23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/23

---

Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava

P6_TA(2008)0624

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) kohta (2008/2098(INI))

(2010/C 45 E/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 18, 136, 145, 149 ja 150;

—	võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2007. aasta teatist „Liikuvus aitab luua rohkem ja paremaid töökohti: Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010)” (KOM(2007)0773);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (1);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (2);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (3);

—	võttes arvesse 14. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (4);

—	võttes arvesse nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrust (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (5);

—	võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatist „Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu” (KOM(2007)0359);

—	võttes arvesse 25. jaanuari 2007. aasta lõpparuannet komisjoni oskuste ja liikuvuse tegevuskava rakendamise kohta (KOM(2007)0024);

—	võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2002. aasta teatist oskuste ja liikuvuse tegevuskava kohta (KOM(2002)0072);

—	võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Euroopa Liidu 2007. aasta ülevaadet: Töötajate geograafilise liikuvuse piirangute kaotamine, eriti selle 8. peatükki;

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopas (KOM(2008)0424);

—	võttes arvesse EURESi suuniseid aastateks 2007–2010, mis kiideti heaks 2006. aasta juunis;

—	võttes arvesse 16. märtsil 2007. aastal komisjonile esitatud EURESi tegevusaruannet 2004–2005 „Ühtse Euroopa tööturu poole: EURESi panus” (KOM(2007)0116);

—	võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni EURESi 2004.–2005. aasta tegevusaruande ja ühtse Euroopa tööturu kohta (6), mis võeti vastu pärast suuliselt vastatava küsimuse B6-0136/2007 esitamist;

—	võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. detsembri 2000. aasta resolutsiooni liikuvuse tegevuskava kohta (7);

—	võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks (8);

—	võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas” (KOM(2008)0412);

—	võttes arvesse Eurobaromeetri 2006. aasta eriuuringut nr 261 Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta, mille kohaselt peavad ELi kodanikud liikuvust üha tähtsamaks;

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A6-0463/2008),

A.	arvestades, et liikumisvabadus ja asutamisvabadus on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklitega 18 ja 43 ning arvestades, et liikuvuse soodustamine hariduse ja kutseõppe vallas on ette nähtud artiklitega 149 ja 150;

B.	arvestades, et töötajate liikuvus on Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise põhitegur, kuid see on jäänud ELis madalale tasemele isegi naiste seas;

C.	arvestades, et töötajate turvaline liikuvus kogu ELis on üks asutamislepinguga Euroopa Liidu kodanikele antud põhiõigusi ja Euroopa sotsiaalse mudeli tugisambaid ning Lissaboni strateegiaga püstitatud eesmärkide saavutamise üks peamisi vahendeid;

D.	arvestades, et vajaduse korral tuleb sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist ja rakendamist käsitlevaid ühenduse õigusakte kohandada nii, et need kajastaksid uusi liikuvuse vorme ja tagaksid selle, et ELi võõrtöötajaid ei ähvardaks sotsiaalkindlustuskaitse kaotamine;

E.	arvestades, et praegu töötab ja elab umbes 2 % tööealistest kodanikest muus kui oma liikmesriigis ning ligikaudu 48 % kõikidest ümberasujatest ELis on naised;

F.

arvestades, et komisjon on moodustanud eurooplaste liikuvuse parandamiseks kõrgetasemelise ekspertkogu, mille peamine eesmärk on teha kindlaks meetmed, mida võtta noorte liikuvuse suurendamiseks, kutseõppealase liikuvuse toetamise parandamiseks ning kunstnike, ettevõtete juhtide ja vabatahtlike liikuvuse suurendamiseks;

G.	arvestades, et liikuvuse küsimus on uuendatud sotsiaalmeetmete kava oluline osa, kusjuures nimetatud kavaga nähakse ette vastavad võimalused ja nõutakse juurdepääsu põhimõtte ja solidaarsuse põhimõtte järgimist;

H.	arvestades, et dünaamiline tööturg tekitab töötajatele ja eelkõige lastega naistele tõsiseid probleeme, sundides neid töö- ja pereelu vahel kompromissi otsima;

I.	arvestades, et sotsiaalkindlustusskeemide ebapiisav kohandamine liikmesriikides põhjustab naistele raskusi seoses näiteks raseduse, laste kasvatamise ja karjäärivõimalustega;

J.

arvestades, et töötajate vaba liikumine on ja jääb üheks neljast asutamislepinguga sätestatud põhivabaduseks; arvestades, et vaba liikumise tagamiseks on tehtud olulisi edusamme sotsiaalkindlustust käsitlevate ühenduse õigusaktide osas ning see on hõlbustanud töötajate liikumist Euroopa Liidus; arvestades, et kõik veel riikidevahelist liikuvust takistavad õiguslikud ja haldustõkked tuleb kõrvaldada; arvestades, et on vaja teha rohkem, tagamaks, et töötajad tunneksid oma õigusi ja suudaksid neid maksma panna;

