52008PC0311

ET

Brüssel 23.5.2008

KOM(2008) 311 lõplik

2008/0098 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

MILLES SÄTESTATAKSE EHITUSTOODETE ÜHTLUSTATUD TURUSTUSTINGIMUSED

(komisjoni esitatud)

{SEK(2008) 1900}

{SEK(2008) 1901}

SELETUSKIRI

Pärast ulatuslikku sidusrühmadega konsulteerimist ja mõju hindamist teeb komisjon parema õigusloome/lihtsustamise programmi raames ettepaneku asendada nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ määrusega, et paremini määratleda ühenduse õigusakti eesmärgid ja muuta selle rakendamine lihtsamaks, nähes ette mõned lihtsustatud mehhanismid, eriti ettevõtete ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks.

1. Ettepaneku taust

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ehitustoodete direktiivi (89/106/EMÜ) [1] (edaspidi „ehitustoodete direktiiv“) eesmärk on tagada ehitustoodete vaba ringlemine ja kasutamine siseturul.

2005. aasta oktoobris käivitas komisjon kolmeaastase jätkuva lihtsustamisprogrammi oma parema õigusliku reguleerimise raames: lihtsustamisstrateegia [2]. Selle eesmärk on muuta õigusaktid vähem koormavaks ja lihtsamalt kohaldatavaks, seega tõhusamaks, säilitades samas ELi poliitika eesmärgid. Seejuures kaalutakse ka, kas algselt valitud lähenemisviis on õigusaktide eesmärkide täitmiseks kõige tõhusam. Ehitustoodete direktiivi lihtsustamine on üks kõnealuse strateegia algatustest, mille eesmärk on „selgitada ja vähendada ehitustoodete direktiivist tulenevat halduskoormust eelkõige VKEde jaoks suurema paindlikkuse kaudu tehnospetsifikaatide sõnastamisel ja kasutamisel, leebemate sertifitseerimiseeskirjade kaudu ning ehitustoodete täieliku siseturu loomist senini takistanud asjaolude kõrvaldamise teel“ [3].

Ehitustooted on vahetooted, mis on ette nähtud ehitistesse paigaldamiseks. Ohutuse või üldise huvi mõisteid kohaldatakse seepärast ehitustoodete suhtes üksnes selles ulatuses, milles need aitavad kaasa sellele, et ehitised, kuhu nad paigaldatakse, vastaksid nõuetele.

Uus lähenemisviis ei ole sobiv õigusloomemeetod ehitustoodete vaba ringluse ja kasutamise tagamise eesmärgi saavutamiseks. Kavandatavas määruses järgitakse siiski kaupade siseturgu käsitlevas paketis [4] määratletud uut õiguslikku raamistikku sellistes valdkondades nagu deklareeritud toimivuse tõendamisel kolmandate isikute ülesandeid täitvatest organitest teatamise tingimused või turujärelevalvesätted.

Selles kontekstis on käesolevas ettepanekus määratletud CE-vastavusmärgise tähendus ehitustoodetele eriomane: sellega tõendatakse, et tootele lisatud teave on saadud vastavalt kavandatavale määrusele ja seepärast tuleb seda pidada täpseks ja usaldusväärseks.

Muude ehitustoodete eritunnuste hulka, mille tõttu on vaja kõrvale kalduda uuest õiguslikust raamistikust, kuuluvad deklareeritud toimivuse tõendamise süsteemid; uues õiguslikus raamistikus kavandatud mooduleid ei saanud kõnealuse sektori puhul kohaldada ilma neid märkimisväärselt kohandamata. Siiski kavandatakse mõned väikesed muudatused ehitustoodete direktiivi alusel praegu jõusolevatesse süsteemidesse.

Lühidalt öeldes ei ole määruse eesmärk määratleda toodete ohutust, vaid tagada nende toimivuse kohta usaldusväärse teabe esitamine. See saavutatakse ühise tehnilise keele kehtestamisega, mida peavad kasutama tootjad tooteid turule viies ning ametivõimud ehitiste tehnilisi nõudeid määratledes, mis kas otseselt või kaudselt mõjutavad nendes ehitistes kasutatavaid tooteid. Kõnealune ühine tehniline keel esitatakse ühtlustatud tehnilises kirjelduses (ühtlustatud Euroopa standardid ja Euroopa hindamisdokumendid), mis on käesoleva määruse alusel välja töötatud.

Tehakse ettepanek, et ehitistele esitatavad põhinõuded sisaldaksid riiklikke ja Euroopa regulatiivseid nõudeid ehitiste kohta. Ühtlustatud tehnilise kirjelduse ühine tehniline keel peab ette nägema vajalikud vahendid ehitustoodete nõutavate tunnuste kirjeldamiseks ja hindamiseks; selle kasutamine peab riiklikel ametiasutustel võimaldama kontrollida kõnealuseid tooteid ning ehitajatel kasutada neid võimalikult asjakohaselt ja tõhusalt. Liikmesriikide ametiasutused, kes sätestavad toodete toimivuse, või tootjad, kes toimivust deklareerivad, peavad seda tegema kõnealust ühist tehnilist keelt kasutades.

1.2. Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ehitustoodete direktiivi läbivaatamise üldine eesmärk ja konkreetsed või rakenduseesmärgid ei ole mitte üksnes täielikult kooskõlas mitme ühenduse põhilise tegevuspõhimõttega, nagu Lissaboni strateegia ning parem ja lihtsustatud reguleerimine, vaid on nende otsene ja vajalik tagajärg.

Eriti tuleb ehitistele esitatavate põhinõuete kohaldamisel arvesse võtta jätkusuutliku arenguga seotud strateegiad, mis on jätkuvalt ehitustoodete tehniliste kirjelduste sõnastamise alus.

Ühist tehnilist keelt, mida on vaja siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, võib kasutada ka tõhusa vahendina Euroopa Liidu ja liikmesriikide keskkonnapoliitika teenistuses.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

2.1. Konsultatsioonimeetodid ja vastajate üldine iseloomustus

Interneti kaudu toimus avatud konsultatsioon ajavahemikus 17.03.2006 kuni 15.06.2006. Kokku saadi 319 vastust, mida peetakse heaks tulemuseks. Kõik ehitustoodete direktiiviga seotud osalised, sealhulgas tööstusharud, riiklikud haldusorganid ja teised huvitatud isikud, andsid uurimuses vastuseid kas individuaalselt või rühmana. Tööstusharude esindatust vastajate hulgas võib pidada heaks: küsimustikule vastas 94 nii Euroopa kui riikliku tasandi sektori ühendust ja 102 üksiktootjat.

Saadud vastuste kokkuvõtlik aruanne on kättesaadav järgmistel aadressidel:

http://ec.europa.eu/enterprise/construction/cpdrevision/consultation_results_en.pdf http://ec.europa.eu/enterprise/construction/cpdrevision/consultation_statistics_en.pdf

- Peamised järeldused on järgmised:

· Peaaegu kõikides vastustes kinnitatakse vajadust ühtlustatud õigusliku raamistiku järele. Üldiselt arvatakse, et vastastikune tunnustamine ei ole piisav toodete vaba ringlemise saavutamiseks.

· Kinnitust sai ka kindel vajadus selgitada ehitustoodete direktiivi põhielemente: üldine lähenemisviis (toimivuspõhine või nomineeriv lähenemisviis), CE-vastavusmärgise tähendus ja kas selle kasutamine on kohustuslik või mitte, kas riiklikud ametiasutused ja ehitustoodete kasutajad nõustuvad CE-vastavusmärgise kui usaldusväärse märgistamisviisiga ning ka standardite ja Euroopa tehniliste tunnustuste roll.

· Ehitustoodete direktiivi on kindlasti võimalik lihtsustada. Nõuetele vastavuse tõendamissüsteeme tuleks lihtsustada ja nende arvu vähendada. CE-vastavusmärgise andmist Euroopa tehnilise tunnustuse menetluse kaudu peetakse vajalikuks, kuid selle kasutamise haldusmenetlus tuleb muuta ratsionaalsemaks ja Euroopa tehnilise tunnustuse suunised tuleks kaotada. Tuleks säilitada võimalus toimivust mitte kindlaks määrata, kuid see tuleb ehitustoodete direktiivi kohaldamise lihtsustamiseks ja ettevõtetele põhjendamatute kulutuste tekitamise vältimiseks paremini määratleda.

· Tuntakse selget muret ehitustoodete direktiivi võimaliku erimõju pärast väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE). Eriti rõhutatakse vajadust käsitleda mitteseeriaviisiliselt toodetud tooteid asjakohaselt. Peale selle ei tohiks ehitustoodete direktiivi muutmisega tekitada asjatut koormust VKEde äritegevusele.

· Lõpuks on esitatud ühehäälne taotlus tugevdada kogu süsteemi usaldusväärsust, eelkõige muutes asutuste määramise ja nendest teatamise tingimused rangemaks ja koordineerides paremini turujärelevalvet.

2.2. Poliitiliste valikuvõimaluste mõju hindamine

Parema õigusloome poliitika raames hindas komisjon poliitiliste valikuvõimaluste mõju. Kaaluti kolme võimalust: 1. võimalus – Euroopa Liidu tasandil meetmeid ei võeta: muutusteta; 2. võimalus – õigusaktideta reguleerimine; 3. võimalus – ehitustoodete direktiivi läbivaatamine.

1. võimalus – Euroopa Liidu tasandil meetmeid ei võeta: muutusteta

Algseisund tähendab, et ehitustoodete direktiiv jääb jõusse nii, nagu ta praegu kehtib. Selle nõudmisi ei täpsustataks ega lihtsustataks muul viisil kui muudatustega, mis on seotud praeguses vormis õigusakti loomuliku arenguga ja teiste antud valdkonnas kohaldatavate õigusaktidega.

Siiski saaks vähendada erinevusi riiklikes nõuetes ja katsetamis- ja sertifitseerimissüsteemides riiklike ametivõimude vahel juba algatatud halduskoostöö abil.

Sellest olenemata nähtub selle võimaluse analüüsist, et lahendamata jääksid olemasolevad probleemid, nagu CE-vastavusmärgise ebaselge tähendus, erinevad lähenemisviisid CE-vastavusmärgisele (kohustuslik, ei ole kohustuslik), süsteemi keerukus, CE-vastavusmärgise ebapiisav aktsepteerimine ja riiklike märkide üleküllus. Seda kinnitavad ka kõige uuemad andmed kaebuste ja rikkumiste kohta valdkondades, kus on juba olemas ühtlustatud tehnilised kirjeldused. Seepärast ei täidaks ehitustoodete direktiiv endiselt oma eesmärki tagada siseturul ehitustoodete vaba ringlemine ja kasutamine.

2. võimalus – õigusaktideta reguleerimine

Selle võimalusega kaasneks ehitustoodete direktiivi kehtetuks tunnistamine ilma seda asendamata ja tagasipöördumine vastastikuse tunnustamise juurde uut õiguslikku raamistikku arvesse võttes.

Tegelikult põhineks siseturg eranditult põhimõttel, et ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavat toodet võib turustada mis tahes teises liikmesriigis, isegi kui toode ei vasta täielikult sihtliikmesriigis kehtivatele tehnilistele eeskirjadele, niikaua kui liikmesriik ei ole piisavalt põhjendanud toote keelustamist oma territooriumi turul.

Teatises KOM(1999)299 (lõplik) vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta ühtsel turul tuvastati, et ehitusvaldkond on üks viiest sektorist, kus aastatel 1996–1998 esines kõige rohkem vastastikuse tunnustamise põhimõtte rikkumisi asutamislepingu artikli 28 (endine artikkel 30) alusel. Teatise KOM(2002)419 (lõplik) ilmumise ajaks oli ehitusvaldkonnas rikkumiste arv aastatel 1998–2001 veidi suurenenud ning ehitussektor oli rikkumiste arvu poolest esimese nelja tööstussektori hulgas. Kõige värskemad kättesaadavad andmed kinnitavad seda suundumust ja näitavad, et vastastikune tunnustamine ei ole ehitustoode puhul piisav siseturu tõhusaks toimimiseks.

2006. aasta mais sidusrühmadega peetud konsultatsiooni käigus selgus, et tootjad on ühehäälselt nõus, et vastastikuse tunnustamisega ei ole siseturul võimalik saavutada ehitustoodete vaba ringlust ja kasutamist.

Välisuuringus, [5] mis telliti ehitustoodete direktiivi läbivaatamise mõju hindamise ettevalmistamiseks, analüüsiti, kas õigusaktideta reguleerimisega on või ei ole võimalik lahendada ehitustoodete direktiiviga seotud probleeme. Võttes arvesse eelnevat arutelu, ei ole üllatav, et jõuti järeldusele, et kõnealuse võimalusega ei saaks saavutada eesmärki tagada siseturul ehitustoodete vaba ringlus.

3. võimalus – ehitustoodete direktiivi läbivaatamine: eelistatav võimalus

Eelistatakse 3. võimalust, s.o ühenduse õigusaktide läbivaatamist. See koosneb paketist, mis kajastab olemasolevat vajadust ja mida peeti mõju hindamisel parimaks. See on ainus lahendus, mis vastab täielikult lahendust vajavatele küsimustele ja probleemidele ning ka sidusrühmadega selles küsimuses peetud konsultatsioonide käigus tehtud järeldustele. Sellega lahendatakse tuvastatud probleemid parimal viisil ja võimaldatakse asjaomaseid isikuid arvesse võttes parimaid võimalikke parandusi. Sellega kaitstakse ka üldist õigustikku ja kehtiva ehitustoodete direktiivi alusel määratletud tehnilisi kirjeldusi. Ühtlasi järgitakse sellega rangelt ehituse valdkonnas saavutatud tasakaalustatud subsidiaarsust, s.o liikmesriigid on ehitiste projekteerimis- ja ehitamiseeskirjade puhul pädevad ning ELi õigusaktidega tagatakse siseturg sellistes ehitistes kasutatavatele toodetele.

3. Tuvastatud probleemide lahendamine

3.1. Selgitusvajadus

Kavandatav määrus sisaldab nii selle sisu täpset määratlust kui ka ehitustoodete siseturu kõige asjakohasemate mõistete määratlusi. Mis veelgi olulisem, ehitustoodete CE-vastavusmärgise eritähendus on selgelt kindlaks määratud: see aitab ära hoida segiajamist teiste õigusaktidega, mis käsitlevad CE-vastavusmärgise kinnitamist.

Ehitustoodete CE-vastavusmärgisel tuleb esitada asjakohane teave toote toimivuse kohta ning see peab tootega kaasas olema selle turuleviimisel; lisaks sellele peab teave olema saadud määruse sätteid järgides.

