52008PC0324

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 4.6.2008

KOM(2008) 324 lõplik

2008/0112 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

kalavarude kaitse kohta tehniliste meetmete abil

(komisjoni esitatud) {SEC(2008)1977}{SEC(2008)1978}

SELETUSKIRI

1) Ettepaneku taust

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on lihtsustada kehtivat õigusraamistikku, mis käsitleb kalavarude kaitset tehniliste meetmete abil, asendades järgmised õigusaktid:

- nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu[1],

- nõukogu 17. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2549/2000, millega kehtestatakse Iiri mere (ICES VIIa rajoon) tursavarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed[2].

Nõukogu määruses (EÜ) nr 850/98 on sätestatud kehtivad tingimused seoses noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmetega väljaspool Läänemerd, Musta merd ja Vahemerd asuvates ühenduse vetes. Kõnealustes tehnilistes meetmetes on määratletud võrgusilma suurus ja muud püügivahendite ehitusega seotud aspektid, ajavahemikud ja geograafilised alad, mille piires teatavad püügitehnikad on keelatud või piiratud, ning lossitavate mereorganismide alammõõt.

2002. aastal toimunud ühise kalanduspoliitika reformi käigus leppisid komisjon ja nõukogu kokku, et ühendusele huvi pakkuvate kalavarude taastamise ja pikaajalise majandamise kavasid rakendatakse järk-järgult. Sellised kavad on kehtestatud enamiku ühenduse vetes asuvate tursavarude, kahe merluusivaru, norra salehomaari kahe varu, hariliku merikeele kahe varu ning Põhjameres asuva atlandi merilesta ja hariliku merikeele varu suhtes, kusjuures määruses (EÜ) nr 850/98 sätestatud tingimusi on muudetud ja/või täiendatud.

Lisaks on määrust (EÜ) nr 850/98 muudetud kümne määrusega, mis ei ole alati olnud seotud pikaajaliste kavadega.

Kõik kõnealused läbivaadatud tingimused on vaja koondada tehniliste meetmete ühtseks paketiks. Selle tehniliste meetmete paketiga tahetakse saavutada mitut eesmärki. Põhieesmärk on noorkalade kaitse ja tähtis osa kõnealustest meetmetest on kavandatud nende püügi piiramiseks, näiteks meetmete abil, millega parandatakse püügivahendite selektiivsust või kehtestatakse teatavad keeluajad ja -alad. Muude meetmete eesmärk on kaitsta teatavaid liike või ökosüsteeme, piirates püügikoormust näiteks keelualade loomisega. Vajadus vähendada püütud kalade vette tagasilaskmist kajastub samuti asjakohaste tehniliste meetmete vastuvõtmises.

Tehnilised meetmed tuleks kohandada ka piirkondlike nõuandekomisjonide asutamist käsitleva nõukogu 19. juuli 2004. aasta otsuse (millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid)[3] kontekstiga. On vaja luua tasakaal meetmete vahel, mida kohaldatakse üldiselt kõigis piirkondades, ja meetmete vahel, mida kohaldatakse piirkondliku nõuandekomisjoni määratluse põhjal konkreetsetes piirkondades või Prantsuse Guyana, Martinique'i, Guadeloupe'i ja Reunioni departemangu rannalähedastes vetes, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.

Seepärast sätestatakse kavandatud määruse struktuur asutamislepingu artiklil 37 põhineva nõukogu määrusena, mis hõlmab kõiki kehtivaid alalisi meetmeid, st juhtpõhimõtteid. Meetmed, mida kohaldatakse piirkondlike nõuandekomisjonide määratletud piirkondades või Prantsuse Guyana, Martinique'i, Guadeloupe'i ja Reunioni departemangu rannalähedastes vetes, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla, st piirkondliku iseloomuga puhttehnilised küsimused, tuleks seejärel rakendada nõukogu määruse alusel, eraldiseisvate komisjoni määruste kaudu korralduskomitee menetluse abil.

Menetlust ja ajakava silmas pidades tuleb kõnealuse lähenemisviisi puhul nõukogu määrus vastu võtta enne, kui on võimalik vastu võtta piirkondlikke komisjoni määrusi.

Üldine taust

Iirimaa eesistumise ajal 2004. aasta juunis esitas komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile teatise: „Keskkonnasõbralike kalapüügimeetodite edendamine: tehniliste kaitsemeetmete roll”[4]. Seejärel võttis nõukogu 21. juunil 2004 vastu järeldused, milles palus komisjonil esitada Atlandi ookeanil kasutatavate tehniliste meetmete kohta uus ettepanek, millega asendada nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu)[5].

Ühise kalanduspoliitika lihtsustamise ja täiustamise tegevuskavas aastateks 2006.–2008 (tegevuskava)[6] nähakse pärast liikmesriikide ja asjaomase tööstussektoriga konsulteerimist ette, et lihtsustada tuleb kõigepealt õigusakte, mis hõlmavad kalavarude kaitset noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu, mis on praegu sätestatud määruses (EÜ) nr 850/98.

Kavandatava määruse üks põhieesmärke on lihtsustamine, võttes arvesse nõukogu, Euroopa Parlamendi, majandus- ja sotsiaalkomitee ning sidusrühmade (kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee (ACFA) ja piirkondlikud nõuandekomisjonid) arvamusi tegevuskava kohta.

Mitteametliku dokumendi alusel, milles käsitletakse Atlandi ookeanil kasutamiseks kavandatavaid tehnilisi meetmeid, on komisjon konsulteerinud nii asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega[7] 2006. aastal kui ka kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomiteega 2005. aasta septembris.

Käesoleva ettepaneku eesmärk ei ole tehniliste kaitsemeetmete eesmärkide tasandi muutmine, näiteks rõhuasetuse tunduv nihkumine suurema silmasuuruse kasutamise poole. Ehkki komisjon leiab, et säästev kalapüük, eriti põhjalähedaste liikide püük, nõuab püügivahendite selektiivsuse olulist suurendamist, on esmatähtis uute selgete eeskirjade kehtestamine. Selektiivsuse parandamine saavutatakse seejärel järk-järgult, tehes edasisi muudatusi neis eeskirjades, samal ajal parandades ühenduse kalavarude üldist kaitsestaatust, mis saavutatakse kalavarude kaitse muude vahendite abil nagu mitmeaastased kavad.

