52008PC0469

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.7.2008

KOM(2008) 469 lõplik

2008/0160 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

hülgetoodetega kauplemise kohta

(esitanud komisjon) {SEK(2008) 2290} {SEK(2008) 2291}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

( Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu käesoleva määruse eesmärk on keelata hülgetoodete turuleviimine, ühendusse importimine, transiidina läbi ühenduse vedamine ja ühendusest eksportimine. Kõnealuste toodetega kauplemine oleks siiski võimalik, kui täidetakse hüljeste tapmise ja nülgimise viisi ja meetoditega seotud teatavaid tingimusi. Ühtlasi kehtestatakse määrusega teabenõuded, mille eesmärk on tagada, et hülgetoodete puhul, millega kauplemine oleks võimalik erandina tavapäraselt kehtivatest keeldudest, oleks selgelt tõendatud, et need pärinevad nõutavatele tingimustele vastavast riigist või et hülged on tapetud ja nülitud isikute poolt, kes tegutsevad nende riikide jurisdiktsiooni all, kus täidetakse kõnealuseid tingimusi.

Kõnealuse keeluga kavatsetakse asendada teatavates liikmesriikides hülgetoodete impordi, tootmise ja tarnimise keelustamiseks juba kehtestatud või kehtestada kavatsetavad erinevad meetmed, nii et ühenduses reguleeritaks nende toodetega kauplemist ühtlustatud tingimuste alusel. Ühtlasi on käesoleva määruse eelnõu eesmärk tagada, et väljaspool ühendust toodetud hülgetooteid ei saaks ühendusse importida, transiidina läbi ühenduse vedada ega ühendusest eksportida.

Hülgetooteid imporditakse ühendusse ning nendega kaubeldakse ühenduse piires. On tõendeid, mis osutavad sellele, et suurem osa hülgetoodetest on pärit kolmandatest riikidest, kuigi mingil määral toodetakse neid ka ühenduses, kuna hülgeid tapetakse ja nülitakse Soomes ja Rootsis, kuid samas toodetakse hülgetooteid ka teistes liikmesriikides, nagu Ühendkuningriik (Šotimaa), kasutades muudest riikidest pärit hülgenahku.

Juba aastaid on paljud avalikkuse esindajad väljendanud muret hüljeste tapmise ja nülgimise pärast loomade heaolu aspektist vaadatuna ning selliste toodetega kauplemise pärast, mis võivad olla valmistatud hüljestest, kelle tapmisel ja nülgimisel ei ole ära hoitud asjatut valu, stressi ja muid kannatusi, mida hülged kui aistimisvõimelised olendid on võimelised tundma. Seda muret on väljendatud eetilistel põhjustel. Komisjon on viimaste aastate jooksul saanud palju kirju ja kaebusi, milles kodanikud on väljendanud sügavat pahameelt ja vastumeelsust hülgetoodetega kauplemise vastu sellistel tingimustel.

Kodanike murelike pöördumiste tulemusel on mitmed liikmesriigid võtnud vastu õigusaktid (või on neid vastu võtmas või läbi vaatamas), mille eesmärk on piirata hülgetoodete tootmisega seotud majandustegevust või see keelata. Liikmesriikide seadusandjad lahendavad probleemi erinevate meetmete abil, keelates vastavalt hüljestest või teatavatest hülgeliikidest saadud toodete impordi, tootmise, nendega kauplemise või nende turuleviimise. Üldsuse suurenev teadlikkus ja surve riikide seadusandjatele toovad liikmesriikides tõenäoliselt kaasa uusi seadusandlikke algatusi vastuseks ulatuslikule murele, mis on tekkinud eespool märgitud põhjustel.

Kahes liikmesriigis juba kehtivad õigusaktid, millega piiratakse hülgetoodetega kauplemist.

Kui teatavates liikmesriikides kehtivad (või hakkavad varsti kehtima) hülgetoodetega kauplemist piiravad eeskirjad, siis teistes liikmesriikides ei ole selles küsimuses kehtestatud mingeid erinõudeid, nii et ühenduses kehtivad üheaegselt liikmesriigiti või nende rühmiti erinevad kaubandustingimused. Selle tagajärjel on siseturg killustatud, kuna müüjad peavad kohandama oma kaubandustegevust liikmesriikides kehtivate erinevate sätetega.

Euroopa Ühenduse asutamislepinguga ei sätestata konkreetset õiguslikku alust, mis võimaldaks ühendusel kehtestada õigusnorme eetikavaldkonnas. Kuna aga Euroopa Ühenduse asutamislepinguga volitatakse ühendust kehtestama õigusnorme teatavates valdkondades, tingimusel et asjaomase õigusliku aluse eritingimused on täidetud, siis pelgalt asjaolu, et ühenduse õigusakt põhineb eetilistel kaalutlustel, ei takista ühendusel seadusandlikke meetmeid võtmast. Sellega seoses tuleks märkida, et asutamisleping võimaldab ühendusel võtta meetmeid siseturu rajamiseks ja säilitamiseks, mis asutamislepingu artikli 14 kohaselt on sisepiirideta turg.

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast järeldub, et kui liikmesriikide õigus- ja haldusnormide erinevused takistavad põhivabadusi ja mõjutavad seega otseselt siseturu toimimist, on ühenduse meetmed nende takistuste vältimiseks õigustatud. Sõltuvalt olukorrast võivad need meetmed sisaldada ajutist või lõplikku keeldu teatava toote või teatavate toodete turustamiseks[1].

Hülgetooteid käsitlevad õigus- ja haldusnormid on liikmesriigiti erinevad. Kaks liikmesriiki on juba keelanud kõnealuste toodete turuleviimise ning kolmas on teatanud oma kavatsusest seda teha. Teistes liikmesriikides käib elav arutelu selliste õigusaktide vajalikkuse üle. Autorite sõnul on kõnealuste meetmete eesmärk peatada hülgetoodetega kauplemine peamiselt loomade heaoluga seotud eetilistel põhjustel. Need turuleviimise keelud soodustavad aga asjaomase turu ebaühtlast arengut ning on seega takistuseks kaupade vabale liikumisele.

Võttes arvesse ka üldsuse kasvavat teadlikkust ja tundlikkust hülgetoodete saamisviisiga seotud eetilistes kaalutlustes, on tõenäoline, et takistusi kõnealuste kaupade vabale liikumisele tekib veelgi, kui liikmesriikides võetakse vastu uued eeskirjad, mis kajastavad neid muresid.

Seepärast on põhjendatud ühenduse seadusandlik tegevus asutamislepingu artikli 95 alusel seoses hülgetoodetega[2].

Erinevate kehtivate keeldude ja/või muude piiravate meetmete ühtlustamine on kõige kergem ja lihtsam tee tagada, et kui on täidetud teatavad tingimused, võetakse hülgetoodetega kauplemise puhul arvesse toodete saamiseks kütitavate hüljeste heaolu.

Euroopa Kohus on tunnustanud loomade heaolu kaitset kui õigustatud avalikku huvi pakkuvat eesmärki[3].

Euroopa Kohus on võtnud ka seisukoha, et kui on kindlaks tehtud, et õigusliku alusena asutamislepingu artiklile 95 tuginemise tingimused on täidetud, ei saa ühenduse seadusandjat takistada kõnealusele õiguslikule alusele toetumast põhjendusel, et rahvatervise kaitse on tehtavate valikute puhul otsustav tegur[4].

Eespool märgitud kohtupraktika koos lugemisel järeldub, et ühenduse seadusandjat ei saa takistada kõnealusele õiguslikule alusele toetumast põhjendusel, et loomade heaolu kaitse on tehtavate valikute puhul otsustav tegur.

