustel on õigus kehtestada kohustused ja tingimused ettevõtjatele, kes kontrollivad operaatorid juurdepääsu lõppkasutajatele numbriinfoteenuste osutamiseks vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklile 5 . Kõnealused kohustused ja tingimused on pakuvad juurdepääsuteenuseid tingimustel, mis on õiglased, kulupõhised , objektiivsed , proportsionaalsed , mittediskrimineerivad ja läbipaistvad.”

- Muudatusettepanek 86

Muudatusettepanekus selgitatakse, et sätet kohaldatakse häälkõnede ja SMSide suhtes. Ettepaneku viimast osa on võetud arvesse, muutes muutmisakti põhjenduse 22 esimest lauset (vt muudatusettepanek 22 eespool).

Muutmisakti artikli 1 punkti 15 alapunkt b a (uus); direktiivi 2002/22/EÜ artikli 25 lõige 4

„Liikmesriigid ei säilita reguleerivaid piiranguid, mis ei lase ühes liikmesriigis asuvatel lõppkasutajatel vahetult kasutada teise liikmesriigi numbriinfoteenust kas häälkõne või SMSi teel ning võtavad vastavalt artiklile 28 meetmeid kõnealuse juurdepääsu tagamiseks .”

- Muudatusettepanek 87

Muudatusettepanekus selgitatakse, et eri osapooled (riikide reguleerivad asutused, hädaabiteenistused ja elektrooniliste sideteenuste osutajad) peaksid tegema koostööd, et tagada juurdepääs hädaabiteenustele. Kirjeldus tuleks siiski läbi vaadata, kuna sõnastus „usaldusväärne” on ebaselge (on oht, et operaatorid võivad hädaabiteenuste osutamise kohustuse vältimiseks väita, et nende teenused „ei ole piisavalt usaldusväärsed”). Lisaks on viide „rahvusvahelistele” kõnedele ebavajalik ja eksitav, kuna hädaabinumbritele ei ole võimalik välismaalt helistada.

Muutmisakti artikli 1 punkt 16; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 26 lõige 2

„Liikmesriigid tagavad koostöös riikide reguleerivate asutuste, hädaabiteenistuste ja teenuseosutajatega , et riigi või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva le numbri le või numbrite le abil siseriiklike ja/või rahvusvaheliste kõnede algatamise elektroonilist sideteenust osutavad ettevõtjad tagavad usaldusväärse juurdepääsu hädaabiteenustele.”

- Muudatusettepanek 91

Muudatusettepanekuga täpsustatakse esialgse ettepaneku sõnastust. Komisjon ei saa siiski nõustuda liikmesriikide iga-aastase aruandluskohustuse väljajätmisega.

Muutmisakti artikli 1 punkt 16; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 26 lõige 6

„Liikmesriigid tagavad, et kõiki liidu kodanikke teavitatakse lisaks riigisisestele hädaabinumbritele ka Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 olemasolust ja kasutamisest nõuetekohaselt, eriti liikmesriikide vahel reisivatele isikutele suunatud algatuste kaudu. Liikmesriigid esitavad igal aastal selle suhtes võetud meetmete kohta komisjonile ja ametile aruande.”

- Muudatusettepanek 93

Muudatusettepanekuga antakse Euroopa numeratsioonivälja haldamine üle komisjoni poolt nimetatud organisatsioonile. Tehakse ettepanek teatava ümbersõnastamise kohta, et võimaldada komisjonil sätestada Euroopa numeratsioonivälja haldamisega seotud juriidilist isikut käsitlevad rakenduseeskirjad

Muutmisakti artikli 1 punkt 16; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 27 lõige 2

„Liikmesriigid, millele ITU määras rahvusvahelise koodi 3883, jätavad Euroopa numeratsioonivälja haldamise, sealhulgas numbrite loovutamise ja tutvustamise, ainult organisatsioonile juriidilisele isikule, mis on asutatud ühenduses õiguse alusel ja mille komisjon on avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikuprotseduuri alusel nimetanud. , või [xxx] Komisjon sätestab vajalikud rakenduseeskirjad.”

- Muudatusettepanek 99

Muudatusettepanekuga nähakse ette täiendav vahend (müügi peatamine), et võidelda tõhusalt pettuse ja väärkasutuse vastu. Tehakse ettepanek parandada veidi sõnastust.

Muutmisakti artikli 1 punkt 16; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 28 lõike 1 teine lõik

„Riikide reguleerivatel asutustel on võimalik tõkestada igal üksikul juhul juurdepääs numbritele või teenustele, kui see on õigustatud pettuse või väärkasutuse tõttu, ning tagada, et kõnealustel juhtudel, sealhulgas juhul, kui käimas on uurimine, võivad peatavad elektrooniliste sideteenuste osutajad peatada asjaomase vastastikuse sidumise või muude teenuste müügi .”

- Muudatusettepanek 103

Muudatusettepanekuga nähakse ette kaitse kokkuleppeta eelsuunamise vastu, mis on paljudes liikmesriikides tõsine probleem. Siiski ei saa nõustuda numbri teisaldamiseks ette nähtud ühe tööpäeva pikkuse ajavahemiku otsese pikendamisega. Laused on ümber paigutatud.

