19.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 279/5

—

võttes arvesse oma 3. septembri 2002. aasta resolutsiooni kaubanduse ja arengu kohta vaesuse kõrvaldamisel (1), 30. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni maailma näljahäda ja kõige vaesemate riikidega kauplemiselt tõkete kõrvaldamise kohta (2), 10. aprilli 2003. aasta resolutsiooni kriisi kohta rahvusvahelisel kohviturul (3), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse (4), 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni energiahinna tõusu makromajandusliku mõju kohta (5), 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa kohta – konkurentsivõime välisaspektid (6), 23. mai 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandusabi kohta (7) ning 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaubanduse ja kliimamuutuste kohta (8);

—

võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, mis sätestab aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt kollektiivselt vaesuse likvideerimiseks püstitatud kriteeriumid, ning aastatuhande eesmärkide läbivaatamist ja ajakohastamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2005. aasta maailma tippkohtumisel 14.–16. septembril 2005;

—

võttes arvesse ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kolme töörühma aruandeid „Kliimamuutused 2007: reaalteaduslik alus”, „Kliimamuutused 2007: mõju, kohandumine ja haavatavus” ning „Kliimamuutused 2007: kliimamuutuse leevendamine”, mis kõik avaldati 2007. aastal;

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Põllumajanduskaupade tarneahelad, sõltuvus ja vaesus – ettepanek võtta vastu ELi tegevuskava” (KOM(2004)0089);

—

võttes arvesse komisjoni teatisi nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567) ja „Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel” (KOM(2007)0183);

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Metallitööstuse konkurentsivõime kohta– panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2008)0108);

—

võttes arvesse ÜRO 4. naiste maailmakonverentsi poolt 15. septembril 1995. aastal vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi;

—

võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2006. aastal avaldatud aruannet „Eluskarja pikk vari”;

—

võttes arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) tööd ning 25. aprillil 2008. aastal Ghanas Accras UNCTADi XII konverentsil sõlmitud Accra kokkulepet ja deklaratsiooni;

—

võttes arvesse komisjoni 21. detsembril 2005. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Loodusvarade säästva kasutamise temaatiline strateegia” (KOM(2005)0670);

—

võttes arvesse G8 tippkohtumise deklaratsiooni „Majanduskasv ja vastutus maailma majanduses”, mis allkirjastati 7. juunil 2007. aastal Heiligendammis, eriti selle peatükki „Vastutus tooraine eest: läbipaistvus ja jätkusuutlik kasv”, milles öeldakse, et vabad, läbipaistvad ja avatud turud on ülemaailmse majanduskasvu, stabiilsuse ja jätkusuutliku arengu jaoks üliolulised;

—

võttes arvesse konkurentsivõime, energeetika ja keskkonna kõrgetasemelise töörühma 11. juuni 2007. aasta neljandat aruannet, milles toetatakse toorainepoliitika arengut, mis on rajatud hästitoimivale vabale ja õiglasele toorainete maailmaturule ning kasutab kaubanduspoliitikat ja eriti rahvusvahelisi mitme- ja kahepooleseid kokkuleppeid, et tagada ELi ja kolmandate riikide toetus vabale ja moonutamata turule;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A6-0134/2008),

A.

arvestades, et tooraine ja toormaterjali all tuleks mõista põllumajanduslikke toiduaineid, põllumajanduslikke tooraineid, metalle, mineraale ja energiatooteid, mis on lähtematerjaliks tööstuslikes tootmisprotsessides, olgu need siis töödeldud, töötlemata või ümbertöödeldud tooted nagu vanametall;

B.

arvestades, et alates 2002. aastast on muude kui kütusekaupade hinnaindeks tõusnud 159 %, metalli ja mineraalide hind 285 % ning põllumajandusliku tooraine hind on tõusnud 133 %;

C.

arvestades, et ELi majandus sõltub olulisel määral tooraine impordist kolmandatest riikidest ning tooraine kättesaadavus on ELi konkurentsivõime tagamiseks otsustava tähtsusega;

D.

arvestades, et tooraine hiljutise hinnatõusu tõttu ei ole Euroopa Liidus toimunud majanduskasvu ning see ohustab ELi konkurentsivõimet;

E.