VKEde koormuse vähendamiseks nähakse ette erisätted mikroettevõtete ja üksiktoodete kohta.

Lisaks sellele selgitatakse ühtlustatud tehniliste kirjelduste, s.o ühtlustatud standardite ja Euroopa hindamisdokumentide eriomane ülesanne ja tähendus: need peaksid põhinema toimivuse mõistel. Seepärast on ühtlustatud tehniliste kirjelduste ülesanne pakkuda sobivaimaid katsetamis- või arvutusmeetodeid vastavate toodete toimivuse püsivuse hindamiseks ja kontrollimiseks.

CE-vastavusmärgis saab ühtlustatud standarditega hõlmatud toodete toimivuse deklareerimisel kohustuslikuks. Siiski säilitatakse ettepanekus ühtlustatud standardite vabatahtlik olemus, pakkudes tootjatele CE-vastavusmärgise saamiseks teise võimalusena Euroopa tehnilise hinnangu taotlemist.

3.2. Süsteemi usaldusväärsuse tõstmine

Ettepanekus esitatakse uut õiguslikku raamistikku järgides uued ja rangemad tingimused seoses toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmandate isikute ülesandeid täitvatest organitest teatamisega. Sarnaselt eelmainitule määratakse ettepanekus kindlaks ranged tingimused ka tehnilise hindamise asutuste määramiseks. Selle tulemusena võib liikmesriikide ametiasutustelt ja klientidelt (projekteerijad, ehitusettevõtjad ja omanikud) oodata suuremat nõusolekut CE-vastavusmärgise kui ainsa märgistusega, mis tõendab ehitustoodete vastavust deklareeritud toimivusele.

Lisaks sisaldab käesolev määrus uue õigusliku raamistiku kaitsemenetlust käsitlevaid sätteid: see tõstab ka kogu süsteemi usaldusväärsust.

3.3. Lihtsustamine

Lihtsustamine on käesoleva ettepaneku peaeesmärk. Ehitustoodete direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste kohaselt ja vastavalt selgitamisega kaasnevale lihtsustamisele sisaldab ettepanek ka mitmeid meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada CE-vastavusmärgise kasutamist, vähendades ettevõtete ja eelkõige mikroettevõtete halduskoormust. Mõnda kõnealustest meetmetest kohaldatakse vahetult, nagu mikroettevõtetega seotud meetmeid, võimaldades neil kasutada CE-vastavusmärgist lihtsustatud korras, kui toodetega, mida nad turule viivad, ei kaasne märkimisväärset ohtu. Nähakse ette konkreetsed lihtsustatud meetmed üksiktoodete ja mitteseeriaviisiliselt toodetud toodete puhul.

Samuti lihtsustatakse ja selgitatakse Euroopa tehnilise hinnangu taotlemise korda. Euroopa standardimise ja tehnilise hindamise asutusi julgustatakse asendama ühtlustatud tehnilises kirjelduses olevad katsed teiste, vähem koormavate meetoditega, nagu kirjeldavad meetodid, ja vastavalt võimalusele esitama ühtlustatud standardite klassid, et võimaldada mõistete „katsetamata“ ja „täiendavalt katsetamata“ kasutuselevõtmist.

Tehnilise eridokumentatsiooni kasutuselevõtmine hõlbustab nii kolmandate isikute tehtud katsete tulemuste jagamist kui ka katsetuste astmestamist, s.o katsetulemuste edastamist tootmisahela eeletappidest järeletappidesse või süsteemide pakkujatelt või mudelite projekteerijatelt selliste süsteemide või mudelite ülespanijatele.

Nende meetmetega loodetakse märgatavalt vähendada ehitustoodete Euroopa turule viimise halduskulusid ilma ehitiste ohutustaset vähendamata. Ettepaneku kõige olulisemad kavandatavad lihtsustamismeetmed võib rühmitada järgmiselt:

3.3.1. Üldrakendatavad meetmed

Toimivuse püsivuse hindamis- ja kontrollisüsteemid

– Süsteemide arvu vähendatakse kuuelt viiele: kaotatakse endine süsteem 2;

– Endist süsteemi 1+ lihtsustatakse ehitusplatsil või turul kontrollkatsetamise nõude kaotamise teel. Kõnealuses süsteemis, mis on ehitustoodete direktiivi kohaselt kõige keerulisem, nõutakse lisaks katsetele, mis tehakse enne toote turuleviimist tootmisettevõttes, katsete tegemist juba turustatavate või ehitusplatsil kasutatavate toodetega. Selliste katsete tegemise nõue on kaotatud.

– „tunnistajatega katsete“ kasutuselevõtmine, s.o võimalus katsete tegemiseks tootja tootmisettevõttes, et vältida tootenäidiste viimist teatatud asutuse laboratooriumisse.

Meetodid, mille eesmärk on vähendada katsetamiskulusid

– „Leebe“ süsteemi kasutuselevõtt, mille puhul tootja deklareeritud toimivuse taset tõendab tehniline eridokumentatsioon, mida tootja hoiab tehases turujärelevalvet teostavate ametiasutuste käsutuses.

Tehnilise eridokumentatsiooni alusel luuakse järgmised vahendid:

– Katsetamata: teatavatel tingimustel, mis määratakse kindlaks ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või komisjoni otsusega, tuleb toodet pidada ilma katsetamata sobivaks teataval viisil kasutamiseks või võimeliseks jõudma teatava toimivustaseme või -klassini.

– Täiendavalt katsetamata: samal viisil tuleb toodet kolmanda isiku tehtud katsete põhjal ja teatavatel tingimustel, mis määratakse kindlaks ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või komisjoni otsusega, pidada ilma täiendavalt katsetamata sobivaks teataval viisil kasutamiseks või võimeliseks jõudma teatava toimivustaseme või -klassini.

– Tüübikatsetuste jagamine: tootja võib kasutada kolmanda isiku tehtud katsete tulemusi, kui tema tootel on samad näitajad, mis iseloomustavad kõnealust tootetüüpi, s.o kasutatakse samu põhimaterjale ning neid toodetakse sarnaseid tootmissüsteeme kasutades;

– Tüübikatsetuste astmestamine: tootjad, kes panevad kokku komplekte või süsteeme, võivad kasutada selliste komplektide või süsteemide tarnijate tehtud katsete tulemusi nende loal ja vastavalt nende juhenditele. Lisaks ei tuleks tootmisprotsessi järeletapis korrata eeletapis tehtud katseid, tingimusel, et toimivustunnuseid ei muudeta. Kõnealustel meetmetel on oluline mõju turuleviidavate toodete maksumuse vähendamisele ilma ehitiste ohutust kahjustamata. Eriti saavad nendest meetmetest kasu VKEd.

Vastavalt eespool nimetatud konkreetsetele meetmetele palutakse tehniliste kirjelduste koostajatel ametlikult kasutada oma tehnilistes kirjeldustes võimaluse korral hindamismeetodeid, mis on vähem koormavad kui katsetamine.

3.3.2. Erimeetmete rakendamine

Individuaalselt toodetud toodete käsitlemine

Ehitustoodete määrusega lihtsustatakse ka individuaalselt toodetud toodete käsitlemist. Seda lihtsustamismeedet kohaldatakse kõikide ettevõtete suhtes, mis toodavad selliseid tooteid, aga eriti oluline on see VKEde, eelkõige käsitööga tegelevate ja mikroettevõtete jaoks.

Mikroettevõtete käsitlemine

Ettepanekuga nähakse ette erikäsitlus mikroettevõtetele, kellele antakse võimalus kasutada kohaldatava toimivuse püsivuse hindamis- ja kontrollisüsteemi asemel tehnilist eridokumentatsiooni kolmanda isiku sekkumiseta, välja arvatud toodete puhul, millel on väga oluline roll ehitiste ohutuse tagamisel.

3.3.3. Euroopa tehnilise hindamise süsteem

Vastavalt ehitustoodete direktiivile antakse toodetele, mis ei ole hõlmatud ühegi ühtlustatud standardiga, CE-vastavusmärgis Euroopa tehnilise tunnustuse süsteemi kaudu. Seda süsteemi on tihti kritiseeritud, peamiselt selle keerukuse, maksumuse ning läbipaistvuse puudumise tõttu.

Esiteks tuleks arvesse võtta, et ühtlustatud standardi puudumisel seisneb Euroopa tehnilise tunnustuse andmine peamiselt uue tehnilise kirjelduse koostamises, s.o toote toimivuse hindamiseks kasutatavate katsete või hindamismeetodite kindlaksmääramises. See on tegelikult keerukas ja raske ülesanne, mis on aga vajalik selleks, et toote saaks viia turule CE-vastavusmärgisega. See tava on liikmesriikides olnud kasutusel juba aastaid, mis seletab tõhusate riiklike ametiasutuste olemasolu kõnealuses valdkonnas.

Sidusrühmadega konsulteerimise tulemuste kohaselt on see süsteem vajalik ja toimiv, kuid seda on vaja parandada. Seepärast on läbivaatamise eesmärk muuta kõnealune süsteem võimalikult lihtsaks, lihtsustades menetlusi, muutes süsteemi läbipaistvamaks ja andes tootjatele suurema rolli hindamise sisu puudutavate otsuste tegemisel.

Peamised kõnealusesse süsteemi kavandatavad muudatused võib kokku võtta järgmiselt:

1. Euroopa tehnilise hinnangu kasutamine CE-vastavusmärgise saamiseks ühtlustatud standardite kasutamise asemel jääb vabatahtlikuks. Euroopa tehnilist hindamist võib taotleda isegi siis, kui toote kohta on olemas ühtlustatud standardid, mis võimaldab tootjal paindlikum olla ja annab talle rohkem otsustusõigust.

2. Praegu ei sisalda ehitustoodete direktiiv tingimusi tehnilise hindamise asutuste valdkondliku pädevuse kohta. Ettepanekus seevastu sätestatakse selgelt nende suhtes kehtivad ranged tingimused, sealhulgas nii valdkondliku kui ka tehnilise pädevusega seotud tingimused ühes või mitmes määratletud 11 valdkonnast.

3. Euroopa tehnilist tunnustust on praegu võimalik taotleda kahel viisil: kasutades Euroopa tehnilise tunnustuse suuniseid või vastastikusel mõistmisel põhinevat hindamismenetlust (CUAP). Nimetatud kaks võimalust asendatakse ühe lihtsustatud võimalusega – Euroopa hindamisdokumendiga.

4. Tootjale antakse määrav roll Euroopa hindamisdokumendi arendamisel, kuna tema otsustab, milliseid tunnuseid tuleb käsitleda; ta sekkub menetlusse ja allkirjastab lõpliku lepingu alles siis, kui ta teab täpset töö- ja ajakava ning menetluskulusid.

5. Ajakava puhul on kavandatud menetluse eesmärk töötada Euroopa hindamisdokument välja 4,5 kuuga, võrreldes arvutatud prognoositava keskmisega (mida ehitustoodete direktiivis ette ei nähta), mis ühisarusaamadel põhineva hindamismenetluse väljatöötamise puhul on 14,5 kuud ja tehnilise tunnustuse Euroopa juhendi ettevalmistamise puhul rohkem kui 24 kuud.

4. Ettepaneku õiguslik külg

4.1. Kavandatud meetmete kokkuvõte

Kavandatava määrusega nähakse ette ehitustoodete direktiivi kehtetuks tunnistamine. Üldiselt rakendatakse õigusakti tühistamisel vormilise järjepidevuse põhimõtet: see tähendab, et direktiivi kehtetuks tunnistamine toimub seda asendava direktiiviga. Siiski eriliste asjaolude tõttu, mis käesoleval juhul on järgmised:

· määruse tõhususega seotud kaalutlused, kuivõrd see puudutab siseturu eesmärkide täitmist;

· kehtiva ehitustoodete direktiivi kohaldamisel saadud kogemused, mis näitavad olulisi erinevusi liikmesriikides ülevõtmismeedete sisus ja ülevõtmisajakavas, millel oli ehitustoodete siseturu toimimisele negatiivne mõju.

· erinevatest ülevõtmismeedetest tulenevad praktilist laadi probleemid, mis tulevad eriti hästi esile praeguses olukorras CE-vastavusmärgise staatusega seotud küsimustes. Ehitustoodete direktiiv on üle võetud sellisel viisil, et neljas liikmesriigis peetakse CE-vastavusmärgise kasutamist vabatahtlikuks ja ülejäänud liikmesriikides kohustuslikuks. Tööstusharus ei olda selle olukorraga rahul; siiski ei ole seda probleemi siiani lahendatud.

Nimetatud põhjustel arvatakse, et kõige tõhusam oleks asendada ehitustoodete direktiiv vahetult kohaldatava õigusaktiga. Seepärast tehakse ettepanek asendada direktiiv määrusega, kuna see on vahetult kohaldatav ja seega õigusaktidest kõige sobivam. Nii loodetakse vältida liikmesriikide erinevate tõlgenduste ja rakendusmeetodite probleemi.

4.2. Õiguslik alus

Ettepanek põhineb asutamislepingu artiklil 95.

4.3. Subsidiaarsus

Ettepanek põhineb selgel põhimõttel, et pädevused ja kohustused tuleb ehitusvaldkonnas jagada Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel.

Liikmesriigid peavad tagama, et nende territooriumil asuvad hooned ja rajatised projekteeritakse ja ehitatakse viisil, mis ei ohusta inimesi, koduloomi ega vara, ja pidades ühtlasi kinni muudest põhinõuetest üldise heaolu huvides.

Teisalt on kõnealuse ühenduse õigusakti eesmärk tagada raamistik ehitustoodete siseturu toimimiseks, mille eest asutamislepingu kohaselt vastutab Euroopa Liit.

Ehitusvaldkonnas tehniliste tõkete kõrvaldamine, kuivõrd neid ei ole võimalik kõrvaldada liikmesriikide võrdväärsuse vastastikuse tunnustamise abil, on võimalik ainult ühise tehnilise keele loomise teel, mida tootjad kasutavad nende poolt turule viidavate ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse väljendamiseks. Kavandatava õigusakti peamine eesmärk on kehtestada kõnealuse ühtlustatud tehnilise keele loomiseks vajalikud tingimused.

4.4. Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek põhineb peamiselt olemasolevatel tavadel, menetlustel ja infrastruktuuridel ning nende konsolideerimisel, selgitamisel ja lihtsustamisel, selle asemel et luua uusi meetmeid ja infrastruktuure.

Nii toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmandate isikute ülesandeid täitvatest organitest teatamise tingimuste tõhustamise kui ka kaitseklausliga seotud sätete puhul järgitakse rangelt uut õiguslikku raamistikku.