Muutmisakti artikli 1 punkt 18; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 30 lõige 4

„Numbri teisaldamine ja sellele järgnev aktiveerimine toimub võimalikult lühikese aja jooksul, aga hiljemalt ühe tööpäeva jooksul alates abonendi poolt taotluse esitamisest. Riikide reguleerivad asutused võivad määrata teenuseosutajatele asjakohaseid karistusi, sealhulgas kohustuse maksta abonentidele hüvitist, juhul kui numbri teisaldamisega viivitatakse või kui numbri teisaldamist teenuseosutaja poolt või tema nimel kuritarvitatakse. Riikide reguleerivad asutused võivad ühe tööpäeva pikkust ajavahemikku pikendada ja võtta vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, vältimaks abonentide numbrite teisaldamist vastu nende tahtmist. Riikide reguleerivad asutused võivad määrata teenuseosutajatele asjakohaseid karistusi, sealhulgas kohustuse maksta tarbijatele hüvitist, juhul kui numbri teisaldamisega viivitatakse või kui numbri teisaldamist teenuseosutaja poolt või tema nimel kuritarvitatakse. ”

- Muudatusettepanek 105

Muudatusettepanekus sätestatakse lepingute kestuseks 24 kuud. Kuid nõue, et operaatorid peaksid pakkuma 12-kuulise lepingu võimalust kõigi teenuseliikide ja lõppseadmete puhul, piiraks uuenduslike pakkumiste turuletoomist ja operaatorite tegevusvabadust.

Muutmisakti artikli 1 punkt 18; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 30 lõige 5 a (uus)

„Liikmesriigid tagavad, et kasutaja ja elektroonilisi sideteenuseid osutava ettevõtja vahel sõlmitud lepingu kestus ei ületa 24 kuud. Samuti tagavad nad, et kõigi teenuseliikide ja lõppseadmete puhul on kasutajatele tagatud võimalus sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on 12 kuud. ”

- Muudatusettepanek 106

Muudatusettepanekus nenditakse, et lisaks riikide reguleerivatele asutustele võivad ka muud riiklikud asutused teatavate küsimuste eest vastutada, mis on kasulik täiendus. Samas on vajalik säilitada viide „tingimustele”.

Muutmisakti artikli 1 punkt 18; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 30 lõige 6

„Ilma et see piiraks lepingu miinimumkestuse kohaldamist, tagavad liikmesriigid , et lepingu lõpetamise tingimused ja kord ei mõjuta abonenti teenusteosutaja vahetamisest loobuma.”

- Muudatusettepanek 109

Muudatusettepaneku eesmärk on põhjendatud, st võrdse juurdepääsu tagamine puudega kasutajatele. Kirjeldus peaks siiski tagama, et majanduslikku elujõulisust võetaks samuti arvesse ning et riikide reguleerivad asutused saaksid võtta ennetavaid meetmeid. Seepärast muudetakse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut.

Muutmisakti artikli 1 punkt 19 a (uus); direktiivi 2002/22/EÜ artikkel 31a (uus)

„Puudega lõpp kasutajatele võrdse juurdepääsu ja valikuvõimaluste tagamine

Liikmesriigid tagavad, et riikide reguleerivad asutused saavad üldkasutatavaid sideteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele kehtestada piisavaid nõudeid tagamaks jätkusuutlikult ja igakülgselt , et puudega lõppkasutajad:

a) omavad enamiku lõppkasutajatega võrdset juurdepääsu elektroonilistele sideteenustele; ning

b) saavad kasu enamikule lõppkasutajatele kättesaadavate ettevõtjate ja teenuste valikust.”

- Muudatusettepanek 122

Üksikasjalikud tehnilised soovitused jäetakse alles, kui need osutavad isikuandmete turvalisusele, mis on kõnealuse sätte põhiküsimus. Riikide reguleerivate asutuste kontrollivolitused võivad aidata kaasa andmete kaitse ja turvalisusega seotud sätete rakendamise parandamisele.

Muutmisakti artikli 2 punkti 3 alapunkt a a (uus); direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõige 1a (uus) ja lõige 1b (uus)

„aa) lisatakse järgmised lõiked:

„1a. Ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/24/EÜ (mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist) 1 kohaldamist, hõlmavad peab nimetatud meetme tega d vähemalt järgmist :

- asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagama , et isikuandmetele oleks juurdepääs üksnes volitatud töötajatel seaduslikult lubatud eesmärkidel , ning kaitsta salvestatud või edastatud isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku või muutmise ning loata ja ebaseadusliku salvestamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest ;

- kaitsma salvestatud või edastatud isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku või muutmise ning loata ja ebaseadusliku salvestamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest; ning

- asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et kaitsta võrku ja teenuseid juhusliku, ebaseadusliku või loata kasutamise või nende töötamise või kättesaadavuse häirituse või takistamise eest;

- rakendama isikuandmete töötlemise turvapoliitikat ;

- protsessi elektrooniliste sideteenuste osutaja hooldatavate süsteemide põhjendatult prognoositavate nõrkade kohtade tuvastamiseks ja hindamiseks, mis hõlmab korrapärast järelevalvet turvanõuete rikkumiste üle; ning

- protsessi ennetus-, parandus- ja leevendusmeetmete võtmiseks neljandas taandes kirjeldatud protsessi käigus avastatud mis tahes nõrkade kohtate vastu ning protsessi ennetus-, parandus- ja leevendusmeetmete võtmiseks turvaintsidentide vastu, mis võivad viia turvanõuete rikkumiseni .

