This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52008AR0161
Opinion of the Committee of the Regions on Emission allowance trading
Regioonide Komitee arvamus Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemine
Regioonide Komitee arvamus Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemine
ELT C 325, 19.12.2008, p. 19–27
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
19.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 325/19 |
Regioonide Komitee arvamus „Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemine”
(2008/C 325/04)
REGIOONIDE KOMITEE
|
— |
kutsub komisjoni üles võtma kiiremini vastu õigusakt, millega lisatakse heitkogustega kauplemise süsteemi õhutransport, ja lisama nimetatud süsteemi võimalikult kiiresti ka meretransport; |
|
— |
väljendab muret, et direktiiv ei innusta vähendama kasvuhoonegaaside heiteid jäätmekäitlussektoris, mis on ometi nii heitkoguste kui ka maakasutuse planeerimise vaatenurgast väga oluline sektor; |
|
— |
soovitab, et liikmesriigid peaksid vähemalt 30 % saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust eraldama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, et edendada taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatõhusust lõppkasutuses, saavutamaks ühenduse eesmärk, mille kohaselt on taastuvenergia osakaal 2020. aastaks 20 % ja energiatõhusust suurendatakse 2020. aastaks 20 % võrra, ning selleks et edendada meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks sektorites, mis ei ole hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, eelkõige transpordi- ja jäätmekäitlussektoris; |
|
— |
soovitab võtta meetmeid teatavate energiamahukate tööstusharude toetamiseks süsinikdioksiidi lekke korral; |
|
— |
hiljemalt pool aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist peab komisjon pärast nõupidamist kõigi asjaomaste sotsiaalpartnerite ning Regioonide Komiteega esitama konkreetsed ettepanekud, kuidas vältida süsinikdioksiidi leket energiamahukates sektorites ja alasektorites. |
|
Raportöör |
: |
Pietro MARRAZZO (IT/PES, Lazio piirkonna maavanem |
Viitedokument
Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi
KOM(2008) 16 lõplik — 2008/0013 (COD)
I. Poliitilised soovitused
REGIOONIDE KOMITEE
Üldised soovitused
|
1. |
tuletab meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused annavad Euroopa algatuste õnnestumisse väga suure panuse ning neil on oluline ülesanne keskkonna-, tööstus- ja energeetikapoliitika rakendamisel; |
|
2. |
toetab „saastaja maksab” põhimõtte tegelikku kohaldamist kõigis keskkonnakaitse ja kliimaga seotud ELi poliitikates. Kaupade ja teenuste keskkonnakuludega arvestamine moodustab olulise osa asjaomasest riiklikust poliitikast, mis juhindub säästva, tasakaalustatud ja keskkonnasäästliku majandusarengu põhimõtetest; |
|
3. |
hindab seetõttu Euroopa Komisjoni seni tehtud pingutusi, et luua tõhus süsinikdioksiidi turg, mis suudaks vaba kauplemise süsteemis määrata täpselt ühe tonni süsinikdioksiidi tekitatud saastatuse hinna; |
|
4. |
kiidab heaks heitkogustega kauplemise süsteemi kohandamise ja ajakohastamise ettepaneku vastavuses seni saavutatud tulemustega ning süsteemi toimimise esimese perioodi jooksul (2005–2007) tekkinud probleemsete valdkondadega; |
|
5. |
leiab, et hoolimata tehtud edusammudest tuleb jätkuvalt parandada heitkogustega kauplemise süsteemi läbipaistvust ja pikaajalist usaldusväärsust ning pöörata tähelepanu pakutud meetmete sotsiaalsetele ja keskkonnamõjudele, eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil; |
Heitkogustega kauplemise süsteemi kohandused
Tehnilised kohandused
|
6. |
tuletab meelde, et komisjoni pakutud lihtsustamine, mis sisaldab võimalust jätta välja kõige väiksemad käitised ning selgitada põletuskäitiste kontseptsiooni, suurendab süsinikdioksiidi turu kui terviku usaldusväärsust, tõhusust ja läbipaistvust; |