Tehnilise hindamise asutuste määramisel ja nendest teatamisel järgitakse sama põhimõtet, kohandades seda veidi, võttes arvesse eriülesandeid, mida need asutused täidavad.

2008/0098 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

MILLES SÄTESTATAKSE EHITUSTOODETE ÜHTLUSTATUD TURUSTUSTINGIMUSED

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [6]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, [7]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, [8]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [9]

ning arvestades järgmist:

(1) Liikmesriikide eeskirjade kohaselt tuleb ehitised konstrueerida ja ehitada inimesi, koduloomi ja vara ohustamata.

(2) Kõnealustel eeskirjadel on otsene mõju ehitustoodete kohta kehtivatele nõuetele. Seepärast kajastuvad kõnealused nõuded riiklikes tootestandardites, riiklikes tehnilistes tunnustustes ja teistes ehitustooteid käsitlevates riiklikes tehnilistes kirjeldustes ja normides. Kuna nõuded on erinevad, takistavad need ühendusesisest kaubandust.

(3) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ (ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) [10] eesmärk oli tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine ehitustoodete valdkonnas, et tõhustada nende vaba ringlemist siseturul.

(4) Et kõnealust eesmärki saavutada, nähti direktiivis 89/106/EMÜ ette ehitustoodete ühtlustatud standardite kehtestamine ja Euroopa tehnilise tunnustuse andmine.

(5) Direktiiv 89/106/EMÜ tuleks asendada, et lihtsustada ja selgitada olemasolevat raamistikku ning parandada olemasolevate meedete läbipaistvust ja tõhusust.

(6) Toimivusdeklaratsioonide koostamiseks on vaja ette näha lihtsustatud menetlused, et kergendada VKEde, eriti mikroettevõtete finantskoormust.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega […], millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega […], millega sätestatakse toodete turustamise ühine raamistik, nähakse ette horisontaalse õigusliku raamistiku loomine toodete turustamiseks siseturul. Seepärast peaks käesolevas määruses võtma arvesse kõnealust õiguslikku raamistikku.

(8) Tehniliste tõkete kõrvaldamine ehitusvaldkonnas on võimalik ainult ehitustoodete toimivuse hindamiseks ühtlustatud tehniliste kirjelduste kehtestamisega.

(9) Kõnealused ühtlustatud tehnilised kirjeldused peaksid sisaldama katsetamist, arvutamist ning muid ühtlustatud standardites ja Euroopa hindamisdokumendis ehitustoodete põhiomaduste toimivuse hindamiseks määratud vahendeid.

(10) Nii meetodid, mida liikmesriigid kasutavad seoses ehitistele nõuete esitamisega kui ka muud ehitustoodete põhiomadusi käsitlevad riiklikud eeskirjad peaksid vastama ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele.

(11) On vaja kehtestada ehitistele esitatavad põhinõuded, et tagada volituste ja ühtlustatud standardite ettevalmistamise ja ehitustoodete Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise alus.

(12) Põhiomadustega seotud toimivustase, millele ehitustooted liikmesriikides peavad vastama, tuleks vajaduse korral kehtestada ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes klassidena, et võtta arvesse nii teatavatele ehitistele esitatavate põhinõuete erinevat taset kui ka erinevusi liikmesriikide kliimas, geoloogias ja geograafias ning muudes tingimustes.

(13) Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) on tunnistatud pädevaks vastu võtma ühtlustatud standardeid vastavalt 28. märtsil 2003 alla kirjutatud üldjuhistele koostöö kohta komisjoni ja nende kahe asutuse vahel.

(14) Kõnealustes ühtlustatud standardites tuleks ette näha asjakohased vahendid ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse ühtlustatud hindamiseks. Ühtlustatud standardid tuleks kehtestada komisjoni poolt direktiivi 98/34/EÜ artikli 6 kohaselt vastu võetud volituste alusel, mis hõlmavad ehitustoodete asjakohaseid gruppe.

(15) Direktiivis 89/106/EMÜ sätestatud menetlusi ühtlustatud standarditega hõlmamata ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse hindamiseks tuleks lihtsustada, et muuta need läbipaistvamaks ja vähendada ehitustoodete tootjate kulusid.

(16) Et võimaldada ehitustoodete tootjatel ja importijatel koostada toimivusdeklaratsiooni ehitustoodete kohta, mis ei ole hõlmatud ühtlustatud standardiga, on vaja ette näha Euroopa tehnilise hinnangu andmine.

(17) Et suurendada tootja ja importija paindlikkust selliste ehitustoodete toimivuse hindamisel, mida ta kavatseb turule viia, peaks tal olema õigus taotleda Euroopa tehnilist hinnangut ka juhul, kui toode on hõlmatud ühtlustatud standardiga.

(18) Ehitustoodete tootjatel ja importijatel tuleks lubada taotleda nendele toodetele Euroopa tehnilist hinnangut direktiivi 89/106/EMÜ alusel kehtestatud Euroopa tehnilise tunnustuse suuniste alusel. Seepärast tuleks tagada kõnealuste suuniste jätkuv kehtimine Euroopa hindamisdokumentidena.

(19) Euroopa hindamisdokumentide kavandi koostamine ja Euroopa tehnilise hinnangu andmine tuleks usaldada liikmesriikide määratud tehnilise hindamise asutustele. Et tagada tehnilise hindamise asutuste vajalik pädevus kõnealuste ülesannete täitmiseks, tuleks nende määramise nõuded sätestada ühenduse tasandil. Seepärast on samuti vaja ette näha tehnilise hindamise asutuste regulaarne hindamine teiste liikmesriikide tehnilise hindamise asutuste poolt.

(20) Tehnilise hindamise asutused peaksid looma organisatsiooni, et koordineerida Euroopa hindamisdokumentide kavandi koostamise ja Euroopa tehniliste hinnangute andmise korda.

(21) Ühtlustatud standardiga hõlmatud ehitustoodete või selliste ehitustoodete puhul, mille kohta on antud Euroopa tehniline hinnang, peab nende turuleviimisel kaasas olema toimivusdeklaratsioon toote põhiomaduste kohta vastavalt asjakohastele ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele.

(22) Tootjal peaks olema lubatud toimivusdeklaratsiooni mitte välja anda ehitustoodete nende põhiomaduste kohta, mille kohta ei kehti nõudeid seal, kus tootja kavatseb toote turule viia.

(23) Kui ehitustoote kasutamise kohta ei kehti ehitustoodete põhiomadustega seotud nõudeid seal, kus tootja kavatseb toote turule viia, peaks tootjal olema õigus viia selline toode turule ilma toimivusdeklaratsioonita.

(24) On vaja ette näha lihtsustatud menetlused toimivusdeklaratsioonide koostamiseks, et kergendada VKEde, eriti mikroettevõtete finantskoormust.

(25) Et tagada toimivusdeklaratsiooni täpsus ja usaldusväärsus, tuleks ehitustoote toimivust hinnata ja tagada tehase tootmisohje kontrollimine vastavalt asjakohasele ehitustoote toimivuse püsivuse hindamis- ja kontrollisüsteemile.

(26) Võttes arvesse ehitustoodete eripära ja nende hindamissüsteemi konkreetset raskuspunkti, ei ole otsuses (EÜ) …… ette nähtud vastavushindamismenetlused ja otsuses sätestatud moodulid kõnealuste toodete jaoks sobivad. Seepärast tuleks kehtestada erimeetodid ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse püsivuse hindamiseks ja kontrollimiseks.

(27) Kuna ehitustoodete CE-vastavusmärgisel on erinev tähendus, võrreldes määruses (EÜ) . . . sätestatud üldpõhimõtetega, tuleks kehtestada erisätted, et tagada CE-vastavusmärgise kinnitamise kohustus ehitustoodete puhul ning kõnealuse kinnitamise tagajärjed.

(28) Ehitustootele CE-vastavusmärgist kinnitades või kinnitada lastes peaks tootja vastutama selle eest, et kõnealune toode vastab deklareeritud toimivusele.

(29) CE-vastavusmärgis tuleks kinnitada kõikidele ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt käesolevale määrusele. CE-vastavusmärgist ei tohiks kinnitada, kui toimivusdeklaratsiooni ei ole koostatud.

(30) CE-vastavusmärgis peaks olema ainus märgistus, mis tõendab ehitustoodete vastavust deklareeritud toimivusele ja kohaldatavatele nõuetele. Seepärast ei tohiks liikmesriigid, avalikud asutused ega eraõiguslikud asutused, kes tegutsevad avaliku ettevõttena või avalik-õigusliku asutusena monopoolse seisundi tõttu või riikliku volituse alusel, kehtestada lisamärgistust CE-vastavusmärgist kandvate ehitustoodete kohta, kui kõnealuses liikmesriigis kehtivad nõuded kõnealuse kasutuse kohta vastavad deklareeritud toimivusele.

(31) Et vältida selliste ehitustoodete tarbetut katsetamist, mille toimivus on piisavalt tõestatud eelmiste katsete stabiilsete tulemuste või muude olemasolevate andmete alusel, tuleks tootjatel lubada ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või komisjoni otsuses sätestatud tingimustel deklareerida teatav toimivustase või -klass ilma katsetamata või ilma täiendavalt katsetamata.

(32) Et vältida juba tehtud katsete kordamist, tuleks ehitustoote tootjal lubada kasutada kolmanda isiku saadud katsetulemusi.

(33) Et vähendada mikroettevõtete kulusid toodete turuleviimisel, tuleks ette näha lihtsustatud menetlused toimivuse püsivuse hindamiseks ja kontrollimiseks, kui kõnesoleva tootega ei kaasne märkimisväärset ohtu.

(34) Individuaalselt projekteeritud ja toodetud ehitustoodete puhul tuleks tootjal lubada kasutada toimivuse püsivuse hindamiseks ja kontrollimiseks lihtsustatud menetlusi, kui turuleviidava toote vastavust kohaldatavatele regulatiivsetele sätetele on võimalik tõestada.

(35) Oluline on tagada riiklike tehniliste eeskirjade kättesaadavus, et ettevõtted, eriti VKEd, saaksid koguda usaldusväärset ja täpset teavet selles liikmesriigis kehtivate õigusnormide kohta, kus nad kavatsevad oma tooteid turustada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu [... 2008. aasta] määruses (EÜ) nr ..., milles sätestatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatud toodete suhtes teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamise kord ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 3052/95/EÜ, kehtestatud toodete kontaktpunktid peaksid seepärast andma teavet ka konkreetset tüüpi ehitustoodete paigaldamise, ülespanemise või monteerimise kohta.

(36) Et tagada ühenduse ühtlustamisaktide võrdväärne ja järjepidev täitmine, peaksid liikmesriigid tegema tõhusat turujärelevalvet. Euroopa parlamendi ja nõukogu […2008. aasta] määruses (EÜ) nr …, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega, kehtestatakse sellise turujärelevalve põhilised toimimistingimused.

(37) Liikmesriikide vastutust oma territooriumil ohutuse, tervisekaitse ja muude aspektide eest, mida reguleeritakse ehitistele esitatavate põhinõuetega, tuleks tunnustada kaitseklauslis, milles nähakse ette asjakohased kaitsemeetmed.

(38) Kuna on vaja, et ehitustoodete toimivuse püsivust hindavad ja kontrollivad asutused toimiksid ühenduse kõikides osades ühetaoliselt ja täidaksid oma ülesandeid samal tasemel ning ausa konkurentsi tingimustes, tuleks sätestada nõuded toimivushindamisasutustele, kes taotlevad õigust olla teatatud asutused käesoleva määruse tähenduses. Tuleks ette näha ka piisava teabe kättesaadavus nende asutuste kohta ja nende järelevalve korraldamine.

(39) Ehitustoodete toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise ühetaolise kvaliteedi tagamiseks tuleb sätestada nõuded, mida peavad täitma asutused, kes vastutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamise eest kõnealuseid ülesandeid täitvatest asutustest.

(40) Kuna kavandatud meetme eesmärk tagada ehitustoodete siseturu nõuetekohane toimimine, sätestades ühtlustatud tehnilised kirjeldused ehitustoodete toimivuse väljendamiseks, ei ole liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutatav ning on seepärast ulatuslikkuse ja mõjususe tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [11].

(42) Komisjonil peaks eelkõige olema volitused määrata kindlaks, millistel tingimustel võib toimivusdeklaratsiooni teha kättesaadavaks veebisaidil, määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul tootjad, importijad ja turustajad peaksid tagama tehnilise dokumentatsiooni ja toimivusdeklaratsiooni kättesaadavuse, määrata kindlaks ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivusklassid, kehtestada toimivuse hindamise ja deklareeritud toimivuse püsivuse tõendamissüsteem, mida kasutatakse teatava ehitustoote või ehitustoodete rühma puhul, kehtestada Euroopa tehnilise hinnangu vorm, sätestada tehnilise hindamise asutuste hindamismenetlused ning muuta I–V lisa. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta kõnealuse määruse väheolulisi elemente, muu hulgas täiendades seda uute väheoluliste elementidega, tuleks need vastu võtta kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt, nagu sätestatud otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a.

(43) Kuna käesoleva määruse nõuetekohase toimimise raamistiku kasutuselevõtmiseks on vaja aega, tuleks selle kohaldamine lükata edasi, välja arvatud tehnilise hindamise asutuste määramise, ametiasutuste ja teatatud asutuste teatavakstegemise, tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni loomise ja alalise komisjoni loomisega seotud sätete kohaldamine.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse väljendamise eeskirjad ja CE-vastavusmärgise kasutamise kord kõnealuste toodete puhul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „ehitustoode“ – mis tahes toode või komplekt, mis on toodetud ja turule viidud püsivaks paigaldamiseks ehitisse või selle osadesse nii, et toote eemaldamine vähendab ehitise toimivust ja toote eemaldamiseks või asendamiseks on vaja ehitustegevust;

2. „ehitised” – hooned ja rajatised;

3. „põhiomadused“ – need ehitustoodete tunnused, mis on seotud ehitistele esitatavate põhinõuetega;

4. „ühtlustatud tehnilised kirjeldused“ – ühtlustatud standardid ja Euroopa hindamisdokumendid;

5. „turul kättesaadavaks tegemine“ – ehitustoote tarnimine ühenduse turule selle turustamiseks või kasutamiseks ärilise tegevuse eesmärgil, kas tasu eest või tasuta;

6. „turuleviimine“ – ehitustoote esmakordne ühenduse turul kättesaadavaks tegemine;

7. „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab ehitustoodet või laseb seda toota oma nime või kaubamärgi all;

8. „turustaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb ehitustoote turul kättesaadavaks;

9. „importija“ – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes viib kolmandast riigist pärit ehitustoote ühenduse turule;

10. „ettevõtjad“ – tootja, importija, turustaja ja volitatud esindaja;

11. „volitatud esindaja“ – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, keda tootja on teatavate ülesannete täitmiseks volitanud enda nimel tegutsema;

12. „ühtlustatud standard” – standard, mille on vastu võtnud üks direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardimisasutustest komisjoni esitatud taotluse alusel kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 6;

13. „Euroopa hindamisdokument“ – dokument, mille on vastu võtnud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon;

14. „akrediteerimine“ – selle termini tähendus vastab määruses (EÜ) nr […] sätestatud tähendusele;

15. „kõrvaldamine“ – igasugune meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva ehitustoote turul kättesaadavaks tegemist;

16. „tagasivõtmine“ – meede, mille eesmärk on võtta tagasi ehitustoode, mis on turul juba kättesaadavaks tehtud;

17. „tootetüüp“ – ehitustoote toimivus, mille tootmiseks on teatavates tootmisprotsessides kasutatud teatavat kombinatsiooni toormaterjalidest ja muudest komponentidest;

18. „tehase tootmisohje” – tootmise pidev sisekontroll tehases;

19. „mikroettevõte“ – mikroettevõte vastavalt määratlusele komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta [12];

20. „elutsükkel“ — toote eksistentsi jooksul üksteisele järgnevate ja üksteisega seotud etappide kogum alates tooraine hankimisest või loodusvaradest saamisest kuni lõpliku kõrvaldamiseni.

