52008AP0207

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52008AP0207 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52008AP0207

Help

Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised * Euroopa Parlamendi 20. mai 2008 . aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (KOM(2007)0803 V OSA – C6-0031/2008 – 2007/0300(CNS))

ELT C 279E, 19.11.2009, p. 149–162 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

19.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

CE 279/149

Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised *

P6_TA(2008)0207

Euroopa Parlamendi 20. mai 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (KOM(2007)0803 V OSA – C6-0031/2008 – 2007/0300(CNS))

(2009/C 279 E/32)

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0803 V OSA);

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 128 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0031/2008);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0172/2008),

1.	kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.	palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.	palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekstist;

4.	palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.	teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(2)	Komisjoni iga-aastases arenguaruandes ja ühise tööhõivearuande eelnõus esitatud liikmesriikide riiklike reformikavade analüüs näitab, et liikmesriigid peaksid jätkama jõupingutusi järgmiste prioriteetsete valdkondade käsitlemiseks:

(2)

Komisjoni iga-aastases arenguaruandes ja ühise tööhõivearuande eelnõus esitatud liikmesriikide riiklike reformikavade analüüs näitab, et liikmesriigid peaksid jätkama jõupingutusi täieliku tööhõive saavutamiseks, töö kvaliteedi ja võrdsete võimaluste suurendamiseks, sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks ning järgmiste prioriteetsete valdkondade käsitlemiseks:

—	tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme;

—	luua rohkem ja kvaliteetseid töökohti , tuua inimesi kvaliteetsele tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme ning tagada võrdsete võimalustega tööturg;

—	parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet; ja

—	parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ja turvalisust paindliku tööturu edendamiseks ja edendada töötajate tööalast konkurentsivõimet elukestva õppe ja omandatud kogemuste akrediteerimise abil ;

—	suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel.

—	suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel ning elukestva õppe võimaluste laiendamise teel ning

—	edendada töötajate liikuvust Euroopa tööturul.

Riiklike reformikavade komisjonipoolset läbivaatamist ja Euroopa Ülemkogu järeldusi silmas pidades tuleks nüüd keskenduda tõhusale ja õigeaegsele rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu kokkulepitud koguseliste eesmärkide ja sihttasemete saavutamisele ning jälgides, et elluviimine oleks kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega.

Riiklike reformikavade komisjonipoolset läbivaatamist ja Euroopa Ülemkogu järeldusi silmas pidades tuleks nüüd keskenduda tööhõivesuuniste sotsiaalse mõõtme tugevdamisele ning nende tõhusale ja õigeaegsele rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu kokkulepitud kvalitatiivsete ja koguseliste eesmärkide ja sihttasemete saavutamisele kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega.

5.	Liikmesriigid peaksid tööhõivesuuniseid arvesse võtma kavandatud ühenduse rahastamise, eriti Euroopa Sotsiaalfondi vahendite rakendamisel.

(5)	Liikmesriigid peaksid tööhõivesuuniseid arvesse võtma kavandatud ühenduse rahastamise, eriti Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite rakendamisel.

6.	Arvestades suunistedokumendi ühtsust, peaksid liikmesriigid majanduspoliitika üldsuunised täielikult rakendama .

6.	Arvestades suunistedokumendi ühtsust, peaksid liikmesriigid majanduspoliitika üldsuuniste rakendamisel võtma täielikult arvesse tööhõivesuuniseid .

Artikkel 2a

1. Lisas sätestatud suuniste rakendamisel liikmesriigid:

—	võtavad arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, tagatud piisava sotsiaalkaitse, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid ning

—	püüavad võidelda diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

2. Liikmesriigid tagavad suuniste ja avatud kooskõlastusmeetodi tugevama koostoime seoses sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamisega .

3. Koostöös tööturu osapooltega ja kooskõlas oma riigi tavadega uurivad ja annavad liikmesriigid oma riiklikes tegevuskavades aru, kuidas on võimalik parandada riigi õigusaktide kooskõla Euroopa sotsiaalkaitse õigusaktide põhimõtete ja eeskirjadega, tööturu osapoolte kokkulepetega ning võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega ja kuidas neid rakendada.

Tööhõivesuunised moodustavad osa koondsuunistest perioodiks 2008–2010, mis tuginevad kolmele sambale: makromajanduslik poliitika, mikromajanduslikud reformid ja tööhõivepoliitika. Need sambad aitavad ühiselt kaasa jätkusuutliku laienemise ja tööhõive ning sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise eesmärkide saavutamisele.

