52008AP0349

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52008AP0349 - EN

Document 52008AP0349

Help

Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine: XI lisa ***I Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008 . aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja määratakse kindlaks XI lisa sisu (KOM(2006)0007 – C6-0029/2006 – 2006/0008(COD))
P6_TC1-COD(2006)0008 Euroopa parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. juulil 2008 . aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja määratakse kindlaks selle lisade sisu
LISA

ELT C 294E, 3.12.2009, p. 226–258 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

3.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 294/226

Kolmapäev, 9. juuli 2008
Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine: XI lisa ***I

P6_TA(2008)0349

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja määratakse kindlaks XI lisa sisu (KOM(2006)0007 – C6-0029/2006 – 2006/0008(COD))

2009/C 294 E/50

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0007);

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0376);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 42 ja 308, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0029/2006);

võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 51;

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0229/2008),

1.	kiidab komisjoni ettepaneku KOM(2006)0007 muudetud kujul heaks;

2.	on seisukohal, et menetlus 2007/0129(COD) on muutunud kehtetuks, kuna komisjoni ettepaneku KOM(2007)0376 sisu integreeriti menetlusse 2006/0008(COD);

3.	palub komisjonil ettepanekud uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb neid oluliselt muuta või need teise tekstiga asendada;

4.	teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Kolmapäev, 9. juuli 2008
P6_TC1-COD(2006)0008

Euroopa parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. juulil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja määratakse kindlaks selle lisade sisu

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ║

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (4) sätestatakse, et enne kõnealuse määruse kohaldamiskuupäeva määratakse kindlaks selle II, X ja XI lisa sisu.

(2)	Määruse (EÜ) nr 883/2004 I, III, IV, VI, VII, VIII ja IX lisa tuleks kohandada, et võtta arvesse nende liikmesriikide vajadusi, kes on ühinenud Euroopa Liiduga pärast kõnealuse määruse vastuvõtmist, ja ka hiljutisi arenguid teistes liikmesriikides.

(3)

║ Määruse (EÜ) nr 883/2004 ║ artikli 56 lõike 1 ja artikli 83 kohaselt tuleb liikmesriikide õigusaktide rakendamise erisätted ette näha kõnealuse määruse XI lisas. XI lisa eesmärgiks on võtta arvesse liikmesriikide erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide iseärasusi, et hõlbustada kooskõlastamisreeglite rakendamist.

(4)	Mitmed liikmesriigid on teinud ettepanekuid oma sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlevate kirjete lisamiseks XI lisasse ning on andnud komisjonile nende õigusaktide ja süsteemide kohta õiguslikke ning praktilisi selgitusi.

(5)	Arvestades, et uues määruses on sihiks lihtsustamine ja ratsionaliseerimine, on vajalik ühine lähenemisviis, et tagada eri liikmesriikide samalaadsete või -eesmärgiliste kirjete ühtemoodi käsitlemine.

(6)

Kuna määruse (EÜ) nr 883/2004 eesmärgiks on kooskõlastada sotsiaalkindlustuse õigusakte, mille eest vastutavad eranditult liikmesriigid, siis ei peaks lisama kõnealusesse määrusesse kirjeid, mis ei ühti selle sihi või eesmärkidega või mille eesmärk on üksnes riiklike õigusaktide täpsem tõlgendamine.

(7)

Mõnede liikmesriikide ettepanekutes tõstatati teemasid, mis on ühised mitmele liikmesriigile. Seetõttu on asjakohane käsitleda neid küsimusi üldisemal tasemel, kas määruse (EÜ) nr 883/2004 põhiteksti või mõnda selle lisa täpsustades (mida tuleks vastavalt muuta) või sätetega kõnealuse määruse artiklis 89 viidatud rakendusmääruses, mitte lisades XI lisasse sarnaseid kirjeid mitme liikmesriigi kohta.

(8)	Samuti on asjakohane käsitleda teatavaid muid eriküsimusi ║vastavalt nende eesmärgile ja sisule pigem teistes lisades kui XI lisas, et tagada määruse (EÜ) nr 883/2004 kõnealuste teiste lisade sisene ja vastastikune sidusus.

(9)	Võimalike arusaamatuste vältimiseks tuleks liikmesriikide õigusaktidele samuti viidata algkeeles, et hõlbustada kodanikel määruse (EÜ) nr 883/2004 kasutamist, juhul kui nad küsivad teavet või esitavad liikmesriikide ametiasutustele taotlusi.

(10)	Määrust (EÜ) nr 883/2004 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)	Määruses (EÜ) nr 883/2004 sätestatakse, et seda kohaldatakse alates rakendusmääruse jõustumise kuupäevast. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 883/2004 muudetakse järgmiselt:

Põhjenduse 5 järele lisatakse järgmine põhjendus:

„ (5 a)

Mõnesid liikmesriike käsitlevad kirjed määruse (EMÜ) nr 1408/71 VI lisas on nüüd hõlmatud määruse (EÜ) nr 883/2004 teatud üldsätetega. Näiteks määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 5 hüvitiste, tulu, faktide või sündmuste võrdse kohtlemise jaotise all sätestatakse, et kui pädeva liikmesriigi õigusaktide kohaselt omistatakse teatud faktide või sündmuste esinemisele õiguslikke tagajärgi, tuleb samad õiguslikud tagajärjed omistada teises liikmesriigis tekkivatele võrdväärsetele faktidele või sündmustele. Sellest tulenevalt on mitmed määruse (EMÜ) nr 1408/71 VI lisas sisalduvad kirjed muutunud liigseteks. ”

Põhjenduse 8 järele lisatakse järgmine põhjendus:

„ (8 a)

Endiste piirialatöötajate pereliikmetel peaks olema võimalik jätkata ravi kindlustatud isiku endises töökohariigis pärast tema pensionile jäämist. ”

Põhjenduse 17 järele lisatakse järgmine põhjendus:

„ (17 a)

Kui isiku suhtes hakatakse käesoleva määruse II jaotise kohaselt kohaldama õigusakte, tuleks kindlustusskeemidega liitumise ja hüvitiste saamise õiguse tingimused määrata kindlaks pädeva liikmesriigi õigusaktidega, järgides samas ühenduse õigust. ”

Põhjenduse 18 järele lisatakse järgmine põhjendus:

„ (18 a)

Kohaldatavate õigusaktide ühtsuse põhimõte on väga oluline ja seda tuleks edendada. See ei peaks siiski tähendama, et üksnes käesoleva määruse kohaselt hüvitise andmine, mis hõlmab kindlustusmaksete tegemist või kindlustuskaitset hüvitise saaja heaks, muudab selle liikmesriigi õiguse, kelle asutus on kõnealuse hüvitise andnud, nimetatud isiku suhtes kohaldatavaks õiguseks (5).

Artiklile 1 lisatakse järgmine punkt:

„ v a)

„mitterahalised hüvitised” – mitterahalised hüvitised, mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktides ning mille eesmärk on osutada või teha kättesaadavaks arstiabi või sellise abiga seonduvad tooted ja teenused või tasuda otse või hüvitada nende kulu, kaasa arvatud pikaajalised mitterahalised hooldushüvitised. ”

Artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„ 5. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)	sotsiaal- ja arstiabi suhtes või

hüvitiste suhtes selliste juhtumite korral, kus liikmesriik võtab vastutuse isikutele põhjustatud kahju eest ja annab selle eest kompensatsiooni, näiteks sõja- ja sõjalise tegevuse ohvritele või nende sündmuste tagajärgede tõttu kannatanutele, kuritegude, tapmise või terroriaktide ohvritele, liikmesriigi esindajate poolt nende kohustuste täitmisel tekitatud kahju kannatanutele või poliitilistel, usulistel või päritoluga seotud põhjustel ebasoodsa kohtlemise all kannatanud isikutele. ”

Artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui liikmesriigi õigusaktides on vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise eeldus selles liikmesriigis elamine või eelnev tegevus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, siis kohaldatakse artikli 5 punkti b ║vaid isikute suhtes, kes on varem töötajate või füüsilisest isikutest ettevõtjatena olnud asjaomase liikmesriigi õigussubjektid.

5. Kui liikmesriigi õigusaktides on vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise eeldus, et isiku kindlustusperiood on täitunud, siis võimaldatakse vastav õigus ainult isikutele, kellel on varem sama skeemi alusel kindlustusperiood asjaomases liikmesriigis täitunud.”

Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„ 2. Piirialatöötaja pereliikmetel on õigus mitterahalistele hüvitistele pädevas liikmesriigis viibimise ajal. Kuni III lisa kehtib ja kui pädev liikmesriik on loetletud III lisas, on piirialatöötaja pereliikmetel, kes viibivad piirialatöötajaga samas liikmesriigis, õigus mitterahalistele hüvitistele pädevas liikmesriigis üksnes artikli 19 lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel. ”

Artikli 28 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„ 1. Piirialatöötajal, kes on vanaduse või invaliidsuse tõttu pensionile jäänud, on õigus haiguse korral edasi saada mitterahalisi hüvitisi liikmesriigis, kus ta viimati töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana, niivõrd kui sellega jätkatakse selles liikmesriigis alustatud ravi. Mõiste „ravi jätkamine” tähendab haiguse uurimise, diagnoosimise ja ravi jätkamist kogu haiguse ajal.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis pensionile jäänud piirialatöötaja pereliikmete suhtes. ”

10.

Artikli 51 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„ 3. Kui liikmesriigi õigusaktid või teatav skeem seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise tingimuseks, et asjaomane isik on kindlustatud riski realiseerumise ajal, loetakse see tingimus täidetuks, kui kõnealune isik on varem olnud kindlustatud kõnealuse liikmesriigi õigusaktide või teatava skeemi alusel ja on riski realiseerumise ajal kindlustatud sama riski suhtes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, või kui see nii ei ole, siis on õigus saada hüvitist sama riski suhtes teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Artiklis 57 nimetatud juhtudel loetakse viimane tingimus siiski täidetuks. ”

11.

Artikli 52 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui kooskõlas lõike 1 punktiga a sooritatud arvutuse tulemusena on sõltumatu hüvitis ühes liikmesriigis sama suur või suurem kui pro rata hüvitis, mis on arvutatud kooskõlas lõike 1 punktiga b, võib pädev asutus loobuda pro rata arvutusest tingimusel, et:

a)	selline olukord on sätestatud VIII lisa I osas;

b)	konkreetsel juhul ei ole kohaldatavad õigusaktid, mis sisaldavad eeskirju artiklites 54 ja 55 osutatud kattumiste vältimiseks, välja arvatud juhul, kui on täidetud artikli 55 lõikes 2 sätestatud tingimused; ning

c)	konkreetsel juhul kehtivatel tingimustel ei ole teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega seoses kohaldatav artikkel 57. ”

12.

Artiklile 52 lisatakse järgmine lõige:

„ 4 a. Olenemata lõigete 1, 2 ja 3 sätetest ei kohaldata pro rata arvutust skeemide korral, mis näevad ette hüvitised, mille arvutamisel ei oma tähtsust ajavahemikud, tingimusel et sellised skeemid on loetletud VIII lisa II osas. Sellistel juhtudel on asjaomasel isikul õigus hüvitisele, mis arvutatakse vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidele. ”

13.	Artikli 56 lõike 1 punktis c enne sõnu „XI lisas sätestatud korras” lisatakse sõnad „vajadusel”.

14.

