52007SC1190

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 19.9.2007

SEK(2007) 1190

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

Lisa dokumendile KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa Liidu uus loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013: „Haiguste ennetamine on parem kui ravi” MÕJU HINDAMISE KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Uus loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013

{KOM(2007) 539 lõplik}{SEK(2007) 1189}

KOKKUVÕTE

Uus loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013

Alates oma loomisest 1960. aastate alguses on ühenduse loomatervishoiupoliitika käinud läbi pika tee. ELi tasandi ühiste eeskirjade vastuvõtmine loomadega kauplemise ja loomasaaduste turustamise kohta on olnud piisava ohutuse ja tervishoiustandardite tagamisel otsustava tähtsusega ning soodustanud ühendusesisest kaubandust ja loomatervishoiu taseme tõstmist üldiselt. Loomatervishoiupoliitikat on edasi arendatud pärast ulatuslike kriiside ja taudide puhkemist viimastel aastatel.

SANCO peadirektoraat algatas 2004. aastal viimase kümnendi loomatervishoiupoliitika tulemuste hindamise. Hindamisperioodil tuvastati mitmeid probleeme ja need on esitatud kokkuvõtvalt käesolevas dokumendis. See algatus tegeleb nende probleemidega, aga ka uute väljakutsetega, millega loomatervishoiupoliitika täna kokku puutub.

Peamiste probleemidena tõi hindamine esile praeguse loomatervishoiupoliitika äärmise komplitseerituse, üldise strateegia puudumise ja eelkõige just vähese keskendumise haiguste ennetusele. See kõik on omakorda kaasa toonud näiteks selle, et puuduvad järjepidevus ja sidusus teiste seonduvate poliitikatega. Muud hindamisel esilekerkinud probleemid olid sidusrühmade parema teavitamise ja kaasamise vajadus poliitika kujundamisel ning ülesannete ja vastutuse selgitamise vajadus. Lisaks toodi esile probleemid seoses kehtiva finantsraamistikuga ja impordikontrolli rakendamisega liikmesriikide tasandil. Lõpetuseks leiti, et loomatervishoiupoliitika tulemuslikkust on liiga vähe hinnatud.

Loomatervishoiupoliitika üldine eesmärk on rahvatervise kõrge taseme tagamine, aidates kaasa majanduskasvu ja konkurentsivõime suurenemisele ning edendades häid põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut, on vastavuses loomakaitse eeskirjadega ja säästva arengu põhimõtetega. Nende üldiste eesmärkide saavutamiseks määrati kindlaks loomatervishoiupoliitika konkreetsed eesmärgid. Esiteks peaks EL suunama oma meetmed kogu ELi jaoks olulistele loomahaigustele, määrates kindlaks bioloogiliste ja keemiliste ohtude profiilid ja kategooriad, prioriteedid, mõõdetavad eesmärgid ja tulemuslikkuse näitajad ning ressursside hulga, mis suunatakse kindlakstehtud ohtudega toimetulekuks. Teiseks tuleks haiguste ennetamise ja tõrje alal saavutada suurem läbipaistvus ja tõhusus seeläbi, et kehtestatakse ühtne ja arusaadav õiguslik raamistik, koostatakse eeskirjad ja mehhanismid rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamiseks, tagatakse samas rahvatervise ja loomatervishoiu kõrge tase, pakutakse põllumajandusettevõtetele stiimuleid ohtude ennetamiseks ning pannakse põllumajandussektorile suurem vastutus haiguste ennetamisel, järelevalve parandamisel ja kriisiks valmistumisel. EL pakub stiimuleid uuendustegevusele, teadustööle ja uuringutele, et paremini võidelda loomahaigustega. See algatus püüab kaasa aidata ka ELi laiemate eesmärkide, eelkõige parema õigusliku reguleerimise ja Lissaboni strateegiaga seonduvate eesmärkide saavutamisele.

Hindamise käigus tuvastatud probleemide lahendamiseks on hindamisaruandes välja pakutud kolm laiemat võimalust. Käesolev mõjuhindamine ei käsitle üksikasjalikult iga konkreetse probleemi puhul kaalutud erinevaid lahendusi, kuna neid analüüsiti juba hindamise käigus ja see analüüs on esitatud hindamise lõpparuandes. Need kolm laiemat võimalust sisaldavad iga konkreetse probleemi jaoks teatavaid eelistatavaid lahendusi. Esimese võimalusena nimetati muutusteta jätkamist, mille aluseks on praeguse loomatervishoiupoliitika jätkamine. Teine võimalus on uue nn leebe loomatervishoiustrateegia kasutuselevõtt. See strateegia keskenduks nn leebetele reguleerimisvahenditele ja selle eesmärk oleks teavitamise, koostöö ja kolmandatele riikidele osutatava tehnilise abi parandamine. Lisaks oleks selle eesmärk teadusuuringute toetamine ja see tegeleks jõustamisküsimustega liikmesriikide tasandil. Viimasena kaaluti võimalust võtta kasutusele uus mitmepalgeline loomatervishoiustrateegia. Selle strateegia aluseks oleksid meetmed, mida kirjeldati teises võimaluses, kuid selles sisalduksid ka täiendavad õiguslikud elemendid ja eelkõige uue horisontaalse õigusliku raamistiku kasutuselevõtt, ühtlustatud kulude jagamise süsteemi võimalik väljatöötamine, ELi tasandi ekspordistrateegia väljatöötamine ning loomade identifitseerimise ja sertifitseerimise elektroonilise süsteemi rakendamine.

Hindamises analüüsiti nende kolme võimaluse sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid. Analüüs on siiani olnud peamiselt kvalitatiivne, seda algatuse suure mahu tõttu ja ka põhjusel, et tähtsamate kavandatud meetmete mõjude täielikuks hindamiseks (eelkõige kulutasuvusuuring) on kavandatud edasisi uuringuid. II lisas on esitatud üksikasjad kavandatud uuringute kohta. Igal juhul viiakse enne uue õigusliku meetme ettepaneku esitamist läbi konkreetne mõjuhindamine.

Praeguse analüüsi järeldus oli, et 3. võimalus on parim võimalus hindamisel tuvastatud probleemide lahendamiseks ja ka loomatervishoiu ees seisvate uute ülesannete täitmiseks ning et 2. võimalus ei suudaks tuvastatud probleeme täies mahus lahendada.