Liikmesriigid rakendavad koostöös tööturu osapooltega poliitikat, mis on suunatud allpool nimetatud eesmärkide ja prioriteetsete meetmete elluviimisele, et rohkem ja paremaid töökohti soodustaks võrdsete võimalustega tööturu teket. Lissaboni strateegiat silmas pidades ja ühiseid sotsiaalseid eesmärke arvesse võttes aitab liikmesriikide poliitika tasakaalustatult saavutada järgmisi sihte:

Liikmesriigid rakendavad koostöös tööturu osapooltega ja muude sidusrühmadega, ning austades riikide tavasid, poliitikat, mis on suunatud allpool nimetatud eesmärkide ja prioriteetsete meetmete elluviimisele, et rohkem ja paremad töökohad ning paremini koolitatud ja spetsialiseerunum tööjõud soodustaks võrdsete võimalustega tööturu teket. Lissaboni strateegiat silmas pidades ja ühiseid sotsiaalseid eesmärke arvesse võttes aitab liikmesriikide poliitika tasakaalustatult saavutada järgmisi sihte:

—

Täielik tööhõive: Täieliku tööhõive saavutamine ning töötuse ja tööturult kõrvalejäämise vähendamine tööjõunõudluse ja -pakkumise suurendamise teel, rakendades kaitstud paindlikkuse (flexicurity) integreeritud lähenemisviisi, on majanduskasvu säilitamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks elulise tähtsusega. See eeldab poliitikat, millega püütakse üheaegselt saavutada nii tööturu, töökorralduse ja töösuhete paindlikkus kui ka tööga kindlustatus ja sotsiaalkindlustus;

—

Töö kvaliteedi ja tööviljakuse parandamine: Tööhõive määra suurendamiseks tehtavad jõupingutused peavad toimuma paralleelselt töökohtade atraktiivsuse suurendamisega, töö kvaliteedi tõstmisega ja tööviljakuse kasvuga ning segmenteerumise ja vaeste töötajate osakaalu vähendamisega. Töö kvaliteedi, tööviljakuse ja tööhõive vahelisi koostoimeid tuleks täielikult ära kasutada;

—

Töö kvaliteedi ja tööviljakuse parandamine: Tööhõive määra suurendamiseks tehtavad jõupingutused peavad toimuma paralleelselt töökohtade atraktiivsuse suurendamisega, töö kvaliteedi tõstmisega ja tööviljakuse kasvuga ning segmenteerumise, soolise ebavõrdsuse ja vaeste töötajate osakaalu vähendamisega. Töö kvaliteedi, tööviljakuse ja tööhõive vahelisi koostoimeid tuleks täielikult ära kasutada;

Võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimise vastu on edu saavutamiseks olulise tähtsusega. Kõigi võetavate meetmete puhul tuleb tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ning edendamine. Erilist tähelepanu tuleb ka pöörata kõikide sooliste tööturu erinevuste olulisele vähendamisele kooskõlas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktiga. See aitab liikmesriike demograafiliste probleemidega tegelemisel. Uue põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames tuleks pöörata erilist tähelepanu noorte olukorrale, rakendades Euroopa noortepakti, ning kogu tööea jooksul tööturule juurdepääsu edendamisele. Erilist tähelepanu tuleb samuti pöörata tööhõiveerinevuste olulisele vähendamisele ebasoodsas olukorras olevate, sealhulgas puudega inimeste puhul, ning kolmandate riikide kodanike ja ELi kodanike vahel kooskõlas võimalike riiklike eesmärkidega.

Võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimise vastu on edu saavutamiseks olulise tähtsusega. Kõigi võetavate meetmete puhul tuleb tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ning edendamine. Erilist tähelepanu tuleb ka pöörata kõikide sooliste tööturu erinevuste, eriti palgaerinevuste , olulisele vähendamisele kooskõlas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktiga. See aitab liikmesriike demograafiliste probleemidega tegelemisel. Uue põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames tuleks pöörata erilist tähelepanu noorte olukorrale, rakendades Euroopa noortepakti, ning kogu tööea jooksul (ka eakamate töötajate) tööturule juurdepääsu edendamisele. Erilist tähelepanu tuleb samuti pöörata tööhõiveerinevuste olulisele vähendamisele ebasoodsas olukorras olevate, sealhulgas puudega inimeste puhul, ning kolmandate riikide kodanike ja ELi kodanike vahel kooskõlas võimalike riiklike eesmärkidega. See aitab liikmesriike demograafiliste probleemidega tegelemisel.

—	tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme;

—	tuua rohkem inimesi kvaliteetsele tööturule ja neid seal hoida, lihtsustades töö- ja pereelu ühitamist , suurendada tööjõu pakkumist tööalase konkurentsivõime tõstmise abil, ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme ning tagada võrdsete võimalustega tööturg;

—	edendada kõigi aktiivset sotsiaalset integreerimist, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, tagades inimväärse sissetuleku ja kvaliteetsed sotsiaalteenused, samuti tööturule juurdepääsu värbamis- ja esmase kutseõppe või täiendõppe võimaluste abil.

—	parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet;

—	parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ja turvalisust ;

—	suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel,

—	suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel ning kohandada haridus- ja koolitussüsteeme vastavalt uutele pädevusnõuetele.