1b. Riikide reguleerivatel asutustel peab olema võimalik kontrollida üldkasutatavate sideteenuste ja infoühiskonna teenuste osutajate võetud meetmeid ning anda soovitusi parimate tavade ja tulemusnäitajate kohta turvalisuse taseme osas, mille kõnealused meetmed saavutama peaks.””

__________

1 ELT L 105, 13.4.2006, lk 54.”

- Muudatusettepanek 127

Tehniliste rakendusmeetmete jaoks on vajalik säilitada komiteemenetlus, et tagada isikuandmete turvalisuse, sealhulgas eraelu puutumatuse rikkumisest teavitamisega seotud sätete ühtne ja kooskõlastatud rakendamine. Laiaulatuslikud konsultatsioonid asjaomaste sidusrühmadega võivad kõnealuste meetmete kvaliteedile ja heakskiitmisele kaasa aidata.

Muutmisakti artikli 2 punkti 3 alapunkt b; direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõige 4

„Selleks et tagada lõigetes 1 kuni 3 b d osutatud meetmete ühtne rakendamine, soovitab võib komisjon pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektori, direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega asutatud töörühma, asjaomaste sidusrühmade ning Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametiga võtta tehnilisi rakendusmeetmeid, mis muu hulgas käsitlevad lõikes 1a sätestatud meetmeid ning lõigetes 3a ja kuni 3 b d osutatud teabe- ja teavitamisnõuetega seotud asjaolusid, vorme ja korda.

Komisjon kaasab kõik asjaomased sidusrühmad, eriti selleks, et saada teavet nii tehniliselt kui ka majanduslikult parimate kättesaadavate meetodite kohta parandamaks käesoleva direktiivi rakendamist.”

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid direktiivi täiendades, võetakse vastu artikli 14a lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlust kasutades. Tungiva kiireloomulise vajaduse korral võib komisjon kasutada artikli 14a lõikes 3 sätestatud kiirmenetlust.

- Muudatusettepanek 131

Muudatusettepanekus selgitatakse, et multimeediateenused (MMS) ja muud sarnased tehnoloogiad on hõlmatud artikli 2 punkti h mõistega „elektronpost”.

Uus põhjendus

„Abonentidele antud tagatised selle kohta, et nende eraellu ei sekkuta otseturustusotstarbelise pealesunnitud teabega, mida edastatakse elektronposti teel, kehtivad samuti lühisõnumiteenuste (SMS), multimeediateenuste (MMS) ja muude sarnaste tehnoloogiate puhul.”

- Muudatusettepanek 132

Ümbersõnastusettepanekuga parandatakse teksti arusaadavust, säilitades samas muudatuse eesmärgi hõlmata teatavaid „õngitsemise” sõnumeid (vähemalt neid, mis kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse, st kaubandusliku eesmärgiga sõnumid).

Muutmisakti artikli 2 punkt 4 d (uus); direktiivi 2002/58/EÜ artikli 13 lõige 4

4d) Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Igal juhul on keelatud saata elektronposti otseturustuse eesmärgil, kui varjatakse või jäetakse avalikustamata saatja isik, kelle nimel teave edastatakse, või kui see on vastuolus direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 6 või kui see sisaldab linke pahatahtliku või petturliku kavatsusega saitidele, või kui puudub kehtiv aadress, millele teabe saaja võiks saata taotluse lõpetada sellise teabe saatmine, või kui palutakse teabe saajatel külastada veebisaite, mis on vastuolus direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 6. ”

- Muudatusettepanek 135

Muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada tehnoloogia neutraalsuse põhimõtte tähtsust, kuid tundub asjakohasem lisada vastav viide uude põhjendusse.

Muutmisakti artikli 2 punkt 5 b (uus); direktiivi 2002/58/EÜ artikli 14 lõige 3

„Vajaduse korral võib vastu võtta meetmed tagamaks, et lõppseadmete konstrueerimine on kooskõlas kasutajate õigusega kaitsta oma isikuandmeid ja kontrollida nende kasutamist vastavalt direktiivile 1999/5/EÜ ning nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsusele 87/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas. Kõnealused meetmed järgivad tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet. ”

Uus põhjendus:

„Kui võetakse vastavalt direktiivile 1999/5/EÜ või nõukogu otsusele 87/95/EMÜ vastu meetmed, mille eesmärk on kindlustada, et lõppseadmed konstrueeritakse nii, et on tagatud isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse, peaksid kõnealused meetmed järgima võimalikult suures ulatuses tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet.”

