Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52008IP0637

    e-kohtu keskkond Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008 . aasta resolutsioon soovitustega komisjonile e-kohtu keskkonna küsimuses (2008/2125(INI))
    LISA

    ELT C 45E, 23.2.2010, p. 63–70 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    23.2.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    CE 45/63


    e-kohtu keskkond

    P6_TA(2008)0637

    Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile e-kohtu keskkonna küsimuses (2008/2125(INI))

    (2010/C 45 E/12)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

    võttes arvesse nõukogu juriidiliste andmete töötlemise töörühma (e-kohtud) tööd;

    võttes arvesse komisjoni 30. mai 2008. aasta teatist e-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamise kohta (KOM(2008)0329);

    võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni pidevat tööd selles valdkonnas;

    võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

    võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0467/2008),

    A.

    arvestades, et nõukogu otsustas 2007. aastal alustada tööd info- ja sidetehnoloogia kasutamise arendamiseks justiitsvaldkonnas, eeskätt Euroopa portaali loomisega;

    B.

    arvestades, et kuna Euroopas on piiriülestesse kohtuvaidlustesse kaasatud arvatavalt umbes 10 miljonit inimest, on hädasti vaja suurendada infotehnoloogiale eraldatavaid ressursse, et tagada kodanikele parem õiguskaitse, tõhustada ja lihtsustada kohtumenetlusi, lühendada piiriüleste kohtuvaidluste menetlustähtaegu ja vähendada tegevuskulusid;

    C.

    arvestades, et e-kohtu mõiste on lai, hõlmates üldisemalt elektrooniliste tehnoloogiate kasutust justiitsvaldkonnas, ning arvestades, et see mõiste hõlmab hulgaliselt küsimusi, mis ei tarvitse olla seotud e-õiguskeskkonna kontseptsiooniga sellisel kujul, nagu seda tõlgendab komisjon oma eespool nimetatud 30. mai 2008. aasta teatises ja nõukogu e-kohtu töörühm;

    D.

    arvestades, et õige rakendamise korral võib infotehnoloogia Euroopa kohtu- ja õigussüsteemile ligipääsu ja selle tõhusust märkimisväärselt paremaks muuta; arvestades, et kuna siseturg on üha enam lõimunud ja liikuvus Euroopas üha suureneb, siis on tõenäoline, et sagenevad ka probleemid, millega piiriülene kohtusüsteem kokku puutub, nagu keel, vahemaad ja võõras õigussüsteem; arvestades, et neid probleeme saab info- ja sidetehnoloogia asjakohase kasutamisega siiski mingil määral leevendada, parandades sel moel mitte ainult õiguskaitse kättesaadavust Euroopa kodanikele, vaid edendades ka ühtse turu tõhusust;

    E.

    arvestades, et nagu seda toonitatakse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni aruandes info- ja sidetehnoloogiate kasutamise kohta Euroopa kohtutes, ei ole elektrooniliste tehnoloogiate kasutamisel justiitsasjadele alati positiivset mõju ning heade tulemuste saavutamiseks tuleb võtta institutsioonilisi ja strateegilisi meetmeid;

    F.

    arvestades, et pikemas perspektiivis nõuab infotehnoloogia vahendite kasutamine vaidluste lahendamisel menetlusnormide põhjalikku muutmist, samuti muudatusi õigusaktide algatamise ja väljatöötamise osas, ning õiguskaitse tõhus kättesaadavus nõuab registrite (äriregistrite, ettevõtete registrite, maaregistrite, testamendiregistrite jne) ühendamist; arvestades, et parlament on juba tundnud muret vajaduse pärast ühitada õiguskaitse kättesaadavust paremini infotehnoloogia kasutamisega väikeste nõuete menetlemisel, Euroopa täitekorralduses ja lepitamisel; arvestades, et infotehnoloogia kasutamist tuleb julgustada kõikides valdkondades, kaasa arvatud dokumentide esitamine, edastamine ja kättetoimetamine, tõendite esitamine ja õigusabi taotluste käsitlemine, ning seega peab see peegelduma kõikides tulevastes õigusloome ettepanekutes; arvestades, et samme elektrooniliste dokumentide, võlgnike vara läbipaistvuse ja tõendite valdkonnas võiks juba kaaluda;

