52008PC0152

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.3.2008

KOM(2008) 152 lõplik

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistiku kohandamisega esitanud komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 48

SELETUSKIRI

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktides 18 ja 48 on sätestatud, et komisjon esitab mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ettepanekud finantsraamistiku kohanduste kohta, mida ta peab vajalikuks rakendamisest lähtuvalt.

Kõnealune menetlus hõlmab:

- makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma kohandamist, mis on vajalik rakendamisest lähtuvalt, et tagada kulukohustustega seotud assigneeringute suhtes korrapärane areng (punkt 18);

- kui pärast 1. jaanuari 2007 võetakse vastu uued eeskirjad või programmid, mis reguleerivad struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu fondi ja Euroopa Kalandusfondi tegevust, on mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kohustunud andma loa kanda 2007. aastal kasutamata jäänud vahendid, mis ületavad vastavaid kulude ülemmäärasid, üle järgmistesse aastatesse (punkt 48).

Kõnealusest kahest vaatenurgast lähtuv komisjoni analüüs täitmise edenemise kohta 2007. aastal annab talle põhjuse esitada eelarvepädevatele institutsioonidele ettepanek finantsraamistiku kohandamiseks vastavalt punktile 48. Käesolevas ettepanekus nimetatud täitmise edenemisel põhinevad kohandused tehakse jooksevhindades kulude ülemmäärade suhtes.

Lisaks sellele on institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 16 sätestatud, et igal aastal enne n+1 aasta eelarvemenetlust teeb komisjon finantsraamistikku tehnilised kohandused vastavalt ELi rahvamajanduse kogutulu (edaspidi RKT) ja hindade muutustele ja esitab tulemused mõlemale eelarvepädevale institutsioonile. Hindade puhul määratakse jooksevhindades esitatud kulude ülemmäärad kindlaks, kasutades selleks institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 16 kindlaksmääratud 2 %-list deflaatorit. RKT muutuste puhul sisaldab käesolev ettepanek kõige uuemaid kättesaadavaid majandusprognoose.

1. STRUKTUURIFONDIDE, ÜHTEKUULUVUSFONDI, MAAELU ARENGU FONDI JA EUROOPA KALANDUSFONDI KORRIGEERIMINE SÕLTUVALT NENDE KASUTAMIST MÕJUTAVATEST ASJAOLUDEST (PUNKT 48)

Institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 48 on sätestatud, et kui pärast 1. jaanuari 2007 võetakse vastu uued eeskirjad või programmid, mis reguleerivad struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu fondi ja Euroopa Kalandusfondi tegevust, kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid andma komisjoni ettepanekul loa kanda 2007. aastal kasutamata jäänud vahendid, mis ületavad vastavaid kulude ülemmäärasid, üle järgmistesse aastatesse.

1.1. Institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 48 reguleerimisala

Institutsioonidevahelises kokkuleppes on sätestatud põhimõtted, mille kohaselt piirdub ülekandmine finantsraamistiku esimese aasta jooksul kasutamata jäänud vahenditega.

Ülekandmine hõlmab programme, mida rahastatakse struktuurifondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondist, Maaelu Arengu fondist ja Euroopa Kalandusfondist. Samuti Euroopa naaberluse ja partnerluse rahastamisvahendi piiriülese koostöö ja merepiirkonna programme ning ühinemiseelse rahastamisvahendi piiriüleseid programme. Viimati nimetatud vahend jääb struktuurifondide alla ja asjaomased summad tehakse liikmesriikidele taas kättesaadavaks juhul, kui vastavate programmide esitamine viibib[1].

1.2. Ettepanek kulukohustuste assigneeringute ülekandmiseks 2007. aastast järgmistesse aastatesse (tabel 1)

Kulukohustuste assigneeringud, mille kogusumma on 2 034 miljonit eurot, tühistati 2007. aastal, s.t neid ei kasutatud 2007. aastal ega kantud üle 2008. aastasse. See hõlmab 2007. aastaks eraldatud vahendeid, mis on seotud 45 rakendusprogrammiga, mida ei olnud 2007. aastal võimalik vastu võtta, peamiselt seepärast, et nende esitamisega komisjonile hilineti. Allpool esitatud tabelis on näha hilinenud programmidega seotud summad fondide kaupa.

[pic]

Ajavahemikul 2007–2013 on esialgses programmitöös hilinemiste osakaal oluliselt vähenenud võrreldes ajavahemikuga 2000–2006. Allpool esitatud võrdlevast tabelist on näha, et summa osakaal, mida on vaja ümber planeerida järgmistesse aastatesse, on langenud 20 %-lt 3 %-le.

