52008PC0208

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.6.2008

KOM(2008) 208 lõplik

2005/0238 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (sadamariigi kontrolli kohta) vastuvõtmist (uuesti sõnastatud)

(komisjoni esitatud)

2005/0238 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (sadamariigi kontrolli kohta) vastuvõtmist (uuesti sõnastatud)

1. TAUST

Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku edastamise kuupäev [dokument KOM(2005) 588 (lõplik) – 2005/0238 (COD)] | 24.1.2006 |

Regioonide Komitee arvamuse kuupäev | 15.6.2006 |

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev: | 13.9.2006 |

Euroopa Parlamendi arvamuse kuupäev, esimene lugemine: | 25.4.2007 |

Muudetud ettepaneku edastamise kuupäev: | […] |

Ühise seisukoha vastuvõtmise kuupäev: | […] |

2. KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK

Ettepanek sõnastada uuesti laevade kontrollimist sadamariikides käsitlev direktiiv 95/21/EÜ on üks meetmetest, mille eesmärk on tugevdada ja täiendada mitmeid kehtivaid meresõiduohutuse alaseid õigusakte.

Ühelt poolt on komisjoni eesmärk koondada direktiiv ühte teksti, et muuta see ühtsemaks, ent samas tahab komisjon põhjalikult reformida olemasolevat sadamariigi kontrolli süsteemi ja keskenduda normidele mittevastavatele laevadele, millega peavad konkureerima Euroopa laevastiku heas korras laevad.

Eesmärk on kahepoolne: ühelt poolt asendada iga liikmesriigi eesmärk kontrollida 25 % laevadest ühise eesmärgiga kontrollida kõiki laevu Euroopa Liidu tasandil. Ja teiselt poolt sagedamini kontrollida kõrge riskitasemega laevu. Praegu läbib kontrolli liiga palju laevu, mis ei vasta normidele. Uus süsteem võimaldab vältida sellist olukorda ja samal ajal saavad sellest kasu heas korras laevad, mida kontrollitakse vähem ja tänu millele ka kasutatakse ressursse tõhusamalt.

Erilist ohtu kujutavad endast normidele mittevastavad laevad, mis läbivad Euroopa veeteid ilma sadamasse sisenemata. Seepärast kavatseb komisjon tugevdada ka kontrolli merel ankrus olevate laevade üle.

Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku karmistada laevade keelustamise korda ning laiendada seda kõikidele laevatüüpidele, kehtestada keelu miinimumkestus ja näha ette alaline keeld laevadele, mis on juba kaks korda keelu saanud ja mis peetakse kinni kolmandat korda. Samuti teeb komisjon ettepaneku avaldada kehvemate näitajatega laevandusettevõtjaid käsitlev nn must nimekiri.

Tehniliste aspektide puhul tuginetakse ettepanekus tööle, mida eksperdid tegid sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi alusel.

3. MÄRKUSED ÜHISE SEISUKOHA KOHTA

Üldiselt toetab nõukogu ühehäälselt vastu võetud (Malta ei hääletanud) ühises seisukohas esitatud põhimõtteid ja põhimeetodeid, mida komisjon kavandab uue kontrollikava rakendamiseks. Seepärast toetab nõukogu kõnealust uut kava, millega nähakse ette kontrollida 100 % laevadest, eelkõige kõige halvemas seisundis laevu.

Komisjon toetab nõukogu lähenemisviisi seoses uue kontrollikava paindlikkusega. See on oluline uue kava piisava paindlikkuse tagamiseks. Sellegipoolest peab komisjon realistlikuks lähenemisviisiks vahelejäänud kontrollide 5 % suurust lubatud piirmäära, mida ta soovitas ja mis on ka kooskõlas praegu kehtiva direktiiviga. Seepärast ei ole komisjonil võimalik nõustuda kõnealuse piirmäära suurendamisega 10 %-le keskmise või madala riskitasemega laevade puhul, nagu soovitas nõukogu, kuna sellega kaldutaks kõrvale uue kontrollikava eesmärgist – kontrollida kõiki Euroopa Liidu sadamatesse sisenevaid laevu.

Nõukogu on märkimisväärselt kõrvale kaldunud komisjoni ettepaneku ühest kõige olulisemast aspektist, kõrvaldades alalise keelu ja asendades selle ajutise keeluga, mis sõltuvalt mitmetest erinevatest kriteeriumidest võib kesta kuni 36 kuud. Komisjonil ei ole võimalik toetada nõukogu lähenemisviisi kõnealuses küsimuses.