—	suurendada ja parandada investeeringuid teadus-, arendus- ning uuendustegevusse,

—	kaotada igasugune sooline diskrimineerimine töökohal;

1.	Tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme

1.	Tuua rohkem inimesi kvaliteetsele tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist, ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme ja tagada võrdsete võimalustega tööturg ;

Tööhõivemäärade tõstmine on kõige tõhusam vahend majanduskasvu esilekutsumiseks ja kõrge sotsiaalse kaasatusega majanduse edendamiseks, mis tagab samal ajal pehme maandumise neile, kes ei ole võimelised töötama. Tööealise elanikkonna oodatava vähenemise tõttu on üha vajalikum edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele ning ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada nende piisav ulatus, rahaline jätkusuutlikkus ja vastavus ühiskonna muutuvatele vajadustele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meeste ja naiste püsivate tööhõiveerinevuste ületamisele, noorte ja vanemaealiste tööhõive määra edasisele suurendamisele uudse põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames ning tööturult enim kõrvale tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise edendamisele. Tõhusamaid meetmeid on vaja ka noorte olukorra parandamiseks tööturul ning noorte töötuse oluliseks vähendamiseks, mis on üldisest töötuse määrast keskmiselt kaks korda kõrgem.

Tööhõivemäärade tõstmine on kõige tõhusam vahend majanduskasvu esilekutsumiseks ja kõrge sotsiaalse kaasatusega majanduse edendamiseks, mis tagab samal ajal pehme maandumise neile, kes ei ole võimelised töötama. Tööealise elanikkonna oodatava vähenemise tõttu on üha vajalikum edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele ning ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada nende piisav ulatus, rahaline jätkusuutlikkus ja vastavus ühiskonna muutuvatele vajadustele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meeste ja naiste püsivate tööhõiveerinevuste ja sooliste palgaerinevuste ületamisele, noorte ja vanemaealiste tööhõive määra edasisele suurendamisele uudse põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames ning tööturult enim kõrvale tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise edendamisele. Tõhusamaid meetmeid on vaja ka noorte olukorra parandamiseks tööturul ning noorte , eriti kvalifitseerimata noorte töötuse oluliseks vähendamiseks, mis on üldisest töötuse määrast keskmiselt kaks korda kõrgem.

Tuleb luua õiged tingimused tööhõive kasvu soodustamiseks, olgu siis tegemist esmakordse tööleasumisega, tööle tagasipöördumisega pärast vaheaega või sooviga tööiga pikendada. Kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi seisukohalt on otsustava tähtsusega töökoha kvaliteet, sealhulgas palk ja hüvitised, töötingimused, ligipääs elukestvale õppele ja edutamisvõimalused, samuti sotsiaalkaitsesüsteemidest lähtuv toetus ja stiimulid. Et avardada elutsüklipõhist lähenemist tööle ning aidata ühitada tööd ja pereelu, on vajalik poliitika, millega nähakse ette lapsehooldust käsitlevad sätted. Kasulikeks sihttasemeteks on kindlustada 2010. aastaks lapsehooldus vähemalt 90 %-le lastest vanuses kolmest eluaastast kuni kohustusliku koolieani ning vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest. Lapsevanemate, eriti üksikvanemate keskmise tööhõive määra suurenemiseks on vajalikud perede toetamise meetmed. Eelkõige peaksid liikmesriigid võtma arvesse üksikvanemate ja paljulapseliste perede

Tuleb luua õiged tingimused tööhõive kasvu soodustamiseks, sealhulgas inimkapitali ja sotsiaalse töökeskkonna vajaliku arendamise abil, olgu siis tegemist esmakordse tööleasumisega, tööle tagasipöördumisega pärast vaheaega või sooviga tööiga pikendada. Kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi seisukohalt on otsustava tähtsusega töökoha kvaliteet, sealhulgas palk ja hüvitised, töötingimused, ligipääs elukestvale õppele ja edutamisvõimalused, samuti sotsiaalkaitsesüsteemidest lähtuv toetus ja stiimulid. Et avardada elutsüklipõhist lähenemist tööle ning aidata ühitada tööd ja pereelu, on vajalik poliitika, millega nähakse ette lastehoidu käsitlevad sätted. Kasulikuks sihttasemeks on kindlustada 2010. aastaks lastehoid vähemalt 90 %-le lastest vanuses kolmest eluaastast kuni kohustusliku koolieani ning vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest. Lapsevanemate, eriti üksikvanemate keskmise tööhõive määra suurenemiseks on vajalikud perede toetamise meetmed. Eelkõige peaksid liikmesriigid

erivajadusi. Lisaks tuleb tööea pikendamiseks tõsta aastaks 2010 tegeliku tööturult lahkumise iga ELi tasandil viie aasta võrra (võrreldes 2001. aasta 59,9ga) Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid tervisekaitseks, haiguste ennetamiseks ja tervisliku eluviisi edendamiseks, eesmärgiga vähendada haigustega seotud kulutusi, suurendada tööviljakust ja pikendada tööiga.

võtma arvesse üksikvanemate ja paljulapseliste perede erivajadusi. Lisaks tuleb tööea pikendamiseks tõsta aastaks 2010 tegeliku tööturult lahkumise iga ELi tasandil viie aasta võrra (võrreldes 2001. aasta 59,9ga). Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid tervisekaitseks, haiguste ennetamiseks ja tervisliku eluviisi edendamiseks, eesmärgiga vähendada haigustega seotud kulutusi, suurendada tööviljakust ja pikendada tööiga.

