19.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 279/69

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida kohta, eelkõige 16. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta Liibanoni Vabariigiga (1), 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni olukorra kohta Liibanonis (2), 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lähis-Idas (3) ja 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lähis-Idas (4) ning oma 29. novembri 2007. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse Liibanonile makromajanduslikku finantsabi; (5)

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1559 (2004), 1636 (2005), 1680 (2006), 1701 (2006) ja 1757 (2007);

—

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel (6) (assotsiatsioonileping);

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2007. aasta otsust 2007/860/EÜ, millega antakse Liibanonile makromajanduslikku finantsabi; (7)

—

võttes arvesse ELi kõrge esindaja Javier Solana 16. mai 2008. aasta avaldust olukorra kohta Liibanonis;

—

võttes arvesse eesistujariigi 14. märtsil 2008. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud eesistujariigi avaldust Lähis-Ida kohta;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.

olles äärmiselt häiritud vägivalla järkjärgulisest suurenemisest Liibanonis ning tundes sügavat muret institutsioonide olukorra pärast Liibanonis pärast presidendivalimiste läbikukkumist;

B.

arvestades, et Beirutis ja mujal Liibanonis Hezbollah' ja teiste relvarühmituste vahel aset leidnud hiljutistes vägivaldsetes kokkupõrgetes, mis järgnesid Liibanoni valitsuse 6. mai 2008. aasta otsustele, ning vägivallapuhangutes, mis vallandusid lennujaama turvalisuse eest vastutanud kindrali tagandamise ning Hezbollah' kommunikatsioonisüsteemide keelustamise tagajärjel, hukkus kümneid ja sai vigastada sadu kodanikke;

C.

arvestades, et kokkupõrgete lõpetamiseks tühistas Liibanoni valitsus otsused, mis vägivalla vallandasid, ja tegi kriisi lahendamise ülesandeks Liibanoni sõjaväele;

D.

arvestades, et Liibanoni parlament ei täitnud oma põhiseaduslikku rolli isegi enne 2007. aasta novembrit, kui lõppes Liibanoni Vabariigi presidendi ametiaeg, ning arvestades, et riik on institutsioonide kokkuvarisemise äärel, millel on tõsised tagajärjed demokraatia toimimise seisukohast;

E.

arvestades, et Hezbollah ei ole mitte ainult opositsioonipartei, vaid ka relvastatud rühmitus, kes kontrollib suurt osa Liibanoni territooriumist, sealhulgas ala, kus elavad šiiidi kogukonnad;

F.

arvestades, et Araabia Riikide Liiga algatusese toel jõudsid asjaomased osapooled 15. mail 2008. aastal kokkuleppele lõpetada viivitamata relvastatud kokkupõrked, jätkata üleriigilist dialoogi rahvusliku ühtsuse valitsuse ja uue valimisseaduse teemal ja taastada tavapärane elu ning olukord, mis eelnes viimastele intsidentidele;

G.

arvestades, et praegune poliitiline ummikseis Liibanonis halvab riigi nõuetekohast toimimist; arvestades, et poliitiline kriis ohustab märkimisväärselt Liibanoni ja kogu piirkonna habrast tasakaalu; arvestades, et stabiilne, täielikult suveräänne, ühtne ja demokraatlik Liibanon on olulise tähtsusega kogu Lähis-Ida stabiilsuse ja rahumeelse arengu seisukohast;

H.

arvestades, et Liibanon on riik, millel on Euroopaga tugevad poliitilised, majanduslikud ja kultuurisidemed, ning ta on Euroopa Liidu oluline partner Lähis-Idas; arvestades, et suveräänne ja demokraatlik Liibanon võib etendada olulist osa tugeva Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse arendamisel;

I.

arvestades, et assotsiatsioonilepingu artiklis 2 sätestatakse, et selle lepinguosaliste vahelised suhted ja lepingu enda sätted põhinevad demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamisel, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, mis suunab nende sise- ja välispoliitikat ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa; arvestades, et assotsiatsiooninõukogu on volitatud võtma lepingus ettenähtud korrapärase poliitilise dialoogi raames vajalikke meetmeid Euroopa Parlamendi ja Liibanoni parlamendi vahelise koostöö edendamiseks;

J.

arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1757 (2007) luuakse endise peaministri Rafik Hariri mõrva ja muude Liibanonis toimunud poliitiliste mõrvade toimepanijate üle kohtu pidamiseks rahvusvaheline erikohus;

K.

arvestades, et Liibanoni ees seisavad endiselt märkimisväärsed rahanduslikud ja majanduslikud väljakutsed; arvestades, et Liibanoni ametivõimud võtsid 4. jaanuaril 2007. aastal vastu laiaulatusliku sotsiaal-majanduslike reformide kava; arvestades, et Euroopa Liit on pakkunud 80 miljoni euro suurust makromajanduslikku finantsabi, et toetada Liibanoni sõjajärgseid ülesehitustöid ja majanduse jätkusuutlikku taastamist ning seeläbi leevendada valitsuse majandusprogrammi rakendamisel tekkivaid rahalisi raskusi;

L.

