52007SC0072

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.1.2007

SEK(2007) 72 lõplik

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikega 3 Slovakkia ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2006–2009

(esitanud komisjon)

SELETUSKIRI

üldine taust

1. juulil 1998 jõustunud stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil muuta valitsemissektori rahalised vahendid usaldusväärseks, mis on hindade stabiilsuse ning uute töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku kasvu tingimuste tugevdamise vahend. Pakti 2005. aasta reformimisel tunnistati pakti kasulikkust eelarvedistsipliinis kehtestamisel, kuid püüti tugevdada selle tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] mis moodustab osa paktist, on sätestatud, et liikmesriigid peavad nõukogule ja komisjonile esitama stabiilsus- või lähenemisprogrammi ning nende iga-aastased ajakohastatud versioonid (liikmesriigid, kus on kasutusele võetud ühisraha, esitavad (ajakohastatud) stabiilsusprogrammid ning liikmesriigid, kus ei ole ühisraha veel kasutusele võetud, esitavad (ajakohastatud) lähenemisprogrammid). Slovakkia esimene lähenemisprogramm esitati 2004. aasta mais. Vastavalt määrusele esitas nõukogu 5. juulil 2004 arvamuse komisjoni soovituse alusel ning pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega. Vastavalt samale menetlusele peab komisjon ajakohastatud stabiilsus- ja lähenemisprogramme hindama, majandus- ja rahanduskomitee neid kontrollima, samas kui nõukogul on õigus neid kontrollida.

Ajakohastatud programmi hindamise taust

Komisjon on vaadanud läbi Slovakkia 1. detsembril 2006. aastal esitatud lähenemisprogrammi viimase versiooni, ning on vastu võtnud soovituse nõukogu arvamuse kohta selles küsimuses (vt tabel hinnangus käsitletud põhipunktide kohta).

Asjaolud, mille põhjal on hinnatud eelarvestrateegiat ajakohastatud stabiilsusprogrammi raames, on kokkuvõtlikult järgmised:

1. viimase kümne aasta majandus- ja eelarvetulemused

2. riigi eelarveseisund stabiilsuse- ja kasvu pakti ennetavate sätete alusel (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus)

3. viimane hinnang riigi eelarve seisundile stabiilsuse- ja kasvupakti ennetavate sätete alusel (kokkuvõte nõukogu arvamusest eelmise ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta) ja

4. komisjoni hinnang 2006. aasta oktoobri riiklikule reformiprogrammile.

Majandus- ja eelarvetulemused viimastel aastatel

Slovakkia majandus on viimase kümne aasta jooksul tugevalt kasvanud. Samas ei ole olukord tööjõuturul ega piirkondlik ebavõrdsus paranenud. Kuigi olukord tööjõuturul hakkas 2005. aastal lõpuks paranema, jäi 54,2%-line tööhõive määr siiski kaugelt alla Lissaboni strateegias eesmärgiks seatud 70% taset. Töötuse määra osas oli Slovakkia 2005. aastal 16,3%ga Euroopas teisel kohal ning tööpuudus oli eriti suur noorte inimeste hulgas. Piirkondlik ebavõrdsus ei ole veel vähenenud. Energiahinnad mõjutavad jätkuvalt Slovakkia THHI inflatsiooni, mis võib ohustada riigi ja euroala inflatsiooni ühtlustamist, võttes eriti arvesse ebakindlust naftahindade arengus. Tänu alates 2005. aastast elluviidavale pensionireformile on elanikkonna vananemisega seotud surve rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele vähenenud.

Slovakkia ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus

Nõukogu võttis 5. juulil 2004 vastu otsuse, mille kohaselt oli Slovakkias ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt artikli 104 lõikele 6. Samal ajal saatis nõukogu artikli 104 lõike 7 alusel soovituse, mille kohaselt tuli ülemäärane eelarvepuudujääk korrigeerida 2007. aastaks. Slovakkial soovitati eelkõige astuda tõhusaid samme 5. novembriks 2004, et saavutada 2005. aastaks kavandatud puudujääk, rakendada jõuliselt 2004. aasta mai programmiga ettenähtud meetmed ja kiirendada eelarve tasakaalustamist juhul, kui rakendatud struktuurireformidega kaasnes programmis oodatust suurem kasv, suunates oodatust kõrgemad tulud eelarvepuudujäägi kiiremaks vähendamiseks.

