52008PC0094

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.2.2008

KOM(2008) 94 lõplik

Ettepanek

EURO OPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe[1] võimaldab paindlikkusmehhanismi kaudu kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) igal aastal piirmäära raames, mis on kuni 500 miljoni euro võrra suurem finantsraamistiku vastavates rubriikides ettenähtust. Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1927/2006[2].

Komisjoni talitused on põhjalikult uurinud taotlusi, mille Malta ja Portugal on esitanud kooskõlas määrusega (EÜ) 1927/2006 ja eelkõige selle artiklitega 2–6.

Hinnangu kõige olulisemad punktid võib kokku võtta järgmiselt:

Juhtum EGF/2007/08/MT/Tekstiilitööstus

1. Malta ametiasutused esitasid komisjonile taotluse 12. septembril 2007. Taotlus põhines väikeseid tööturge käsitleva määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis c sätestatud konkreetsetel sekkumiskriteeriumidel ja see esitati kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud 10-nädalase tähtaja jooksul.

2. Taotlus käsitleb kokku 675 koondamist Malta tekstiilitööstuses tegutsevas kahes tootmisettevõtjas – VF (Malta) Ltd. ja Bortex Clothing Ind Co Ltd. VF puhul, kes kuulub rahvusvahelisesse kontserni VF Corporation, põhjustas 562 koondamist kõnealuse rahvusvahelise ettevõtja otsus sulgeda alates 31. juulist 2007 oma Malta tehas ja viia tootmine üle Aasias asuvatesse tehastesse. Bortex on Malta ettevõtja, kelle tootmisrajatised asuvad Maltal ja Tuneesias ning kelle puhul põhjustas 113 koondamist otsus vähendada oma tegevust Maltal ja sulgeda alates 14. septembrist 2007 õmblusliin, kuid jätkata pressimistööde, ladustamise, ühenduses asuvate klientide varustamise ja prototüüpide valmistamisega. Koondamisteated kahe ettevõtja asjaomastele töötajatele saadeti välja 19. juuni ja 6. septembri 2007 vahel. Et taotlus põhineb koondamistel, mis leidsid aset NACE 2 sektoris (nr 13 – tekstiil) NUTS II tasandi piirkonnas (MT00), peetakse juhtumit sarnaseks nendega, mis esitatakse vastavalt määruse (EÜ) 1927/2006 artikli 2 lõikele b, milles on sätestatud 1000 koondamise piirmäär. Malta esitas taotluse 675 koondatud töötaja kohta vastavalt kõnealuse määruse artikli 2 punktile c oma tööturu väiksuse tõttu.

3. Koondamiste ja maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste vahelise seose analüüsi aluseks on järgmine teave. On tõendatud, et ühenduse rõiva- ja rõivamanuste tööstuses valitseb üldine suundumus üle viia oma tootmine odavamatesse kolmandatesse riikidesse, näiteks Hiinasse, Indiasse ja Türki. Enne ELiga ühinemist eksportis Malta tekstiiltooteid põhiliselt liikmesriikidesse. Kolmandatest riikidest tingitud karmima konkurentsi tõttu on Malta tekstiilitööstus sattunud löögi alla.

4. Taotluses kasutatakse Eurostati kaubandusstatistikat, et illustreerida ühendusse ja ühendusest ajavahemikul 2000–2006 toimunud rõiva- ja rõivamanuste kaubanduse arengut. Statistika võrreldavuse huvides kohandati arvnäitajaid, et hõlmata kõiki 27 praegust liikmesriiki kogu vaatlusperioodi jooksul.

Ühenduse kaubanduspositsioon, mida mõõdetakse ühendusse imporditavate rõivaste mahu suhtega ühendusest kolmandatesse riikidesse eksporditavate rõivaste mahtu, on muutunud ühenduse tootmise kahjuks. Ajavahemikus 2000-2006 kasvas kõnealune suhe 2,89-lt 4,29-le, mis peegeldab impordi palju kiiremat kasvu võrreldes ekspordiga. Olukorda halvendab veelgi hinnasurve ja see peegeldub kaubandustingimustes. Väärtuseliselt on tekstiiltoodete impordi ja ekspordi suhe ajavahemikus 2000-1006 suurenenud stabiilsemalt: 2,8-lt 3,3-le, mis näitab survet langetada hindu, kui seda võrrelda koguselise impordi ja ekspordi suhtega. See on negatiivselt mõjutanud ühenduse tekstiilitööstuses tegutsevate ettevõtjate finantsolukorda ja seda eelkõige selliste ettevõtjate puhul, kes tegutsevad madalama väärtusega toodete turuosades (muud kui moe- ja disainerrõivad).