Niivõrd kui käeoleva määruse eelnõuga püütakse kehtestada ühetaolisi tingimusi, mille raames võib kaubelda hülgetoodetega erandina tavapäraselt kohaldatavatest keeldudest, aitab see igal juhul tagada nende kaupade vaba liikumist siseturul.

Kuna suur osa ühenduses leiduvatest hülgetoodetest on pärit kolmandatest riikidest, tuleb koos kauplemiskeeluga kehtestada samasugune keeld nende kaupade ühendusse importimisele.

Transiidi- ja ekspordikeeld peaks tagama ka selle, et hülgetooteid ei veeta läbi ühenduse ega toodeta ühenduses ekspordiks. Sellised lisakeelud muudaksid ühendusesisese kaubanduskeelu tõhusamaks, kuna on oht, et transiidiprotseduurile suunatud või väidetavalt ekspordiks toodetud hülgetooted võidakse pettuse teel tuua ühenduse turule.

Niivõrd kui käesoleva määruse sätted mõjutavad hülgetoodetega kauplemist kolmandate riikidega rohkem kui ühendusesisese kaubanduskeelu säilitamiseks rangelt nõutav, tuleks seda käsitada ka rahvusvahelist kaubandust reguleeriva meetmena.

Käesoleva määrusega kehtestatud mitmesugused keelud oleksid vastuseks üldsuse murele loomade heaolu pärast seoses sellega, et ühendusse võidakse tuua hülgetooteid, mis on saadud hüljestest, kelle tapmisel ja nülgimisel ei ole hoitud ära asjatut valu, stressi ja muid kannatusi.

Kaubelda peaks siiski olema võimalik selliste hülgetoodetega, mille saamiseks kasutataks hüljeste tapmisel ja nülgimisel meetodeid, mis pakuvad mõistlikke tagatisi, et nende tapmisel ja nülgimisel ei ole põhjustatud asjatut valu, stressi ja muid kannatusi.

Niimoodi kehtestatud reguleeriv raamistik tuleks seepärast kavandada nii, et see pakuks asjaomastele riikidele stiimuleid oma õigusaktide ja tavade ülevaatamiseks ja vajaduse korral parandamiseks meetodite osas, mida tuleb hüljeste tapmisel ja nülgimisel järgida.

Traditsiooniliselt hülgejahiga tegelevate inuittide kogukondade põhilisi majanduslikke ja sotsiaalsed huve ei tohiks kahjustada. Seetõttu ei peaks käesoleva määrusega kehtestatud keelud hõlmama hülgetooteid, mis on saadud inuittide kogukondade traditsioonilisel hülgejahil elatuseks kütitud hüljestest.

- Üldine taust

Hüljestest saadud toodetega kaubeldakse ühenduse piires ja väljaspool ühendust.

Hülgeid tapetakse ja nülitakse ühenduse riikidest Soomes, Rootsis ja Ühendkuningriigis (Šotimaa) kas hülgetoodete valmistamiseks või kahjuritõrje eesmärgil. Väljaspool ühendust tapetakse ja nülitakse hülgeid samadel eesmärkidel Kanadas, Gröönimaal, Namiibias, Norras ja Venemaal.

Ühendus on juba hulk aega tagasi vastu võtnud asjakohased õigusaktid, püüdes tagada, et jahipidamine nii ühenduse piires kui ka väljaspool ühendust ei seaks ohutu mitme hülgeliigi (vt allpool) kaitsestaatust.

Lisaks kaitsestaatusega seotud murele on hüljeste ja hülgepoegade tapmiseks kasutatavad meetodid juba aastaid põhjustanud üldsuses, organisatsioonides ja teatavates liikmesriikides tõsist muret selle hirmu, valu, stressi ja muude kannatuste pärast, mida peavad tundma hülged ja hülgepojad.

17. novembril 2006 võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee vastu soovituse hülgejahi kohta, kutsudes hülgejahiga tegelevaid liikmes- ja vaatlejariike üles muu hulgas „ keelama kõik julmad jahipidamismeetodid, mis ei garanteeri loomade silmapilkset surma ilma kannatusteta, ning keelustama loomade uimastamine selliste vahenditega nagu hakapik, löögirelvad ja püssid ”.

26. septembril 2006 võttis Euroopa Parlament vastu deklaratsiooni, milles nõuti, et Euroopa Komisjon reguleeriks grööni ja põishüljestest saadavate toodete importi, eksporti ja nendega kauplemist, tagades samal ajal, et kõnealune reguleerimine ei mõjutaks inuittide traditsioonilist hülgejahti.

16. märtsil 2007 võttis Belgia vastu seaduse, millega keelati hülgetoodete tootmine ja turuleviimine, Holland võttis vastu 4. juuli 2007. aasta dekreedi, millega muudeti taime- ja loomaliikide seadust (looma- ja taimeliikide nimetused), ning kaitsealuste looma- ja taimeliikide (erand) dekreeti seoses grööni ja põishüljestest saadavate toodetega kauplemise keelustamisega. Saksamaa kavatseb vastu võtta seaduse, millega keelatakse hülgetoodete import, töötlemine ja turuleviimine. Teiste liikmesriikide sarnased algatused ei ole edaspidi välistatud.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Teataval määral järgitakse hülgetoodetega kauplemisel kehtivaid ühenduse õigusakte, mille ulatus ja põhjendus on siiski suurel määral erinevad.

Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiviga 83/129/EMÜ on keelatud teatavate hülgepoegade[5] nahkade ja neist valmistatud toodete[6] liikmesriikidesse importimine kaubanduslikul eesmärgil. Kõnealune direktiiv võeti vastu pärast mitmete uurimiste läbiviimist, mis olid tekitanud kahtlusi seoses grööni ja põishüljeste populatsiooni seisundiga ning eelkõige seoses mittetraditsioonilise jahipidamise mõjuga põishüljeste kaitsmisele ja populatsiooni seisundile. Kuna inuittide traditsioonilisel jahipidamisel ei kahjustata hülgepoegi, siis ei kohaldata direktiivi nende toodete suhtes, mis saadakse sellise jahipidamisviisi tulemusel.

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiviga 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta)[7] on kaitstud kõik ühenduses esinevad hülgeliigid. Nagu kõigi muude kõnealuse direktiiviga hõlmatud liikide (ja elupaikade) puhul on ka ühenduses esinevate hülgeliikide puhul peamine eesmärk säilitada või taastada nende soodne kaitsestaatus.

Selle eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmete ühe osana keelatakse kõnealuse direktiivi artikliga 15 kõigi mittevalikuliste vahendite kasutamine, mis võivad põhjustada selliste liikide kohalike populatsioonide kadumist või tekitada neile tõsiseid häireid. Keelatud püüdmis- ja tapmismeetodid ja -vahendid on loetletud VI lisa punktis a ning keelatud püüdmis- ja tapmisviisid transpordivahenditelt VI lisa punktis b.

Kõnealuse direktiiviga on keelatud IV lisa punktis a loetletud liikide isendite tahtliku püüdmise või tapmise kõik viisid ning see hõlmab järgmisi hülgeliike: Monachus monachus ja Phoca hispida saimensis . Asjaomaste liikide kaitsestaatuse järelevalvet silmas pidades on kõnealuse direktiiviga nõutud, et liikmesriigid tagaksid samuti, et V lisas loetletud looduslike looma- ja taimeliikide isendite loodusest võtmine ja kasutamine (hõlmab kõiki ühenduses leiduvaid hülgeliike, mis ei ole loetletud VI lisas) oleks kooskõlas nende soodsa kaitsestaatuse säilitamisega. Sellised meetmed võivad hõlmata isendite loodusest võtmise meetodite sätestamist, jahieeskirjade kohaldamist isendite võtmiseks, võttes arvesse niisuguste populatsioonide kaitset, või isendite ostmise, müügi, müügiks pakkumise, müügiks hoidmise või müügiks transportimise sätestamist.