- Muudatusettepanek 136

Teavitamisettepanek on suurema läbipaistvuse huvides kasulik täiendus. Sõnastus tuleks ühtlustada direktiiviga 95/46/EÜ, mille artiklis 28 on määratletud järelevalveasutus. Seevastu infoühiskonna teenuste osutajate lisamine ületab elektroonilise side praeguse reguleeriva raamistiku kohaldamisala ning jäetakse seetõttu välja.

Muutmisakti artikli 2 punkt 6 a (uus); direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõige 1b (uus)

„6a) Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:

„1b. Üldkasutatavate sideteenuste ja infoühiskonna teenuste osutajad teavitavad ilma asjatu viivituseta sõltumatut andmekaitseametit direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 alusel loodud järelevalveasutust kõigist lõike 1 alusel saadud kasutajate isikuandmetele juurdepääsu taotlustest koos igale taotlusele lisatud õigusliku selgituse ja õigusliku menetlusega. Asjaomane järelevalveasutus sõltumatu andmekaitseamet pöördub vastava õiguskaitseasutuse poole, kui ta leiab, et riigi asjaomastes õigusaktides kehtestatud sätteid ei ole järgitud.””

- Muudatusettepanek 138

Asjaomased sätted käsitlevad piiriüleseid andmekaitseküsimusi (sealhulgas siseriiklike andmekaitseseaduste jõustamine), mis ei kuulu mõnel juhul Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti praegusesse kohaldamisalasse ega selle ülesannete hulka. Seepärast kohandatakse vastavalt viidet. Viide artikli 29 alusel asutatud töörühmale tuleks sõnastada nagu kehtiva artikli 15 lõikes 3.

Muutmisakti artikli 2 punkt 7; direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15a lõike 4 esimene lõik

„Selleks et tagada tõhus piiriülene koostöö käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusaktide jõustamisel ning ühtlustada piiriülest andmevoogu hõlmavate teenuste osutamise tingimused, võib komisjon pärast Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti, direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega asutatud töörühma, ja asjakohaste reguleerivate asutuste ga ja vajaduse korral Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametiga konsulteerimist vastu võtta tehnilised rakendusmeetmed.”

- Muudatusettepanekud 139 ja 186/rev

Eraelu elektroonilist puutumatust käsitleva muudetud direktiivi rakendamist käsitleva aruande esitamise tähtaeg peab võimaldama koguda vajalikke andmeid ja see tuleks ühtlustada reguleeriva raamistiku teistes osades sisalduvate läbivaatamisklauslitega (st 3 aastat). Aruandluskohustus, mis osutab „käesoleva direktiiviga mitte ette nähtud eesmärkidele” ei ole asjakohane. Viited artikli 29 alusel asutatud andmekaitsetöörühmale ja Euroopa andmekaitseinspektorile on vastuvõetavad. Viide Lissaboni lepingule ei ole siinkohal asjakohane. Kuigi komisjon on vastavalt parlamendi soovitusele valmis tegema IP-aadresse hõlmavat tööd, ei ole direktiivi sisuline säte asjakohane viis kõnealuse küsimuse käsitlemiseks.

Muutmisakti artikli 2 punkt 7 a (uus); direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 18

„7a) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Läbivaatamine

… + Hiljemalt kolm aastat pärast <muutmisakti rakendamise tähtaeg> esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule pärast direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega asutatud töörühma artikli 29 alusel ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist aruande käesoleva direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamise ja selle mõju kohta ettevõtjatele ja tarbijatele, eelkõige seoses pealesunnitud teavet käsitlevate sätetega , ja turvanõuete rikkumiste teadetega ja isikuandmete kasutamisega avalik-õiguslike või eraõiguslike kolmandate isikute poolt käesoleva direktiiviga mitte ette nähtud eesmärkidel , võttes arvesse rahvusvahelist keskkonda. Selleks võib komisjon nõuda liikmesriikidelt teavet, mis tuleb esitada asjatute viivitusteta. Vajaduse korral esitab K k omisjon võib esitada ettepaneku muuta käesolevat direktiivi, võttes arvesse nimetatud aruande tulemusi ja muudatusi kõnealuses sektoris ning Lissaboni lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, 1 eelkõige uusi pädevusi andmekaitsevaldkonnas, nagu on sätestatud artiklis 16, ning muid ettepanekuid, mida ta peab käesoleva direktiivi tulemuslikkuse seisukohast vajalikuks.

Hiljemalt kaks aastat pärast direktiivi 2008/…/EÜ [millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta] jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele põhjalikul uuringul põhineva aruande koos soovitustega IP-aadressi standardkasutuse ning eraelu elektroonilist puutumatust käsitleva direktiivi ja andmekaitsedirektiivi rakendamise kohta seoses nende kogumise ja edasise töötlemisega, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektori, artikli 29 alusel asutatud töörühma ja teiste sidusrühmadega, sealhulgas tööstuse esindajatega.

__________

+ Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

1 ELT C 306, 17.12.2007, lk 1.”

- Muudatusettepanek 165

Komisjon nõustub muudatusettepaneku sõnastusega, tehes väikesed keelelised parandused. Ühtlasi selgitatakse, et säte käsitleb teavet tariifide kohta.