Vähemal määral tekitab probleeme ka ühises seisukohas esitatud nõukogu käsitlusviis kontrollide läbiviimise kohta ankrukohas. Nõukogu on jätnud direktiivi reguleerimisalast välja laevad, mis on ankrus väljaspool sadamat, ja lihtsalt viitab sadamate jurisdiktsioonile. On oht, et eri liikmesriigid tõlgendavad nõukogu ettepanekut erinevalt ja piiratult, mistõttu kõnealune säte kaotab mõtte. Komisjon peab ikkagi oluliseks võimalust kontrollida väljaspool sadamat ankrus olevaid laevu. Seda soovis ka nõukogu ise pärast Prestige ’iga toimunud õnnetust. Erilist ohtu kujutavad endast normidele mittevastavad laevad, mis läbivad Euroopa veeteid ilma sadamasse sisenemata. Sadamariigi kontroll ankrukohas võib olla ainus võimalus kõnesolevaid laevu kontrollida.

4. KOMISJONI TALITUSTE ÜKSIKASJALIKUD MÄRKUSED

4.1. Muudatusettepanekud, mille komisjon on heaks kiitnud ja mis on täielikult või osaliselt lisatud ühisesse seisukohta

Muudatusettepanekute 1, 4, 5, 7, 15, 16, 18, 19, 22, 26, 27, 30, 32, 33, 38, 53, 55, 72, 83, 84, 86, 87, 90, 94, 95, 98, 101, 102, 105, 106 puhul on tegemist komisjoni ettepaneku kasulike selgitustega eelkõige tehnilisel tasandil. Õigusaktist jäetakse välja praegu kehtivat kontrollikava käsitlevad sätted, mis on aegunud, ja määratletakse täpsemalt uue kontrollikava eeskirjad, võttes arvesse tulemusi, mida eksperdid saavutasid sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi raames tehtud töös.

4.2. Komisjoni heakskiidetud muudatusettepanekud, mis ei kajastu ühises seisukohas

Komisjon leiab, et muudatusettepanekud 2, 3, 6, 8, 9, 14, 20, 24, 25, 28, 29, 31, 39, 41, 43, 44, 45, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 67, 69, 70, 71, 74, 75, 76, 77, 78, 80, 81, 85, 88, 89, 92, 97, 99, 100, 103 annavad kasulikke selgitusi ettepaneku kohta. Seepärast on komisjonil kahju, et nõukogu ei lisanud kõnealuseid muudatusi ühisesse seisukohta.

Tänu muudatusettepanekule 17, millega esitati sadamate määratlus (muutes seda pisut), lisati direktiivi reguleerimisalasse väljaspool sadamat ankrusse jäämine.

Samuti pooldas komisjon muudatusettepanekut 54, mis käsitleb sissesõidukeeldu ja konkreetsemalt alalist keeldu.

4.3. Komisjonis tagasilükatud muudatusettepanekud, mis ei kajastu ühises seisukohas

Muudatusettepanek 73 ei ole otstarbekas, kuna sellega viidatakse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ülesannetele, mida piisavalt kirjeldatakse horisontaalmääruses (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet.

Muudatusettepanek 91, mis käsitleb madala riskitasemega laevade kontrollimise puhul nn ajaakna vähendamist 24/36-lt kuult 24/30-le kuule, ei ole kooskõlas komisjoni ettepaneku üldeesmärgiga vähendada kontrolli koormust heas korras laevade puhul.

Muudatusettepanekute 34, 36 ja 37 neid osi, mis käsitlevad kontrolli jagamist liikmesriikide vahel, ei ole alles jäetud, kuna need välistavad kõik võimalused kontrolle paindlikult läbi viia. Selline meede on hädavajalik uue kontrollikava sujuvaks toimimiseks.

5. KOKKUVÕTE

Komisjon võtab arvesse nõukogus ühehäälselt vastu võetud ühist seisukohta, millega üldiselt ei muudeta ettepaneku eesmärke ega suunitlust, ent soovib rõhutada, et tema seisukoht erineb mitmes konkreetses küsimuses, näiteks seoses alalise keelu kõrvaldamise ja selle asendamisega ajutise keeluga ning vähemal määral seoses nõukogu lähenemisviisiga väljaspool sadamat ankrus olevate laevade kontrolli suhtes ja seoses vahelejäänud kontrollide puhul lubatud piirmäära suurendamisega 5 %-lt 10 %-le.