|
7. |
palub komisjonil mitte piirduda siiski ainult üldise viitega võimalike maksupoliitika meetmete kohta (süsinikdioksiidi maks) ja täpsustada, milliseid samaväärseid meetmeid võiksid võtta liikmesriigid, et väikestes käitistes heitkoguseid vähendada; |
|
8. |
märgib, et seoses saastekvootidega kauplemisega tuleks täielikust tasuta jagamise etapist minna üle järkjärgulisele eraldamisele avalikel oksjonitel; toetab igati vajadust kaitsta vaesemaid kasutajaterühmi tööstustoodete ja teiste energiaallikate, eelkõige elektri, hinna võimaliku tõusu puhul ning aidata neil suurendada kodude energiatõhusust; |
|
9. |
nõustub komisjoni ettepanekuga muuta senist lähenemist, mille kohaselt võetakse igas liikmesriigis vastu riiklik saastekvootide eraldamise kava, ja avaldab poolehoidu otsusele määratleda ELi ühised eesmärgid osana ühtsest ja solidaarsest lähenemisest Euroopa Liidule kui tervikule; |
|
10. |
nõustub komisjoni ettepanekuga kaasata heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside kogumine, transport ja geoloogiline ladustamine ning loodab sellega seoses, et asjaomaste tehnoloogiate uuringuid toetatakse piisavalt, sest neid on vaja veel arendada ja uurida. Sealjuures tuleb alati arvestada mõjuga, mida süsinikdioksiidi ladustamine võib avaldada ladustamiskoha ökosüsteemile; |
|
11. |
tuletab meelde, et energeetika ja keskkonna valdkonna uurimistegevus võib olla väga oluline heitkoguste vähendamises ja muutuste tegemises, ning loodab, et direktiivist saab tõhus vahend uurimistegevusele kindla rahastamise tagamiseks; |
|
12. |
rõhutab, et uute sektorite ja tegevuste kaasamist heitkogustega kauplemise süsteemi ei tuleks hinnata mitte üksnes lähtuvalt Euroopa tööstuse konkurentsivõime võimalikust nõrgenemisest rahvusvahelistel turgudel, vaid silmas tuleks pidada ka kõnealuse sektori poolt põhjustatud tegelikku reostust, võimalusi teha sektorites tehnoloogilisi edusamme ning uurida, mil määral saab lisakulusid üle kanda lõpptarbijatele; |
|
13. |
kutsub seetõttu komisjoni üles võtma kiiremini vastu õigusakt, millega lisatakse heitkogustega kauplemise süsteemi õhutransport, ja lisama nimetatud süsteemi võimalikult kiiresti ka meretransport (vt Regioonide Komitee arvamus CdR 22/2008, punkt 65); |
|
14. |
kiidab heaks heitkogustega kauplemise uues süsteemis sätestatud koostöö ja solidaarsuse põhimõtte tehnoloogiliselt rohkem arenenud riikide (kelle tööstussektorid on energiatõhusamad) ja vähem arenenud riikide (kelle tööstuse energiakasutus on kõrgem ja kes peavad oma majanduskasvu tõstma) vahel; |
Rahvusvaheline mõõde kliimamuutuste vastu võitlemisel
|
15. |
hindab Euroopa Liidu seniseid pingutusi rahvusvahelistel läbirääkimistel (viimati Balis toimunud konverentsil) Kyoto protokolli rakendamise üle ning püüet määratleda ühised maailma tasandi strateegiad, eelkõige selleks, et hajutada tegevusi rikaste ja arenguriikide vahel; loodab seetõttu, et seni saavutatud tulemusi parandatakse ja arendatakse edasi kokkulepetega järgmistel, Poznanis ja Kopenhaagenis toimuvatel konverentsidel; |
|
16. |
kutsub üles võtma kliimamuutuste vastu võitlemiseks lisameetmeid ja laiendama heitkogustega kauplemise süsteemi jaoks kehtestatud eesmärke, et ühildada neid asjaomastes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eesmärgiga vähendada heitkoguseid kokku 30 % võrra; |
|
17. |
rõhutab vajadust, et soovitud rahvusvaheline kokkulepe tooks endaga kaasa asjaomaste sektorite ülemaailmse võrdse kohtlemise. Seepärast tuleks kehtestada miinimumnõuded, millele kokkulepe peaks vastama, et see võiks olla rahvusvaheline kokkulepe direktiivi mõistes; |
Uued reguleeritud sektorid
|
