52007SC0290

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.3.2007

SEK(2007) 290 lõplik

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikega 1 Bulgaaria lähenemisprogrammi kohta aastateks 2006–-2009

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ÜLDINE TAUST

Stabiilsuse ja kasvu pakt, mis jõustus 1. juulil 1998, põhineb eesmärgil muuta valitsemissektori rahalised vahendid usaldusväärseks, mis on hindade stabiilsuse ning uute töökohtade loomist soodustava tugeva ja majanduskasvu tingimuste tugevdamise vahend. Pakti reformimisel 2005. aastal tunnistati pakti kasulikkust eelarvedistsipliini kehtestamisel, kuid püüti samas tugevdada selle tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[1], mis moodustab osa stabiilsuse ja kasvu paktist, on sätestatud, et liikmesriigid peavad nõukogule ja komisjonile esitama stabiilsus- ja lähenemisprogrammid ning nende iga-aastased ajakohastatud versioonid (ühisraha kasutusele võtnud liikmesriigid esitavad (ajakohastatud) stabiilsusprogrammid ja ühisraha veel mitte kasutavad liikmesriigid esitavad (ajakohastatud) lähenemisprogrammid).

Bulgaaria ühines Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007 ja esitas oma esimese lähenemisprogrammi 5. jaanuaril 2007. Määruse kohaselt esitab nõukogu komisjoni soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega programmi kohta oma arvamuse (vt tabel hinnangus käsitletud põhipunktide kohta).

2. PROGRAMMI HINDAMISE TAUST

Selleks et luua alus eelarvestrateegia hindamiseks lähenemisprogrammi raames, esitatakse kõnealuses punktis ülevaade viimase kümne aasta majandus- ja eelarvenäitajatest.

Bulgaaria on saavutanud kindla makromajandusliku stabiilsuse, mida toetab usaldusväärne riigi rahandus. Majanduskasv on olnud suur ja stabiilne, ligikaudu 5,5% viimastel aastatel, kuid SKT elaniku kohta (arvutatud ostujõu standardi alusel) on 32,9% ning on alla EL 25 keskmise. Seepärast on olulise mahajäämuse tasategemine Bulgaaria jaoks suur väljakutse keskpikas ja pikas perspektiivis. Kuigi tööhõive on pidevalt suurenenud ja töötuse määr on märkimisväärselt vähenenud, jääb tööhõive määr siiski alla ELi keskmise. Vähene oskusteave ja piirkondlikud erinevused pärsivad tööturu paindlikkust, samas kui tööturul suureneb eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudus. Väljaränne ja vähene sündimus on põhjustanud elanikkonna vähenemise ja vananemise. Tööviljakuse keskmine kasv oli suhteliselt madal ajavahemikul 1996–2005, kuid suurenes viimastel aastatel tänu välis- ja kodumaistele investeeringutele ligikaudu 4%-ni. Pärast valuutakomitee süsteemi kehtestamist 1997. aastal, vähenes inflatsioonimäär 1999. aastaks ühekohaliseks, kuid viimastel aastatel on inflatsioonitempo aeglustumise protsess takerdunud. Väga suur laenukoormuse kasv ja suurenev maksebilansi puudujääk, mis on seotud välismaiste otseinvesteeringute olulise suurenemisega, on andnud alust muretsemiseks makromajandusliku stabiilsuse pärast. Alates 1998. aastast valitsemissektori eelarve tasakaalus või ülejäägis hoidmisega on saavutatud eelarve märkimisväärne konsolideerimine. Võla suhe SKTsse on vähenenud 100%-lt SKTst vähem kui 30%-le SKTst. Lisaks on võetud meetmeid, et vähendada demograafiliste muutustega kaasnevat mõju pensionisüsteemile.