K.

arvestades, et kuna liikuvuse tagamine eeldab töötajate ja nende pereliikmete kõigi vajaduste ja tegevustega seonduva hõlbustamist, on Euroopa Parlament paljudes resolutsioonides juhtinud tähelepanu liikuvust ja Euroopa Liidu kodanike liidu territooriumil elukohavaliku õiguse kasutamist takistavatele asjaoludele ning pakkunud võimalusi nende kõrvaldamiseks;

L.

arvestades, et kogemus on näidanud, et takistavate asjaolude teadvustamisest ja ettepanekute tegemisest ei piisa vaba liikumist ja liikuvust takistavate asjaolude täielikuks kõrvaldamiseks; arvestades, et neid probleeme on juba varem käsitletud paljudes ELi institutsioonide dokumentides ning on soovitatud parandusmeetmeid, mida ei ole siiski alati ellu viidud;

M.	arvestades, et Euroopa Parlament on sel puhul märkinud, et vajalike meetmete rakendamisel on vajaka jäänud tahtest kohaldada meetmeid, mida kodanikud peavad oluliseks liikuvust pärssivate haldus- ja õiguslike takistuste kõrvaldamisel;

N.

arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud oma arvamust kõnealusel teemal, mis mõjutab otseselt Euroopa Liidu kodanike elu, ning jätkab kodanike poolt otse ja demokraatlikult valitud institutsioonina aktiivselt lahenduste otsimist kõikidele probleemidele, millega puutuvad kokku kodanikud, kes soovivad kasutada õigust liikuda vabalt ELi territooriumil;

O.	arvestades, et osaliselt sõltub Euroopa Liidu kodaniku identiteedi tugevus liikmesriikide kodanike võimalustest leida tööd mujal siseturul, ning arvestades, et seetõttu peaks majandushuvide kõrval olema liikuvuse tõukejõuks ka eesmärk võimaldada neil tunda end rohkem Euroopa Liidu kodanikuna,

1.   tervitab komisjoni algatust ja kinnitab, kui oluline on nii töökohtade kui ka liikmesriikide ja piirkondade vahelisel liikuvusel Euroopa tööturu kindlustamise ja Lissaboni eesmärkide saavutamise seisukohast; toetab tegevuskava käivitamist ning soovib saada korrapärast teavet ettenähtud meetmete rakendamise järelevalve kohta;

2.   tervitab komisjoni kavatsust toetada õiglastel tingimustel toimuvat liikuvust, tegutsedes muu hulgas varjatud tööhõive ja sotsiaalse dumpingu vastu;

3.   tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noorte vabatahtlike üleeuroopalise liikuvuse kohta, kuid avaldab kahetsust asjaolu pärast, et komisjon ei jätnud enne soovituse vastuvõtmist Euroopa Parlamendile piisavalt aega ettepaneku kohta arvamuse avaldamiseks;

4.   märgib, et Euroopa vabatahtlike aasta oleks tulemuslik vahend noorte vabatahtlike üleeuroopalist liikuvust käsitlevas nõukogu soovituses esitatud meetmete rakendamiseks;

5.   on seisukohal, et Euroopa Liit peab toetama töötajate liikuvuse põhimõttega arvestamist kõigis ühenduse poliitikavaldkondades, eelkõige siseturu väljakujundamisel ja töötajate kaitsmisel ning töölähetusi reguleerivates ja ebakindla töö eest kaitsvates õigusnormides, mis kõik võivad mõjutada liikuvust ELis või diskrimineerimise vastu võitlemist; palub komisjonil käsitleda tööjõu liikuvust kõiki asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja liikmesriikide kõiki võimutasandeid läbiva prioriteetse poliitikana;

6.   rõhutab, et töötajate liikuvus põhineb EÜ asutamislepingus sätestatud isikute siseturul vaba liikumise põhimõttel;

7.   palub, et komisjon koostaks töötajate liikuvuse täiendavaks edendamiseks liikuvuse pikaajalise strateegia, milles arvestataks tööturu nõuete, majanduse arengutrendide ja ELi laienemise väljavaadetega, kuna vaid pikaajaline strateegia võib tagada tööjõu vaba ja konfliktitu liikumise ning võimaldab nõuetekohaselt tegelda ajude äravooluga;

8.   kutsub komisjoni võtma arvesse liikumisvabadust kasutada soovivate igas vanuses naistöötajate erivajadusi ja kavandama Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava nelja teema raames konkreetseid meetmeid nende vajaduste rahuldamiseks;

9.   nõuab tungivalt, et komisjon käsitaks sünergia tekitamise eesmärgil esmatähtsana haldustavade ühtlustamist ja halduskoostööd siseriiklike institutsioonide ja asutuste vahel, kelle omavaheline koostöö on otsustava tähtsusega liikmesriikidevaheliste probleemide tõhusaks lahendamiseks; on lisaks sellele seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid jõuliselt tegelema kõigi õiguslike ja haldustakistuste ning geograafilise liikuvuse piirangutega Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, nagu liikuvusega seonduvate kogemuste arvestamata jätmine ametialase karjääri puhul või sotsiaalkindlustuse ja pensionide puhul, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