18. |
rõhutab vajadust analüüsida põhjalikult heitkogustega kauplemise süsteemi uute tootvate sektorite lisamise kulutasuvust, et vältida kasvuhoonegaaside vähendamise tagajärjel tekkivaid konkurentsimoonutusi erinevate tööstussektorite vahel; |
|
19. |
väljendab muret, et direktiiv ei innusta vähendama kasvuhoonegaaside heiteid jäätmekäitlussektoris, mis on ometi nii heitkoguste kui ka maakasutuse planeerimise vaatenurgast väga oluline sektor; |
|
20. |
soovib meenutada, et paralleelselt saastekvootide süsteemiga on vajalik teha suuri jõupingutusi selleks, et hakata kasutama eelkõige keskkonnasõbralikke transpordiliike. Riiklikud valitsused peavad siinkohal võtma vastutuse raudteede ja veeteede infrastruktuuri väljaehitamise ning intermodaalsete transpordiliikide üldise tõhustamise eest; |
Ettevõtete konkurentsivõime ja tarbijakaitse
|
21. |
märgib, et komisjon ei ole veel piisavalt hinnanud tööstussektorite konkurentsivõime langemise ohtu ning uues direktiivis ei pakuta veel asjakohaseid toetus- ja kaitsemeetmeid Euroopa majanduse jaoks; rõhutab selles osas stabiilse ja investeeringuid ligitõmbava keskkonna olulisust ning kiiret vajadust seista vastu ohtudele, mis tekivad, kui heitkoguseid kantakse üle vähem siduvate keskkonnastandardite ja väiksemate kuludega riikidesse (carbon leakage); kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimesel võimalusel ettepanekud tasuta kvootide eraldamist käsitlevate kogu ühendust hõlmavate ja täielikult ühtlustatud eeskirjade kohta. Seejuures tuleks arvestada energiamahukate sektorite ja allsektorite olukorda, kus on märkimisväärne süsinikuheidete ülekandmise oht; |
|
22. |
kutsub üles tegema vajalikke pingutusi, et kliimamuutuste vastu võitlemisel jagataks vastutus asjaomaste tööstusettevõtjate ja lõpptarbijate vahel õiglaselt, tagades, et viimased ei pea teatud tootmissektorites vastu võetud strateegiatega kaasnevaid lisakulusid üksi kandma; |
|
23. |
märgib, et komisjoni ettepanekus ei pöörata piisavat tähelepanu vajadusele ennetada negatiivset mõju vaesematele ühiskonnakihtidele, eelkõige seetõttu, et direktiiv võib tuua kaasa elektrihinna tõusu; palub seega komisjonil turgusid lähemalt jälgida, et suurendada tarbijate usaldust ja vähendada turuga manipuleerimise ohtu; |
|
24. |
on selle poolt, et tunnustada kvootide tasuta eraldamisel teatud ettevõtteid juba saavutatud heitkoguste vähendamise eest. Seejuures võiks eraldada 100 % kvoote tasuta neile rajatistele, mis oma tootmisharus paiskavad ühe tootmisühiku kohta õhku kõige väiksema kasvuhoonegaaside heitkoguse ja mis oleksid nii teistele sihttasemeks; |
Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus
|
25. |
rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on esimesed, kes kliimamuutuste tagajärgedega silmitsi seisavad, ning seetõttu tuleb nad kliimamuutuste vastu võitlemise ja kohandamise strateegiate vastuvõtmisse korralikult kaasata; |
|
26. |
pöörab Euroopa Komisjoni tähelepanu vajadusele pidada heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamisel silmas nii kavandatud meetmete mõju konkurentsivõimele riiklikul või rahvusvahelisel tasandil kui ka ohtu konkurentsivõimele ja investeeringute ligitõmbavusele Euroopa Liidu eri piirkondades; |
|
27. |
soovitab seega võtta täielikult arvesse regionaalarengu poliitika nõudeid ning märgib, et läbipaistvama ja paremini toimiva süsinikdioksiidi turu edendamiseks tuleks mõningaid käitisi põhjalikult restruktureerida, et kõrvaldada tootmissüsteemist kõige ebatõhusamad või juba praegu kriisis olevad käitised; soovitab sellega seoses toetada tööstuse uuendamise protsessi ja asjaomaste töötajate koolitamist; |
|
28. |
