52008DC0682

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 31.10.2008

KOM(2008) 682 lõplik

KOMISJONI TEATIS

Ühise lennunduspiirkonna loomine Alžeeriaga

1. SISSEJUHATUS

1. Teatises „Ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamine”[1] rõhutas komisjon vajadust luua ühine lennunduspiirkond ELi naabruspoliitika sihtrühmaks olevate ida- ja lõunapoolsete naaberriikidega.

2. Alustatud töö lõppeesmärk on kujundada välja ühtlustatud eeskirjade alusel toimiv ühisturg, mis hõlmab ELi liikmesriike ning neist lõunas ja idas asuvaid partnerriike. 27. juunil 2005. aastal kohtunud transpordinõukogu kinnitas nimetatud eesmärki oma järeldustes ühenduse lennundusalase välispoliitika edasise arengu kohta ning tegi ettepaneku kujundada 2010. aastaks välja ELi naaberriikidega ühine lennunduspiirkond.

3. Pidevalt kasvavasse ühisesse lennunduspiirkonda on Euroopa Liit juba kaasanud Šveitsi, Norra ja Islandi lennundusturu, seejärel Lääne-Balkani riikide turu (juunis 2006) ning lõpuks ka Maroko (pärast esimese ELi – Vahemere riikide lepingu allakirjutamist detsembris 2006). Nõukogu palvel alustab komisjon sellekohaseid läbirääkimisi ka Jordaania ja Iisraeliga ning jätkab kõnelusi Ukrainaga. Lennundusalaste suhete tugevdamine ELi ja tema naaberriikide vahel on Euroopa lennundustööstuse arengu võtmetegur. Ulatudes peaaegu 20 % ühendusevälistest rahvusvahelistest lendudest kõikides turusegmentides (puhkusereisid, külastusturism, ametisõidud), on lennuühenduse tihedus ELi naaberriikidega võrreldav Põhja-Ameerika riikidesse tehtavate lennureiside arvuga. Lisaks lennundusvaldkonna kasvuvõimalustele hoogustab ühine lennunduspiirkond jõuliselt ka piirkondlikku integratsiooni ja majandusarengut, olles täielikult kooskõlas Barcelona protsessi ja Euroopa naabruspoliitika eesmärkidega. Samu eesmärke teenib ka hiljuti algatatud projekt Vahemere Liidu loomiseks Barcelona protsessi raames.

4. Vahemerest lõuna poole jäävate riikidega ühise lennunduspiirkonna väljakujundamisel on ELi oluliseks partneriks Alžeeria. Assotsiatsioonilepinguga[2] sõlmitud Euroopa – Vahemere riikide partnerlus rõhutab vajadust tihendada koostööd transpordisektoris, arendada osaliste vahelist koostööd õigusnormide ühtlustamisel ning ajakohastada lennujaamade infrastruktuuri ja lennuliikluse korraldamist. Kõnealune assotsiatsioonilepinguga seatud eesmärk sisaldub ka Alžeeria transpordisektori abistamise kavas (20 miljonit eurot), eelkõige tsiviillennundussektorit käsitlevas peatükis. Kõnealuse kavaga püütakse parandada lennundussektori õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku ning see sisaldab meetmeid Alžeeria valitsuse toetamiseks tsiviillennunduse üldkava väljatöötamisel, tsiviillennunduskoodeksi ajakohastamisel, sõltumatu reguleeriva asutuse loomisel ja lennujaamade ajakohastamisel.