Artikli 56 lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige: :

„ 1 a. Juhul kui lõike 1 punkti c ei kohaldata, kuna liikmesriigi õigusaktid näevad ette, et hüvitis arvutatakse muude elementide kui kindlustus- või elamisperioodi põhjal, mis ei ole seotud ajavahemikega, võtab pädev asutus seoses iga kindlustus- või elamisperioodiga, mis on täitunud mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, arvesse omandatud kapitali hulka, omandatuks loetava kapitali hulka või mis tahes muud elementi arvutuste tegemiseks tema suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt, jagades selle asjaomase pensioniskeemi vastavate ajavahemikega. ”

15.	Artiklile 57 lisatakse järgmine lõige: „ 3 a. Käesolevat artiklit ei kohaldata VIII lisa II osas loetletud skeemide suhtes. ”

16.

Artikli 62 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„ 3. Erandina lõigetest 1 ja 2 ning kooskõlas rakendusmäärusega, võtab elukohajärgne asutus artikli 65 lõike 5 punktiga a hõlmatud töötute puhul arvesse palka või kutsetegevuse tulu, mida asjaomane isik sai liikmesriigis, mille õigusakte tema suhtes kohaldati tema viimasel töötamisel või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel. ”

17.

Artikli 68 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 68 a

Hüvitiste andmine

Juhul kui isik, kellele tuleks anda perehüvitisi, ei kasuta neid pereliikmete ülalpidamiseks, täidab pädev asutus oma juriidilise kohustuse, makstes kõnealused hüvitised pereliikmeid tegelikult ülalpidavale füüsilisele või juriidilisele isikule pereliikmete elukohaliikmesriigi asutuse või nende elukohaliikmesriigi pädeva asutuse poolt selleks määratud asutuse või organi taotlusel ja vahendusel. ”

18.	Artikli 87 lõike 10 järele lisatakse järgmine lõige: : „ 10 a. III lisa tunnistatakse kehtetuks 5 aastat pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva. ”

19.	Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Article 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 89 osutatud rakendusmääruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║ ,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 161, 13.7.2007, lk 61 .

(2) ELT C …

(3) Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta seisukoht.

(4) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon: ELT L 200, 7.6.2004, lk 1.

(5) Otsus ühendatud kohtuasjades: C-502/01 ja C-31/02, Gaumain-Cerri ja Barth, EKL 2004, lk I-6483 ”

Kolmapäev, 9. juuli 2008
LISA

Määruse (EÜ) nr 883/2004 lisasid muudetakse järgmiselt:

I lisa I osa muudetakse järgmiselt:

a)	pealkirja „A. BELGIA” järele lisatakse järgmine kanne: „ A a. BULGAARIA Riigi makstavad ülalpidamistoetused perekonnaseaduse artikli 92 alusel; ”

b)	pealkirja „C. SAKSAMAA” järele lisatakse järgmised kanded: „ C a. EESTI Elatisabi maksed 21. veebruari 2007. aasta elatisabi seaduse alusel C b. HISPAANIA Ülalpidamistoetuste ettemaksed 7. detsembri 2007. aasta kuningliku dekreedi 1618/2007 alusel; ”

c)	pealkirja „D. PRANTSUMAA” järele lisatakse järgmised kanded: „ D a. LEEDU Maksed laste ülalpidamisfondist laste ülalpidamisfondi seaduse alusel D b. LUKSEMBURG Ülalpidamistoetuste ettemaksed ja sissenõudmine 26. juuli 1980. aasta seaduse tähenduses; ”

d)	pealkirja „E. AUSTRIA” järele lisatakse järgmine kanne: „ E a. POOLA Hüvitiste maksmine elatisraha fondist elatisraha saamise õigust omavate isikute toetamise seaduse alusel; ”

pealkirja „F. PORTUGAL” järele lisatakse järgmised kanded:

„ F a. SLOVEENIA

Ülalpidamistoetuse asendamine vastavalt Sloveenia Vabariigi 25. juuli 2006. aasta riikliku tagatis- ja ülalpidamisfondi seadusele

F b. SLOVAKKIA

Elatisraha asendushüvitis (ülalpidamistoetuse asendus) vastavalt seadusele nr 452/2004 elatisraha asendushüvitise kohta, muudetud hilisemate määrustega; ”

I lisa II osa muudetakse järgmiselt:

a)	pealkirja „A. BELGIA” järele lisatakse järgmised kanded: „ A a. BULGAARIA Ühekordne rasedus- ja sünnitustoetus (laste eest makstavate peretoetuste seadus) A b. TŠEHHI VABARIIK Sünnitoetus A c. EESTI Sünnitoetus Lapsendamistoetus; ”

b)	pealkiri „B. HISPAANIA” asendatakse järgmisega : „ B. HISPAANIA Ühekordne sünnitoetus ja lapsendamistoetused; ”

c)	▐ pealkirja „C PRANTSUSMAA” järele lisatakse järgmised sõnad: „välja arvatud siis, kui neid makstakse isikule, kellele lähtuvalt artiklist 12 või artiklist 16 kohaldatakse Prantsusmaa õigusakte.”

d)	pealkirja „C. PRANTSUSMAA” järele lisatakse järgmised kanded: „ C a. LÄTI Sünnitoetus Lapsendamistoetus C b. LEEDU Ühekordne lapsetoetus ”

pealkirja „D. LUKSEMBURG” järele lisatakse järgmised kanded:

„ D a. UNGARI

Rasedus- ja sünnitustoetus

D b. POOLA

Ühekordne sünnitustoetus perehüvitiste seaduse alusel

D c. RUMEENIA

Sünnitoetus

Imikuvarustus vastsündinutele

D d. SLOVEENIA

Sünnitoetus

D e. SLOVAKKIA

Sünnitoetus

Täiendav sünnitoetus ”

II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

KONVENTSIOONIDE SÄTTED, MIS JÄÄVAD KEHTIMA JA MIDA VAJADUSE KORRAL KOHALDATAKSE ÜKSNES NENDEGA HÕLMATUD ISIKUTE SUHTES

[Artikli 8 lõige 1]

Üldised märkused

Kahepoolsete konventsioonide sätted, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse või mis jäävad liikmesriikide vahel kehtima, ei ole käesolevas lisas loetletud. Sellised sätted hõlmavad liikmesriikide vahelisi kohustusi, mis tulenevad konventsioonidest, kus kehtestatakse näiteks kolmandas riigis täidetud kindlustusperioodide liitmist reguleerivad sätted.

Sotsiaalkindlustuskonventsioonide jätkuvalt kohaldatavad sätted

a) BELGIA-SAKSAMAA

7. detsembri 1957. aasta üldkonventsiooniga samal kuupäeval sõlmitud lõpp-protokolli artiklid 3 ja 4, nagu need on sätestatud 10. novembri 1960. aasta lisaprotokollis (mõnedel piirialadel enne ja pärast Teist maailmasõda ning selle ajal täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).

b) BELGIA-LUKSEMBURG

24. märtsi 1994. aasta piirialatöötajate sotsiaalkindlustuskonventsioon (seoses täiendava kindla summa tagasimaksmisega).

c) BULGAARIA-SAKSAMAA

17. detsembri 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 28 lõike 1 punkt b (Bulgaaria ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel sõlmitud konventsioonide kehtima jäämine isikute suhtes, kes said pensioni enne 1996. aastat).

d) BULGAARIA-AUSTRIA

14. aprilli 2005. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 38 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

e) BULGAARIA-SLOVEENIA

18. detsembri 1957. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 2 (kuni 31. detsembrini 1957 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).

f) TŠEHHI VABARIIK – SAKSAMAA

27. juuli 2001. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 39 lõike 1 punktid b ja c (endise Tšehhoslovakkia Vabariigi ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute suhtes, kes said pensioni enne 1996. aastat; ühes osalisriikidest täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine isikute osas, kes juba said nimetatud perioodide eest 1. septembril 2002. aastal teiselt osalisriigilt selle territooriumil elades pensioni).

g) TŠEHHI VABARIIK – KÜPROS

19. jaanuari 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 4 (millega määratakse kindlaks pädevus enne vastava 1976. aasta konventsiooni alusel täitunud tööhõiveperioodide arvutamiseks); käesolevat punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

h) TŠEHHI VABARIIK – LUKSEMBURG

17. novembri 2000. aasta konventsiooni artikli 52 lõige 8 (pensionikindlustusperioodide arvessevõtmine poliitiliste pagulaste puhul).

i) TŠEHHI VABARIIK – AUSTRIA

20. juuli 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

j) TŠEHHI VABARIIK – SLOVAKKIA

29. oktoobri 1992. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artiklid 12, 20 ja 33 (artikliga 12 määratakse kindlaks pädevus toitjakaotushüvitiste andmiseks; artikliga 20 määratakse kindlaks pädevus kuni Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi eraldumise päevani täitunud kindlustusperioodide arvutamiseks; artikliga 33 määratakse kindlaks pädevus enne Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi eraldumise päeva määratud pensionide maksmiseks).

k) TAANI-SOOME

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7 (täiendavate reisikulude katmine haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mille tõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis) .

l) TAANI-ROOTSI

m) SAKSAMAA-HISPAANIA

4. detsembri 1973. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 45 lõige 2 (esindamine diplomaatiliste ja konsulaarasutuste kaudu).

n) SAKSAMAA-PRANTSUSMAA

i)	10. juulil 1950 sõlmitud sama kuupäeva üldkonventsiooni juurde kuuluv lisakokkulepe nr 4, nagu see on sätestatud 18. juuni 1955. aasta lisakokkuleppes nr 2 (ajavahemikul 1. juulist 1940 kuni 30. juunini 1950 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine);

ii)	nimetatud lisakokkuleppe nr 2 I jaotis (enne 8. maid 1945 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine);

iii)	10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooni üldprotokolli punktid 6, 7 ja 8 (halduskord);

iv)	20. detsembri 1963. aasta lepingu II, III ja IV jaotis (sotsiaalkindlustus Saarimaal).

o) SAKSAMAA-LUKSEMBURG

11. juuli 1959. aasta konventsiooni artiklid 4–7 (1940. aasta septembri ja 1946. aasta juuni vahel täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).

p) SAKSAMAA-UNGARI

2. mail 1998. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 40 lõike 1 punkt b (endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Ungari vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute suhtes, kes said pensioni enne 1996. aastat).

q) SAKSAMAA-MADALMAAD

29. märtsi 1951. aasta konventsiooni juurde kuuluva 21. detsembri 1956. aasta lisakokkuleppe nr 4 artiklid 2 ja 3 (õiguste kindlaksmääramine, mis kuulusid Madalmaade töötajatele Saksamaa sotsiaalkindlustusskeemi alusel ajavahemikul 13. mai 1940 kuni 1. september 1945).