Hinnangus käsitletud põhipunktid Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 1 (stabiilsusprogrammid) ja artikli 9 lõikele 1 (lähenemisprogrammid) käsitletakse hinnangus järgmisi teemasid: kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on usutavad; kas liikmesriigi esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärk ning sellele suunatud kohandamiskava on asjakohased; kas kõnealuse kohandamiskava järgimiseks võetud ja/või kavandatud meetmed keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks kõnealusel ajavahemikul on piisavad; kas keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskava hindamisel on majanduse tõusuaegadel kohandamine suurem ja langusaegadel väiksem ning kas euroala ja vahetuskursimehhanismis osalevate (ERM II) liikmesriikide puhul on liikmesriik oma keskpika perioodi eesmärgi saavutamisel seadnud sihiks, et eelarve tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal paraneb (ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) 0,5% SKTst aastas; keskpika perioodi eesmärgile suunatud kohandamiskava kindlaksmääramisel (liikmesriikide puhul, kes ei ole seda veel saavutanud) või keskpika perioodi eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel (liikmesriikide puhul, kes on selle saavutanud) peamiste struktuurireformide rakendamine, millel on pikaajaline kokkuhoidu soodustav mõju (sh võimalikku majanduskasvu suurendades) ning seega tõestatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele (tingimusel, et säilitatakse asjakohane kindlusvaru kontrollväärtuse 3% SKTst suhtes ning et eelarveseisund peaks programmiperioodi jooksul taastuma keskpika perioodi eesmärgini), kusjuures eritähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis hõlmab kohustuslikku täielikult finantseeritavat pensionisammast; kas liikmesriigi majanduspoliitika on kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega. Programmi makromajanduslike prognooside usutavust hinnatakse komisjoni talituste koostatud 2006. aasta sügise majandusprognoosi põhjal, kasutades ka potentsiaalse SKT ja tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu ühiselt kokku lepitud hindamismetoodikat. Majanduspoliitika üldsuunistele vastavust hinnatakse 2005.–2008. aasta integreeritud suunistes sisalduvate riigi rahanduse valdkonnas vastuvõetud majanduspoliitika üldsuuniste põhjal. Hinnangus vaadeldakse ka: võla suhte arengut ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse väljavaateid, millele tuleks stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise parandamise kohta esitatud nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruande kohaselt pöörata „eelarveseisundi järelevalves piisavat tähelepanu“. Komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatises sätestatakse lähenemine pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamiseks[2]; vastavust tegevusjuhendile[3], milles on muu hulgas ette nähtud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ühtne ülesehitus ning ühtsed andmetabelid. |

- Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikega 1 Bulgaaria lähenemisprogrammi kohta aastateks 2006–-2009

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[4], eriti selle artikli 9 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

1. [27. märtsil 2007] vaatas nõukogu läbi Bulgaaria lähenemisprogrammi aastateks 2006–2009.

2. Bulgaaria on saavutanud makromajandusliku stabiilsuse, mida toetab kindel riigi rahandus. Majanduskasv on olnud suur ja stabiilne, suurenedes viimastel aastatel ligikaudu 5,5%ni, kuid ostujõu standardites väljendatud SKT ühe elaniku kohta on 2005. aastal 32,9%, mis on alla EL 25 keskmise. Seepärast on olulise mahajäämuse tasategemine Bulgaaria jaoks suur väljakutse keskpikas ja pikas perspektiivis. Pärast valuutakomitee süsteemi kehtestamist 1997. aastal, vähenes inflatsioonimäär 1999. aastaks ühekohaliseks, kuid viimastel aastatel on inflatsioonitempo aeglustumise protsess takerdunud ning THHI inflatsioon on 2006. aastal 7,3%.

3. Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette reaalse SKT jätkuv tugev kasv, mis pisut suureneb 5,9%-lt 2006. aastal keskmiselt 6,1%-le ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praeguse teabe põhjal hinnates näib, et kõnealune stsenaarium põhineb usutavatel kasvuprognoosidel. Samas jääb suur maksebilansi puudujääk riskiteguriks keskpikas perspektiivis, eelkõige võttes arvesse, et maksebilansi puudujääk 16% SKTst osutus 2006. aastal prognoositud tasemest 14,1% SKTst oluliselt suuremaks, kuigi võla rahastamine oli täielikult tagatud välismaiste otseinvesteeringute sissevooluga. Programmis kavandatud inflatsiooniprognoosid näivad realistlikud.

4. Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve ülejäägiks 2006. aastal 3,3% SKTst, samas kui 2005. aasta detsembri ühinemiseelses majandusprogrammis oli eesmärk tasakaalustada eelarve ja lähenemisprogrammis kavandati eelarve ülejäägiks 3,2% SKTst. Oluliselt parema eelarvetulemuse põhjus on prognoositust suuremad tulud, mis on tingitud ühinemiseelse majandusprogrammiga ette nähtud konservatiivsest tuluprognoosist, suuremast SKT kasvust ja paranenud maksulaekumisest. Võrreldes ühinemiseelses majandusprogrammis prognoosituga vähenevad kulud 1% võrra SKTst, mis on peamiselt tingitud väiksematest jooksvatest kuludest.