Kõik sätted peavad olema lihtsad, arusaadavad ja kontrollitavad ning need peavad avaldama positiivset mõju liikide ja mereelupaikade kaitsele või püütud kala vette tagasi laskmise vähendamisele.

Käesolevat ettepanekut kohaldatakse kutselise ja harrastuspüügi suhtes kõigis Euroopa vetes, välja arvatud Vahemeri, Läänemeri, Must meri ning siirdekalavarude püük kõigis vetes, mille suhtes kohaldatakse erieeskirju. Sellega koondatakse enamik kehtivatest tehnilistest meetmetest, mis on kehtestatud erinevate Atlandi ookeanil ja Põhjamerel kalapüüki reguleerivate ühenduse määrustega, ehkki mõned meetmed, mis praegu on sätestatud erinevates määrustes, jäävadki eraldiseisvaks[8].

Ühtlustamine / piirkondadeks jaotamine

Komisjon usub, et eelistada tuleks piirkonnapõhist lähenemisviisi, kuna see võimaldab paremini kaasata sidusrühmi. Sidusrühmade kaasamine on oluline, sest see toob kaasa meetmete järgimiseks kohustuste võtmise ja tagab suurema tõenäosuse vastuvõetud meetmete järgimiseks. Selline piirkondadeks jaotamine ei tähenda tehniliste meetmete tagasiviimist riiklikule tasandile.

Käesolev määrus ei muuda nõukogu määruses (EÜ) nr 2371/2002 sätestatud tasakaalu ühenduse ja liikmesriikide vahelises pädevuses.

Juhtpõhimõtted vs tehnilised või piirkondlikud eeskirjad

Kavandatav nõukogu määrus keskendub meetmetele, mis peaksid eeldatavasti olema alalised. Selles sätestatakse siiski ka menetlused, mida tuleb rakendada selliste meetmete puhul, mis tuleks kasutusele võtta üpris kiiresti, või väga tehniliste meetmete puhul. Viimati märgitud olukorra puhul tuleks käesoleva määrusega soodustada uute eeskirjade vastuvõtmist komiteemenetluse abil. Selline lähenemisviis on kavandatud vastuseks liikmesriikide soovile vähendada ajutisi tehnilisi meetmeid või kõrvaldada need iga-aastasest lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevast määrusest, arvestades asjaolu, et tehniliste meetmete rakendamine on väga sageli kiireloomuline.

Hindamine

Liikmeriikide, Euroopa Parlamendi ja sidusrühmade ühine prioriteet on tehniliste meetmete mõju hindamine nii enne kui pärast nende rakendamist. Määruse (EÜ) nr 850/98 mitmete sätete tõhusust ei ole kunagi hinnatud ning need meetmed on jäänud kehtima hoolimata nende mõjust kalavarude kaitsele.

Oluline põhimõte on, et käesolevas määruses sätestatud meetmeid tuleks teatava aja möödudes hinnata, et teha kindlaks vajadus nende järele. Teine põhimõte on, et uute ja põhimõtteliste meetmete (näiteks võrgusilma tunduv suurendamine) kavandamisel hindab komisjon eelnevalt nende meemete võimalikku mõju, kui asjakohased andmed seda võimaldavad.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu määrus (EÜ) nr 850/89 ja selle hilisemad muudatused.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2549/2000.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Käesolevas ettepanekus järgitakse ühise kalanduspoliitika eesmärke.

2) Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Komisjoni talitused valmistasid huvitatud isikutega konsulteerimiseks ette kaks mitteametlikku dokumenti, milles selgitati komisjoni kavatsusi seoses määruse (EÜ) nr 850/98 läbivaatamise, kodifitseerimise ja lihtsustamisega. Käesolev ettepanek põhineb arvukatel konsultatsioonidel liikmesriikidega ning Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni, loodepiirkonna piirkondliku nõuandekomisjoni ja edelapiirkonna piirkondliku nõuandekomisjoni sidusrühmade esindajatega.

Kõik, kellega konsulteeriti, olid üldiselt nõus, et lihtsustada ja ühtlustada on vaja, kuid ühtlasi on vaja arvesse võtta ka kalapüügi piirkondlikke erinevusi ja püügipiirkondadel põhinevat lähenemisviisi ning panna ühte määrusse kokku kõik tehnilised meetmed. Samuti nõuti tungivalt nii selgemaks muutmist kui ka väljendati vajadust parandada püügivahendite selekteerimisvõimet põhjatraaliga kalapüügil. Käesolevas ettepanekus on võetud arvesse kõiki kõnealuseid märkusi.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) on esitanud nõuanded püügikeelualade[9] kohta ning noodapära selektiivsust mõjutavate peamiste tegurite kohta[10]. Püügitehnika eksperdid on kohtunud ELi ja Norra vahelise kahepoolse kalanduskokkuleppe raames, et arutada selektiivsust seoses püügiga Norra meres[11].

Arvesse on võetud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kalandustehnika ja kalade käitumise töörühma (WGFTFB) aruannet[12].

Ekspertide kohtumisel võrkude valmistajatega 3. juulil 2007 Brüsselis käsitleti tehnilisi meetmeid.

Mõju hindamine

Komisjon viis läbi ettepaneku mõju hindamise, mille aruandega saab tutvuda Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi veebilehel.

Lihtsustamine on kavandatava uue määruse peamine eesmärk. Programmi konkreetsed tegevuseesmärgid on järgmised:

- koondada kõik läbivaadatud tingimused ja muudatused ühtseks tehniliste meetmete paketiks, mida on kerge mõista, kontrollida ja jõustada;

- luua tasakaal meetmete vahel, mida kohaldatakse üldiselt kõigis piirkondades, ja meetmete vahel, mida kohaldatakse piirkondlike nõuandekomisjonide määratletud kindlates piirkondades.

Ettepaneku reguleerimisala ei ole sellega seotud õigusaktide ulatuslik muutmine, vaid seadusandliku lähenemisviisi muutmine ja seetõttu on võimaliku keskkonna-, sotsiaalne ja majanduslik mõju tagasihoidlik.