Euroopa noortepakti rakendamine peaks samuti aitama edendada elutsüklipõhist töötamisele lähenemist, hõlbustades eelkõige haridussüsteemist tööturule üleminekut.

Euroopa noortepakti ja soolise võrdõiguslikkuse Euroopa kokkuleppe rakendamine ning Euroopa Pereliidu loomise heakskiitmine peaks samuti aitama edendada elutsüklipõhist töötamisele lähenemist, hõlbustades eelkõige haridussüsteemist tööturule üleminekut. Tuleb võtta eraldi meetmeid, et pakkuda noortele, kellel on olnud piiratud võimalused, võrdne sotsiaalse ja ametialase integreerimise võimalus.

Suunis 18.

Edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele järgmiste meetmetega:

Suunis 18.

Edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele järgmiste meetmetega:

—	püüda jätkuvalt luua töövõimalusi noortele ja vähendada noorte töötust, nagu kutsutakse üles Euroopa noortepaktis;

—	püüda jätkuvalt luua töövõimalusi noortele ja vähendada noorte töötust, nagu kutsutakse üles Euroopa noortepaktis, võideldes samas soolise diskrimineerimise vastu ;

—	meetmed, mis tagavad, et inimesed, kes kombineerivad tööd ja hooldamist, ei ole hiljem seoses pensioni ja sotsiaalkindlustushüvitistega ebasoodsas olukorras;

—	meetmed, mis võimaldavad töökoha kaotanud inimestel naasta hiljem tööle ja meetmed vanusel põhineva diskrimineerimise kaotamiseks, mille puhul peetakse eriti silmas üle 40aastaseid inimesi ja mis hõlmavad tööd füüsilisest isikust ettevõtjana ja iseorganiseerumist;

—	otsustav tegutsemine naiste tööhõive suurendamiseks ning sooliste tööhõive-, töötuse ja palgaerinevuste vähendamiseks;

—

otsustav tegutsemine naiste tööhõive suurendamiseks ning sooliste tööhõive, töötuse ja kutseõppe alaste erinevuste vähendamiseks, et tagada võrdne palk ja edendada soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas meetmed võrdsete võimaluste parandamiseks ning naiste tööhõive suurendamiseks vastavalt, nagu on nõutud soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktis;

—	eriline tähelepanu hüvitissüsteemide poolt meestele ja naistele avalduvale erinevale mõjule ning kõikide hüvitissüsteemide läbivaatamine, mis mõjutavad negatiivselt naiste osalemist tööhõives;

—	töö ja eraelu parem ühitamine ning kättesaadavate ja taskukohase hinnaga lapsehoiuvõimaluste ning teiste ülalpeetavate hooldusvõimaluste pakkumine;

—	töö, era- ja pereelu parem ühitamine ning kättesaadavate ja taskukohase hinnaga kvaliteetsete lapsehoiuvõimaluste ning teiste ülalpeetavate hooldusvõimaluste pakkumine; sealhulgas vanemapuhkuse ja muud hüvitiste skeemid ;

—	erilise tähelepanu pööramine pärast töölt eemalolekut tööle naasmist kaaluvatele naistele ja meestele ning uurimine, kuidas järkjärguliselt kaotada takistused sellisele töölenaasmisele, ilma et kannataks töö kvaliteet;

—	aktiivse vananemise toetamine muu hulgas asjakohaste töötingimustega, parema tervisekaitsega töökohal ning piisavate stiimulitega töötamiseks ja ennetähtaegsest pensionilemineku vältimiseks;

—	aktiivse vananemise toetamine muu hulgas asjakohaste töötingimustega, parema tervisekaitsega töökohal ning piisavate stiimulitega töötamiseks ja töötajate julgustamine tööea pikendamiseks, kui nad soovivad hiljem pensionile minna;

—	ajakohased sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas pensionid ja tervishoid, tagades nende sotsiaalse piisavuse, rahalise jätkusuutlikkuse ning muutuvatele vajadustele vastamise, et toetada tööturul osalemist ja sinna jäämist ning pikemat tööiga.

—	ajakohased sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas pensionid ja tervishoid, tagades nende sotsiaalse piisavuse, rahalise jätkusuutlikkuse ning muutuvatele vajadustele vastamise, et toetada tööturul osalemist ja sinna jäämist ning pikemat tööiga.

Vt ka kompleksne suunis nr 2 „Kindlustada tööhõive kasvu aluseks olev majanduslik ja eelarveline jätkusuutlikkus”.

