P6_TC1-COD(2008)0015

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/…/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/31/EÜ) lõplikule kujule.)

LISA

KOMISJONI AVALDUSED

Komisjoni avaldus viimaste arengute kohta CO2 kogumise ja säilitamise (CCS) tehnoloogiate rakendamise vallas

CCS tehnoloogiate näidisprojektide korraldamise ja juhtimisega seotud tegevuse raames hakkab komisjon alates 2010. aastast korrapäraselt avaldama aruandeid viimaste arengute kohta CO2 kogumise ja säilitamise (CCS) tehnoloogiate rakendamise vallas. Aruandlus hõlmab teavet CCS katserajatiste kasutuselevõtu edenemise, CCS tehnoloogiate arendustegevuse, kulukalkulatsioonide ning CO2 transpordi ja säilitamisega seotud infrastruktuuri väljaarendamise kohta.

Komisjoni avaldus loa andmise otsuste kavandite (vastavalt direktiivi artikli 10 lõikele 1) ja vastutuse üleandmist käsitlevate otsuste kavandite (vastavalt direktiivi artikli 18 lõikele 2) kohta

Komisjon avaldab kõik arvamused loa andmise otsuste kohta vastavalt direktiivi artikli 10 lõikele 1 ning vastutuse üleandmist käsitlevate otsuste kavandite kohta vastavalt artikli 18 lõikele 2. Avaldatud arvamused ei sisalda aga teavet, mille konfidentsiaalsus on tagatud erandite alusel, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu teabele ning mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) ning määrusega (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

Komisjoni avaldus selle kohta, kas süsinikdioksiid tuleks nimetada aineks, millele muudetud Seveso direktiiviga kehtestatakse sobivad piirmäärad

CO2 on tavaline aine, mida praegu ohtlikuks ei liigitata. Seetõttu ei kohaldata praegu CO2 transpordile ja säilitamiskohtadele ka nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (Seveso direktiiv). Komisjon on teinud olemasolevate andmete esialgse analüüsi ning selle põhjal näivad nii saadud kogemused kui ka modelleerimise tulemused viitavat tõsiasjale, et CO2 transpordiga seotud ohud ei ole suuremad kui maagaasi torutranspordi puhul. Sama tundub kehtivat ka CO2 meretranspordi kohta, kui võrrelda seda veeldatud maagaasi või veeldatud naftagaasi meretranspordiga. Samuti tundub, et CO2 säilitamiskohast lähtuv suurõnnetuste oht, mille võib põhjustada purunemine sisseviimisel või leke sisseviimise järgselt, on tõenäoliselt ebaoluline. Küsimusega, kas hõlmata CO2 Seveso direktiiviga või mitte, tegeletakse põhjalikumalt direktiivi kavandatud muudatuste ettevalmistamise käigus 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses. Kui hindamise käigus ilmneb võimalik CO2 põhjustatud suurõnnetuste oht, teeb komisjon ettepaneku lisada CO2 muudetud Seveso direktiivi ja kehtestada sellele piirmäärad. Sel juhul teeb komisjon ettepaneku muuta asjakohaselt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta keskkonnavastutust keskkonnakahjustuste ärahoidmisel ja parandamisel käsitleva direktiivi 2004/35/EÜ (keskkonnavastutuse direktiiv) III lisa, et tagada nimetatud direktiivi kohaldamine kõigi superkriitilist CO2 käitlevate Seveso-käitiste suhtes.

Komisjoni avaldus CO2 sekvestratsiooni kohta mineraalse karboniseerimise teel

CO2 sekvestratsioon mineraalse karboniseerimise teel (CO2 sidumine anorgaaniliste karbonaatidena) on üks võimalik tehnoloogia kliimamuutuste leevendamiseks, mida võiks põhimõtteliselt kasutada sama tüüpi tööstusrajatistes, kus on võimalik kasutada CO2 geoloogilist säilitamist. See tehnoloogia on küll veel arendamisjärgus. Lisaks CO2 kogumisega seotud „energiakaristusele” ehk energiakaole (1) kaasneb ka mineraalse karboniseerimise protsessi endaga energiakadu ning selle küsimusega tuleb enne tehnoloogia äriotstarbelise kasutuse kavandamist tegeleda. Nagu geoloogilise säilitamise puhulgi, tuleb tehnoloogia keskkonnaturvalisuse tagamiseks kehtestada järelevalvekord. Tõenäoliselt erineb see kord põhjalikult geoloogilise säilitamise järelevalvest, arvestades kahe tehnoloogia põhimõttelisi erinevusi. Nendest kaalutlustest lähtuvalt kavatseb komisjon tähelepanelikult jälgida mineraalse sekvestratsiooniga seotud arenguid, et töötada välja selle tehnoloogia keskkonnaturvalist kasutamist võimaldav õigusraamistik ning jõuda tehnoloogia tunnustamiseni heitkogustega kauplemise süsteemi raames, kui vastav arengutase on saavutatud. Arvestades liikmesriikide suurt huvi kõnealuse tehnoloogia vastu ning arengu kiirust tehnoloogia valdkonnas, oleks ilmselt asjakohane teha esmane hindamine 2014. aasta paiku või varem, kui asjaolud seda võimaldavad.

(1)  Energiakadu ehk „energiakaristus” on mõiste, mida kasutatakse selgitamaks asjaolu, et CO2 kogumise ja mineraliseerimisega tegelev käitis kasutab ka nendeks protsessideks energiat ning vajab seega samaväärse toodangu, kuid kogumis- ja mineraliseerimisfunktsioonita käitisega võrreldes rohkem energiat.