    G.

    arvestades, et mõte luua e-kohtu portaal/võrk on teretulnud, kuid samas tuleb hoolt kanda selle eest, et tagatud on nii ELi kodanike kui ka ELi õigusala töötajate vajadustega arvestamine, ning hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust, pakkudes teabele juurdepääsuks läbipaistvaid ja lihtsaid vahendeid; arvestades, et see lihtsustaks ELi kodanike ja riigiasutuste vahelisi suhteid ning ELi sammud justiitsvaldkonnas peaksid kuriteoohvritele, kahtlusalustele ja kohtuteenuste kasutajatele üldiselt kasu tooma nende igapäevaelus; arvestades, et selleks, et portaal/võrk oleks tõepoolest tulemuslik, tuleks see samas lisada katseprojektina EÜ asutamislepingu artiklis 154 määratletud üleeuroopaliste võrkude raamistikku ning töötada välja Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) abil vastavalt komisjoni 29. septembri 2008. aasta teatisele (KOM(2008)0583);

    H.

    arvestades, et kuna ainult 50 protsendil Euroopa kodanikest on juurdepääs Internetile, tuleks e-kohtute teenuste arendamisel ja rakendamisel järgida täielikult läbipaistvuse põhimõtet, põhimõtet, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed, ja avaliku kontrolli põhimõtet ning see peaks vähemalt üleminekuperioodil olema täiendav ja vabatahtlik liikmesriikide senise praktikaga võrreldes;

    I.

    arvestades, et olemasolevad portaalid on algelised, segased ega ole kasutajasõbralikud, ning arvestades, et informatsiooni, elektrooniliste süsteemide ja registrite kättesaadavuse parandamiseks tuleks rakendada parimaid infotehnoloogia spetsialiste; arvestades, et ühelainsal Euroopa kohtute portaalil, millele on erinevad ligipääsuvõimalused kohtunikel ja riigiametnikel ning juristidel ja teistel spetsialistidel ning kodanikel, peaks olema kasutaja tuvastamise süsteem, et eraldada kodanike ala spetsialistide alast; arvestades, et kuigi on äärmiselt oluline arendada ja täiustada Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku, peaks põhirõhk olema rohkem kui kunagi varem õiguskaitse kättesaadavusel kodanikele ja ettevõtjatele;

    J.

    arvestades, et eesmärgi saavutamine luua Euroopa õigusala on teataval määral pidurdunud, kuna ELi korraldatud kohtunike koolitusele pääsevad vähesed justiitsasutuste töötajad ning arvestades, et elektroonilised vahendid võiksid märkimisväärselt kaasa aidata Euroopa õigusemõistmise kultuuri laiemale levikule, mis on tulevase Euroopa õigusala alustala;

    K.

    arvestades, et liikmesriikide kohtunike teadmised ühenduse õigusest on liikmesriigiti üsna erinevad, mida rõhutatakse Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioonis liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis (1);

    L.

    arvestades, et e-õiguskeskkonna valdkonna võtmeküsimustega, sealhulgas keeleküsimusega, tuleb viivitamata tegelema hakata;

    M.

