52008PC0086

TRADE-2008-1-00-00

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 15.2.2008

KOM(2008) 86 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kivisöekoksi impordi suhtes, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (koks 80+), ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

(esitanud komisjon)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed), mida on viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (edaspidi „algmäärus”), artikli 5 rakendamist. |

Üldine taust Käesolev ettepanek on tehtud algmääruse rakendamise raames ja tuleneb uurimisest, mis on läbi viidud kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Ei kohaldata. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on juba uurimise käigus olnud võimalus oma huve algmääruses sätestatud korras kaitsta. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmääruses ei ole ette nähtud üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab hinnatavate tingimuste põhjalikku loetelu. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetmete kokkuvõte 20. detsembril 2006. aastal algatas komisjon dumpinguvastase menetluse Hiina Rahvavabariigist pärit kivisöekoksi impordi suhtes, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (koks 80+). Uurimise käigus tuvastati asjaomase toote dumping, mis kahjustas ühenduse tööstusharu.. Samuti näitas uurimine, et puuduvad ühenduse huvidega seotud mõjuvad põhjused, mille tõttu oleks tulnud jätta dumpinguvastased meetmed kehtestamata. Seetõttu kehtestati komisjoni määruse (EÜ) nr 1071/2007 alusel ajutised dumpinguvastased meetmed. Edasise uurimise käigus leidsid esialgsed olulised järeldused kinnitust. Seepärast tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku lõplike meetmete kehtestamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärit kivisöekoksi impordi suhtes, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (koks 80+). |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed), mida on viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

Asjaomase meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Ei kohaldata nõudmist, mille kohaselt ühenduse, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult madal ja saavutatava eesmärgiga proportsionaalne. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: määrus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: muud õigusaktid ei oleks asjakohased, sest algmääruses ei nähta ette muid võimalusi. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

1. Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr …/..

[…],

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kivisöekoksi impordi suhtes, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (koks 80+), ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus”) ja eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

2. 20. detsembril 2006. avaldas komisjon teate,[2] millega algatati dumpinguvastane menetlus Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit kivisöekoksi, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (koks 80+), ühendusse importimise suhtes. 19. septembril 2007. aastal kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 1071/2007[3] (edaspidi „ajutine määrus”) HRVst pärit koksi 80+ impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

3. Märgitakse, et menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitasid kolm ühenduse tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 40 % ühenduse koksi 80+ kogutoodangust. Märgitakse, et ajutise määruse põhjenduses 2 osutatud suurusjärk „üle 30 %” osutus tegelikust väiksemaks; hilisema uurimise käigus leiti, et kaebuse esitajad esindasid tegelikult ligikaudu 40 % ühenduse kogutoodangust.

4. Nagu on nenditud ajutise määruse põhjenduses 12, uuriti kahju ja dumpingut ajavahemikus alates 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

B. JÄRGNENUD MENETLUS

5. Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärit koksi 80+ impordi suhtes esitasid mitmed huvitatud isikud kirjalikult oma märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

6. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Komisjon viis läbi põhjalikuma uurimise ühenduse huvide aspektide suhtes. Seoses sellega tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist üks täiendav kontrollkäik järgmisse ettevõttesse:

7. La Fonte Ardennaise, Vivier-Au-Court, Prantsusmaa – ühenduse kasutaja.

8. Lisaks külastati teabe kogumise eesmärgil Saksamaal Düsseldorfis asuvat Euroopa sulatuskodade assotsiatsiooni (CAEF). Väidetavate rakendamisega seotud probleemide täpsustamise eesmärgil külastati Belgias Antwerpeni ja Saksamaal Duisburgi tolliasutust.

9. Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärineva koksi 80+ impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

10. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti järeldustes asjakohased muudatused.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

11. Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 13–17. *

12. Eespool sedastatu põhjal otsustatakse lõplikult, et algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses on vaatlusalune toode ja võrdlusriigis USAs toodetud ja müüdud koks 80+ nagu ka ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud vastavad tooted samasugused.

D. DUMPING

13. Kuna koostöötasandi, võrdlusriigi valiku ja normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 18–28.

14. Hinnavõrdluse osas esitas ainus koostööd tegev eksportija komisjonile vastuväite seoses tema dumpinguhinna arvutamises sõelumisjärgseid menetlusi käsitleva kaebuse tagasilükkamisega, väites, et samasugust kaebust oli arvesse võetud kahju arvutamisel. Seetõttu võeti kaebus vastu ja normaalväärtust kohandati täiendavalt.

15. Kui algetapis hinnati kohanduse väärtust seoses füüsikaliste omaduste erinevusega, siis pärast läbivaatamist hinnatakse seda seoses võrdlusriigis toodetud toote ja Hiinast eksporditud toote kütteväärtuse näitajate ja suuruse erinevusega.

16. Kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 29–31.

17. Lõplik dumpingumarginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel tehasest hankimise tasandil algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt. Pärast eespool põhjendustes 12 ja 13 osutatud kohanduste tegemist on läbivaadatud lõplik üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, 61,8 %.

E. KAHJU

1. Ühenduse toodang ja ühenduse tootmisharu

18. Kuna ühenduse toodangu ja ühenduse tootmisharu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 34 ja 35.

2. Ühenduse tarbimine

19. Nagu osutatakse ajutise määruse põhjenduses 36, pööras komisjon uurimist jätkates eriti tähelepanu ühenduse tarbimise ühele osale, nimelt vaatlusaluse perioodi impordimahtudele. Uut ja põhjendatud teavet sellega seoses siiski ei saadud. Seetõttu, ja kuna huvitatud isikud ei ole esitanud vastuväiteid, mis seaksid kahtluse alla ühenduse tarbimise kindlakstegemiseks kasutatud meetodi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 36 ja 37.

3. Import asjaomasest riigist

a) Asjaomase impordi maht ja turuosa; impordihind

20. Nagu osutatakse ajutise määruse põhjendustes 36 ja 41, jätkas komisjon vaatlusaluse perioodi vältel impordimahu ja -hinna uurimist. Märgitakse, et ajutise määruse põhjenduses 42 on kirjaviga, kuna alates 2004. aastast kuni uurimisperioodini langesid hinnad 43 %, mitte 35 %, nagu on selles põhjenduses märgitud.