r) SAKSAMAA-AUSTRIA

19. juuli 1978. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 1 lõiget 5 ja artiklit 8 ning nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli artiklit 10 (töötu abiraha määramine piirialatöötajatele eelmise töökohariigi poolt) kohaldatakse jätkuvalt isikute suhtes, kes on 1. jaanuaril 2005 või enne seda töötanud piirialatöötajana ja jäänud töötuks enne 1. jaanuari 2011.

ii)

4. oktoobri 1995. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 14 lõike 2 punktid g, h, i ja j, milles käsitletakse pädevuse jaotumist mõlema riigi vahel seoses varasemate kindlustusjuhtumitega ja täitunud kindlustusperioodidega (pädevuse kindlaksmääramine mõlema riigi vahel seoses varasemate kindlustusjuhtumitega ja täitunud kindlustusperioodidega); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

s) SAKSAMAA-POOLA

9. oktoobri 1975. aasta konventsioon vanaduspensionide ja töövigastuste kohta 8. detsembri 1990. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 27 lõigetes 2, 3 ja 4 kindlaksmääratud tingimustel ja kohaldamisalas (1975. aasta konventsiooni alusel nende isikute õigusliku seisundi säilimine, kes olid asunud elama Saksamaale või Poolasse enne 1. jaanuari 1991 ja kes seal jätkuvalt elavad).

ii)

8. detsembri 1990. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 27 lõige 5 ja artikli 28 lõige 2 (õiguse säilimine endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Poola vahel sõlmitud 1957. aasta konventsiooni alusel makstavale pensionile; Poola töötajatel endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Poola vahel sõlmitud 1988. aasta konventsiooni alusel täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).

t) SAKSAMAA-RUMEENIA

8. aprilli 2005. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 28 lõike 1 punkt b (endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Rumeenia vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute puhul, kes said pensioni enne 1996. aastat).

u) SAKSAMAA-SLOVEENIA

24. septembri 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 42 (õiguste kindlaksmääramine, mis saadi teise osalisriigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel enne 1. jaanuari 1956); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

v) SAKSAMAA-SLOVAKKIA

12. septembri 2002. aasta lepingu artikli 29 lõike 1 teine ja kolmas lõik (endise Tšehhoslovakkia Vabariigi ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute suhtes, kes said pensioni juba enne 1996. aastat; ühes osalisriikidest täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine isikute osas, kes juba said nimetatud perioodide eest 1. detsembril 2003. aastal teiselt osalisriigilt selle territooriumil elades pensioni).

w) SAKSAMAA-ÜHENDKUNINGRIIK

i)	20. aprilli 1960. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 7 lõiked 5 ja 6 (sõjaväes teenivate tsiviilisikute suhtes kohaldatavad õigusaktid).

ii)	20. aprilli 1960. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 5 lõiked 5 ja 6 (sõjaväes teenivate tsiviilisikute suhtes kohaldatavad õigusaktid).

x) IIRIMAA-ÜHENDKUNINGRIIK

14. detsembri 2004. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 19 lõige 2 (teatavate puudetoetuste ülekandmine ja arvessevõtmine).

y) HISPAANIA-PORTUGAL

11. juuni 1969. aasta üldkonventsiooni artikkel 22 (töötushüvitiste eksport). See kanne kehtib veel kaks aastat pärast määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaldamiskuupäeva.

z) ITAALIA-SLOVEENIA

Kokkulepe vastastikuste kohustuste reguleerimise kohta sotsiaalkindlustuses, lähtudes rahulepingu (sõlmitud teadete vahetamise teel 5. veebruaril 1959) XIV lisa 7. jaost (enne 18. detsembrit 1954 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

ii)	Endist Trieste vabaterritooriumi B-tsooni käsitleva 7. juuli 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 45 lõige 3 (enne 5. oktoobrit 1956 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

a a) LUKSEMBURG-PORTUGAL

10. märtsi 1997. aasta leping (ühe osalisriigi ametiasutuste poolt tehtud otsuste tunnustamise kohta, mis puudutavad nende taotlejate puude raskusastet, kes taotlevad pensioni saamist teise osalisriigi ametisasutustelt).

a b) LUKSEMBURG-SLOVAKKIA

23. mai 2002. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 50 lõige 5 (pensionikindlustusperioodide arvessevõtmine poliitiliste pagulaste puhul).

a c) UNGARI-AUSTRIA

31. märtsi 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 36 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

a d) UNGARI-SLOVEENIA

7. oktoobri 1957. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 31 (enne 29. maid 1956 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

a e) UNGARI-SLOVAKKIA

30. jaanuari 1959. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 34 lõige 1 (konventsiooni artikli 34 lõikes 1 sätestatakse, et enne konventsiooni allkirjastamise päeva määratud kindlustusperioodid on selle osalisriigi kindlustusperioodid, kelle territooriumil oli õigustatud isiku elukoht); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

a f) AUSTRIA-POOLA

7. septembri 1998. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 33 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

a g) AUSTRIA-RUMEENIA

28. oktoobri 2005. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 37 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

ah) AUSTRIA-SLOVEENIA

10. märtsi 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 37 (enne 1. jaanuari 1956 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

ai) AUSTRIA-SLOVAKKIA

21. detsembri 2001. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 34 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

aj) PORTUGAL-ÜHENDKUNINGRIIK

15. novembri 1978. aasta raviteenuste protokolli artikli 2 lõige 1.

ak) SOOME-ROOTSI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7 (milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mille tõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis) ”

4 .

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)	Kande „TAANI” järele lisatakse kanne „EESTI”.

b)	Kande „IIRIMAA” järele lisatakse järgmised kanded: „ LEEDU UNGARI ”

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)	Kande „BELGIA” järele lisatakse järgmised kanded: „ BULGAARIA TŠEHHI VABARIIK ”

b)	Kande „PRANTSUSMAA” järele lisatakse kanne „KÜPROS”,

c)	Kande „LUKSEMBURG” järele lisatakse järgmised kanded: „ UNGARI MADALMAAD ”

d)	Kande „AUSTRIA” järele lisatakse järgmised kanded: „ POOLA SLOVEENIA .”

VI lisa muudetakse järgmiselt:

Lisatakse järgmised kirjed:

„ -A. TŠEHHI VABARIIK

Täieliku töövõimetuse pension isikutele, kelle täielik töövõimetus tekkis enne 18-aastaseks saamist ja kes ei olnud nõutavaks perioodiks kindlustatud (pensionikindlustusseadus nr 155/1995 Coll., 42. jagu).

-A a. EESTI

i)	Riiklike elatusrahade seaduse alusel enne 1. aprilli 2000 määratud invaliidsuspensionid, mida säilitatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.

ii)	Riiklikud pensionid, mida makstakse vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele invaliidsuse alusel.

iii)	Kaitseväeteenistuse seaduse, politseiteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, kohtuniku staatuse seaduse, Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse kohaselt määratud invaliidsuspensionid.; ”

b)	Pealkirjade „A. KREEKA” ja „B. IIRIMAA” ja nende alla kuuluvate kannete järjekord muudetakse vastupidiseks järgmiselt: „A. IIRIMAA” ja „B. KREEKA”.

c)	Pealkirja „A. IIRIMAA” all olev kanne asendatakse järgmisega: „ 2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseaduse II osa ”

d)	Pealkirja „B. KREEKA” all oleva kande järele lisatakse järgmine kanne: „ B a. LÄTI Invaliidsuspensionid (kolmas grupp) 1. jaanuari 1996. aasta riigipensionide seaduse artikli 16 lõike 1 punkti 2 alusel. ”

Kandeid pealkirjaga „C. SOOME” muudetakse järgmiselt:

„ Riiklikud pensionid invaliidina sündinutele või varases eas invaliidistunutele (riiklike pensionide seadus, 568/2007);

Invaliidsuspensionid, mis on kindlaks määratud üleminekueeskirjade kohaselt ja määratud enne 1. jaanuari 1994 (riiklike pensionide seaduse jõustamise seadus, 569/2007). ”

7 .

VII lisa muudetakse järgmiselt:

a)	Tabelitest pealkirjadega „BELGIA” ja „PRANTSUSMAA” jäetakse välja Luksemburgiga seotud read.

b)	Tabel pealkirjaga „LUKSEMBURG” jäetakse välja.

VIII lisa asendatakse järgmisega :

„VIII LISA

JUHUD, MIL PRO RATA ARVUTUSEST LOOBUTAKSE VÕI MIL SEDA EI KOHALDATA

[Artikli 52 lõiked 4 ja 5]

1. osa: Juhud, mil pro rata arvutusest loobutakse artikli 52 lõike 4 kohaselt

A. TAANI

Kõik sotsiaalpensionide seaduses osutatud pensionide, välja arvatud IX lisas osutatud pensionide kohta käivad taotlused.

B. IIRIMAA

Kõik riikliku pensioni (ülekandmise), (osamaksulise) riikliku pensioni ja (osamaksulise) lesepensioni taotlused.

C. KÜPROS

Kõik vanadus-, invaliidsus- või lesepensioni taotlused .

D . LÄTI

a)	Kõik invaliidsuspensioni taotlused (riiklike pensionide seadus,1. jaanuar 1996).

b)	Kõik toitjakaotuspensioni taotlused (riiklike pensionide seadus, 1. jaanuar 1996; riiklike kogumispensionide seadus, 1. juuli 2001).

E. LEEDU

Kõik taotlused riikliku toitjakaotuspensioni saamiseks, mis arvutatakse toitjakaotuspensioni põhisumma alusel (riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seadus) .

F. MADALMAAD

Kõik üldise vanaduskindlustuse seaduse kohase vanaduspensioni taotlused.

G. AUSTRIA

Kõik taotlused hüvitiste saamiseks 9. septembri 1955. aasta üldise sotsiaalkindlustuse seaduse, 11. oktoobri 1978. aasta kaubandus- ja ärialal tegutsevate füüsilisest isikuste ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse, 11. oktoobri 1978. aasta talupidajate sotsiaalkindlustuse seaduse ning 30. novembri 1978. aasta vabadel kutsealadel tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse alusel.

b)	Kõik pensionikontol põhineva invaliidsuspensioni taotlused vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele.

c)	Kõik pensionikontol põhineva toitjakaotuspensioni taotlused vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele, kui üldise pensioniseaduse artikli 7 lõike 2 kohaselt ei tule hüvitisi täiendavate kindlustuskuudega seoses suurendada.

d)	Kõik taotlused piirkondlike arstide kodade (Landesärztekammern) põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis, või põhipension) põhinevate invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide saamiseks.

e)	Kõik taotlused Austria veterinaarkirurgide koja (Österreichische Tierärtztekammer) pensionifondist makstava püsiva töövõimetuse toetuse ja toitjakaotuspensioni saamiseks.

f)	Kõik taotlused püsiva töövõimetuse hüvitise, lese- ja toitjakaotuspensionide saamiseks vastavalt advokatuuride (Rechtsanwaltskammern)hoolekandeasutuste põhikirja A osale .

H. POOLA

Kõik invaliidsuspensioni, väljamaksetena määratud skeemi kohase vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni taotlused.