    arvestades, et justiitsministrid on kiitnud heaks detsentraliseeritud lähenemise e-kohtu keskkonna arendamisele Euroopa tasandil koos mõningase keskse koordineerimisega, võimaldades teabe jagamist Euroopa tasandil, kuid samas ka riiklike süsteemide sõltumatut tegevust, ning vältides uue, tsentraliseeritud ELi e-kohtu keskkonna loomisega kaasnevat halduskoormust, ning arvestades, et teatud liikmesriigid on haaratud kahepoolsesse koostöösse; arvestades, et nõukogu töörühm on otsustanud, et e-kohtutega seonduvad algatused peaksid olema liikmesriikidele vabatahtlikud ega peaks kohustama neid kehtestama uusi riiklikke süsteeme või põhjalikult muutma olemasolevaid;

    N.

    arvestades, et infotehnoloogia on osutunud tulemuslikuks vahendiks riikidevahelise kuritegevuse vastases võitluses, millele osutavad näiteks Schengeni infosüsteemi ja selle edasiarenduste abil saadud tulemused; arvestades, et riikidevahelise kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel tuleks kasutada täielikult ära kõrgtehnoloogia ning sellised projektid nagu Euroopa karistusregistrite infosüsteem peaksid saama igakülgse (sealhulgas ka rahalise) toetuse;

    O.

    arvestades, et teistes liikmesriikides kuriteotõendite kogumise praegune süsteem põhineb endiselt aeglastel ja ebaefektiivsetel vahenditel, mida pakutakse vastastikuse abi raames kriminaalasjades, ning arvestades, et selliste tehnoloogiliste vahendite nagu videokonverentsi kasutamine asjakohastel juhtudel ja siis, kui see ei kahjusta tunnistusi andvate isikute õiguslikku seisundit, oleks tõendite kaugkogumise osas suureks sammuks edasi;

    P.

    arvestades, et Euroopa õigusala loomine tähendab samuti ELi kodanike põhiõiguste ja menetlusõiguste tugevdamist, ning arvestades, et strateegiat tuleks rakendada täielikus kooskõlas kõrgeimal tasemel andmekaitsenõuetega;

    Q.

    arvestades, et õigusloome meetmetega, mille eesmärk on suurendada teadmisi teiste liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemidest, peaks kaasnema nende teadmiste kättesaadavaks tegemine on-line;

    1.   kiidab heaks komisjoni plaanid, eeskätt ettepaneku edendada programmi IDABC raames Euroopa koostalitlusvõime raamistikku ning käimasolevat tööd e-allkirja ja e-identiteedi valdkonnas;

    2.   teeb komisjonile ettepaneku täiendada õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajanevat Euroopa ala e-kohtu alaga järgmisel viisil:

    a)

    võttes konkreetseid meetmeid e-kohtute Euroopa ala rakendamiseks;

    b)

    määratledes selgelt küsimused, mida hõlmavad ELi meetmed, kasutades näiteks erinevat mõistet või lisades mõistele „e-kohus” prefiksi „EL”, et viidata „ELi e-kohtu keskkonnale” või „ELi õigusalasele koostööle”;

    c)

    rakendades e-kohtu portaali/võrku, mis rahuldaks nii ELi kodanike kui ka ELi õigusala töötajate vajadusi ning tagaks infole juurdepääsu läbipaistvate ja lihtsate vahendite kättesaadavusega, kasutades EÜ asutamislepingu artiklis 154 nimetatud ja ISA abil välja töötatud üleeuroopalisi võrke;

    d)

    kasutades Euroopa õigusemõistmise kultuuri arendamisel laialdaselt elektroonilisi vahendeid;

    e)

    kasutades täielikult ära uute tehnoloogiate potentsiaali riikidevahelise kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel;

    f)

    suurendades ja pakkudes viivitamata vahendeid, näiteks videokonverentsi, teistes liikmesriikides tõendite kogumise parandamiseks;

    g)

    tugevdades põhiõigusi, menetlusõigusi kriminaalmenetlustes ja andmekaitset ELi õigusalase koostöö tegevuskava koostamise ja rakendamise lahutamatu osana.