Sel hetkel olemasoleva teabe ja 2005. aasta eelarves kirjeldatud meetmete alusel järeldati komisjoni 22. detsembri 2004. aasta teatises, et vastuseks artikli 104 lõike 7 alusel antud nõukogu soovitusele korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2007. aastaks, oli Slovakkia valitsus 5. novembriks määratud tähtajaks astunud tõhusaid samme, et saavutada kavandatud eelarvepuudujääk.

Nõukogu arvamuses antav hinnang eelmisele programmile

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006. aastal vastu arvamuse lähenemisprogrammi eelmise versiooni kohta, mis hõlmas ajavahemikku 2005–2008. Nõukogu oli arvamusel, et „programm järgib artikli 104 lõike 7 kohaselt antud nõukogu soovitustega ettenähtud kava.” Nõukogu kutsus Slovakkiat üles „(i) tugevdama tugeva kasvutulemuse ja väljavaadete kontekstis eelarve struktuurseteks muutusteks tehtavaid pingutusi, et kiirendada keskpika perioodi eesmärgi saavutamist; ning (ii) muutma keskpika perioodi kulude ülemmäärad keskvalitsuse jaoks siduvamaks”.

Komisjoni hinnang 2006. aasta oktoobri riiklikule reformiprogrammile

Slovakkia riikliku reformiprogrammi rakendusaruanne esitati 13. oktoobril 2006 majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kontekstis. Slovakkia riiklikus reformiprogrammis määratletakse põhiliste väljakutsete/prioriteetidena: infoühiskonna arendamine; uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suurendamine; ettevõtluskeskkonna parandamine; hariduse parandamine ja tööhõive tõstmine.

Komisjoni hinnangus kõnealuse programmi kohta (võeti vastu 2006. aasta detsembri arenguaruande[2] osana) märgiti, et Slovakkia teeb riikliku reformiprogrammi rakendamisel edusamme.. Sellegipoolest on säilinud olulised väljakutsed ja vajadus täiendavate meetmete järele, eriti mikromajanduse ja tööhõive valdkonnas.

Tuvastatud tugevusi ja nõrkusi arvesse võttes soovitati Slovakkial astuda samme järgnevates valdkondades: uurimis- ja arendustegevus ning innovatsioon, elukestev õpe ja haridusreform ning aktiivsed tööturupoliitikad kõige haavatavamate elanikkonnarühmade jaoks.

Hinnangus käsitletud põhipunktid Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 1 (stabiilsusprogrammid) ja artikli 9 lõikele 1 (lähenemisprogrammid) käsitletakse hinnangus järgmisi teemasid: kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud; kas liikmesriigi esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärk ning sellele suunatud kohandamiskava on asjakohased; kas kõnealuse kohandamiskava järgimiseks võetud ja/või kavandatud meetmed on keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks kõnealusel ajavahemikul piisavad; kas keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskava hindamisel on majanduse tõusuaegadel kohandamine suurem ja langusaegadel väiksem ning kas euroala ja vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalevate liikmesriikide puhul on liikmesriik oma keskpika perioodi eesmärgi saavutamisel seadnud sihiks, et eelarve tsükliliselt kohandatud tasakaal paraneb (ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) 0,5% SKTst aastas; keskpika perioodi eesmärgile suunatud kohandamiskava kindlaksmääramisel (liikmesriikide puhul, kes ei ole seda veel saavutanud) või keskpika perioodi eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel (liikmesriikide puhul, kes on selle saavutanud) peamiste struktuurireformide rakendamist, millel on pikaajaline kokkuhoidu soodustav mõju (sh võimalikku majanduskasvu suurendades) ning seega tõestatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele (tingimusel et säilitatakse asjakohane kindlusvaru kontrollväärtuse 3% SKTst suhtes ning et eelarveseisund peaks programmiperioodi jooksul taastuma keskpika perioodi eesmärgini), kusjuures eritähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis hõlmab kohustuslikku täielikult finantseeritavat pensionisammast; kas liikmesriigi majanduspoliitika on kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega. Programmi makromajanduslike prognooside usaldusväärsust hinnatakse komisjoni talituste koostatud 2006. aasta sügise majandusprognoosi põhjal, kasutades ka potentsiaalse SKT ja tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu ühiselt kokku lepitud hindamismetoodikat. Majanduspoliitika üldsuunistele vastavust hinnatakse 2005.–2008. aasta integreeritud suunistes sisalduvate riigi rahanduse valdkonnas vastuvõetud majanduspoliitika üldsuuniste põhjal. Hinnangus vaadeldakse ka: võla suhte arengut ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse väljavaateid, millele tuleks stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise parandamise kohta esitatud nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruande kohaselt pöörata „eelarveseisundi järelevalves piisavat tähelepanu“. Komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatises sätestatakse lähenemine pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamiseks;[3] majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames liikmesriikide esitatud riikliku reformikavaga integreerituse taset. 7. juunil 2005. aastal Euroopa Ülemkogule saadetud kaaskirjas majanduspoliitika üldsuuniste kohta aastateks 2005–2008 märkis majandus- ja rahandusministrite nõukogu, et riiklikud reformikavad peaksid olema kooskõlas stabiilsus- ja lähenemisprogrammidega. vastavust tegevusjuhendile,[4] milles on muu hulgas ette nähtud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ühtne ülesehitus ja andmetabelid. |

- Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997 määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikega 3 Slovakkia ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2006–-2009

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[5], eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE.

5. [27. veebruaril 2007] vaatas nõukogu läbi Slovakkia ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

6. Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et reaalne SKT kasv suureneb 6,6 %-lt SKTst 2006. aastal 7,1 %-le SKTst 2007. aastal ning langeb siis 5,5%le ja 5,1%le vastavalt 2008. ja 2009. aastal. Olemasoleva teabe põhjal näib, et kõnealune stsenaarium kajastab ettevaatlikke kasvuprognoose 2006. aasta suhtes ning usaldusväärseid kasvuprognoose ülejäänud programmiperioodi osas. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

7. Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsussektori eelarve puudujäägiks 2006. aastal 3,4% SKTst, võrreldes ajakohastatud lähenemisprogrammi eelmises versioonis seatud eesmärgiga 4,2% SKTst. Parema tulemuse põhjuseks on oodatust palju tugevam SKT ja tööhõive kasv ning madalamad intressikulud ja pensionireformi kulud. Samas kulutati osa üllatuslikust kasvust tulenevaid täiendavaid tulusid ära, mitte ei kasutatud eelarvepuudujäägi vähendamise kiirendamiseks.

8. Nagu eelmises ajakohastatud versioonis, on uuendatud programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia peamiseks eesmärgiks saavutada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2010. aastaks, saavutades eelkõige struktuurse tasakaalu osas (st tsükliliselt kohandatud tasakaal miinus ühekordsed ja muud ajutised meetmed) eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgiks -0,9% SKTst.. Vastavalt programmile peaks põhipuudujääk järkjärgult vähenema 3,7%-lt SKTst 2006. aastal 1,9%-le SKTst 2009. aastal ning esmane puudujääk 1,9%-lt SKTlt 2006. aastal 0,2%-le SKTst 2009. aastal. Prognoositud eelarve stabiliseerimine põhineb kulutuste piiramisel nii jooksvate kui ka kapitalikulude osas (kulude suhe väheneb ligikaudu 3,25 protsendipunkti võrra SKTst), mille positiivne mõju ei ole tänu tulude suhte väiksema vähenemise tõttu (1,5 protsendipunkti võrra) täielikult neutraliseeritud. Võrreldes eelmise ajakohastatud versiooniga kinnitatakse uuendatud programmis soodsamat makromajandusliku stsenaariumit arvesse võttes kavandatud kohandamist. .

9. Üldiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal, peaks kavakohaselt paranema ligikaudu -3,5%-lt SKTst 2006. aastal programmiperioodi lõpuks ligikaudu -2,5%ni SKTst 2009. aastal. Nagu eelmises ajakohastatud versioonis, on programmis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk saavutada struktuurne puudujääk alla 1% SKTst, mida ei soovita programmiga saavutada programmiperioodi jooksul vaid 2010. aastaks. Kuna keskpika perioodi eesmärk on alammäärast ambitsioonikam (hinnanguline puudujääk ligikaudu 2% SKTst), peaks selle täitmisega kaasnema ka kindlusvaru tagamine ülemäärase puudujäägi tekkimise puhuks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning peegeldab nõuetekohaselt võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

10. Eelarveprognooside ohud programmis paistavad olevat üldiselt tasakaalus. Makromajanduslikust stsenaariumist tulenevad ohud on üldiselt neutraalsed, samas kui maksuprognoosid paistavad põhinevat ettevaatlikel eeldustel. Programmiga kavandatud eelarve stabiliseerimine põhineb suuresti kulude piiramisel, kuid programm ei anna piisavalt teavet seda toetavate meetmete kohta (pärast 2007. aastat), samuti puudub seal siduv keskpika perioodi kulude raamistik. Teisest küljest on Slovakkia saavutanud viimastel aastatel häid tulemusi, kuigi eelarve-eesmärkide saavutamist toetas oodatust kõrgem majanduskasv ja oodatust madalam ELi vahendite kasutamine.