Muutmisakti artikli 1 punkt 12; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 21 lõige 3

„Riikide reguleerivad asutused toetavad võrreldava teabe jagamist, et lõppkasutajad ja tarbijad saaksid interaktiivsete juhendite või samalaadsete vahendite abil iseseisvalt hinnata eri kasutusmudelite kulusid. Liikmesriigid tagavad, et kui sellised juhendid või samalaadsed vahendid ei ole turul tasuta või mõistliku hinnaga kättesaadavad, teevad riikide reguleerivad asutused teevad sellised juhendid või vahendid need ise või kolmandate isikute kaudu tasuta või mõistliku hinnaga kättesaadavaks. Kolmandatel isikutel on õigus kasutada elektroonilisi sidevõrke ja/või ­teenuseid pakkuvate ettevõtjate avaldatud teavet tariifide kohta tasuta, selleks et selliseid interaktiivseid juhendeid või samalaadseid vahendeid müüa või need kättesaadavaks teha.”

- Muudatusettepanek 180

Liiklusandmed on oma tundliku sisu tõttu direktiiviga kõrgetasemeliselt kaitstud. Põhjenduses selgitatakse, et liiklusandmete töötlemine, kui see on vajalik turbetoodete ja -teenuste pakkumiseks, on lubatud, kui seda tehakse vastutustundlikult ning kooskõlas kehtivate andmekaitsemeetmetega.

Põhjendus 26b (uus)

„Liiklusandmete töötlemi ne st võrgu ja teabe turvalisuse tagamise huvides , tagades sealhulgas salvestatud või edastatud andmete kättesaadavuse, autentsuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamine andmetöötlejatena tegutsevate turvateenuste osutajate poolt , võimaldab käsitataks tavatingimustes sellis t e id andme te id andmetöötleja õigustatud huvides töö tlemisena delda direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 lõike f tähenduses . See hõlmaks näiteks eesmärgiga tõkestada elektroonilistele sidesüsteemidele loata juurdepääs u, tõkestamist , ja pahatahtlik ku koodide levitami se ne, teha lõpp või teenindust tõkestavate le rünnakute le tõkestamist ja arvuti- ning elektrooniliste sidesüsteemide kahjustamisele . Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) peaks korrapäraselt avaldama uuringuid selle kirjeldamiseks, mis liiki andmetöötlus on käesoleva direktiivi artikli 6 kohaselt lubatud. ”

- Muudatusettepanek 181

Selle muudatusettepanekuga nähakse ette uus õiguslik alus liiklusandmete töötlemiseks turvaeesmärkidel. Võttes arvesse liiklusandmete tundlikku laadi, tuleb töötlemistegevuse suhtes kohaldada asjakohaseid kaitsemeetmeid. Samas tuleks viia sätte kohaldamisala vastavusse direktiivi kohaldamisala ja elektroonilise side reguleeriva raamistikuga tervikuna.

Muutmisakti artikli 2 punkt 4 b (uus); direktiivi 2002/58/EÜ artikli 6 lõige 6a (uus)

„4b) Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:

„6a. Ilma et see piiraks muude õigusnormide kohaldamist peale direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 ja käesoleva direktiivi artikli 5, võib liiklusandmeid Liiklusandmeid võib töödelda andmetöötleja õigustatud huvides, et rakendada tehnilisi meetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) 460/2004 (millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet)* artikli 4 punktis c määratletud võrgu- ja infoturbe tagamiseks üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste, üldkasutatavate või eraõiguslike elektrooniliste sidevõrkude , infoühiskonna teenuste või nendega seotud lõppseadmete ja elektrooniliste sideseadmete osas, välja arvatud juhul, kui andmesubjekti põhiõiguste ja -vabadustega seotud huvid nimetatud huvid üles kaaluvad. Töötlemine peab piirdub ma turvalisusmeetmete rakendamiseks rangelt vajalikuga.

_________

* ELT L 77, 13.3.2004, lk 1.””

- Muudatusettepanek 183

Muudatusettepanekus tuuakse kasulikke näiteid olukordade kohta, kus asjaomaste isikute viivitamata teavitamine eraelu puutumatuse rikkumistest on võimaliku kahju vältimiseks hädavajalik.

Põhjendus 29

„Turvarikkumisega, mille tulemuseks on abonendi või üksikisiku isikuandmete kaotsiminek või väärkasutus, võib kaasneda oluline kahju , nagu majanduslik ja sotsiaalne kahju või identiteedivargus, kasutajatele , kui rikkumisega piisavalt ja õigeaegselt ei tegelda. Seepärast tuleks asjaomasel teenusepakkujal igast turvanõuete rikkumisest viivitamata teatada kõnealuste turvaintsidentidega seotud abonentidele riiklikule reguleerivale asutusele või muule pädevale asutusele vajalike ettevaatusabinõude võtmiseks . Pädev asutus peaks tegema kindlaks rikkumise tõsiduse ja nõudma, et asjaomased teenusepakkujad teataksid sellest kohaselt ja viivitamata isikutele, keda rikkumine mõjutab. Peale selle Eriti juhul , kui tarbijate õigused ja huvid on koheselt ja otseselt ohus (näiteks volituseta juurdepääsu puhul e-kirjade sisule, juurdepääsu puhul krediitkaardiandmetele jne), on hädavajalik, et peaksid asjaomased teenusepakkujad lisaks pädevatele riiklikele asutustele teavitaksid viivitamata otse teavitama ka kasutajaid, keda see mõjutab. Samuti peaksid teenusepakkujad igal aastal kord aastas teavitama aasta jooksul sel ajavahemikul eelneva kaheteistkümne kuu jooksul toimunud käesolevas direktiivis sätestatud turvanõuete kõikidest rikkumistest kasutajaid, keda see mõjutas. Teatis riiklikele asutustele ja kasutajatele peaks sisaldama teavet meetmete kohta, mida teenuseosutaja rikkumisega seoses võtab, ja soovitusi kasutajate kaitsmiseks , keda rikkumine mõjutab.”

