52008PC0188

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.4.2008

KOM(2008) 188 lõplik

2008/0074 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta selles osas, mis käsitleb viisa numbreid

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Viisa number on ühtse viisavormi lahutamatu osa. Selle abil identifitseeritakse üksikviisa, mille liikmesriik annab kolmanda riigi kodanikule. Number trükitakse kleebisele viisa valmistamise käigus enne viisa isikustamist, et oleks võimalik kindlaks teha kaotatud või varastatud dokumendiplanke. Viisa numbrit kasutatakse ka viisakleebiste registreerimiseks, et pidada arvestust varude ja väljaantud viisade üle. Osa kehtivatest viisade nummerdamise eeskirjadest on esitatud määruse (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisavormi kohta)[1] lisas, osa aga komisjoni vastuvõetud tehnilistes näitajates[2]. Asjakohane väli koosneb viisa numbrist, mille ette märgitakse viisa väljaandnud liikmesriiki tähistav kirjatäht või -tähed vastavalt määruse lisa punktile 3. Täht (tähed) on samad, millega tähistatakse riiki auto numbrimärgil. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) on kehtestanud masinloetavate reisidokumentide standardid, sealhulgas riikide koodide loetelu. ICAO standardite kohaselt tuleb masinloetava ala esimesele reale kanda viisa väljaandnud riigi kolmetäheline ICAO kood ja teisele reale viisa number, milleks on ette nähtud üheksa märgikohta. Ühtne viisavorm peab vastama ICAO standarditele ja olema masinloetav, et kiirendada kontrollimist piiril. Kuna viisa masinloetava ala teisele reale saab märkida vaid kuni üheksa märgilise numbri, on viisade numbritega esinenud mõningaid probleeme. Esiteks tõlgendasid liikmesriigid nummerdamist erinevalt (mõned neist kasutasid rohkem kui üheksat märki, mille tõttu nende number ei mahtunud masinloetevale alale ja selle sai esitada ainult osaliselt), lähtudes oma viisakleebise valmistamise protsessi nõuetest, mis aga ei vastanud täielikult määruse (EÜ) nr 1683/95 ega ICAO tehniliste näitajate nõuetele. Seetõttu ei olnud viisa masinloetav ja see tuli süsteemi kanda käsitsi, või ei olnud seda võimalik päringuga leida. Teiseks ei piisa ühtse viisavormi tehniliste näitajate praegu kehtivas versioonis ettenähtud viisakleebise numbrikohtadest riikidele, kes annavad välja väga palju viisasid. Peale selle esineb teatav ebajärjekindlus, kuna masinloetaval alal kasutatakse ICAO riigi koodi, kuid viisakleebise numbris järgitakse auto numbrimärgi süsteemi. Kuni viimase ajani ei olnud need erinevused kuigi tähtsad, kuna piiril kas kontrollitakse viisat üksnes visuaalselt või kontrollitakse ainult selle masinloetavat piirkonda. Kui viisainfosüsteem (VIS) võetakse kasutusele, hakatakse välispiiril asuvates piiripunktides kontrollimisel kasutama viisakleebiste numbrit koos viisa omaniku sõrmejälgedega. VIS leiab viisakleebise numbri abil asjakohase viisataotlustoimiku ja kontrollib, kas piiril viisa esitaja sõrmejäljed vastavad konsulaaresinduses sellesse toimikusse kantud sõrmejälgedele. Enamikul juhtudel esitatakse VISis päring viisa masinloetava ala lugemise teel. Seetõttu saab VIS kasutada vaid kordumatut viisa numbrit, mis peab olema ühesugune nii viisakleebisele trükituna kui ka masinloetavale alale kantuna. Seetõttu tuleb muuta viisade kehtivat nummerdamise korda ja kehtestada ühtne viisakleebise number. Sellega välditakse, et viisa kontrollimise käigus esitatava päringu vastuseks saadakse mitu viisatoimikut, mitte aga üks ja asjakohane. Samuti tuleks ICAO standarditega vastavuse tagamiseks võtta viisakleebistel kasutusele ICAO riigi koodid. Mis puutub peidetud kujutisel olevat riigi koodi, siis järjekindluse huvides tuleks põhimõtteliselt muuta ka seda. Kuid kuna peidetud kujutisel olev riigi kood trükitakse intaglio trükitehnikas, siis tuleks vahetada ka trükiplaadid, mis on väga kallis. Peidetud kujutise muutmisega ei ole praegu kiire, kuna see ei seondu viisa numbritega. Selleks et praegu kulusid vältida, tuleks peidetud kujutist kohandada hiljem, kui töötatakse välja määruse (EÜ) 1683/95 järgmised muudatused. |