5. Seega on Euroopa Liidu muud Vahemere riikidele suunatud meetmed tihedalt seotud ühise lennunduspiirkonna loomise projektiga. Ka projekti eesmärk on Vahemere mõlemal kaldal ühine. Vahemere lõunakalda riikidega tehtava lennundusalase koostöö tugevdamiseks Euroopa Liidus algatatud projekti „EuroMed Aviation” raames näitas Alžeeria üles huvi alustada Euroopa Ühendusega läbirääkimisi üldise lennunduslepingu üle. Selline lennundusleping ühendusega avaks uusi võimalusi nii kogu lennundussektorile (lennuettevõtjad, lennujaamade infrastruktuuri-ettevõtjad, maapealse käitlemise teenuste osutajad) kui ka lennureisijatele Vahemere mõlemalt kaldalt. ELi liikmesriikide ja Alžeeria vahelistes kahepoolsetes lepingutes sisalduvad piirangud (lennuettevõtjate iganädalaste lendude arv, lubatud lennuettevõtjate arv, teenindamiseks avatud lennujaamad ning kohaldatavad hinnad) oleks võimalik kõrvaldada, ühtlustades samal ajal ka asjaomaseid õigusnorme.

2. LENNUNDUSSUHETE ARENDAMINE ERITI OLULISE PARTNERIGA

6. Alžeeria majanduslik osakaal ja ulatuslikud lennundusalased suhted Euroopa Liiduga teevad temast olulise partneri ühise lennunduspiirkonna kiirel ellurakendamisel vastavalt eesmärkidele, mille nõukogu 2005. aastal püstitas.

7. Vastavalt Maailmapanga 2006. aasta liigitusele, mis põhineb sisemajanduse kogutoodangul, on Alžeeria majandus oma 138 miljardi dollari suuruse SKTga Aafrika mandril teisel kohal, Lõuna-Aafrikast taga ja Nigeeriast ees. Seega on Alžeeria üks võtmeriik, kelle põhiline kaubanduspartner on Euroopa Liit, kusjuures 2006. aastal oli kaubavahetuse maht ligikaudu 34 miljardit eurot ja see näitaja suureneb jätkuvalt ( + 8 % aastatel 2000–2005).

8. Kaubavahetuse selline märkimisväärne tase tuleneb ajaloolistest, kultuurilistest ja isegi perekondlikest sidemetest, mis selgitavad ka lennundussuhete olulisust. Euroopa Liidu liikmesriikide ja Alžeeria vahel kehtib 17 kahepoolset lennunduslepingut, millega tagatakse vajalik õiguslik alus reisijateveoks Euroopa ja Alžeeria vahel, kusjuures 2007. aastal oli reisijaid 2,9 miljonit, millest 2,4 miljonit moodustasid üksnes Prantsusmaa ja Alžeeria vahel reisijad. Muud olulised Euroopa lennundusturud on Hispaania (150 000 reisijat Alžeeriast/Alžeeriasse), Itaalia (125 000 reisijat) ja Ühendkuningriik (120 000 reisijat).

9. Teiste Magribi riikidega võrreldes on Alžeeria turg suhteliselt nõrk (2007. aastal veeti Marokost Euroopasse ja sealt tagasi 8 miljonit reisijat ning Tuneesiasse ja sealt tagasi 8,5 miljonit reisijat), mis on seletatav juba alates 1990. aastatest Alžeeria ühiskonda iseloomustanud pingetega ja sellest tulenevalt turismi vähese arenguga. Alžeeria turu võimalused on seega täiesti ilmsed ja lennundussuhteid liberaliseeriv üldine lennundusleping võib üksnes soodustada suhete tihenemist Euroopaga.

10. Lisaks tuleb märkida, et Alžeeriaga peetava lennuühenduse puhul on ühenduse lennuettevõtjate osakaal alates 2002. aastast pidevalt suurenenud ja varsti on see võrdne Air Algérie’ga, kes on põhiline Euroopat teenindav Alžeeria lennuettevõtja. Air Algérie, mille suurosanik on riik, on viimastel aastatel rakendanud ulatuslikku reformi- ja uuenduskava, et olla suuteline konkureerima Euroopa ettevõtjatega, kes alates 2000. aastast on muutunud olulisteks konkurentideks. Eelkõige on ta aastatel 2000–2004 põhjalikult uuendanud lennukiparki (talle endale kuulub 30 lennukit) ja võtnud üle lennuettevõtja kaasaegse haldamise põhimõtted, s.t teatavates tegevusvaldkondades (maapealne käitlus, hooldus) rakendatakse alltöövõttu ning kasutusele on võetud nn püsiklienditooted ja tulujuhtimissüsteem. 2007. aastal vedas ta kolm miljonit reisijat 38 sihtkohta Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas.