- Muudatusettepanek 185

Põhjendus on seotud IP-aadresside õiguslikku seisundit käsitleva laiema aruteluga, mis on toimunud viimastel kuudel Euroopa asjaomaste sidusrühmade vahel. Kuigi komisjon on vastavalt parlamendi soovitusele valmis tegema IP-aadresse käsitlevat tööd, ei tundu asjakohane sellele direktiivis selgesõnaliselt viidata.

Põhjendus 27a (uus)

„IP-aadressid on Interneti toimimiseks hädavajalikud. Need on kordumatud numbrid, mis määratakse Nendega tehakse numbri abil kindlaks võrgus osalevatele d seadme tele d , näiteks arvutid ja arukad mobiilsed seadmed, mis kasutavad Interneti protokolli oma sõlmpunktide vaheliseks teabevahetuseks . Praktikas võib neid kasutada ka asjaomase seadme kasutaja kindlakstegemiseks. Arvestades erinevaid olukordi, milles IP-aadresse kasutatakse, ning nendega seotud tehnoloogiaid, mis kiiresti edasi arenevad (sealhulgas IPv6 kasutuselevõtt) , on tekkinud küsimused nende kasutamiseks isikuandmetena käsitamise kohta teatud olukordades isikuandmetena . IP-aadresside kasutamise arengut tuleks tähelepanelikult jälgida, Komisjon peaks seetõttu tegema IP-aadresside ja nende kasutuse kohta uuringu võttes arvesse teiste, sealhulgas direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega asutatud töörühma poolt juba tehtud tööd ning pidades silmas esitama sobiva i d ettepaneku i d .”

- Muudatusettepanekud 187/rev ja 184

Muudatusettepanekus soovitatakse alternatiivset lahendust kohustuslikule teavitamisele isikuandmeid hõlmavatest turvanõuete rikkumistest, võttes arvesse võimalikku „teavitamisväsimuse” küsimust (st vajadust vältida teavitamist vähetähtsatel juhtudel või juhtudel, kui on võetud asjakohased tehnoloogilised meetmed) ning tagades samas rakendusmeetmete ühtlustamise ELi tasandil.

Muutmisakti artikli 2 punkti 3 alapunkt b; direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõige 3

„3. Isikuandmetega seotud Turva rikkumisest , millega kaasnes seoses ühenduse üldkasutatavate sideteenuste osutamisega edastatud, salvestatud või muul moel töödeldud isikuandmete juhuslik või ebaseaduslik hävitamine, kaotsiminek, muutmine, loata avalikustamine või neile juurdepääs, teavitab üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja või mis tahes ettevõtja, kes osutab tarbijatele teenuseid interneti vahendusel ning kes on andmetöötleja ja infoühiskonna teenuste osutaja , asjatu viivituseta riigi reguleerivat asutust või vastavalt liikmesriigi õigusele pädevat asutust ja kõnealuse rikkumise ohvriks sattunud abonenti või üksikisikut vastavalt allpool esitatud lõigetele 3a ja 3b . Pädevale asutusele Asjaomasele abonendile või üksikisikule saadetavas teatises tuleb kirjeldada vähemalt rikkumise olemust ning anda kontaktpunktid lisateabe saamiseks ja soovitada meetmeid selle isikuandmetega seotud rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks. Pädevale asutusele saadetavas teatises tuleb lisaks kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise tagajärgi ning teenusteosutaja poolt rikkumisega tegelemiseks kavandatud või võetud meetmeid.

3a. Isikuandmetega seotud rikkumisest ei ole vaja asjaomasele abonendile või üksikisikule teatada, kui Ü ü ldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja ning mis tahes ettevõtja, kes osutab tarbijatele teenuseid interneti vahendusel ning kes on andmetöötleja ja infoühiskonna teenuste osutaja, peab kasutajaid eelnevalt teavitama on tõendanud pädevale asutusele rahuldaval viisil, et tarbijate õigus i te ja huv id e otsese ohustamise vältimiseks isikuandmetega seotud rikkumise tulemusena suhteliselt tõenäoliselt ei ohustata .