I. PORTUGAL

Kõik invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensioni taotlused, välja arvatud juhul, kui rohkem kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid kokku võrduvad 21 kalendriaastaga või ületavad seda, riiklikud kindlustusperioodid võrduvad 20 aastaga või on alla selle ja arvutused tehakse 19. veebruari 2002. aasta dekreet-seaduse nr 35/2002 artikli 11 alusel.

J. SLOVAKKIA

a)	Kõik taotlused toitjakaotuspensioni (lese- või orvupensioni) saamiseks, mis arvutatakse enne 1. jaanuari 2004 kehtinud õigusaktide kohaselt surnule varem makstud pensioni alusel.

b)	Kõik taotlused pensioni saamiseks, mis arvutatakse sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003 Coll. (muudetud kujul) kohaselt.

K. ROOTSI

Kõik taotlused tagatispensioni saamiseks vanaduspensioni vormis (seadus 1998:702) ja vanaduspensioni saamiseks täiendava pensioni vormis (seadus 1998:674).

L. ÜHENDKUNINGRIIK

Kõik taotlused vanaduspensioni, lesepensioni ja kaotushüvitiste saamiseks, välja arvatud taotlused, mille puhul:

6. aprillil 1975 või pärast seda alanud maksustamisaastal:

i)	asjaomasel poolel olid täitunud kindlustus-, töötamis-, või elamisperioodid Ühendkuningriigi ja teise liikmesriigi õigusaktide alusel ja

ii)	üht (või mitut) punktis i osutatud maksustamisaastat ei käsitletud tingimusi täitva aastana Ühendkuningriigi õigusaktide tähenduses;

b)	kindlustusperioodid, mis täitusid Ühendkuningriigis perioodidel kuni 5. juulini 1948 kehtinud õigusaktide alusel, võetakse arvesse käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punkti b kohaldamisel teise liikmesriigi õigusaktide kohaste kindlustus-, töötamis- või elamisperioodide kohaldamisega.

Kõik täiendava pensioni taotlused 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seaduse artikli 44 ning 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste Põhja-Iirimaa seaduse artikli 44 alusel.

2. osa: juhud, mil kohaldatakse artikli 52 lõiget 5 :

A. PRANTSUSMAA

Põhi- või täiendavad skeemid, mille puhul vanadushüvitisi arvutatakse pensionipunktide alusel.

B. LÄTI

Vanaduspensionid (riiklike pensionide seadus, 1. jaanuar 1996; riiklike kogumispensionide seadus, 1. juuli 2001).

C. UNGARI

Eraõiguslike pensionifondide liikmelisusel põhinevad pensionihüvitised.

D. AUSTRIA

a)	pensionikontol põhinevad vanaduspensionid vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele .

b)	Austria apteekrite üldist palgafondi (Pharmazeutische Gehaltskasse für Österreich) käsitleva 28. detsembri 2001. aasta seaduse BGBl I nr 154 artikli 41 kohased kohustuslikud toetused.

c)	piirkondlike arstide kodade (Landesärtztekammern) vanaduspensionid ja ennetähtaegsed vanaduspensionid, mis põhinevad põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis, või põhipension), ning samade kodade kõik pensionihüvitised, mis põhinevad täiendaval skeemil (täiendav või erapension).

d)	Austria veterinaarkirurgide koja (Österreichische Tierärtztekammer) pensionifondist makstav vanadustoetus.

e)	Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised (A ja B osa), välja arvatud samade hoolekandeasutuste põhikirja kohased invaliidsushüvitiste, lese- või toitjakaotuspensioni taotlused (A osa).

f)	riikliku arhitektide ja insener-nõustajate koja hoolekandeasutuste poolt 1993. aasta tsiviilinseneride koja seaduse (Ziviltechnikerkammergesetz) ja hoolekandeasutuste põhikirjade kohaselt makstavad hüvitised, välja arvatud tööalase invaliidsuse hüvitised ja nendest tulenevad toitjakaotushüvitised.

g)	elukutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate seaduse (Wirtschaftstreuhandberufsgesetz) alusel makstavad riikliku elukutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate koja hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised.

E. POOLA

Sissemaksetega määratud pensioniskeemi kohane vanaduspension.

F. SLOVEENIA

Kohustusliku täiendava pensionikindlustuse alusel makstav pension.

G. SLOVAKKIA

Kohustuslik kogumispension.

H. ROOTSI

Sissetulekul põhinev pension ja kohustuslik kogumispension (seadus 1998:674).

I. ÜHENDKUNINGRIIK

Astmelised pensionihüvitised, mida makstakse vastavalt 1965. aasta riikliku kindlustusseaduse artiklitele 36 ja 37 ning 1966. aasta riikliku kindlustusseaduse (Põhja-Iirimaa) artiklitele 35 ja 36.

J. BULGAARIA

Täiendava kohustusliku pensionikindlustuse alla kuuluvad vanaduspensionid vastavalt sotsiaalkindlustusseadustiku II jaotise II osale.

K. EESTI

Kohustusliku kogumispensioni skeem. ”

IX lisa muudetakse järgmiselt:

I osa muudetakse järgmiselt:

i)	pealkirja „F. IIRIMAA” all oleva kande järele lisatakse järgmine kanne: „ F a. LÄTI Invaliidsuspensionid (kolmas grupp) 1. jaanuari 1996. aasta riigipensionide seaduse artikli 16 lõike 1 punkti 2 alusel ”

ii)	pealkirja „G. MADALMAAD” alla lisatakse järgmised sõnad: „ 10. novembri 2005. aasta seadus töö ja sissetuleku kohta vastavalt tööjõudlusele; ”

iii)

pealkirja „H. SOOME” all olev kanne asendatakse järgmisega:

„ Riiklikud pensionid invaliidina sündinutele või varases eas invaliidistunutele (riiklike pensionide seadus, 568/2007) .

Riiklikud pensionid ja abikaasapensionid, mis on kindlaks määratud üleminekueeskirjade kohaselt ja määratud enne 1. jaanuari 1994 (riiklike pensionide seaduse jõustamise seadus, 569/2007).

Lastepensioni lisasumma sõltumatu hüvitise arvutamisel vastavalt riiklike pensionide seadusele (568/2007) ”

iv)

pealkirja „I. ROOTSI” all olev kirje asendatakse järgmisega:

„ Sissetulekuga seotud Rootsi haigushüvitis ja tegevuskompensatsioon (seadus 1962:381).

Rootsi tagatispension ja tagatud hüvitis, millega asendati enne 1. jaanuari 1993 kohaldatud riigipensioneid käsitlevate õigusaktide alusel makstud täielikud Rootsi riigipensionid ja sellest kuupäevast alates kehtivate õigusaktide üleminekueeskirjade alusel makstud täielikud riigipensionid ”

II osa muudetakse järgmiselt:

pealkirja „C. ITAALIA” all oleva kande järele lisatakse järgmised kanded:

„ C a. LÄTI

Eeldatavate kindlustusperioodide alusel arvutatav toitjakaotuspension (1. jaanuari 1996. aasta riigipensionide seaduse artikli 23 lõige 8).

C b. LEEDU

a)	Riikliku sotsiaalkindlustuse töövõimetuspensionid, mida makstakse riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seaduse alusel.

b)	Riikliku sotsiaalkindlustuse toitjakaotuspensionid, mida arvutatakse surnud isiku töövõimetuspensioni alusel vastavalt riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seadusele ”

ii)

Pealkirja „D. LUKSEMBURG” all oleva kande järele lisatakse järgmine kanne:

„ Da. SLOVAKKIA

a)	Slovakkia invaliidsuspension ja sellest tulenev toitjakaotuspension.

b)	Invaliidsuspension isikule, kes invaliidistus, kui ta oli ülalpeetav laps, ja kelle puhul on nõutav kindlustusperiood loetud alati täidetuks (sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003 (muudetud kujul) artikli 70 lõige 2, artikli 72 lõige 3 ja artikli 73 lõiked 3 ja 4) ”

c)	III osas asendatakse kanne „15. juuni 1992. aasta Põhjamaade konventsioon sotsiaalkindlustuse kohta” järgmisega: „ 18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon. ”

10.

X lisa asendatakse järgmisega:

„X LISA

MITTEOSAMAKSELISED RAHALISED ERIHÜVITISED

[Artikli 70 lõike 2 punkt c]

A. BELGIA

a)	Sissetulekute asendustoetus (27. veebruari 1987. aasta seadus)

b)	Tagatud sissetulek eakatele (22. märtsi 2001. aasta seadus)

B. BULGAARIA

Eakate sotsiaalpension (sotsiaalkindlustusseadustiku artikkel 89)

C. TŠEHHI VABARIIK

Sotsiaaltoetus (riiklike sotsiaaltoetuste seadus nr 117/1995 Sb)

D. TAANI

Pensionäride eluasemekulud (individuaalse eluasemetoetuse seadus, konsolideeritud 29. märtsi 1995. aasta seadusega nr 204)

E. SAKSAMAA

Elementaarne toimetulekutoetus eakatele ja madalama teenimisvõimega isikutele vastavalt sotsiaalseadustiku XII köite 4. peatükile

Hüvitised elamiskulude katmiseks tööotsijaid käsitlevate põhisätete alusel, välja arvatud juhul, kui seoses kõnealuste hüvitistega on täidetud abikõlblikkuse kriteeriumid ajutise lisasumma saamiseks pärast töötushüvitise saamist (sotsiaalseadustiku II köite artikli 24 lõige 1)

F. EESTI

a)	Puudega täiskasvanu toetus (27. jaanuari 1999. aasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus)

b)	Riiklik töötu abiraha (29. septembri 2005. aasta tööturuteenuste ja -toetuste seadus)

G. IIRIMAA

a)	Tööotsija toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 2. peatükk)

b)	Riigipension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 4. peatükk)

c)	Lesepension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 6. peatükk)

d)	Puudetoetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 10. peatükk)

e)	Liikuvustoetus (1970. aasta tervishoiuseadus, 61. jagu)

f)	Pimedate pension (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 5. peatükk)

H. KREEKA

Spetsiaalsed eakate abirahad (seadus nr 1296/82)

I. HISPAANIA

a)	Miinimumsissetuleku tagatis (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/82)

b)	Rahalised hüvitised eakate ja töövõimetute invaliidide abistamiseks (24. juuli 1981. aasta kuninglik dekreet nr 2620/81)

Järgmised pensionihüvitised:

i)	mitteosamakselised invaliidsus- ja vanaduspensionid, mis on sätestatud üldise sotsiaalkindlustusseaduse konsolideeritud teksti artikli 38 lõikes 1, kinnitatud 20. juuni 1994. aasta kuningliku seadusandliku dekreediga nr 1/1994

ii)	hüvitised, mida makstakse täiendavalt alapunktis i osutatud pensionitele vastavalt autonoomsete piirkondade õigusaktide sätetele, mille kohaselt tagavad niisugused pensionilisandid autonoomsete piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset olukorda arvesse võttes elatusmiinimumiga võrdse sissetuleku

d)	Liikuvuse parandamise ja transpordikulude hüvitamise toetused (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/1982)

J. PRANTSUSMAA

Täiendavad abirahad:

i)	spetsiaalsest invaliidsusfondist ja

ii)	eakate solidaarsusfondist

omandatud õiguste suhtes (30. juuni 1956. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites).