Üldine taust Viisainfosüsteemi kasutuselevõtmine viisaandmete vahetamiseks on üks peamistest algatustest ELi poliitikavaldkondades, millega luuakse vabaduse ja turvalisuse ala. VIS parandab ühise viisapoliitika elluviimist, konsulaarkoostööd ja kesksete viisat väljaandvate asutuste vahelist päringute teostamist ning selle eesmärk on lihtsustada viisa taotlemise menetlust, takistada soodsama viisakohtlemisega riikide otsimist, hõlbustada pettuste vastast võitlust ning kontrolli välispiiril paiknevates piiripunktides ja liikmesriikide territooriumil, aidata kaasa ebaseaduslike sisserändajate tuvastamisele ja nende tagasisaatmisele, hõlbustada Dublini II määruse (EÜ) nr 343/2003[3] rakendamist ning ennetada ohtu mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekule. Eelnevat arvestades on eriti oluline, et VISi kasutavad piirivalvurid saaksid kordumatu viisakleebise numbri abil leida toimiku ning võrrelda selles olevaid sõrmejälgi piirile saabuva isiku sõrmejälgedega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Kuna määrus (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta ja täiendavad tehnilised näitajad ei ole oma praegusel kujul piisavad, et tagada viisakleebiste numbrite järjekindlust ja kordmatust VISis, tuleb enne VISi kasutuselevõtmist muuta viisakleebistele numbrite andmise korda. |

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti Konsulteeriti liikmesriikide asjatundjate ja VISi ekspertidega, et leida sobiv süsteem, millega oleks tagatud viisakleebiste numbrite järjekindlus. |

Mõju hindamine Juhul kui viisa numbrite praegust süsteemi ei muudeta, ei hakka VISi biomeetrilise kontrolli süsteem usaldusväärselt tööle. Seetõttu tuleb kas jõustada praegu olemasolev viisa numbrite standard ning võtta see järjekindlalt kasutusele ka numbrite esitamiseks masinloetaval alal, või leida muu lahendus. Olemasolevat standardit ei pooldatud, kuna selles ei ole ette nähtud piisavalt märgikohti. Määruse (EÜ) 1683/95 artikli 6 alusel loodud tehniline komitee hindas mitut valikuvõimalust: 1. valikuvõimalus Liikmesriigid kasutavad kehtivatele tehnilistele näitajatele vastavat viisakleebise numbrit, mis on üheksakohaline ja mille alguses on riigi kood, ning tagavad, et see number esitatakse täpselt samasugusena ka masinloetava ala 2. real. 2. valikuvõimalus Võetakse kasutusele uus süsteem, milles kasutatakse endiselt üheksat märki, kuid milles praegu kasutatavate riigitähiste asemel võetakse kasutusele standardsed ICAO (ISO) koodid, mis koosnevad kolmest kirjatähest (välja arvatud Saksamaa, kes kasutab ainult tähte „D“). Peale nende saab kasutada kuut märki. Viimased võivad olla nii tähed kui ka numbrid, mis annab viisakleebiste numbrite maksimaalseks arvuks 2 176 782 335. 3. valikuvõimalus Trükkida masinloetava ala 2. reale viisakleebise number ilma riigi koodita. Viisa väljastanud riigi saaks sel juhul kindlaks teha masinloetava ala 1. realt. Selle valikuvõimaluse puhul on kleebisenumbreid 999 999 999 999. Ülemises parempoolses nurgas ei esitataks riigi koodi, kuna seda saaks lugeda masinloetavalt alalt. Ekspertide arvates ei sobi ükski neist valikuvõimalustest ja nad jõudsid üksmeelele lahenduses, mille puhul eraldatakse riigi kood viisa numbrist. Üheksakohaline viisa number trükitakse viisakleebise ülemises parempoolses nurgas olevasse lahtrisse 5. Tühjade viisaplankide identifitseerimiseks ja kordumatu numbri moodustamiseks trükitakse riigi kood, mida kohandatakse vastavalt masinloetaval alal kasutatavale ICAO koodile, taustatrükina vahetult numbri alla (uus lahter 5a). Selle lahenduse eelis seisneb selles, et lisaks kordumatu viisakleebise numbri loomisele saadakse juurde märgikohti, mille tulemusel liikmesriikidel on võimalik välja anda rohkem viisasid. Enne VISi kasutuselevõtmist tuleb liikmesriikidel muuta trükiprotsessi ja saata konsulaatidele uued viisakleebised. Pärast VISi kasutuselevõtmist on liikmesriikidel võimalik ühendada süsteemiga kas kõik konsulaadid korraga või vähemalt ühendada nad järk-järgult piirkondade kaupa vastavalt ajakavale. Konsulaadid piirkondades, kus ei hakata VISi kasutama enne, kui nad ühendatakse süsteemiga ajakava kohaselt, võivad kasutada vanade viisakleebiste varusid. Ülejäänud varud tuleb turvaliselt hävitada. Kuna muudetakse ühtset vormi, tuleb ettepaneku elluviimiseks muuta pärast selle vastuvõtmist asjakohaseid tehnilisi näitajaid. |

2. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatava meetme kokkuvõte Number, mis trükitakse viisakleebisele selle valmistamise ajal, tuleb kohandada VISi ja selle õigusliku aluse uutele nõuetele. Süsteemis kasutatav viisakleebise number peab olema kordumatu, et oleks võimalik kindlaks teha õige taotlustoimik, milles olevate sõrmejälgedega tuleks võrrelda piirile saabunud isiku sõrmejälgi. |

Õiguslik alus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkt iii. Mis puudutab Ühendkuningriiki ja Iirimaad, siis eeldatakse, et nad osalevad käesolevas meetmes. Aluseks olev määrus (EÜ) nr 1683/95 rajaneb EÜ asutamislepingu endisele artiklile 100c. Pärast Amsterdami lepingu jõustumist kõnealust määrust ei muudetud ega asendatud, erinevalt määrusest (EÜ) nr 539/2001, mis sai uue õigusliku aluse ja töötati täielikult ümber. Seetõttu eeldatakse, et Ühendkuningriik ja Inglismaa osalevad ka edaspidi esimese samba meetmetes, mis võeti vastu enne Amsterdami lepingu jõustumist. Seetõttu ei ole lisatud uusi põhjendusi. |

Proportsionaalsuse põhimõte Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik saavutada sama tulemust eraldi toimides ja seetõttu tuleb meede võtta ühenduse tasandil, on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. |

Õigusakti valik |

Kavandatav õigusakt: määruse (EÜ) nr 1683/95 muutmine. |

3. MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

Ettepaneku üksikasjalik selgitus |

Artikkel 1

Artiklis 1 esitatakse lisas esitatakse kõik muudatused, mida on vaja teha seoses viisakleebise järjekorranumbri kavandatava muutmisega.

Kaks viimast muudatust (lõigetes 5 ja 6) on seotud muudatustega, mis on tehtud määruses (EÜ) nr 334/2002[4]. Tol korral lisa ei kohandatud, kuna liikmesriikidel ei olnud sel ajal veel uut viisakleebist ja seetõttu ei olnud ka uus näidis kättesaadav. Sel põhjusel jäeti määruse lisa muutmata. Nüüd tuleb see viia vastavusse uue kleebisega, mille näidis on esitatud käesoleva määruse lisas. Kuna punktis 1 osutatud turvaelement (üheksast ellipsist koosnev märk) on uuel viisal asendatud fotoga, tuleb punkti 1 tekst asendada punkti 2a tekstiga ning punkt 2a tuleb välja jätta.

Artikkel 2

Artiklis esitatakse rakendusraamistik.

