Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 308/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

„PRESUNTO DE CAMPO MAIOR E ELVAS” või „PALETA DE CAMPO MAIOR E ELVAS”

EÜ NR: PT/PGI/005/0438/24.11.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

2.   Taotlejate rühm:

3.   Toote liik:

Klass 1.2 — lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: „Presunto de Campo Maior e Elvas” või „Paleta de Campo Maior e Elvas”

4.2.   Kirjeldus: Presunto't ja paleta't toodetakse vastavalt Portugali tõuraamatusse Alentejo tõu jaotisesse (mitte aretusloomade) kantud Alentejo tõugu sigade reietükkidest ja abaosadest. Tootmiseks kasutatavaid sigu kasvatatakse teadud viisil ning nad tapetakse 12–14 kuu vanuselt. Soolamine, järelsoolamine, kuivatamine/kõvastamine, laagerdamine, tükeldamine ja pakendamine on reguleeritud täpselt määratletud eeskirjadega.

Presunto koosneb vaagnaliiduse kohalt raiutud tagajalgadest, samal ajal kui paleta't valmistatakse sea esijalgadest. Presunto ja paleta määratakse kindlaks anatoomiliselt ning lihastest lähtuvalt, sest lihaseid katab rasvakiht. Kuju ja välimus: presunto ristlõikepind on pikliku kujuga, see aheneb kitsaks tipuks või teravikuks ning selle külge on endiselt kinnitunud sõrg ja marrask; paleta ristlõikepind on ümmarguse kujuga, see aheneb tipuks ning selle külge on endiselt kinnitunud sõrg ja kamar. Kaal: presunto puhul üle 5 kg ning paleta puhul üle 3,5 kg. Lõigates on lihal punane, õline, läikiv ja marmorjas välimus, mis vaheldub lihasesiseste rasvatriipudega. Tekstuur on pehme ja mitte eriti kiuline. Rasva värvus on kirgas, varieerudes valgest pärlmutrini, ning rasval on meeldiv maitse. Maitse on kergelt soolakas, tugev. Lõhnalt meeliva montanheira aroomiga. Toode on Presunto do Alentejo'st kergesti eristatav, sest on õhem, piklikuma kujuga, soolasem ja tumedam.

4.3.   Geograafiline piirkond: Geograafiline piirkond, kus toorainet kasvatatakse (s.t kus loomad sünnivad, kasvavad ja tapetakse ja kus tükeldatakse rümbad ning saadakse jalad ja kintsud) on looduslikult piiratud montado asukoha ja selliste ettevõtete olemasoluga, kes on võimelised viljelema montanheira tüüpi põllumajandust, ning eeskirjadega, mis reguleerivad tapmist ja tükeldamist ning Alentejo sigade reietükkide ja abaosade tootmist. Piirkond koosneb järgmistest omavalitsustest ja valdadest: Abrantes, Alandroal, Alcácer do Sal (välja arvatud Santa Maria do Castelo vald), Alcoutim, Aljezur (Odeceixe, Bordeira, Rogili ja Aljezuri vallad), Aljustrel, Almodôvar, Alter do Chão, Alvito, Arraiolos, Arronches, Avis, Barrancos, Beja, Borba, Campo Maior, Castelo Branco, Castelo de Vide, Castro Marim (Odeleite ja Azinhali vallad), Castro Verde, Chamusca, Coruche, Crato, Cuba, Elvas (välja arvatud Caia e S. Pedro vald), Estremoz, Évora, Ferreira do Alentejo, Fronteira, Gavião, Grândola (välja arvatud Melidesi vald), Idanha-a-Nova, Lagos (Bensafrimi vald), Loulé (Ameixiali, Saliri, Alte, Benafimi ja Querença vallad), Marvão, Mértola, Monchique (Monchique, Marmelete ja Alferce vallad), Monforte, Montemor-o-Novo, Mora, Moura, Mourão, Nisa, Odemira (välja arvatud Vila Nova de Mil Fontesi ja S. Teotónio vallad), Ourique, Penamacor, Ponte de Sôr, Portalegre, Portel, Redondo, Reguengos de Monsaraz, Sabugal, Santiago do Cacém (välja arvatud Santo André vald), Sardoal, São Brás de Alportel, Serpa, Sines, Silves (S. Marcose, S. Bartolomeu de Messinesi ja Silvesi vallad), Sousel, Tavira (Cachopo vald), Vendas Novas, Viana do Alentejo, Vidigueira, Vila Velha de Ródão ning Vila Viçosa.