Aktiivse kaasamise poliitika võib suurendada tööjõu pakkumist ja tugevdada ühiskonna ühtekuuluvust ning on väga mõjusaks vahendiks, mille abil edendada kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ühiskonda ja tööturule integreerumist. Igale töötuks jäänud inimesele tuleb pakkuda mõistliku aja jooksul võimalust uuesti alustada . Noorte puhul peab see aeg olema lühike, nt 2010. aastaks kuni 4 kuud; täiskasvanute puhul kuni 12 kuud. Järgida tuleb poliitikat, mille eesmärk on pakkuda pikaajalistele töötutele aktiivseid tööturupoliitika meetmeid, võttes arvesse 2010. aastaks seatud 25 % tööturul osalemise määra eesmärki. Tööturul aktiivseks muutmine peaks toimuma koolituse, ümberõppe, tööpraktika, töö või muude töölevõtmise võimalusi suurendavate meetmete abil, ning vajadusel jätkatakse samaaegselt tööotsingute toetamist. Tööturul osalemise suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks on väga tähtis hõlbustada tööotsijate pääsu tööturule, ennetada töötuks jäämist ja tagada, et töö kaotanud inimesed jäävad tööturuga tihedalt seotuks ning suurendavad oma võimalusi tööd saada. See on kooskõlas ka kaitstud paindlikkuse lähenemisviisiga . Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kõrvaldada tööturule pääsu takistused, toetades tegelikke tööotsinguid, hõlbustades koolitustele ja muudele aktiivsetele tööturumeetmetele juurdepääsu, tagades taskukohase juurdepääsu põhiteenustele ning tagades igaühele piisava suurusega miinimumvahendid. See lähenemine peaks samal ajal tagama, et töö on kõikide töötajate jaoks tasuv, ning kaotama töötuse, vaesuse ja tööturult

Aktiivse kaasamise poliitika võib suurendada tööjõu pakkumist ja tugevdada ühiskonna ühtekuuluvust ning on väga mõjusaks vahendiks, mille abil edendada kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ühiskonda ja tööturule integreerumist. Igale töötuks jäänud inimesele tuleb pakkuda mõistliku aja jooksul töötamise, praktika, täiendõppe või muud võimalust, mis toob endaga kaasa töökoha. Noorte puhul peab see aeg olema lühike, nt 2010. aastaks kuni 4 kuud; täiskasvanute puhul kuni 12 kuud. Järgida tuleb poliitikat, mille eesmärk on pakkuda pikaajalistele töötutele aktiivseid tööturupoliitika meetmeid, võttes arvesse 2010. aastaks seatud 25 % tööturul osalemise määra eesmärki. Tööturul aktiivseks muutmine peaks toimuma koolituse, ümberõppe, tööpraktika, töö või muude töölevõtmise võimalusi suurendavate meetmete abil, ning vajadusel jätkatakse samaaegselt tööotsingute toetamist. Tööturul osalemise suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks on väga tähtis hõlbustada tööotsijate pääsu tööturule, ennetada töötuks jäämist ja tagada, et töö kaotanud inimesed jäävad tööturuga tihedalt seotuks ning suurendavad oma võimalusi tööd saada. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kõrvaldada tööturule pääsu takistused, toetades tegelikke tööotsinguid, hõlbustades koolitustele ja muudele aktiivsetele tööturumeetmetele juurdepääsu, tagades taskukohase juurdepääsu põhiteenustele ning tagades igaühele piisava suurusega miinimumvahendid, rakendades samas õiglase tasu põhimõtet, mis on töötamise majanduslik stiimul. See lähenemine peaks samal ajal tagama, et töö

kõrvalejäämise ohud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevate inimeste, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturule kaasamisele, laiendades muu hulgas sotsiaalteenuseid ja sotsiaalset ettevõtlust ning luues kollektiivsest vajadustest lähtuvalt uusi töövõimalusi. Eriti tähtis on võitlus diskrimineerimise vastu, puuetega inimeste tööturule pääsu edendamine ning sisserändajate ja vähemuste integreerimine.

on kõikide töötajate jaoks tasuv ja et järgitakse põhimõtet „võrdse töö eest võrdne tasu”, ning kaotama töötuse, vaesuse ja tööturult kõrvalejäämise ohud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevate inimeste, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturule kaasamisele, laiendades muu hulgas sotsiaalteenuseid ja sotsiaalset ettevõtlust ning luues kollektiivsest vajadustest lähtuvalt uusi töövõimalusi. Eriti tähtis on võitlus diskrimineerimise vastu, naiste ja puuetega inimeste tööturule pääsu edendamine ning sisserändajate ja vähemuste integreerimine. Arvestada tuleks sotsiaalühistute kogemustega ning igat liiki ettevõtte sotsiaalse vastutusega seotud kohalike parimate tavadega;

—	üksikisikute ja ettevõtete jaoks uute töövõimaluste loomine teenindussfääris, eelkõige kohalikul tasandil.

—	üksikisikute ja ettevõtete jaoks uute töövõimaluste loomine teenindussfääris, mittetulundussektoris ja sotsiaalmajanduses, eelkõige kohalikul tasandil.

Suunis 19 a.

Tagada kõigi aktiivne sotsiaalne integreerimine ja võidelda vaesuse ning sotsiaalse tõrjutuse vastu, tagades inimväärse sissetuleku ja parema juurdepääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ja tööturule töövõimaluste ning esmase kutseõppe või täiendõppe võimaluste laiendamise abil.