21. Uut ja põhjendatud teavet impordimahtude ja -hindade kohta siiski ei saadud. Seetõttu, ja kuna ükski huvitatud isik ei esitanud vastuväiteid, mis seaksid kahtluse alla kõnesoleva impordi mahtude ja hindade kindlaksmääramise meetodi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 38–42.

b) Hinna allalöömine

22. Koostööd tegev eksportiv tootja ja üks kasutaja on väitnud, et õigluse tagamiseks hinna allalöömisega seotud arvutustes tuleks ühenduse tootmisharu poolt samasuguse toote eest küsitava hinna ja vaatlusaluse toote impordihinna võrdlemisel teha kohandus seoses füüsikaliste omaduste erinevusega. Teiselt poolt väitsid teatavad ühenduse tootmisharu tootjad, et kuigi hüpoteetilises olukorras võiks mõne ühenduse tootja koksi 80+ kvaliteedil olla eriomadusi, mis õigustavad kõrgemat hinda, kinnitavad komisjonile kättesaadavad andmed, et kasutajad ei maksa kõrgemat hinda niinimetatud paremate kvaliteediomaduste eest, eriti olukorras, kus hinnad turuvallutusliku dumpingu tõttu langevad. Nimetatud ühenduse tootmisharu tootjad arvavad, et kasutaja tootmisharu ostuotsuste aluseks on üksnes Hiina tootele kehtestatud hind. Seetõttu ei pea nad õigustatuks seoses füüsikaliste omaduste erinevusega tehtavaid kohandusi. Kuna huvitatud isikutelt saadud kontrollitud teave tõestas, et samasuguste toodete ja vaadeldavate toodete niiskuse-, tuha-, lenduva materjali ja väävlisisalduses on erinevusi, mis eeldatavasti mõjutavad hindasid tavalistel turutingimustel, võeti koostööd tegeva Hiina tootja ja kasutaja kaebus vastu ning kõnesolevate erinevuste arvessevõtmiseks tehti täiendav kohandus.

23. Selguse huvides märgitakse, et vaatlusaluse toote ja ühenduse tootmisharu toodetud koksi 80+ võrdlemiseks samal kaubandustasemel tehti hinna allalöömisega seotud arvutustes sõltumatutele importijatele kasumimarginaali osas kohandus juba algastmel, ehkki seda ajutise määruse põhjenduses 43 eraldi ei nimetata. Nimetatud kohandus põhineb koostööd tegeva sõltumatu importija poolt uurimisperioodi vältel teatatud kontrollitud kulutasuvusel, mis jääb vahemikku 5–10 %.[4]

24. HRV ajutist hinna allalöömise marginaali muudeti vastavalt ja on jõutud järeldusele, et uurimisperioodi vältel müüdi vaatlusalust HRVst pärit toodet ühenduses hinnaga, mis lõi ühenduse tootmisharu müügihinna alla (väljendatuna protsendimäärana viimasest) 5,7 % võrra.

4. Ühenduse tootmisharu olukord

25. Kuna tootmise, tootmisvõimsuse ja selle rakendusastmete, müügimahu, turuosa, kasvu, varude, investeeringute ja dumpingumarginaali suuruse kohta uut ja põhjendatud teavet või väidet ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 46–50, 53–54 ja 60–61 esitatud järeldused.

a) Müügihinnad ühenduses

26. Algmääruse põhjenduses 51 esitatud müügihindasid korrigeeriti ning need on näidatud allolevas tabelis. Väikesed muudatused ei mõjuta ajutise määruse põhjendustes 51 ja 52 seoses ühenduse müügihindadega tehtud järeldusi.

2003 | 2004 | 2005 | uurimisperiood |

Ühiku hind EÜ turul (euro/tonn) | 154 | 191 | 243 | 198 |

Indeks (2003 = 100) | 100 | 124 | 158 | 129 |

b) Kulutasuvus, investeeringu tasuvus, rahavoog ja võime kaasata kapitali

27. Kulutasuvuse arvnäitajate arvutamine ajutise määruse kohaselt vaadati läbi ja parandati üks selles olnud viga. Allolevas tabelis esitatud korrektsed arvnäitajad ei mõjuta ühenduse tootmisharu kulutasuvuse arengu põhitendentsi kohta tehtud järeldusi, kuigi annavad ühenduse tootmisharu seisundist ebasoodsama pildi: ühenduse tootmisharu kulutasuvus langes 16,2 %lt 2005. aastal dramaatiliselt -3,8 %le uurimisperioodi vältel. Pärast seda korrigeerimist on kohandatud ka investeeringute tasuvuse arvnäitajaid, mis väljendavad investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsenti. Rahavoo arvnäitajad jäid samaks kui on ajutises määruses, selguse huvides on ka need allolevas tabelis esitatud.

2003 | 2004 | 2005 | uurimisperiood |

Kulutasuvus, EÜ müük sõltumatutele klientidele (protsent netomüügist) | 8,1 % | 15,0 % | 16,2 % | -3,8 % |

Indeks (2003 = 100) | 100 | 185 | 200 | -47 |

Investeeringute tasuvus (kasum protsendina investeeringute arvestuslikust puhasväärtusest) | 2,2 % | 19,2 % | 13,3 % | -13,3 % |

Indeks (2003 = 100) | 100 | 460 | 340 | -180 |

Rahavoog (tuhandetes eurodes) | 17 641 | 13 633 | 34 600 | 4 669 |

Indeks (2003 = 100) | 100 | 77 | 196 | 26 |

28. Kuna selles osas uusi märkusi ei tehtud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 58 ühenduse tootmisharu kapitali kaasamise võime kohta tehtud järeldused.

c) Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

29. Korrigeeriti ka ajutise määruse põhjenduse 59 ühenduse tootmisharu tööjõu tootlikkuse arvnäitajaid, mis on esitatud allolevas tabelis. Need korrigeeritud arvnäitajad tõestavad, et ühenduse tootmisharu tööjõu tootlikkus, mõõdetuna toodanguna (tonnidena) töötaja kohta aastas, suurenes veidi ajavahemikus alates 2003. aastast kuni uurimisperioodini. Selguse huvides on keskmist tööjõukulu aastas töötaja kohta iseloomustatud üksikasjalikumate arvnäitajatega kui seda oli tehtud ajutises määruses.