11. Alžeerias on ka teine lennuettevõtja, mis loodi naftatööstuse algatusel ja mille riik seejärel üle võttis, s.o Tassili Airlines. Tema tegevus on suunatud nn äriklientidele ning ta plaanib suurendada oma lennukiparki, et konkureerida Air Algérie’ga ja ühenduse lennuettevõtjatega.

12. Alžeeria lennutranspordituru dünaamilisus, Alžeeria lennuettevõtjate ilmne tahe varustada end üha tihedamaks konkureerimiseks vajalike vahenditega ja ühenduse lennuettevõtjatele pakutavad võimalused on kindel lähtekoht, kust alustada läbirääkimisi üldise lennunduslepingu üle Euroopa Ühendusega.

13. Ehkki ei ole täheldatud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) soovitustest kõrvalekaldumist, on Alžeeria õiguslikust seisukohast endiselt kaugel ühenduse nõuete täitmisest eelkõige seoses ühtset Euroopa taevast käsitlevate määruste ja Euroopa Lennundusohutusameti nõuetega. Alžeeriaga ühise lennunduspiirkonna kiireks rakendamiseks peab Euroopa võtma täiendavaid toetus- ja koostöömeetmeid, et aidata kaasa Alžeeria õigusnormide väljatöötamisele ja teatavate struktuuride ümberkujundamisele. Turvalisuse valdkonnas kohaldavad Alžeeria asutused kindlasuunalist lennutranspordi ohutuse tagamise poliitikat, tänu millele on võimalik rakendada rahvusvaheliste ja ELi määrustega kooskõlas olevat õiguslikku raamistikku, ning 2004. ja 2006. aastal ICAO poolt läbiviidud audititega kinnitatakse Alžiiri lennujaamas rakendatavad turvameetmed[3]. Kõnealusele õigusnormide lähendamisele ühenduse standarditele andsid hoogu ja tuge ka transpordisektori toetamise kava ja projekt „EuroMed Aviation”, mille raames koostati Alžeeriale suunatud tehnilise abi erikavad lähtuvalt riigi vajadustest.

3. ÜHENDUSE LÄHENEMISVIISI EELISED JA SELLEST TULENEV LISANDVÄÄRTUS

14. Tsiviillennundussektor (sealhulgas infrastruktuurid, lennuettevõtjad ja muud sellega seotud valdkonnad) hõlmab märkimisväärset osa Euroopa majandusest. Lennuettevõtjad üksi toodavad ligikaudu 0,6 % ELi lisandväärtusest ning annavad tööd rohkem kui 400 000 inimesele (0,4 % kõikidest finantssektorivälistes majandusharudes töötavatest inimestest),[4] kusjuures Euroopa Liidus töötab lennundussektoris kokku ligikaudu kolm miljonit inimest. Ühtse lennundusturu loomine 1990. aastate alguses on tunduvalt kaasa aidanud kõnealuse majandussektori dünaamilisemaks ja tõhusamaks muutmisele ning toonud suurt majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Aastatel 1992–2003 kasvas ühendusesiseste lennuliinide arv rohkem kui 40 %. Aastatel 1990–2003 tõusis ühenduse peamiste lennuettevõtjate tootlikkus 87 %[5]. Seega tuleks järk-järguline ühinemine ühise lennundusturuga Alžeeriale ainult kasuks ning riik saaks osa Euroopa Liidu positiivsest kogemusest selles valdkonnas. Kõnealuse ühise turu laiendamine liiklusõiguste liberaliseerimise ja õigusnormide ühtlustamise kaudu loob ka lisandväärtuse Euroopa lennundussektorile ja selle kasutajatele.