    3.   on seisukohal, et institutsioonide töö peaks olema rohkem suunatud kodanikele;

    4.   tervitades liikmesriikide entusiasmi selliste kahepoolsete projektide algatamisel, mida saaks hiljem laiendada selliselt, et need hõlmaksid kõiki liikmesriike ja tagaksid seeläbi loodetavasti optimaalse tulemuse ELi kui terviku jaoks, hoiatab niisuguse lähenemisviisi võimaliku killustava mõju eest ja loodab, et selle vastu astutakse samme;

    5.   kutsub komisjoni üles pöörama vajalikku tähelepanu kohtunikele mõeldud e-õppe vahendite arendamisele e-kohtu kontekstis;

    6.   kinnitab, et soovitused järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

    7.   on seisukohal, et taotletava ettepanekuga ei kaasne rahalisi tagajärgi;

    8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


    (1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0352.


    LISA

    ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

    Soovitus 1 (vastuvõetava õigusakti vorm ja reguleerimisala)

    Kuni nõukogu ei ole heaks kiitnud resolutsiooni tegevuskava kohta, mille elluviimisse kaasatakse komisjon, palutakse komisjonil koostada Euroopa tasandi e-kohtu tegevuskava. See peaks koosnema allpool täpsustatud üksikutest meetmetest, millest mõned võivad päädida õigusloome ettepanekuga, näiteks halduskoostööalase ettepanekuga EÜ asutamislepingu artikli 66 järgi, mõned aga soovituse, haldusakti või otsusega.

    (Konkreetne tegevus Euroopa õigusala elluviimiseks.) Esimene samm selles suunas oleks loomulikult kõigi ELi justiitsasutuste kindlustamine arvutite, e-posti aadresside ja internetiühendusega. See võib näida iseenesestmõistetav, kuid kahjuks see nii ei ole: paljudel juhtudel ei ole justiitsasutustele neid hädavajalikke vahendeid muretsetud, ja kui ka on, ei saada või ei taheta nad neid kasutada. Sellisest olukorrast tuleb leida väljapääs.

    (e-kohtu keskkonna ulatuse selge määratlemine.) Selleks et vältida arusaamatusi, oleks asjakohane selgelt sõnastada küsimused, millele ELi meetmed laienevad, kasutades näiteks teistsugust määratlust või lisades mõistele „e-kohtud” prefiksi „EL”, et viidata „ELi e-kohtu keskkonnale” või „ELi õigusalase koostöö keskkonnale”.

    Soovitus 2 (vastuvõetava õigusakti minimaalne sisu)

    Tegevuskava peaks koosnema vähemalt järgmistest meetmetest:

    1.   ELi õigusalase koostöö tegevuskava

    Selleks et vältida killustumist ning tõhustada koostööd ja järjepidevust, peaks komisjon koos parlamendiga koostama kodanikele ja õigusala töötajatele suunatud ELi õigusalase koostöö tegevuskava, esildades Euroopa õigusala parima teostamise strateegia. Sellest lähtuvalt peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid tegema lojaalset koostööd (vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 10), võttes kohustuseks üksteist teavitada kõigest asjassepuutuvast, sealhulgas äsja vastuvõetud õigusaktidest, nagu see mutatis mutandis toimub siseturul siseriiklike tehniliste eeskirjade alases teabevahetuses. Samal ajal tuleb sõltumata sellest, et teretulnud on kõik meetmed, mille eesmärk on parandada vastastikust infost arusaamist, pöörata tähelepanu masintõlkesüsteemide kasutamise kindlaksmääramisele ja piiritlemisele, kuna need võivad mõnikord toota „tõlkeid”, mis osutuvad eksitavaks.