2003 | 2004 | 2005 | uurimisperiood |

Töötajate arv | 680 | 754 | 734 | 767 |

Indeks (2003 = 100) | 100 | 111 | 108 | 113 |

Tootlikkus (tonnides töötaja kohta) | 1 211 | 1 348 | 1 299 | 1 266 |

Indeks (2003 = 100) | 100 | 111 | 107 | 105 |

Tööjõukulud aastas töötaja kohta (eurodes) | 28 096 | 27 784 | 29 453 | 30 502 |

Indeks (2003 = 100) | 100 | 99 | 105 | 109 |

5. Järeldus kahju kohta

30. Pärast ajutise määruse avaldamist kaebas üks kasutaja, viidates ajutise määruse põhjendustele 64 ja 67, et komisjon oli teinud oma esialgsed järeldused kahju kohta – ja järelikult ka põhjusliku seose kohta – ainuüksi teatavate turunäitajate väidetavalt negatiivse arengu põhjal väga lühikese ajaperioodi vältel, selle asemel et hinnata kahju üldlevinud tava kohaselt kolme kuni nelja aasta jooksul. Kasutaja väide põhines eeldusel, et ühenduse tootmisharu ei kandnud mingisugust kahju kuni 2005. aasta lõpuni, mil eelnevad meetmed tunnistati kehtetuks. Kuna uurimisperiood lõppes 2006. aasta septembris, sai ühenduse tootmisharu kahjustav olukord kesta üksnes mõned kuud 2006. aastal.

31. Sellega seoses märgitakse kõigepealt, et ajutise määruse põhjendust 64, milles viidatakse teatavate kahjunäitajate arengule ajavahemikus alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini, tuleb lugeda koos sellele eelneva põhjendusega 63, kus on selgitatud kahjunäitajate arengut kuni 2005. aastani. Ajutise määruse kahjunäitajaid käsitlevatest põhjendustest selgub, et komisjon tegutses harjumuspärasel viisil ning kontrollis kahjunäitajate arengut ligi nelja-aastase ajaperioodi vältel, s.t 2003. aasta algusest kuni 2006. aasta septembrini. Nagu on märgitud põhjenduses 63, oli 2004. aasta koksi 80+ turul erandlik seetõttu, et HRVst pärineva impordi madalseis põhjustas turul tarnedefitsiiti ning mõned ühenduse koksi 80+ tootvad käitised suleti. 2004. aasta turuolukorra erandlikku laadi, mis peegeldus ka järgmise aasta näitajates, ükski huvitatud isik ei vaidlustanud. Aastatel 2004 ja 2005 saavutatud kõrgpunkte peeti erandlikeks ning nimelt seetõttu pööras komisjon erilist tähelepanu 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelise ajavahemiku kahjunäitajate väljatöötamisele. Tuletatakse meelde, et peamised rahanduslikud näitajad, eriti kulutasuvus, langesid dramaatiliselt mitte ainult ajavahemikus alates 2005. aastas kuni uurimisperioodini, vaid ka 2003. aasta võrdlemisel uurimisperioodiga.

32. Lisaks tuleks märkida, et mis tahes järelduste tegemine ühenduse tootmisharu olukorra kohta 2005. aasta lõpul selle tõsiasja põhjal, et ühenduse tootjad ei taotlenud meetmete lõpetamise läbivaatamist, oleks puhtalt spekulatiivne.

33. Seepärast tuleb tagasi lükata kaebus, milles väidetakse, et komisjon uuris kahjupilti, mis kehtis 2006. aastal üksnes mõne kuu jooksul.

34. Eespool läbivaadatud tegurid, s.t ühenduse tootmisharu kulutasuvus, investeeringute tasuvus ja tootlikkus ei mõjuta ajutises määruses osutatud suundumusi. Ka oli läbivaadatud allalöömise marginaal minimaalsest tasemest märgatavalt kõrgem. Sellest tulenevalt leiti, et ajutises määruses ühenduse tootmisharu kantud materiaalse kahju kohta tehtud järeldusi ei muudeta. Kuna uut ja põhjendatud teavet või väiteid ei ole esitatud, kinnitatakse need lõplikult.

F. PÕHJUSLIK SEOS

1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

35. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 22, on lõplikult otsustatud, et uurimisperioodi kestel lõid Hiinast pärit impordi keskmised hinnad ühenduse tootmisharu keskmisi hindu alla 5,7 % võrra. Allalöömise marginaali läbivaatamine ei mõjuta dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ajutise määruse põhjendustes 67–69 tehtud järeldusi.

2. Vahetuskursi kõikumised

36. Üks kasutaja väitis, et turuarengud pärast uurimisperioodi on tõestanud uurimisperioodil valitsenud olukorra erandlikkust ning et hinnad hakkasid pärast uurimisperioodi lõppemist taas tõusma. See kasutaja väitis, et oluline põhjus, miks hinnad uurimisperioodi kestel ajutiselt langesid, oli ebasoodne USA dollari vahetuskurss euro suhtes ja see, et koksi 80+ maailmaturuhinnad on üldiselt väljendatud USA dollarites ja et iga-aastaselt kokkulepitavaid hindasid on raske kohandada uuele valuutaolukorrale. Sellega seoses märgitakse, et uurimine on näidanud, et ühenduse tootmisharu müügihinnad ELi piires ei ole üldiselt väljendatud USA dollarites, vaid eurodes või muudes Euroopa valuutades. Uurimisperioodile järgnenud hinnatõus, millele nimetatud kasutaja oma kaebuses osutas ja mis langes kokku USA dollari veelgi nõrgema positsiooniga euro suhtes, ei toeta loogiliselt väidet selle kohta, et koksi 80+ hindade languse põhjustas USA dollari ja euro vahetuskursi negatiivne arengusuund.