Liikmesriigid on kohustatud esitama iga kuue aasta tagant aruande direktiivi 92/43/EMÜ raames võetud meetmete rakendamise kohta. Viimane aruandeperiood hõlmas ajavahemikku 2001–2006 ning aruandes esitati esimest korda teave kõigi kõnealuse direktiiviga hõlmatud hülgeliikide kaitsestaatuse kohta.

Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel)[8] on ühenduses rakendatud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES). Kõnealuse määruse (ja CITESi) eesmärk on tagada looduslike looma- ja taimeliikide kaitse, reguleerides nendega kauplemist. CITESi ja kõnealuse määruse kohaselt võib kauplemine aset leida ainult juhul, kui see ei ohusta asjaomase liigi säilimist. Mitmed loivaliste liigid on loetletud kas CITESi I või II liites ning kõnealuse määruse vastavates lisades A ja B. Käesolev määruse eelnõu hõlmab ainult ühte liiki, aafrika merikaru ( Arctocephalus pusillius pusillus ), mis on praegu loetletud ka CITESi II liites.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kehtivate õigusaktide eesmärk on liikide kaitse ning nende õigusaktide tegelik rakendamine sõltub teataval määral (vähemalt direktiivi 92/43/EMÜ osas) asjaomaste liikide kaitsestaatuse arengust. Mingil juhul ei keela need kõigi hülgeliikidega seotud kogu ärilist tegevust, mida taotletakse käesoleva määrusega, ega ole need suunatud hüljeste tapmise ja nülgimise konkreetsete meetodite vastu loomade heaolu aspektist.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Loomade heaolu kaitse on õiguspärane eesmärk, mida ühendus võib järgida üldsuse huvides, kui ta teostab talle Euroopa Ühenduse asutamislepinguga antud seadusandlikku võimu[9]. Loomade heaolu kaalutlusi on ühenduse seadusandlikus tegevuses arvesse võetud mitmes valdkonnas. Teatavates valdkondades, nagu siseturg, peavad Euroopa institutsioonid seadusandlikus tegevuses pöörama täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele[10].

Aastateks 20062010 kehtestatud, loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava[11] keskmes on samuti loomade heaolu. See tegevuskava kajastab EÜ asutamislepingule lisatud protokolli loomade kaitse ja heaolu kohta, milles määratletakse loomi kui aistimisvõimelisi olendeid. Tegevuskava vastuvõtmise ajal sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja selleks, et toetada avaliku ja erasektori poolt ühenduses vastu võetud loomade heaolu standardite ühtlustamist, on komisjon algatanud teostatavuse uuringu, et luua loomade kaitse ja heaolu Euroopa keskus. Euroopa keskust võiks arendada viisil, mis aitaks ühendust ja liikmesriike loomade heaoluga seotud küsimuste haldamisel nii ühenduse kui rahvusvahelisel tasandil. Kui selline keskus luuakse, võiks see näiteks abistada komisjoni tähistamis- ja märgistamisnõuete rakendamisel, mille põhijooned pannakse paika käesoleva määrusega.

Käesolev ettepanek ei ole vastuolus muude kehtivate ühenduse õigusaktidega (vt eespool): see ettepanek keskendub loomade heaolu kaalutlustele, samas kui kehtivates õigusaktides on silmas peetud kaitse-eesmärke ning niivõrd, kuivõrd käesoleva määrusega kehtestataks rangemad sätted kaubanduse suhtes, võiks see toimuda probleemideta, kuna olemasolevates ühenduse õigusaktides on sätestatud vaid miinimumnõuded. Seevastu, kui hülgetoodetega kauplemist lubataks erandi alusel, oleks vaja tagada, et kehtivate ühenduse õigusaktide alusel kehtestatud erikorda kohaldatakse jätkuvalt.

Impordikeeld on vastavuses üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XX punktiga a, mille alusel on igal lepinguosalisel lubatud võtta või jõustada meetmeid, mis on vajalikud avaliku moraali kaitseks, tingimusel et neid meetmeid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist. Kavandatav määrus ei ole diskrimineeriv, kuna selles sätestatud eri keeldusid kohaldatakse nii ühendusesisese kauplemise kui ka impordi ja ekspordi suhtes.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

( Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Euroopa Komisjon viis läbi internetipõhise avaliku arutelu, andes nii Euroopa kodanikele kui ka mittekodanikele võimaluse avaldada arvamust hülgejahi reguleerimise kohta ja seega osaleda vastava poliitika väljatöötamise protsessis. Üle kogu maailma saadi 73 153 vastust 160 riigi kodanikelt. Vastuste suur arv (lisaks umbes 1350 e-kirja) näitab, et hülgejaht on paljude kodanike jaoks väga oluline küsimus. Vastused näitasid üldist rahulolematust praeguste jahipidamistavadega, vähemalt seda, kuidas üldsus neid tajub. Peaaegu kõigis analüüsitud geograafilistes piirkondades pooldas suur enamus vastajatest keelustamist. Üle poole vastajatest oli pärit Ühendkuningriigist, USAst ja Kanadast.

Lisaks organiseeris Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) konsulteerimise sidusrühmadega oma töö raames, mida ta tegi hüljeste tapmise ja nülgimise loomade heaolu aspekti kohta teadusliku arvamuse kujundamiseks. Sidusrühmadel paluti avaldada arvamust EFSA töörühma ettevalmistatud aruande projektis esitatud andmete täielikkuse ja usaldusväärsuse kohta, et ükski tähtis teaduslik tõendusmaterjal ei jääks arvesse võtmata. Lisaks organiseeris Euroopa Komisjon õpikoja, kus osalesid nii eksperdid riikidest, kus tegeldakse hülgejahiga, kui ka loomade heaolu taotlevate valitsusväliste organisatsioonide, samuti karusnahakaupmeeste ja jahimeeste ühingute esindajad. Ürituse eesmärk oli saada tagasisidet riiklikest aruannetest (riiklikud jahikorraldussüsteemid) saadud faktilise teabe kohta, mis esitati komisjonile üldise hindamise raames. Samuti peeti kahepoolseid koosolekuid, milles osalesid sidusrühmade esindajad ning mis leidsid aset nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Konsulteerimiste tulemused näitasid, et paljud vastanud olid põhimõtteliselt hülgeküttimise vastu, mis võib tuleneda teatavatest arusaamadest inimese ja looduse seoste kohta. Siiski näitasid tulemused ka seda, et mõnede vastajate puhul mõjutas hülgejahi vastuvõetavuse taset see, kuidas hülgejaht on korraldatud, milliseid moodusi kasutatakse ja mis põhjustel jahti peetakse.

Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse peetud konsultatsioonide tulemusi, kuna soovitakse reageerida murele, mida väljendati seoses selliste hülgetoodete ühenduse turule viimisega, sealhulgas ka import kolmandatest riikidest, mis on saadud hüljestest, kelle tapmisel ja nülgimisel ei hoitud ära asjatut valu, stressi ja muid kannatusi. Lisaks on ettepaneku üldine ülesehitus kavandatud nii, et see pakuks hülgeküttimisega tegelevatele riikidele stiimuleid hüljeste tapmise ja nülgimise meetodite parandamiseks.

( Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon tunnustas 16. jaanuari 2007. aasta vastuses Euroopa Parlamendile avalikkuse suurt muret hülgeküttimise pärast vaadatuna loomade heaolu aspektist. Kooskõlas kindla sooviga tagada loomade heaolu kõrged standardid võttis komisjon ülesandeks esitada täielik ja objektiivne hinnang hüljeste tapmise ja nülgimise loomade heaolu aspekti kohta ning selle tulemuste alusel esitada Euroopa Parlamendile võimalikud õigusloomealased ettepanekud, kui olukord seda tingib. Komisjon viis hindamise läbi eri elementide alusel, mille hulgas olid, näiteks ekspertiisi kasutamisest rääkides, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) sõltumatu teaduslik seisukoht ning mõju hindamise protsessi toetamiseks tellitud uuring.

Vastuseks komisjoni 2007. aasta mai nõudmisele võttis EFSA 6. detsembril 2007 vastu sõltumatu teadusliku seisukoha hüljeste tapmise ja nülgimise meetodite loomade heaolu aspekti kohta[12].

EFSA järeldas et „hülgeid on võimalik tappa kiiresti ja tõhusalt, ilma neile asjatut valu ja stressi põhjustamata . Siiski esitas toimkond tõendeid, et praktikas ei kasutata alati tõhusat ja humaanset tapmisviisi”.

EFSA ei võta selget seisukohta hüljeste tapmiseks ja nülgimiseks praegu kasutatavate meetodite suhtes. Pigem kehtestab ta hulga kriteeriume hülgejahil rakendatavate erinevate meetodite sobivuse hindamiseks.

Arvestades selgete, vastastikuste teaduslike eksperdihinnangute aluseks olnud andmete nappust, on EFSA riskianalüüs läbi viidud kvalitatiivsel viisil. Siiski käsitatakse üldjäreldusi ja soovitusi piisavalt kindlana, et teavitada neist poliitika väljatöötamises osalejaid.

EFSA teaduslikule arvamusele tuginedes uuriti (komisjoni tellitud) uurimuses[13] hülgejahi eri viiside reguleerivat raamistikku ja nende haldamise tavasid.

Anti hinnang mitme hülgejahiga tegeleva riigi asjaomastele õigusaktidele ja nende jõustamise sätetele nii Euroopa Ühenduses kui ka väljaspool ühendust ning tehti kindlaks parimad tavad. Kõnealuste hinnangute aluseks oli dokumentidel põhinev uurimistöö ja kogu konsulteerimisprotsessi vältel saadud teave, uurimisrühm ei külastanud kõiki hüljeste levikuala riike maailma eri paikades.

Uuringus anti hinnang ka hülgetoodetega kauplemise keelustamise võimalikule mõjule ja muudele sotsiaalsetele ja majanduslikele aspektidele.

( Mõju hindamine

Mõjuhinnangus võeti arvesse nii seadusandlike kui ka mitteseadusandlikke poliitikameetmeid. Analüüsiti ka poliitikameetmeid, mis ei ole otseselt seotud hülgejahi keelustamise süsteemiga, nagu ühenduse turule viimise ja/või impordi ja ekspordi täielik keelustamine, ning meetmeid, mida võib liigitada hülgejahi korraldamise süsteemi hea või halva tava alla.

Hinnangu keskkonnamõõde piirdub mõjuga hüljeste heaolule, mida on siiski raske mõõta, kuna hüljeste tapmise meetodite tõhusus sõltub kasutatavatest meetoditest, tapjate oskustest ja keskkonnatingimustest. Majanduslik mõju piirdub mõjuga kaubandusele ja kohalikule majandusele nii nende riikide puhul, kus tegeldakse hülgejahiga, kui ka potentsiaalsete transiidi- ja töötlemisriikide puhul, samas sotsiaalse mõõtme puhul käsitletakse peamiselt mõju inuittide kogukonna tingimustele.

Hülgetoodete ühenduse turule viimise täielikul keelustamisel on hinnangu kohaselt majanduslikult väike mõju ühenduse liikmesriikidele. Sellisel juhul eeldatakse siiski, et hülgenahkade ja muude hülgetoodete ümberlaadimine ning hülgenahkade import edasise töötlemise ja ekspordi eesmärgil võib jätkuda. Hinnangu kohaselt on kõnealune mõju veidi suurem ühendusse mittekuuluvate levikuala riikide puhul. Seda põhjustab asjaolu, et neis ühendusse mittekuuluvates riikides kütitakse rohkem hülgeid kui ühendusse kuuluvates levikuala riikides ning ühenduse turg on nende jaoks, välja arvatud Venemaa jaoks, üsna tähtis. Kõnealune variant jätaks ka tarbija ilma võimalusest osta ühendusest hülgetooteid.

Impordi ja ekspordi täielikul keelustamisel oleks ühenduse liikmesriikidele keskmine majanduslik mõju, ehkki Soome ja Saksamaa puhul oleksid mõjud tunduvad, kui selline keeld hõlmaks ka transiitkaubandust. Mõjud oleksid veidi suuremad ühendusse mittekuuluvate levikuala riikide jaoks. Seda põhjustab samuti asjaolu, et ühendusse mittekuuluvates riikides kütitakse rohkem hülgeid kui ühendusse kuuluvates levikuala riikides ning ühenduse turg on nende jaoks, välja arvatud Venemaa jaoks, üsna tähtis. Kui keeldu siiski laiendatakse transiitkaubandusele, kannatab eriti Kanada, kui kõnealust kauplemist ei suunata ümber, Saksamaa ja Soome asemel ühendust välja (näiteks Norrasse). Seega võib Norra tegelikult tugevdada oma positsiooni transiitkaubanduses. Tarbijad saaksid ainult väga piiratud valiku hülgetoodetest, mis on saadud ühenduses kütitud hülgeliikidest ning mida pakutakse müügiks ainult kohalikul turul.

Taani ja Itaalia on konkurentsitult suurimad hülge toorkarusnaha importijad edasiseks töötlemiseks ja müügiks ühenduse turul ning seetõttu mõjutaks selline reguleerimine ka neid. Taani impordib toornahku Kanadast ja Gröönimaalt (neid ei loeta transiitkaubaks), Itaalia impordib toorkarusnahku Venemaalt, Soomest ja Ühendkuningriigist (Šotimaalt). Kreekal on samuti märkimisväärne toornahakaubandus, kusjuures nahad pärinevad kahest viimati nimetatud levikuala riigist.

Märgistamissüsteemist saadav kasu võiks hõlmata hinnatõusu tarbijaturul ning samal ajal hülgejahi maine üldist tõusu. Kui süsteem on vabatahtlik, siis võib see soodustada loomulikku iseeneslikku valikut nõuete täitmise kaudu ning seega hoida tasakaalu loomade heaolu, majandusliku ja sotsiaalse dimensiooni vahel, st et märgistamisnõuete järgijad saavad rohkem kasu, kui see neile maksma läheb, ning samas on võimalik suurendada ka hüljeste heaolu. Lisaks hinnatakse mõju suurimaks sel juhul, kui tegemist on laialt levinud rahvusvahelise märgistamissüsteemiga, mitte ainult ühenduses kasutatavaga.

Võiks sõlmida kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid ühenduse ja ühe või mitme levikualariigi vahel, mis võiks suurendada geograafilist piirkonda, mida ei hõlma ükski seadusandlik meede. Sellisel juhul oleks mõju sarnane piiratud keelu mõjuga, mis võimaldab kauplemist, kui hülgejaht vastab mõnedele kehtestatud nõuetele, mida käsitleti eespool.