arvestades, et tulevikus on oodata nõudluse suurenemist tooraine järele kogu maailmas; arvestades, et suurenenud nõudluse põhjuseks on majanduskasv tärkava majandusega riikides;

F.

arvestades, et minevikus on tooraine ja toormaterjali lühiajalised hinnamuutused olnud äärmiselt kõikuvad ja olukord on ajapikku muutunud veelgi halvemaks, sest ületootmise perioodidele on järgnenud alapakkumise perioodid;

G.

arvestades, et hiljutine hinnatõus rahvusvahelisel turul ei tohiks varjutada tõsiasja, et tooraine hinda on võrreldes tööstustoodete hindadega iseloomustanud pikaajaline langustendents;

H.

arvestades, et see hinnatõus – eriti kui selle esilekutsujaks on olnud tärkava majandusega riigid tööstuslikel eesmärkidel – on loonud ELi töötlevale tööstusele konkurentsialaseid väljakutseid ning tekitanud tooraine varustuskindlusega seotud pikaajalisemaid probleeme;

I.

arvestades, et 95 arengumaad 141st saavad vähemalt 50 % oma ekspordituludest tooraine ekspordist;

J.

arvestades, et Euroopa Liit on rahvusvahelises toorainekaubanduses peamine konkurent ja oluline tooraine netoimportija;

K.

arvestades, et Euroopa Liidu konkurentsivõime ja majandusareng sõltub Euroopa tööstusbaasi eripära tõttu väga suurel määral tooraine impordist;

L.

arvestades, et esineb mitmeid näiteid kolmandate riikide kehtestatud poliitikast ja meetmetest ning tendents takistada vaba ja õiglast juurdepääsu toorainele tärkava majandusega riikides, mis piirab ELi tööstuse juurdepääsu toorainele;

M.

arvestades, et teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamine etendab olulist osa jätkusuutlike toorainevarude edendamisel;

N.

arvestades, et STABEXi, SYSMINi ja FLEXi süsteemid peegeldavad Euroopa Liidu eelnevaid ja praegusi jõupingutusi arengumaade toetamiseks, mida mõjutab hindade ja sissetuleku ebastabiilsus;

O.

arvestades, et hiljutine hinnatõus rahvusvahelisel tooraineturul on tingitud teatud tärkava majandusega riikide (nagu Hiina, India ja Brasiilia) suurenenud nõudlusest, muutunud ilmastikuoludest, mõne eksportiva riigi piirangutest, õitsengust põllumajandusliku kütuse turul, loomakasvatusest ning spekulatsioonidest aktsiaturul;

P.

arvestades, et maailma vaesetest moodustavad suure enamuse naised, kelle ellujäämine ja elatusallikas sõltub tihti tooraine ostmisest, tootmisest ja muutmisest;

Q.

arvestades, et rahvusvaheline üldsus on märkinud, et vaesuse kaotamiseks on vaja rahvusvahelist püüdlust saavutada konkreetsed sihid, mis on sätestatud aastatuhande arengueesmärkides ja mis tuleks saavutada enne 2015. aastat; arvestades, et arengumaade jaoks eluliselt olulistele tooraineprobleemidele tuleb pöörata piisavalt tähelepanu;

R.

arvestades, et kui edendatakse head juhtimist võib loodusvarade säästlik kasutamine vähendada vaesust ja edendada majanduskasvu; arvestades, et nõrk juhtimine loodusvarade poolest rikastes riikides võib põhjustada vaesust, korruptsiooni ja konflikte;

S.

arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja viljeldava maa olemasolu on iga maailma majanduse tuleviku põhikomponendid; arvestades, et neid tungivaid nõudeid tuleks meeles pidada igasuguse tooraine hankimise puhul;

T.

arvestades, et kliima on muutumas ja selle põhjuseks on osaliselt inimtegevus; arvestades, et tooraine ammutamine, tootmine ja muutmine põhjustab olulisel määral kasvuhoonegaasiheidet; arvestades, et ELi tööstusel lasuvad nimetatud probleemiga tegelemise tõttu üha suuremad piirangud, mis pärsivad ELi tööstuse konkurentsivõimet;

U.

arvestades, et Euroopa Liidul ei ole praegu sidusat strateegiat, mille abil tegeleda oma majanduse konkurentsivõimeprobleemidega, mis on tekkinud suurenenud konkurentsi tõttu juurdepääsul toorainetele,