10.   on seisukohal, et komisjoni tegevuskava hõlmab liikuvuse kõiki peamisi aspekte, kuid rohkem meetmeid oleks vaja eelkõige haridussüsteemide ja tööturu tugevamaks sidumiseks, andes liikuvuse kohta asjakohast teavet, säilitades töötajate ja nende perekonnaliikmete juba omandatud keeleoskust ning õpetades liikuvuse ettevalmistamiseks võõrkeeli, seda kindlasti ka kutseõppe ja õppesüsteemide raames;

11.   kutsub liikmesriike aktiivselt edendama võõrkeelte õpetamist (eriti täiskasvanutele), kuna keelebarjäär on endiselt üks töötajate ja nende perekondade liikuvuse peamisi takistusi;

12.   on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tagama teise liikmesriiki elama asuvate kodanike tööalaste õiguste ja kollektiivlepingute täieliku järgimise, tegemata vahet asjaomase liikmesriigi kodanike ja mittekodanike vahel; usub, et komisjoni sel eesmärgil võetavad meetmed peaksid keskenduma selle tagamisele, et ümberasunud kodanikke koheldaks teistega võrdselt ega muudetaks odavaks tööjõuks;

13.   koolituse ja tööturu vaheliste sidemete tugevdamiseks nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt selle küsimuse tõstatamist valdkondlikes nõuandekomiteedes; on seisukohal, et tööstus- ja kaubandussektor võiksid anda korrapärast teavet selle kohta, millised erialad on liikuvusele kõige enam avatud;

14.   on seisukohal, et pikemas perspektiivis võib töötajate liikuvus kõikides valdkondades etendada otsustavat osa Lissaboni strateegias ette nähtud majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisel, kui sellega kaasnevad töötajate sotsiaalse turvalisuse kaitse ja ametiühinguvabadused kooskõlas liikmesriikide tavade ja kommetega; usub, et arvukam, kogu ELi piires liikuv tööjõud koos nõuetekohaste töötingimuste, haridusprogrammide ja sotsiaalkaitsesüsteemidega võib olla majanduse globaliseerumisest, elanikkonna vananemisest ja tööturu kiirest muutumisest tulenevate mitmete praeguste probleemide lahendus ning võib oluliselt hõlbustada selleks tehtavaid jõupingutusi; rõhutab, et arvesse tuleb võtta liikuvuse sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaaspekte;

15.   on veendunud, et tööjõu tagatud liikuvus on vahend Lissaboni strateegia majandusliku ja sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, mida tuleks igati toetada, uuendatud Euroopa sotsiaalagenda eesmärkide saavutamiseks ja mitmete selliste uute ülesannetega toimetulekuks nagu üleilmastumine, tööstusmaastiku ümberkorraldamine, tehnoloogia areng, demograafilised suundumused ja võõrtöötajate integratsioon; on lisaks veendunud, et karjääride ja tegevusalade vaheline liikuvus (ametialane liikuvus) aitab töötajatel oma oskusi ja teadmisi uuendada ja kohandada ning seeläbi haarata kinni uutest karjäärivõimalustest;

16.   kinnitab taas, et tööjõu liikuvus on siseturu tõhusa toimimise oluline tegur, mida teostatakse Lissaboni strateegia eesmärkide ja komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatises kavandatud kaitstud paindlikkuse kaheksa põhimõtte toel; kutsub seepärast liikmesriike võtma kohaseid meetmeid, et ühelt poolt rõhutada turvalise paindlikkuse põhimõtet ja teisalt kaitsta töötajate turvalisust, pidades silmas uuendatud Euroopa sotsiaalagendas osutatud võrdsete võimaluste, juurdepääsu ja solidaarsuse põhimõtteid;

17.   kutsub liikmesriike ja sidusrühmi võtma arvesse naiste tööalase liikuvuse ees seisvaid takistusi ja need kõrvaldama, pakkudes muu hulgas võrdset juurdepääsu kvalifitseeritud ja kõrgetasemelistele töökohtadele, võrdset töötasu, paindlikke töötingimusi, piisavaid tervishoiu- ja lapsehooldusteenuseid, kvaliteetset haridust lastele, pensioniõiguste ülekandevõimalusi ning sooliste stereotüüpide kõrvaldamise tagamist;

18.   soovitab liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel edendada aktiivselt tööhõive, koolituse, hariduse, kaugõppe ja keeleõppe eriprogramme, et luua naistesõbralikum tööturg ning võimaldada töö- ja pereelu ühitamist;

19.   kutsub liikmesriike lülitama nii tööalase kui ka geograafilise liikuvuse esmatähtsana oma riikide tööhõive- ja elukestva õppe programmidesse;