Võttes arvesse üldsuse, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide väljendatud muret loomade heaolu pärast, ei ole eraldiseisvad mitteseadusandlikud meetmed piisavad kõnealuse küsimuse lahendamiseks.

EFSA teaduslik arvamus osutab selgelt sellele, et praktikas ei kasutata alati tõhusat ja humaanset tapmisviisi, samuti toetavad seda muud hindamise tulemused. Seepärast on põhjendatult alust kaaluda ettevaatusabinõude rakendamist, et tagada selliste toodete ühenduse turule juurdepääsu keelamine, mis võivad olla valmistatud hüljestest, kellele tapmisel ja nülgimisel tekitati asjatut valu, stressi ja muid kannatusi.

Pelgalt hülgetoodete märgistamine ei ole alternatiiv nende toodetega kauplemise keelustamisele, kuna märgistamine leevendaks kodanike ja tarbijate eetilisi muresid loomade heaolu pärast vaid juhul ja siis, kui hülgejahiga tegelevates riikides kehtivad tapmis- ja nülgimismeetodid vastaksid käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele. Seepärast peaksid riikidel, kus tegeldakse hülgeküttimisega, olema stiimulid oma õigusaktide ja tavade kohandamiseks, mida on võimalik saavutada ainult kauplemise keelustamisega.

3. Ettepaneku õiguslik külg

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Euroopa Parlamendi ja nõukogu käesoleva määruse ettepaneku eesmärk on keelata hülgetoodete turuleviimine, ühendusse importimine, transiidina läbi ühenduse vedamine ja ühendusest eksportimine. Kõnealuste toodetega kauplemine oleks siiski võimalik, kui on täidetud hüljeste tapmise ja nülgimise viisi ja meetoditega seotud teatavad tingimused. Ühtlasi kehtestatakse teabenõuded, mille eesmärk on tagada, et hülgetoodetel, millega kauplemine oleks võimalik erandina tavapäraselt kehtivatest keeldudest, oleks selgelt märgitud, et need on pärit eespool osutatud tingimustele vastavast riigist või et hülged on tapetud ja nülitud isikute poolt, kes tegutsevad nende riikide jurisdiktsiooni all, kus täidetakse kõnealuseid tingimusi.

- Õiguslik alus

Käesolev ettepanek põhineb EÜ asutamislepingu artiklitel 95 ja 133. Käesoleva ettepaneku koostamisel on komisjon võtnud asjakohasel viisil arvesse Euroopa Kohtu pretsedendiõigust, milles kohus sätestas artiklile 95 tuginemise tingimused[14].

Kuna käesoleva ettepaneku eesmärk on keelata ka kõnealuste toodete import ühendusse väljastpoolt ühendust ja eksport ühendusest, on viide artikli 133 sätetele samuti vajalik. Ettepanekul on kaks tahku, sest sellega taotletakse üheaegselt kaht eesmärki (ühendusesisese kaubanduse keelamine ning impordi ja ekspordi keelamine), mis on omavahel lahutamatult seotud, ilma et kumbki oleks teise suhtes teisejärguline või kaudne.

Ühenduse õigusaktide vastuvõtmiseks kehtestatud menetlused vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 95 ja 133 ei ole üksteisega vastuolus.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Kõnealuse ettepaneku eesmärk on ühtlustada hülgetoodetega kauplemist käsitlevaid õigusakte. Liikmesriikide tasandil on ühtlustamine vajalik selleks, et kõrvaldada siseturu praegune killustatus, mis tuleneb erinevustest liikmesriikide kehtivates õigusaktides, millega reguleeritakse hülgetoodete kaubandust, importi, tootmist ja märgistamist, võttes samal ajal arvesse loomade heaolu kaalutlusi. Sellist eesmärki on võimalik saavutada üksnes ühenduse tasandil võetavate meetmetega, kuna riiklikke meetmeid, sealhulgas täielikku keelustamist, saab jõustada ainult siseturu osades.

Samamoodi on otsus, mis käsitleb hülgetoodetega kauplemise võimalikku jätkamist erandina tavapäraselt kohaldatavatest keeldudest, parem vastu võtta ühenduse tasandil, kuna sellega tagatakse, et enne erandite lubamist peavad olema täidetud ühetaolised tingimused, ning et erandi saanud toodetega kauplemist reguleeritakse ühtlustatud eeskirjadega kogu siseturu ulatuses. Sama kehtib ka tähistamis- ja märgistamisnõuete kohta, mida kohaldatakse toodete suhtes, millele on tehtud erandid, kuna sama teemat käsitlevaid riiklikke õigusakte ei ole nende olemuse tõttu võimalik kohaldada kogu ühenduses ning need põhjustaksid turu killustatust.

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

- Proportsionaalsuse põhimõte ja õigusakti valik

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Pelgalt hülgetoodete märgistamine ei ole alternatiiv nende toodetega kauplemise keelustamisele, kuna märgistamine leevendaks kodanike ja tarbijate eetilisi muresid loomade heaolu pärast vaid juhul ja siis, hülgejahiga tegelevates riikides kehtivad tapmis- ja nülgimismeetodid vastaksid käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele. Seepärast peaksid riikidel, kus tegeldakse hülgeküttimisega, olema stiimulid oma õigusaktide ja tavade kohandamiseks, mida on võimalik saavutada ainult kauplemise keelustamisega.

Sellises olukorras on keelustamine koos võimalusega teha erandeid kõige vähem koormav meede, mida võtta soovitud eesmärgi edukaks saavutamiseks.

Tuleks sätestada asjakohased nõuded, et tagada, et käesoleva määruse alusel on võimalik nõuetekohaselt jõustada erandeid kehtivatest kauplemiskeeldudest. Seepärast tuleks ette näha sätted nii sertifitseerimiskavade kui ka märgistamise ja tähistamise kohta. Sertifitseerimiskavad peaksid tagama, et hülgetoode puhul on tõendatud, et need on saadud hüljestest, kes on tapetud ja nülitud asjakohaste, tõhusalt jõustatud nõuete kohaselt, ning et hüljeste tapmisel ja nülgimisel ei põhjustatud asjatut valu, stressi ja muid kannatusi.

Kõik käesoleva määruse rakendamiseks komisjoni poolt võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Määruse eeliseks on selle üldine ja ühetaoline kohaldamine, see on tervikuna siduv ja samal päeval vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides ilma täiendava halduskoormuseta võtta vastu ülevõtmiseks vajalik riiklik õigusakt.

Muud vahendid ei oleks piisavad. Direktiivi puhul on vaja riiklikke rakendusmeetmeid ja sellega suureneb rakendamisel kõrvalekallete tekkimise oht. Keelu jõustamise kohustus on liikmesriikidel, samas säilib neil õigus valida, kuidas tagada, et hülgetooteid enam turule ei viida, impordita ega ekspordita, samuti jääb neile õigus töötada välja keelu jõustamise meetodid. Samuti on vaja tagada tavapäraselt kohaldatavatest kauplemiskeeldudest tehtavate erandite ühetaoline kohaldamine.

4. Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. Lisateave

- Lihtsustamine

Ettepanek ei hõlma lihtsustamiselemente, kuna ei käsitle kehtivaid õigusakte.

Seoses määrusega nr 338/97 on asjakohane märkida, et ei oleks kohane eemaldada kõnealusest määrusest hülgeliike, mida see praegu hõlmab, kuna sellised otsused on tihedasti seotud otsustega, mida teevad looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) juhtorganid. (Ehkki ühendus ei ole CITESi osapool, väljendab määrus nr 338/97 selgelt taotlust rakendada kõnealust konventsiooni ühenduses.)