    2.   Tulevikukindlat õigusloomet puudutavad meetmed

    Komisjon peaks looma sobiva mehhanismi, tagamaks, et kõik tulevased õigusaktid tsiviilõiguse valdkonnas on koostatud nii, et neid saab kasutada on-line rakendustes. Näiteks võiks astuda samme kindlustamaks, et esildatud Euroopa eraõiguslikku äriühingut on võimalik asutada on-line avaldusi kasutades ning et ettepanekud juriidiliste dokumentide (näiteks täisealiste õiguskaitset käsitlevad dokumendid ja muud ametlikud dokumendid) tunnustamiseks sobivad on-line kasutuseks. Seega, kui tehakse ettepanekuid, mis puudutavad ankeetide täitmist kodanike poolt, siis tuleb need ankeedid koostada ja vormindada algusest peale selliselt, et neid saaks elektrooniliselt kasutada ja et need oleksid olemas kõikides liikmesriikide ametlikes keeltes. Tuleks astuda samme, et vähendada miinimumini vajadust sisestada vaba teksti ja tagada, et vajaduse korral oleks olemas on-line abi kõikides ametlikes keeltes ning on-line elektroonilised tõlketeenused. Samamoodi, kui dokumente on vaja kättetoimetada, tuleks tagada, et dokumente saab kätte toimetada ja teateid jõustada elektronposti teel ning ka allkirju anda elektrooniliselt, ning kui on vaja suulisi ütlusi, tuleks julgustada videokonverentside kasutamist.

    Kõikide edaspidiste ettepanekutega peaks kaasnema komisjoni põhjendatud avaldus selle kohta, et on läbi viidud e-kohtu keskkonnaga ühilduvuse kontroll.

    Komisjon peaks kontrollima kõiki kehtivaid tsiviilõigusakte ja tegema vajadusel ettepanekuid, et muuta kehtivad õigusaktid e-kohtu keskkonna nõuetega ühitatavaks. Täpsemalt palutakse komisjonil siinkohal kontrollida eelkõige Euroopa väikeste nõuete menetlemise korda, täitekorraldust ja vaidluste alternatiivset lahendamist, et võimaldada kodanikele ja ettevõtjatele neile otsene on-line ligipääs. Samuti tuleks läbi vaadata dokumentide kätteandmise määrus (1) ja tsiviilasjade tõendite määrus (2). Eesmärgiks peaks olema tõhusate, lihtsate õigusaktide kogu, millest tavakodanikel ja ettevõtjatel on kasu, mitte süsteem, mis soosib ainult ühisnõudeid esitavaid äriõiguslikke hagejaid.

    3.   Tsiviilkohtumenetlust puudutavad meetmed

    Komisjon ja nõukogu peaksid andma parlamendile aru menetlusõigusest ja piiriülestes kohtuasjades ning Euroopa Kohtus menetletavates kohtuasjades tõendamist käsitlevate normide reformi ja ühtlustamise kohta, võttes arvesse arenguid infotehnoloogia valdkonnas. Eesmärgiks peaks olema piiriüleste tsiviilasjade lihtsam, odavam ja kiirem menetlemine.

    4.   Lepinguõigust ja tarbijaõigust puudutavad meetmed

    Siin peaks rõhuasetus olema ennetavatel õigusnormidel, mis aitaksid tagada suuremat selgust ja lihtsust ning vältida eeskätt rahvusvahelise eraõiguse põhjustatud lõkse, probleeme ja kulusid.

    Siinkohal palutakse komisjonil alustada tööd e-kaubanduse standardtingimuste väljatöötamiseks. Selle tulemusena saaksid e-kaubanduse ettevõtjad pakkuda nn sinist nuppu, millel klikkides saaksid tarbijad (või ka teised ettevõtjad) nõustuda, et nende tehingu suhtes kehtib Euroopa lepinguõiguse normid. Sellega võiks kaasneda on-line'is kaebuste esitamise süsteem ja ligipääs vaidluste alternatiivse lahendamise heakskiidetud süsteemile.