3b. Turvanõuete Isikuandmetega seotud rikkumisest ei ole vaja asjaomasele abonendile või üksikisikule teatada, kui teenusepakkuja on tõendanud pädeva t le asutus t ele rahuldaval viisil , et ta rakendab kohaseid tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ning neid meetmeid rakendati turvanõuete rikkumisega seotud andmete suhtes . Sellised tehnoloogilised kaitsemeetmed muudavad andmed loetamatuks kõigile isikutele, kellel puuduvad andmetele juurdepääsu volitused.

3c. Liikmesriigid tagavad, et riigi pädev asutus on võimeline kehtestama üksikasjalikud eeskirjad ning vajaduse korral väljastama suunised, mis käsitlevad nii asjaolusid, mille korral üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja peab vastavalt lõigetele 3a ja 3b teavitama isikuandmetega seotud rikkumistest, kui ka kõnealuse teavitamise vormi ja viisi. Riikide pädevad asutused jälgivad ühtlasi, kas ettevõtjad on täitnud oma käesoleva artikli kohase teavitamiskohustuse ning kehtestavad asjakohased sanktsioonid ja parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral teavitamiskohustuse täitmata jätmise avalikustamine.”

Uus artikli 2 punkt i:

„isikuandmetega seotud rikkumine – turvarikkumine, millega kaasneb seoses ühenduse üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamisega edastatud, salvestatud või muul moel töödeldud isikuandmete juhuslik või ebaseaduslik hävitamine, kaotsiminek, muutmine, loata avalikustamine või neile juurdepääs.”

- Muudatusettepanek 188

Muudatusettepanekus käsitletakse 116-ga algavate numbrite, eelkõige kadunud laste otsimise abitelefoniga 116000 seotud sätteid. Siiski tuleb vältida liiga rangeid või ebareaalseid sätteid (nt lõikes 2 seoses puudega kasutajatega), mis võivad tõhusat rakendamist takistada. Lisaks hõlmab lõige 4 aspekte, mis jäävad reguleeriva raamistiku kohaldamisalast välja (abitelefonide pakkumine).

Muutmisakti artikli 1 punkt 16; direktiivi 2002/22/EÜ artikkel 27a (uus)

„Artikkel 27a

Sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste, sealhulgas kadunud laste otsimise abitelefoni ühtlustatud numbrid

1. Liikmesriigid edendavad konkreetsete numbrite kasutamist numeratsioonialas algusega "116", mis on kindlaks määratud komisjoni 15. veebruari 2007. aasta otsusega 2007/116/EÜ (millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega 116 sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele) 1. Liikmesriigid ergutavad oma territooriumil nende teenuste osutamist, milleks kõnesolevad numbrid on reserveeritud.

2. Liikmesriigid tagavad, et puuetega lõppkasutajatel oleks juurdepääs teenustele numeratsioonialas algusega "116". Puuetega lõppkasutajatele juurdepääsu tagamiseks nendele teenustele teises liikmesriigis reisides peavad võetavad meetmed tagama direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 17 kohaselt avaldatud asjakohaste standardite või spetsifikaatide järgimise.

3. Liikmesriigid tagavad, et kodanikke on eelkõige konkreetselt liikmesriikide vahel reisivatele isikutele suunatud algatuste kaudu piisavalt teavitatud numeratsiooniala algusega "116" olemasolust ja selle kasutamisest.

4. Lisaks kõikidele numeratsioonialade algusega "116"suhtes üldkohaldatavatele meetmetele, mida võetakse vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3, tagavad liikmesriigid kodanikele juurdepääsu abitelefonile, et teatada laste kadumise juhtumitest. Abitelefoni number on 116 000.

5. Komisjoni 15. veebruari 2007. aasta otsuses 2007/116/EÜ (millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega „116” sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele) * kindlaks määratud numbrite ja teenuste Numeratsiooniala algusega "116" , eelkõige kadunud laste otsimise abitelefoni 116000 tõhusa rakendamise tagamiseks liikmesriikides, sealhulgas puudega lõppkasutajatele juurdepääsu võimaldamiseks teistes liikmesriikides reisides võib komisjon pärast [xxx] konsulteerimist vastu võtta tehnilised rakendusmeetmed.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

_________

1 ELT L 49, 17.2.2007, lk 30.

* ELT L 49, 17.2.2007, lk 30.

- Muudatusettepanek 189

Muudatusettepanek kaasneb eespool esitatud muudatusettepanekuga 188, millega kehtestatakse 116-ga algavate numbrite ning eelkõige kadunud laste otsimise abitelefoniga 116000 seotud sätted. Viimane lause tuleks välja jätta, kuna see oleks mõne liikmesriigi jaoks ebaproportsionaalne ja raskesti kohaldatav. Muudatusettepanekutega kajastatakse asjaolu, et reguleeriv raamistik võib hõlmata 116-ga algavate numbrite määramisega (aga mitte teenuste toimimisega) seotud sätteid, ja soodustatakse kõnealuste numbrite kasutamist liikmesriikides.