3. Enda tekitatud kahju

37. Üks kasutaja on teatanud, et ühenduse tootmisharu hinnalangusest tuleneva väidetava kahju peamine põhjus oli mõnede Euroopa tootjate agressiivne hinnapoliitika, mistõttu nende müügihinnad olid Hiina impordihindadest madalamad. Uurimine aga ei andnud tõendeid teatavate Euroopa tootjate vahelise üldise agressiivse hinnapoliitika kohta. Leiti, et Euroopa tootjate vaheline konkurents toimub peamiselt piirkondlikel turgudel, mitte ühenduse tasandil, kuna märkimisväärsete transpordikulude tõttu müüvad tootjad tooteid geograafiliselt lähedases piirkonnas. Madalad hinnad, mida mõned tootjad ehk küsisid, võisid seega tekitada kahju üksnes Euroopa tootjatele. Ka ei tähenda teatavate Euroopa tootjate vaheline konkurents seda, et Hiina dumpinguhinnaga import sunniks neid üksteist rohkem üle trumpama, kui nad teeksid seda Hiina tootjatega ausalt konkureerides, ja seega ebastabiilsete hindadega müüma.

38. See kasutaja on ka väitnud, et põhiosa tarbimise kasvust ajavahemikus alates 2003. aastast kuni uurimisperioodini katsid ühenduse tootjad, mitte Hiinast pärit import. Absoluutarvudes võib see nii olla, kuid mitte suhteliselt väljendatuna: uurimine näitas, et Hiinast pärit impordi arvele, mille turuosa 2003. aastal oli 24 %, langes peaaegu pool tarbimise kasvust ajavahemikus alates 2003. aastast kuni uurimisperioodini.

39. Sama kasutaja kinnitas, et olukorras, kus tarbimine kasvas, ei olnud ühenduse tootmisharu suuteline suurendama oma turuosa seetõttu, et ta ei suurendanud oma tootmisvõimsust. Seetõttu tuli ühenduse tarbimise kasv katta Hiinast pärit impordiga. Kuid tõsiasi, et ühenduse tootmisharu ei suurendanud oma tootmisvõimsust samas taktis kasvava tarbimisega, näitab pigem investeerimiskeskkonna ebakindlust, mille põhjustas Hiina dumpinguhinnaga impordi hinnasurve, kui on ühenduse tootmisharu poolt kantud kahju põhjuseks.

40. Märgitakse, et ühenduse tootmisharu varuvõimsus uurimisperioodi ajal oli umbes 120 000 tonni, mille kasutamine ei oleks olnud majanduslikult elujõuline lahendus Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud hinnasurve tõttu. Sellele lisaks vähendas üks ühenduse tootja ajavahemikus alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini oluliselt oma tootmist ning lõpetas koksi 80+ tootmise pärast uurimisperioodi täielikult. Tootmisharu eripära tõttu hävitab tootmisprotsessi ajutine katkestamine tootmisseadmed (ahjud) ja taaskäivitamine nõuab suuri lisakulutusi. Tugeva hinnalangusega turuolukorras ei olnud majanduslikult otstarbekas investeerida töö lõpetanud ahjude taaskäivitamisse või uute ahjude ehitamisse.

41. Ka väitis üks huvitatud isik, et ühenduse tootmisharu väidetava kahju üheks peamiseks põhjuseks olid suurenenud tööjõukulud. Ent uurimine näitas, et ühenduse tootmisharus kasvas töötajate üldarv vaid ühe tootja puhul, kes vastavalt suurendas ka tootlikkust. Kuigi tootmine vähenes, hoidsid muud ühenduse tootmisharu tootjad oma tööhõivetaseme suhteliselt stabiilsena. Seda saab seletada kõnesoleva tootmisharu tootmisprotsessi olemusega, millest tulenevalt tootmisseadmete käigushoidmiseks vajalike töötajate arv peaaegu ei olene sellest, kas ettevõte töötab täie või alandatud võimsusega, kusjuures viimase puhul langeb tootlikkus ühes taktis tootmisega.

42. Igal juhul, isegi kui ühenduse tootmisharu tootjate tööjõukulud on olnud tarbetult suured tootmise vähendamise tõttu, ei saa need olla kahju oluline põhjus, kuna tööjõukulude muutumine on avaldanud ühenduse tootmisharu üldisele kulutasuvusele vaid minimaalset mõju. Näitlikustamiseks võib öelda, et tööjõukulude kasv (1,8 miljonit eurot) vastab vähem kui ühe protsendipunkti kaotusele ühenduse tööstusharu üldisest kulutasuvusest, mis ajavahemikus alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini langes 16,2 %lt -3,8 %le (kasum vähenes umbes 39 miljoni euro võrra).

4. Tooraine hind, looduslikult ebasoodsad toorainele juurdepääsu tingimused

43. Seoses toorainehindadega, mida on põhjalikumalt kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 75, märgitakse, et läbivaadatud arvutused on tõestanud, et vaatlusalusel perioodil moodustas koksi 80+ tootmiseks kasutatav põhitooraine, koksisüsi, ligikaudu 60 % ühenduse tootmisharu koksi 80+ tootmiskuludest.

44. Üks huvitatud isik väitis, et koksisöe kui põhitoorainega seotud kulude suurenemine tabas ühenduse tootmisharu valusamini kui Hiina tööstust, kuna viimasel on lihtne juurde pääseda toorainele, mis muudab ühenduse tootmisharu konkurentsivõimetuks isegi dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Sellega seoses märgitakse kõigepealt seda, et kuna Hiina eksportivate tootjate poolne koostöö on väga piiratud, ei ole võimalik teha üldiseid järeldusi Hiina eksportivate tootjate toorainele juurdepääsu lihtsuse kohta. Ka tuleb märkida, et üks ühenduse tootmisharu tootja, kelle arvele langeb oluline osa kogu ühenduse tootmisharu toodangust, kasutab kohalikku päritolu koksisütt. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 76, oli ühenduse tööstusharul kuni uurimisperioodini võimalik tooraine hinnatõusu müügihindadele üle kanda. Lisaks märgitakse, et kättesaadava turuteabe kohaselt kasutab ka Hiina osaliselt imporditud toorainet, vedades Austraaliast sisse suuri koguseid koksisütt.