b)	Toetus puuetega täiskasvanutele (30. juuni 1975. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites)

c)	Eritoetus omandatud õiguste suhtes (10. juuli 1952. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites)

d)	Eakate solidaarsustoetus (24. juuni 2004. aasta määrus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites) alates 1. jaanuarist 2006

K. ITAALIA

a)	Sotsiaalpensionid varatutele isikutele (30. aprilli 1969. aasta seadus nr 153)

b)	Pensionid ja toetused puudega või invaliidistunud tsiviilisikutele (30. märtsi 1974. aasta seadus nr 118, 11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508).

c)	Pensionid ning toetused kurttummadele (26. mai 1970. aasta seadus nr 381 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508)

d)	Pensionid ja toetused pimedatele tsiviilisikutele (27. mai 1970. aasta seadus nr 382 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508)

e)	Miinimumpensione täiendavad hüvitised (4. aprilli 1952. aasta seadus nr 218, 11. novembri 1983. aasta seadus nr 638 ja 29. detsembri 1990. aasta seadus nr 407).

f)	Puudega inimeste toetusi täiendavad hüvitised (12. juuni 1984. aasta seadus nr 222)

g)	Sotsiaaltoetus (8. augusti 1995. aasta seadus nr 335)

h)	Täiendav sotsiaaltoetus (29. detsembri 1988. aasta seaduse nr 544 (koos hilisemate muudatustega) artikli 1 lõiked 1 ja 12)

L. KÜPROS

a)	Sotsiaalpension (1995. aasta sotsiaalpensionide seadus (seadus 25(I)/95) muudetud kujul)

b)	Toetus raske liikumispuude korral (ministrite nõukogu 16. oktoobri 1992. aasta otsus nr 38210, 1. augusti 1994. aasta otsus nr 41370, 11. juuni 1997. aasta otsus nr 46183 ja 16. mai 2001. aasta otsus nr 53675)

c)	Pimedate eritoetus (1996. aasta eritoetuste seadus (seadus 77(I)/96) muudetud kujul)

M. LÄTI

a)	Riiklik sotsiaalkindlustushüvitis (1. jaanuari 2003. aasta seadus riiklike sotsiaalhüvitiste kohta)

b)	Piiratud liikuvusega isikute transpordikulude hüvitis (1. jaanuari 2003. aasta riiklike sotsiaalhüvitiste seadus)

N. LEEDU

a)	Sotsiaalabipension (2005. aasta riiklike sotsiaalabihüvitiste seaduse artikkel 5)

b)	Erihüvitis (2005. aasta riiklike sotsiaaltoetuste seaduse artikkel 15)

c)	Transporditoetus liikumispuudega inimestele (2000. aasta transporditoetuste seaduse artikkel 7)

O. LUKSEMBURG

Toetus raske puudega isikutele (12. septembri 2003. aasta seaduse artikli 1 lõige 2), välja arvatud isikud, kes on tunnistatud puudega töötajateks ja kes töötavad avatud tööturul või erikeskkonnas)

P. UNGARI

a)	Invaliidsustoetus (ministrite nõukogu dekreet nr 83/1987 (XII 27) invaliidsustoetuse kohta)

b)	Mitteosamakseline vanaduspension (1993. aasta III seadus sotsiaalhalduse ja sotsiaalhüvitiste kohta)

c)	Transporditoetus (valitsuse dekreet nr 164/1995 (XII 27) raske füüsilise puudega isikute transporditoetuste kohta)

Q. MALTA

a)	Lisatoetus (1987. aasta sotsiaalkindlustusseaduse 73. jagu (ptk 318)). 1987)

b)	Vanaduspension (1987. aasta sotsiaalkindlustusseadus (ptk 318)). 1987)

R. MADALMAAD

a)	Wet Arbeidsongeschiktheidsvoorziening jonggehandicapten (Wajong) (24. aprilli 1997. aasta puuetega noorte töövõimetustoetuse seadus)

b)	Toeslagenwet (TW) (6. novembri 1986. aasta lisahüvitiste seadus)

S. AUSTRIA

Kompensatoorne lisatoetus (9. septembri 1955. aasta föderaalseadus üldise sotsiaalkindlustuse kohta, 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus kaubandussektori töötajate sotsiaalkindlustuse kohta ja 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus talupidajate sotsiaalkindlustuse kohta

T. POOLA

Sotsiaalpension (27. juuni 2003. aasta sotsiaalpensionide seadus)

U. PORTUGAL

a)	Mitteosamakseline riiklik vanadus- ja invaliidsuspension (13. oktoobri 1980. aasta dekreet-seadus nr 464/80)

b)	Mitteosamakseline lesepension (11. novembri 1981. aasta dekreet nr 52/81).

c)	Täiendav solidaarsustoetus eakatele (29. detsembri 2005. aasta dekreet-seadus nr 232/2005, mida on muudetud 11. detsembri 2006. aasta dekreet-seadusega nr 236/2006)

V. SLOVEENIA

a)	Riigipension (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus)

b)	Sissetulekutoetus pensionäridele (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus)

c)	Ülalpidamistoetus (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus)

W. SLOVAKKIA

a)	Ainsaks sissetulekuallikaks olevates pensionides enne 1. jaanuari 2004. tehtud kohandus

b)	Enne 1. jaanuari 2004. määratud sotsiaalpension

X. SOOME

a)	Eluasemetoetus pensionäridele (pensionäride eluasemetoetuse seadus, 571/2007)

b)	Tööturutoetus (töötushüvitiste seadus 1290/2002)

c)	Eritoetus sisserändajatele (sisserändajate eritoetuse seadus, 1192/2002)

Y. ROOTSI

a)	Eluasemetoetus pensionit saavatele isikutele (seadus 2001: 761)

b)	Eakate finantstoetus (seadus 2001: 853)

Z. ÜHENDKUNINGRIIK

a)	Riiklik pension (2002. aasta riikliku pensioni seadus ja Põhja-Iirimaa 2002. aasta riikliku pensioni seadus)

b)	Sissetulekust sõltuvad toetused tööotsijatele (1995. aasta tööotsijate seadus ja Põhja-Iirimaa 1995. aasta tööotsijate määrus)

c)	Sissetulekutoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus ning Põhja-Iirimaa 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus)

d)	Puuetega isikute elatusraha liikumisvõime komponent (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus ning Põhja-Iirimaa 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus). ”

11.

XI lisa asendatakse järgmisega:

„XI LISA

LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMISE ERISÄTTED

[Artikli 51 lõige 3, artikli 56 lõige 1 ja artikkel 83]

A. BELGIA

Puudub

B. BULGAARIA

Bulgaaria tervisekindlustusseaduse artikli 33 lõige 1 kehtib kõigi kohta, kelle jaoks Bulgaaria on käesoleva määruse III jaotise 1. peatüki kohaselt pädev liikmesriik.

C. TŠEHHI VABARIIK

Puudub

D. TAANI

▐

Arvutades pensione lov om social pension'i (sotsiaalpensionite seadus) alusel loetakse piirialadel töötaja või hooajatöötaja Taani õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul asjaomase töötajaga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil.

Selle lõike raames mõistetakse „hooajatööna” tööd, mis igal aastal aastaaegade vaheldumise tõttu kordub.

Arvutades pensione lov om social pension'i (sotsiaalpensionite seadus) alusel loetakse isiku, kelle suhtes ei kehti lõike 2 punkt a, enne 1. jaanuari 1984 Taani õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul kõnealuse isikuga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil.

Punktide a ja b kohaselt arvessevõetavaid perioode ei arvestata juhul, kui need langevad kokku perioodidega, mida võetakse asjaomase isiku pensioni arvutamisel arvesse teise liikmesriigi kohustusliku kindlustuse seaduste alusel, või perioodidega, mille jooksul asjaomane isik sai pensioni selliste seaduste alusel. Neid perioode võetakse siiski arvesse juhul, kui nimetatud pensioni aastasumma on väiksem kui pool sotsiaalpensioni põhimäärast.

Olenemata artikli 6 sätetest on isikutel, kes pole ühes või mitmes liikmesriigis tasulist tööd teinud, õigus saada Taani sotsiaalpensionile ainult juhul, kui nad on olnud või on varem olnud Taani alalised elanikud vähemalt kolm aastat, ning arvestades Taani õigusaktides sätestatud vanusepiiranguid. Kui artiklis 4 ei ole sätestatud teisiti, siis ei kohaldata artiklit 7 Taani sotsiaalpensionite suhtes, millele neil isikutel on tekkinud õigus.

b)	Eelnimetatud sätteid ei kohaldata Taanis tasulist tööd tegevate isikute perekonnaliikmete või üliõpilaste või nende perekonnaliikmete õiguse suhtes saada Taani sotsiaalpensioni.

Ajutine hüvitis on tagatud töötutele, kes töötavad ledighedsydelse (paindlik töögraafik) alusel (10. juuni 1997. aasta seadus nr 455), on tagatud käesoleva määruse III jaotise 6. peatüki alusel. Teise liikmesriiki suunduvate töötute puhul kohaldatakse artikleid 64 ja 65, kui asjaomane liikmesriik rakendab sama kategooria isikute puhul sarnaseid tööhõivekavasid.

Juhul kui Taani sotsiaalpensioni saaval isikul on samuti õigus saada teisest liikmesriigist toitjakaotuspensioni, loetakse need pensionid Taani õigusaktide rakendamisel samaliigilisteks hüvitisteks määruse artikli 53 lõikes 1 määratletud tähenduses, tingimusel et isik, kelle kindlustus- või elamisperioodide alusel toitjakaotuspensioni arvutatakse, on samuti omandanud õiguse saada Taani sotsiaalpensioni.

E. SAKSAMAA

▐

Olenemata käesoleva määruse artikli 5 punktist a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch – SGB) VI köite artikli 5 lõike 4 punktist 1, on isikul , kes saab teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt täielikku vanaduspensioni, õigus taotleda Saksamaa pensionikindlustusskeemi raames kohustuslikku kindlustust .

2.	Olenemata käesoleva määruse artikli 5 punktist a ja SGB VI köite artikli 7 lõigetest 1 ja 3 on isikul, kel on teises liikmesriigis kohustuslik kindlustus või kes saab teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt vanaduspensioni, õigus liituda Saksamaa vabatahtliku kindlustusskeemiga.

SGB V köite artikli 47 lõike 1 ja SGB VII köite artikli 47 lõike 1 ning Saksamaa kindlustusseadustiku (Reichsversicherungsordnung) artikli 200 lõike 2 alusel rahaliste hüvitiste andmine kindlustatud isikutele, kes elavad teises liikmesriigis, arvutatakse Saksamaa kindlustusskeemides välja hüvitiste summa määramiseks kasutatav netopalk, justkui kindlustatud isik elaks Saksamaal, välja arvatud juhul, kui kindlustatud isik taotleb, et hüvitise summa määrataks kindlaks tema poolt tegelikult saadava netopalga alusel.