Mõju hindamise aruandes käsitleti järgmisi valikuvõimalusi (käesolev ettepanek vastab kolmandas taandes sätestatud võimalusele):

- 'Praeguse olukorra säilitamine (status quo)': selle lähenemisviisi puhul ei võetaks praegu midagi erilist ette Atlandi ookeani ja Põhjamere kalapüügi tehnilisi meetmeid sisaldavate õigusaktide lihtsustamiseks ega muutmiseks ning jätkataks kalanduse juhtimist praegusel kujul. Seda võimalust on juba arutatud nõukogus, kus jõuti järeldusele, et uus ettepanek on vajalik, ning tegi komisjonile ettepaneku esitada pärast sidusrühmadega konsulteerimist uus tehniliste kaitsemeetmete määrus.

- 'Üksnes lihtsustamine': selle valiku puhul lihtsustataks üksnes tehnilisi meetmeid ja ühtlustataks neid kõiki üheskoos, ilma piirkondlikke või muid erilisi kaalutlusi arvesse võtmata. Kui meetmeid ei kohandata kohalike erivajaduste järgi ning kasutatakse alt üles suunatud lähenemisviisi, siis ei suudeta parandada tehniliste meetmete tõhusust. Selline ettepanek oleks vastuolus komisjoni 2006.–2008. aasta tegevuskavaga ühise kalanduspoliitika täiustamiseks, kuna ei edendaks keskkonnasõbralikumaid kalapüügimeetodeid, st vette tagasi laskmise korda. Seepärast lükati kirjeldatud võimalus kõrvale juba alguses ning seda järgnevalt ei analüüsitud.

- 'Lihtsustamine ja piirkondlike vajaduste arvessevõtmine': nimetatud valikuvõimalus pakub uut õigusaktide paketti, millega mitte üksnes ei lihtsusta kehtivaid keerulisi eeskirju, vaid lisatakse ka piirkondlikke erinevusi kajastavad erisätted iga piirkondliku nõuandekomisjoni pädevusse kuuluva piirkonna jaoks. See seadusandlik ettepanek on vastus nõukogu palvele vaadata läbi tehniliste meetmete eeskirjad, pidades silmas vajadust neid lihtsustada ja võtta kasutusele piirkondlikke vajadusi enam arvestav lähenemisviis, et parandada kõnealuste meetmete tõhusust. Tehakse ettepanek võtta vastu ühtne ja terviklik pakett, kus oleks leitud õige tasakaal nende meetmete vahel, mida kohaldatakse üldiselt kõigis piirkondades, ja piirkondliku nõuandekomisjoni pädevusalas kohaldatavate erimeetmete vahel, nimelt üks nõukogu raammäärus üldiste põhimõtete ja sätetega ning täiendavad komisjoni määrused konkreetsete tehniliste eeskirjadega iga kalastuspiirkonna jaoks. Selline tehniliste meetmete läbivaatamine on kooskõlas komisjoni 2006.–2008. aasta tegevuskavaga ühise kalanduspoliitika lihtsustamiseks ja täiustamiseks.

3) Ettepaneku õiguslik külg

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 asendamine ja kehtetuks tunnistamine ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2549/2000 kehtetuks tunnistamine.

- Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 37.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Käesolev ettepanek kuulub ühise kalanduspoliitika reguleerimisalasse, mis on ühenduse ainupädevuses. Subsidiaarsuse põhimõtet seepärast ei kohaldata.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta)[13] tagab ühine kalanduspoliitika vee-elusressursside kasutamise säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. Selleks kohaldab ühendus vee-elusressursside kaitseks ja säilitamiseks kavandatud meetmete võtmisel ettevaatusprintsiipi, et sätestada nende säästev kasutamine ning minimeerida kalapüügi mõju mere ökosüsteemidele.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 lõikele 1 kehtestab nõukogu ühenduse meetmed, millega reguleeritakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu ning säästvat kalandustegevust.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 lõikele 2 võivad kõnealused meetmed eelkõige sisaldada iga varu või varude rühma osas meetmeid kalastussuremuse ja kalapüügist tuleneva keskkonnamõju vähendamiseks tehniliste meetmete kehtestamise kaudu.

Kuna käesolev ettepanek peab silmas ühise kalanduspoliitika eesmärke, siis on see vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: nõukogu määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel: ettepanekus käsitletakse nõukogu määruse asendamist ja kehtetuks tunnistamist.

4) Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

2008/0112 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

kalavarude kaitse kohta tehniliste meetmete abil

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[14],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[15],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[16],

võttes arvesse regioonide komitee arvamust[17]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu määruses (EÜ) nr 850/98[18] on sätestatud kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed.

(2) Nõukogu soovitas 2004. aasta juuni järeldustes keskkonnasõbralike kalapüügimeetodite edendamiseks, et tuleb läbi vaadata Atlandi ookeani ja Põhjamere kalapüügi puhul kasutatavad tehnilised meetmed ning neid lihtsustada, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Nõukogu tegi komisjonile ettepaneku esitada lihtsustatud ettepanek tehniliste meetmete kohta pärast asjaomase sektoriga nõupidamist.

(3) Komisjon tegi 2004. aasta juuni teatises[19] ettepanekuid, kuidas ühendus saab edendada keskkonnasõbralike kalapüügimeetodite kasutamist eelkõige tehniliste kaitsemeetmete abil, võttes samal ajal arvesse vajadust leida tasakaal keskkonnakaitseliste ja majanduslike eesmärkide vahel. Selliste kalapüügimeetodite kasutamist tuleks arvesse võtta.

(4) 2006. aasta aprillis kinnitas nõukogu komisjoni tegevuskava ühenduse õigusaktide lihtsustamise kohta. Kõnealuse tegevuskava järeldusi silmas pidades tuleks koondada ühte määrusesse kõik erinevates määrustes leiduvad tehnilised meetmed, sealhulgas need, mis on sätestatud iga-aastases kalapüügivõimalusi ja teatavate kalavarude taastamiskavasid käsitlevas määruses.

(5) Selles määruses tuleks kehtestada tehnilised meetmed seoses kalapüügiga Kirde-Atlandil, Kesk-Atlandi idaosas ning Prantsuse Guyana, Martinique’i, Guadeloupe’i ja Réunioni departemangu rannalähedastes vetes, mis kuuluvad üksnes Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla, kusjuures Läänmere ja Vahemerega seotud tehnilised meetmed on sätestatud vastavalt nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2187/2005 (mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98)[20] ning nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1967/2006 (mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94)[21].