    5.   Keeli, mitmekeelsust ja koostalitlusvõimet puudutavad meetmed

    Tuleks algatada programm uurimaks, kuidas varustada Euroopa e-kohtute portaalid kõige paremini on-line tõlketeenusega. Paralleelselt tuleks luua töörühm terminoloogia lihtsustamiseks ja standardimiseks. Iga liikmesriik peaks pakkuma oma õigustõlkide ja -tõlkijate andmebaasi.

    6.   Euroopa e-kohtute portaale puudutavad meetmed

    Kõik eelnimetatud meetmed peaksid jõudma koordineerimis- ja juhtimisüksusesse, mis on vastutav ka eri liikmesriikide panuste koordineerimise eest ning tagab nende koostalitlusvõime.

    Koordineerimis- ja juhtimisüksus peaks ka vastutama Euroopa e-kohtu portaali kavandamise ja tegevuse eest, kusjuures portaalis peaksid olema alad kodanikele, õigusala spetsialistidele ning kohtunikele ja riigiametnikele, ning andma aru õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste volinikule, Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Teostatavusuuringuid elektroonilise allkirja kasutamise kohta kohtuasjades, riikide registritele (maksejõuetuse registrid, maaregistrid, äriregistrid) kaugjuurdepääsu kohta ja turvalise võrgu loomise kohta tuleks alustada nii kiiresti kui võimalik (hiljemalt 2009–2010) ja võtta seejuures arvesse nõukogus juba saavutatud tulemusi (maksejõuetuse registrite vastastikune sidumine, võimalik koostöö EULISega ja EBRiga). Virtuaalse andmevahetuse keskkonna teostatavusuuringuid tuleks alustada 2011. aastal. Teostatavusuuringud peaksid vastama igas liikmesriigis kehtestatud avalikustamise ja teabele juurdepääsu nõuetele, et tagada teabe puhul andmekaitse ja õiguskindlus.

    Neid uuringuid teostades tuleks arvesse võtta notariaalvaldkonnas juba tehtud tööd (allkirjade tunnustamine, e-notar, testamendiregister jne). Eesmärgiks on tagada kodanikele, ettevõtjatele, advokaatidele, kohtunikele ja õigusemõistmise eest vastutavatele ametnikele kasutajasõbralikud abivahendid.

    (a)   Euroopa e-kohtu portaal kodanike jaoks

    See mitmekeelne portaal peaks pakkuma igakülgset abi kodanikele ja ettevõtjatele, kes otsivad piirüleste õigusprobleemide korral õigusabi ja esialgset õigusalast nõu.

    Lisaks juurdepääsule juriidilistele andmebaasidele ja elektroonilistele õiguskaitsevahenditele (väikesed nõuded, maksekäsud), on-line'is kaebuste esitamise süsteemile (kaasa arvatud SOLVIT) ja ombudsmanidele peaks see hõlmama ka intelligentseid süsteeme, mis aitavad kodanikel välja selgitada, kuidas õigusprobleeme lahendada. Need süsteemid peaksid andma inimestele juhiseid, kuidas a) leida teises liikmesriigis juristi (advokaati, notarit, õigusnõustajat jne), kes räägib vajalikus keeles, selgitades oma vastavat funktsiooni, b) teha kindlaks, missugune õigusabi on kättesaadav (kui üldse on) ja c) teha kindlaks, missuguseid samme tuleb teatud vorminõuete täitmiseks eri liikmesriikides astuda (näiteks kuidas asutada äriühingut, esitada aruandlust, koostada testamenti, osta/müüa maja jne). Süsteemid peaksid suutma aidata kindlaks määrata, mis laadi probleemiga on tegemist, missuguseid menetlussamme tuleb astuda ja nii edasi.

    Kui võimalik, peaksid liikmesriigi kutsealaorganisatsioonid andma või nende järelevalve all antama esialgset tasuta õigusabi e-posti teel. Kindlasti peavad kättesaadavad olema vähemalt advokaatide, notarite, kohtutäiturite, audiitorite, riikliku litsentsiga ekspertide ning õigustõlkide ja -tõlkijate registrid igas liikmesriigis koos viitega pädevale kutsealaorganisatsioonile. Iga liikmesriigi õigussüsteemi kohta peaksid olema kättesaadavad ka lihtsad ülevaated.