15. Seni on liikmesriigid pidanud Alžeeriaga üldisi läbirääkimisi selliste piiravate lennuteenuseid käsitlevate lepingute üle, mis reguleerivad turgude avamist, kuid pärsivad lennuettevõtjate ja reisijate võimalusi. Lepingutega on kindlaks määratud lennuettevõtjate veomahud, samal ajal ei ole neil aga alati võimalik vabalt piletihindu kehtestada. Samuti ei ole ühenduse lennuettevõtjatel nimetatud kahepoolsete lepingute alusel võimalik lennata kõikidest Euroopa lennujaamadest igasse Alžeeria lennujaama. Praegu ELi liikmesriikide ja Alžeeria vahel kehtivad kahepoolsed lennuteenuste lepingud moonutavad liiklusmudeleid ja võivad asetada teatavad ühenduse lennuettevõtjad ja ELi liikmesriikide tarbijad ebasoodsasse olukorda.

16. Üldine leping Euroopa Ühendusega aitaks seda olukorda parandada ning lepingust tulenev ELi ja Alžeeria vaheliste otselendude arvu kasv[6] võimaldaks tunduvalt suurendada kaubavahetust ja turistide hulka. Maroko ja Euroopa ühtse turu näitel võib esimestel lepingu rakendamise aastatel eeldada lennuliikluse kasvu umbes 15–20 % aastas: mahult tähendaks see aastas umbes 500 000 reisijat rohkem. Praegustes makromajanduslikes ja poliitilistes tingimustes ja Alžeeria turu võimsat kasvupotentsiaali arvestades tuleb seda prognoosi kindlasti veel positiivses suunas muuta.

17. Eeldatavasti osutub majanduslik mõju kasulikuks Euroopa lennundustööstusele ja Euroopa majandusele laiemalt. See omakorda hõlbustaks Alžeeria lennuettevõtjate kaasamist olemasolevatesse kaubanduslikesse liitudesse koos ühenduse ettevõtjatega ning võimaldaks arendada integreeritud tooteid ja paremaid teenuseid reisijatele.

18. Lennundusturgude avamisega paralleelselt tuleb lähendada õigusnorme sellistes võtmevaldkondades nagu julgeolek, turvalisus ja keskkond, samuti ka riigiabi käsitlevaid eeskirju, võimaldades luua tingimused ausaks konkurentsiks, et kohaldada kõrgeid lennundusstandardeid Vahemere mõlemal kaldal. Keskkonnaküsimustes peab leping vastama ühenduse võetud kohustusele edendada lennunduse säästvat arengut. Seepärast on tähtis, et kokkulepe ei piiraks ELi võimalusi kasutada õiguslikke või majanduslikke vahendeid, mille abil vähendada suurenenud lennuliikluse soovimatuid kõrvaltoimeid, mis on seotud eelkõige üleilmse kliimamuutusega ning õhukvaliteedi ja müratasemega lennujaamade ümbruses. On ilmne, et kõige paremini saab Alžeeria õigusnorme Euroopa omadele lähendada just ühenduse tasandil. Selleks on vaja anda Euroopa Komisjonile volitused alustada Alžeeriaga läbirääkimisi sellise üldise lennunduslepingu sõlmimise üle, mille lõppeesmärk on Alžeeria lennundusturu täielik kaasamine Euroopa Liiduga ühisesse lennunduspiirkonda.

19. Ühise lennunduspiirkonna loomine Alžeeriaga võimaldab soodustada ka piirkondlikku integratsiooni, mis ei hõlmaks mitte ainult lennundussuhteid Euroopa Liiduga, vaid ka lennundusvaldkonna kontakte Vahemere lõunakalda eri riikide vahel. Just sel eesmärgil lisas Euroopa Ühendus Marokoga sõlmitud lennunduslepingusse sätte selle geograafilise laiendamise kohta, mille alusel saavad ühises lennunduspiirkonnas osaleda ka teised riigid, näiteks Alžeeria. Ühelt poolt ELi ja Maroko ning teiselt poolt ELi ja Alžeeria vaheliste lennundussuhete liberaliseerimine võib viia lennundusturgude avamiseni ka Alžeeria ja Maroko vahel. Ehkki Vahemere lõunakalda riikidega sõlmitavate lennunduslepingute eesmärgid on samad ning nad on omavahel seotud, on praeguses etapis ilmselt parem pidada läbirääkimisi iga riigiga eraldi, eelkõige selleks, et arvestada ELi naabruspoliitika põhimõtteid ning vastu tulla kõnealuste riikide soovile omada „kahepoolseid erisuhteid” Euroopa Liiduga, mis võimaldavad ka suuremat paindlikkust ja arvestamist konkreetse lepingupartneri vajadustega.