Artikkel 3

Ehitistele esitatavad põhinõuded ja toote põhiomadused

1. Ehitustoodete põhiomadused sätestatakse ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes seoses ehitistele esitatavate põhinõuetega, mis on sätestatud I lisas.

II PEATÜKK

Toimivusdeklaratsioon

ja CE-vastavusmärgis

Artikkel 4

Toimivusdeklaratsiooni koostamise tingimused

1. Tootja või importija koostab ehitustoote turuleviimise korral toimivusdeklaratsiooni, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) ehitustoode on hõlmatud ühtlustatud standardiga või on kõnealusele tootele antud Euroopa tehniline hinnang ning

b) seal, kus tootja või importija kavatseb toote turule viia, kehtivad nõuded kõnealuse toote põhiomaduste kohta.

Tootja või importija võib koostada toimivusdeklaratsiooni ka siis, kui punktis b osutatud nõudeid ei ole kehtestatud.

2. Lõikes 1 osutatud toimivusdeklaratsioon hõlmab vähemalt neid põhiomadusi, millele puhul kehtivad lõike 1 punktis b osutatud nõuded.

3. Liikmesriigid eeldavad, et tootja või importija koostatud toimivusdeklaratsioon on täpne ja usaldusväärne.

Artikkel 5

Toimivusdeklaratsiooni sisu

1. Toimivusdeklaratsioonis väljendatakse ehitustoodete toimivust seoses nende toodete põhiomadustega vastavalt asjakohastele ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele.

2. Toimivusdeklaratsioon sisaldab järgmist teavet:

a) tootetüüp, mille kohta see on koostatud;

b) ehitustoodete põhiomaduste loetelu, mille toimivust deklareeritakse, ja kõnealuse toimivuse tasemed või klassid;

c) iga põhiomaduse hindamiseks kasutatud ühtlustatud standardi, Euroopa hindamisdokumendi või tehnilise eridokumentatsiooni viitenumber.

Artikkel 6

Toimivusdeklaratsiooni vorm

1. Igale turuleviidavale tootele lisatakse toimivusdeklaratsiooni eksemplar.

Kui sama toote partii toimetatakse ühele kasutajale, võib sellele lisada ainult ühe toimivusdeklaratsiooni eksemplari.

2. Toimivusdeklaratsiooni eksemplari võib teha elektrooniliselt kättesaadavaks ainult juhul, kui vastuvõtja on selleks andnud selge nõusoleku.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võib toimivusdeklaratsiooni sisu teha kättesaadavaks veebisaidil vastavalt komisjoni kehtestatud tingimustele.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4. Toimivusdeklaratsioon tuleb koostada, kasutades III lisas esitatud näidist.

Artikkel 7

CE-vastavusmärgise kasutamine

1. CE-vastavusmärgis kinnitatakse ainult nendele ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6.

Kui tootja ei ole koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6, ei tohi ehitustoodetele CE-vastavusmärgist kinnitada.

Ehitustootele CE-vastavusmärgist kinnitades või kinnitada lastes vastutab tootja toote vastavuse eest deklareeritud toimivusele.

2. CE-vastavusmärgis on ainus märgistus, mis tõendab ehitustoote vastavust deklareeritud toimivusele.

Liikmesriigid ei kehtesta riiklikke meetmeid või tühistavad viited muule vastavusmärgistusele kui CE-vastavusmärgis.

3. Liikmesriigid ei keela ega takista oma territooriumi piires või oma vastutusalas CE-vastavusmärgist kandvate ehitustoodete turul kättesaadavaks tegemist või nende kasutamist, kui kõnealuses liikmesriigis kehtivad nõuded sellise kasutamise kohta vastavad deklareeritud toimivusele.

4. Liikmesriigid tagavad, et CE-vastavusmärgist kandvate ehitustoodete kasutamist ei takistata eeskirjade või tingimustega, mille on kehtestanud avalikud asutused või eraõiguslikud asutused, kes tegutsevad avaliku ettevõtjana või avalik-õigusliku asutusena monopoolse seisundi tõttu või riikliku volituse alusel, kui kõnealuses liikmesriigis kehtivad nõuded sellise kasutamise kohta vastavad deklareeritud toimivusele.

Artikkel 8

CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1. CE-vastavusmärgise kohta kehtivad määruse (EÜ) nr … artiklis 26a sätestatud üldpõhimõtted.

2. CE-vastavusmärgis tuleb kinnitada nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil ehitustootele või selle andmeplaadile. Kui toote laadist tingituna ei ole võimalik või otstarbekas märgistust tootele kinnitada, siis kinnitatakse märgis pakendile või tootega kaasas olevatesse dokumentidesse.

3. CE-vastavusmärgisele lisatakse selle kinnitamise aasta kaks viimast numbrit, tootja nimi või tähis, ehitustoote kordumatu identifitseerimiskood ja toimivusdeklaratsiooni number.

4. CE-vastavusmärgis tuleb tootele kinnitada enne selle turuleviimist. Sellele võib järgneda piktogramm või muu märgis, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

Artikkel 9

Toodete kontaktpunktid

Iga liikmesriik tagab, et vastavalt määrusele (EÜ) nr … loodud toodete kontaktpunktid annavad teavet ka mis tahes tehniliste eeskirjade või regulatiivsete sätete kohta, mis kehtivad konkreetset tüüpi ehitustoodete paigaldamisel, ülespanemisel või installeerimisel kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

III PEATÜKK

Ettevõtjate kohustused

Artikkel 10

Tootjate kohustused

1. Tootjad koostavad nõutavad tehnilised dokumendid, milles kirjeldatakse kõiki kohaldatava deklareeritud toimivuse tõendamisega seotud asjakohaseid elemente.

Tootjad koostavad toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6 ning kinnitavad CE-vastavusmärgise vastavalt artiklitele 7 ja 8.

2. Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja toimivusdeklaratsiooni ajavahemiku jooksul, mille komisjon määrab kindlaks iga ehitustoodete rühma kohta, võttes aluseks ehitustoote eeldatava elutsükli ja rolli ehitises.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Tootjad tagavad, et kasutusel on menetlused seeriaviisilise tootmise puhul deklareeritud toimivuse säilitamiseks. Muudatusi tootetüübis ja kohaldatavates ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes võetakse piisavalt arvesse.

Tootjad teevad kõikidel asjakohastel juhtudel turustatud ehitustoodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi ja vajadusel registreerivad need ning teatavad turustajatele nimetatud järelevalvemeetmetest.

4. Tootjad tagavad, et nende ehitustooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid tuvastada, või kui toote suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või ehitustootega kaasas olevas dokumendis.

5. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi ehitustootele või, kui see ei ole võimalik, siis ehitustoote pakendile või ehitustootega kaasas olevasse dokumenti.

6. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ehitustoode, mille nad on turule viinud, ei vasta deklareeritud toimivusele, võtavad viivitamata kõnealuse ehitustoote vastavusseviimiseks vajalikke parandusmeetmeid või kõrvaldavad vajadusel toote turult ja võtavad selle lõpptarbija käest tagasi. Nad teatavad sellest viivitamata ametiasutustele liikmesriikides, kus nad on ehitustoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

7. Tootjad esitavad pädevate riiklike ametiasutuse põhjendatud taotluse korral neile kogu teabe ja dokumentsatsiooni, mis kinnitab ehitustoote vastavust deklareeritud toimivusele. Nad teevad nimetatud ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse selleks, et ära hoida nende turule viidud ehitustoodetest tulenevaid ohte.

Artikkel 11

Volitatud esindajad

1. Tootjad võivad kirjaliku volitusega nimetada volitatud esindaja.

Tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei tohi kuuluda volitatud esindaja ülesannete hulka.

2. Kui tootja on nimetanud endale volitatud esindaja, siis teeb viimane vähemalt järgmist:

a) hoiab toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni riiklikele järelevalveasutustele saadaval artikli 10 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul;

b) esitab pädevate riiklike ametiasutuste nõudmisel neile kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis kinnitab toote vastavust deklareeritud toimivusele;

c) teeb pädevate asutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse selleks, et ära hoida nende volitusalustest ehitustoodetest tulenevaid ohte.

Artikkel 12

Importijate kohustused

1. Ehitustoodet ühenduse turule viies arvestavad importijaid käesoleva määruse nõuetega.

2. Enne ehitustoote turuleviimist tagavad importijad, et tootja on deklareeritud toimivuse püsivust hinnanud ja kontrollinud. Nad kontrollivad, et tootja on koostanud artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus osutatud tehnilise dokumentatsiooni. Nad koostavad toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6. Nad tagavad ka, et tootel on nõutud CE-vastavusmärgis, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et ehitustoode ei vasta toimivusdeklaratsioonile, ei tohi ta ehitustoodet turule viia, kuni see on viidud vastavusse lisatud toimivusdeklaratsiooniga või kuni toimivusdeklaratsioon on parandatud.

3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi ehitustootele või, kui see ei ole võimalik, siis ehitustoote pakendile või ehitustootega kaasas olevasse dokumenti.

4. Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei kahjustata ladustamis- või transportimistingimustega selle vastavust deklareeritud toimivusele.

5. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ehitustoode, mille nad on turule viinud, ei vasta toimivusdeklaratsioonile, võtavad viivitamata kõnealuse ehitustoote vastavusseviimiseks vajalikke parandusmeetmeid või kõrvaldavad vajadusel toote turult ja võtavad selle lõpptarbija käest tagasi. Nad teatavad sellest viivitamata ametiasutustele liikmesriikides, kus nad on ehitustoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

6. Importijaid hoiavad artikli 10 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadaval toimivusdeklaratsiooni eksemplari ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmisel neile kättesaadav.

7. Importijad esitavad pädevate riiklike ametiasutuse põhjendatud taotluse korral neile kogu teabe ja dokumentsatsiooni, mis kinnitab ehitustoote vastavust deklareeritud toimivusele. Nad teevad nimetatud ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse selleks, et ära hoida nende turule viidud ehitustoodetest tulenevaid ohte.

Artikkel 13

Turustajate kohustused

1. Toodet turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad arvestama käesoleva määruse nõuetega.

2. Enne ehitustoote turul kättesaadavaks tegemist tagavad turustajad, et toode kannab nõutud CE-vastavusmärgist, et sellega on kaasas käesolevas määruses nõutud dokumendid ning juhendid ja ohutusteave keeles, mis on selle liikmesriigi kasutajatele, kus toode turul kättesaadavaks tehakse, hästi arusaadav, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 10 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 12 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et ehitustoode ei vasta toimivusdeklaratsioonile, tohib ta teha ehitustoote turul kättesaadavaks alles pärast seda, kui toode vastab lisatud toimivusdeklaratsioonile või kui toimivusdeklaratsioon on parandatud. Turustaja teatab sellest tootjale või importijale, aga ka turujärelevalveasutustele, kui toode kujutab endast ohtu.

3. Turustaja tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutuse all, ei kahjustata ladustamis- või transportimistingimustega selle vastavust deklareeritud toimivusele.

4. Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ehitustoode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta toimivusdeklaratsioonile, tagavad, et viivitamata võetakse kõnealuse ehitustoote vastavusse viimiseks vajalikke parandusmeetmeid või vajadusel kõrvaldatakse toode turult ja võetakse see lõpptarbija käest tagasi. Nad teatavad sellest viivitamata ametiasutustele liikmesriikides, kus nad on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5. Turustajad esitavad pädevate riiklike ametiasutuse põhjendatud taotluse korral neile kogu teabe ja dokumentsatsiooni, mis kinnitab ehitustoote vastavust deklareeritud toimivusele. Nad teevad nimetatud ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse selleks, et ära hoida nende turul kättesaadavaks tehtud ehitustoodetest tulenevaid ohte.

Artikkel 14

Juhtumid, millal tootjate kohustused kehtivad importijate ja turustajate suhtes

Käesoleva määruse kohaldamisel peetakse tootjaks importijat või turustajat, kes viib toote turule oma kaubamärgi all või muudab juba turule viidud ehitustoodet viisil, mis võib mõjutada vastavust deklareeritud toimivusega, ja seetõttu kohaldatakse tema suhtes tootja kohustusi vastavalt artiklile 10.

Artikkel 15

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad peavad nõudmisel olema võimelised nimetama turujärelevalveasutustele artikli 10 lõikes 2 osutatud ajavahemikul järgmist:

a) iga ettevõtja, kes on neid tootega varustanud;

b) iga ettevõtja, keda nad on tootega varustanud.

IV PEATÜKK

Ühtlustatud tehnilised kirjeldused

Artikkel 16

Ühtlustatud standardid

1. Direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardimisasutused kehtestavad ühtlustatud standardid komisjoni vastu võetud volituste alusel kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 6.

2. Ühtlustatud standardites nähakse ette ehitustoodete toimivuse hindamismeetodid ja -tingimused seoses nende põhiomadustega.

Ühtlustatud standardites nähakse vajadusel ette meetodid, mida kasutatakse ehitustoodete toimivuse hindamiseks seoses nende põhiomadustega ning mis on vähem koormavad kui katsetamine.

3. Euroopa standardimisasutused määravad ühtlustatud standardites kohaldatava tehase tootmisohje, milles võetakse arvesse asjassepuutuva ehitustoote tootmisprotsessi eritingimusi.