11. Riski hindamise vaatekohast on programmi eelarvepõhimõtted üldiselt kooskõlas nõukogu soovitusega korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2007. aastaks. Võttes arvesse soodsamaid kasvuprognoose ja majanduskeskkonda tuleks kohandamiskavas eelarve struktuurset tasakaalu kohandamisperioodil siiski tugevdada. Järgnevatel aastatel ei näi programmi eelarvepõhimõtted tagavat piisavat stabiilsusvaru tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral, ei ületataks puudujäägi läve 3% SKTst. Lisaks paistab see olevat ebapiisav programmiga ette nähtud keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks 2010. aastaks. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele järgnevatel aastatel tuleks tugevdada programmiga ette nähtud keskpika perioodi eesmärgi suunas liikumise kiirust, et see oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, kus on sätestatud, et euroala ja ERM II liimesriikide puhul tuleb struktuurset tasakaalu parandada 0,5% võrra SKTst (kontrollnäitaja) ning kohandamine peab majanduslikult headel aegadel olema suurem. 2007. ja 2009. aasta vahel, kui on oodata majanduslikult häid aegu, eeldatakse struktuurse tasakaalu paranemist ligikaudu 0,75%ni SKTst.

12. Valitsuse koguvõlg on 2006. aastal hinnanguliselt 33,1% SKTst, mis on oluliselt madalam asutamislepingus sätestatud 60%lisest kontrollväärtusest. Programmiga nähakse ette, et võlasuhe väheneb programmiperioodi jooksul 3,4 protsendipunkti võrra.

13. Vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Slovakkias madalam kui ELis keskmiselt, kusjuures pensionikulud, mida mõjutas hiljutine pensionireform, tõusid vähem kui paljudes teistes riikides. Esialgne eelarveseisundiga kaasneb rahanduse jätkusuutlikule ohtusid isegi ilma rahvastiku vananemise pikaajalist mõju eelarvele arvesse võtmata. Rahanduse stabiliseerimine aitaks seetõttu kaasa rahanduse jätkusuutlikkust ohustavate riskide vähendamisele. Üldiselt paistab Slovakkia rahanduse jätkusuutlikkus olevat keskmiselt ohustatud.

14. Lähenemisprogramm ei hõlma kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi 2006. aasta oktoobri rakendusaruande mõju kohta keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Siiski pakub see veidi teavet riikliku reformiprogrammiga kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või -säästude kohta ning selle eelarveprognoosid paistavad arvestavat riiklikus reformiprogrammiga ettenähtud meetmete mõju rahandusele. Lähenemisprogrammiga kavandatud meetmed rahanduse valdkonnas ei näi olevat täielikult kooskõlas riikliku reformiprogrammiga ettenähtud meetmetega. Välja arvatud hariduse valdkond erinevad programmis esitatud kulude prioriteedid riiklikus reformiprogrammis määratletud väljakutsetest. Lisaks ei ole 2007. aasta eelarves ega lähenemisprogrammis kajastatud riiklikus reformiprogrammiga ettenätud olulist toetust haridusele.

15. Programmi eelarvestrateegia on üldiselt kooskõlas 2005.–2008. aasta integreeritud suunistes esitatud majanduspoliitika üldsuunistega.

16. Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhises määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest.[6]

Üldine järeldus on, et programm on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise eesmärgiga 2007. aastaks, kuid selles kavandatud edusammud keskpika perioodi eesmärkide saavutamiseks hiljem on piiratud.

Arvestades ülaltoodud hinnangut ning kooskõlas artikli 104 lõikega 7 5. juulil 2004 antud soovitust, kutsutakse Slovakkiat üles:

i) kasutama ära tugevaid kasvuprognoose struktuurse kohandamise tugevdamiseks, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2007. aastal suurema varuga ning kiirendada edusamme keskpika perioodi eesmärkide suunas; ning

ii) muutma keskpika perioodi kulutuste ülemmäär keskvalitsuse jaoks siduvamaks.