20.   väljendab muret asjaolu pärast, et teatavad liikmesriigid on säilitanud tööturul piirangud uutest liikmesriikidest pärit töötajatele hoolimata sellest, et majandusanalüüsid ja statistikaandmed ei õigusta piiranguid ega anna alust nende riikide kodanike ja valitsuste kartustele; palub nõukogul tagada ELi institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi ulatuslikum kaasamine ja nendepoolne tihedam kontroll seoses protsessiga, mille käigus liikmesriigid lubavad ja põhjendavad üleminekuperioodide kehtestamist uute liikmesriikide kodanike lubamisel oma tööturule, sealhulgas esimesest ühinemisjärgsest aastast alates;

21.   rõhutab, et töötajate liikuvust ei tohiks mõningad tööandjad käsitleda kui võimalust alandada palku, kärpida sotsiaalkindlustust või üldiselt töötingimusi halvendada; nõuab liikmesriikidelt tungivalt asjakohaste meetmete võtmist mitte üksnes igasuguse diskrimineerimise kaotamiseks, vaid ka võõrtöötajatele ja nende perekondadele võimalikult heade tegutsemistingimuste loomiseks;

22.   väljendab muret seoses liikmesriikide teatavate algatustega, mille eesmärk on muuta immigratsiooni siseriiklikku õiguslikku raamistikku ning tõlgendada ja kohaldada töötajate vaba liikumise põhimõtet viisil, mis on vastuolus kehtivate ühenduse normide mõtte ja sättega; nõuab sellise praktika viivitamatut lõpetamist ning ergutab liikmesriike, vajaduse korral koostöös päritoluliikmesriikidega, võtma kasutusele Euroopa Liidu kodanikele mõeldud igakülgseid integratsiooniprogramme, et nad saaksid kasutada vaba liikumise õigust liikmesriikide territooriumil;

23.   kutsub liikmesriike ja komisjoni tegema koostööd, et töötada välja ja viia ellu sotsiaalse reintegratsiooni kavad kodanikele ja nende perekondadele, kes pärast teises liikmesriigis viibimist naasevad päritoluriiki, ning teostada nende kavade järelevalvet ja hindamist;

24.   jagab seisukohta, et kuigi liikuvus võib lahendada tööjõupuuduse probleemi vastuvõtvas riigis, võib see põhjustada tööjõupuudust riikides, kust töötajad tulevad; juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et igas riigis kujutab passiivne elanikkond märkimisväärset tööjõupotentsiaali, mille mobiliseerimine nõuab võrdselt nii ELi kui ka liikmesriikide vahendeid;

25.   juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et ELis on veel hulgaliselt töötajate liikuvust ning samuti kõikide tasandite diplomite ja töökogemuse vastastikust tunnustamist pärssivaid õiguslikke ja haldustakistusi; kinnitab veel kord valmisolekut leida lahendused nendele probleemidele ning palub komisjonil võtta hoolika järelevalve alla piirangud, mis ei ole kooskõlas ühenduse õigusega, ning võtta nende vastu meetmeid;

26.   julgustab liikmesriike enne uute siseriiklike seaduste rakendamist hoolekande, rahvatervise ning sotsiaal- ja fiskaalsüsteemide valdkonnas korraldama uuringut nende piiriülese mõju kohta, et juhtida ennetavalt tähelepanu probleemidele, mis avaldavad mõju tööjõu liikuvusele;

27.   on seisukohal, et piiriülestel töötajatel on eriline koht Euroopa tööjõu liikuvuses;

28.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid ühise kvalifikatsiooniraamistiku (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik) rakendamist; on veendunud, et kuigi võrdlussüsteemi ühtlustamine on ette nähtud alles 2010. aastal, võib selle kiirendatud rakendamine kõikides liikmesriikides vähendada praegu töötajate ees seisvaid takistusi;

29.   tervitab komisjoni algatust seoses Euroopa Liidu patsiendi ohutuse võrgustikuga (EUNetPaS), mis on esimene samm liikmesriikide ja ELi sidusrühmade toetamisel, et tõhustada koostööd patsiendi turvalisuse valkdonnas, kuid märgib, et ELis esineb ikka veel erinevusi tervishoiutöötajaid käsitlevas õiguslikus regulatsioonis ning kutsub komisjoni ergutama liikmesriike ja kõnealuse valdkonna reguleerivaid asutusi jagama teavet ja kehtestama standarditud akrediteerimissüsteeme tervishoiutöötajatele, et tagada terves ELis patsiendi turvalisus;

30.   märgib, et ühise raamistiku puudumine kutsekvalifikatsioonide võrdlemisel, ülekandmisel ja tunnustamisel Euroopa tasandil on tõsine takistus riikidevahelisele liikuvusele; tervitab komisjoni algatust kehtestada Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem;