Teiste liikmesriikide kodanikud, kelle elukoht või tavapärane asukoht on väljaspool Saksamaad ning kes täidavad Saksamaa pensionikindlustusskeemi üldtingimusi, võivad vabatahtlikke sissemakseid teha ainult juhul, kui nad on varem olnud Saksamaa pensionikindlustusskeemi kaudu vabatahtlikult või kohustuslikult kindlustatud; see kehtib ka kodakondsuseta isikute ja pagulaste kohta, kelle elukoht või tavapärane asukoht on teises liikmesriigis.

5.	SGB VI köite artiklist 253 tulenev arvestusperiood (pauschale Anrechnungszeit) määratakse vaid Saksamaa perioodide põhjal.

6.	31. detsembril 1991 kehtinud Saksamaa pensioniõigusaktide kohaldamisel pensioni ümberarvutamiseks kohaldatakse Saksamaa asendusperioodide (Ersatzzeiten) arvessevõtmisel üksnes ║ Saksamaa seaduseid.

Olenemata välisriigi pensionide seaduse (Fremdrentengesetz) paragrahvist 2, kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel jätkuvalt Saksamaa õigusakte tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta, mille eest on ette nähtud hüvitis seaduse alusel, mis käsitleb välisriigi pensione ja hüvitisi seoses kindlustusperioodidega, mida saab krediteerida seaduse kohaselt, mis käsitleb välisriigi pensione ümberasustatud isikute ja pagulaste seaduse (Bundesvertriebenengesetz) paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud territooriumidel.

Käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud vabakutseliste pensioniskeemide teoreetilise suuruse arvutamiseks võtab pädev asutus iga mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusaasta suhtes aluseks keskmise iga-aastase õiguse saada pensioni, mis on välja teenitud pädeva asutuse koosseisus maksude tasumise kaudu.

F. EESTI

Vanemahüvitise arvestamisel arvestatakse, et teistes liikmesriikides kui Eesti töötamise perioodidel maksti keskmiselt sama palju sotsiaalmaksu kui Eestis töötamise perioodil, millega need liidetakse. Kui isik on vaatlusaastal töötanud ainult ühes teises liikmesriigis, siis arvutatakse hüvitist vaatlusaasta ja lapsepuhkuse vahepeal Eestis keskmiselt makstud sotsiaalmaksu põhjal.

G. KREEKA

Seadust nr 1469/84, mis käsitleb Kreeka kodanike ja Kreeka päritoluga muude riikide kodanike vabatahtlikku liitumist pensionikindlustusskeemiga, kohaldatakse teiste liikmesriikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes juhul, kui asjaomased isikud on sõltumata nende elamis- või viibimiskohast varem olnud kohustuslikult või vabatahtlikult Kreeka pensionikindlustusskeemi liikmed.

Olenemata käesoleva määruse artikli 5 punktist a ja seaduse nr 1140/81 artiklist 34, on isikul, kes saab teise liikmesriigi õigusaktide alusel tööõnnetuste või kutsehaigustega seotud pensioni, õigus taotleda põllumajandusliku kindlustusskeemi raames kohaldatavate õigusaktide alusel kohustuslikku kindlustust seoses selliste tegevusaladega, mis kuuluvad kõnealuste õigusaktide kohaldamisalasse.

H. HISPAANIA

▐

Käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i rakendamisel võetakse töötajal pensioniikka või kohustuslikku pensioniikka jõudmisest puudujäävaid aastaid, mis on sätestatud riikliku pensioni saajaid käsitleva seaduse (Ley de clases pasivas del Estado) konsolideeritud versiooni artikli 31 lõikes 4 tegelike riigi teenistuses oldud aastatena arvesse ainult juhul, kui selle sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta invaliidsuspensioni või toitjakaotuspensioni, oli hüvitise saaja hõlmatud Hispaania riigiteenistujate eriskeemiga või tegevusega, mille suhtes seda skeemi kohaldatakse, või kui sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta pensioni, täitis hüvitise saaja tööülesannet, mille korral oleks olnud nõutav asjaomase isiku kuulumine riigiteenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemi, kui tööülesandeid oleks täidetud Hispaanias .

Vastavalt artikli 56 lõike 1 punktile c arvutatakse Hispaania hüvitise teoreetiline suurus kindlustatu tegelike sissemaksete põhjal aastate jooksul, mis vahetult eelnesid Hispaania sotsiaalkindlustusele viimase sissemakse tasumisele. Kui pensioni põhisumma arvutamisel tuleb arvesse võtta teiste liikmesriikide õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- või elamisperioode, siis kasutatakse eelnimetatud perioodide osas neile vaatlusperioodidele ajaliselt võimalikult lähedalseisvaid Hispaania sissemakseid, tarbijahinnaindeksi arengut arvestades.

║ b)	Saadud pensionisummat suurendatakse suurendamiste ja ümberhindamiste summa võrra, mida arvutatakse samaliigiliste pensionite puhul iga järgneva aasta eest.

3.	Teistes liikmesriikides täitunud perioode, mis tuleb arvutada avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemide kohaselt, käsitletakse käesoleva määruse artikli 56 kohaldamisel samal viisil nagu Hispaania avaliku teenistuja ajaliselt lähimaid täitunud perioode.

Sotsiaalkindlustuse üldseaduse teises üleminekusättes nimetatud eal põhinevaid täiendavaid summasid kohaldatakse käesoleva määruse kõigi hüvitisesaajate suhtes, kes on teinud makseid oma nimele Hispaania õigusaktide kohaselt enne 1. jaanuari 1967; käesoleva määruse artikli 5 kohaldamisel ei ole võimalik käsitleda teises liikmesriigis enne nimetatud kuupäeva krediteeritud kindlustust samaväärsena Hispaanias tehtud sissemaksetega üksnes sellel eesmärgil. Kuupäevale 1. jaanuar 1967 vastav kuupäev on 1. august 1970 meremeeste eriskeemi korral ja 1. aprill 1969 söekaevandajate sotsiaalkindlustuse eriskeemi korral.

I. PRANTSUSMAA

Teiste liikmesriikide kodanikud, kelle elukoht või tavapärane asukoht on väljaspool Prantsusmaad ning kes täidavad Prantsusmaa pensionikindlustusskeemi üldtingimusi, võivad sellesse vabatahtlikke sissemakseid teha ainult juhul, kui nad on varem olnud vabatahtlikult või kohustuslikult kindlustatud Prantsusmaa pensionikindlustusskeemis; see kehtib ka kodakondsuseta isikute ja pagulaste kohta, kelle elukoht või tavapärane asukoht on teises liikmesriigis.

Isikute puhul, kes saavad Prantsusmaal mitterahalisi hüvitisi vastavalt käesoleva määruse artiklitele 17, 24 või 26 ja kes elavad Prantsusmaa Haut-Rhin'i, Bas-Rhin'i või Moselle'i departemangus, hõlmavad teise liikmesriigi (kes vastutab nende kulude katmise eest) asutuse nimel tagatavad mitterahalised hüvitised nii üldise haiguskindlustusskeemi kui ka Alsace-Moselle'i täiendava kohustusliku kohaliku kindlustusskeemi hüvitisi.

3.	Käesoleva määruse III jaotise 5 peatüki kohaldamiseks hõlmavad Prantsusmaa õigusaktid, mida kohaldatakse isiku suhtes, kes tegutseb või tegutses varem töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, nii vanaduspensionikindlustuse põhi- kui ka lisaskeemi(-skeeme), millega asjaomane isik on liitunud.

J. IIRIMAA

Olenemata käesoleva määruse artikli 21 lõikest 2 ja artiklist 62 võetakse Iirimaa õigusaktide alusel haigus- või töötushüvitise andmiseks kindlustatud isiku ette nähtud nädala keskmise töötasu arvutamisel arvesse kõnealuse kindlustatud isiku asjaomase aasta keskmisele nädalapalgale vastav summa iga töönädala eest, mil ta on asjaomasel aastal olnud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt töötaja.

Käesoleva määruse artikli 46 kohaldamisel, kui asjaomane isik on tema suhtes teise liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel töövõimetu ja see lõpeb invaliidsusega, siis Iirimaa võtab 2005. aasta sotsiaalhoolekandeseaduse (Social Welfare Consolidation Act) artikli 118 lõike 1 punkti a alusel arvesse kõik perioodid, mil teda seoses töövõimetusele järgnenud invaliidsusega oleks peetud vastavalt Iiri õigusaktidele töövõimetuks.

K. ITAALIA

Puudub ║

L. KÜPROS

Artiklite 6, 51 ja 61 sätete kohaldamiseks määratletakse Küprose õigusaktides iga 6. oktoobril 1980 või pärast seda algav kindlustusnädal jagades asjaomase perioodi kõik sotsiaalkindlustusmaksualused tulud asjaomasel sissemakseteaastal sotsiaalmaksuga maksustatava põhipalga nädalase määraga, eeldades et nii saadud nädalate arv ei ületa asjaomase perioodi kalendrinädalate arvu.

M. LÄTI

Puudub ║

N. LEEDU

Puudub ║

O. LUXEMBOURG

Puudub ║

P. UNGARI

Puudub ║

Q. MALTA

Erisätted riigiteenistujate kohta

a)	Üksnes määruse artiklite 49 ja 60 kohaldamisel käsitletakse riigiteenistujatena isikuid, kes on võetud tööle relvajõudude seaduse (Malta seadustekogu 220. peatükk), politseiseaduse (Malta seadustekogu 164. peatükk) ja vanglate seaduse (Malta seadustekogu 260. peatükk) alusel.

b)	Üksnes käesoleva määruse artikli 1 punkti e mõttes loetakse eespool nimetatud seaduste ja pensionimääruse (Malta seadustekogu 93. peatükk) alusel makstavaid pensioneid „riigiteenistujate eriskeemideks”

R. MADALMAAD

1. Ravikindlustus

Käesoleva määruse III jaotise 1. ja 2. peatüki rakendamiseks mitterahaliste hüvitiste osas peetakse Madalmaade õigusaktide kohaselt isikuteks, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi:

i)	isikuid, kes ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 2 kohaselt on kohustatud võtma ravikindlustajalt kindlustuse, ning

ii)

kui nende suhtes juba ei kohaldata punkti i, tegevteenistuses olevate sõjaväelaste perekonnaliikmeid, kes elavad teises liikmesriigis, ja isikuid, kes elavad teises liikmesriigis ja kellel käesoleva määruse kohaselt on nende asukohariigis õigus saada tervishoiuteenuseid nii, et kulude eest vastutavad Madalmaad.

b)	Isikud, kellele on viidatud artikli 1 lõike a punktis i peavad ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) sätete kohaselt võtma ravikindlustajalt kindlustuse ning artikli 1 lõike a punktis ii viidatud isikud peavad end registreerima ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen).

Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) ja eriravikulusid käsitleva üldseaduse (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten) sissemaksete tasumise vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse lõike punktis 1a viidatud isikute ja nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete puhul tuleb sissemaksed sisse nõuda isikult, kellest tuleneb õigus saada tervishoiuteenuseid, millest erandiks on sõjaväelaste pereliikmed, kes elavad teises liikmesriigis ja keda maksustatakse otse .

d)	Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) hilinenud kindlustusevõtmist käsitlevaid sätteid kohaldatakse kui registreerimine ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen) toimus hilinenult lõike 1 punkti a alapunktis ii nimetatud isikute suhtes mutatis mutandis.