VIS peab kavakohaselt olema kasutuselevõtmiseks valmis 2009. aasta mais ja see võetakse kasutusele pärast seda, kui liikmesriikidelt on saadud kinnitus, et neil on vajalikud ettevalmistused tehtud. On eriti oluline, et uue numbriga viisakleebis võetaks kohe VISi käikuandmisel kasutusele vähemalt neis riikides, kes ühinevad VISiga esimesena; VISiga ühinemata piirkonnad võivad edasi kasutada „vanu“ kleebiseid. Seetõttu kehtestatakse rakendusraamistiku tähtpäevaks 2009. aasta 1. mai olenemata sellest, kas viisakleebiste varu suudetakse ammendada VISiga veel mitte ühinenud piirkondades või mitte. Pärast käesoleva määruse vastuvõtmist töötab komisjon nii kiiresti kui võimalik välja vajalikud tehnilised näitajad, et otsuse saaks õigeaegselt vastu võtta. Tehniliste näitajatega kohandatakse vastavalt vajadusele ühtset viisaformaati, paigutades riigi koodi vahetult selle riigi antud viisa numbri alla (vaata lisa).

2008/0074 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta selles osas, mis käsitleb viisa numbreid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti iii,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[5],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[6]

ning arvestades järgmist:

(1) Praegune 29. mai 1995. aasta määrusest (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta[7] ning komisjoni 7. veebruaril 1996 ja 27. detsembril 2000 vastuvõetud täiendavatest tehnilistest näitajatest[8] koosnev õigusraamistik ei võimalda usaldusväärselt teostada otsinguid viisainfosüsteemis, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrusele (EÜ) nr […], milles käsitletakse viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist andmevahetust lühiajaliste viisade kohta (VISi määrus)[9].

(2) Praegune numbrite süsteem ei võimalda eelkõige väga palju viisataotlusi saavatel riikidel kasutada väljaantavatel viisadel piisavast märkide arvust koosnevat viisa numbrit.

(3) Seetõttu on VISi abil kontrollimise seisukohalt eriti tähtis kasutada järjekindlat kordumatute viisa numbrite süsteemi.

(4) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1683/95 muuta.

(5) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, [10] mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ[11] artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(6) Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega valdkondades, mida on nimetatud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A, koostoimes nõukogu otsuste 2004/849/EÜ[12] ja 2004/860/EÜ[13] artikli 4 lõikega 1,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1683/95 muudetakse järgmiselt:

1) Artiklisse 2 lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses:

„3. Vastavalt artikli 6 lõikes 2 osutatud menetlusele võidakse otsustada, et artiklis 2 osutatud turvaelemendid on salajased ja neid ei avaldata. Sel juhul tehakse need kättesaadavaks üksnes liikmesriikide määratud asutustele, kes vastutavad trükkimise eest, ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.“

2) Artiklist 3 jäetakse välja lõige 1.

3) Lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Liikmesriigid kohaldavad määruse hiljemalt 1. maiks 2009. Liikmesriigid võivad järelejäänud viisakleebiste varu kasutada konsulaaresindustes, mis ei ole ühendatud viisainfosüsteemiga (VIS).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Lisatakse järgmine näidis:

[pic]

Turvaelemendid

1. Kõrgete turvastandardite kohaselt teostatud ja viisakleebisesse sulandatud foto.

2. Sellel väljal asetseb optiliselt muutuv tähis („kinegramm“ või muu sellega samaväärne tähis). Sõltuvalt vaatenurgast muutuvad nähtavaks erinevates suurustes ja värvides 12 tähte, kirjatäht "E" ja maakera.

3. Sellel väljal asetseb peidetud kujutisega logo, mis koosneb viisa väljaandnud liikmesriiki tähistavast kirjatähest või -tähtedest (või tähtedest "BNL" Beneluxi riikide, s.t Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul). Rõhtsalt hoidmisel on see logo hele, 90kraadise nurga all aga tume. Kasutatakse järgmisi tähiseid: A – Austria, BG – Bulgaaria, BNL – Beneluxi riigid, CY – Küpros, CZE – Tšehhi Vabariik, D – Saksamaa, DK – Taani, E – Hispaania, EST – Eesti, F – Prantsusmaa, FIN – Soome, GR – Kreeka, H – Ungari, I – Itaalia, IRL – Iirimaa, LT – Leedu, LVA – Läti, M – Malta, P – Portugal, PL – Poola, ROU – Rumeenia, S – Rootsi, SK – Slovakkia, SVN – Sloveenia, UK – Ühendkuningriik.

4. Selle välja keskel asetseb optiliselt muutuvates värvides ja suurtähtedega kirjutatud sõna „viisa“. Sõltuvalt vaatenurgast on see kas roheline või punane.

5. Selles lahtris asetseb eelnevalt valmistrükituna riiklik viisakleebise üheksakohaline number. Kasutatakse spetsiaalset trükikirja.

5a. Selles lahtris asetseb kolmetäheline riigi kood vastavalt ICAO dokumendile nr 9303 masinloetavate reisidokumentide kohta[14], mis tähistab viisa väljaandnud liikmesriiki.

Viisakleebise numbri moodustab lahtris 5a asetsev kolmetäheline riigi kood ja lahtris 5 asetsev riigi antav number.

Täidetavad lahtrid

6. See lahter algab sõnaga „kehtiv“. Viisat väljaandev asutus märgib piirkonna või piirkonnad, kus viisa kehtib.

7. See lahter algab sõnaga „alates“ ning kaugemal samal real asetseb sõna „kuni“. Viisat väljaandev asutus märgib siia viisa kehtivuse aja.

8. See lahter algab sõnadega „viisa liik“. Viisat väljaandev asutus märgib siia viisa liigi vastavalt käesoleva määruse artiklitele 5 ja 7. Kaugemal samal real on sõnad „sissesõitude arv“, „viibimise kestus“ (s.t taotleja kavatsetava viibimise kestus) ja seejärel sõna „päeva“.

9. See lahter algab sõnadega „välja antud“ ja seda kasutatakse väljaandmise koha märkimiseks.

10. See lahter algab väljaandmise kuupäevaga, mille täidab viisat väljaandev asutus, ja kaugemal samal real asetsevad sõnad „passi number“, kuhu kirjutatakse viisa omaniku passi number.

11. See lahter algab sõnaga „Perekonnanimi, eesnimi“.

12. See lahter algab sõnaga „märkused“. Viisat väljaandev asutus kasutab seda vajalikuks peetava täiendava teabe märkimiseks tingimusel, et see on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4. Järgmised kaks ja pool rida jäetakse selliste märkuste jaoks tühjaks.

13. Selles lahtris asetseb masinloetav teave välispiiridel toimuva kontrolli hõlbustamiseks. Masinloetaval alal asetseb taustatrükina trükitud tekst, mis tähistab dokumendi väljaandnud liikmesriiki. Tekst ei tohi kahjustada masinloetava ala tehnilisi omadusi ega selle loetavust.

Paber on loomulikku värvi, punaste ja siniste märkidega.

Lahtreid tähistavad sõnad on kirjutatud inglise ja prantsuse keeles. Viisat väljaandev riik võib lisada kolmanda keele, mis kuulub ühenduse ametlike keelte hulka. Sõna „viisa“ ülemisel real võib olla ükskõik millises ühenduse ametlikus keeles.

[1] ELT L 164, 14.7.1995, lk 1–4.

[2] 7. veebruari 1996. aasta otsus nr 2/96 ja 27. detsembri 2000. aasta otsus nr COM(2000) 4332 (avaldamata).

[3] ELT L 50, 25.2.2003, lk 1–10.

[4] ELT L 53, 23.2.2002, lk 7–8.

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT L 164, 14.7.1995, lk 1–4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 334/2002 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7).

[8] 7. veebruari 1996. aasta otsus nr 2/96 ja 27. detsembri 2000. aasta otsus COM(2000) 4332, avaldamata.

[9] ELT L (veel ametlikult vastu võtmata).

[10] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[11] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[12] ELT L 368, 15.12.2004, lk 26–27.

[13] ELT L 370, 17.12.2004, lk 78–79.

[14] Erandiks on Saksamaa, kelle kood vastavalt ICAO dokumendile 9303 masinloetavate reisidokumentide kohta on „D“.