31.   kutsub komisjoni ja liikmesriike tagama, et tööandjad ja kutsealade esindajad hakkaksid võimalikult kiiresti tegelema Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisega, et nimetatud kvalifikatsioonide tunnustamise süsteem saaks tööturul jõustuda;

32.   kutsub komisjoni, liikmesriike ja tööturu osapooli alustama arutelu, mille eesmärk on ühtlustada palgaastmestikud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus sätestatud erinevate tasanditega, et tööjõu liikuvust aitaks tagada see, kui palgatase vastab töötaja oskustele;

33.   ergutab haridusasutusi tegema ennetavat koostööd liikmesriikide standarditele vastavate formaalse, mitteformaalse ja vabahariduse raames omandatud kvalifikatsioonide ning elukutsete vastastikuse tunnustamise nimel; peab äärmiselt oluliseks, et liikmesriigid kasutaksid täielikult ära Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning võtaksid asjakohaseid järelmeetmeid Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi puudutavate kavandatavate algatuste suhtes, et riikliku haridussüsteemi ja elukestva õppe programmi tasemete liigitus võimaldaks liikuvatel töötajatel koolitust jätkata; toetab komisjoni võetud kohustust Europassi väljatöötamiseks, et muuta kvalifikatsioonid tööandjate jaoks paremini arusaadavaks; rõhutab võrgustiku Euraxess Services väärtust;

34.   avaldab kahetsust, et osades liikmesriikides pööratakse liiga vähe tähelepanu ja eraldatakse liiga vähe vahendeid elukestva õppe strateegiate arendamiseks ja rakendamiseks; julgustab liikmesriike kasutama aktiivsemalt ELi struktuurifondide vahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, et nimetatud skeeme arendada ja rakendada;

35.   palub komisjonil vähendada õiguslikke ja haldustakistusi ning rõhutab vajadust parandada sotsiaalkindlustusõiguste tunnustamise ja kogumise ning pensionide ülekandmise süsteemi;

36.   on seisukohal, et sotsiaalkindlustuse ülekandmist saab paremini kooskõlastada määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (9) ning kahepoolsete lepingute alusel;

37.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult nii määrust (EMÜ) nr 1408/71 ja määrust (EÜ) nr 883/2004 (kohaldatav alates 2009. aastast) kui ka nendega seotud õigusakte, mis käsitlevad sotsiaalkindlustusküsimusi ja igasuguste toetuste maksmist; palub, et liikmesriigid ja komisjon tegeleksid kiiresti sotsiaalkindlustust, pensioneid ja tervishoidu puudutavates petitsioonides ja kaebustes sageli tõstatatud probleemidega; toetab komisjoni kavatsust võtta kasutusele elektrooniline Euroopa ravikindlustuskaart; soovitab samuti muuta elektrooniliseks vormi E106;

38.   palub komisjonil läbi vaadata oma viisapoliitika ELi vabatahtlike programmides osalejate suhtes, kes on pärit kolmandatest riikidest, et kehtestada liberaalsem viisarežiim eelkõige ELi naaberriikide vabatahtlike suhtes;

39.   on veendunud, et liikuvuse uute vormide ilmnemise tõttu on vaja analüüsida kehtivat õigust, et seda ajakohastada ja leida asjakohaseid vahendeid selle kohandamiseks Euroopa tööturu uute paindlike tingimustega, võttes arvesse mitte ainult vajadust kaitsta töötajate õigusi, vaid uurida ka lisanduvaid probleeme, millega võõrtöötajad ja nende perekonnad võivad kokku puutuda; rõhutab samuti, et on vaja analüüsida, kui ulatuslikult tööjõu vaba liikumist ning töötajate ja nende pereliikmete teises liikmesriigis elamise õigust käsitlevaid ühenduse õigusakte tegelikult kõigis liikmesriikides rakendatakse; on seisukohal, et vajadusel tuleb õigusliku ja tegevusraamistiku parandamiseks koostada soovitused;

40.   toetab arutelu läbiviimist sotsiaalkindlustussüsteemide teemal, kus muu hulgas võetaks vaatluse alla tervishoiuteenuste kättesaadavuse küsimus ning tõsiasi, et töötajate liikuvus võib teatud juhtudel tuua kaasa sotsiaalkindlustushüvitiste kaotamise; palub komisjonil uurida, kas määrust (EÜ) nr 883/2004, selle rakendusmäärust (EMÜ) nr 574/72 ja nendega seotud haldustavasid tuleks kohandada nii, et need vastaksid töötajate liikuvuse, sealhulgas lühiajalise tööjõu liikuvuse muutuvatele mudelitele ja uutele vormidele;

41.   on seisukohal, et komisjon peaks uurima liikuvust pärssivaid asjaolusid, mida põhjustab kooskõla puudumine maksukokkulepete ja uue sotsiaalkindlustuse määruse (EÜ) nr 883/2004 vahel;