—	sidusrühmade partnerlusmudelite edendamine, et kasutada kohalikku ja piirkondlikku potentsiaali paremini ära kohaliku tasandi asutustes läbi avatud ja osalusel põhinevate organisatsioonivormide;

—	Euroopa Liidu äärepoolsetest piirkondadest või liikmesriikidest ajude väljavoolu tõkestamine majanduslike, sotsiaalsete ja struktuursete piirkondlike investeeringute abil;

2.	Parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

2.	Parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ja turvalisust (suurendades töösuhte kindlust)

Suunis 21.

Tööturu osapoolte rolli vajalikul määral arvesse võttes edendada paindlikkust koos tööga kindlustatusega ja vähendada tööturu killustatust järgmiste meetmetega :

Suunis 21.

Tööturu osapoolte rolli vajalikul määral ja järgmisi põhikomponente arvesse võttes edendada paindlikkust koos turvatundega ja vähendada tööturu killustatust:

—	paindlikud ja usaldusväärsed lepingutingimused tänapäevaste tööseaduste, kollektiivlepingute ja töökorraldusviiside kaudu;

—	igakülgse elukestva õppe strateegiad, et tagada töötajate, iseäranis kõige haavatavamate töötajate jätkuv kohanemisvõime ja tööalane konkurentsivõime;

—

tõhus aktiivne tööturupoliitika, mis ei hõlma aktiivset ennetähtaegselt pensionile jäämise poliitikat, vaid vastupidi, integreerib vanemaealised ja kogenud töötajad tööellu suuremal määral, et aidata inimestel toime tulla kiirete muutustega ja vähendada töötusperioode ning hõlbustada üleminekut uuele tööle;

—	tänapäevased sotsiaalkindlustussüsteemid, mis pakuvad piisavat sissetulekutoetust, soosivad tööhõivet ja hõlbustavad liikuvust tööturul.

Sealhulgas :

—	tööõiguse kohandamine, vaadates vajaduse korral läbi erinevad töölepingute ja tööaja tingimused;

—	tööõiguse kohandamine, vaadates vajaduse korral läbi erinevad töölepingute ja tööaja tingimused ning tagades põhilised tööalased õigused olenemata töötaja tööalasest staatusest, eesmärgiga edendada stabiilseid töösuhteid;

—	mitteametliku töötamise probleemiga tegelemine;

—	ennetavate meetmete kohaldamine, mida toetavad karistused, mitteametliku töötamise probleemiga tegelemiseks, eesmärgiga vähendada töökohtade inspekteerimisasutuste tugevdamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu mitteametlike töövormide levikut;

—	muutuste, sealhulgas majanduse ümberkorralduste, eelkõige aga kaubanduse laienemisega seotud muutuste parem prognoosimine ja positiivne haldamine, et minimeerida neist tulenevaid sotsiaalkulusid ja hõlbustada kohanemist;

—	muutuste, sealhulgas majanduse ümberkorralduste, eelkõige aga kaubanduse laienemisega seotud muutuste parem prognoosimine ja positiivne haldamine, et minimeerida neist tulenevaid sotsiaalkulusid ja hõlbustada kohanemist;

—	uuenduslike ja kohandatavate töökorraldusvormide edendamine ja levitamine, et parandada töö kvaliteeti ja tööviljakust, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust ;

—	uuenduslike ja kohandatavate töökorraldusvormide edendamine ja levitamine, et parandada töö kvaliteeti ja tööviljakust, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust ning mõistlike abinõude sätestamine puuetega inimeste jaoks;

—	ametiseisundi muutuste, sealhulgas koolituste, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise, ettevõtete asutamise ja geograafilise liikuvuse toetamine.

—	ametiseisundi muutuste, sealhulgas koolituste, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise, ettevõtete asutamise ja geograafilise liikuvuse toetamine;

—	pöörata erilist tähelepanu naistel uue ettevõtte loomist või füüsilisest isikust ettevõtjaks takistavatele asjaoludele, et need kaotada;

Kooskõlas nõukogus vastu võetud kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtetega peaksid liikmesriigid valima rakendamiseks oma meetodid.

Tööturu osapoolte kaasamine kaitstud paindlikkuse (flexicurity) poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse sotsiaalse dialoogi ja kollektiivlepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kaudu on otsustava tähtsusega.

Vt ka kompleksne suunis nr 5 „Edendada makromajanduspoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust”.

Et maksimeerida töökohtade loomist, säilitada konkurentsivõimet ja anda oma panus üldisesse majanduslikku raamistikku, peaks üldine palkade areng olema kooskõlas tööviljakuse kasvuga kogu majandustsükli vältel ja peegeldama olukorda tööturul. Soolist palgaerinevust tuleks vähendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata madalatele palgatasemetele ametialadel ja sektorites, kus enamasti domineerivad naised, ning sellele, millised on kõnealuste ametialade ja sektorite väiksemate sissetulekute põhjused. Töökohtade loomise soodustamiseks, eriti madalapalgaliste töökohtade puhul, võivad osutuda vajalikuks ka jõupingutused palgaväliste tööjõukulude vähendamiseks ja maksukoormuse ülevaatamiseks.