Geograafiline piirkond, kus toimub töötlemine (tootmine, tükeldamine, viilutamine ja pakendamine), on määratletud looduslikult, piirdudes Campo Maiori ja Elvasi valdadega, sest neid iseloomustab mandrilisem (väga kuumad ja kuivad suved ning väga külmad ja kuivad talved) mikrokliima, mis erineb oluliselt mujal Alentejos esinevatest tingimustest, mis paratamatult viivad märkimisväärsete erinevusteni liha valmistamises, soolamises, laagerdamises ja kuivatamises. Need erinevused toovad endaga kaasa märgatavad muutused valmistoote organoleptilistes omadustes. Presunto'd ja paleta'd on õhema ja piklikuma ristlõikepinnaga ja tumedamad ning lõigates ei ole nende tekstuur nii õrn ega mahlane, nende maitse on hõrgum ja kergelt soolakas ning nad on ebaühtlasema, kibedama ja tugevama aroomiga.

4.4.   Päritolutõend: Alentejo tõugu sead peavad sündima ja kasvama registreeritud põllumajandusettevõtetes, mida kontrollitakse. Sünnijärgselt kantakse loomad asjaomasesse tõuraamatusse. Loomad tuleb tappa, veristada, töödelda, tükeldada ja pakendada tööruumides, mille on selleks otstarbeks heaks kiitnud kontrolliasutus, tööruumid asuvad asjaomastes geograafilistes piirkondades ja neid kontrollitakse. Heakskiit sõltub eelnevast tootmise ja valmistamise tingimuste kontrollimisest, eriti selles osas, mis puudutab kasutatavaid tooraineid ning nende töötlemist, tükeldamist, viilutamist ja pakendamist ning lõpptoote omadusi. Kinnitatud on spetsifikaadid ja kontrollikord, mida kohaldatakse kogu tootmisahela ja kõigi osapoolte suhtes.

Tootjate endi rakendatud terviklik jälgimissüsteem võimaldab jälgida tervet tootmistsüklit toormaterjalist lõpptooteni (montado'st lauale) ning võimaldab tervetele sinkidele või viilutatud liha pakenditele kinnitatud sertifitseerimistähise numbri abil teha kindlaks looma kõrvalipiku numbri.

Tootmisprotsessi lõpus võivad ainult tooted, mis vastavad kõikidele spetsifikaadi nõuetele ning on läbinud sobivad dokumenteeritud kontrollid, sealhulgas laboritestid ja degusteerimise, kanda sertifitseerimistähist, logo ja nimetust „Presunto de Campo Maior e Elvas KGT” või „Paleta de Campo Maior e Elvas KGT”.

4.5.   Tootmismeetod: Alentejo tõugu sigu kasvatatakse ekstensiivselt või poolekstensiivselt, peamiselt välitingimustes, piirkondades, kus on hektari kohta vähemalt 40 iilekstamme või korgitamme ning ühe hektari montado kohta on maksimaalselt üks siga. Loomi kasvatatakse valdavalt ekstensiivselt, söötes neid teraviljajääkide ja -kõrvaltoodete, rohttaimede, kaunviljade (nt herneste ja hiireherneste) ning isegi väikeste imetajate ja lindude, munade, roomajate, molluskite ning vakladega, millest kõigesööjad loomad tavapäraselt toituvad. Loomadele võib piirkonnast väljastpoolt pärinevat lisatoidust (kuni 30 % nende toidust) anda üksnes juhul, kui põldudel on toidupuudus. Loomad läbivad alati lõppfaasi, mil nad veedavad 60–90 päeva montanheira süsteemi järgides (s.t neid toidetakse tõrude ja muude montado toodetega), ning nad peavad selle käigus asendama vähemalt kolm arrobas't (45 kg) oma kehakaalust. Sead tapetakse 12–24 kuu vanuselt, iga rümba minimaalne kaal on 90 kg. Reietükid ja abaosad märgistakse ükshaaval nummerdatud lipikutega. Reietükid peavad kaaluma vähemalt 7,5 kg ja abaosad vähemalt 5 kg ning sõrg peab olema endiselt nende külge kinnitunud. Sõltuvalt reietükkide ja abaosade kaalust võib nahaalust rasva vähemaks lõigata. Reietükkide ja abaosade töötlemine, mis toimub kohalike elanike teadmistel põhinevatel autentsetel ja muutumatutel meetoditel, koosneb järgmisest toimingutest: tükeldamine, soolamine, loputamine, järelsoolamine (perspiratsioon), kuivatamine/kõvendamine ja laagerdamine. Selle protsessi käigus omandavad presunto ja paleta aegamisi oma unikaalse välimuse, värvuse, lõhna ja tekstuuri.