(6) Tehnilised meetmed tuleks kohandada 2002. aastal vastuvõetud uue ühise kalanduspoliitika kontekstiga, eelkõige seoses piirkondlike nõuandekomisjonide (RAC) asutamisega vastavalt nõukogu 19. juuli 2004. aasta otsusele (millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid),[22] ning võttes arvesse selliseid keskkonnaaspekte, nagu mereelupaikade kaitse või püütud kala vette tagasi laskmise vähendamine.

(7) On vaja luua tasakaal püügipiirkondade mitmekesisusele vastavate tehniliste kaitsemeetmete ja lihtsalt kohaldatavate ühtsete eeskirjade vahel ning samuti meetmete vahel, mida kohaldatakse üldiselt kõigis piirkondades või mida kohaldatakse piirkondlike nõuandekomisjonide määratletud konkreetsetes piirkondades.

(8) Asutamislepingu artikliga 174 on kehtestatud põhimõte, et keskkonnakaitsenõuded tuleb integreerida ühenduse kõigisse meetmetesse, eriti ettevaatusprintsiipi silmas pidades.

(9) Vastavalt 2002. aastal Johannesburgis toimunud ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud soovitusele tuleks jätkata mittedestruktiivse kalapüügi arendamist ja ellurakendamist.

(10) Käesolevas määruses sätestatud meetmeid tuleks teatava aja möödudes hinnata, et teha kindlaks nende tõhusus ja põhjendatus.

(11) Nõukogu on direktiiviga 92/43/EMÜ kehtestanud loomade ja taimede looduslike elupaikade ja kasvukohtade kaitsemeetmed. Mõned käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad mereorganismid kuuluvad kaitse alla kõnealuse direktiivi nõuete kohaselt.

(12) Mere bioloogiliste ressursside kaitse ja kalavarude tasakaalustatud kasutamise tagamiseks tuleks nii kalurite kui tarbijate huvides kehtestada tehnilised kaitsemeetmed, täpsustades muu hulgas teatavate liikide püüdmiseks sobivad võrgusilma suurused ja võrgusilma kombinatsioonid ning püügivahendite muud omadused, mereorganismide miinimumsuurused ja püügipiirangud teatavatel aladel ning teatavate püüniste ja varustuse suhtes.

(13) Tuleks määratleda mereorganismide suuruse mõõtmise viis.

(14) Selleks et vältida teadusuuringute, kalavarude asustamise või ümberasustamise takistamist, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada kõnealuse tegevuse raames vajalike toimingute suhtes.

(15) Laev peab viivitamata siirduma mujale piirkonda, kui kaaspüügi maksimaalne tase on ületatud.

(16) Teatavate passiivpüüniste mõõtmed, veesoleku aeg ja sügavus tuleb kindlaks määrata.

(17) Kui kalavarude kaitsmine on tõsises ohus, peaks komisjonil ja liikmesriikidel olema lubatud võtta asjakohaseid ajutisi meetmeid, mida rakendatakse reaalajas.

(18) Täiendavaid rangelt kohaliku iseloomuga siseriiklikke meetmeid võib säilitada või vastu võtta kooskõlas ühise kalanduspoliitikaga.

(19) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas erisätted piirkondlike nõuandekomisjonide otsustega hõlmatud iga piirkonna puhul, tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[23].

(20) Eeskirjades tehtavate muudatuste arvu ja ulatuse tõttu tuleks määrus (EÜ) nr 850/98 tunnistada kehtetuks ja asendada uue tekstiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a) kalavarude püügi, pardalhoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes, kui nimetatud tegevusega:

i) tegeldakse ühenduse vetes, artiklis 2 osutatud püügipiirkondades ja vetes;

ii) tegelevad ühenduse kalalaevad artikli 2 lõikes 1 osutatud püügipiirkondade vetes, mis ei kuulu ühendusele;

iii) tegelevad liikmesriikide kodanikud artikli 2 lõikes 1 osutatud püügipiirkondade vetes, mis ei kuulu ühendusele, ilma et see piiraks lipuriigi esmast vastutust;

b) selliste kalatoodete säilitamise, müügi, esitlemise või müügiks pakkumise suhtes, mis on püütud artiklis 2 osutatud püügipiirkondades ja vetes;

c) selliste kalatoodete impordi suhtes, mis on püütud väljaspool artiklis 2 osutatud püügipiirkondi ja vesi, või mis on püütud kolmanda riigi kalalaeva poolt artikli 4 sätete kohaselt.

Artikkel 2

Püügipiirkondade mõisted

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste püügipiirkondade suhtes, mis kuuluvad ühte otsuse 585/2004/EÜ artikli 2 lõike 1 punktides c–f kindlaksmääratud piirkondadest:

a) ICES (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad, nagu on määratletud määruses (EMÜ) nr 3880/91[24];

b) CECAF (Kesk-Atlandi idaosa ehk FAO püügipiirkond 34) püügipiirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Kanaari saari ja Madeirat ümbritsevad veed) nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 2597/95[25].

2. Käesolevat määrust kohaldatakse Prantsuse Guyana, Martinique'i, Guadeloupe'i ja Reunioni departemangu rannalähedaste vete suhtes, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.