Aastatel 2004–2006 vähenes ühendusse imporditud rõivaste maht igal aastal ligikaudu 10 %. See oli peamiselt seotud palju suurema impordiga Hiinast, mis järgnes Maailma Kaubandusorganisatsiooni tekstiilikaubanduse kokkuleppe aegumisele 2004. aasta lõpus. 2006. aastal moodustas Hiina import üle ühe kolmandiku kogu rõivaste impordist ühendusse.

5. Malta tööturu väiksuse tõendamiseks viidatakse taotluses kogu tööealise elanikkonna näitajatele ja koondamiste suhtelisele osakaalule kogu tööealisest elanikkonnast. Malta tööealine elanikkond on EL 27 hulgas kõige väiksem. Malta moodustab 0,07 % EL 27 kogu tööealisest elanikkonnast. Malta ametiasutused väidavad, et 1000 koondamist riigis moodustaks 0,6 % tööealisest elanikkonnast, samal ajal kui sellistes liikmesriikides nagu Saksamaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Poola moodustaks see vähem kui 0,01 % kogu tööealisest elanikkonnast. Simulatsiooni kohaselt, mis põhineb koondamiste samal suhtelisel osakaalul kogu tööealisest elanikkonnast, on 675 koondamist Maltal võrdne näiteks ligikaudu 170 000 koondamisega Saksamaal, 125 000 koondamisega Ühendkuningriigis ja 115 000 koondamisega Prantsusmaal.

Kõnealust väidet toetab tõsiasi, et Malta on oma 400 000 elanikuga olulisel määral allpool statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuris (NUTS) sätestatud piirmäära. Asjaomases määruses[3] on NUTS II tasandi piirkondade keskmiseks suuruseks sätestatud 800 000 kuni 3 miljonit elanikku. Malta suurus ulatub vaid 50 %-ni madalaimast piirmäärast.

6. Taotluses kirjeldatakse 675 koondamise mõju kohalikule tööturule. Arvestades Malta tööturu väiksust, moodustavad kõnealused koondamised 0,4 % kogu tööhõivest. Eurostati statistika ning Malta tööhõive- ja koolitusagentuuri ( Employment and Training Corporation ) haldusandmete põhjal väidavad Malta ametiasutused, et 675 koondamist suurendavad töötute arvu ligikaudu 6,3 % võrra ja töötuse määra 0,4 % võrra ehk 6,8 %-lt 7,2 %-le. Lisaks sellele hinnatakse, et tööhõive asjaomases NACE 2 sektoris väheneb VF ja Bortexi koondamiste tõttu 60 % võrra. Simulatsioonid, milles kasutatakse ökonomeetrilist mudelit,[4] on näidanud, et VF ja Bortexi tootmise sulgemine võib kaasa tuua Malta sisemajanduse kogutoodangu kasvu vähenemise 0,2 protsendipunkti võrra.

7. Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidele vastamisega on taotluses esile toodud järgmised aspektid. Malta on kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mida ettevõtjad peavad võtma riigi õiguse või kollektiivlepingute kohaselt, ning et kavandatud meetmed on mõeldud töötajate toetuseks ja neid ei kasutata ettevõtjate või sektorite ümberkorraldamiseks. Malta ametiasutused on kinnitanud, et abikõlblikud meetmed ei saa toetust muudest ühenduse rahalistest vahenditest.

Eespool kirjeldatud põhjustel tehakse ettepanek rahuldada Malta taotlus EGF/2007/08/MT/Tekstiilitööstus seoses koondamistega, mis tulenevad ettevõtjate VF (Malta) ja Bortex sulgemisest, sest on tõendatud, et kõnealused koondamised on põhjustatud olulistest struktuurimuutustest maailma kaubanduses, millel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, mis mõjutab omakorda kohalikku majandust. On tehtud ettepanek võtta kooskõlastatud individuaalsetesse teenustepakettidesse kuuluvad abikõlblikud meetmed kogusummas 1 362 207 eurot, millest fondist taotletav abisumma on 681 207 eurot.