Presunto de Campo Maior e Elvas't ja Paleta de Campo Maior e Elvas't võib turustada tervikuna, tükkidena või viilutatuna, kondiga või ilma. Tükeldada, viilutada ja konditustada võib ainult tootmispiirkonnas asuvates rajatistes. Vajalik spetsiaalne oskusteave nende toimingute kohta hõlmab teavet, mis on seotud iga tüki kuju, hõrgu lõhna ja peene maitsega. Enne kui tükk tükeldamiseks välja valitakse, määravad piirkondlikud asjatundjad kindlaks selle optimaalse kõvastumisstaadiumi ning asjatundlikud ja koolitatud degustaatorid viivad läbi toote ning selle tükeldamiseks sobivuse üksikasjaliku organoleptilise hindamise. Et igast tükist võimalikult palju toodangut saada, peab viilutaja olema hästikoolitatud asjatundja, kes suudab eksperdilõigetega ära kasutada kogu tükis sisalduva lihaskoe ning lõigata üliõhukesi viile, kasutades nii täielikult ära toote organoleptilise potentsiaali. Liha rasvkude — millel on oma maitse, lõhn, värvus ja läige — rikneb õhuga kokku puutudes või kõrgetel temperatuuridel kiiresti. Seetõttu peab eespool kirjeldatud töid tegema tööruumides, mis on sobivad nii mikrobioloogiliselt kui ka temperatuuri ja niiskuse poolest, et mitte kahjustada toote hõrku maitset ning võimaldada toote kohest pakkimist, vältides sel viisil toote liigset kokkupuudet õhuga. Tuleb lisada, et selle tööga kaasnevad organoleptilised testid, mida viivad läbi erikoolituse saanud spetsialistid. Testide eesmärk on tagada toote täielik jälgitavus ning kahjustuste, eriti organoleptiliste kahjustuste vältimine. Sel viisil varustatakse tarbija — kaugel sellest, et teda eksitada — autentse tootega, mis on toodetud selle päritolupiirkonnas ning mida on olnud võimalik kogu tootmistsükli vältel kontrollida.

4.6.   Seos piirkonnaga: Presunto de Campo Maior e Elvas't ja Paleta de Campo Maior e Elvas't toodetakse piirkonnas, mille pinnas on kehv ning mille ilmastik on suvel märkimisväärselt kuum ja kuiv ning talvel külm ja kuiv. Kasutada saab montado't ning sellega seotud taimestikku, mis on võimeline neid tingimusi taluma. Alentejo siga on loom, kes on kõige paremini võimeline selliseid looduslikke tingimusi ära kasutama, kuna teda on võimalik kasvatada välistingimustes ning teda on lubatud toita peamiselt selle keskkonnaga seostuvate looduslike toodetega (rohttaimed, tõrud, teraviljad ja kaunviljad ning väikeloomad) spetsiifilise süsteemi alusel, mida tuntakse montanheira nime all.

Kirjeldatud liiki loomakasvatus ja toitmine annab lihale erilised omadused nii lihaste kui ka rasvkoe puhul.

Campo Maiori ja Elvasi erilised ilmastikutingimused on viinud erilise oskusteabe väljakujunemisele, mis tänu sellele, et see võimaldab sealiha kuivatada looduslikult ilma suitsutamise või mis tahes välise teguri abita, välja arvatud sool, toob kaasa mitmeid erinevusi, eriti järgmiste toimingute puhul:

liha tükeldamine ja korrastus;

soolamise kestus;

erinevate tootmisetappide kestus.