20. Komisjonile antud volitused läbirääkimiste alustamiseks Alžeeriaga oleksid muu hulgas tõestuseks, et Euroopa Liit on kindlalt otsustanud ellu viia nõukogus 2005. aastal seatud eesmärgid ning avada oma lennundusturu koos kõikide naaberriikidega, tingimusel et paralleelselt toimub õigusnormide lähendamine. Seega edendaks Alžeeriaga ühise lennunduspiirkonna loomine piirkondlikku koostööd ja kõikide Vahemere lõunakalda riikide lennundusturgude integratsiooni.

5. JÄRELDUSED

21. Eespool öeldut arvesse võttes peab komisjon oluliseks pakkuda Alžeeriale võimalust senisest tihedamaks koostööks tsiviillennunduse alal. Üldine lennundusleping Alžeeriaga hõlmaks ühest küljest lennuteenuste lepingute traditsioonilisi kaubandusaspekte, kuid looks ka avaraid arenguvõimalusi pakkuva raamistiku koostööks julgeoleku, turvalisuse ja lennuliikluse korraldamisega seotud õigusnormide lähendamise alal ning hõlbustaks asjaomaste riikidega tehtavat tööstuskoostööd.

22. Tsiviillennundussektor pakub märkimisväärseid uusi võimalusi edasiseks tihedamaks koostööks kogu transpordisektoris ning tulusaid väljavaateid nii Alžeeriale kui ka Euroopa Liidule. Seepärast tuleb nüüd teha jõupingutusi, et muuta lennutransport Alžeeriaga tehtava koostöö üheks peamiseks valdkonnaks, mis annaks Alžeeriale uusi võimalusi integreeruda ühenduse struktuuride ja Euroopa turgudega.

23. Kõnealune leping on tähtis samm Euroopa Liidu ja selle Vahemere-äärsete naaberriikide ühise lennunduspiirkonna loomise suunas, mis on üks ühenduse poliitika põhieesmärke lennundusalaste välissuhete valdkonnas ning ka ELi üldise välispoliitika oluline osa. Kõnealune lennutranspordileping Alžeeriaga tooks kaasa nii poliitilist kui majanduslikku lisandväärtust ning oleks teistele Vahemerest lõuna poole jäävatele riikidele eeskujuks sarnaste lepingute sõlmimisel, aidates sedasi kaasa nende riikide piirkondlikule integratsioonile.

24. Eespool öeldut arvesse võttes teeb komisjon nõukogule ettepaneku volitada komisjoni alustama läbirääkimisi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks, et luua ühine lennunduspiirkond Alžeeriaga. Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide ja kõikide huvitatud isikutega nõukogu otsuse eelnõus esitatud eesmärkide täpsustamiseks ja saavutamiseks.

[1] KOM(2005) 79 (lõplik), 11.3.2005.

[2] ELi assotsiatsioonileping Al˛eeriaga kirjutati alla aprillis 2002.

[3] Projekti „Euromed Aviation” aruanne Alžeeria kohta (nr MED 2006/132-039)

[4] Eurostat, „Statistiques en bref”, 37/2005, ISBN 1561-4840

[5] Komisjoni teatise „Ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamine” lisa, KOM(2005) 79 (lõplik).

[6] Pärast Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu allakirjutamist Marokoga detsembris 2006 kasvas lennuliiklus 18 % ning Euroopa Liidu ja Maroko vahelistel lendudel reisis 2007. aastal peaaegu 8 miljonit inimest.