Vt ka allpool seoses nn hülgepoegade direktiiviga 83/129/EMÜ.

- Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Käesoleva ettepaneku vastuvõtmine ei põhjusta kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamist, kuna viimased kas hõlmavad muid elemente või põhinevad erinevatel alustel ja püüavad leevendada erinevaid muresid ja on seotud asjaomaste hülgeliikide kaitsestaatusega.

Vaadeldes täpsemalt nn hülgepoegade direktiivi 83/129/EMÜ (muudetud kujul), on selge, et käesolev määrus kujutab endast keeldu importida direktiiviga hõlmatud konkreetseid tooteid kaubanduslikul eesmärgil. Kõnealust direktiivi ei tohi see siiski mõjutada, kuna käesolevas määruses kaalutakse võimalust jätkata kauplemist erandina tavapäraselt kohaldatavatest keeldudest. Juhul kui selliseid erandeid lubatakse, on vaja tagada, et direktiivi 83/129 kaitsealased eesmärgid oleksid ikkagi täidetud, mis omakorda eeldab, et sellega kehtestatud impordikeeldu kohaldatakse jätkuvalt. Seetõttu ei oleks direktiivi 83/129 EMÜ kehtetuks tunnistamine asjakohane.

- Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel

Ettepanek ei sisalda ühtegi nendest klauslitest.

- Uuestisõnastamine

Ettepanek ei hõlma uuestisõnastamist.

- Vastavustabel

Ei kohaldata, kuna vastavustabel on nõutav üksnes direktiivi puhul.

- Euroopa Majanduspiirkond (EMP)

Kavandatud õigusakt käsitleb Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale.

2008/0160 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

hülgetoodetega kauplemise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 95 ja 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[15],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[16],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[17]

ning arvestades järgmist:

(1) Hülged on loomad, kes on võimelised tundma valu, stressi ja muid kannatusi.

(2) Hülgeid kütitakse ühenduses ja väljaspool ühendust ning neid kasutatakse selliste toodete ja artiklite saamiseks nagu liha, õli, rasv, karusnahk ja sellest valmistatud tooted, mida müüakse eri turgudel, sealhulgas ühenduses.

(3) Hülgejaht on tekitanud tõsist muret loomade heaolu suhtes tundlikus üldsuses, valitsustes ning Euroopa Parlamendis, kuna on tõendeid, et hüljeste tapmisel ja nülgimisel ei hoita ära valu, stressi ja muid kannatusi, mida on võimalik vältida. Euroopa Toiduohutusamet esitas teaduslikus arvamuses hüljeste tapmise ja nülgimise loomade heaolu aspekti kohta järelduse, et hülgeid on võimalik tappa kiiresti ja tõhusalt, põhjustamata neile asjatut valu ja stressi, teatades samas, et tegelikult ei kasutata alati tõhusat ja humaanset tapmisviisi[18].

(4) Vastusena murele hüljeste tapmise ja nülgimise pärast loomade heaolu aspektist on mitmed liikmesriigid vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta õigusaktid, mille eesmärk on reguleerida hülgetoodetega kauplemist, keelustades nende impordi ja tootmise, samal ajal kui teistes liikmesriikides ei ole nende toodetega kauplemisel seatud mingeid piiranguid.

(5) Liikmesriikide õigusaktides, millega reguleeritakse hülgetoodetega kauplemist, nende importi, tootmist ja turuleviimist, on seetõttu erinevusi. Need riiklike meetmete erinevused mõjutavad siseturu toimimist. Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed peaksid seepärast ühtlustama hülgetoodetega kauplemise eeskirju kõigis liikmesriikides.

(6) Siseturu praeguse killustatuse kõrvaldamiseks on vaja kehtestada ühtlustatud eeskirjad, võttes samal ajal arvesse loomade heaolu kaalutlusi. Sellega seoses on asjakohane keelata hülgetoodete turuleviimine.

(7) Suurem osa ühenduse hülgetoodetest on pärit kolmandatest riikidest. Selleks et ühendusesisene kaubanduskeeld oleks tõhusam, tuleb seda täiendada samade kaupade ühendusse toomise keeluga.

(8) Transiidi- ja ekspordikeeld peaks tagama ka selle, et hülgetooteid ei veeta läbi ühenduse ega toodeta ühenduses ekspordiks. Sellised keelud muudaksid ühendusesisese kaubanduskeelu tõhusamaks, kuna on oht, et transiidiprotseduurile suunatud või väidetavalt ekspordiks toodetud hülgetooted võidakse pettuse teel tuua ühenduse turule.

(9) Niivõrd kui käesoleva määruse sätted mõjutavad hülgetoodetega kauplemist kolmandate riikidega rohkem kui ühendusesisese kaubanduskeelu säilitamiseks rangelt nõutav, tuleks seda käsitada ka rahvusvahelist kaubandust reguleeriva meetmena.

(10) Käesoleva määrusega kehtestatud mitmesugused keelud peaksid olema vastuseks üldsuse murele loomade heaolu pärast, et ühenduse turule tuuakse, sealhulgas täiendavalt impordina kolmandatest riikidest, hülgetooteid, mis on saadud hüljestest, kelle tapmisel ja nülgimisel ei hoitud ära asjatut valu, stressi ja muid kannatusi.

(11) On siiski asjakohane näha ette võimalus teha erandeid hülgetoodete turustamise, ühendusse importimise ja ühendusest eksportimise üldisest keelust, niivõrd kui loomade heaolu kaalutlustele tuginevad asjakohased tingimused on täidetud. Selleks tuleks sätestata kriteeriumid, mille täitmine peaks tagama, et hüljeste tapmisel ja nülgimisel ei põhjustata neile asjatut valu, stressi ja muid kannatusi. Kõik sellised erandid tuleks teha ühenduse tasandil, nii et kogu ühenduses kohaldatakse nende erandite raames lubatud kauplemise suhtes ühetaolisi tingimusi ning et säilitatakse siseturu sujuv toimimine.

(12) Hülgetooteid tuleks turule viia, importida, vedada transiidina või eksportida ainult juhul, kui need vastavad käesolevas määruses sätestatud asjakohastele tingimustele. Kui hülgetooteid viiakse turule, imporditakse või eksporditakse kooskõlas käesoleva määruse alusel tehtud erandiga, peavad need tooted vastama ühenduse oluliste asjakohaste õigusaktide nõuetele, sh vajaduse korral loomatervise ja toiduohutusega seotud õigusaktide nõuetele. Käesolev määrus ei peaks mõjutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad)[19] kohaseid kohustusi, mis käsitlevad hülgetoodete kõrvaldamist inimeste ja loomade tervise kaitse huvides.

(13) Enda ülalpidamiseks traditsiooniliselt hülgejahiga tegelevate inuittide kogukondade põhilisi majanduslikke ja sotsiaalsed huve ei tohiks kahjustada. Hülgejaht on inuittide ühiskonna liikmete kultuuri ja identiteedi lahutamatu osa. See on jahimehele ühtlasi nii tuluallikas kui ka elatusvahend. Seepärast ei peaks käesoleva määrusega kehtestatud keelud hõlmama hülgetooteid, mis on saadud inuittide kogukondade traditsioonilisel hülgejahil elatuseks kütitud hüljestest.

(14) Tuleks sätestada asjakohased nõuded, et tagada, et käesoleva määruse alusel on võimalik nõuetekohaselt jõustada erandeid kehtivatest kauplemiskeeldudest. Seepärast tuleks ette näha sätted nii sertifitseerimiskavade kui ka märgistamise ja tähistamise kohta. Sertifitseerimiskavad peaksid tagama, et hülgetoodete puhul on tõendatud, et need on saadud hüljestest, kes on tapetud ja nülitud asjakohaste, tõhusalt jõustatud nõuete kohaselt, ning et hüljeste tapmisel ja nülgimisel ei põhjustatud asjatut valu, stressi ja muid kannatusi.