Juhtum EGF/2007/10/PT/Lissabon-Alentejo

1. Portugali ametiasutused esitasid komisjonile taotluse 9. oktoobril 2007. Taotlus põhines määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis b sätestatud konkreetsetel sekkumiskriteeriumidel seoses NUTS II tasandi piirkondade NACE rev 2 sektoritega ja see esitati kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud 10-nädalase tähtaja jooksul.

2. Taotlus käsitleb 1549 koondamist NUTS II tasandi PT18 Alentejo piirkonna kahes ettevõtjas (Opel Portugal ja Johnson Controls) ja sellega külgnevas NUTS II tasandi PT17 Lissaboni piirkonna ettevõtjas (Alcoa Fujikura) üheksakuulise, 20. detsembrist 2006 kuni 20. septembrini 2007 kestnud vaatlusperioodi jooksul.

3. Koondamiste ja maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste vahelise seose analüüsi aluseks on järgmine teave. Koondamised on põhjustatud sellest, et maailma mootorsõidukite tootmises on kiirest vähenenud ühenduse osakaal, mis Rahvusvahelise Autotootjate Liidu kohaselt oli 2001. aastal 30,6 % (EL 15 puhul), kuid mis 2006. aastaks oli vähenenud 26,9 %-le (EL 25 puhul), vaatamata vahepealsele ELi laienemisele. Portugali mootorsõidukite tootmine on keskendunud eelkõige madalama väärtusega toodete turuosale, mida on muutused eriti mõjutanud,[5] ning sellest tulenevat survet peegeldab Portugali tootmisnäitajate vähenemine 251 000 sõidukilt 2002. aastal 227 000 sõidukini 2006. aastal. Samal ajavahemikul oli vähenemine Portugali sõiduautode tootmises veelgi silmatorkavam (182 000 sõidukilt 2002. aastal 143 000 sõidukini 2006. aastal).

Ka konkreetsed tootjad tundsid konkurentsisurvet. Ettevõtja General Motors kogutootmine Euroopas vähenes 2,03 miljonilt ühikult 2000. aastal 1,77 miljoni ühikuni 2006. aastal, mis tõi kaasa tootmisvõimsuse alakasutamise ja sellest tulenevalt tootmise koondumise kõige tõhusamatesse rajatistesse.

4. Seda arvesse võttes lõpetas Azambujas asuv Opeli tehas tootmise 20. detsembril 2006, mis tõi kaasa 945 koondamist, mis moodustab ligikaudu 40 % kõnealuses omavalitsuses asuvatest töötleva tööstuse töökohtadest. Sarnaselt mõjutas olukord ka mootorsõidukite tööstuse kahte Portugali tarnijat. Alcoa Fujikura, kes on mootorsõidukite elektriliste komponentide tootja (eelkõige ettevõtjale Auto Europa, kelle tootmine vähenes 137 000 ühikult 2001. aastal 82 000 ühikule 2006. aastal), sulges tootmise oma Seixalis asuvas tehases, mis tõi kaasa 440 koondamist. Johnson Controls (autode kerekomponentide tarnija, kelle peamised kliendid on Auto Europa ja General Motors / Opel) otsustas oma Portalegre tehases koondada 222 töötajat. Vaatlusperioodi jooksul registreeris end tööbüroos 1459 töötut töötajat, kes on hõlmatud käesolevas taotluses. Mootorsõidukite tööstuses töötanud töötute registreerimine kogu Portugali mandriosas oli kaheksakuulisel ajavahemikul 2007. aasta jaanuarist augustini 0,7 % kõrgem kui sama kaheksakuulise ajavahemiku jooksul 2006. aastal. Lissaboni ja Alentejo piirkonna puhul oli kõnealuse ajavahemiku jooksul töötuse kasv 7,5 %, mis näitab sektori ja piirkonna kriisi tõsidust 2007. aasta esimese kaheksa kuu jooksul.

Kõnealuseid asjaolusid arvestades võib tõdeda, et koondamistel on märkimisväärselt negatiivne mõju kohalikule majandusele Azambuja, Portalegre ja Seixali piirkondades.

5. Seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruse artiklis 6 sätestatud kriteeriumidele vastamisega on taotluses esile toodud järgmised aspektid. Portugal on kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mida ettevõtjad peavad võtma riigi õiguse või kollektiivlepingute kohaselt, ning et kavandatud meetmed on mõeldud töötajate toetuseks ja neid ei kasutata ettevõtjate või sektorite ümberkorraldamiseks. Portugali ametiasutused on kinnitanud, et abikõlblikud meetmed ei saa ega hakka saama toetust muudest ühenduse rahalistest vahenditest.