1.

nõuab tungivalt, et komisjon ja ELi kaubanduspartnerid käsitleksid kõikide kaubanduslepingute läbirääkimistel tõsiselt kliimamuutusest tulenevaid tungivaid nõuded vähendada järsult loodusvarade hankimist ja kasutamist ning edendaksid energiasäästlike, taastuvate ja energiatõhusate tehnoloogiate laiemat kasutamist;

2.

nõustub, et juurdepääs toorainele ja kaupadele on ELi majanduse jaoks eluliselt oluline, sest puuduvad mitme tooraine omamaised varud;

3.

märgib murega võimalust, et nõudlus tooraine järele maailmaturul suureneb; on mures uurimiste teostamise piiratud võimaluste pärast lähitulevikus; märgib Euroopa ettevõtete vähest osalemist toorainete uurimises kolmandates riikides;

4.

on mures suundumuse pärast piirata kaubandust moonutavate meetmete abil juurdepääsu toorainele kolmandates riikides, kuid tunnustab siiski riikide õigust piirata juurdepääsu toorainele keskkondlikel põhjustel või vajaduse korral ebapiisavate varude tõttu; seda õigust tuleb kasutada koos muude siseriiklike meetmetega;

5.

on mures investeerimistegevuse pärast, mille eesmärk on parem juurdepääs toorainele ning mis ei vasta õiglase ja vaba konkurentsi standarditele ega hea juhtimise ja jätkusuutlikkuse põhimõtetele;

6.

palub, et komisjon edendaks investeeringuid toorainete ringlussevõtu tehnoloogiate uurimisse ja arendamisse ning toorainete tõhusasse ja säästlikku kasutamisse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles omistama sellele eesmärgile oma teadustegevuses rohkem tähtsust;

7.

nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks tooraineturule vaba ja õiglase juurdepääsu küsimusega Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO); palub, et komisjon tegeleks aktiivselt kaubandust moonutavate meetmete mitmepoolse kaotamisega toorainesektoris, austades samas täielikult piiranguid, mis on kehtestatud vähimarenenud maade arengut silmas pidades;

8.

palub, et komisjon käsitleks vabakaubanduslepinguid käsitlevatel kahepoolsetel läbirääkimistel tooraineturule mittediskrimineeriva juurdepääsu vastandina energiasäästlike, taastuvate ja energiatõhusate tehnoloogiate kasutamisele; seab kõikide võimalike kokkulepete puhul eesmärgiks kõikide kaubandust moonutavate meetmete kaotamise, mis viib toorainete kasutamise ja tarbimise suurenemiseni, austades samas täielikult arengueesmärke;

9.

palub, et komisjon lisaks tooraine küsimuse turulepääsu strateegiasse; tunneb heameelt toorainega varustamist käsitlevate konsultatsioonide üle; kutsub komisjoni üles töötama välja toorainega varustamise kohta sidusat strateegiat; tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab olema kaasatud väljatöötamise kõikidesse etappidesse;

10.

väljendab kahetsust seoses sellega, et paljud arengumaad ja eelkõige vähimarenenud maad on pidanud piirduma tooraine tootmise ja ekspordiga, samas kui kõikuvad hinnad on aja jooksul langenud ja osutunud tõsiseks takistuseks nii vaesuse vähendamisel kui ka aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, kuid möönab, et kaupade hinnatõus on aidanud kaasa mõne toorainest sõltuva arengumaa maksebilansi olulisele paranemisele; rõhutab võimalusi, mida toorainevarude ise uurimine ja haldamine tootjariikide jaoks kaasa võib tuua, kui järgitakse läbipaistvuse ja ausa konkurentsi põhireegleid;

11.

kutsub komisjoni üles püüdlema moonutuste põhjuste tõhusa likvideerimise poole, tõstatades neid küsimusi järjekindlalt kahepoolsetel konsultatsioonidel ja läbirääkimistel, ning edendama mitmepoolsel tasandil WTO uute eeskirjade väljatöötamist;

12.

toetab arengumaade ja eelkõige vähimarenenud maade pingutusi nende majanduse mitmekesistamisel ja majandustegevuse väljatöötamisel tootmise lõppetappidel, selleks et kaasata töötlemine ja turustamine ning tõsta kvaliteeti, tootlikkust ja suurema lisandväärtusega toodete tootmist; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks vajaduse korral Euroopa Arengufondi kaudu toormaterjali käsitlevaid riiklikke arengu- ja mitmekesistamise strateegiaid;