(15) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[20].

(16) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitused võtta kõigi asjakohaste menetluste tagamiseks vajalikke meetmeid, et oleks võimalik esitada taotlusi käesolevas määruses sätestatud kaubanduskeeldudest erandite tegemiseks ja neid tõhusalt käsitleda ning tagada käesoleva määruse nende sätete nõuetekohane rakendamine, mis käsitlevad sertifitseerimiskavasid, märgistamist ja tähistamist. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendada seda uute vähem oluliste sätete lisamisega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjonile tuleks anda ka volitused teha otsuseid, mis käsitlevad käesoleva määrusega kehtestatud kaubanduskeelust erandite tegemist, nende peatamist või tühistamist. Kuna kõnealused meetmed võetakse vastu selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud kava korraldamine ning kohaldada seda üksikjuhtudel, tuleb need meetmed vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt.

(17) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumiste korral, ja tagama eeskirjade rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(18) Liikmesriigid peaksid korrapäraselt esitama aruandeid meetmete kohta, mis on võetud käesoleva määruse jõustamiseks. Komisjon esitab nende aruannete põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

(19) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt takistuste kõrvaldamist siseturu toimimiselt, milleks ühtlustatakse siseriiklikke keeldusid seoses hülgetoodete kaubandusega ühenduse tasandil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda hõlpsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Asutamislepingu artikli 133 kohaselt võib ühendus reguleerida rahvusvahelist kaubandust. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad seoses hülgetoodete turuleviimise, ühendusse importimise, transiidina läbi ühenduse vedamise ja ühendusest eksportimisega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. hüljes – I lisas loetletud liikidesse kuuluvate loivaliste isend;

2. hülgetoode – kõik töödeldud või töötlemata tooted, mis on saadud hüljestest, sh liha, õli, rasv, toorkarusnahad ja karusnahad, pargitud või töödeldud, sh nelinurksete tükkide, risti vm kujul ühendatud karusnahad ning hülgekarusnahast valmistatud tooted;

3. turuleviimine – toote viimine ühenduse turule, millega muudetakse see kas tasu eest või tasuta kättesaadavaks kolmandatele isikutele;

4. import – kauba toomine ühenduse tolliterritooriumile, v.a import, mis on:

i) juhuslikku laadi ning

ii) koosneb eranditult reisija või tema perekonna isiklikuks kasutamiseks ettenähtud kaubast;

5. transiitvedu – kauba vedu ühest väljaspool ühendust asuvast punktist teise läbi ühenduse territooriumi kas ümberlaadimise, tolliladustamise, ümberjaotamisega või ilma nendeta või vahetades transpordivahendeid, kusjuures edasitoimetamise võivad katkestada üksnes sellisest liikluse vormist tingitud asjaolud;

6. eksport – kauba väljaviimine ühenduse tolliterritooriumilt;

7. erandi taotlejad – käesoleva määruse artikli 5 alusel erandit taotlevad riigid, sh liikmesriigid, kelle territooriumil või kelle jurisdiktsiooni all on tapetud ja nülitud hülged, millest on valmistatud hülgetooted; samuti riik, kelle jurisdiktsiooni alla kuuluvad isikud, kes tapavad ja nülivad hülgeid, juhul kui tapmine ja nülgimine toimub muu riigi territooriumil. Artikli 5 lõikes 5 osutatud rakendusmeetmete vastuvõtmisel võib komisjon otsustada kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega, kas ja millistel tingimustel tuleks sinna lisada peale riikide muid üksusi.

Artikkel 3

Keelud

1. Hülgetoodete turuleviimine, ühendusse importimine, transiidina läbi ühenduse vedamine või ühendusest eksportimine on keelatud.

2. Lõiget 1 ei kohaldata hülgetoodete suhtes, mis on saadud inuittide kogukondade traditsioonilisel hülgejahil elatuseks kütitud hüljestest.

3. Komisjon võtab kõik lõike 2 rakendamiseks vajalikud meetmed, sh määrab kindlaks tõendusmaterjalid, mida on vaja kõnealuses lõikes osutatud hülgetoodete päritolu tõendamiseks.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 4

Turuleviimise, impordi-, transiidi- ja eksporditingimused

1. Olenemata artikli 3 lõikest 1 on hülgetoodete turuleviimine, import, transiidina läbi ühenduse vedamine või eksport lubatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. need tooted on saadud hüljestest, kes on tapetud riigis (või isikute poolt), mille (või kelle) suhtes kohaldatakse piisavaid õigusnorme, millega tõhusalt tagatakse, et hüljeste tapmisel ja nülgimisel ei põhjustata asjatut valu, stressi ja muid kannatusi;

2. asjaomased ametiasutused on tõhusalt jõustanud punktis a osutatud õiguslikud sätted või muud nõuded;

3. on kehtestatud asjakohane kava, millega tagatakse, et hülgetoodete, sealhulgas hülgenahkade ja muu toormaterjali puhul, mis on saadud hülgetoodete tootmiseks kasutatud hüljestest, on tõendatud, et need on saadud hüljestest, kelle suhtes kohaldatakse punktides a ja b sätestatud tingimusi, ning

4. punktides a, b ja c sätestatud tingimuste täitmist tõendab:

i) sertifikaat ja

ii) etikett või märgistus, kui sertifikaadist ei piisa käesoleva määruse nõuetekohase jõustamise tagamiseks,

kooskõlas artiklitega 6 ja 7.

2. Liikmesriigid ei takista selliste hülgetoodete turuleviimist, importi või eksporti, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 5

Erandid

1. Erand võimaldatakse erandi taotlejatele, kes suudavad komisjonile tõendada, et artiklis 4 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

2. Komisjon hindab artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimuste täitmist II lisas sätestatud kriteeriumide alusel.

3. Lõike 1 kohaselt antud erandid peatatakse või tühistatakse, kui mõnd nimetatud lõikes osutatud tingimust enam ei täideta.

4. Komisjon otsustab erandi andmise, selle peatamise või tühistamise vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud korrale.

5. Komisjon võtab käesoleva artikli rakendamiseks kõik vajalikud meetmed, nagu meetmed taotluste kohta, mis tuleb erandi saamiseks esitada komisjonile koos tõendusmaterjalidega. Seda tehes võtab komisjon arvesse eri maades valitsevaid eri tingimusi.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 6

Sertifikaadid

1. Artikli 4 lõike 1 punkti d alapunktis i osutatud sertifikaat peab vastama järgmistele tingimustele:

5. sellel esitatakse kogu oluline teave, mis on vajalik selleks, et tõendada asjaomase hülgetoote või asjaomaste hülgetoodete vastavust artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele, ja

6. selle kinnitab sõltumatu asutus või ametiasutus, kes tõendab selles esitatud teabe õigsust.

2. Komisjon võtab käesoleva artikli rakendamiseks kõik vajalikud meetmed. Ta võib eelkõige määratleda, milline teave peab olema sertifikaadil ja milline tõendusmaterjal tuleb esitada, et tõendada lõike 1 punktis b sätestatud tingimuste täitmist.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 7

Tähistamine ja märgistamine

1. Artikli 4 lõike 1 punkti d alapunktis ii osutatud etikett või märgistus kinnitatakse tootele arusaadavalt, kustumatult ja nähtavalt.