45. Teine huvitatud isik andis mõista, et põhjuslike seoste analüüs ei ole täpne ja et ta ei saa aru, kuidas sai juhtuda, et ühenduse tootmisharu, mis oli tulutoov 2003. aastal, sattus uurimisperioodi ajal kahjumisse ja ei suutnud katta oma kõrgeid toorainekulusid, kuigi ühenduse tootmisharu müügihindade tõus 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel oli suurem kui tooraine hinnatõusu mõju.

46. Sellega seoses märgitakse, et ühenduse tootmisharu müügihinnad olid uurimisperioodi jooksul tõepoolest kõrgemad kui 2003. aastal (vaata ajutise määruse põhjendust 51), kuid toorainehinnad, mis moodustavad tootmiskuludest põhiosa, olid proportsionaalselt veelgi kõrgemad (vaata ajutise määruse põhjendust 75 ning põhjendust 41 eespool). Seetõttu lükatakse kaebus tagasi.

5. Järeldus põhjusliku seose kohta

47. Kuna uut või põhjendatud teavet või väidet ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 67–80, välja arvatud eespool osutatud põhjendustes 67 ja 75 tehtud muudatused.

48. Kooskõlas eespool öelduga loetakse ajutine järeldus põhjusliku seose kohta ühenduse tootmisharu poolt kantud materiaalse kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel kinnitatuks.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Arengud pärast uurimisperioodi

49. Nii teatavatelt ühenduse tootmisharu tootjatelt kui ka koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt ja kasutajatelt laekus märkusi selle kohta, et tuleks arvesse võtta teatavaid olulisi uurimisperioodi järgseid arenguid. Eeskätt olid need märkused seotud koksi 80+ turuhindade märgatava tõusuga niihästi Hiinast pärit impordi hindade kui ühenduse tootmisharu müügihindade osas.

50. Nimetatud huvitatud isikud peavad impordihindade tõusu peamiseks põhjuseks Hiina valitsuse poolt energiatõhusate materjalide, kaasa arvatud koksisöe, ekspordi piiramiseks rakendatud teatavaid meetmeid, mille alla kuuluvad näiteks ekspordimaksu tõstmine ja ekspordilubade andmise piiramine. Üks kasutaja on väitnud, et tõenäoliselt on need meetmed pikaajalised, kuna tulenevad struktuurilistest muutustest Hiina poliitikas, mis näevad ette, et selliseid pooltöödeldud energiakaupu nagu näiteks koks 80+ hoitakse siseturu jaoks, et luua kohapealt pärinevat lisandväärtust. Teiselt poolt on ühenduse tootmisharu tootjad kinnitanud, et praegune kõrge hinnatase on ajutine ja et seda on võimalik muuta mis tahes ajahetkel üksnes HRV valitsuse otsuse alusel. Sama kasutaja on ka väitnud, et kuna müügihinnad on pärast uurimisperioodi oluliselt tõusnud, on ühenduse tootjate kulutasuvuse tase praegu kõrge. Selle kasutaja arvates iseloomustab ühenduse tootmisharu müügihindasid pikaaegne tõusutendents, kuna kivivillatööstuse tarbimine on märkimisväärselt kasvanud ja ELi tootmisvõimsus ei ole suurenenud, eriti aga seetõttu, et dramaatilised muudatused Hiina poliitikas on oluliselt vähendanud HRV eksporti.

51. Seoses sellega, et see kasutaja andis mõista, et väidetud pikaajalisus, mida i) Hiina ekspordi piiratusele ja ii) ühenduse tööstusharu väidetavalt kõrgele kulutasuvusele ennustatakse, on vastuolus dumpinguvastaste meetmete rakendamise põhjendustega, märgitakse kõigepealt, et kuigi on õige, et Hiina valitsus on kasutusele võtnud energiatõhusate materjalide eksporti piiravad meetmed, puudub igasugune teave, mille põhjal võiks teha järeldusi nimetatud meetmete ajalise kestuse kohta. Vastupidiselt sellele väitele on varasemad, eriti 2004. ja 2005. aasta kogemused, tõestanud, et ekspordi mõjutamisest poliitika abil võidakse üsna kiiresti loobuda. Teiseks ei võeta algmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt tavaliselt arvesse uurimisperioodile järgnenud perioodi dumpingu ja kahju kohta käivat teavet.

52. Ajutise määruse põhjenduses 112 märgitakse, et on täheldatud Hiinast pärit koksi 80+ impordihinna olulist tõusu ja et seda on arvesse võetud ka meetme vormi valikul, milleks on minimaalne impordihind. Lisaks ajutisele määrusele kinnitavad kõrgete, kahjustavaid tasemeid ületavate impordihindade jätkumise tendentsi ka avaldatud turuaruanded ja komisjonile kättesaadav teave koksi 80+ impordi kohta HRVst pärast ajutiste meetmete rakendamist. Nagu põhjenduses 75 on osutatud, on seda asjaolu arvesse võetud ka kavandatud lõpliku meetme puhul, milleks on valitud minimaalne impordihind.

53. Teatavad ühenduse tootjad on väitnud, et uurimisperioodi järgsed kõrged impordihinna tasemed tulenesid ka lahtise lasti mereveo prahihinnast, mis pärast uurimisperioodi oluliselt tõusis ja kruvis üles vaatlusaluse toote CIF-hinna. Nad väitsid, et kuna minimaalne impordihind määratakse kindlaks CIF-hinna põhjal, ei lahenda see dumpinguhinnaga impordiga seotud probleeme, kuna mereveo prahihinda sisaldavad impordihinnad vastavad minimaalsele impordihinnale. Seoses sellega märgitakse kõigepealt, et algmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt uurimisperioodi järgse perioodi dumpingu kohta käivat teavet tavaliselt arvesse ei võeta. Lisaks ei ole nimetatud ühenduse tootjad ka täpsustanud, kuidas tuleks antud juhul väidetud mereveo prahihindade tõusu nende arvates arvesse võtta.