Isikutel, kellel on mõne teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt õigus saada mitterahalisi hüvitisi ning kes elavad või viibivad ajutiselt Madalmaades, on õigus saada mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul on Madalmaades võimalik saada elamis- või viibimiskohajärgsest asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 19 lõikele 1, samuti eriravikulude üldkindlustust käsitlevas seaduses (Algemene wet bijzondere ziektekosten) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.

Artiklite 23–30 kohaldamisel käsitatakse Madalmaade õigusaktide alusel makstavate pensionidena järgmisi hüvitisi (lisaks III jaotise 4. ja 5. peatükiga hõlmatud pensionidele) :

—	6. jaanuari 1966. aasta avaliku teenistuse pensioniseaduse ( ║ Algemene burgerlijke pensioenwet) alusel avalikele teenistujatele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid;

—	6. oktoobri 1966. aasta sõjaväepensioniseaduse ( ║ Algemene militaire pensioenwet) alusel sõjaväelastele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid;

—	7. juuni 1972. aasta sõjaväelaste töövõimetushüvitiste seaduse ( ║ Wet arbeidsongeschiktheidsvoorziening militairen) alusel sõjaväelastele määratud töövõimetushüvitised;

—	15. veebruari 1967. aasta raudteepensioniseaduse ( ║ Spoorwegpensioenwet) alusel Madalmaade raudtee-ettevõtte (NV Nederlandse Spoorwegen) töötajatele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid;

—	Madalmaade raudtee-ettevõtte töötingimusi reguleeriva määruse (Reglement Dienstvoorwaarden Nederlandse Spoorwegen) alusel määratud pensionid;

—	enne pensioniiga (65 aastat) pensionile jäänud isikutele määratud hüvitised endistele töötajatele vanaduses sissetuleku tagava pensioniskeemi alusel või hüvitised, mida makstakse enneaegse tööturult lahkumise korral riigiskeemi või kollektiivlepingu alusel 55-aastastele või vanematele isikutele ▐ ;

—	hüvitised, mis on määratud sõjaväelastele ja avalikele teenistujatele koondamise, väljateenitud aastate pensioni ja ennetähtaegselt pensionile jäämise korral kohaldatava skeemi alusel.

g)	Käesoleva määruse III jaotise 1. ja 2. peatüki kohaldamiseks loetakse Madalmaade skeemis sätestatud kahjunõueteta tagasimakse tervishoiuteenuste piiratud kasutamise korral sularahas makstavaks haigushüvitiseks.

▐

2. Madalmaade üldise vanaduskindlustuse seaduse (Algemene Ouderdomswet – AOW) kohaldamine

║ AOW ║ artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 1. jaanuarile 1957 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul hüvitisesaaja, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid käsitleda selliseid aastaid kindlustusperioodina:

—	elas 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil või

—	teises liikmesriigis elades töötas ta Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

—	töötas teises liikmesriigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitletakse kindlustusperioodina.

Erandina AOW artiklist 7 loetakse pensioniõiguslikuks igaüks, kes elas või töötas Madalmaades kooskõlas eelnimetatud tingimustega üksnes enne 1. jaanuari 1957.

AOW artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul abielus olev või olnud isik ei olnud teise liikmesriigi kui Madalmaade elanikuna oma 15. ja 65. eluaasta vahel eelnimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad langevad kokku kõnealuse isiku abikaasal nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega või kalendriaastatega, mida tuleb arvesse võtta lõike 2 punkti a kohaldamisel, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus.

Erandina AOW artiklist 7 loetakse sellist isikut pensioniõiguslikuks.

AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 1. jaanuarile 1957 eelnenud kalendriaastate või nende osade suhtes, mille jooksul pensionäri abikaasa, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid käsitleda selliseid aastaid kindlustusperioodina:

—	elas 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil või

—	teises liikmesriigis elades töötas ta Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

—	töötas teises liikmesriigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitletakse kindlustusperioodidena.

AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul pensionäri abikaasa ei olnud teise liikmesriigi kui Madalmaade elanikuna oma 15. ja 65. eluaasta vahel eelnimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad langevad kokku pensionäril nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega või kalendriaastatega, mida tuleb arvesse võtta lõike 2 punkti a kohaldamisel, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus.

Lõike 2 punkte a, b, c ja d ei kohaldata perioodide suhtes, mis langevad kokku:

—	perioodidega, mida võib võtta arvesse pensioniõiguste arvutamisel teise liikmesriigi kui Madalmaade vanaduskindlustuse õigusaktide alusel, või

—	perioodidega, mille jooksul asjaomane isik on saanud selliste õigusaktide alusel vanaduspensioni.

Teise liikmesriigi süsteemi kohaseid vabatahtliku kindlustuse perioode ei võeta käesoleva sätte kohaldamisel arvesse.

f)	Lõike 2 punktides a, b, c ja d osutatud sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui asjaomane isik on elanud kuus aastat ühe või mitme liikmesriigi territooriumil pärast 59-aastaseks saamist, ja üksnes seni, kuni kõnealune isik elab ühes neist liikmesriikidest.

Erandina AOW 4. peatükist võib igaüks, kes elab teises liikmesriigis kui Madalmaad ja kelle abikaasa on vastavalt Madalmaade õigusaktidele kindlustatud kohustusliku kindlustusskeemi alusel, võtta nimetatud õigusaktide alusel vabatahtliku kindlustuse perioodideks, mil tema abikaasa on kohustuslikult kindlustatud.

Nimetatud luba ei kaota kehtivust, kui abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja kui tema lesk saab üksnes pensioni ║ toitja ülalpidamisel olnud isikute üldkindlustuse seaduse (Algemene nabestaandenwet) alusel.

Igal juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil isik saab 65-aastaseks.

Vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse kindlaks vastavalt AOW vabatahtliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele. Kui vabatahtlik kindlustus järgneb ║ punktis 2b viidatud kindlustusperioodile, siis määratakse sissemaksed vastavalt AOW kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele tingimusel, et arvessevõetavat sissetulekut loetakse Madalmaades saaduks.

h)	║ Punktis 2g viidatud luba ei pea andma kellelegi, kes on kindlustatud teise liikmesriigi pensione ja toitjakaotushüvitisi käsitlevate õigusaktide kohaselt.

i)	Igaüks, kes tahab võtta vabatahtlikku kindlustust ║ punkti 2g kohaselt, peab seda taotlema sotsiaalkindlustuspangas (Sociale Verzekeringsbank) mitte hiljem kui ühe aasta jooksul osalustingimuste täitumise kuupäevast alates.

j)	Artikli 52 lõike 1 punkti b kohaldamisel võetakse kindlustusperioodidena arvesse vaid 15. eluaasta järel vastavalt AOWle täitunud kindlustusperioode.

3. Lahkunu sugulasi käsitleva üldseaduse (Algemene nabestaandenwet – ANW) kohaldamine

▐

Kui lesel on ANW artikli 51 lõike 3 alusel õigus saada toitjakaotuspensioni, siis tuleb pensioni arvutada vastavalt käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punktile b.

Nimetatud sätete kohaldamisel tunnustatakse Madalmaade õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidena ka enne 1. oktoobrit 1959 täitunud kindlustusperioode, kui nende perioodide jooksul kindlustatud isik pärast 15. aastaseks saamist:

—	elas Madalmaades või

—	teises liikmesriigis elades töötas ta Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

—	töötas teises liikmesriigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitletakse kindlustusperioodina.

b)	Arvesse ei võeta lõike 3 punkti b alusel arvestatavaid perioode, mis langevad kokku kohustusliku kindlustuse perioodidega, mis on täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel toitjakaotuspensionide kohta.

c)	Artikli 52 lõike 1 punkti b kohaldamisel võetakse kindlustusperioodidena arvesse vaid 15. eluaasta järel vastavalt Madalmaade õigusaktidele täitunud kindlustusperioode.

Erandina ANW artikli 63a lõikest 1 võib isikul, kes elab teises liikmesriigis kui Madalmaad ja kelle abikaasa on ANW alusel kohustuslikult kindlustatud, lubada võtta nimetatud õigusaktide alusel vabatahtliku kindlustuse, tingimusel et selline kindlustus on … juba alanud, kuid ainult perioodideks, mil tema abikaasa on kohustuslikult kindlustatud. Nimetatud luba kaotab kehtivuse alates kuupäevast, mil abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb vastavalt ANWle, v.a juhul kui abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja lesk saab pensioni üksnes vastavalt ANWle.

Iga juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil isik saab 65-aastaseks.

Vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse kindlaks vastavalt ANW vabatahtliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele. Kui vabatahtlik kindlustus järgneb lõike 2 punktis b viidatud kindlustusperioodile, siis määratakse sissemaksed vastavalt ANW kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele, tingimusel et arvessevõetavat sissetulekut loetakse Madalmaades saaduks.

4. Töövõimetust käsitlevate Madalmaade õigusaktide kohaldamine.

▐

Kui asjaomasel isikul on käesoleva määruse artikli 51 lõikest 3 tulenevalt õigus saada Madalmaade invaliidsushüvitist, siis tuleb artikli 52 lõike 1 punktis b hüvitise arvutamiseks viidatud summa määrata:

kui töövõimetuse tekkimise eel isik viimati tegutses töötajana artikli 1 punktis a määratletud tähenduses vastavalt :

—	töövõimetusseaduse (Wet op arbeidsongeschiktheidsverzekering – WAO) sätetele, kui töövõimetus tekkis enne 1. jaanuari 2004, või

—	töö ja sissetuleku seadusele (Wet Werk en inkomen naar arbeidsvermogen – WIA), kui töövõimetus tekkis pärast 1. jaanuari 2004.

ii)

kui enne töövõimetuse tekkimist tegutses asjaomane isik viimati füüsilisest isikust ettevõtjana artikli 1 punktis b määratletud tähenduses, vastavalt füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetusseaduse (Wet arbeidsongeschiktheidsverzekering zelfstandigen – WAZ) sätetele, kui töövõimetus tekkis enne 1. augusti 2004 .

Vastavalt WAOle, WIAle või WAZile hüvitist arvutades, peavad Madalmaade asutused arvestama:

—	enne 1. juulit 1967 Madalmaades täitunud palgatöö perioode ja nendega võrdsustatud perioode;

—	WAO alusel täitunud kindlustusperioode;

—	pärast 15. eluaastat asjaomasel isikul vastavalt üldisele töövõimetusseadusele (Algemene Arbeidsongeschiktheidswet – AAW) täitunud kindlustusperioode, kui need ei lange kokku WAO alusel täitunud kindlustusperioodidega;

—	WAZi alusel täitunud kindlustusperioode;

—	WIA alusel täitunud kindlustusperioode.