Põhiliste makromajanduslike ja eelarveliste prognooside võrdlus

2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 |

Tegelik SKT (muutuse %) | LP dets 2006 | 6.1 | 6.6 | 7.1 | 5.5 | 5.1 |

KOM nov 2006 | 6.0 | 6.7 | 7.2 | 5.7 | Puudub |

LP dets 2005 | 5.1 | 5.4 | 6.1 | 5.6 | Puudub |

THHI inflatsioon (%) | LP dets 2006 | 2.8 | 4.4 | 3.1 | 2.0 | 2.4 |

KOM nov 2006 | 2.8 | 4.5 | 3.4 | 2.5 | Puudub |

LP dets 2005 | 2.2 | 1.5 | 2.2 | 2.5 | Puudub |

SKT lõhe (% potentsiaalsest SKTst) | LP dets 20061 | -2.2 | -0.9 | 1.0 | 1.6 | 1.9 |

KOM nov 20065 | -2.0 | -0.7 | 1.1 | 1.6 | Puudub |

LP dets 20051 | -1.6 | -1.1 | 0.1 | 0.8 | Puudub |

Valitsussektori eelarve tasakaall6 (% SKTst) | LP dets 2006 | -3.1 | -3.7 | -2.9 | -2.4 | -1.9 |

KOM nov 2006 | -3.1 | -3.4 | -3.0 | -2.9 | Puudub |

LP dets 2005 | -4.9 | -4.2 | -3.0 | -2.7 | Puudub |

Esmane tasakaal6 (% SKTst) | LP dets 2006 | -1.4 | -1.9 | -0.9 | -0.6 | -0.2 |

KOM nov 2006 | -1.4 | -1.7 | -1.1 | -0.9 | Puudub |

LP dets 2005 | -3.1 | -2.3 | -1.1 | -0.8 | Puudub |

Tsükliliselt kohandatud tasakaal6 (% SKTst) | LP dets 20061 | -2.4 | -3.4 | -3.2 | -2.9 | -2.5 |

KOM nov 2006 | -2.5 | -3.2 | -3.3 | -3.3 | Puudub |

LP dets 20051 | -4.4 | -3.9 | -3.0 | -2.9 | Puudub |

Struktuurne tasakaal2 (% SKTst) | LP dets 20063 | -1.6 | -3.5 | -3.2 | -2.9 | -2.5 |

KOM nov 200644 | -1.7 | -3.3 | -3.3 | -3.3 | Puudub |

LP dets 2005 | -3.6 | -3.9 | -3.1 | -2.9 | Puudub |

Valitsussektori koguvõlg6 (% SKTst) | LP dets 2006 | 34.5 | 33.1 | 31.8 | 31.0 | 29.7 |

KOM nov 2006 | 34.5 | 33.0 | 31.6 | 31.0 | Puudub |

LP dets 2005 | 33.7 | 35.5 | 35.2 | 36.2 | Puudub |

Märkused: 1 Komisjoni talituste arvutused programmis esitatud teabe põhjal. 2 Tsükliliselt kohandatud tasakaal (nagu eelmistel ridadel) välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed. 3 Programmi ühekordsed ja muud ajutised meetmed (0,8% SKTst 2005. aastal, suurendab puudujääki; 0,1% SKTst 2006. aastal, vähendab puudujääki). 3 Programmi ühekordsed ja muud ajutised meetmed komisjoni talituste 2006. aasta sügise prognoosi kohaselt (0,9% SKTst 2005. aastal, suurendab puudujääki; 0,1% SKTst 2006. aastal, vähendab puudujääki). 5 Põhineb hinnangulisel potentsiaalsel 5,2%, 5,3%, 5,3% ja 5,3%lisel kasvul vastavalt aastatel 2005-2008. 6 Alates oktoobrist 2006 on Slovakkia rakendanud Eurostati 2. märtsi 2004 otsust teise samba pensioniskeemide liigitamise kohta. Eelmise ajakohastatud versioonis esitatud üldiseid valitsussektori andmeid on kohandatud vastavalt, et lihtsustada võrdlust uue ajakohastatud versiooni ja komisjoni talituste 2006. aasta sügise prognoosiga. Allikas: Lähenemisprogramm (LP), komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused |

[1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Kõik käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad veebilehel: http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en,htm

[2] Komisjoni teatis kevadisele Euroopa Ülemkogule, „Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia rakendamine – Tulemuste aasta”, 12.12.2006, KOM(2006)816.

[3] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus (12.10.2006, KOM(2006)574 (lõplik)), ning Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat (2006) „Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus” (European Economy nr 4/2006).

[4] „Täpsustused stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kohta ning suunised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide vormi ja sisu kohta”, mille on kinnitanud majandus- ja rahandusministrite nõukogu, 11.10.2005.

[5] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrus, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Kõik selles dokumendis viidatud dokumendid on toodud järgneval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

[6] Eelkõige ei ole esitatud andmeid valitsuse üldkulude kohta funktsioonide kaupa 2009. aastaks.