54. Need ühenduse tootjad on ka väitnud, et uurimisperioodi toorainekuludel põhinev minimaalne impordihind ei ole piisav dumpinguhinnaga impordi kahjustava mõju kõrvaldamiseks, kuna pärast uurimisperioodi on mereveo prahihinnad oluliselt tõusnud, mõjutades põhitooraineks oleva koksisöega seotud kulusid, mille ühenduse tootmisharu hangib peamiselt ülemeremaadest. Sellega seoses korratakse taas, et algmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt uurimisperioodi järgse perioodi kohta käivat teavet tavaliselt arvesse ei võeta. Ka ei ole ühenduse tootmisharu tootjad kvantitatiivselt määratlenud väidetava mereveo prahihindade tõusu mõju ühenduse tootmisharu koksi 80+ tootmiskuludele, välja arvatud see, et nad on esitanud mõned mereveo prahihindade kohta avaldatud turuaruanded. Kuid need ei võimalda teha piisava täpsusastmega arvutusi ühenduse tootmisharule kui tervikule avaldatava mõju kohta, võttes arvesse eriti seda, et ühenduse tööstusharu tootjad hangivad oma tooraine paljudest erinevatest allikatest ja et ühte suurt ühenduse tootmisharu tootjat mereveo prahihindade tõus ei mõjuta, kuna ta kasutab kohaliku päritoluga toorainet. Seetõttu lükatakse ühenduse tootjate väide tagasi.

2. Ühenduse tootmisharu huvi

55. Lisaks eespool põhjendustes 47–50 käsitletud uurimisperioodi järgsete arengute kohta tehtud märkustele väitis üks kasutaja, et ühenduse tootmisharu meetmete rakendamisega seotud huvide analüüsimisel on aluseks võetud üksnes uurimisperioodiga seotud järeldused, mitte kogu kahju uurimise periood. Sellega seoses märgitakse, et analüüs, mis käsitleb dumpinguvastaste meetmete rakendamise või rakendamata jätmise võimalike tagajärgede mõju ühenduse tootmisharule, on tuletatud kahju analüüsist, mille koostamisel võttis komisjon aluseks kahjunäitajate arengu kogu vaatlusaluse perioodi vältel ja mida on käsitletud põhjendustes 28 ja 29. Seetõttu lükatakse see kaebus tagasi.

56. Kuna uut või põhjendatud teavet või väidet ei ole sellega seoses esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 82–84 ühenduse tootmisharu huvide kohta tehtud järeldused.

3. Ühenduses asuvate sõltumatute importijate/edasimüüjate huvid

57. Kuna importijad/edasimüüjad ühtegi märkust ei esitanud, kinnitatakse algmääruse põhjendused 85–87.

4. Kasutajate huvid

a) Kivivillatootjad

58. Kuna uut ja põhjendatud teavet või väidet ei esitatud, kinnitatakse algmääruse põhjendused 89–91. Kinnitatakse, et hindade allalöömise marginaali taseme tollimaksul oleks väga piiratud mõju koostööd tegevate kivivillatootjate tootmiskuludele, mis hüpoteetiliselt suureneksid maksimaalselt umbes 1% võtta, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 98.

b) Valukojad

59. Pärast algetappi on komisjon tõhustanud uurimist seoses meetmete võimaliku mõjuga kasutajatele, eriti valukodadele. Selleks nõuti täiendavat teavet Euroopa sulatuskodade assotsiatsioonilt (CAEF) ja riiklikelt sulatuskodade ühendustelt. Saadud teave kinnitab esialgseid järeldusi, mis põhinevad kasutajatele saadetud küsimustike vastustel ja on esitatud ajutise määruse põhjendustes 93 ja 94, kus väidetakse, et koksi 80+ mõju valukodade tootmise kogukuludele on suhteliselt tagasihoidlik. Tuvastati, et kuigi koksi 80+ osa kasutajate tootmiskuludes on tooteti erinev, jääb see vahemikku 2–5 %.

60. Ajutise määruse põhjenduses 93 on märgitud, et valukodade kulutasuvus jääb arvutuste kohaselt vahemikku 2–6 %. See vastab CAEFi poolt esitatud ja 2006. aastal 93 valukoja kulutasuvusuuringust saadud teabele, mille kohaselt valutööstuse keskmine kulutasuvus oli 4,4 % (keskmine marginaal oli 2,8 % autotööstuse ja 6,4 % masinatööstuse jaoks tootvatel valukodadel).

61. Eespool nimetatud täiendav teave on ka kinnitanud esialgseid järeldusi selle kohta, et hindade allalöömise marginaali taseme tollimaksul oleks väga piiratud mõju valukodade tootmiskuludele, mis hüpoteetiliselt suureneksid maksimaalselt umbes 1 % võrra. Märgitakse, et suure osa ajutise määruse põhjenduses 93 osutatud analüüsiga hõlmatud valukodade osas on see protsent isegi ühest väiksem.

62. Mõned huvitatud isikud on väitnud, et Euroopa valukodade madala keskmise kasumimarginaali tõttu ei suuda nad vastu pidada koksi 80+ hindade olulisele tõusule, mida neil on väga raske üle kanda oma klientidele. Sellega seoses märgitakse, et ei saa välistada, et mõned valukojad ei suuda koksi 80+ praegustele hinnatasemetele vastu pidada. uurimisperioodi järgset hindade tõusu ei saa siiski dumpinguvastaste meetmete arvele kirjutada, sest ajutise määrusega rakendatud minimaalne impordihind jääb praegusest turuhinna tasemest märgatavalt allapoole ja hinnatõusud algasid juba enne ajutise määruse rakendamist.

c) Tarnekindlus

63. Mõned kasutajad on ka korranud oma varasemaid väiteid seoses koksi 80+ tarnekindlusega, väites, et võetavad meetmed mõjutavad dramaatiliselt EÜ kasutaja tootmisharu, mille jaoks koks 80+ on strateegilise tähtsusega tooraine. Kuid samaaegselt on nad kinnitanud, et dumpinguvastastel meetmetel on üksnes marginaalne (kui üldse) mõju Hiina ekspordile. Lisaks on käesoleval juhul vastu võetud dumpinguvastaste meetmete vorm ja tasand kavandatud nii, et need toimivad ühenduse tootmisharu turvavõrguna, tekitamata seejuures kunstlikke turumoonutusi, mis kahjustaksid kasutaja tootmisharu. Uurimine näitas, et tarnete kokkukuivamise oht (kui see üldse tekib) võib tuleneda võimalikust siseriikliku nõudluse suurenemisest Hiinas ja Hiina praegusest poliitikast, millega piiratakse energiatõhusate kaupade eksporti, mitte aga dumpinguvastastest meetmetest.