42.   toetab komisjoni kavandatud tegevust, et parandada direktiivi ettepanekut töötajate liikuvuse parandamiseks vastuvõetavate miinimumnõuete kohta täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel, sest seoses kutsealaste pensioniskeemide jätkuva laienemisega tuleb jõuda pensionide ülekandmise töötajasõbralike eeskirjadeni; palub seepärast komisjonil esitada läbivaadatud direktiivi ettepaneku kutsealaste pensionide ülekandevõimaluste kohta;

43.   on seisukohal, et perekonda (s.t lapsed ja ülalpeetavad sugulased) omavate mõlemast soost töötajate liikuvus sõltub suurel määral teenuste (nt lastehoid ja eakate hooldamine, haridusvõimalused, päevakeskused, eriteenused) kättesaadavusest ja taskukohasusest; on samas seisukohal, et tööalane liikuvus peaks soosima isiku eneseteostust ning parandama elu- ja töö kvaliteeti;

44.   on siiski seisukohal, et ettepanek parandada riikide ametiasutuste vahelist teabe- ja parimate tavade vahetust ning samuti elektroonilist Euroopa ravikindlustuskaarti käsitlev ettepanek tuleks realiseerida, võttes nõuetekohasest arvesse andmekaitset; liikmesriigid peavad tagama, et isikuandmeid ei kasutataks muul otstarbel kui sotsiaalkindlustuse tarbeks, välja arvatud juhul, kui asjaomane osapool seda lubab; palub rohkem teavet kõnealuse algatuse ja eeliste kohta, mida see võib anda tööjõu liikuvuse parandamisele; palub komisjonil analüüsida ja aidata kaasa võimalusele seada lähiajal sisse ühtne Euroopa kaart, millel on kogu teave selle valdaja sotsiaalkindlustusmaksete ja sotsiaalkindlustusõiguste kohta kõigis liikmesriikides, kus ta on töötanud;

45.   avaldab toetust sõltumatute ekspertide võrgustiku TRESS tegevusele ning on veendunud, et võrgustik peaks jätkama liikuvuse eri mudelite uurimist, et viia need vastavusse ühenduse õigusaktidega; palub komisjonil kaasata sellesse võrgustikku tööandjaid ja ametiühinguid ning tuletab meelde, et sageli on tööandjad need, kes abistavad töötajaid sotsiaalkindlustusalastes küsimustes või töötamiseks vajalike dokumentide muretsemisel; rõhutab, et on vaja tagada võimalikult lihtne juurdepääs EURESi andmebaasidele ja neid korrapäraselt ajakohastada, samuti tuleb tagada andmebaaside võimalikult laialdane kättesaadavus; on seisukohal, et EURESi võrgustik peaks tegema strukturaalset ja institutsionaalset koostööd sõltumatute ekspertide võrgustikuga TRESS;

46.   väljendab jätkuvat toetust EURESi võrgustiku panusele töötajate liikuvuse lihtsustamiseks Euroopa Liidus; soovitab lisada EURESi teenuste hulka teabe andmise teatavate sektorite konkreetsete Internetivõrkude ja -portaalide kohta ning soovitab samuti võrgustikul teha koostööd muude teabe pakkujatega, eriti liikmesriikide asjaomaste organisatsioonidega, kes annavad informatsiooni töötamisvõimaluste kohta Euroopa Liidus, keskendudes eelkõige riikide tööhõiveasutustele, kes võivad pakkuda otse tööotsijatele individuaalselt kohandatud nõustamist;

47.   on seisukohal, et EURESi piiriülestes projektides tuleb esikohale seada piiriülese mõju hinnangute ja/või seminaride korraldamine, et kooskõlastamist käsitleva määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamine oleks tõhus ja tulemuslik;

48.   toetab tööalase liikuvuse tegevuskava 3. jaos püstitatud eesmärke, mille kohaselt tugevdatakse EURESi haldussuutlikkust; rõhutab asjaolu, et tööturud on erinevad ja tuleb pakkuda teenuseid, mis on kohandatud kõigile töötajate kategooriatele, näiteks komisjoni kavas loetletutele lisaks ka eelkõige eakamatele ja puudega inimestele, kes on halvemas olukorras, kuid keda saaks tööjõuturul rakendada, ning teiste töötajatega võrreldes erinevas õiguslikus seisundis olevatele inimestele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, töötajatele, kes naasevad tööle pärast pausi, jne; rõhutab, et kogu EURESi võrgustiku kaudu saadav info peaks olema kättesaadav puudega inimestele;

49.   kutsub liikmesriike üles liikuvuse suurendamise nimel looma oma tööhõiveasutuste kaudu koondinfokeskuse kõikidele töötajatele, sealhulgas ka neile, kes kavatsevad tööle minna välismaale, et nad saaksid ühest allikast kogu info, mis on seotud välismaal töötamise võimalustega, asjaajamisega, sotsiaalsete õiguste ja õiguslike tingimustega;