4. Komisjon hindab Euroopa standardimisasutuste kehtestatud ühtlustatud standardite kooskõla asjassepuutuva volitusega.

Komisjon avaldab asjakohastele volitustele vastavate ühtlustatud standardite viidete loetelu Euroopa Ühenduste Teatajas ja määrab kõnealuste standardite kohaldamiskuupäeva.

Komisjon avaldab selle loetelu ajakohastused.

Artikkel 17

Ametlikud vastuväited ühtlustatud standarditele

1. Kui liikmesriik või komisjon on seisukohal, et ühtlustatud standard ei vasta täielikult asjakohases volituses sätestatud nõuetele, siis suunab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 moodustatud komiteele ja esitab oma argumendid. Komitee esitab pärast asjaomaste Euroopa standardimisasutustega konsulteerimist viivitamata oma arvamuse.

2. Võttes arvesse komitee arvamust, otsustab komisjon, kas avaldada, mitte avaldada, osaliselt avaldada, säilitada, osaliselt säilitada või kustutada Euroopa Liidu Teatajast viited asjakohastele ühtlustatud standarditele.

3. Komisjon teatab sellest asjaomasele Euroopa standardiasutusele ja taotleb vajadusel asjakohaste ühtlustatud standardite ülevaatamist.

Artikkel 18 [17]

Toimivustasemed või -klassid

1. Komisjon võib kehtestada toimivusklassid seoses ehitustoodete põhiomadustega.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Kui komisjon ei ole kehtestanud toimivusklasse seoses ehitustoodete põhiomadustega, võivad Euroopa standardimisasutused kehtestada need ühtlustatud standardites.

Kui komisjon on kehtestanud toimivusklassid seoses ehitustoodete põhiomadustega, kasutavad Euroopa standardimisasutused ühtlustatud standardites kõnealuseid klasse.

3. Euroopa standardimisasutused võivad sätestada ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes tingimused, mille kohaselt peetakse toodet teatud toimivustasemele või -klassile vastavaks ilma katsetamata või ilma täiendavalt katsetamata.

4. Liikmesriigid võivad määrata toimivustasemeid või -klasse seoses ehitustoodete põhiomadustega ainult vastavalt klassifitseerimissüsteemidele, mille on kehtestanud Euroopa standardimisasutused ühtlustatud standardites või mille on kehtestanud komisjon.

Artikkel 19 [18]

Toimivuse püsivuse hindamine ja kontrollimine

1. Ehitustoodete põhiomadustega seotud deklareeritud toimivuse püsivust hinnatakse ja kontrollitakse vastavalt ühele V lisas esitatud süsteemidest.

2. Komisjon määrab, millist süsteemi kohaldatakse teatava ehitustoote või ehitustoodete rühma suhtes, vastavalt järgmistele tingimustele:

a) toote rolli tähtsus ehitistele esitatavate põhinõuete seisukohalt;

b) toote laad;

c) ehitustoote põhiomaduste muutumise mõju toote kasutusea jooksul;

d) puuduste tekkimise tõenäosus toote valmistamisel.

Igal juhul valib komisjon kõige vähem koormava ja samas ohutusnõudeid järgiva süsteemi.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Valitud süsteem märgitakse ühtlustatud standardite volitustesse ja ühtlustatud tehnilistesse kirjeldustesse.

Artikkel 20 [19]

Euroopa hindamisdokument

1. Euroopa hindamisdokumendi võtab vastu artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon pärast seda, kui tootja või importija on vastavalt II lisas sätestatud menetlusele taotlenud Euroopa tehnilist hinnangut.

2. Artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon kehtestab Euroopa hindamisdokumendis ehitustoote nende põhiomadustega seotud toimivuse hindamismeetodid ja -tingimused, mis on seotud tootja kavandatava kasutusega.

3. Artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon määrab Euroopa hindamisdokumendis kohaldatava konkreetse tehase tootmisohje, võttes arvesse asjakohase ehitustoote tootmisprotsessi eritingimusi.

Artikkel 21[20]

Euroopa tehniline hinnang

1. Euroopa tehnilise hinnangu annab Euroopa tehnilise hindamise asutus mis tahes ehitustoote kohta tootja või importija taotluse korral Euroopa hindamisdokumendi alusel vastavalt II lisas sätestatud menetlusele.

2. Komisjon määrab Euroopa tehnilise hinnangu vormi.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

V PEATÜKK

Tehnilise hindamise asutused

Artikkel 22 [21]

Tehnilise hindamise asutuste määramine

3. Liikmesriigid võivad IV lisa tabelis nr 1 loetletud tootevaldkondade jaoks määrata tehnilise hindamise asutused.

Liikmesriigid, kes on määranud tehnilise hindamise asutuse, teatavad teisetele liikmesriikidele ja komisjonile tehnilise hindamise asutuse nime, aadressi ja tootevaldkonnad, mille jaoks tehnilise hindamise asutus on määratud.

4. Komisjon teeb tehnilise hindamise asutuste loetelu avalikkusele kättesaadavaks ja nimetab tootevaldkonnad, mille jaoks need on määratud.

Komisjon avaldab selle loetelu ajakohastused.

Artikkel 23 [22]

Tehnilise hindamise asutustele esitatavad nõuded

1. Tehnilise hindamise asutused peavad vastama IV lisa tabelis nr 2 esitatud nõuetele.

2. Kui tehnilise hindamise asutus ei vasta enam lõikes 1 osutatud nõuetele, tühistab liikmesriik selle tehnilise hindamise asutuse määramise.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele riiklikust korrast, mis kehtib tehnilise hindamise asutuste hindamise ja nende töö järelevalve suhtes, ja sellekohase teabe muudatustest. Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 24 [23]

Tehnilise hindamise asutuste hindamine

1. Tehnilise hindamise asutused kontrollivad, kas teised tehnilise hindamise asutused täidavad IV lisa tabelis nr 2 esitatud vastavaid kriteeriume.

Hindamist korraldab artikli 25 lõikes 1 osutatud organisatsioon ning see toimub kord iga nelja aasta tagant IV lisa tabelis nr 1 loetletud tootevaldkondades, mille jaoks tehnilise hindamise asutused on määratud.

2. Komisjon kehtestab hindamise korra, sealhulgas asjakohased menetlused hindamise tulemusena vastuvõetud otsuste edasikaebamiseks.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Tehnilise hindamise asutust ei tohi hinnata sama liikmesriigi tehnilise hindamise asutus.

3. Artikli 25 lõikes 1 nimetatud organisatsioon edastab tehnilise hindamise asutuste hindamise tulemused kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

Komisjon jälgib koostöös liikmesriikidega eeskirjade järgimist ja tehnilise hindamise asutuste hindamise nõuetekohast toimimist.

Artikkel 25 [24]

Tehnilise hindamise asutuste koordineerimine

1. Tehnilise hindamise asutused loovad tehniliseks hindamiseks organisatsiooni (edaspidi „tehnilise hindamise asutuste organisatsioon“).

2. Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon täidab järgmisi ülesandeid:

a) koordineerib artiklis 19 ja II lisas esitatud eeskirjade ja korra kohaldamist ning annab selleks vajalikku abi;

b) informeerib kaks korda aastas komisjoni küsimustest, mis on seotud Euroopa hindamisdokumentide ettevalmistamisega, ning seikadest, mis on seotud artiklis 19 ja II lisas sätestatud eeskirjade ja korra tõlgendamisega;

c) võtab vastu Euroopa hindamisdokumente;

d) korraldab tehnilise hindamise asutuste hindamist;

e) tagab tehnilise hindamise asutuste koordineerimise.

3. Komisjon võib toetada tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni lõike 2 punktis e nimetatud ülesannete täitmisel. Selleks võib komisjon sõlmida tehnilise hindamise asutuste organisatsiooniga partnerluse raamlepingu.

4. Liikmesriigid tagavad, et tehnilise hindamise asutused toetavad rahaliselt ja inimressurssidega tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni.

VI PEATÜKK

LIHTSUSTATUD KORD

Artikkel 26 [25]

Tehnilise eridokumentatsiooni kasutamine

1. Kui tootja määrab kindlaks tootetüübi, võib ta asendada tüübikatsetuse või tüübiarvestuse tehnilise eridokumentatsiooniga, mis näitab, et:

a) tema turuleviidava ehitustoote ühe või mitme põhiomaduse puhul loetakse, et kõnealune toode saavutab teatava toimivustaseme või -klassi ilma katsetamise või arvutusteta või ilma täiendava katsetamise või arvutusteta vastavas ühtlustatud tehnilises kirjelduses või komisjoni otsuses esitatud tingimuste kohaselt;

b) tema turuleviidav ehitustoode on sama tüüpi teise ehitustootega, mida toodab teine tootja ning mida on juba katsetatud vastava ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kui need tingimused on täidetud, on tootjal õigus deklareerida, et toimivus vastab kõnealuse teise toote kõigile katsetulemustele või osale neist;

c) tema turuleviidav ehitustoode on süsteem, mis koosneb osadest, mille ta paneb nõuetekohaselt kokku, järgides täpseid juhiseid, mille on andnud sellise süsteemi või selle osa pakkuja, kes on kõnealuse süsteemi või osa üht või mitut põhiomadust juba katsetanud vastava ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kui need tingimused on täidetud, on tootjal õigus deklareerida, et toimivus vastab temale tarnitud süsteemi või osa kõigile katsetulemustele või osale neist.

Tootja võib kasutada teise tootja saadud katsetulemusi üksnes pärast loa saamist kõnealuselt tootjalt, kellele jääb vastutus kõnealuste katsetulemuste täpsuse, usaldusväärsuse ja püsivuse eest.

2. Kui lõikes 1 nimetatud ehitustoode kuulub ehitustoodete rühma, mille puhul on kohaldatavaks toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiks V lisas sätestatud süsteem nr 1 või 2, kontrollib tehnilist eridokumentatsiooni vastav sertifitseerimisasutus, nagu on osutatud V lisas.

Artikkel 27 [26]

Tehnilise eridokumentatsiooni kasutamine mikroettevõtetes

1. Mikroettevõtted võivad ehitustoote deklareeritud toimivuse hindamise kohaldatava süsteemi asendada tehnilise eridokumentatsiooniga. Tehniline eridokumentatsioon näitab ehitustoote vastavust kohaldatavatele nõuetele.

2. Kui ehitustoode kuulub ehitustoodete rühma, mille puhul on kohaldatavaks toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiks V lisas sätestatud süsteem nr 1 või 2, kontrollib tehnilist eridokumentatsiooni vastav sertifitseerimisasutus, nagu on osutatud V lisas.

Artikkel 28 [27]

Tehnilise esidokumentatsiooni kasutamine individuaalselt valmistatud toodete puhul

1. Mittetööstuslikus tootmisprotsessis eritellimuse alusel kujundatud ja toodetud ehitustoote puhul, mis on paigaldatud ühte kindlaksmääratud ehitisse, võib tootja toimivuse hindamise kohaldatava süsteemi asendada tehnilise eridokumentatsiooniga, mis näitab kõnealuse toote vastavust kohaldatavatele nõuetele.

2. Kui ehitustoode kuulub ehitustoodete rühma, mille puhul on kohaldatavaks toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiks V lisas sätestatud süsteem nr 1 või 2, kontrollib tehnilist eridokumentatsiooni vastav sertifitseerimisasutus, nagu on osutatud V lisas.

VII PEATÜKK

Teavitavad ametiasutused ja teatatud asutused

Artikkel 29 [28]

Teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutustest, kes on määratud täitma toimivuse püsivuse hindamisel ja kontrollimisel kolmandate isikute ülesandeid käesoleva määruse alusel.

Artikkel 30 [29]

Teavitavad ametiasutused

1. Liikmesriigid määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab vajaliku hindamis- ja teavituskorra kehtestamise ja järgimise eest asutuste puhul, keda määratakse täitma käesoleva määruse kohaldamisel deklareeritud toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmandate isikute ülesandeid, ning teatatud asutuste järelevalve eest, sealhulgas artikli 33 sätete täitmise eest.

2. Kui teavitamine põhineb akrediteerimistunnistusel, võivad liikmesriigid otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostavad määruse (EÜ) nr … tähenduses ja sellega kooskõlas nende riiklikud akrediteerimisasutused.

3. Kui teavitav ametiasutus delegeerib, annab allhankelepinguga või muul viisil edasi lõikes 1 nimetatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus, kellele nimetatud ülesanded on delegeeritud või muul viisil edasi antud, olema juriidiline isik ja mutatis mutandis täitma artiklis 30 sätestatud nõudeid. Lisaks peab selline asutus võtma piisavad meetmed oma tegevusega seotud varalise vastutuse katmiseks.

4. Teavitav ametiasutus võtab täieliku vastutuse ülesannete eest, mis on teisele asutusele delegeeritud või muul viisil edasi antud.

Artikkel 31 [30]

Teavitavatele ametiasutustele esitatavad nõuded

1. Teavitav ametiasutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti teatatud asutustega.

2. Teavitava ametiasutuse korraldus ja töö tagavad tema tegevuse objektiivsuse ja erapooletuse.

3. Teavitava ametiasutuse töö on korraldatud nii, et kõiki toimivuse hindamisega tegeleva asutuse teatavakstegemisega seotud otsuseid teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist korraldanud isikud.

4. Teavitav ametiasutus ei soorita mingeid teatatud asutuse tehtavaid toiminguid ega paku konsultatsiooniteenuseid kommertslikul või konkurentsi alusel.

5. Teavitav ametiasutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6. Teavitaval ametiasutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevat personali.

Artikkel 32 [31]

Teavitavate ametiasutuste teabekohustus

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele toimivuse hindamise asutuste hindamise ja nendest teatamise ning teatatud asutuste järelevalve suhtes kehtivast riiklikust korrast ning kõnealuse teabe kõikidest muutustest.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 33 [32]

Nõuded teatatud asutustele

1. Et olla teatatud asutus, vastab toimivuse hindamise asutus lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2. Toimivuse hindamise asutus asutatakse vastavalt liikmesriigi õigusaktidele ning ta on juriidiline isik.

3. Toimivuse hindamise asutus on kolmas isik, kes on sõltumatu organisatsioonist või ehitustootest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub äriühendusse või kutseliitu, mis esindab hinnatava ehitustoote kujundamise, valmistamise, tarnimise, koostamise, kasutamise või hooldamisega seotud ettevõtteid, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tema sõltumatus ja huvide konflikti puudumine on tõestatud.