Artikkel 3

Muud mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

a) „traal” – püügivahend, mida aktiivselt veavad üks või mitu kalalaeva ja mis koosneb tagant noodapäraga suletud koonuse- või püramiidikujulisest kerest (traali kere);

b) „piimtraal” – põhjatraal, mille võrgu horisontaalavaus on varustatud piimidega;

c) „ankurdatud põhjanoot” – kahe pika trossiga (noodatrossid) juhitav veetav haardnoot, mis tänu oma konstruktsioonile ajab kalad nooda avause poole. Võrkpüünis, mis oma kujult ja suuruselt sarnaneb põhjatraaliga, koosneb kahest pikast tiivast, kerest ja kotist (noodapärast);

d) „veetav püügivahend” – traalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud sarnased püügivahendid, millel on tagant kotiga (noodapära) suletud koonuse- või püramiidikujuline kere või millel on kaks pikka tiiba, kere ja kott (noodapära) ja mida vees aktiivselt veetakse;

e) „noodapära” – veetava püügivahendi viimased 8 meetrit mõõdetuna kaugusena gaitanist, kui võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning viimased 20 meetrit mõõdetuna kaugusena gaitanist, kui võrgusilma suurus on alla 80 mm;

f) „kaitsekott” – silindrikujuline võrgutükk, mis ümbritseb traali noodapära ja mida võib aegajalt noodapärale paigaldada. See peab olema sama pikk ja lai kui noodapära osa, millele see paigaldatakse;

g) „ristpine” – köis, mis ümbritseb ringjoones noodapära või kaitsekotti ja mis on kinnitatud selle külge;

h) „sulgurtropp” – köis, mis ümbritseb ringjoones noodapära või kaitsekotti, kui viimane on olemas, ja mis on kinnitatud selle külge silmuste või rõngaste abil;

i) „nakkevõrk” – võrk, mis on tehtud ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis. See püüab vee-elusolendeid, kes takerduvad võrgusilmadesse või mähivad end võrgulinasse;

j) „abar” – võrk, mis koosneb vähemalt kahest ühendatult ja samasuunaliselt ühe selise külge riputatud võrgust;

k) „veesoleku aeg” – tähendab ajavahemikku alates võrkude esimesest vettelaskmisest kuni ajani, mil võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;

l) „rannikuäärne liikmesriik” – liikmesriik, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes toimub kalapüük.

II PEATÜKK

KÕIGI PIIRKONDADE ÜHISED ALALISED MEETMED

1. jagu

LOSSITAVA SAAGI ALAMMÕÕT

Artikkel 4

Lossitavate vee-elusressursside alammõõdud

1. Vee-elusressurssi käsitatakse alamõõdulisena, kui see on väiksem kui I lisas asjakohaste liikide suhtes kehtestatud alammõõt.

2. Alamõõdulisi vee-elusressursse ei tohi pardale jätta ega ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

3. Erandina lõikest 2 võib elussöödaks püütud alamõõdulist sardiini, anšoovist, stauriidi ja makrelli pardal siiski hoida, tingimusel et neid hoitakse elus.

4. Mereorganismi suurust mõõdetakse vastavalt II lisa sätetele.

2. jagu

PÜÜGIVAHENDID

Artikkel 5

Ühe võrgu reegel

Püügireiside ajal on keelatud pardal hoida mis tahes kombinatsiooni püünistest, millel on üle ühe võrgusilma suuruskategooria.

Artikkel 6

Veetavad püünised

1. Ei tohi kasutada seadmeid, mis ummistavad noodapära ülemise osa võrgusilmi või vähendavad nende suurust.

2. Erandina lõikest 1 on lubatud:

a) kinnitada noodapära välisküljele kaitsekott, kui püütakse veetava püügivahendiga, mille võrgusilma suurus on alla 80 mm. Kaitsekoti võrgusilma suurus peab olema vähemalt kaks korda suurem noodapära silmasuurusest;

b) kinnitada noodapära väliskülje mis tahes kohta andur saagi suuruse mõõtmiseks;

c) kinnitada ristpinesid ja sulgurtroppe noodapära välisküljele;

d) kinnitada ujukeid noodapära kahe külgmise küljeõmbluse külge.

3. Kasutada ei tohi:

a) noodapära, mille mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu samasuuruste võrgusilmade arv kasvab eestpoolt tahapoole. Kõnealust keeldu ei kohaldata noodapära selle osa suhtes, kuhu on paigutatud lubatud selektiivseade;

b) noodapära, mille võrgusilma suurus on 80 mm või suurem ning mille mõni võrgusilm ei ole ruudukujuline ning mille sõlmevahede ei ole ligikaudu võrdse pikkusega;

c) noodapära mille ülemise poole väljavenitatud pikkus ei ole ligikaudu võrdne alumise poole väljavenitatud pikkusega;

d) veetavaid püüniseid, mille võrgusilma suurus on 80 mm või suurem ja mille noodapära ümbermõõt on rohkem kui 100 avatud võrgusilma ja vähem kui 40 avatud võrgusilma, jättes välja liitekohad ja palistused;

e) noodapära, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm ja mis ei ole valmistatud:

i) ühekordsest niidist võrgumaterjalist, mille ühegi niidi jämedus ei ole üle 8 millimeetri; või

ii) kahekordsest niidist võrgumaterjalist, mille ühegi niidi jämedus ei ole üle 5 millimeetri.

4. Erandina lõike 2 punktist a, lõike 3 punktidest b, d ja e, asendatakse ICES VIII, IX ja X püügipiirkonnas püügi puhul võrgusilma suurus 80 mm suurusega 60 mm.

Artikkel 7

Piimtraalid

1. Ei tohi kasutada või pardal hoida piimtraale, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 120 mm ja vähemalt 80 mm, välja arvatud juhul kui sellise võrgu eesosa ülemine pool koosneb tervikuna võrgumaterjali paneelist, millel ei ole ühtegi alla 180 mm suuruse võrgusilma. Paneeli pikkus peab olema võrdne piimi poole pikkusega või sellest suurem. Kõnealune paneel kinnitatakse otse ülemise selise külge või kõige rohkem kolme mis tahes silmasuurusega võrgusilmarea külge, mis omakorda on kinnitatud vahetult ülemise selise külge.

2. Keelatud on kasutada või pardal hoida mis tahes piimtraale, mille piimi pikkus või mille kõigi piimide kogupikkus ületab 24 meetrit või mida on võimalik pikendada rohkem kui 24 meetri pikkuseks. Piimi pikkust mõõdetakse selle ühest äärmisest punktist teiseni, kaasa arvatud kõik piimitarindid.

Artikkel 8

Nakkevõrgud ja abarad

1. Ühenduse kalalaevad ei kasuta nakkevõrke ega abaraid üheski kohas, kus kaardistatud sügavus on üle 200 m.