[pic][pic] [pic]

72 % ümberplaneerivast summast on tekkinud viivitustest maaelu arengu programmides. Võrreldes ühtekuuluvusprogrammidega, on maaelu arengu programmitöös mitmeid tegureid, mis on takistanud nende heakskiitmise menetlust. Esiteks on maaelu arengu programmitöö seotud maaelu arengumeetmetega, milleks on vaja suhteliselt üksikasjalikku teavet, näiteks keskkonna küsimustes. Teiseks esitatakse enne komisjoni heakskiitu iga programm heakskiitmiseks maaelu arengu komiteele. Kolmandaks esitati suur hulk programme komisjonile alles 2007. aasta teisel poolel. Selle põhjuseks võib teataval määral olla ebakindlus seoses 2007. aasta esimesel poolel vabatahtliku ümbersuunamise küsimuses toimunud läbirääkimiste tulemuste suhtes. Samuti võis muudel teguritel (näiteks riiklikud institutsioonilised piirangud või programmitöö eelnevate kogemuste puudumine) olla oma osa programmide eelnõude ja/või komisjoni nõutud selgituste hilinenud esitamisel.

Euroopa Regionaalarengufondi programmitöö viivitused oli peamiselt põhjustatud asjaomaste programmide hilisest esitamisest. Mõnedel juhtudel eeldas programmide sisu täiendavaid läbirääkimisi, et kooskõlastada neid paremini ühenduse eesmärkidega. Läbirääkimised nelja hilinenud ühinemiseelse abi programmi üle on edenenud aeglaselt, sest läbirääkimised, kus osalevad mitmed riigid, sealhulgas kolmandad riigid, on vältimatult keerulisemad. Sarnased raskused on mõjutanud ka Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi programme, millest ainult Läänemere programm esitati ja võeti vastu 2007. aastal.

Mitmed Euroopa Kalandusfondi programmid esitati samuti suhteliselt hilja (s.t 2007. aasta detsembris), mis tähendas, et neid ei olnud võimalik 2007. aastal vastu võtta.

Lisa tabelis 1a antakse täielik ülevaade 2007. aasta kasutamata jäänud vahenditest eesmärkide ja fondide kaupa. Kasutamata jäänud assigneeringute summa oli 3 525 miljonit eurot. Sellest 1 491 miljonit eurot kanti üle 2008. aastasse, tingimusel et kulukohustuste võtmise menetluse esialgne etapp oli lõpule viidud 2007. aasta lõpuks. Üle jäi 2 034 miljonit eurot, mille kohta tehakse käesolevaga vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 48 ettepanek kanda see summa üle programmiperioodi järgmistesse aastatesse.

Allpool esitatud tabelis on esitatud rubriikide 1B ja 2 kavandatud ümberplaneerimine[2].

[pic]

Täheldada võib summade teatavat koondumist perioodi algusaastatesse, kuid need erinevused on väikesed, võrreldes aastateks eraldatud summadega.

Lisaks sellele antakse tabelis 1b üksikasjalik ülevaade kavandatud ülekantavatest summadest fondide ja aastate kaupa.

1.3. Kavandatud ülekannete mõju vastavate maksete assigneeringutele

Rubriigi 1B ümberplaneerimine ei mõjuta oluliselt maksete eeldatavat jaotust kogu ajavahemiku jooksul. Maaelu arengu programmide (rubriik 2) puhul suurenevad ümberplaneerimise pärast oodatavad maksed 2008. aastal 1 014 miljoni euro võrra, mis on summa, mida esialgselt kavandati aastaks 2007. Mõju aastatele 2009–2013 on väike.

Arvestades, et 2008. aasta eelarvesse jääb piisav varu finantsraamistiku ülemmäärani, ei pea komisjon vajalikuks teha ettepanekut 2008. aasta maksete assigneeringute ülemmäära kohandamiseks seoses kavandatud ümberplaneerimisega vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 48.

2. MAKSETE JA KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE VAHELISE KORRAPÄRASE ARENGU SÄILITAMINE (PUNKT 18)

Finantsraamistiku üks eesmärke on säilitada korrapärane areng maksete ja kulukohustuste vahel. Kõnealune suhe määrati kindlaks finantsraamistiku kestuseks erinevate hüpoteeside alusel, millest mõlemat eelarvepädevat institutsiooni teavitati 2005. aasta mais. Aastate 2007–2013 finantsraamistiku ülemmäär maksete assigneeringute puhul määrati kindlaks kõnealust meetodit kasutades. Komisjonil on kavas kõnealused hüpoteesid üle vaadata 2010. aastal vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 19.

Institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 18 kohustatakse komisjoni kontrollima finantsraamistiku koostamisel kindlaksmääratud maksete assigneeringute üldisi ülemmäärasid, lähtudes 2007. ja 2008. aasta eelarve täitmisest, ja tegema vajalikke kohandusi.

Maksete assigneeringute jaotusest aastate kaupa on näha nende koondumine 2008. aastasse, seejärel vähenemine 2009. aastal. 2008. aasta tipp oli põhjustatud peamiselt kattuvatest maksetest, mis on seotud struktuurimeetmete aastate 2000–2006 programmitöö viimase etapi ja aastate 2007–2013 programmitöö käivitusetapiga. Eeldatakse, et maksed vähenevad oluliselt 2009. aastal, sest järk-järgult lõppevad aastate 2000–2006 programmide tagasimaksed, mis ületab nende tagasimaksete suurenemise, mis on seotud aastate 2007–2013 programmide järk-järgulise käivitumisega.

Olemasolevate maksetega seotud assigneeringute vajaduse hinnangu põhjal ei ole vaja kohandada olemasolevaid 2009. aastaks kindlaksmääratud maksete ülemmäärasid. Vastavalt regionaalpoliitika küsimustega tegelevate talituste kõige uuematele hinnangutele võetud struktuurimeetmete kohta on maksenõuded täielikult kooskõlas olemasolevate maksete ülemmääradega. Sellest tulenevalt ei pea komisjon vajalikuks esitada ettepanekut maksete assigneeringute ülemmäärade kohandamiseks aastaks 2009. Loomulikult jätkab komisjon aga olukorra arengu tähelepanelikku jälgimist.

Komisjon täpsustab oma maksete hinnanguid 2009. aasta eelarve eelnõus seoses struktuurimeetmete ja kõikide muude rubriikidega vastavalt tegelikele vajadustele, eelarve distsipliini põhimõtetele ja vajadusele säilitada piisav varu ettenägematuteks sündmusteks.

Tabel 1: Struktuurifondide rakendamine 2007. aastal – kasutamata jäänud vahendite ülekandmine

[pic]

[pic]

3. FINANTSRAAMISTIKU TEHNILINE KOHANDAMINE 2009. AASTAKS VASTAVALT RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MUUTUSTELE (PUNKT 16)

Tabelis 2 on näha EL 27 finantsraamistik, milles on arvesse võetud selle täitmise edenemist ja mida on kohandatud 2009. aastaks (s.t jooksevhindades ja väljendatud protsendina RKTst, kasutades selleks kõige uuemaid kättesaadavaid majandusprognoose).

3.1. RKT kokku

Kõige uuemate kättesaadavate prognooside kohaselt on 2009. aasta EL 27 RKT jooksevhindades 13 129 miljardit eurot (2008. aastal 12 547 miljardit eurot ja 2007. aastal 11 975 miljardit eurot).

Järgmiste aastate (2010–2013) puhul on EL 27 RKT arvutatud vastavalt komisjoni sisestele prognoosidele tegeliku keskmise aastase kasvumäära kohta. Need prognoosid on soovituslikud ja neid ajakohastatakse igal aastal kõige uuemate kättesaadavate majandusprognooside põhjal.

3.2. 2009. aasta finantsraamistiku tehnilise kohandamise peamised tulemused

Rakendamist arvestades moodustab 2009. aasta kulukohustuste assigneeringute üldine ülemmäär (136 211 miljonit eurot) 1,04 % RKTst.

Vastav maksete assigneeringute üldine ülemmäär (123 858 miljonit eurot) moodustab 0,94 % RKTst. Kõige uuematest majandusprognoosidest lähtuvalt jääb seega maksete assigneeringute ülempiiri ja omavahendite ülempiiri (1,24 %) vahele varu 38 941 miljonit eurot (0,3 % EL 27 rahvamajanduse kogutulust).