4. Toimivuse hindamise asutus, selle juhtkond ja deklareeritud toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmanda isiku ülesannete täitmise eest vastutav personal ei ole ei hinnatava toote kujundaja, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja või hooldaja ega ühegi kõnealuse isiku volitatud esindaja. See ei välista teatatud asutuse toiminguteks vajalike hinnatud toodete kasutamist või nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

Nad ei tohi olla otsesel viisil seotud kõnealuste ehitustoodete kujunduse, tootmise, ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei seo end ühegi tegevusega, mis võib seada ohtu nende sõltumatuse või otsustusvõime ja aususe seoses neile määratud toimingutega.

Teatatud asutus tagab, et tema filiaalide või allhankijate tegevus ei mõjuta tema hindamis- ja/või kontrollitegevuse konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5. Teatatud asutus ja selle personal täidavad kolmandate isikutena ülesandeid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning nad peavad olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, mis lähtuvad isikutest või isikute rühmadest, kes on huvitatud nimetatud tegevuse tulemustest, ja mis võivad mõjutada nende otsuseid või vastavushindamise tulemusi.

6. Teatatud asutus on toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus võimeline täitma kõiki kolmanda isiku ülesandeid, mis on määratud sellisele asutusele V lisa kohaselt ja milleks teda on volitatud, olenemata sellest, kas kõnealuseid ülesandeid täidab teatatud asutus ise või seda tehakse tema nimel ja tema vastustusel.

Alati ning toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise iga süsteemi puhul ja ehitustoodete iga liigi või kategooria, tooteomaduste ja ülesannete puhul, milleks teda on volitatud, on teatatud asutuse käsutuses vajalik:

a) tehniliste teadmistega ning piisava ja asjakohase kogemusega personal, kes on võimeline täitma toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus ülesandeid kolmanda isikuna;

b) toimivuse hindamisel järgitava korra kirjeldus, et tagada kõnealuse korra läbipaistvus ja võime seda järgida. Tal on asjakohased tegevuspõhimõtted ja kord, mille abil eristatakse teatatud asutusena täidetud ülesandeid muudest toimingutest;

c) toimingute kord, mille puhul võetakse arvesse etttevõtete suurust, majandussektorit ja ülesehitust, kõnealuse toote tehnoloogia keerukuse astet ning tootmisprotsessi massi- või seeriaviisilist iseloomu.

Tal on temale määratud toimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning juurdepääs vajalikele seadmetele ja vahenditele.

7. Personalil, kes vastutab asutusele määratud toimingute teostamise eest, on:

a) nõuetekohane tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki kolmanda isiku ülesandeid deklareeritud toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus asutusele määratud vastaval alal;

b) rahuldavad teadmised nende korraldatavate hindamiste ja kontrollimiste nõuete kohta ning asjakohane pädevus nimetatud toimingute teostamiseks;

c) kohaldatavate ühtlustatud standardite ja määruse vastavate sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d) võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste ja kontrollimiste teostamist.

8. Teatatud asutuse, selle juhtkonna ja hindamispersonali erapooletus on tagatud.

Teatatud asutuse juhtkonna ja hindamispersonali tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

9. Teatatud asutus võtab endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu riigisisese õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise otseselt ei vastuta teostatud hindamise ja/või kontrollimise eest.

10. Teatatud asutuse töötajad on kohustatud ametisaladusena kaitsma teavet, mille nad on saanud, täites V lisa alusel ülesandeid, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate haldusasutustega, kus teatatud asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11. Teatatud asutus osaleb standardimises või tagab, et hindamispersonalile teatatakse asjakohastest standarditest ja käesoleva määruse alusel loodava teatatud asutuste tegevuse koordineerimise rühma tegevusest, ning käsitab nimetatud rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja dokumente oma tegevuse üldsuunistena.

Artikkel 34

Vastavuse eeldamine

Kui toimivuse hindamise asutus suudab tõendada oma vastavust ühtlustatud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse, et ta vastab artiklis 33 kirjeldatud nõuetele, kui kohaldatavad ühtlustatud standardid neid nõudeid hõlmavad.

Artikkel 35 [33]

Teatatud asutuste filiaalid ja allhankijad

1. Kui teatatud asutus teeb toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus teatavate kolmanda isiku ülesannetega seotud ülesannete täitmiseks allhanke või pöördub filiaali poole, peab ta tagama, et allhankija või filiaal täidab artiklis 33 sätestatud nõudeid, ning informeerima teavitavat ametiasutust.

2. Teatatud asutus vastutab täielikult oma allhankijate ja filiaalide täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3. Tegevuse võib lasta teha allhanke korras või selle teostamiseks kasutada filiaale ainult kliendi nõusolekul.

4. Teatatud asutus hoiab riiklikele ametiasutustele kättesaadavana dokumente, mis on seotud allhankija või filiaali kvalifikatsiooni hindamise ja allhankija või filiaali poolt V lisa alusel tehtud tööga.

Artikkel 36 [34]

Tunnistajatega katsed

1. Kui see on tehniliselt, majanduslikult või logistiliselt põhjendatud, võivad teatatud asutused korraldada V lisas osutatud katsed või lasta sellised katsed korraldada oma järelevalve all kas tootmisettevõtetes, kasutades tootja ettevõttesisese labori katsetamisseadmeid, või tootja eelneval nõusolekul era- või riiklikus laboris, kasutades kõnealuse labori seadmeid.

2. Enne kõnealuste katsete tegemist kontrollib teatatud asutus, kas testimisseadmetel on asjakohane kalibreerimissüsteem ning kas see süsteem on töökorras.

Artikkel 37 [35]

Teatamise taotlus

1. Asutus, keda määratakse täitma kolmanda isikuna ülesandeid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus, esitab teatamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale ametiasutusele, mille territooriumil ta asub.

2. Taotlusega peab olema kaasas nende teostatavate toimingute ja selle hindamise ja/või kontrollimise korra kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), mille on väljastanud määruses (EÜ) nr … määratletud riiklik akrediteerimisasutus ja mis tõendab, et kõnealune asutus vastab artiklis 33 sätestatud nõuetele.

3. Kui kõnesolev asutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale ametiasutusele kõik dokumendid, mille alusel saab kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artikli 33 nõuetele.

Artikkel 38 [36]

Teatamise kord

1. Teavitavad ametiasutused võivad teatada üksnes nendest asutustest, kes vastavad artikli 33 nõuetele.

2. Nad kasutavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatamiseks komisjoni väljatöötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

Erandkorras aktsepteeritakse paberkoopiat selliste lõike 3 teises lõigus osutatud horisontaalsete teadete puhul, mille jaoks puudub asjakohane elektrooniline abiahend.

3. Teatamine hõlmab kõiki üksikasju kõigi täidetavate ülesannete kohta, viidet vastavale ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele ja V lisa punktis 1.4 esitatud süsteemi jaoks asutuse pädevusse kuuluvaid põhiomadusi.

Siiski ei nõuta viidet ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele järgmiste põhiomaduste puhul:

a) tuletundlikkus;

b) tulepüsivus;

c) vastupidavus välisele tulele;

d) müra neelduvus.

4. Kui teavitamine ei põhine akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad teatatud asutuse pädevust ja kehtivat korda, mis tagab, et asutuse üle teostatakse regulaarset järelvalvet ja ta vastab jätkuvalt artiklis 33 sätestatud nõuetele.

5. Kõnealune asutus võib teha teatatud asutuse toiminguid üksnes siis, kui komisjoni ja teised liikmesriigid ei esita selle suhtes vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul pärast teavitamist, kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust peetakse teatatud asutuseks käesoleva määruse kohaldamisel.

6. Komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatatakse kõigist edaspidistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses.

Artikkel 39 [37]

Tunnuskoodid ja teatatud asutuste nimekirjad

1. Komisjon annab teatatud asutusele tunnuskoodi.

Ta annab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teatatakse mitme erineva ühenduse õigusakti alusel.

2. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva määruse alusel teatatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka neile määratud tunnuskoode ja toiminguid, mille teostamiseks neid on määratud.

Komisjon tagab nimekirja ajakohastamise.

Artikkel 40 [38]

Muudatused teavituses

1. Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teatatud asutus ei vasta enam artiklis 33 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis teavitav ametiasutus piirab, peatab või tühistab teavituse, sõltuvalt nõuete või kohustuste täitmatajätmise tõsidusest. Ta teatab sellest otsekohe komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2. Juhul kui teavitus tühistatakse, seda piiratakse või see peatatakse või kui teatatud asutus peatab oma tegevuse, siis astub asjaomane teavitav liikmesriik vajalikud sammud, millega tagatakse, et juhtumeid menetleb mõni teine teatatud asutus või et neid käsitlevad dokumendid oleks nõudmisel kättesaadavad teavitavatele ja turujärelevalveasutustele.

Artikkel 41 [39]

Teatatud asutuste pädevus

1. Komisjon uurib kõiki juhtumeid, mille puhul tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teatatud asutus ei ole enam pädev või teatatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe, mis on seotud teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3. Komisjon tagab, et kogu teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandatud, käsitletakse konfidentsiaalselt.

4. Kui komisjon on veendunud, et teatatud asutus ei täida või ei täida enam teavituses olevaid nõudeid, siis teatab ta sellest liikmesriigile ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Artikkel 42 [40]

Teatatud asutuste tegevusega seotud kohustused

1. Teatatud asutused täidavad kolmanda isikuna ülesandeid V lisas sätestatud toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide kohaselt.

2. Toimivuse püsivuse hindamist ja kontrollimist korraldatakse proportsionaalselt, vältides majandusettevõtjatele asjatu koorma tekitamist. Teatatud asutused võtavad oma tegevuses arvesse asjaomaste ettevõtete suurust, majandussektorit ja ülesehitust, ehitustoote puhul kasutatud tehnoloogia suhtelist keerukust ning seda, kas on tegemist seeriatootmisega.

Nii toimides arvestab ta siiski toote puhul käesoleva määrusega nõutavat rangusastet ja toote osa ehitustöö ohutuses.

3. Kui teatatud asutus leiab järelevalve käigus, mille eesmärgiks on valmistatud toote toimivuse püsivuse kontrollimine, et ehitustoote toimivus ei ole enam tootetüübi omaga võrreldes sama, nõuab ta, et tootja võtaks asjakohased parandusmeetmed ning peatab tema sertifikaadi kehtivuse või tühistab selle.

4. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis piirab, peatab või tühistab teatatud asutus sertifikaadi vastavalt vajadusele.

Artikkel 43 [41]

Teatatud asutuste teabekohustus

1. Teatatud asutus teatab teavitavale ametiasutusele järgmisest:

a) sertifikaatide andmisest keeldumisest, nende peatamisest või tühistamisest;

b) teavitamise kohaldamisala ja tingimusi mõjutavatest asjaoludest;

c) toimivuse püsivuse hindamise ja/või kontrollimisega seotud sooritatud toimingute kohta teabe esitamise taotlustest, mille nad on saanud turujärelevalveasutustelt;

d) taotluse korral kolmanda isikuna toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide kohaselt oma volituste raames täidetud ülesannetest ning kõigist muudest sooritatud toimingutest, sealhulgas piiriülesed toimingud ja allhanked.

2. Teatatud asutused annavad teistele käesoleva määruse alusel teatatud asutustele, kes täidavaid kolmanda isikuna samasuguseid ülesandeid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide kohaselt ning sama ehitustootega seoses, asjakohast teavet küsimustes, mis on seotud negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete hindamis- ja/või kontrollitulemustega.

Artikkel 44 [42]

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate ametiasutuste kogemuste vahetamist.

Artikkel 45 [43]

Teatatud asutuste tegevuse kooskõlastamine

Komisjon tagab, et artikli 29 alusel teatatud asutuste vahel kujundatakse tegevuse hea koordineerimine ja koostöö ning et selleks luuakse teatatud asutuste rühmad nii valdkondlikul kui ka valdkonnaülesel tasandil.

Liikmesriigid tagavad, et nende teatatud asutused osalevad nimetatud rühmade töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

VIII PEATÜKK

Turujärelevalve ja kaitsemenetlused

Artikkel 46 [44]

Menetlus ohtu põhjustavate ehitustoodetega tegelemiseks riiklikul tasandil

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr … artikli 18 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva määruse kohaldamisalasse jääv ehitustoode ei saavuta deklareeritud toimivust ja/või põhjustab ohtu inimeste tervisele või julgeolekule või muudele käesoleva määrusega hõlmatud avaliku huvi kaitse valdkondadele, siis peavad nad koos asjakohaste ettevõtjatega hindama asjaomast toodet kõiki käesoleva määrusega sätestatud nõudeid järgides. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega koostööd igal vajalikul viisil.

Kui kõnealuse hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et ehitustoode ei vasta käesoleva määrusega sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamata, et asjakohased ettevõtjad võtaksid kõik parandusmeetmed, et toode nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaksid toote turult või võtaksid selle turult tagasi mõistliku aja jooksul, arvestades ohu laadi.

Turujärelevalveasutused informeerivad teatatud asutust.

Määruse (EÜ) nr … artiklit 19 kohaldatakse eespool osutatud meetmete suhtes.

2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu ühe liikmesriigi territooriumiga, siis teatavad nad komisjonile ja teistele liikmesriikidele hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad ettevõtjalt nõuavad.

3. Ettevõtja tagab, et parandusmeetmeid võetakse kõigi asjaomaste tema poolt ühenduse turul kättsaadavaks tehtud ehitustoodete suhtes.

4. Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et selle ehitustoote kättesaadavaks tegemist riiklikul turul keelata või piirata või ehitustoode turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Nad teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

5. Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava ehitustoote tuvastamiseks vajalikku teavet, ehitustoote päritolu, riski laadi, võetud riiklike meetmete laadi ja kestust ning asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused peavad kindlasti osutama, kas nõuetele mittevastavus on tingitud järgmisest:

a) toode ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, mis on seotud inimeste tervise ja julgeoleku või muude avaliku huvi kaitse valdkondadega;

b) puudujäägid ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või tehnilises eridokumentatsioonis.

6. Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teatavad viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast lisateabest seoses asjaomase ehitustoote nõuetele mittevastavusega ning kui nad ei ole nõus teatavaks tehtud riikliku meetmega, siis ka oma vastuväited.

7. Kui viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast lõikes 4 osutatud teabe esitamist ei ole komisjon ega teised liikmesriigid esitanud vastuväiteid ajutise meetme suhtes, mille liikmesriik on võtnud asjaomase ehitustoote suhtes, peetakse meedet põhjendatuks.

8. Liikmesriik tagab, et asjaomase ehitustoote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, nagu näiteks toote turult kõrvaldamine.