tunnistab, et heitkogustega kauplemise süsteemi tugevdamisel ja kohandamisel on vaja parandada meetmete üldist sidusust ja seada ambitsioonikamad eesmärgid, milleks on vastavalt arutlusel olevatele rahvusvahelistele lepingutele kasvuhoonegaaside vähendamine 2020. aastaks 30 % võrra; |
|
29. |
leiab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste abil kliimamuutuste vastu võitlemiseks võetud Euroopa Liidu meetmete puhul tuleks rohkem arvestada avaliku arvamusega; teadlikkuse tõstmisel peaks püüdma edendada inimeste vastutustundlikku käitumist ning selgitama avalikkusele peamisi tööstuslikke ja tehnoloogilisi küsimusi, mis on tihti vastuvõetud strateegiate aluseks; |
|
30. |
näeb vajadust tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevust nende lõppkasutajate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete koolitamisel ja teavitamisel, kelle suhtes heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi kohaldatakse. |
II. MUUDATUSETTEPANEKUD
Muudatusettepanek 1
Artikli 1 lõige 5 (artikkel 9)
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 9 Ühenduse saastekvootide üldkogus Alates 2013. aastast vähendatakse igal aastal eraldatavat ühenduse saastekvootide üldkogust lineaarselt, arvutades alates ajavahemiku 2008–2012 keskelt. Kogust vähendatakse lineaarse teguri 1,74 % võrra, võrreldes kvootide keskmise üldkogusega, mille liikmesriigid on eraldanud vastavalt komisjoni otsustele riiklike saastekvootide eraldamise kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012. 30. juuniks 2010 avaldab komisjon aastaks 2013 ettenähtud kvootide absoluutkoguse, mis põhineb liikmesriikide poolt vastavalt komisjoni otsustele riiklike saastekvootide eraldamise kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012 eraldatud kvootide üldkogustel. Komisjon vaatab kõnealuse lineaarse teguri läbi hiljemalt 2025. aastal. |
Artikkel 9 Ühenduse saastekvootide üldkogus Alates 2013. aastast vähendatakse igal aastal eraldatavat ühenduse saastekvootide üldkogust lineaarselt, arvutades alates ajavahemiku 2008–2012 keskelt. Kogust vähendatakse lineaarse teguri 1,74 % võrra, võrreldes kvootide keskmise üldkogusega, mille liikmesriigid on eraldanud vastavalt komisjoni otsustele riiklike saastekvootide eraldamise kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012. 30. juuniks 2010 avaldab komisjon aastaks 2013 ettenähtud kvootide absoluutkoguse, mis põhineb liikmesriikide poolt vastavalt komisjoni otsustele riiklike saastekvootide eraldamise kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012 eraldatud kvootide üldkogustel. Komisjon vaatab kõnealuse lineaarse teguri läbi hiljemalt 2025. aastal. Komisjon vaatab direktiivi läbi hiljemalt 2018. aastal, pidades seejuures silmas arengut pärast aastat 2020. |
Motivatsioon
Direktiivi ettepanekusse tehtav muudatus puudutab kauplemisperioodi 2013–2020. Seega ei kuulu sellesse sätted, mis puudutavad aega pärast aastat 2020. Suured muudatused võrreldes praegu kehtiva kauplemiskorraldusega õigustavad direktiivi üldist läbivaatamist hiljemalt 2018. aastal.
Muudatusettepanek 2
Artikli 1 lõige 7 (artikli 10 lõige 3)
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Vähemalt 20 % lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust, sealhulgas kogu tulu lõike 2 punktis b osutatud oksjonitest, tuleks kasutada järgmistel eesmärkidel: |
Vähemalt 20 50 % lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust, sealhulgas kogu tulu lõike 2 punktis b osutatud oksjonitest, tuleks liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel kasutada järgmistel eesmärkidel: |
Muudatusettepanek 3
Artikli 1 lõige 7 (artikli 10 lõike 3 alapunkt f)
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Madala sissetulekuga leibkondade puhul rakendatavate kompenseerivate meetmete hulka tuleb lisada ka spetsiifiliselt majanduslikke meetmeid.