13.

arvab, et piirkondlike majandusraamistike ja tihedama piirkondliku koostöö kehtestamine arengumaade vahel on nende riikide jätkusuutliku majandusarengu seisukohalt äärmiselt oluline; rõhutab sellega seoses lõunas asuvate riikide omavahelise kaubavahetuse tähtsust nende riikide majandusarengu jaoks;

14.

on arvamusel, et edendada tuleks pikaajalist piirkondlikku majandus- ja kaubanduskoostööd, mis võib viia vabakaubanduslepingute sõlmimiseni; märgib samas, et erinevates piirkondades esineb seoses vabakaubanduslepingutega raskusi; arvab, et Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubandusleping peaks olema esmatähtis, arvestades toorainekaubanduse tähtsust selles piirkonnas;

15.

julgustab arengumaid ja eelkõige vähimarenenud maid leidma vajalikke investeeringuid ja kindlustama majanduslikku mitmekesistamist tugevdatud infrastruktuuri ja institutsioonide suutlikkuse tõstmise abil, edendades majandusarengu head juhtimist ning soodustades toodete pääsu ja levikut väiketootjatelt kohalikule turule, mis tugevdaks ka piirkondlikku integratsiooni ja suurendaks mastaabisäästu; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kaubandusabi olulise vahendina arengu edendamiseks ning tugevdaks olemasolevaid tehnoloogiasiirde mehhanisme, eriti kui kliimamuutusega tegelemise vahendit; palub, et komisjon edendaks toorainest saadud tulu läbipaistvust selliste programmide abil nagu mäetööstuse läbipaistvust käsitlev algatus (EITI);

16.

julgustab komisjoni ja ELi ettevõtteid edendama keskkonnasõbraliku tehnoloogia siiret ja sellesse investeerima;

17.

leiab, et Doha arengukava lõpptulemuseks peaks olema ausad, tasakaalustatud, õiglased ja turu avamist eeldavad kohustused kõigil tooraineturgudel;

18.

nendib, et Doha arengukava läbirääkimiste tulemused vähendaksid märkimisväärselt tollimaksude tõusmist; märgib, et Euroopa Liit on juba järkjärguliselt kaotanud tollimaksud põllumajandustoodetele, mis pärinevad vähimarenenud maadest (algatus „Kõik peale relvade”) ja paljudest AKV riikidest (majanduspartnerluslepingute kaudu), ning aitab arengumaadel kindlaks määrata ja rakendada eeskirju, mis käsitlevad konkreetseid tooteid ja tõhusaid kaitsemehhanisme turgude ja tootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks;

19.

palub, et ELi liikmesriigid ja partnerid kogu maailmas, sh tärkava majandusega riigid, ratifitseeriksid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhilised töönormid ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni asjakohased suunised, eriti toorainete uurimise ja rafineerimise valdkonnas; usub, et kodanikuühiskonna ja riikide parlamentide kaasamine on keskkonnaalase ja sotsiaal-majandusliku säästva arengu seisukohalt äärmiselt oluline;

20.

tunnistab, et spekulatsioonidel on tooraine hinna kehtestamisel oluline roll, mille tulemuseks on suuremad kõikumised;

21.

kutsub komisjoni üles rakendama toorainele juurdepääsu valdkonnas ulatuslikku ja tasakaalustatud strateegiat, võttes arvesse ELi tööstuse ja arengumaade huve;

22.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi hüvitiste maksmise kava (FLEX), veendumaks selle vastavuses ja tõhususes arengumaade ja eriti vähimarenenud maade toetamisel; usub, et riiklikul tasandil tuleb UNCTADi töö toetamiseks võtta asjakohaseid meetmeid;

23.

kutsub komisjoni üles koguma andmeid ja tegema statistikat reaalselt toimuva rahvusvahelise toorainekaubanduse kohta; usub, et majanduspoliitika meetmete sihipärasemaks muutmiseks on vaja selget ülevaadet ülemaailmsetest tooraine kaubavoogudest, mida ei moonutaks puhtalt spekulatiivsed tehingud;

24.