5. Lähenemisprogrammiga ettenähtud keskpika perioodi eelarvestrateegia eesmärk on säilitada valitsemissektori eelarve ülejääk vahemikus 0,8–1,5% SKTst, millega tagatakse makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus. 2007. aastal kavandatakse oluliselt leebemat eelarvepoliitikat, mistõttu eelarve ülejääk väheneb 3,2%-lt SKTst 2006. aastal 0,8%-le SKTst 2007. aastal. Valitsemissektori eelarve ülejääk suureneb 2008. ja 2009. aastal taas ja stabiliseerub 1,5% tasemel SKTst. Kuigi intressikulud langevad ligikaudu 0,25% SKTst programmiperioodi jooksul, prognoositakse esmase ülejäägi vähenemist 4,5%-lt SKTst 2006. aastal 2,25%-le SKTst 2007. aastal, misjärel esmane ülejääk suureneb taas ligikaudu 2,75%-le SKTst 2008. ja 2009. aastal. Leebem eelarvepoliitika 2007. aastal tuleneb peaaegu eranditult kulude kasvust. Prognoositakse kulude suurenemist 2,75% võrra SKTst, millest ainult osa (ligikaudu 0,75% SKTst) kärbitakse taas 2008. aastal. Prognoositud kulude kasv 2007. aastal tuleneb peamiselt „muude kulude“ (+2,5% SKTst) ja toetuste (+0,5% SKTst) suurenemisest. „Muude kulude“ suurenemine hõlmab Bulgaaria panust ELi eelarvesse (1,25% SKTst), ELi struktuurifondide rahastatavate projektidega seotud kulude kasvu (1,25% SKTst), mida tasakaalustab ELi toetustest saadav suurem tulu, ning „muude jooksvate kulude“ suurenemist (1% SKTst). Ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu kavandatud vähendamine 2007. aastal prognoositakse peaaegu täielikult kompenseerida parema maksulaekumise määraga. Sellest tulenevalt jäävad kogutulud programmiperioodi jooksul stabiilseks (protsent SKTst). Programmis märgitakse, et kuigi 2007. aasta eelarvega nähakse ette valitsemissektori eelarve ülejääk 0,8% SKTst, on eelarve täitmisel tegelik eesmärk saavutada suurem ülejääk 2% SKTst. See oleks võimalik saavutada eelarveseaduse sätete alusel, mille kohaselt lubatakse kulutada 10% eelarves kavandatud jooksvatest esmastest kuludest ainult juhul, kui maksebilansi puudujääk täiendavalt ei suurene. Võrreldes 2005. aasta ühinemiseelse majandusprogrammiga on eelarve-eesmärke korrigeeritud märkimisväärselt ülespoole, kajastades tulude olulist ülelaekumist 2006. aastal ja selle ülekanduvat mõju järgmistel aastatel ning pisut soodsamaid majanduskasvu väljavaateid.

6. Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatav struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) peaks kava kohaselt vähenema ligikaudu 3,25%-lt SKTst 2006. aastal 1%-le SKTst 2007. aastal ja seejärel taas suurenema 2%-le SKTst 2008. ja 2009. aastal. Kui 2007. aastal saavutatakse eelarve täitmisel üle 2% suurune ülejääk SKTst, oleks kohandamine lihtsam. Programmis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk on struktuurne tasakaal, mida kavatsetakse suures osas säilitada kogu programmiperioodi jooksul. Kuna keskpika perioodi eesmärk on alammäärast (eelarvepuudujääk hinnanguliselt ligikaudu 1,25% SKTst) ambitsioonikam, peaks selle saavutamine võimaldama saavutada ka kindlusvaru tagamise eesmärgi ülemäärase puudujäägi tekkimise puhuks. Keskpika perioodi eesmärk on ambitsioonikam, kui võiks eeldada pikaajalises plaanis võlasuhet ja potentsiaalset keskmist SKT kasvu arvestades.

7. 2007. aasta eelarvetulemus võib osutuda paremaks kui programmis prognoositud, samas kui 2008. ja 2009. aasta eelarveprognooside riskid on üldiselt tasakaalustatud. Võttes arvesse eelarve-eesmärkide täitmisega seotud häid kogemusi ja 2007. aasta eelarveseaduse sätteid, millega piiratakse eelarve täitmise ajal kulusid, näib 2007. aasta eelarve suurem ülejääk realistlik, kuigi 2007. aasta tuluprognoos sisaldab teatavaid riske, kuna parem maksuseaduse nõuete täitmine ja suurem maksulaekumise määr ei pruugi kompenseerida maksude vähendamist. Kuigi alates 2008. aastast ei ole esitatud andmeid kohandamisstrateegia kohta, näivad eelarve-eesmärgid kuni programmiperioodi lõpuni üldiselt usaldusväärsed, tingimusel et 2007. aastal saavutatakse prognoositavast paremad eelarvetulemused.