Muudatusettepanek 4
Artikli 1 lõige 7 (artikli 10 lõige 3) — lisada uus lõige 3a
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||||||
|
|
3a Liikmesriigid peaksid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele eraldama vähemalt 30 % lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust, sealhulgas lõike 2 punktis b osutatud oksjonite kogutulu, et:
|
Motivatsioon
Muudatusettepaneku eesmärgid on järgmised:
|
— |
anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele roll kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks võetavates meetmetes ja tagada neile selleks vajalikud vahendid; |
|
— |
anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele eriülesanne edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiatõhusust; |
|
— |
rahastada kohalikul ja piirkondlikul tasandil algatusi, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine sektorites, mis jäävad välja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi reguleerimisalast, nagu jäätmekäitlus- ja transpordisektor; |
|
— |
rahastada nii kodanikele kui ka neile tööstuses osalejatele suunatud koolitusi ja teavitustegevust, kes on hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi reguleerimisalaga. |
Muudatusettepanek 5
Artikli 1 lõige 7 (artikli 10 lõige 5)
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2010 vastu oksjoni ajakava, haldamist ja muid aspekte käsitleva määruse, tagamaks et oksjon toimub avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Oksjonid korraldatakse nii, et käitajatel, eelkõige ühenduse süsteemiga hõlmatud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on täielik juurdepääs ning teised osalejad ei kahjusta oksjoni toimimist. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2010 vastu oksjoni ajakava, haldamist ja muid aspekte käsitleva määruse, tagamaks et oksjon toimub avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Oksjonid korraldatakse nii, et käitajatel, eelkõige ühenduse süsteemiga hõlmatud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on täielik juurdepääs ning teised osalejad ei kahjusta oksjoni toimimist. Soovimatute spekuleerimiskasumite vältimiseks võib oksjonile juurdepääsu piirata tegelike turul osalejatega. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
Motivatsioon
Kuna saastekvoote saab ilmselt vähe olema, tekib ülemäärase hinnatõusu oht puhtspekulatiivsetel põhjustel.
Muudatusettepanek 6
Artikli 1 lõige 8 (artikli 10a lõige 1)
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
1. 30. juuniks 2011 võtab komisjon vastu kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud rakendusmeetmed lõigetes 2–6 ja lõikes 8 osutatud kvootide eraldamiseks ühtlustatud viisil. Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Kuivõrd see on võimalik, tagatakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist arvesse võttes stimuleeritaks kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ja heitkoguste vähendamist ning ei stimuleeritaks heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe, mille tulemusel toimub kasvuhoonegaaside heitkoguste kohustuslik vähendamine ühendusega samaväärses ulatuses, vaatab komisjon kõnealused meetmed läbi, tagamaks et kvootide tasuta eraldamine toimub üksnes juhul, kui see on kõnealuse kokkuleppe põhjal nõuetekohaselt põhjendatud. |
1. 30. juuniks 2011 võtab komisjon vastu kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud rakendusmeetmed lõigetes 2–6 ja lõikes 8 osutatud kvootide eraldamiseks ühtlustatud viisil. Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Kuivõrd see on võimalik, tagatakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist arvesse võttes stimuleeritaks kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate, sh soojuse ja elektri koostootmise kasutamist ja heitkoguste vähendamist ning ei stimuleeritaks heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata. Seevastu võib kõigile teistele sektoritele saastekvoote eraldada tasuta. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe, mille tulemusel toimub kasvuhoonegaaside heitkoguste kohustuslik vähendamine ühendusega samaväärses ulatuses, vaatab komisjon kõnealused meetmed läbi, tagamaks et kvootide tasuta eraldamine toimub üksnes juhul, kui see on kõnealuse kokkuleppe põhjal nõuetekohaselt põhjendatud. |
Motivatsioon
Tuleb täpsustada, et kõigile sektoritele — v.a elektrienergia tootmine — võib saastekvoote eraldada tasuta (täiel määral või osaliselt).
Muudatusettepanek 7
Artikli 1 lõige 8 (artikli 10a lõige 3), lisada uus lõige 3a
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Elektritootjatele võib eraldada tasuta kvoote toodetud soojuse eest direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise eest majanduslikult õigustatud nõudluse osas, et tagada võrdne kohtlemine võrreldes teiste soojatootjatega. Pärast 2013. aastat kohandatakse kõnealustele käitistele eraldatavaid kvoote kõnealuse soojuse tootmise eest igal aastal artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra. |
Tuginedes soojuse ja elektri eraldi toomise võrdlusnäitajatele, võibelektritootjatele eraldada tasuta kvoote toodetud soojuse eest direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise eest majanduslikult õigustatud nõudluse osas, et tagada võrdne kohtlemine võrreldes teiste soojatootjatega. Pärast 2013. aastat kohandatakse kõnealustele käitistele eraldatavaid kvoote kõnealuse soojuse tootmise eest igal aastal artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra. |
Muudatusettepanek 8
Artikli 1 lõige 8 (artikli 10a lõige 5)
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
5. Kvootide maksimumkogus, mille alusel arvutatakse sellistele käitistele eraldatavad kvoodid, mis on ühenduse süsteemiga hõlmatud alles alates 2013. aastast, ei ületa 2013. aastal kõnealuste käitiste tõendatud heitkoguseid ajavahemikus 2005–2007. Igal järgneval aastal kohandatakse sellistele käitistele eraldatavate kvootide koguhulka artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra. |
5. Kvootide maksimumkogus, mille alusel arvutatakse sellistele käitistele eraldatavad kvoodid, mis on ühenduse süsteemiga hõlmatud alles alates 2013. aastast, ei ületa 2013. aastal kõnealuste käitiste tõendatud heitkoguseid te keskmist määra ajavahemikus 2005–2007. Igal järgneval aastal kohandatakse sellistele käitistele eraldatavate kvootide koguhulka artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra. |
Motivatsioon
Tuleb täpsustada, et asjaomaseid käitisi ei saa kontrollida, kuna need ei kuulu aastatel 2008–2013 ELi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemiga.
Muudatusettepanek 9
Artikli 1 lõige 8 (artikli 10a lõige 6)
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
6. Viis protsenti ajavahemikul 2013–2020 vastavalt artiklitele 9 ja 9a kindlaksmääratud ühenduse kvootide üldkogusest eraldatakse uutele osalistele kui suurim kogus, mille võib eraldada uutele osalistele käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastuvõetud korras. Kvoote kohandatakse artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra. Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata. |
6. Viis protsenti ajavahemikul 2013–2020 vastavalt artiklitele 9 ja 9a kindlaksmääratud ühenduse kvootide üldkogusest eraldatakse uutele osalistele kui suurim kogus, mille võib eraldada uutele osalistele käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastuvõetud korras, määratletakse 2020. aasta ühenduse tööstuse SKT arenguprognooside kohaselt. Suurim eraldatavate saatekvootide hulk ei tohi ületada viit protsenti kogu ühenduse saastekvootidest, mis on artiklite 9 ja 9a kohaselt aastateks 2013–2020 kehtestatud. Kvoote kohandatakse artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra. Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata. |
Motivatsioon
Uutele osalejatele reserveeritud kvoote tuleb määratleda ühenduse tööstussektori 2020. aasta SKT arenguprognooside kohaselt. Viis protsenti tundub ühenduse tööstussektori SKT kasvuprognooside suhtes liiga suurena.
Muudatusettepanek 10
Artikli 1 lõige 8 (artikli 10a lõige 8)
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
8. 2013. aastal ja igal järgneval aastal kuni 2020. aastani eraldatakse käitistele sektorites, mille puhul on kõrge süsinikdioksiidi lekke oht, tasuta kvoote kuni 100 % ulatuses lõigete 2–6 kohaselt kindlaksmääratud kogusest. |
8. 2013. aastal ja igal järgneval aastal kuni 2020. aastani eraldatakse käitistele sektorites, mille puhul on kõrge süsinikdioksiidi lekke oht, tasuta kvoote kuni 100 % ulatuses lõigete 2–6 kohaselt kindlaksmääratud kogusest. Sealjuures tuleb eelistada käitisi, mis tekitavad ühe tootmisüksuse kohta kõige vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid (võrdlusuuringud). |
Motivatsioon
Komisjoni ettepanek paneb halvemasse olukorda need ettevõtted, mis on juba vabatahtlikult teinud märkimisväärseid pingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. „Puhaste” rajatiste ja „mustade” rajatiste võrdne kohtlemine tasuta kvootide eraldamisel tooks endaga kaasa konkurentsimoonutusi ühenduse ühe sektori ettevõtete vahel. Seepärast on õiglane arvestada heitkoguste vähendamiseks tehtud pingutustega. Väljapakutud sihttaseme mudel, kus 100 % kvooti eraldataks tasuta üksnes „kõige puhtamatele” rajatistele on teostatav, läbipaistev ega moonuta konkurentsi.