2. Nakkevõrkude ja abarate veesoleku aeg ei tohi kesta üle 48 tunni.

3. Kui kalapüügil kasutatakse nakkevõrke ja abaraid, on keelatud kasutada üle 50 km pikkusi võrke.

Artikkel 9

Erisätted teatavate nakkevõrkude puhul

1. Erandina artiklist 8 on lubatud kasutada nakkevõrke silmasuurusega vähemalt 120 mm ja alla 150 mm põhja pool 48°N, või silmasuurusega vähemalt 100 mm ja alla 130 mm lõuna pool 48°N, tingimusel et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri, et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,5 ja need on laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil. Võrgud võivad olla kuni 5 meremiili pikkused ning kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei tohi ületada 25 km ühe kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 24 tundi.

2. Erandina artiklist 8 on lubatud kasutada nakkevõrke silmasuurusega vähemalt 250 mm tingimusel, et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri, et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,33 ja need ei ole laiali tõmmatud ujukite või muu ujuvseadise abil. Iga võrgu pikkus võib olla kuni 10 km. Kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei tohi ületada 100 km kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 72 tundi.

3. Lõikes 2 osutatud nakkevõrke kasutava kalalaeva pardal hoitavate haide kogus ei tohi ületada 5 % pardal hoitavate mereorganismide eluskaalu üldkogusest.

3. jagu

MEETMED PÜÜTUD KALA VETTE TAGASI LASKMISE VÄHENDAMISEKS

Artikkel 10

Reaalajas mujale piirkonda siirdumine, kui kaaspüügi maksimaalne tase on ületatud

1. Kui alamõõduliste kalade kogus ühes loomuses ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, siirdub laev enne püügi jätkamist vähemalt 5 meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast.

2. Kui sihtliigi miinimum- ja/või maksimumprotsent ühe loomuse puhul (v.a sihtliigi alamõõdulised kalad), mida võib püüda asjaomase liigi puhul lubatud võrgusilma suurusega püünistega või mida võib pardal hoida, ei vasta artikli 22 kohaselt vastuvõetud üksikasjalikes eeskirjades sätestatud protsendile, peab asjaomane kalalaev viivitamata liikuma vähemalt 10 meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ja järgmise loomuse ajal hoidma kõikidest eelmise loomuse kohtadest vähemalt 10 meremiili kaugusele.

Artikkel 11

Automaatsete sortimisseadmete kasutamise piirangud

1. Kalalaeva pardal on keelatud selliste seadmete hoidmine või kasutamine, millega on võimalik heeringat ( Clupea harengus ), makrelli ( Scomber scombr us) ja stauriidi ( Trachurus spp .) automaatselt sortida vastavalt nende suurusele.

2. Erandina lõikest 1 on selliste seadmete pardal hoidmine ja kasutamine on siiski lubatud tingimusel, et

a) kogu seaduslikult pardal hoitav saak säilitatakse külmutatult, sorditud kalad külmutatakse pärast sortimist viivitamata ja sorditud kalu ei lasta merre tagasi; ning

b) seadmed on paigaldatud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et on tagatud viivitamatu külmutamine ja mereorganisme ei ole võimalik merre tagasi lasta.

3. Erandina lõikest 1 võivad laevad, millel on lubatud kalastada Läänemerel, Suur- ja Väike-Beltides ja Sundis, lõikes 1 osutatud automaatseid sortimisseadmeid pardal hoida Kattegatis tingimusel, et neile on väljastatud vastavasisuline kalapüügiluba. Kalapüügiloas on määratletud liigid, piirkonnad, ajavahemikud ja muud nõutavad tingimused, mida kohaldatakse sortimisseadmete pardal hoidmise ja kasutamise suhtes.

4. jagu

KESKKONNAKAITSE EESMÄRGIGA MEETMED

Artikkel 12

Kalavarusid hävitavad kalastusviisid

On keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, esitleda või pakkuda müügiks mereorganisme, mis on püütud lõhkeainete, mürk- või narkootiliste ainete, elektri või mis tahes tulirelvade abil.

5. jagu

KÄITLEMINE LAEVA PARDAL

Artikkel 13

Töötlemine

1. Kala mis tahes füüsiline või keemiline töötlemine kalajahuks või kalaõliks või kala samal otstarbel ümberlaadimine on keelatud.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmiste tegevuste suhtes:

a) kalajäätmete töötlemine või ümberlaadimine;

b) kalalaeva pardal surimi ja kalamassi tootmine.

6. jagu

ERIMEETMED TEATAVATE LIIKIDE PUHUL

Artikkel 14

Lestaliste kaitseks kehtestatud krevetipüügipiirangud

1. On keelatud pardal hoida mis tahes hulka põhjamere garneeli (Crangon spp.) või Aesop'i krevetti (Pandalus montagui), mis on püütud 16–31-mm suuruse võrgusilmaga veetavate põhjavõrkudega, v.a juhul, kui see ei ületa 5 % kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata, kui:

a) laevale on paigaldatud töökorras seadmed lestaliste eraldamiseks põhjamere garneelidest ja Aesop’i krevettidest pärast püüdmist; ning

b) põhjamere garneelide ja Aesop’i krevettide püügiks kasutatakse selekteerivat traali või sorteerimisvõrega võrku. Neid eeskirju võib kohaldada ainult võrkude suhtes, mida veavad kalalaevad.

Artikkel 15

Lõhe- ja meriforelli püügi suhtes kohaldatavad piirangud

Käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud püügipiirkonna ühenduse vetes, kus kõnealune püügipiirkond hõlmab otsuse 585/2004/EÜ artikli 2 lõike 1 punktides c–e kindlaksmääratud piirkondi, ei tohi lõhet ja meriforelli pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid tuleb need viivitamata merre tagasi heita, kui need on püütud:

a) liikmesriikide lähtejoontest mõõdetud 6-meremiilisest vööndist väljaspool asuvatest vetest, välja arvatud Skagerrakist ja Kattegatist;

b) liikmesriikide lähtejoontest mõõdetud 4-meremiilisest vööndist väljaspool asuvatest vetest Skagerraki ja Kattegati mis tahes osast;

c) veetava püügivahendiga.

III PEATÜKK RIIKLIKUD JA PIIRKONDLIKUD MEETMED

Artikkel 16

Liikmesriikide võetavad erakorralised kaitsemeetmed

1. Kui teatavate liikide või püügipiirkondade kaitsmine on tõsiselt ohus, sh kui avastatakse noorkalade ülisuur osakaal, ja kui viivitamine võiks põhjustada raskesti heastatavat kahju, võivad liikmesriigid võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid oma jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvate vete suhtes. Asjaomane liikmesriik tagab, et selliste meetmetega ei diskrimineerita teiste liikmesriikide kalalaevu.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete maksimaalne kestus on 10 päeva, kahjustatud püügipiirkonna geograafiline ulatus peab olema selgelt määratletud ja meetmed võivad mõjutada ainult neid kalalaevu, mis on varustatud asjaomase liigi püügiks vajalike seadmetega ja/või millel on püügiluba asjaomases piirkonnas püügiks.

3. Lõikes 1 osutatud meetmed edastatakse koos selgitava märgukirjaga üheaegselt komisjonile, teistele liikmesriikidele ja piirkondlikele nõuandekomisjonidele kohe pärast nende vastuvõtmist.

Artikkel 17

Liikmesriikide võetud meetmed, mida kohaldatakse ainult oma lipu all sõitvate laevade suhtes

1. Liikmesriigid võivad kalavarude kaitseks ja majandamiseks või kalapüügi mõju vähendamiseks mere ökosüsteemidele võtta tehnilisi meetmeid, mis on ette nähtud kalavarude kaitseks ning mida kohaldatakse ainult oma lipu all sõitvate laevade suhtes. Kõnealused meetmed võivad:

a) täiendada kalandust käsitlevates ühenduse määrustes sätestatud meetmeid;

või

b) kehtestada nimetatud määrustes sätestatud miinimumnõuetest rangemad nõuded.

2. Lõikes 1 sätestatud meetmed peavad olema kooskõlas ühenduse õigusega.

3. Asjaomane liikmesriik teatab viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile vastuvõetud meetmetest.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile viimase nõudmisel kõik üksikasjad, mida on vaja hinnangu andmiseks selle kohta, kas kõnealused meetmed on kooskõlas lõikega 1.

5. Kui komisjon leiab, et meetmed ei ole kooskõlas lõikega 1, võtab ta vastu otsuse, millega liikmesriigil palutakse meetmed tagasi võtta või neid muuta.

Artikkel 18

Riiklikud ja/või piirkondlikud kavad püütud kala vette tagasi laskmise vähendamiseks või selle likvideerimiseks

1. Liikmesriigid ja/või piirkondlik nõuandekomisjon võivad teha komisjonile ettepanekuid küsimustes, mis käsitlevad püütud kala vette tagasi laskmise vähendamise või likvideerimise kavasid ning püügivahendite selektiivsuse parandamist. Komisjon hindab selliseid ettepanekuid ja esitab seejärel oma tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile ja/või piirkondlikule nõuandekomisjonile, eriti juhul kui need kavad võimaldavad vette tagasi laskmise vähendamist või likvideerimist kolme kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest.

2. Kui mis tahes viivitamine vette tagasi laskmise vähendamisel või selle likvideerimisel võiks põhjustada raskesti heastatavat kahju, võivad liikmesriigid artikli 16 kohaselt võtta asjakohaseid mittediskrimineerivaid kaitsemeetmeid oma jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvate vete suhtes.

IV PEATÜKK

RAKENDUSALAST VÄLJA JÄÄV TEGEVUS

Artikkel 19

Teadusuuringud

1. Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ja vastab järgmistele tingimustele:

a) kalapüük toimub asjaomase lipuliikmesriigi loal ja järelevalve all;

b) võimaluse korral teatatakse kalapüügist eelnevalt asjaomasele rannikuäärsele liikmesriigile;

c) kalapüügiga tegeleva laeva pardal peab olema selle liikmesriigi luba, mille lipu all laev sõidab;

d) kui rannikuäärne liikmesriik esitab lipuliikmesriigile vastava nõudmise, peab laeva kapten püügitegevuse ajaks võtma pardale rannikuäärse liikmesriigi vaatleja.

2. Lõikes 1 kindlaksmääratud otstarbel püütud mereorganisme võib müüa, säilitada, esitleda või müügiks pakkuda tingimusel, et

a) need vastavad käesoleva määruse I lisas sätestatud normidele ning määruse (EMÜ) nr 104/2000[26] artikli 2 kohaselt vastuvõetud turustusnormidele, või

b) neid müüakse otseselt muuks otstarbeks kui inimtoiduks.

Artikkel 20

Kalavarude asustamine ja ümberasustamine

Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügitegevuse suhtes, mis toimub üksnes mereorganismide asustamiseks või ümberasustamiseks ning liikmesriigi loal ja vastutusel. Kui kõnealuseid toiminguid viiakse läbi mõne teise liikmesriigi vetes, teatatakse sellest eelnevalt komisjonile ja kõigile asjaomastele liikmesriikidele.

V PEATÜKKLÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Tehniliste meetmete tõhususe hindamine

Komisjon esitab kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuande põhjal ning pärast konsulteerimist asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, sealhulgas hinnangu tehniliste kaitsemeetmete mõju kohta kalavarude kaitsele, iga viie aasta tagant alates käesoleva määruse jõustumisest. Kõnealuse aruande põhjal teeb komisjon nõukogule ettepaneku vajalike muudatuste tegemiseks.

Artikkel 22

Üksikasjalikud eeskirjad

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras. Nendes eeskirjades sätestatakse eelkõige:

a) vee-elusressurssi sihtliigi miinimum- ja/või maksimumprotsent, mida on lubatud pardal hoida;

b) iga sihtliigi puhul lubatud võrgusilma suuruste vahemikud;

c) meetmed vette tagasi laskmise vähendamiseks või selle likvideerimiseks ja püügivahendite selekteerimisvõime suurendamiseks;

d) parima olemasoleva teadusteabe alusel võetavad meetmed seoses püügitegevuse piiramisega teatavatel ajavahemikel ja/või teatavates artiklis 2 osutatud piirkondades, selleks et kaitsta kõnealustes piirkondades asuvaid mereelupaiku;

e) muud tehnilised meetmed mereelupaikade ja kalavarude kaitseks.