Et maksimeerida töökohtade loomist, säilitada konkurentsivõimet ja anda oma panus üldisesse majanduslikku raamistikku, peaks üldine palkade areng olema kooskõlas tööviljakuse kasvuga kogu majandustsükli vältel ja peegeldama olukorda tööturul. Soolist palgaerinevust tuleks vähendada. Erilist tähelepanu tuleks sooliste palgaerinevuste vähendamise eesmärgil pöörata madalatele palgatasemetele ametialadel ja sektorites, kus enamasti domineerivad naised, ning sellele, millised on kõnealuste ametialade ja sektorite väiksemate sissetulekute põhjused. Töökohtade loomise soodustamiseks, eriti madalapalgaliste töökohtade puhul, võivad osutuda vajalikuks ka jõupingutused palgaväliste tööjõukulude vähendamiseks ja maksukoormuse ülevaatamiseks.

—	julgustada tööturu osapooli kujundama oma vastutusalas palgaläbirääkimisteks sobivat raamistikku, mis peegeldaks tootlikkust ja tööturgudega seonduvaid probleeme kõigil asjaomastel tasanditel ning väldiks soolisi palgaerinevusi;

—

julgustada tööturu osapooli kujundama oma vastutusalas palgaläbirääkimisteks sobivat raamistikku, mis peegeldaks tootlikkust ja tööturgudega seonduvaid probleeme kõigil asjaomastel tasanditel, et tagada Euroopa kodanikele piisav ostujõud ning väldiks soolisi palgaerinevusi ja suurenevat ebavõrdsust ;

Euroopa peab hakkama rohkem ja tõhusamalt investeerima inimkapitali. Liiga paljud inimesed ei suuda tööturule pääseda ja seal edasi liikuda või tööturul püsida oskuste puudumise või oskuste sobimatuse tõttu. Selleks et soodustada igas vanuses meeste ja naiste tööturule pääsemist, tõsta tööviljakust, innovaatilisust ja kvaliteeti, on ELil vaja kooskõlas kaitstud paindlikkuse põhimõttega investeerida üksikisikute, ettevõtete, majanduse ja ühiskonna huvides senisest enam ja tõhusamalt inimkapitali ja elukestvasse õppesse .

Euroopa peab hakkama rohkem ja tõhusamalt investeerima inimkapitali. Liiga paljud inimesed ei suuda tööturule pääseda ja seal edasi liikuda või tööturul püsida oskuste puudumise või oskuste sobimatuse tõttu. Selleks et soodustada igas vanuses meeste ja naiste tööturule pääsemist võrdsete võimaluste alusel , tõsta tööviljakust, innovaatilisust ja kvaliteeti ning aidata töötajatel kohaneda kiiretest muutustest tulenevate uute tingimustega , on ELil vaja kooskõlas kaitstud paindlikkuse põhimõttega investeerida üksikisikute, ettevõtete, majanduse ja ühiskonna huvides senisest enam ja tõhusamalt inimkapitali ja elukestvasse kutseõppesse elukestva õppe erinevatele vormidele juurdepääsu kaudu .

Suunis 23.

Laiendada ja parandada investeerimist inimkapitali järgmiste meetmetega:

Suunis 23.

Laiendada elukestva õppe võimalusi ja parandada investeerimist inimkapitali järgmiste meetmetega:

—	kaasav haridus- ja koolituspoliitika ja meetmed esmasele kutseharidusele, kesk- ja kõrgharidusele ligipääsu oluliseks hõlbustamiseks, sealhulgas praktiline väljaõpe ja ettevõtluskoolitused;

—	kaasav haridus- ja koolituspoliitika ja meetmed esmasele kutseharidusele, kesk- ja kõrgharidusele ligipääsu oluliseks hõlbustamiseks, sealhulgas praktiline väljaõpe ja ettevõtluskoolitused ning omandatud kogemuste akrediteerimine ;

—	kooli pooleli jätjate arvu oluline vähendamine;

—	vähendada võimalikult palju kooli pooleli jätjate arvu , et takistada õpilastel kooli poolelijätmist kvalifikatsiooni saamata, mis toob kaasa suure tõenäosuse jääda töötuks;

—

tõhusad elukestva õppe strateegiad, mis on avatud kõigile koolides, ettevõtetes, riigiasutustes ja majapidamistes kooskõlas Euroopa kokkulepetega ja mis sisaldavad asjakohaseid stiimuleid ja kulude jagamise mehhanisme, eesmärgiga suurendada kogu elutsükli jooksul osavõttu kutsealasest täiendkoolitusest ja töökohal toimuvatest koolitusest eelkõige väheste oskustega ja vanemaealiste töötajate hulgas.

—

—	tagada tingimused, mis lihtsustavad naiste juurdepääsu haridusele, täiendõppele ja elukestvale õppele, eriti juurdepääsu koolitusele ja karjääri jaoks vajaliku kvalifikatsiooni omandamisele;

Vt ka kompleksne suunis nr 7 „Suurendada ja parandada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, eelkõige eraettevõtjate seas”.