arvestades, et enam kui 300 000 Palestiina põgenikku elab Liibanonis endiselt halbades tingimustes; arvestades, et mõnedes Palestiina põgenikelaagrites aset leidnud vägivallapuhangud ja kokkupõrked sõjaväega on pingestanud olukorda riigis;

M.

arvestades, et Shebaa farmide piirkonna territoriaalse terviklikkuse küsimus on endiselt lahendamata,

1.

tervitab Dohas saavutatud kokkulepet kindral Michel Sleiman'i lähipäevil vabariigi presidendiks valimist, uue rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamist ja valimisseaduse vastuvõtmist; kutsub kõiki selle kokkuleppe osapooli seda täielikult rakendama; rõhutab rahvusvahelise üldsuse positiivse reaktsiooni tähtsust; õnnitleb Liibanoni erakondi kokkuleppe puhul ning Katari riiki ja Araabia Riikide Liigat eduka vahendustegevuse puhul;

2.

rõhutab Liibanoni stabiilsuse, suveräänsuse, sõltumatuse, ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse tähtsust; juhib tähelepanu asjaolule, et Liibanoni poliitiline stabiilsus peaks rajanema osapoolte vahelise usaldusliku õhkkonna taastamisel, vägivallast loobumisel ning välismõjude eiramisel;

3.

väljendab heameelt positiivse viisi üle, kuidas sõjavägi ja julgeolekuteenistused aitasid kaasa hiljutiste sündmuste lahendamisele; kutsub kõiki osapooli toetama Liibanoni sõjaväge, et see saaks täielikult tagada Liibanoni tegutsemisvõime, julgeoleku, korra, suveräänsuse ja stabiilsuse;

4.

on seetõttu seisukohal, et riigi ja kõigi Liibanoni elanike julgeolekut on võimalik tagada kõigi relvarühmituste, eelkõige Hezbollah' relvitustamise ja Liibanonis relvaäri kontrolli alla saamise abil; peab äärmiselt oluliseks asjaolu, et kõik Liibanoni sisseveetavad relvad antaks üksnes Liibanoni ametliku sõjaväe kasutusse; kordab oma üleskutset Liibanoni valitsusele kehtestada koostöös ÜRO ajutiste relvajõudega Liibanonis (UNIFIL) täielik suveräänsus ning teostada selleks tõhusat kontrolli riigi piiride ja territooriumi üle; kutsub selleks kõiki osapooli loobuma vägivallast, täielikult aktsepteerima demokraatia põhimõtteid ning tunnustama kõiki demokraatlikult valitud riigiorganeid ja institutsioone olenemata nende liikmete etnilisest, usulisest või erakondlikust kuuluvusest ja päritolust;

5.

tuletab meelde, et assotsiatsioonilepingus nähakse ette Euroopa Parlamendi ja Liibanoni parlamendi vaheline poliitiline dialoog, millega seatakse sisse kahe institutsiooni vaheline poliitiline koostöö;

6.

rõhutab taas UNIFILi rolli olulisust; peab äärmiselt oluliseks, et Liibanoni valitsus tegutseks suveräänselt ning kontrolliks tõhusalt riigi piire ja territooriumit kõigis riigi jurisdiktsiooni kuuluvates valdkondades viisil, mis tagaks riigi ja kodanike julgeoleku;

7.

kordab oma nõuet kõikidele asjaomastele osapooltele toetada rahvusvahelise erikohtu tööd, kus mõistetakse kohut endise peaministri Rafik Hariri mõrva ja muude Liibanonis toimunud poliitiliste mõrvade toimepanijate üle ning nõuab tungivalt, et Süüria teeks kohtuga täielikku koostööd;

8.

nõuab tungivalt, et Liibanoni võimud teeksid kõik endast oleneva, et lõpetada igasugune palestiina põgenike diskrimineerimine; kordab taas oma üleskutset rahvusvahelisele üldsusele suurendada abi, et jõuda püsiva lahenduseni;

9.

kutsub Süüriat hoiduma igasugusest sekkumisest, mis võib avaldada negatiivset mõju Liibanoni siseasjadele, ning etendama konstruktiivset osa riigi stabiilsuse saavutamisel; pöördub Iraani ja Süüria poole üleskutsega etendada konstruktiivset osa; kutsub kõiki asjaomaseid pooli täitma ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1559 (2004) ja 1701 (2006) ning austama Liibanoni sõltumatust, suveräänsust, julgeolekut ja stabiilsust, tuletades ühtlasi meelde relvarühmitustele relvade müümise keeldu;

10.

väljendab taas toetust Euroopa Liidu kindlale otsusele abistada Liibanoni majanduse ümberkorraldamisel; kutsub nõukogu ja komisjoni jätkama jõupingutusi Liibanoni ülesehituse ja majanduse taastamise toetamiseks, tegema samuti tihedamat koostööd riigi kodanikuühiskonnaga, et edendada maa edasist demokratiseerimist;

11.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜVJP kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Araabia Riikide Liiga peasekretärile, neliku eriesindajale Lähis-Idas, Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee presidendile, Liibanoni valitsusele ja parlamendile, Süüria presidendile ja valitsusele ning Iraani valitsusele ja parlamendile.