    Peaks olema võimaldatud erakorralise õigusabi ja politsei kiire kättesaadavus.

    Lisaks peaks portaal võimaldama juurdepääsu mitmesugustele registritele ja riiklike ametlike teadaannete avaldamist.

    (b)   Turvaline Euroopa e-kohtu portaal

    See portaal peaks olema mõeldud kasutamiseks kohtunikele, kohtuametnikele, riiklike justiitsministeeriumide ametnikele ja praktiseerivatele juristidele, ning turvalisus tuleks tagada eri juurdepääsuõiguste sätestamisega.

    Lisaks juurdepääsule juriidilistele ja õigusaktide andmebaasidele ning võimalikult paljudele riiklikele registritele peaks see portaal võimaldama turvalist suhtlemist, videokonverentse ja dokumendivahetust kohtute vahel, samuti kohtute ja menetlusosaliste vahel (elektroonilise suhtluse kasutuselevõtt menetlustes). Selleks peaks see võimaldama ka elektrooniliste allkirjade vastavustõendamist ning sätestama asjakohase vastavustõendamissüsteemi.

    Lisaks peaks portaal võimaldama teabe vahetamist näiteks isikute kohta, kellel on keelatud lastega töötamine või äriühingu juhina töötamine.

    Lõpuks tuleks ergutada tsiviil- ja kaubandusasjades Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmesriikide kontaktpunkte olema aktiivsed Euroopa e-kohtu keskkonna arendamisel ning aitama kaasa tulevaste portaalide, sealhulgas kodanike e-kohtu portaali kavandamisele ja kujundamisele, see portaal on osa ühenduse e-kohtute poliitikast, mille eesmärk on eelkõige võimaldada kodanikele otsest juurdepääsu õiguskaitsesüsteemile. Esimese sammuna peaks liikmesriikide justiitsministeeriumide veebisaitidel olema link Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidile.

    Portaalist peaksid ELi kodanikud leidma teavet liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemi kohta, eelkõige oma õiguste kohta, portaalis peaks olema avaldatud praktiline teave selle kohta, millise ametiasutuse poole pöörduda ja kuidas, kuidas saada blankette, teave õigusabi kohta ning nimekiri juristidest, kes on võimelised teenindama väliskliente. Samuti peaksid õigusala töötajad portaalist leidma ELi õigusakte ja liikmesriikide asjakohast seadusandlust. ELi õigusalase koolituse (EJT), tsiviil- ja kaubandusasjade Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku (EJN), Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN) ja teiste asutuste veebisaitidel juba pakutakse mitmesugust kasulikku teavet. Selline teave on siiski killustatud ja seda on raske leida. Asjassepuutuvad kohtulahendid peaksid olema kättesaadavad. Kogu selline teave peaks olema kättesaadav on-line ja off-line ning erilist tähelepanu tuleb pöörata ajakohastatud teavet pakkuvatele sünkroniseerimisvahenditele (RSS voog).

    7.   Kohtunike koolitamine

    Selleks et levitada Euroopa õigusemõistmise kultuuri ning jõuda võimalikult suure osani kohtunikkonnast alates ajast, mil nad kohtusüsteemiga ühinevad, tuleks kõikidele uutele kohtunikele anda nn ellujäämiskomplekt CD või mälupulga kujul, mis sisaldaks ELi lepingut, EÜ asutamislepingut ning õigusalase koostöö põhitekste ja teavet teiste liikmesriikide kohtusüsteemide kohta. Samuti tuleks kaaluda kodanikele suunatud ELi trükiseid, milles antakse praktilist teavet ELi õigusalase koostöö ja teiste liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemide kohta. Lisaks peaksid komisjon ja nõukogu pöörama piisavat tähelepanu ja andma piisavat toetust elektroonilistele koolitusvahenditele, mida pakub EJTN, mis esindab õigusalast koolitust andvaid koole kogu ELis.