Ei piisa sellest, et seatakse julgeid eesmärke ja suurendatakse kõigi osalejate poolseid investeeringuid. Tagamaks, et pakkumine vastab tegelikkuses nõudlusele, peavad elukestva õppe süsteemid olema kättesaadavad, taskukohased ja vastama muutuvatele vajadustele. Haridus- ja koolitussüsteemide kohandamine ja nende suutlikkuse suurendamine on vajalik nende vastavusseviimiseks tööturu, teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna vajadustega ning nende tõhusaks toimimiseks. Info- ja sidetehnoloogiat saab kasutada ligipääsu parandamiseks õppele ja selle kujundamiseks vastavalt tööandjate ja töötajate vajadustele. Ühtlasi on vaja suurendada nii õppijate kui ka töötajate geograafilist liikuvust, mis tagaks parema ligipääsu töövõimalustele kogu ELis. Kõrvaldada tuleks veel olemasolevad takistused töötajate liikumisele Euroopa tööturu piires, eriti kvalifikatsiooni ja pädevuse tunnustamise ja läbipaistvusega seotud takistused. Riiklike haridus- ja koolitussüsteemide reformimisel on tähtis kasutada kokkulepitud Euroopa instrumente ja võrdlusaluseid vastavalt tööprogrammis „Haridus ja koolitus 2010” sätestatule.

Ei piisa sellest, et seatakse julgeid eesmärke ja suurendatakse kõigi osalejate poolseid investeeringuid. Tagamaks, et pakkumine vastab tegelikkuses nõudlusele, peavad elukestva õppe süsteemid olema kättesaadavad, taskukohased ja vastama muutuvatele vajadustele. Haridus- ja koolitussüsteemide kohandamine ja nende suutlikkuse suurendamine on vajalik nende vastavusseviimiseks tööturu, teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna vajadustega ning nende tõhusaks toimimiseks , juurdepääsetavuseks ja kättesaadavuseks võrdsetel alustel. Igas vanuses meeste ja naiste juurdepääsuga haridusele ja koolitusele ning ühelt poolt vajaduste ja oskuste ning teiselt poolt vajaduste ja avaliku ja erasektori pakutava hariduse ja koolituse ühitamisega peab kaasnema elukestva kutsenõustamise süsteem. Info- ja sidetehnoloogiat saab kasutada ligipääsu parandamiseks õppele ja selle kujundamiseks vastavalt tööandjate ja töötajate vajadustele. Ühtlasi on vaja suurendada nii õppijate kui ka töötajate geograafilist liikuvust, mis tagaks parema ligipääsu töövõimalustele kogu ELis. Kõrvaldada tuleks veel olemasolevad takistused töötajate liikumisele Euroopa tööturu piires, eriti kvalifikatsiooni ja pädevuse tunnustamise ja läbipaistvusega seotud takistused. Riiklike haridus- ja koolitussüsteemide reformimisel on tähtis kasutada kokkulepitud Euroopa instrumente ja võrdlusaluseid vastavalt tööprogrammis „Haridus ja koolitus 2010” sätestatule.

—	võimaldada järgmiste õpetajate põlvkondade kaudu õpetusmeetodite ja õpetuse sisu edasiandmist;

—	pakkuda võõrkeeleõpet põhi- või elukestva õppe osana.

Euroopa tööhõivestrateegia raames lepiti kokku järgmised eesmärgid ja sihttasemed:

—	igale töötule pakutakse – noorte puhul 4 ja täiskasvanute puhul 12 kuu jooksul – nn uut algust koolituse, ümberõppe, tööpraktika, töökoha või muu tema konkurentsivõimet tõstva meetme näol, jätkates vajaduse korral samaaegselt tööotsingute toetamist;

—	2010. aastaks võtab 25 % pikaajalistest töötutest osa mõnest aktiivsest meetmest koolituse, ümberõppe, tööpraktika või muust nende konkurentsivõimet tõstvast meetmest, eesmärgiga saavutada kolme kõige edasijõudnuma liikmesriigi keskmine tase;

—	tööotsijatel kogu ELis on võimalik tutvuda kõikide vabade töökohtadega, mida liikmesriikide tööhõivetalitused vahendavad, et edendada tööotsijate liikuvust Euroopa tööturul;

—	2010. aastaks tõstetakse Euroopa Liidu tasandil lõplikku tööturult lahkumise iga viie aasta võrra (võrreldes 59,9 aastaga 2001. aastal);

—	2010. aastaks pakutakse lastehoiuvõimalusi vähemalt 90 %le vähemalt kolmeaastastest ja kooliealistest lastest ning vähemalt 33 %le alla kolmeaastastest lastest;

—	kooli pooleli jätnute keskmine arv ELis ei ületa 10 %;

—	vähemalt 85 % 22aastastest inimestest peaks olema 2010. aastaks omandanud keskhariduse;

—	elukestvas õppes osalejaid peaks ELis olema keskmiselt vähemalt 12,5 % täiskasvanud tööealisest elanikkonnast (25–64 aasta vanused).

Top

Choose the experimental features you want to try