Seepärast on Presunto de Campo Maior e Elvas ja Paleta de Campo Maior e Elvas õhemad ja piklikuma kujuga, tumedamad ja nende tekstuur ei ole lõigates nii õrn ja mahlane, maitse ei ole nii hõrk, kuid on kergelt soolakas ning lõhn ei ole nii ühtlane ja hõrk.

Peegeldades Elvasi ja Campo Maiori tingimusi, on kaugemal sisemaal asuvate ja mandrilisemate valdade tooted õhema ja piklikuma kujuga, soolasemad ja tumedamad, kui seda on Alentejo tasandikel toodetud pehmemad tooted.

Seos toote ja piirkonna vahel põhineb ka järgmisel.

Ajalugu: Sealihatoodete rolli ja tähtsuse kohta kohalikus toitumises on arvukalt viiteid, millest mõni ulatub tagasi mitu sajandit enne Kristust. Hilisemal ajal ehk umbes viimase neljasaja aasta jooksul on toimunud võitlus põllumajanduse ja loomakasvatuse vahel, mille keskmeks on seakasvatuse kahjulik mõju põllumajandusmaale ning seakasvatuse roll elanikkonna toitmisel. Praktiliselt kõik Kõrg-Alentejo vallad on ühel või teisel ajal palunud kuningal või parlamendil oma huve kaitsta. Näiteks Elvasis ja Arronchesis oli linnatänavatel nii palju sigu, et kuninga korraldusega ei lubatud neid enam linnamüüride vahele. Selle tulemusel ei saanud pered sigu pidada — mis tol ajal oli oluline elatusallikas — ning kuningas sai samapalju jõulisi vastupalveid, et käskis varasema olukorra taastada, mispeale hakkasid palvekirjadele allkirju andnud isikud teatud juhtudel kurtma, et sigade vähesus toob vaestele viletsust. Campo Maior ei saanud Portugali osaks enne 13. sajandit, kui kuningas Dinise valitsemisajal sõlmiti Alcanisese leping. Elvas, millest räägitakse, et selle olevat rajanud roomlased, võideti esimest korda mauridelt tagasi 1166. aastal ning 1229. aastal sai sellest Portugali osa. Nii Campo Maior kui ka Elvas on piiriäärsed alad, kus Hispaania mõju on eriti tuntav, ning see peegeldub ka erinevustes presunto'de ja paleta'de tootmises, võrreldes ülejäänud Alentejoga.

Pinnas ja ilmastik: hõredad tammikud ja nendega seotud montado taimekate loovad taimestiku, mis suudab tulla edukalt toime kohalike karmide tingimustega, milles on ühendatud kehv pinnas ning silmapaistvalt kuum ja kuiv ilmastik. Campo Maioris ja Elvasis on eriline mikrokliima, millele on iseloomulik väga madal aastane sademete hulk (617 mm), väga kõrge päikesepaiste tase (2 979 tundi) ning temperatuurid, mis võivad suvel hõlpsasti ulatuda 33–34 °C-ni ning langeda talvel 4–5 kraadini, mis mõlemad annavad tunnistust selle mandrilisest iseloomust ning loovad ideaalsed tingimused presunto'de ja paleta'de kuivatamiseks.

Inimesed: toodete, mida ei serveerita kunagi valmistehtult, tarbimisega on seotud mitmed traditsioonid. Campo Maioris ja Elvasis on tavaks süüa presunto't või paleta't käsitsi väga õhukeseks viiludeks lõigatuna ning koos hea piirkondliku veiniga hilisel pärastlõunal või eelroana enne hilist lõunasööki. Varasemal ajal pakuti Presunto de Campo Maior e Elvas'i või Paleta de Campo Maior e Elvas'i ainult pidulike juhtudel või austusavaldusena tähtsatele külalistele.

4.7.   Kontrolliasutus:

Agricert vastab standardile 45011:2001.

4.8.   Märgistus: Märgistus peab sisaldama järgmist teksti: „Presunto de Campo Maior e Elvas — KGT” või „Paleta de Campo Maior e Elvas — KGT” ning asjaomast ühenduse logo ja sertifitseerimistähist, toote nimetust ning selle tähistust, kontrolliasutuse nime ja seerianumbrit (numbriline või tähtnumbriline kood, mis võimaldab toote jälgimist). Presunto de Campo Maior e Elvas'i ja Paleta de Campo Maior e Elvas'i kamarale on põletatud järgmine piktogramm.