    8.   Riigiülese kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine

    Seni on e-kohtu keskkonna kõige olulisem rakendus kriminaalasjades õigusemõistmise kontekstis olnud Euroopa karistusregistrite infosüsteemi loomine. Süsteemi tulemuslikkuse nimel tuleb seda toetada elektroonilise struktuuriga, mille abil on võimalik ühendada omavahel kõik riiklikud karistusregistrid (3) ja mis tuleks luua viivitamata. Teine õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva alaga seonduv IT rakendus on Schengeni infosüsteem (SIS) – ulatuslik andmebaas, mis võimaldab liikmesriikide asjakohastel ametiasutustel vahetada infot ja teha koostööd mitmel eri viisil, sealhulgas edastades turvaliselt ja väga kiiresti Euroopa vahistamismääruseid. Nagu tõdeti parlamendi 2. septembri 2008. aasta seisukohas (4), on Eurojust üks keskseid osalejaid ELi tasandil võitluses riigiülese kuritegevuse vastu. Eurojusti koordineeriv tegevus on aluseks raskete kuritegude lahendamisel, milles kasutatakse üha rohkem tehnoloogilisi vahendeid. Tänu infotehnoloogia innovaatilisele andmetöötlussüsteemile (E-POC süsteem) jõudis Eurojusti juhtumite arv 2008. aastal 1 000 künnisele. Selliseid näiteid tuleb korrata ja rahastada ELi vahenditest.

    9.   Videokonverents

    Videokonverentsi kasutamine kriminaalmenetluse raames on teatavates liikmesriikides üsna tavaline. Selle abil on võimalik koguda tõendeid, võttes süüdistatavatelt, tunnistajatelt või ekspertidelt ütlusi või tunnistusi, ilma et nad viibiksid kohal, ning samas võimaldab see pakkuda piisavat kaitset neile, kes seda vajavad. 2000. aastal heaks kiidetud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioonis nähakse ette eeskirjad tunnistajate, süüdistatavate ja ekspertide ärakuulamiseks videokonverentsi abil. See on nüüdseks ratifitseeritud 24 liikmesriigi poolt. Euroopa Parlament kutsub kõiki liikmesriike üles viima ratifitseerimine võimalikult kiiresti lõpule. Videokonverentsi praktilise kasutuse kohta statistilised andmed veel puuduvad. Näib, et videokonverentsi võimalusi ei kasutata ikka veel täielikult ära ja üheks põhjuseks on nõutava elektroonilise toe puudumine. ELi-poolset tuge ja finantsabi tuleb osutada viivitamata.

    10.   Põhiõiguste ja menetlusõiguste tugevdamine

    Igasugune tehnoloogia areng on teretulnud, kui see ei ohusta põhiõigusi. Seda silmas pidades tuleb strateegia ja tegevuskava koostamisel ja rakendamisel pöörata tähelepanu põhiõiguste austamisele ning eelkõige menetlusõigustele ja andmekaitsele, andes ELi kodanikele juurdepääsuõiguse asjakohaste ametiasutuste kogutud ja jagatud teabele ning teavitades neid olemasolevatest õiguskaitsevahenditest. Tõeline e-kohtute strateegia ei saa toimida ilma menetlusõigusi ühtlustamata ning kriminaalõiguse valdkonnas toimuva koostöö puhul piisavaid andmekaitsemeetmeid rakendamata.


    (1)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta (EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37).

    (2)  Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).

    (3)  Parlament toetab kõnealust projekti ning loodab, et selle elluviimisel arvestatakse tema 9. oktoobri 2008. aasta seisukohta Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta (Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0465).

    (4)  Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta seisukoht Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK (Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0384).


    Top