▐

S. AUSTRIA

Pensionikindlustuse kindlustusperioodide omandamise tähenduses peetakse teises liikmesriigis koolis või võrreldavas haridusasutuses käimist ▐ samaväärseks koolis või võrreldavas haridusasutuses käimisega vastavalt üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artikli 227 lõike 1 punktile 1 ja artikli 228 lõike 1 punktile 3, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse, (Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) artikli 116 lõikele 7 ja talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse (Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSGV) artikli 107 lõikele 7, kui asjaomase isiku suhtes kohaldati millalgi Austria õigust, kuna ta tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana ning ASVG artikli 227 lõikes 3, GSVG artikli 116 lõikes 9 ja BSGV artikli 107 lõikes 9 sätestatud eraldi sissemaksed on pensionikindlustuse kindlustusperioodide omandamise tähenduses tasutud.

▐

Määruse artikli 52 lõike 1 punktis b nimetatud pro rata hüvitise arvutamisel ei arvestata Austria õigusaktidest tulenevaid lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ja kaevurite lisahüvitist. Nendel juhtudel suurendatakse asjakohastel juhtudel ilma eelnimetatud sissemakseteta arvutatud pro rata hüvitist vähendamata lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ja kaevurite lisahüvitise võrra.

Kui artikli 6 alusel on täitunud Austria pensionikindlustusskeemi asendusperioodid, kuid neid ei saa ║ ASVG ║ artiklite 238 ja 239, ║ GSVG ║ artiklite 122 ja 123 ning ║ BSGV ║ artiklite 113 ja 114 kohaselt arvutamisel aluseks võtta, siis tuleb arvutamisel aluseks võtta lapsehooldusperioodid vastavalt ASVG artiklile 239, GSVG artiklile 123 ning BSVG artiklile 114.

▐

T. POOLA.

Puudub ║

U. PORTUGAL

Puudub ║

V. RUMEENIA

Puudub

W. SLOVEENIA

Puudub ║

X. SLOVAKKIA

Puudub ║

Y. SOOME

▐

1.	Soome rahvapensioni õiguse määratlemiseks ja selle suuruse arvutamiseks artiklite 52–54 alusel käsitletakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel saadud pensione samamoodi nagu Soome õigusaktide alusel saadud pensione.

Kohaldades artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i arvestusliku perioodi töötasu arvutamiseks Soome töötasust sõltuva pensioniseaduse alusel, kui isikul on pensionikindlustusperioode täitunud mõnes teises liikmesriigis töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ajal ning need on osa Soome õigusaktide kohasest arvestusperioodist, on arvestusliku perioodi töötasu võrdne Soomes arvestusperioodi jooksul väljateenitud kogutuluga, jagatuna Soome kindlustusperioodide kuude arvuga arvestusperioodi jooksul.

Z. ROOTSI

1.	Kui artikli 67 sätete alusel makstakse lapsehoolduspuhkuse toetust mittetöötavale perekonnaliikmele, siis makstakse seda tasemel, mis vastab madalaimale või põhitasemele.

Lapsehoolduspuhkuse toetuse arvutamiseks riigi kindlustusseaduse (Lag (1962:381) om allmän försäkrings) 4. peatüki alusel isikutele, kellel on õigus saada tööl põhinevat lapsehoolduspuhkuse toetust, kohaldatakse järgmist:

vanema puhul, kelle sissetulekust sõltuv haigushüvitis arvutatakse Rootsis tasustatavast tööst saadava sissetuleku põhjal, on nõue, et ta oleks olnud kindlustatud miinimumtasemest kõrgema haigushüvitise saamiseks vähemalt 240 järjestikust päeva enne lapse sündi, rahuldatud, kui ta on nimetatud perioodi jooksul saanud mõnes teises liikmesriigis tasustatavast tööst sissetulekut, mis vastab miinimumtasemest kõrgemale kindlustusele.

Käesoleva määruse kindlustusperioodide või elamisperioodide liitmist käsitlevaid sätteid ei kohaldata Rootsi õigusaktide üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad õigust tagada pension 1937. aastal või enne seda sündinud isikutele, kes on Rootsis elanud teatava aja enne pensionitaotluse esitamist (seadus 2000:798).

Nominaalse sissetuleku arvutamiseks seoses sissetulekust sõltuva haigushüvitise ja sissetulekust sõltuva tegevushüvitisega seoses riigi kindlustusseaduse (Lag (1962:381) om allmän försäkrings) 8. peatüki alusel kohaldatakse järgmist:

kui kindlustatud isiku suhtes on arvestusperioodi jooksul tulenevalt tegevusest töövõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana kohaldatud ka ühe või mitme muu liikmesriigi õigusakte, loetakse asjaomas(t)es liikmesriigis/liikmesriikides saadud sissetulek samaväärseks kindlustatud isiku keskmise brutotuluga Rootsis seal arvestusperioodil viibitud aja jooksul, jagades Rootsis saadud sissetuleku selle kogumiseks kulunud aastate arvuga;

kui hüvitised arvutatakse artikli 46 kohaselt ning isikud ei ole Rootsis kindlustatud, määratakse arvestusperiood vastavalt eelnimetatud seaduse 8. peatüki lõigetele 2 ja 8 nii, nagu oleks asjaomane isik Rootsis kindlustatud. Kui asjaomasel isikul ei ole nimetatud perioodil pensioni kogumiseks vajalikku sissetulekut vastavalt sissetulekul põhineva vanaduspensioni seadusele (1998:674), lubatakse arvestusperioodi lugema hakata varasemast ajast, kui kindlustatud isikul oli sissetulek tasustatavast tegevusest Rootsis ▐.

Nominaalse pensionivara arvutamiseks sissetulekul põhineva toitjakaotuspensioni saamiseks (seadus 2000:461), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniõiguse olemaolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kolme aasta jooksul viiest (arvestusperiood), võetakse arvesse ka muudes liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid nii, nagu need oleksid täitunud Rootsis. Teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode käsitatakse lähtudes keskmisest Rootsi baaspensionist. Kui asjaomasel isikul on pensioniosakuid Rootsis vaid ühe aasta väärtuses, loetakse iga muu liikmesriigi kindlustusperiood samaväärseks.

Nominaalsete pensioniosakute arvutamiseks 1. jaanuaril 2003 või hiljem surmaga seotud lesepensioni saamiseks, kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniosakute olemaolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kahe aasta eest neljast (arvestusperiood) ning kindlustusperioodid täitusid arvestusperioodil mõnes muus liikmesriigis, käsitatakse neid aastaid samadel pensioniosakutel põhinevaina nagu Rootsi aasta puhul.

ÜHENDKUNINGRIIK

Kui vastavalt Ühendkuningriigi õigusaktidele võib isikul olla õigus saada väljateenitud pensioni juhul, kui:

a)	endise abikaasa tasutud sissemakseid võetakse arvesse, nagu oleksid need asjaomase isiku enda sissemaksed, või

b)	nimetatud isiku abikaasa või endine abikaasa vastab sissemaksetingimustele,

siis tingimusel, et abikaasa või endine abikaasa tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, kelle suhtes kehtisid kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, kohaldatakse määruse III jaotise 5. peatüki sätteid, et määrata kindlaks õigused Ühendkuningriigi õigusaktide alusel. Sellisel juhul tõlgendatakse nimetatud 5. peatüki viiteid „kindlustusperioodidele” viidetena kindlustusperioodidele, mis on täitunud:

abikaasal või endisel abikaasal, kui nõude on esitanud:

—	abielunaine või

—	isik, kelle abielu on lõppenud muul põhjusel kui abikaasa surm, või

ii)

endisel abikaasal, kui nõude on esitanud:

—	lesestunud mees, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud lapsevanema toetust; või

—

lesestunud naine, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud ema toetust, lesestunud lapsevanema toetust või lesepensioni, või kellel on ainult õigus saada vastavalt artikli 52 lõike 1 punktile b arvestatud vanadusega seotud lesepensioni, ning seetõttu tähendab „vanadusega seotud lesepension” vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksude ja hüvitiste seaduse jaotisele 39(4) lesepensioni maksmist vähendatud määral.

Käesoleva määruse artikli 6 kohaldamisel hooldustoetust, hooldajatoetust ja invaliidi ülalpidamistoetust reguleerivate sätete suhtes võetakse teise liikmesriigi kui Ühendkuningriik territooriumil täitunud töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodi arvesse niivõrd, kui see on vajalik täitmaks nõutavate Ühendkuningriigis viibimise perioodide tingimust, enne kuupäeva, mil esmakordselt tekib õigus saada kõnealust toetust.

Käesoleva määruse artikli 7 kohaldamisel käsitatakse teise liikmesriigi territooriumil viibivat iga Ühendkuningriigi õigusaktide alusel invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensioni või tööõnnetus- või kutsehaiguspensioni või matusetoetuse saajat nii, nagu tema elukoht oleks kõnealuse teise liikmesriigi territooriumil.

Artikli 46 kohaldamisel, kui asjaomasel isikul on invaliidsusega lõppev töövõimetus ajal, kui tema suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, võtab Ühendkuningriik 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste seaduse (Social Security Contributions and Benefits Act 1992) paragrahvi 30A (5) alusel arvesse kõiki perioode, mille jooksul isik on töövõimetuse tõttu saanud:

a)	rahalisi haigushüvitisi või nende asemel palka

b)	invaliidsusega lõppenud töövõimetuse hüvitisi III jaotise 4. ja 5. peatükis määratletud tähenduses

teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nagu need oleksid vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste seaduse (Social Security Contributions and Benefits Act 1992) paragrahvidele 30A (1)-(4) makstud lühiajalise töövõimetuse perioodid.

5.	Artikli 46 kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, millal isik oli töövõimetu Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses.

Sissetulekuteguri arvutamisel (määramaks kindlaks õigust saada hüvitisi Ühendkuningriigi õigusaktide alusel teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötajana tegutsetud iga töönädala eest, mis algas vastava tulumaksuaasta jooksul Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses) peetakse asjaomast isikut sissemakseid tasunuks palgatöötajana või sissetuleku saajana, millelt on makstud sissemakseid sissetuleku põhjal, mis võrdub kahe kolmandikuga selle aasta ülemisest tulupiirist.

Artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel:

kui mõnel tulumaksuaastal, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, on töötajana tegutsenud isikul täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodid üksnes muus liikmesriigis kui Ühendkuningriik ja eelnimetatud lõike 6 punkti a kohaldamisest tulenevalt arvestatakse seda aastat tingimusi täitva aastana Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel, loetakse ta sel aastal kindlustatuks 52 nädala jooksul nimetatud teises liikmesriigis;

ii)	kui mõnda tulumaksuaastat, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, ei loeta tingimusi täitvaks aastaks Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel, ei võeta arvesse ühtki sel aastal täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodi.

Sissetulekuteguri konverteerimisel kindlustusperioodideks jagatakse vastaval tulumaksuaastal Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses saadud sissetulekutegur selle aasta madalaima tulupiiriga. Tulemus väljendatakse täisarvuna, komakohti ei võeta arvesse. Niimoodi arvutatud suurust käsitletakse esindavana Ühendkuningriigi õigusaktide alusel sel aastal täitunud kindlustusnädalate arvu tingimusel, et selline arv ei ületa nädalate arvu, mille jooksul sel aastal kõnealuse isiku suhtes nimetatud õigusaktid kehtisid.”

Top