5. Järeldus ühenduse huvide kohta

64. Eespool nimetatud ühenduse kasutajate huvide täiendav analüüs ei ole muutnud sellega seoses tehtud ajutisi järeldusi. Isegi kui teatavatel juhtudel langeb koormus täielikult kasutajale/importijale, on selle kahjulik finantsmõju viimatinimetatutele igal juhul väheoluline. Sellest tulenevalt otsustatakse, et ajutises määruses ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi ei muudeta. Kuna muid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse need lõplikult.

H. LÕPLIKUD MEETMED

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

65. Ajutises määruses võeti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel aluseks maksueelne kasumimarginaal, mis vastas ühenduse tootmisharu poolt aastatel 2003–2005 saavutatud keskmisele kasumimarginaalile, ja mis esialgsete arvutuste kohaselt moodustas 15,3 % käibest. See loeti maksueelseks kasumimarginaaliks, mida seda tüüpi tootmisharu võis usutavasti saavutada sektori tavalistes konkurentsitingimustes, s.t dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

66. Mitmed huvitatud isikud vaidlustasid ajutiselt kasutatud kasumimarginaali taseme. Üks kasutaja kaebas, et 15,3 %line kasuminorm on liiga kõrge, väites, et ühenduse tootmisharu poolt 2004. ja 2005. aastal saavutatud kasumitasemed olid erandlikud, kuna siis oli puudus Hiina koksist 80+ nii suur, et sel ajal kehtinud dumpinguvastased meetmed peatati. See kasutaja väitis, et puudub põhjendatud hinnang sellele, miks kasutati kasumimarginaali, mis oli oluliselt kõrgem eelmises uurimises kasutatud kasumimarginaalist. Märgitakse, et eelmise uurimise lõppetapil kasutatud kasumimarginaal oli 10,5 %.

67. Koostööd tegev Hiina eksportija kordas väidet, mille kohaselt ajutist kasumimarginaali on moonutanud 2004. ja 2005. aasta kõrged kasumid, mis saadi tänu erandlikele turutingimustele. See eksportiv tootja kaebas, et koks 80+ on kaubalaadne toode ning et 5 %line kasumimäär oleks suuremas kooskõlas varem kaubalaadsete toodete puhul kasutatud kasumimääradega.

68. Teisalt on mõned ühenduse tootmisharu tootjad kaevanud, et 15,3 %line kasumimarginaal ei ole piisav kahju kõrvaldamiseks, kuna nimetatud tootjate kasumitase oli olnud kõrgem siis, kui puudus dumpinguhinnaga impordi tekitatud hinnasurve. Nad kaebasid, et 15,3 %line kasumimarginaal ei võimalda ühenduse tootjatel teha kohustuslike keskkonnanõuete täitmiseks vajalikke investeeringuid ning renoveerida või taasavada suletud tootmisüksusi. Kaebuses märgiti, et selline ühenduse tootmise uuendamine aitaks ühenduse tootjatel rahuldada suurenenud nõudlust koksi 80+ järele. Kuid kõnealused ühenduse tootjad ei ole esitanud täpset numbrilist kasumimarginaali, mis nende arvates oleks mõistlik.

69. Esiteks märgitakse, et läbivaadatud järelduste põhjal põhjenduses 25 osutatud kulutasuvuse kohta leiti, et aastatel 2003–2004 oli kulutasuvuse kaalutud keskmine tegelikult 13,1% ajutise määruse põhjenduses 107 märgitud 15,3 % asemel.

70. Teiseks on kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid saadud märkuste põhjal läbi vaadatud. Leiti, et võrdlusuuringuks kasutatud aastaid võiks tavaolukorras loomulikult pidada mitteesindavateks seetõttu, et 2004. aasta oli erandlikult hea kasumiaasta (15 %), mille põhjuseks oli Hiinast pärit koksi suur puudus turul. See erandlik olukord mõjutas 2005. aastat (16,2 %). Teiselt poolt oli aga ühenduse tootmisharu 2003. aastal alles toibumas läbitud dumpingust, mis peegeldus mõnevõrra madalamas kasumimarginaalis (8,1 %). See-eest eelmises uurimises kasutatud 10,5 %lise plaanitud kasumi aluseks olid kolm järjestikust aastat (1995–1997) ajast enne Hiinast pärit impordi turuosa suurenemist. Seetõttu näib see asjakohasemalt kajastavat kulutasuvust, mille seda tüüpi tööstusharu võib saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

71. Nagu teatavate väidete puhul, mis käsitlevad teatavatele ühenduse tootjatele investeeringuteks vajalikku kasumimarginaali, märgitakse ka siin, et kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramisel on see kriteerium ebaoluline. Muidugi peab kõnesoleva kahju kõrvaldamiseks vajaliku sihthinna arvutamiseks kasutatud kasumimarginaal olema piiratud kasumimarginaaliga, mida ühenduse tootmisharu peaks mõistlikuks tavalistes konkurentsitingimustes, s.t dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

72. Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et on mõistlik oletada, et ühenduse tööstusharu saavutab dumpinguhinnaga impordi puudumisel 10,5 %lise maksueelse kasumimarginaali, ning seda kasumimarginaali kasutati ka lõppjäreldustes.

73. Hinna allalöömise arvutuste jaoks kohandatud Hiinast pärit impordi hindu (vaata põhjendusi 20 ja 21) võrreldi uurimisperioodi kestel samasuguse ühenduse turul ühenduse tootmisharu poolt müüdava toote mittekahjustava hinnaga. Mittekahjustav hind saadi ühenduse tootmisharu müügihinna kohandamisega selliselt, et see kajastab kasumimarginaali praeguseks läbivaadatud kujul (vaata põhjendus 70)). Võrdlemisel saadud vahe, väljendatud protsendina kogu CIF-impordi väärtusest, oli 23,0 %, s.t väiksem kui tuvastatud dumpingumarginaal.

74. Juhul kui ükski eksportiv tootja ei oleks nõudnud individuaalset kohtlemist, oleks arvutatud üks üleriigiline kahju kõrvaldamise tase kõikide HRV eksportijate jaoks.