50.   toetab ideed muuta EURES ühtseks liikuvuse teabeportaaliks, mis toimiks tsentraliseeritud kasutajatoena, andes potentsiaalsetele liikuvatele töötajatele informatsiooni tööalase liikuvuse kõikide aspektide kohta, mis ei piirduks ainult teabega vabade töökohtade, sotsiaalkindlustuse, tervishoiu, pensionide ja kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, vaid mille alla kuuluks ka teave keeleküsimuste, eluaseme, abikaasale töö leidmise võimaluste, laste hariduse ja üldise integratsiooni kohta sihtriigis; juhib tähelepanu asjaolule, et vajaduse korral tuleks seda laiendada kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas neile, kellel ei ole veel pikaajalist elamisluba;

51.   toetab täielikult olemasolevaid teabemehhanisme, kuid soovitab samal ajal kontrollida kõikide asjaomaste veebisaitide, portaalide jne tõhusust ning neid kasutajasõbralikumaks muutmiseks vajaduse korral ümber kujundada, ühtlustada või ümber rühmitada;

52.   juhib tähelepanu Euroopa Liidu maapiirkondades, saartel, mägipiirkondades ja äärealadel elavate kodanike EURESi võrgustikule juurdepääsu probleemile; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha portaalis sisalduv teave kättesaadavaks ka nendele elanikele;

53.   on arvamusel, et 2 miljoni euro suurune lisaeelarve, mis on ette nähtud liikuvusalaste uuenduslike projektide rahastamiseks aastani 2013, on liiga väike, võttes arvesse vajadust teavitada võimalikult paljusid Euroopa Liidu kodanikke tööalasest liikuvusest ELis ja mitmetes programmidokumentides sätestatud eesmärkidest, millega toetatakse tööjõu liikuvust ELis;

54.   rõhutab vajadust töötajate, üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste liikuvust kajastava võrreldava ja usaldusväärse statistika järele, et parandada komisjoni teadmisi liikuvuse kohta ning ülalnimetatud tegevuskava järelevalvet;

55.   on veendunud, et praegu on elanikkond liiga vähe informeeritud võimalikest ameti- ja karjäärialastest eelistest, mida annab töötamine välismaal, ning välismaal töötamisega seotud töö- ja sotsiaalkindlustustingimustest, ja kuidas see aitab samuti kaasa Euroopa kultuurilisele lõimumisele; toetab komisjoni tegevust kodanike teavitamisel nendest küsimustest;

56.   juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi puudega inimeste praktika programmile, mis algas 2007. aastal, ja komisjoni puudega inimeste praktika programmile, mis algas 2008. aasta sügisel; on arvamusel, et sellised positiivsed meetmed edendavad puudega inimeste liikuvust ning annavad olulise panuse nende kaasamisele tööellu; kutsub liikmesriike toetama ja edendama vastavaid parimaid tavasid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

57.   juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peaksid edendama ja vahetama Ühtekuuluvusfondist ning eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate liikuvust edendavate meetmetega seonduvaid häid tavasid ja üksteiselt õppimise kavasid;

58.   on seisukohal, et lisaks internetiteenustele tuleks uurida täiendavaid teavitamisvahendeid ning neid juurutada liikmesriikides ja ELi piirkondades eesmärgiga levitada laialdaselt teavet tööalase liikuvuse kohta liikmesriikides; on seisukohal, et tuleks luua EURESiga seotud tööalase liikuvuse kõnekeskus, et anda töötajatele kiiresti teavet erinevate küsimuste kohta riigikeeles ja vähemalt veel ühes Euroopa keeles;

59.   väljendab jätkuvat toetust meetmetele, nagu töömessid, Euroopa teabepäevad, mille käigus tutvustatakse töötamisvõimalusi kogu Euroopa Liidus, või Euroopa tööalase liikuvuse partnerlused; peab nendeks meetmeteks ette nähtud eelarvet siiski ebapiisavaks selleks, et saavutada ELi kõnealuse valdkonna meetmete tutvustamiseks seatud eesmärke;

60.   rõhutab vajadust teha selget vahet kunstnike eriomase liikuvuse ja ELi töötajate liikuvuse vahel üldiselt, võttes arvesse etenduskunstide olemust ning nende spetsiifilisest tööhõivesüsteemist tingitud ebakorrapärasust ja ettearvamatust;

61.   on teadlik asjaolust, et nende eripärast tulenevalt on teatavatel elualadel, nagu kultuur või sport, nii geograafiline kui ka ametialane liikuvus iseloomulik joon; palub komisjonil ja liikmesriikidel põhjalikult analüüsida neid asjaolusid ning võtta vajalikke meetmeid, eriti kõnealuste sektorite töötajate sotsiaalkindlustusõiguste osas, et nende liikuvust ei takistaks halduspiirangud;

62.   tervitab asjaolu, et komisjon võtab kolmandate riikide kodanike olukorra parandamiseks meetmeid ka oma tegevuskavas; soovitab tööjõu liikuvuse integreeritud poliitikas võtta alati arvesse kolmandate riikide kodanike rännet;