Artikkel 47 [45]

Ühenduse kaitsemenetlus

1. Kui vastavalt artikli 46 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetlusele esitatakse liikmesriigi meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et liikmesriigi meede on vastuolus ühenduse õigusaktidega, siis konsulteerib komisjon viivitamata liikmesriikide ja asjakohase ettevõttega (asjakohaste ettevõtetega), et hinnata liikmesriigi meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal teeb komisjon otsuse, millega tunnistatakse meede põhjendatuks või mitte.

Komisjoni otsus adresseeritakse kõigile liikmesriikidele ning see edastatakse kohe liikmesriikidele ja asjaomasele ettevõtjale (asjaomastele ettevõtjatele).

2. Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmeid, et tagada nõuetele mittevastava ehitustoote kõrvaldamine oma turgudelt. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, tühistab asjaomane liikmesriik selle.

3. Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendatuks ja ehitustoote nõuetele mittevastavus viitab artikli 46 lõike 5 punktis b osutatud puudustele ühtlustatud standardites, peab komisjon teatama sellest asjaomas(t)ele Euroopa standardiasutus(t)ele ja suunama selle küsimuse direktiivi 98/43/EÜ artikli 5 alusel loodud komiteele. Komitee peab konsulteerima asjaomase Euroopa standardiasutusega ja esitama viivitamata oma arvamuse.

Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja ehitustoote nõuetele mittevastavus on tingitud artikli 46 lõike 5 punktis b osutatud puudustest Euroopa hindamisdokumentides või ühtlustatud tehnilises kirjelduses, võtab komisjon asjakohased meetmed.

Artikkel 48 [46]

Nõuetele vastavad ehitustooted, mis siiski põhjustavad riski tervisele ja ohutusele

1. Kui liikmesriik leiab peale artikli 46 lõike 1 kohast hindamist, et kuigi ehitustoode on käesoleva määrusega kooskõlas, on see ikkagi riskiks inimeste tervisele või ohutusele või muule avaliku huvi kaitse valdkonnale, siis nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane ehitustoode ei põhjustaks turuleviimisel enam ohtu, või kõrvaldaks ehitustoote turult või võtaks selle tagasi liikmesriigi määratud mõistliku aja jooksul, mis vastab ohu laadile.

2. Ettevõtja tagab, et parandusmeetmed võetakse kõigi tema poolt ühenduse turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste ehitustoodete suhtes.

3. Liikmesriik teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige asjaomase ehitustoote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu ja tarneahelat, ohu laadi, võetud riiklike meetmete laadi ja kestust.

4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjakohas(t)e ettevõtja(te)ga, et hinnata liikmesriigi meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal teeb komisjon otsuse, millega tunnistatakse meede põhjendatuks või mitte, ning teeb vajadusel ettepaneku sobivate meetmete kohta.

5. Komisjoni otsus adresseeritakse kõigile liikmesriikidele ning see edastatakse kohe liikmesriikidele ja asjaomasele ettevõtjale (asjaomastele ettevõtjatele).

Artikkel 49 [47]

Vormiline mittevastavus

1. Ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a) CE-vastavusmärgis on kinnitatud artiklit 7 või 8 rikkudes;

b) CE-vastavusmärgis on kinnitamata, kui seda nõutakse artikli 7 lõike 1 kohaselt;

c) ei ole koostatud toimivusdeklaratsiooni, kui seda nõutakse artikli 4 kohaselt;

d) toimivusdeklaratsiooni ei ole koostatud artikli 4, 5 ja 6 kohaselt;

e) tehniline dokumentatsioon ei ole kas kättesaadav või see ei ole täielik.

2. Kui lõikes 1 osutatud nõuete rikkumine jätkub, peab liikmesriik võtma kõik asjakohased meetmed ehitustoote turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagama, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud.

IX PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 50 [48]

Lisade muutmine

1. Komisjon võib muuta I–V lisa.

2. Kõnealused meetmed, millega muudetakse käesoleva määruse väheolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 51 [49]

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee, mida kutsutakse alaliseks ehituskomiteeks.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 52 [50]

Kehtetuks tunnistamine

1. Direktiiv 89/106/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 53 [51]

Üleminekusätted

1. Ehitustooteid, mis on viidud turule direktiivi 89/106/EMÜ kohaselt enne 1. juulit 2011, peetakse käesolevale määrusele vastavaks.

2. Tootjad ja importijad võivad teha toimivusdeklaratsiooni enne 1. juulit 2011 direktiivi 89/106/EMÜ kohaselt väljastatud vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni alusel.

3. Euroopa tehnilise tunnustuse suuniseid, mis on avaldatud enne 1. juulit 2011 direktiivi 89/106/EMÜ artikli 11 kohaselt, võib kasutada Euroopa hindamisdokumentidena.

4. Tootjad ja importijad võivad kasutada enne 1. juulit 2011 direktiivi 89/106/EMÜ artikli 9 kohaselt väljastatud Euroopa tehnilisi tunnustusi nende tunnustuste kehtivuse vältel Euroopa tehniliste hinnangutena.

Artikkel 54 [52]

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Siiski kohaldatakse artikleid 3–21, 26, 27 ja 28, artikleid 46–50, 52 ja 53 ning I, II, III ja V lisa alates 1. juulist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Ehitistele esitatavad põhinõuded

Ehitised peavad tervikuna ja eraldi osadena sobima kavandatud kasutuseks.

Arvestades tavalist hooldust, peab vastavus ehitistele esitatavatele põhinõuetele kestma majanduslikult otstarbeka tööea jooksul.

1. Mehhaaniline vastupidavus ja stabiilsus

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et neile mõjuvad tõenäolised koormused nende ehitamise ja kasutuse ajal ei põhjusta:

a) kogu ehitise või selle osa kokkuvarisemist;

b) olulisi deformatsioone lubamatul määral;

c) kahju ehitise teistele osadele või inventarile või paigaldatud seadmetele kandekonstruktsiooni olulise deformatsiooni tagajärjel;

d) kahju, mille ulatus on selle algseks põhjuseks oleva sündmusega võrreldes ebaproportsionaalselt suur.

2. Tuleohutus

Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel:

a) ehitise kandevõime peab konkreetse aja jooksul vastu,

b) tule ja suitsu teke ja levik ehitises on piiratud,

c) tule levimine naaberehitistele on piiratud,

d) on arvestatud päästemeeskondade ohutusega.

3. Hügieen, tervis ja keskkond

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need ei ohusta asukate ja naabrite hügieenitingimusi ja tervist ega mõjuta kogu oma elutsükli jooksul ülemääraselt keskkonna kvaliteeti ja kliimat nende ehitamise, kasutamise ja lammutamise ajal eelkõige järgmistel põhjustel:

a) mürgiste gaaside eritumine;

b) ohtlike ainete, lenduvate orgaaniliste ühendite, kasvuhoonegaaside või ohtlike osakeste eraldumine sise- või välisõhku;

c) ohtliku kiirguse eraldumine;

d) ohtlike ainete eraldumine joogivette, põhjavette, merevette või pinnasesse;

e) reovee puudulik puhastamine, suitsugaaside eraldumine või tahkete või vedelate jäätmete puudulik kõrvaldamine;

f) niiskuse sisaldumine ehitise osades või ehitise pindadel.

4. Kasutamise ohutus

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nende kasutamisel ja käitamisel ei esine lubamatuid õnnetusohte, nagu näiteks libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletus, surmava elektrilöögi saamine, plahvatusest põhjustatud vigastused.

5. Kaitse müra eest

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et kasutajate või läheduses olevate inimeste poolt tajutud müra hoitakse tasemel, mis ei ohusta nende tervist ja laseb neil magada, puhata ja töötada rahuldavates tingimustes.

6. Energiasäästlikkus ja soojapidavus

Ehitised ning nende kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et kasutamiseks vajaminev energiakogus on väike, arvestades asukoha kliimatingimusi ja kasutajaid.

7. Loodusvarade säästev kasutamine

Ehitised peavad olema projekteeritud, ehitatud ja lammutatud nii, et loodusvarasid kasutatakse säästlikult ning on tagatud järgmine:

a) ehitiste, nende materjalide ja osade ringlussevõetavus pärast lammutamist;

b) ehitiste vastupidavus;

c) keskkonnasõbraliku tooraine ja teisese materjali kasutamine ehitistes.

II LISA

Euroopa hindamisdokumendi vastuvõtmise ja Euroopa tehnilise hinnangu andmise kord

1. Tehnilise hindamise asutus korraldab hindamise ja annab Euroopa tehnilise hinnangu temale määratud tootevaldkonnas.

Käesoleva lisa sätteid, mis käsitlevad tootjaid, kohaldatakse ka importijate suhtes.

2. Euroopa hindamisdokumendi väljatöötamine ja vastuvõtmine toimub punktide 2.1 kuni 2.9 kohaselt.

2.1. Tehnilise hindamise asutus, kes saab ehitustoote Euroopa tehnilise hinnangu taotluse (edaspidi „vastutav tehnilise hindamise asutus“), teatab artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile ja komisjonile taotluse sisust ning viitest komisjoni otsusele toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise kohta, mida tehnilise hindamise asutus kavatseb kõnealuse toote suhtes kohaldada, või sellise komisjoni otsuse puudumisest.

2.2. Vastutav tehnilise hindamise asutus hangib koostöös tootjaga asjakohase teabe toote ja selle kavandatud kasutuse kohta. Vastutav tehnilise hindamise asutus teatab tootjale, kas toode on täielikult või osaliselt kaetud muu ühtlustatud tehnilise kirjeldusega. Seejärel koostab vastutav tehnilise hindamise asutus esimese lepingu projekti, mis tuleb sõlmida tootjaga ning milles määratletakse tööprogrammi väljatöötamise tingimused.

2.3. Ühe kuu jooksul alates esimese lepingu sõlmimisest esitab tootja vastutavale tehnilise hindamise asutusele tehnilise toimiku, milles kirjeldatakse toodet, selle kavandatud kasutust ja tema kohaldatava tehase tootmisohje üksikasju.

2.4. Ühe kuu jooksul alates tehnilise toimiku kättesaamisest koostab vastutav tehnilise hindamise asutus teise lepingu projekti ja tööprogrammi projekti, mis sisaldab kõiki üksikasjalikke aspekte ja toiminguid, mida ta kavatseb teha, et hinnata toote põhiomaduste toimivust seoses kavandatud kasutusega, ja saadab need tootjale. Tööprogrammi projekt sisaldab vähemalt järgmisi osi:

a) 1. osa: hindamisprogramm, milles esitatakse katsemeetodid, arvutusmeetodid, kirjeldusmeetodid, parameetrid ja kõik muud vahendid, sealhulgas hindamiskriteeriumid, mida peetakse sobivaks toote tuvastamisel ja selle toimivuse hindamisel kavandatud kasutusega seotud põhiomaduste suhtes ning selle vastupidavusaspektide hindamisel vastavate põhiomaduste suhtes;

b) 2. osa: toimingud, mis on seotud selle tehase esmase ülevaatusega, kus taotlusalust toodet toodetakse;

c) 3. osa: kohad, kus katseid tehakse;

d) 4. osa: eeldatav aeg ja kulud.

2.5. Kui vastutava tehnilise hindamise asutuse ja tootja vahel on sõlmitud teine leping, mis sisaldab kokkulepitud tööprogrammi, saadab vastutav tehnilise hindamise asutus tööprogrammi esimese osa koos tehnilise toimiku osaga, mis on seotud tootekirjelduse ja selle kavandatava kasutusega, kõigile teistele tehnilise hindamise asutustele, kes on määratud tegelema sama ehitustoodete valdkonnaga, nagu on osutatud IV lisa tabelis nr 1. Kõnealused tehnilise hindamise asutused koostavad töörühma, mille tegevust koordineerib vastutav tehnilise hindamise asutus.

Kahe nädala jooksul alates sellest, kui kõik asjaomased tehnilise hindamise asutused on saanud vastutavalt tehnilise hindamise asutuselt kõnealused dokumendid, koostab töörühm Euroopa hindamisdokumendi projekti, mis sisaldab vastavate põhiomaduste toimivuse hindamise meetodeid ja kriteeriume ning põhineb tööprogrammi esimesel osal ja rühma liikmete esitatud asjakohastel ja põhjendatud tehnilistel arvamustel.

2.6. Vastutav tehnilise hindamise asutus edastab Euroopa hindamisdokumendi projekti koos tehnilise toimiku vastava osaga, mis sisaldab toote ja selle kavandatava kasutuse kirjeldust, kõigile teistele tehnilise hindamise asutustele.

Teised kõnealused tehnilise hindamise asutused edastavad kahe nädala jooksul vastutavale tehnilise hindamise asutusele asjakohase teabe, mis on seotud toote ja selle kavandatava kasutuse suhtes vajaduse korral kohaldatavate riiklike ehituseeskirjade ning muude õigus- või haldussätetega. Vastutav tehnilise hindamise asutus teatab töörühma liikmetele ja tootjale kõnealuste saadud vastuste sisust.

2.7. Vastutav tehnilise hindamise asutus võtab kõnealused vastused pärast töörühmaga konsulteerimist Euroopa hindamisdokumendi projekti, mille ta saadab artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile. Pärast Euroopa hindamisdokumendi lõpliku eelnõu saatmist tootjale, kellel on üks nädal aega oma märkuste esitamiseks, võtab tehnilise hindamise asutus Euroopa hindamisdokumendi vastu ajutisel kujul. Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon saadab vastuvõetud ajutise Euroopa hindamisdokumendi tootjale ja komisjonile. Kui komisjon saadab viieteistkümne päeva jooksul alates kättesaamisest oma tähelepanekud ajutise Euroopa hindamisdokumendi kohta tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile, muudab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon seda vastavalt. Pärast seda ajavahemikku alustab vastutav tehnilise hindamise asutus ettevalmistusi hindamise korraldamiseks.

2.8. Vastutav tehnilise hindamise asutus korraldab hindamise vastuvõetud ajutise Euroopa hindamisdokumendi kohaselt ning annab seejärel vastava Euroopa tehnilise hinnangu.

2.9. Niipea kui vastutav tehnilise hindamise asutus on ajutise Euroopa hindamisdokumendi põhjal andnud Euroopa tehnilise hinnangu, kohandab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon vajaduse korral kõnealust Euroopa hindamisdokumenti vastutava tehnilise hindamise asutuse ettepaneku põhjal. Lõpliku Euroopa hindamisdokumendi võtab vastu tehnilise hindamise asutuste organisatsioon ja see saadetakse komisjonile. Komisjon avaldab viite lõplikule Euroopa hindamisdokumendile Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3. Kui viide lõplikule Euroopa hindamisdokumendile on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, tehakse ettevalmistused kõikideks edaspidiste taotluste põhjal toimuvateks Euroopa tehnilisteks hindamisteks, mis käsitlevad ehitustooteid, mille põhiomadused seoses nende kavandatud kasutusega on samasugused nagu esimeses taotluses, kõnealuse lõpliku Euroopa hindamisdokumendi kohaselt.