2. Lõplikud meetmed

75. Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud järelduste valguses ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale leitud tasemele. Sellisel juhul peaks tollimaksu määr olema kindlaks määratud tuvastatud kahju tasemel.

76. Eespool öeldu põhjal peaks lõplik tollimaks olema 23,0 %.

3. Meetmete vorm

77. Ajutise määrusega kehtestati dumpinguvastane tollimaks minimaalse impordihinna vormis. Et kaalutlused, mille põhjal minimaalne impordihind valiti ajutise määruse põhjenduses 112 osutatud meetme vormiks, kehtivad ka praegu, ja kuna ei ole esitatud seda valikut vaidlustavaid märkusi, kinnitatakse minimaalne impordihind meetme vormiks.

78. Nagu osutatakse ajutise määruse põhjenduses 117, analüüsis komisjon lisaks minimaalsele impordihinnale kohaldatava indekseerimissüsteemi tasuvust. Sel eesmärgil tutvus komisjon erinevate indekseerimisvõimalustega, eeskätt koksisöe, koksi 80+ peamise tooraine, hinnaarenguga. Ka on teatavad ühenduse tööstusharu tootjad nõudnud minimaalse impordihinna sidumist koksisöe kuludega. Siiski leiti, et koksi 80+ hinnakõikumisi ei saa piisavalt põhjendada koksisöe või mõne muu olulise sisendi hinnaarenguga. Seetõttu otsustati, et minimaalset impordihinda ei indekseerita.

79. Minimaalse impordihinna suurus saadakse kahjumarginaali kohaldamisel ekspordihindadele, mida on kasutatud kahju kõrvaldamise taseme arvutamiseks uurimisperioodi vältel. Sel viisil arvutatud lõpliku minimaalse impordihinna suurus on 215 eurot tonni kohta.

4. Rakendamine

80. Kuna meetmete rakendamise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse algmääruse põhjendused 114–116.

81. Tunti muret, kas need meetodid on kohaldatavad koksi mõõtmise meetodi suhtes koksi 80+ ja koksi 80- osakaalu määramisel segasaadetise puhul. Uurimine näitas, et koksi 80+ importijad rakendavad rangeid kriteeriume lisaks muule ka suuruse ja niiskusesisalduse osas ning et ostetud toote saabumisel ühendusse teeb importija kontrollmõõtmise, et olla kindel, et neist kriteeriumitest on kinni peetud. Koksi põhikasutaja EÜs on sertifitseeritud ISO 9001:2000 või sellega samaväärse kvaliteedijuhtimise süsteemi kohaselt, mis näeb ette, et igal saadetisel peab kaasas olema päritolusertifikaat ja vastavussertifikaat. Selliseid vastavussertifikaate, mis kinnitavad ka mõõtmelisi spetsifikatsioone, võivad nõuda rakendustolliasutused deklaratsioonis sisalduvate üksikasjade täpsuse kontrollimiseks.

82. Tootmisharus kohaldatakse standardeid ISO 728:1995 ja ISO 18238:2006, mis määravad kindlaks vastavalt mõõtemeetodi ja mõõdetavast koksist proovide võtmise meetodi. Tõsiasi, et importiv tööstusharu neid standardeid juba kohaldab, näitab nende kohaldatavust ja seega ka asjakohasust nimetatud meetmete rakendamisel.

I. AJUTISE TOLLIMAKSU LÕPLIK KOGUMINE

83. Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt tuleks ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kivisöekoksi impordi suhtes, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (koks 80+) ja mis kuulub CN-koodi ex 2704 00 19 (TARICi kood 2704 00 19 10) alla. Tükkide läbimõõt määratakse kindlaks vastavalt ISO 728:1995 normile.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud toodete suhtes, suuruseks on minimaalse impordihinna (215 eurot tonni kohta) ja ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist saadud vaba netohinna vahe kõigil neil juhtudel, kui viimatinimetatu on minimaalsest impordihinnast väiksem.

3. Kui tarnitakse kivisöekoksi segu, mis sisaldab nii üle 80 mm tüki läbimõõduga kui ka väiksema tüki läbimõõduga kivisöekoksi, kohaldatakse samuti proportsionaalselt dumpinguvastast tollimaksu kivisöekoksi suhtes tüki läbimõõduga üle 80 mm, välja arvatud juhul, kui on kindlaks määratud, et tüki läbimõõduga üle 80 mm kivisöekoksi kogus ei ületa 20 % segaveose kuivaine netomassist. Kivisöekoksi, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm, kogust segaveoses saab kindlaks määrata proovide põhjal vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92[5] artiklitele 68–70, kus lisaks muule on sätestatud, et tolliasutus võib deklarandilt nõuda muude dokumentide esitamist, et kontrollida tollideklaratsiooni andmete õigsust; vaadata läbi kauba ja võtta kauba analüüsiks või üksikasjalikuks läbivaatamiseks proove. Juhul, kui kivisöekoksi, tüki läbimõõduga üle 80 mm, kogus määratakse kindlaks proovide põhjal, võetakse proov vastavalt standardile ISO 18238:2006.

4. Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist saanud kahjustada ning sellest tingituna jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93[6] artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud minimaalset impordihinda protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jagamisele. Tasumisele kuuluv tollimaks on siis võrdne vähendatud minimaalse impordihinna ja vähendatud netohinna vahega ühenduse piiril enne tollivormistust.

5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1071/2007 kohaselt tuleks Hiina Rahvavabariigist pärit kivisöekoksi, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (koks 80+), impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad määruse artikliga 1 kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplikku tollimaksu, vabastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

[…]

eesistuja

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

[2] ELT C 313, 20.12.2006, lk 15.

[3] ELT L 244, 19.9.2007, lk 3.

* Selguse huvides märgitakse, et ajutise määruse ingliskeelse versiooni põhjenduses 14 kasutatud väljend „isolation industries” on kirjaviga ja see tuleb asendada mõistega „insulation industries”.

[4] Konfidentsiaalsuse säilitamiseks on arvnäitaja esitatud üksnes suurusjärguna.

[5] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

[6] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 214/2007 (ELT L 62, 1.3.2007, lk 6).