63.   rõhutab vajadust tiheda koostöö järele siseriiklike haldusasutuste vahel, et liikmesriikide pädevust piiramata teha kindlaks ja kõrvaldada justiitsküsimuste ja maksustamise valdkondades eksisteeriv ebavõrdsus;

64.   on seisukohal, et oluline on tõsta teadlikkust tööalasele liikuvusele seatud takistusi ning asjaomaste ühenduse õigusaktide rikkumisi käsitlevate kaebuste ja petitsioonide esitamise võimaluste kohta;

65.   toetab ja ergutab võrdsete tingimustega liikuvuse põhimõtte elluviimist ning palub komisjonil tagada selle kohaldamine, kaasates näiteks töötajate ja tööandjate organisatsioone selleks, et vältida deklareerimata tööd ja töötingimuste halvenemist;

66.   kutsub ettevõtjaid soodustama töötajate liikuvust näiteks paindliku tööaja ja kaugtöö abil;

67.   palub komisjonil otsida vahendeid, mille abil kõrvaldada töötajate liikuvust pärssivad keerukad takistused, mille pärast võidakse loobuda välismaal töötamisest, näiteks raskused elukaaslasele või abikaasale töökoha leidmisel, suured ümberasumiskulud, keelebarjäär ja sugudevaheline palgaerinevus ning oht kaotada teatavad maksusoodustused või võimalus teha makseid riiklikku pensioni-, ravi- ja töötuskindlustussüsteemi; rõhutab elukestva õppe tähtsust, eelkõige keeleõppe tähtsust, mis on hädavajalik, et vastata tööjõuturu muutuvatele nõudmistele;

68.   tervitab komisjoni kavatsust võtta järelmeetmeid seoses oma 2005. aastal esitatud ettepanekuga direktiivi kohta, mis käsitleb miinimumnõudeid töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel, ja selle 2007. aasta muudatusettepanekuga;

69.   kutsub komisjoni ja liikmesriike hõlbustama elanikkonna vähemkindlustatud rühmade liikuvust ja aitama eemaldada nende ees seisvad takistused, luues rohkem kvaliteetseid töökohti, võideldes diskrimineerimise vastu ja sotsiaalse tõrjutuse uute vormidega, toetades soolist võrdsust, perekonda ja tagades tõhusalt töökohtade, eluaseme ja transpordi kättesaadavuse;

70.   rõhutab, et lastega naised on meestest vähem liikuvad, ning nõuab asjakohaste meetmete võtmist puuduva tasakaalu kõrvaldamiseks;

71.   toetab SOLVITit siseturul tekkivate probleemide ja võrdselt ka töötajate liikuvusega seotud probleemide kiire lahendamise vahendina; soovitab anda SOLVITi käsutusse rohkem ressursse;

72.   kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama noorte spetsialistide liikuvust toetavaid kavasid; on veendunud, et need kavad peaksid rajanema tööandja ja töötaja vahelistel suhetel ning väljaspool oma riiki omandatud kogemuste, võimete ja oskuste, sealhulgas keeleoskuse, lisandväärtuse tunnustamisel;

73.   usub, et kuna õpilaste ja õpetajate liikuvus on tööalase liikuvuse oluline osa, tuleks Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava rakendamisel pöörata rohkem tähelepanu sellistele algatustele nagu Bologna protsess ning Erasmuse, Leonardo da Vinci ja muud programmid;

74.   väljendab heameelt komisjoni algatuse üle pidada konsultatsioone kõigi osapooltega, kes tegelevad tööjõu liikuvuse edendamisega liidus; on veendunud, et selline dialoog suurendab läbipaistvust, innustab sidemete loomist ning parimate tavade ja innovaatiliste meetodite vahetamist, et suurendada liikuvust ja kiirendada igakülgselt liikuvuse rakendamist, tugevdades sellega seonduvaid põhimõtteid ja väärtusi;

75.   tunnustab Comeniuse, Erasmuse ja Leonardo programmide panust, mille kaudu on noortel võimalus õppida välismaal, ja rõhutab nende olulisust hilisema ametialase liikuvuse seisukohast; palub komisjonil uurida programmide kasutamise laiendamise ulatust, pidades silmas ebasoodsamas olukorras olevate rühmade erivajadusi;

76.   nõuab, et Euroopa koolid, ülikoolid ja valitsused ilmutaksid kindlat tahet soodustada märkimisväärselt tööalast liikuvust, näiteks komisjoni teatises nimetatud sidusrühmade võrgustikus osalemise teel;

77.   arvab, et era- või riigiettevõtete ja haridusasutuste vahelist koostööd tuleks tugevdada;

78.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

(2)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(3)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.

(4)  EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(5)  EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

(6)  ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 159.

(7)  EÜT C 371, 23.12.2000, lk 4.

(8)  ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.

(9)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

---