möönab, et põllumajanduslike toiduainetega ja põllumajandusliku toorainega kauplemise liberaliseerimine on arengumaade (eriti vähimarenenud maade) väiketalupidajatele toonud kaasa palju uusi probleeme; kuna väiketalupidamised koosnevad suures osas naistest, võib see nendele ülemääraselt suurt negatiivset mõju avaldada, kui nad ei suuda väliskonkurentsiga hakkama saada;

25.

rõhutab, et õigus toidule on olemuselt põhiõigus ning et kõikidele inimestele tuleb igal ajal võimaldada juurdepääs aktiivse ja tervisliku elu jaoks vajalikule toidule;

26.

soovitab seetõttu kõigi vajalike meetmete võtmist Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, et tagada toidukriisist koheseks väljumiseks mõõdukad hinnad; pikemas perspektiivis on spekulatiivse tegevusega paremaks toimetulemiseks vajalikud asjakohased õigusaktid; lisaks soovitab uurida toidukaupade valdkonnas tegevate riiklike ja rahvusvaheliste järelevalveorganite ülesandeid ja pädevusi, et tagada tulevikus stabiilsed ja kindlad turud ning et spekulatsioonid ei piiraks õigust toidule;

27.

tunneb heameelt ÜRO kõrgetasemelise töörühma loomise üle, mis tegeleb praeguse toidukriisi ja selle mõjuga vaesusele; julgustab maailma juhte osalema Roomas 3.–5. juunil 2008 toimuval toiduainetega kindlustatuse kõrgetasemelisel maailmakonverentsil;

28.

toetab arengumaid nende püüdlustes kindlustada kohalikele elanikele juurdepääs toidule; usub, et elujõulist poliitilist õigusruumi tuleb edaspidi tugevdada, võimaldamaks riiklike eeskirjade ja meetmete toimimist kõnealuse sektori arendamisel, samuti tuleb toetada naisi, kes kannavad kohalikes kogukondades peamist vastutust oma perede toitmise eest;

29.

tunnistab, et põllumajanduslike toiduainete ja põllumajandusliku tooraine hindade tõusul on kahjulik mõju toiduainetega kindlustatusele ja toiduainetele tegelikule juurdepääsule arengumaades ning sellega kaasneb näljahäda, alatoitumise ja toidukriisist tingitud rahutuste oht arengumaade kõige vaesema elanikkonna hulgas; nõuab viivitamata humanitaarabi suurendamist, et leevendada sadade miljonite inimeste elusid ohustavat toidukriisi;

30.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et Euroopa Liidu allkirjastatud mitmepoolsed, piirkondlikud ja kahepoolsed kaubanduslepingud on vastavuses jätkusuutliku arengu eesmärgiga; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke õigusloomega seotud meetmeid kindlustamaks oma kaubanduse jätkusuutlikkuse mõju hindamiste integratsiooni ELi kaubanduspoliitika arendamisse, eriti kliima, soopõhise ja jätkusuutliku arengu perspektiivist lähtuvalt;

31.

tunneb heameelt komisjoni teadaande üle, et 2008. aastal esitatakse teatis, mille eesmärk on parandada jätkusuutliku juurdepääsu tingimusi mineraalidele ja teisesele toormele ELis ja rahvusvahelisel tasandil;

32.

märgib kasvavat kriitikat põllumajandusliku kütuse tootmise majanduslike ja keskkonnaalaste eeliste kohta; kutsub komisjoni üles ergutama seoses jätkusuutlike toorainevarudega teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis käsitleks ressursside tõhusat ammutamist ja arendamist ning kasutuselt kõrvaldatud toodetes kasutatud materjali taaskasutamist;

33.

usub, et tooraine ammutamine, kogumine ja tootmine peaks toimuma jätkusuutlikkuse põhimõtte kohaselt, mis austab ökosüsteemide looduslikke protsesse ja ei püüa neid muuta;

34.

nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks pingutusi, et saavutada konfliktide rahastamiseks kasutatavate ressursside kohta rahvusvaheline kokkulepe, mille peamine eesmärk oleks keelata igasugune kauplemine ressurssidega, mis on relvastatud konfliktide põhjuseks või nende tulemus; nõuab vahepeal määruse väljatöötamist, millega keelatakse konfliktide rahastamiseks kasutatavate ressurssidega kauplemine ja nende turustamine Euroopa Liidus ning nõuab tungivalt, et kõik teemandikaubanduses osalevad riigid toetaksid täielikult töötlemata teemantide rahvusvahelist kaubandust reguleerivat Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi; nõuab läbipaistvuse edendamist mäetööstuse läbipaistvuse algatuse ja muude algatuste kaudu;