Põhjendus 21a (uus)

„Vastavalt oma 15. veebruari 2007. aasta otsusele 2007/116/EÜ (millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega „116” sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele)* on komisjon reserveerinud numbrid numeratsioonialas algusega „116” teatavatele sotsiaalse väärtusega teenustele. Kõnealune otsus põhineb raamdirektiivi artikli 10 lõikel 4 ja on seega seotud numeratsiooniküsimustega. Selles otsuses määratud numbreid ei saa kasutada teistel eesmärkidel peale selles nimetatute, kuid liikmesriikidel ei ole kohustust tagada, et reserveeritud numbritega seotud teenuseid tegelikult osutatakse. Otsuse 2007/116/EÜ asjakohased sätted peaksid peegelduma direktiivis 2002/22/EÜ, et integreerida need veel tugevamalt elektroonilise side ja teenuste regulatiivsesse raamistikku ning tagada juurdepääs ka puudega kasutajatele. Selleks et tagada numbrite ja teenuste tõhus rakendamine numeratsioonialas algusega „116” ning soodustada kõnealuste numbrite kasutamist, peaks komisjonil olema võimalik võtta rakendusmeetmed. Arvestades kadunud lastest teavitamisega seotud teatud aspekte ja praegust selle teenuse piiratud osutamist, peaksid liikmesriigid mitte ainult reserveerima numbri, vaid ka tagama, et nende territooriumil on olemas kadunud lastest teavitamise teenus numbri 116 000 all. ”

_________

1 * ELT L 49, 17.2.2007, lk 30.

- Muudatusettepanek 193

Kõnealune muudatusettepanek on seotud ettepanekuga 14. Mõisted „suunised” ja „muud meetmed” ei ole selgelt määratletud. See võib kaasa tuua erineva rakendamise kogu ELis ja õiguskindlusetuse. Seetõttu jäetakse kõnealused mõisted välja.

Muutmisakti artikli 1 punkti 13 alapunkt b; direktiivi 2002/22/EÜ artikli 22 lõige 3

„Teenuse kvaliteedi langemise ja võrguliikluse aeglustumise takistamiseks ja tagamaks, et kasutajatele ei seata põhjendamatuid piiranguid sisu kättesaamisele või levitamisele või mis tahes vabalt valitud rakenduste ja teenuste kasutamisele, võib riigi reguleeriv asutus kehtestada suunised teenuse kvaliteedi miinimumnõu ded. ete kohta ja võtta vajaduse korral muid meetmeid . Nimetatud suunistes või meetmetes Kõnealustes nõuetes võetakse asjakohaselt arvesse direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 17 kohaselt kehtestatud standardeid.

Komisjon võib pärast kõnealuste suuniste või meetmetega nõuetega tutvumist ja [xxx] konsulteerimist vastu võtta tehnilised rakendusmeetmed, kui ta arvab, et need suunised või meetmed riiklikul tasandil kehtestatud nõuded võivad luua siseturu jaoks takistusi. Need Sellised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

- Muudatusettepanek 194

Muudatusettepanek on põhimõtteliselt vastuvõetav. Siiski tehakse ettepanek muudatust veidi ümber sõnastada, et tagada parem seos elektroonilist kaubandust käsitlevate õigusaktide ja reguleeriva raamistiku vahel. Viide „õiguskaitseasutustele” ei tundu kõnealuses kontekstis asjakohane ja jäetakse seetõttu välja.

Põhjendus 14b (uus)

„Asjakohaste eeskirjade puudumisel ühenduse õiguses loetakse sisu, rakendusi ja teenuseid seaduslikeks või kahjulikeks siseriikliku materiaal- ja protsessiõiguse kohaselt. On liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste mitte elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkujate ülesanne otsustada nõuetekohase menetluse kohaselt, kas sisu, rakendused või teenused on seaduslikud või kahjulikud või mitte. Direktiivi 2002/22/EÜ Raamdirektiivi ja eridirektiivide kohaldamine ei piira direktiivi 2000/31/EÜ (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) kohaldamist, mis muu hulgas sisaldab „pelga edastamise” eeskirja vahendusteenuse osutajate jaoks , nagu on määratletud kõnealuses direktiivis . Direktiivis 2002/22/EÜ Raamdirektiivis ja eridirektiivides ei nõuta teenuseosutajatelt nende võrgustike kaudu edastatava teabe jälgimist ega sellise teabe tõttu oma klientide vastu karistusmeetmete võtmist või kohtumenetluste algatamist, samuti ei muudeta teenuseosutajaid teabe eest vastutavaks. Mis tahes selliste karistusmeetmete või kohtumenetluste eest jäävad vastutavaks asjaomased õiguskaitse asutused.”

4.3. Muudatused, millega komisjon ei nõustu

Muudatustega 1, 10, 17, 24, 28, 29, 35, 36, 39, 40, 42, 45, 46, 49, 50, 52, 57, 58, 59, 62 (esimene lõik), 69, 78, 83, 84, 92 (esimene lõik), 95, 96, 98, 101, 102, 104, 107, 108, 113, 114 (esimene lõik), 117, 119, 120, 121, 123, 124, 125, 128, 130, 133, 140, 142, 144, 146, 147, 157, 163, 174, 166, 186, 190 ei saa komisjon nõustuda.

5. MUUDETUD ETTEPANEK

Võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2, muudab komisjon oma ettepanekut eespool osutatud viisil.