Eespool kirjeldatud põhjustel tehakse ettepanek rahuldada Portugali taotlus EGF/2007/010/PT/Lissabon-Alentejo seoses koondamistega, mis toimusid NACE 2 sektori (nr 29) üksteisega külgnevates Lissaboni ja Alentejo piirkondades asuvates kolmes ettevõtjas, sest on tõendatud, et kõnealused koondamised on põhjustatud olulistest struktuurimuutustest maailma kaubanduses, millel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, mis mõjutab omakorda kohalikku majandust. Tehakse ettepanek võtta kooskõlastatud individuaalsetesse teenustepakettidesse kuuluvad abikõlblikud meetmed kogusummas 4 851 350 eurot, millest fondist taotletav abisumma on 2 425 675 eurot.

Rahastamine

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi aasta kogueelarve on 500 miljonit eurot.

Komisjoni kavandatav eraldis fondist põhineb taotlejate esitatud teabel.

Fondist toetuse saamise taotluste põhjal, mis Malta esitas seoses ettevõtjate VF (Malta) Ltd ja Bortex Clothing Ind. Co Ltd sulgemise tõttu toimunud koondamiste mõjuga tekstiilitööstusele ja mis Portugal esitas seoses koondamistega autotööstuses, on rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakettide hinnanguline kogusumma järgmine:

Rahastatavad individuaalsed teenused (eurodes) |

Malta: Tekstiilitööstus 08/2007 | 681 207 |

Portugal: Autotööstus 10/2007 | 2 425 675 |

Kokku | 3 106 882 |

Pärast kõnealuste taotluste[6] läbivaatamist ning arvestades fondist eraldatava toetuse maksimumsummat vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 10 ja assigneeringute ümberpaigutamise ulatust, teeb komisjon ettepaneku kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid kogusummas 3 106 882 eurot , mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

Nimetatud toetussumma puhul jääb rohkem kui 25 % Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi aastasest maksimumsummast kasutada 2008. aasta viimase nelja kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikes 6.

Tehes käesoleva ettepaneku võtta kasutusele fond, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa suuruse osas. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes jõuab esimesena kokkuleppele fondi kasutamise ettepaneku eelnõu osas sobival poliitilisel tasandil, teavitada oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni.

Kummagi eelarvepädeva institutsiooni eriarvamuse korral kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumise.

Komisjon esitab ka ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2008. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste ja maksekohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕ UKOGU OTSUS

mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[7] eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[8] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[9]

ning arvestades järgmist:

(1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond“) asutati selleks, et osutada täiendavat abi koondatud töötajatele, kes kannatavad maailma kaubanduse struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ja aidata neil uuesti integreeruda tööturule.

(2) 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(3) 12. septembril 2007 esitas Malta taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses koondamisega tekstiilitööstuses, täpsemalt ettevõtjate VF (Malta) Ltd ja Bortex Clothing Ind Co Ltd koondatud töötajate heaks. Taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10.

(4) 9. oktoobril 2007 esitas Portugal taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses koondamisega autotööstuses, täpsemalt Azambujas asuva ettevõtja Opel, Seixalis asuva ettevõtja Alcoa Fujikura ja Portalegres asuva ettevõtja Johnson Controls koondatud töötajate heaks. Taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10.

(5) Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda nende taotluste põhjal rahalist toetust,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 3 106 882 eurot kulukohustuste ja maksekohustuste assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[1] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), ELT L 154, 21.6.2003, lk 1, nagu seda on hiljem muudetud.

[4] Rahandusministeeriumi majanduspoliitika osakonna SAMM–mudel, mida kasutatakse majanduspoliitika simulatsioonideks ja keskmise pikkusega prognooside raamistikuks.

[5] Nagu on juba tõendatud dokumentides SEK(2007) 881 ja SEK(2007) 882.

[6] Teated komisjonile Malta taotluse kohta võtta kasutusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond juhtumis VF (Malta) Ltd ja Bortex Clothing Ind. Co Ltd (SEK(2007) 1657) ja Portugali taotluse kohta seoses autotööstusega (SEK(2008) 102), mis sisaldavad komisjoni analüüsi taotluste kohta.

[7] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[8] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[9] ELT C […], […], lk […].