3.3. Tehnilise kohandamise muud asjaolud

Rubriik 5 (Halduskulud)

Rubriigi 5 kohta on finantsraamistiku joonealuses märkuses kirjas, et selle rubriigi ülemmäärades sisalduvad pensionikulud arvutatakse nii, et need ei sisalda töötajate sissemakseid pensioniskeemi, mis ajavahemikul 2007–2013 jäävad 500 miljoni euro piiresse (2004. aasta püsivhindades). Seega on tegemist kahesuguste piirangute kehtestamisega summadele, mis arvatakse pensionikuludelt maha rubriigi ülemmäära kohaldamisel:

- nimetatud summa ei tohi ületada majandusaastal eelarvetuluna kajastatud tegelikke sissemakseid;

- ajavahemiku 2007–2013 mahaarvamiste kogusumma ei tohi ületada 500 miljonit eurot 2004. aasta püsivhindades.

Halduskulude kordumise tõttu kasutatakse igal aastal madalaimat ülemmäära, et vältida perioodi alguses sellise varu kasutamist, mis hiljem ei pruugi enam samaväärses ulatuses olemas olla. 2009. aastal on mahaarvatav summa 78 miljonit eurot jooksevhindades.

2007.–2013. aasta finantsraamistiku välised kulud

Mõnede vahendite puhul ei kehti 2007.–2013. aasta finantsraamistikus kokkulepitud kulude ülemmäärad. Nende vahendite eesmärk on tagada kiire reageerimine erakorraliste või ettenägematute sündmuste korral ning lubada teataval määral paindlikkust kokkulepitud kulude ülemmäärade ületamisel:

- hädaabireserv , mida võib kasutada kuni 221 miljonit eurot aastas 2004. aasta püsivhindades ehk kuni 244 miljonit eurot aastas 2009. aasta jooksevhindades;

- ELi solidaarsusfond , mille ülemmäär jooksevhindades on 1 miljard eurot aastas;

- paindlikkusinstrument , mille ülemmäär jooksevhindades on 200 miljonit eurot aastas, millele lisandub 2007. ja 2008. aasta kasutamata reserv, mida võib üle kanda 2009. aasta eelarvesse.

Lisaks saab kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid kuni 500 miljonit eurot aastas (jooksevhindades), mis koosnevad eelmise aasta kulukohustuste assigneeringute varust ja/või eelmise kahe aasta tühistatud kulukohustustest (välja arvatud rubriiki 1b kuuluvad kulukohustused). 2009. aastaks on tingimused kõnealuse 500 miljoni euro suuruse reservi lülitamiseks eelarvesse täidetud.

Eelarvevälised toimingud ja omavahendid

Institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 11 neljandas lõigus on sätestatud, et üldeelarvesse lülitamata toiminguid ja omavahendite eri kategooriate eeldatavat muutumist käsitlev teave tuleb soovituslikult esitada tabelites, mida ajakohastatakse igal aastal koos finantsraamistiku tehnilise kohandamisega.

Nimetatud teave, mis on ajakohastatud kõige uuemate hinnangute kohaselt, on esitatud tabelis 3. Siin sisalduvad andmed ka Euroopa Arengufondi (EAF) ja omavahendite struktuuri kohta.

TABEL 2: FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2007–2013 jooksevhindades

[pic]

TABEL 3: ÜLDEELARVESSE MITTELÜLITATUD KULUTUSTE SUUNAV KAVA JA OMAVAHENDITE VÕIMALIKUD MUUTUSED

[pic]

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistiku kohandamisega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[3] eriti selle punkti 48,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Viivituste tõttu rubriigi 1b ja 2 teatavate rakendusprogrammide vastuvõtmisel ei olnud struktuurifondidele, Ühtekuuluvusfondile, Maaelu Arengu fondile ja Euroopa Kalandusfondile eraldatud 2 034 miljonit eurot (jooksevhindades) võimalik siduda 2007. aastal kulukohustustega ega üle kanda 2008. aastasse. Institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 48 alusel tuleb see summa üle kanda järgnevatesse finantsaastatesse, suurendades kulukohustuste assigneeringute vastavat kulude ülemmäära.

(2) Seetõttu tuleks eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisa vastavalt muuta[5],

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2007–2013

[pic]

[1] Vastavalt nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 21 lõikele 5.

[2] Tabelis on summad esitatud eurodes, sest rubriik 1B, Maaelu Arengu fond ja Euroopa Kalandusfond on planeeritud eurodes. Kuid finantsraamistiku iga-aastaseid ülemmäärasid on kohandatud miljonites eurodes, mis sisaldab ümardamist.

[3] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2007. aasta otsusega, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga, ELT L 6, 10.1.2008, lk 7.

[4] ELT KOM xxx, xx.xx.2008

[5] Sel eesmärgil on jooksevhindades esitatud hinnad ümber arvestatud 2004. aasta hindadesse.