Muudatusettepanek 11
Artikli 1 lõige 8 (artikkel 10b)
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||||||
|
Meetmed teatavate energiamahukate tööstusharude toetamiseks süsinikdioksiidi lekke korral Pidades silmas rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi ja seda, mil määral aitavad kõnealused läbirääkimised saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kogu maailmas, ning pärast nõupidamist kõigi asjakohaste sotsiaalpartneritega esitab komisjon hiljemalt 2011. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule analüüsiaruande, milles hinnatakse olukorda energiamahukates sektorites või alasektorites, mille puhul on tehtud kindlaks märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Aruandele lisatakse asjakohased ettepanekud, mis võivad sisaldada järgmist:
Asjakohaste meetmete üle otsustamisel võetakse samuti arvesse siduvaid sektorisiseseid kokkuleppeid, mille tulemusel vähendatakse üleilmseid heitkoguseid määral, mis on vajalik kliimamuutuste tõhusaks ärahoidmiseks, ning mis on jälgitavad, tõendatavad ja kohustuslikus korras jõustatavad. |
Meetmed teatavate energiamahukate tööstusharude toetamiseks süsinikdioksiidi lekke korral Hiljemalt pool aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon pärast nõupidamist kõigi asjaomaste sotsiaalpartnerite ning Regioonide Komiteega konkreetsed ettepanekud, kuidas vältida süsinikdioksiidi leket energiamahukates sektorites ja alasektorites. Pidades silmas rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi ja seda, mil määral aitavad kõnealused läbirääkimised saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kogu maailmas, ning pärast nõupidamist kõigi asjakohaste sotsiaalpartneritega esitab komisjon hiljemalt 2011. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule analüüsiaruande, milles hinnatakse olukorda energiamahukates sektorites või alasektorites, mille puhul on tehtud kindlaks märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Aruandele lisatakse asjakohased ettepanekud, mis võivad sisaldada järgmist:
Asjakohaste meetmete üle otsustamisel võetakse samuti arvesse siduvaid sektorisiseseid kokkuleppeid, mille tulemusel vähendatakse üleilmseid heitkoguseid määral, mis on vajalik kliimamuutuste tõhusaks ärahoidmiseks, ning mis on jälgitavad, tõendatavad ja kohustuslikus korras jõustatavad. |
Motivatsioon
Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tuleb anda roll nende sektorite ja alasektorite määratlemisel, kus võib tekkida süsinikdioksiidi lekke oht, et vältida asjaomastes ettevõtetes, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, konkurentsivõime langust ja töökohtade kaotamist.
Just energiamahukatesse sektoritesse tehtavad investeeringud nõuavad reeglina palju kapitali ja pikka käivitusaega. Seda tähtsamad on asjaomastele ettevõtetele usaldusväärsed ja etteaimatavad raamtingimused. Plaan otsustada alles 2011. aastal, kuidas saaks arvesse võtta energiamahukate sektorite erilisi olusid, ei sobi nendele kõnealustele ettevõtetele, kes nõuavad õigusega planeerimiskindlust. Ebakindlus tulevaste raamtingimuste suhtes tingib juba praegu investeeringute edasilükkamist või isegi ümberpaigutamist kolmandatesse riikidesse. Seega on komisjonil vaja nii kiiresti kui võimalik kujundada oma seisukoht ja teha teatavaks oma kavatsused.
Muudatusettepanek 12
Artikli 1 lõige 21 (artikli 27 lõige 1)
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||
|
1. Liikmesriigid võivad ühenduse süsteemist välja arvata alla 25 MW nimisoojusvõimsusega põletuskäitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel eelnenud aastal on olnud vähem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused:
|
1. Liikmesriigid võivad, arvestades muu hulgas käitise omaniku avamust, arvata ühenduse süsteemist välja arvata alla 25 MW nimisoojusvõimsusega põletuskäitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel eelnenud aastal on olnud vähem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse,. Liikmesriigid otsustavad nimetatud meetmete üle koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning Euroopa Komisjoni vastuvõetud asjaomastel suunistel põhinedes. 2. Lõikes 1 nimetatud käitised võib ühenduse süsteemist välja arvata, kui eeldusel, et asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused:
|
Motivatsioon
Eesmärgiks on saada teavet kasvuhoonegaaside vähendamise meetmete kohta piirkondlikul tasandil, sest VKEdele tegevuslubade andmine kuulub kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse.
Brüssel,8. oktoober 2008
Regioonide Komitee
president
Luc VAN DEN BRANDE