Artikkel 23

Lisade muutmise kord

Käesoleva määruse lisade muudatused võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrused (EMÜ) nr 850/1998 ja (EÜ) nr 2549/2000 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määruste sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolevat määrust kohaldatakse alates [xx. xx 2009].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I lisa

Lossitava kala alammõõdud

Kalad

Tursk (Gadus morhua) Süsikas (Pollachius virens) Merluus (Merluccius merluccius) Kammellased (Lepidorhombus spp.) Merikeeled (Solea spp.) Kiviahven (Dicentrarchus labrax) Makrell (Scomber spp.) Stauriid (Trachurus spp.) Harilik heeringas (Clupea harengus) Sardiin (Sardina pilchardus) Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus) | 35 cm 35 cm 27 cm 20 cm 24 cm 36 cm 20 cm 15 cm 20 cm 11 cm 12 cm |

Koorikloomad

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) Norra salehomaari sabad Roosa ämblikkrabi (Maia squinado) Taskukrabi (Cancer pagurus) | 85 mm (üldpikkus) 25 mm (seljakilbi pikkus) 46 mm 120 mm 140 mm |

Molluskid

Kaheksajalg (Octopus vulgaris) Suur kammkarp (Pecten maximus) | 450 grammi (roogitud) 100 mm |

II lisa

Mereorganismide suuruse mõõtmine

1. Kala suurust mõõdetakse ninamiku tipust sabauime lõpuni.

2. Norra salehomaari mõõdetakse seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt, silma tagant kuni seljakilbi kaugema servani ja/ või kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata ja/ või Norra salehomaari eraldatud sabade puhul: saba esimese olemasoleva lüli eesmisest servast kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata. Mõõdetakse sirget ja venitamata saba selgmiselt küljelt.

3. Roosat ämblikkrabi ja harilikku taskukrabi mõõdetakse vastavalt seljakilbi väikseima laiuse järgi risti seljakilbi pikiteljega.

4. Kahepoolmelisi molluskeid mõõdetakse piki karbi pikimat osa.

III lisa

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 850/98 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikkel 3 | Artikkel 3 |

Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 4 lõige 2 |

Artikli 4 lõige 3 |

Artikli 4 lõige 4 |

Artikli 4 lõige 5 |

Artikli 4 lõige 6 |

Artikkel 5 |

Artikli 6 lõige 1 | Artikli 6 lõike 3 punkt d |

Artikli 6 lõige 2 | Artikli 6 lõike 3 punkt a |

Artikli 6 lõige 3 |

Artikkel 7 |

Artikkel 8 | Artikli 6 lõike 3 punkt e |

Artikkel 9 | Artikli 6 lõike 3 punkt b |

Artikkel 10 |

Artikkel 11 |

Artikkel 12 |

Artikkel 13 |

Artikkel 14 |

Artikkel 15 |

Artikkel 16 | Artikli 6 lõige 1 |

Artikkel 17 | Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 18 lõige 1 | Artikli 4 lõige 4 |

Artikli 18 lõige 2 |

Artikli 18 lõige 3 |

Artikli 18 lõige 4 |

Artikli 19 lõige 1 | Artikli 4 lõige 2 |

Artikli 19 lõige 2 |

Artikli 19 lõige 3 | Artikli 4 lõige 3 |

Artikkel 20 |

Artikkel 21 |

Artikkel 22 |

Artikkel 23 |

Artikkel 25 | Artikkel 14 |

Artikkel 26 | Artikkel 15 |

Artikkel 27 |

Artikkel 28 |

Artikkel 29 |

Artikkel 29a |

Artikkel 29b |

Artikli 30 lõige 1 | Artikli 7 lõige 2 |

Artikli 30 lõige 2 |

Artikli 30 lõige 3 |

Artikli 30 lõige 4 |

Artikli 30 lõige 5 |

Artikkel 31 | Artikkel 12 |

Artikkel 32 | Artikkel 11 |

Artikkel 33 |

Artikkel 34 |

Artikkel 35 |

Artikkel 36 |

Artikkel 37 |

Artikkel 38 |

Artikkel 39 |

Artikkel 40 |

Artikkel 42 | Artikkel 13 |

Artikkel 43 | Artikkel 19 |

Artikkel 44 | Artikkel 20 |

Artikkel 45 | Artikkel 16 |

Artikkel 46 | Artikkel 17 |

Artikkel 47 |

Artikkel 48 | Artikkel 22 |

Artikkel 49 |

Artikkel 50 | Artikkel 25 |

I lisa |

II lisa |

III lisa |

IV lisa |

V lisa |

VI lisa |

VII lisa |

VIII lisa |

IX lisa |

X lisa |

XI lisa |

XII lisa | I lisa |

XIII lisa | II lisa |

XIV lisa |

XV lisa | III lisa |

[1] EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.

[2] EÜT L 292, 21.11.2000, lk 5. Määrust on viimati muudetud 16. juuli 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1456/2001.

[3] ELT L 256, 3.8.2004, lk 17. Otsust on viimati muudetud nõukogu 11. juuni 2007. aasta otsusega (2007/409/EÜ).

[4] KOM(2004) 438 (lõplik).

[5] EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.

[6] KOM(2005) 647 (lõplik).

[7] NS RAC, NWW RAC, SWW RAC

[8] Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 812/2004, millega sätestatakse meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades, ja muudetakse määrust (EÜ) nr 88/98. See määrus hõlmab nii Põhjamerd kui ka Vahemerd ja Läänemerd ning jääb seetõttu eraldiseisvaks.

[9] STECF töörühma kohtumised 19.–23. märtsil 2007 ja 15.–19. märtsil 2007.

[10] STECF töörühma kohtumine 11.–15. juunil 2007.

[11] 4.–6. juuni 2007, Ålesund, Norra.

[12] ICES WGFTFB aruanne 2005 (ICES CM 2005/B:04).

[13] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[14] ELT L […], […], lk […].

[15] ELT L […], […], lk […].

[16] ELT L […], […], lk […].

[17] ELT L […], […], lk […].

[18] EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2166/2005.

[19] KOM(2004) 438 (lõplik).

[20] ELT L 349, 31.12.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 809/2007.

[21] ELT L 409, 30.12.2006. 11.

[22] ELT L 256, 3.8.2004. lk 17. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/409/EÜ (ELT L 155, 15.6.2007, lk 68).

[23] EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10.

[24]

[25]

[26] EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.