2. Komisjon võtab käesoleva artikli rakendamiseks kõik vajalikud meetmed, näiteks meetmed, millega täpsustatakse tingimused, millele peab etikett või märgistus vastama, ja nende kinnitamise asjaolud. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 8

Lisade muudatused

Komisjon võib lisasid muuta. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 9

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 338/97[21] artikli 18 lõikele 1 asutatud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 10

Karistused ja jõustamine

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Sätestatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad asjakohastest sätetest komisjonile 31. detsembriks 200X ning annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 11

Aruanded

1. Liikmesriigid saadavad komisjonil iga viie aasta tagant aruande, kirjeldades lühidalt käesoleva määruse jõustamiseks võetud meetmeid.

2. Lõikes 1 osutatud aruannete põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 12 kuu jooksul pärast asjaomase 5-aastase aruandeperioodi lõppu.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklid 3 ja 4 jõustuvad kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist, välja arvatud juhul, kui artikli 3 lõikes 3, artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 2 osutatud rakendusmeetmed ei ole selleks kuupäevaks jõustunud, sel juhul kohaldatakse neid alates järgmisest päevast pärast kõnealuste rakendusmeetmete jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Artiklis 2 osutatud loivaliste liigid

1. Arctocephalus pusillus pusillus;

2. Callorhinus ursinus;

3. Cystophora cristata;

4. Erignathus barbatus;

5. Eumetopias jubatus;

6. Halichoerus grypus;

7. Histrophoca fasciata;

8. Odobenus rosmarus rosmarus;

9. Odobenus rosmarus divergens;

10. Pagophilus groenlandicus;

11. Phoca largha;

12. Phoca vitulina;

13. Phoca vitulina richardii;

14. Pusa caspica;

15. Pusa hispida;

16. Pusa sibirica;

17. Zalophus californianus.

II LISA

Artikli 5 lõikes 2 osutatud õiguslike sätete või muude kehtivate nõuete hindamise kriteeriumid

1. Loomade heaolu põhimõtted

Loomade heaolu põhimõtted on määratletud kohaldatavates õigusaktides või muudes nõuetes.

2. Jahiriistad

Hüljeste tapmiseks kasutatavate relvade omadused on kindlaks määratud. Asjaomastes õigusaktides või muudes nõuetes on selgesõnaliselt sätestatud, milliseid relvi on lubatud kasutada hülgepoegade ning milliseid täiskasvanud hüljeste uimastamiseks ja/või tapmiseks.

3. Tuimestamise ja surma tuvastamine vastavate seiremeetodite abil

On sätestatud erinõuded, mille kohaselt jahimees on kohustatud kasutama vastavaid seiremeetodeid, et enne veretustamise alustamist või järgmise hülge juurde siirdumist veenduda, et hüljes on pöördumatult uimastatud.

4. Tuimestatud loomade veretustamine

Kõigi loomade puhul on nõutav veretustamine otsekohe pärast piisavat uimastamist, st enne järgmise looma uimastamise juurde asumist.

5. Jahitingimused

On sätestatud nõuded, mille kohaselt tuleb tagada, et hülge ja/või jahimehe asend on piisavalt stabiilne ja et sihtmärk on hästi nähtav. Muud kõnealuse jahipidamise jaoks olulised asjaolud on samuti reguleeritud.

6. Jahimeeste väljaõpe

Jahimehel peab olema teatav teadmiste ja oskuste tase hülgebioloogias, samuti jahipidamismeetodite ja kolmeastmelise protseduuri kohta, mille raames on nõutavad jahiriistade praktilise kasutamise oskused, nagu laskmistest. Nn kolmeastmeline protseduur on meetod, mis hõlmab tõhusat löömist/tulistamist, tõhusat seiret (pilgutamisrefleksi või kolju palpeerimise abil veendumine, et loom on pöördumatult uimastatud või surnud) ning tõhusat veretustamist ning tagab, et hüljes tapetakse ilma talle sellist valu, stressi ja kannatusi põhjustamata, mida saab vältida.

7. Sõltumatu seire

Sätestatud on jahipidamise seire ja vaatlemise süsteem, mis tagab regulaarse järelevalve jahipidamise üle ja inspektorite sõltumatuse.

8. kolmandate isikute võimalus teostada seiret

Jahi seire kolmandate isikute poolt on võimalik ning sellel on minimaalsed halduslikud või logistilised tõkked.

9. Aruandlusnõuded

Nii jahimeeste kui ka inspektorite jaoks on kehtestatud selged aruandlusnõuded, mis hõlmavad seda, kus ja millal loomi tapetakse ning milliseid relvi ja laskemoona kasutatakse. Aruanne peab hõlmama ka asjaomaseid keskkonnategureid.

10. Sanktsioonid ja nõuetele vastavus

Jahi statistilised andmed, kohaldatavate nõuete rikkumise juhud ja kaasnevad jõustamismeetmed kogutakse kokku ja süstematiseeritakse. [pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] Euroopa Kohtu 14. detsembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-434/02 (Arnold André), punktid 34 ja 35.

[2] Vt kohtuasi C-434/02, punktid 37, 38, 39 ja 41.

[3] Vt liidetud kohtuasjad C-37/06 ja C-58/06 Viamex Agrar Handels et al , punkt 22.

[4] Vt kohtuasi C-434/02, punkt 32.

[5] Grööni hüljeste valgekarvalised pojad (whitecoats) ja põishüljeste pojad (blue-backs).

[6] EÜT L 91, 9.4.1983, lk 30. Diretiivi on muudetud direkiitviga 89/370/EMÜ (ELT L 163, 14.6.1989, lk 37).

[7] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud 20. novembri 2006. aasta direktiiviga 2006/105/EÜ, millega kohandatakse direktiive 73/239/EMÜ, 74/557/EMÜ ja 2002/83/EÜ keskkonna valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).

[8] EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 318/2008 (ELT L 95, 8.4.2008, lk 3).

[9] Vt liidetud kohtuasjad C-37/06 ja C-58/06 Viamex Agrar Handels et al ., punkt 22.

[10] Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokoll (nr 33) loomade kaitse ja heaolu kohta (EÜT C 340, 10.11.1997, lk 110). Kõnealune protokoll ise kajastab Euroopa Ühenduse asutamislepingu lõppaktile lisatud loomakaitse deklaratsiooni nr 24.

[11] KOM(2006) 13 (lõplik), 23.1.2006.

[12] EFSA Teataja (2007) 610, 1–122.

[13] COWI „Hülgeliikidest saadud toodete keelustamise võimaliku mõju hinnang”, aprill 2008.

[14] 10. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-491/01: British American Tobacco ja Imperial Tobacco [2002] ECR I-11453, punktid 60 ja 61; 14. detsembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-434/02: Arnold Andre [2004] ECR I-11825, punkt 34, ning 14. detsembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-210/03: Swedish Match [2004] ECR I-11893, punkt 33; 12. juuli 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-154/04 ja C-155/04: Alliance for Natural Health [2006] ECR I-6451, punkt 32, ja 6. detsembri 2005. aasta kohtuasjas C-66/04 Ühendkuningriik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu [2005] ECR I-10553, punkt 41.

[15] ELT C , , lk. .

[16] ELT C , , lk. .

[17] ELT C , , lk. .

[18] Loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni teaduslik arvamus hüljeste tapmise ja nülgimise loomade heaolu aspekti kohta, teostatud komisjoni nõudel. EFSA Teataja (2007) 610, 1–122.

[19] EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni 11. juuni 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 523/2008 (ELT L 153, 12.6.2008, lk 23).

[20] EÜT L 184, 17.07.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[21] EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.