4. Komisjoni esindaja võib vaatlejana osaleda punktis 2.5 osutatud töörühma kõikidel koosolekutel.

5. Kui kõik tehnilise hindamise asutused ja tootja ei ole jõudnud Euroopa hindamisdokumendi osas kokkuleppele, suunab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon küsimuse komisjonile asjakohase lahenduse leidmiseks.

III LISA

Toimivusdeklaratsioon

nr ...................

1. Nr ........................... (toote kordumatu identifitseerimiskood)

2. Tootja (või tema volitatud esindaja) nimi või tunnus ja aadress:

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

3. Käesolev toimivusdeklaratsioon on välja antud tootja vastutusel:

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

4. Toote identifitseerimine (mis võimaldab toodet jälgida):

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

5. Eespool identifitseeritud toote toimivus vastab punktis 7 deklareeritud toimivustele.

6. .................................................. (vajaduse korral teatatud asutuse nimi ja number)

teostas .............................................................… (toimingu kirjeldus)

ning andis välja …...................................... (toote vastavussertifikaadi, tehase tootmisohje vastavussertifikaadi, vajaduse korral katsearuanded):

........................................................................................................................

........................................................................................................................

7. Toimivusdeklaratsioon (loetelu, tasemed või klassid ja viide vastavale ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele / tehnilisele eridokumentatsioonile, mida on kasutatud deklareeritud põhiomaduste toimivuse hindamiseks)

Deklareeritud põhiomaduse nimetus | Deklareeritud põhiomaduse toimivuse tase või klass | Viide ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele / tehnilisele eridokumentatsioonile |

| | |

| | |

| | |

……………………………. nimel allkirjastanud

............................................ ...............................................

(väljaandmise koht ja kuupäev) (nimi, ametinimetus)(allkiri)

IV LISA

Tehnilise hindamise asutuste tootevaldkonnad ja neile esitatavad nõuded

Tabel nr 1 – Tootevaldkonnad

Valdkonna kood | Tootevaldkond | Ehitustoodete rühmad |

a | tsiviilehitus | Geotekstiilid ja nendega seotud tooted – liikluskorraldusvahendid – põrandad, sillutis ja teekatted – täitematerjalid – teeehitustooted – olmeveega mitte kokku puuvad torud, mahutid ja nendega seotud tooted – aluspõrandad, sealhulgas maapealse korruse tõstetud põrandad, teed ja muud liiklusalad – üliõhuke asfaltbetoon - kanalisatsioonitehnilised tooted – kukkuvate kivide eest kaitsvad tooted – vedelad sillaplaadi hüdroisolatsioonikomplektid – maanteesildade paisumisvuugid |

b | Monteeritavad ehituselemendid (terved või osad) | Tehases valmistatud sõrestik- ja palkmajade komplektid – külmhoonete komplektid ja külmhoonete väliskesta komplektid – monteeritavad ehituselemendid – betoonkarkasskomplektid – metallkarkasskomplektid |

c | kandematerjalid ja koostisosad | Puitkonstruktsioonid ja lisatooted – tsemendid, ehituslubjad ja muud hüdraulilised sideained – betoonitoodete sarrus- ja pingsarrusterasest elemendid – metallkonstruktsioonid ja lisatooted – betooni, müürisegude ja tsemendimördiga seotud tooted – tugikonstruktsioonid – taribetoontooted – tööstuslikult toodetud trepid – kerged puidupõhised komposiittalad ja -postid – valmisehitatud tarindite eelpingestamise komplektid – ankurpoldid |

d | katuse ja ehitise väliskest | Rippfassaadi komplektid – katusekatted, katuse pinnas olevad valgusavad, katuseaknad ja lisatooted – lehtklaas, profiilklaas ja klaasist seinaplokid – välis- ja siseuksed ning -aknad, katuseavad ja katuse pinnas olevad valgusavad – vedelad katuse hüdroisolatsioonikomplektid – välisvooderduskomplektid – hermeetilised klaasimissüsteemid – katustele mõeldud mehaaniliselt kinnitatavate elastsete hüdroisolatsioonikihtide komplektid – isekandvad valgust läbilaskvad katusekomplektid – tehases valmistatud puidupõhised kandvad plaatelemendid ja isekandvad kerged liitelemendid |

E | sisemised/välimised ehitusdetailid | Sanitaarseadmed – puidupõhised paneelid – müüritis ja sellega seotud tooted – sise- ja välisseinte ning lagede viimistlus – kipstooted – vaheseina tarindite komplektid – märgruumide põrandate ja seinte veekindlad kattekomplektid – isolatsioonimaterjalidest ja/või betoonist õõnesplokkidest või paneelidest koosnevad mittekandvad püsivad raketiskomplektid |

F | küte/ventilatsioon/isolatsioon | Korstnad, suitsutorud ja eritooted – ruumide kütteseadmed – soojusisolatsioonimaterjalid – välised soojusisolatsiooni liitkomplektid – pööratud katuse isolatsioonikomplektid – eelnevalt valmistatud välisseinte välisvoodri soojusisolatsioonikihiga osad |

G | kinnituste tihendamine/liimid | Ehitusliimid – liigendtapid/tüüblid – kolmedimensionaalsed naelutusralvad – ankurpoldid/kruvid – roostevabast terasest seinaplaadid – vormikilbid – välisvooderduste ja lame- või viilkatuse kinnitaja – betooni kihtelementide tüüblid – gaasi- ja veekindlad torutihendid seina- ja põrandaläbiviikudes – tihenduskomplektid, -profiilid ja tihendid – liitekohti tihendavad segud – elastsed rippkinnitid – tõmbevardad – punktkinniti – pindade katmine tõrjevahenditega ja muud pinnakatted – loodimiskinnitid katustele, seintele ja siseruumidele – hüdroisolatsioonitooted/-töötlused |

H | kaitse tule eest ja sellega seotud tooted | Tooted, mida kasutatakse tulekahjuhäire, tulekahju avastamise ja paiksetes tulekustutus-, tulekahju kontrolli all hoidmise ja suitsutõrjesüsteemides ning plahvatust summutavad tooted – tule levikut tõkestavad ja tulekaitsetooted. |

I | elektriseadmete paigaldamine | Kõik elektriseadmete paigaldamisega seotud ehitustooted. |

J | gaasiseadmete paigaldamine | Kõik gaasiseadmete paigaldamisega seotud ehitustooted. |

K | VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON | Osaliselt mehaanilise sulguriga vesilukust koosnev komplekt, mis on monteeritud vesilukuta põrandatrappi – komplekt kontrollkaevu ülaosa jaoks, mis koosneb kaanest ja plastmassist lisarõngastest – torustikukomplektid külma ja sooja vee jaoks, sealhulgas olmevee jaoks – drenaaži ja kanalisatsiooni torustikud, survega või ilma – paindlikud toruliitmikud isevoolse või surve all toimiva kanalisatsiooni või drenaažitoru jaoks – kompostkäimla |

Tabel nr 2 – tehnilise hindamise asutustele esitatavad nõuded

Pädevus | Pädevuse kirjeldus | Nõue |

1. Riskide analüüsimine | Teha kindlaks uuenduslike ehitustoodete kasutamisega kaasnevad võimalikud riskid ja kasu, kui puudub kinnitatud/konsolideeritud tehniline teave nende toimivuse kohta ehitistesse paigaldamisel. | Tehnilise hindamise asutus ei tohi olla huvirühmadest ega erihuvidest sõltuv.Lisaks on tehnilise hindamise asutusel personal, kes on:a) objektiivne ja põhjalike tehniliste teadmistega; b) põhjalike teadmistega õigusnormide ja liikmesriikides kehtivate muude nõuete kohta, mis puudutavad asutusele määratud tootevaldkondi;c) üldteadmistega ehitustavade kohta ja üksikasjalike tehnililiste teadmistega, mis puudutavad asutusele määratud tootevaldkondi;d) üksikasjalike teadmistega kaasnevate konkreetsete riskide ja ehitusprotsessi tehniliste külgede kohta;e) üksikasjalike teadmistega olemasolevate ühtlustatud standardite ja katsemeetodite kohta asutusele määratud tootevaldkondades;f) asjakohase keeleoskusega. |

2. Tehniliste kriteeriumide kindlaksmääramine | Töötada riskianalüüsi põhjal välja tehnilised kriteeriumid, et hinnata ehitustoodete omadusi ja toimivust seoses kohaldatavate riiklike nõuete täitmisega;tehniline teave, mida vajavad ehitusprotsessis osalejad ehitustoodete potentsiaalsete kasutajatena (tootjad, projekteerijad, ettevõtjad, paigaldajad). | |

3. Hindamismeetodite kindlaksmääramine | Kavandada ja hinnata asjakohaseid meetodeid (katsed või arvutused) ehitustoodete põhiomaduste toimivuse hindamiseks, võttes arvesse tehnika taset. | |

4. Tehase tootmisohje kindlaksmääramine | Mõista ja hinnata konkreetse toote valmistamisprotsessi, et teha kindlaks asjakohased meetmed, mis tagavad toote püsivuse kõnealuse valmistamisprotsessi käigus. | Tehnilise hindamise asutusel on personal, kellel on asjakohased teadmised tehase tootmisohje alal valmistamisprotsesside ja tooteomaduste seoste kohta. |

5. Toote hindamine | Hinnata ehitustoodete põhiomaduste toimivust ühtlustatud meetodite põhjal, kasutades ühtlustatud kriteeriume. | Lisaks punktides 1, 2 ja 3 loetletud nõuetele on tehnilise hindamise asutusel juurdepääs vajalikele vahenditele ja seadmetele ehitustoodete põhiomaduste toimivuse hindamiseks talle määratud tootevaldkondades. |

6. Üldjuhtimine | Tagada järjepidevus, usaldusväärsus, objektiivsus ja jälgitavus asjakohaste juhtimismeetodite pideva kohaldamise teel. | Tehnilise hindamise asutus: a) järgib head haldustava ja seda on tõendatud;b) kohaldab tegevuspõhimõtteid ja tugimenetlusi, et tagada tundliku teabe konfidentsiaalsus tehnilise hindamise asutuse raames ja partnerite seas;c) kohaldab dokumentide kontrollimise süsteemi, mis tagab kõigi oluliste dokumentide registreerimise, jälgitavuse, hoolduse ja arhiveerimise;d) kasutab siseauditi ja juhtkonnapoolse läbivaatamise mehhanismi, et tagada asjakohastele juhtimismeetoditele vastavuse korrapärane järelevalve;e) kohaldab menetlust protestide ja kaebuste objektiivseks käsitlemiseks. |

V LISA

Toimivuse püsivuse hindamine ja kontrollimine

1. TOIMIVUSE PÜSIVUSE HINDAMISE JA KONTROLLIMISE SÜSTEEMID

1.1. Süsteem nr 1 – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

a) tootja teostab:

i) tehase tootmisohje;

ii) tehases võetud proovide edasise katsetamise vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile;

b) teatatud asutus annab välja toote vastavussertifikaadi järgmiste punktide alusel:

i) tootetüübi kindlaksmääramine tüübikatsetuse (sealhulgas proovivõtt), tüübiarvutuse, tabeldatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii) tootva tehase ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus;

iii) tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine;

iv) tehasest võetud proovide auditeeritud katsetamine.

1.2. Süsteem nr 2 – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

a) tootja teostab:

i) tehase tootmisohje;

ii) tehases võetud proovide tootjapoolse edasise katsetamise vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile;

b) teatatud asutus annab välja toote vastavussertifikaadi järgmiste punktide alusel:

i) tootetüübi kindlaksmääramine tüübikatsetuse (sealhulgas proovivõtt), tüübiarvutuse, tabeldatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii) tootva tehase ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus;

iii) tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine.

1.3. Süsteem nr 3 – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

a) tootja teostab:

i) tootetüübi kindlaksmääramise tüübikatsetuse (sealhulgas proovivõtt), tüübiarvutuse, tabeldatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii) tehase tootmisohje;

iii) tehases võetud proovide katsetamise vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile;

b) teatatud asutus annab välja tehase tootmisohje vastavussertifikaadi järgmiste punktide alusel:

i) tootva tehase ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus;

ii) tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine.

1.4. Süsteem nr 4 – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

a) tootja teostab tehase tootmisohje;

b) teatatud asutus teostab tootetüübi kindlaksmääramise tüübikatsetuse (tootja tehtud proovivõtu alusel), tüübiarvutuse, tabeldatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

1.5. Süsteem nr 5 – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

a) tootja teostab:

i) tootetüübi kindlaksmääramise tüübikatsetuse, tüübiarvutuse, tabeldatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii) tehase tootmisohje;

b) teatatud asutusel puuduvad ülesanded.

2. TOIMIVUSE PÜSIVUSE HINDAMISE JA KONTROLLIMISEGA SEOTUD ASUTUSED

Arvestades ehitustoote toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimisega seotud teatatud asutuste ülesannet, eristatakse üksteisest järgmisi asutusi:

(1) sertifitseerimisasutus: teatatud asutus, mis on valitsus- või valitsusvälist asutus, millel on vajalik pädevus ja vastutus teostada sertifitseerimist vastavalt kehtivatele menetluskorra- ja halduseeskirjadele;

(2) kontrolliasutus: teatatud asutus, millel on vastav korraldus, personal, pädevus ja usaldusväärsus, et täita konkreetsete kriteeriumide kohaselt järgmisi ülesandeid: tootjate kvaliteedikontrollitoimingute hindamine, nende soovitamine heakskiitmiseks ja hilisem audit ning tehases ehitustoodete väljavalimine ja hindamine konkreetsete kriteeriumide alusel;

(3) katselabor: teatatud labor, mis mõõdab, uurib, katsetab, kalibreerib või määrab muul viisil kindlaks materjalide või ehitustoodete omadusi või toimivust.

[1] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12, muudetud nõukogu direktiiviga 93/68/EMÜ, EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1.

[2] Euroopa Komisjon (2005) KOM (2005) 535 lõplik: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele – Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: Õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia, Brüssel.

[3] EÜ MEMO/05/394 ja MEMO/06/426

[4] KOM(2007) 36 lõplik

[5] välisuuringu tegi Risk & Policy Analysts Ltd (RPA), Ühendkuningriik

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] ELT C […], […], lk […].

[10] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[11] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[12] ELT L 124, 20.5.2003, lk. 36.

--------------------------------------------------