35.

kordab oma ülekutset nõukogule ja komisjonile edendada õiglast kaubandust ja teisi sõltumatult kontrollitavaid kaubanduse algatusi, mille eesmärk on tõsta arengumaade väikeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate toetamisel sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid; julgustab Euroopa Liidu riigiasutusi integreerima õiglase kaubanduse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumit avalikesse pakkumistesse ja ostupoliitikasse;

36.

väljendab muret seoses tõsiasjaga, et üha suuremat osa maailma ressurssidest kasutatakse loomakasvatuseks; tuletab meelde FAO eespool nimetatud 2006. aasta novembris avaldatud aruannet „Eluskarja pikk vari”, milles hinnatakse, et lihatööstus ja karjakasvatus põhjustavad 18 % maailma kasvuhoonegaasiheite koguhulgast, mis kiirendab ka metsa hävimist arengumaades; kutsub komisjoni üles võtma kõnealuses sektoris vajalikke meetmeid ning kehtestama rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste raames metsade raadamise ärahoidmiseks stimuleerivaid meetmeid;

37.

usub, et mäetööstuse läbipaistvuse algatust, mille eesmärk on tugevdada mäetööstuse sektoris läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil juhtimist, tuleks rakendada kogu maailmas, et pakkuda arengumaadele paremaid võimalusi saada loodusvarade eest nende väärtusele vastavat tasu;

38.

rõhutab, et kõrged naftahinnad tugevdavad vajadust võtta energiapoliitikas kiiresti kasutusele erinev lähenemine, mille eesmärk oleks energiatõhususe parandamine ja muude energiaallikate, sh taastuvenergia, ulatuslik kasutamine;

39.

mõistab, et kliimamuutus tabab kõige teravamalt kogukondi, mis juba seisavad silmitsi märkimisväärsete sotsiaalsete ja majandusprobleemidega; saab aru, et eelkõige naised on eriti ebasoodsas olukorras; julgustab tegema pingutusi kohalikul tasandil, kasutades asjakohast rahvusvahelist rahalist ja tehnilist tuge;

40.

väljendab muret seoses sellega, et Hiina ei luba välisettevõtetel omada enamusosalust sellistes sektorites nagu terasesektor ning on võtnud kasutusele rea mehhanisme, millega piiratakse metalltoorme eksporti või antakse valitsuse abi selle ostmiseks välisallikatelt; nendib, et selline tegevus põhjustab tõsiseid raskusi ELi tööstuslikele huvidele kliimamuutuse eesmärkide täitmisel ning energiasäästlike, taastuvate ja energiatõhusate tehnoloogiate eksportimisel ja et sellega tuleb tegeleda kõikide kättesaadavate vahendite, sealhulgas tehnosiirde soodustamisega nii poliitiliselt kui ka rahaliselt;

41.

juhib tähelepanu sellele, et mõne kiirelt areneva riigi (eriti Hiina) uus tooraine kaubanduspoliitika, mille raames otsitakse toorainet kogu maailmas, eriti Aafrikas, mõjutab märkimisväärselt ja negatiivselt ülemaailmse juurdepääsu kindlust toorainele; rõhutab vajadust jätta kõrvale praegune lähenemine, kuna see tugineb riikide kahepoolsetele suhetele ja ei käsitle inimõigusi, ettevõtete sotsiaalset vastutust ega keskkonnaalaseid või sotsiaalseid standardeid, ja soodustada mitmepoolset lähenemisviisi, mis põhineb loodusvarade piisavuse ja säästvuse kriteeriumidel;

42.

tunneb heameelt komisjoni algatuse üle jätkata rahvusvahelisi kaubanduskokkuleppeid rikkuvate toimimistavadega tegelemisel kõikide olemasolevate vahendite kasutamist, nagu nenditi eespool nimetatud komisjoni teatises metallitööstuse konkurentsivõime kohta;

43.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitustele ja parlamentidele ning asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele, nagu ÜRO kaubandus- ja arengukonverents, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maailmapank, ÜRO toorainefond ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.