8. Käesoleva riskianalüüsi alusel tundub, et programmi eelarvealaseid põhimõtteid järgides saavutatakse keskpika perioodi eesmärgid suures osas programmiperioodi jooksul. Lisaks tagatakse sellega piisav stabiilsusvaru tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral, et ei ületataks puudujäägiläve 3% SKTst kogu programmiperioodi jooksul. Programmis kohaldatavad rahanduspoliitika põhimõtted võivad majanduslikult soodsal 2007. aastal osutuda protsükliliseks. See ei ole täielikult kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Majanduslikult soodsat aega eeldatakse eelkõige 2007. aastal, kui lähenemisprogrammi kohaselt kavandatakse struktuurse puudujäägi vähenemine 2,25% võrra SKTst ja komisjoni talituste 2006. aasta sügise prognoosi kohaselt 1,5% võrra SKTst.

9. Arvestuste kohaselt moodustas valitsemissektori koguvõlg 2006. aastal 25,25% SKTst, mis on märgatavalt väiksem kui asutamislepingus sätestatud kontrollväärtus 60% SKTst. Programmiga nähakse ette, et võlasuhe väheneb programmiperioodi jooksul 4 protsendipunkti võrra.

10. Kuna Bulgaaria kohta puuduvad elanikkonna vananemisega seotud kulude pikaajalised prognoosid, mis koostatakse majanduspoliitika komitee ja komisjoni väljatöötatud ühiste makromajanduslike eelduste alusel ning mis teiste liikmesriikide puhul on kättesaadavad, ei ole võimalik hinnata elanikkonna vananemise mõju Bulgaarias võrreldaval ja kindlal alusel. Elanikkonna vananemisega seotud olulist mõju kuludele ei tohiks riigi praegust demograafilist olukorda arvesse võttes .siiski jätta arvestamata. Esialgne, suure struktuurse ülejäägiga eelarveseisund aitab märkimisväärselt kaasa võla stabiliseerimisele, enne kui võetakse arvesse vananemise pikaajalist mõju eelarvele. Suurte esmaste ülejääkide säilitamisega keskpika perioodi jooksul vähendatakse riske riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

11. Programmi eelarvestrateegia on osaliselt kooskõlas 2005.–2008. aasta integreeritud suunistes sisalduvate majanduspoliitiliste üldsuunistega. 2007. aastal kohaldatavad rahanduspoliitilised põhimõtted on protsüklilised majanduslikult soodsal ajal ja võivad veelgi suurendada maksebilansi olemasolevat suurt puudujääki. Kuigi on astutud samme, et parandada pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, on esitatud väga vähe konkreetseid meetmeid, millega tõhustada riiklikke kulutusi eelkõige tervishoiusektoris, kus on olnud korduvalt probleeme kulutuste jälgimise ja kontrolliga ning pakutavate teenuste kvaliteediga.

12. Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis sätestatud andmenõuetega esineb programmis kohustuslike andmete ja vabatahtlike andmete osas puudujääke[5].

Üldine järeldus on, et keskpika perioodi eelarveseisund on kindel ja eelarvestrateegia on näide stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas olevast rahanduspoliitikast. Eelarveülejäägi kavandatud vähendamisel majanduslikult soodsal 2007. aastal võib siiski olla protsükliline mõju rahanduspoliitikale ja võib suurendada olemasolevat maksebilansi puudujääki.

Arvestades eespool esitatud hinnangut, kutsutakse Bulgaariat üles:

i) saavutama 2007. aastal kavandatust suurem eelarveülejääk ja säilitama seejärel kindla eelarveseisundi, et tugevdada makromajanduslikku stabiilsust ja piirata suurt maksebilansi puudujääki;

ii) täiendavalt tõhustama riiklikke kulutusi, eelkõige tervishoiusüsteemi reformimise kaudu.

Põhiliste makromajanduslike ja eelarveliste prognooside võrdlus 1

2 Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe põhjal. |

3Tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal (nagu eelmistes ridades), v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. |

4 Programmiga ei ole ette nähtud ühekordseid ega muid ajutisi meetmeid. |

5 Komisjoni talituste 2006. aasta sügise prognoosiga ei ole ette nähtud ühekordseid ega muid ajutisi meetmeid. |

6Vastavalt prognoositud potentsiaalsele kasvule, mis on hinnanguliselt 5,8%, 6,3%, 6,4% ja 6,7% vastavalt aastatel 2005–2008. |

[1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Kõik käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm.

[2] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus (12.10.2006, KOM(2006) 574), ning Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat (2006) „Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus“, European Economy nr 4/2006.

[3] „Täpsustused stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kohta ning suunised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta“, mille on kinnitanud majandus- ja rahandusministrite nõukogu, 11.10.2005.

[4] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Käesolevas tekstis osutatud dokumendid asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm.

[5] Eelkõige ei ole esitatud töötunde käsitlevaid tööturuandmeid ja teatavat teavet pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta.