52007SC0015

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.1.2007

SEK(2007)15

KOMISJONI TALITLUSTE TÖÖDOKUMENT Saatedokument

EUROOPA KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE DIREKTIIVI 2000/53/EÜ (KASUTUSELT KÕRVALDATUD SÕIDUKITE KOHTA) ARTIKLI 7 LÕIKE 2 PUNKTIS b LOETLETUD EESMÄRKIDE KOHTA

Mõjuhinnangu kokkuvõte [KOM(2007)5 lõplik] [SEK(2007)14]

Sissejuhatus

Sajandivahetusel võeti ringlusse umbes 75% kasutuselt kõrvaldatud sõidukitest ning jäätmed ladestati peamiselt prügilatesse.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta)[1] eesmärk on muu hulgas suurendada nende jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist. Esimesed eesmärgid, millega nähakse ette jäätmete 85% taaskasutamine ja 80% ringlussevõtt, on püstitatud 2006. aastaks, kuid teave nende saavutamise kohta on piiratud ning kinnituse saab alles liikmesriikide rakendusaruannetest, mis tuleb esitada 2008. aasta juuniks. Kõnealuse direktiivi artiklis 7 on esitatud ka ringlussevõtu ja taaskasutamisega seotud eesmärgid, mis tuleb saavutada 2015. aastaks, so 95% taaskasutamist ja 85% ringlussevõttu („2015. aasta eesmärgid”).

Kõnealuse direktiiviga on ette nähtud, et komisjon peaks hindama vajadust muuta 2015. aasta eesmärke, pidades silmas sõidukite materjalide alaseid uuendusi ja muid sõidukitega seotud asjakohaseid keskkonnaküsimusi ning esitama oma kokkuvõtte aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Käesolevas dokumendis esitatakse kokkuvõtlikult 2015. aastaks kavandatud erinevate töötlemisega seotud eesmärkide mõju hindamine. Dokument on koostatud vastavalt komisjoni suunistele (SEK 791/2).

Praegune olukord ja tavad

Kõnealuses direktiivis on sätestatud, et pärast kogumist kasutuselt kõrvaldatud sõidukid puhastatakse ja osaliselt demonteeritakse ringlussevõtu eesmärgil. Seejärel need purustatakse koos elektritarvete jäätmetega. 75% purustatud materjalist on metallipuru, mis võetakse ringlusse, ning 25% on purustusjäätmed, mis tänapäeval peamiselt ladestatakse ja millest väike osa põletatakse. Tänu jäätmetöötluse tehnoloogia arengule on viimasel ajal hakatud üha suuremat osa sellest taaskasutama.

Kõnealuses direktiivis 2015. aastaks püstitatud eesmärgid tähendavad 2006. aasta tasemega võrreldes kasutuselt kõrvaldatud sõidukite 5% suuremat ringlussevõttu ja 10% suuremat taaskasutamist, mis vähendab ka jäätmete (peamiselt plastide) ladestamist rohkem kui poole võrra.

Kuna sõiduki keskmine kasutusaeg on 12–15 aastat, on 2015. aasta paiku jäätmeteks muutuvad sõidukid olnud teedel alates 2002. aastast. Seega on teada nende omadused, näiteks kaal ja materjalid. See on üks põhjustest, miks kõnealuse direktiivi 2015. aasta eesmärgid ei mõjuta sõidukite konstruktsiooni. Nendest sõidukitest tekib 2015. aastaks umbes 14 miljonit tonni jäätmeid aastas (praegu 10 miljonit tonni), millest suurem osa on väärtuslikud teisesed materjalid.[2]

2015. aastaks tõuseb kasutuselt kõrvaldatud sõidukitest saadud purustusjäätmete kogus ligikaudu 3,5 miljoni tonnini aastas. Kui jätkuks praegune praktika, läheks see peamiselt ladestamisele, põhjustaks märkimisväärseid keskkonnaprobleeme ja tooks ELi majandusele kahju ligikaudu 2,5 miljonit tonni aastas taaskasutatavate jäätmete näol, mida võiks kasutada energia impordi ja toorainete asemel. Seetõttu võiks purustusjäätmete ringlussevõtt ja taaskasutamine kaasa aidata keskkonnamõjude vähendamisele loodusvarade kasutamisel.

Mõju hindamisel kasutatud lähenemine

Käesolevas mõju hindamises käsitletakse järgmiste eesmärkide mõju, nii nagu need oleksid praegu kehtestatud 2015. aastaks:

Võimalus | Näide |

Ringlussevõtt | Taaskasutamine |

Poliitika ei muutu (põhialus) | 85% | 95% |

Ringlussevõtu eesmärki vähendatakse | 80% | 95% |

Taaskasutamise eesmärki vähendatakse | 85% | 90%* |

Nii ringlussevõtu kui taaskasutamise eesmärki vähendatakse | 80%* | 85%* |

* võimaliku eesmärgi näide

Käesolevas hinnangus võetakse arvesse, et praegu järgitavad tavad, kasutatusel olevad turud ja tehnoloogia muutub 2015. aastaks ning valitud võimalused mõjutavad neid muutusi. Prognooside aluseks on 2006. aastal levinud tavad ja tingimused, kuid 2015. aasta eesmärkide püstitamisel on vaja arvesse võtta pigem 2015. aasta kui praegust olukorda maailmas.

Kuna tehnoloogia areng sõltub täna püstitatud eesmärkidest, on poliitikal ülisuur mõju jäätmetöötluse tehnoloogia arengule 2015. aastani ja pärast seda. Tehnoloogia arengu tase on üheks peamiseks eesmärkide saavutamisega seotud tulusid ja kulusid määravaks teguriks. Tuleviku ennustamine on seega vajalik, kuid ka ebamäärane. Mõju hindamise aruanne kirjeldab seda ebamäärasust, kaaludes poliitilistele eesmärkidele reageerimist nii kõrge kui ka madala innovatsiooni taseme juures.

Peamine muudatus kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemise praeguses meetodis peaks tulenema uuest purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogiast, millega eraldatakse materjalipuru purustusjäämetest, mida saab seejärel edasi töödelda. Selle tulemusena saaks teatavaid materjale ladestamise asemel taaskasutada ja ringlusse võtta.

Hiljuti töötati välja kõrgetasemeline purustatud materjalide eraldamise tehnoloogia, mille abil sorteeritakse purustusjäätmetes sisalduvaid materjale. Suurim probleem kasutuselt kõrvaldatud sõidukite käitlemisel on, et need tehnoloogiad ei ole praegu kaubanduslikult arenenud ja turul levinud ning nende levikut aeglustavad teatavad piirangud.

Mõju hindamise käigus tehtud peamised järeldused

Tehnoloogia areng

Tänapäeval takistavad mitmed turuprobleemid purustusjäätmete järeltöötlemise kõrgetasemeliste tehnoloogiate arengut ja levikut ELis; seda mõjutab ka jätkuv määramatus seoses kasutuselt kõrvaldatud sõidukitele tulevikus seatavate eesmärkidega. Praegu kehtivate 2015. aasta eesmärkide säilitamine võib neid turuprobleeme leevendada, luues neile tehnoloogiatele turge ning aidates seega kaasa olemasolevate ja väljatöötatavate tehnoloogiate levikule. See tõhustaks loodusvarade kasutamist, aidates kaasa suurema hulga kasutuselt kõrvaldatud sõidukitest ja elektritarvete jäätmetest pärit plastide ringlussevõtule, kvaliteetsemate teiseste materjalide tootmisele ning nende pakkumisele madalamate hindadega kui neid asendavatel materjalidel. Isegi tehnoloogia aeglase arengu puhul pakuvad parimad olemasolevad tehnoloogiad majanduslikke eeliseid, võrreldes olemasoleva praktikaga. Tulevikus need eelised tõenäoliselt suurenevad tunduvalt, kuna uute tehnoloogiate hind järgib tüüpilist vähenemise tendentsi.

Tehnoloogia arengutempo sõltub eesmärkide tasemest. 2015. aasta eesmärkide saavutamiseks jääb seitse aastat turustamiseks ja edasiseks teadus- ja arendustegevuseks ning kaks aastat tehnoloogiate rakendamiseks.

Purustusjäätmete töötlemisega seotud teadus- ja arendustegevuse toetamine võib muuta ELi suure potentsiaaliga tehnoloogiaturu maailma liidriks ja tugevdada tema positsiooni tehnoloogia eksportijana .

2015. aasta eesmärkide keskkonnamõju

Erinevused kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemise keskkonnamõjudes sõltuvad sellest, kuidas autode plaste käideldakse, sest ringlussevõtu ja taaskasutamise keskkonnamõjud on erinevad. Seepärast on eesmärkide mõju kindlaksmääramisel vaja arvesse võtta erinevaid käitlusviise. Plastide ringlussevõtt toob keskkonnatulu üksnes siis, kui purustusjäätmete sorteerimise ja ringlussevõtu protsess tekitab vähem keskkonnamõjusid kui plastide tootmine toorainest. Plastide taaskasutamise suhtelised keskkonnamõjud sõltuvad taaskasutamise meetodist, plasti liigist ning loodusvaradest, mida asendatakse. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite plastosade mõju keskkonnale oleneb vaigust. Mõju hindamiseks kasutati polüproüleeni (näiteks polüprolüleenist/etüleenpropüleendieenkautšukist (EPDM) kaitseraud), sest seda võetakse tõenäoliselt kõige enam ringlusse ning selle keskkonnamõjud on üldjoontes sarnased muude polümeeride keskkonnamõjudega.

Kõige olulisemad keskkonnatulud saadakse eraldatud plastpuru ringlussevõtust, mis moodustab 2–7% kasutuselt kõrvaldatud sõiduki kaalust. Ringlussevõetava plastiku kogus sõltub valitud eesmärkidest: mida kõrgemad on eesmärgid, seda tõenäolisem on, et ringlusse võetakse rohkem plaste ja seda suurem on keskkonnatulu. ELi jaoks tähendaks see hinnanguliselt 980 000 tonni CO2-ekvivalendi säästmist aastas. Plastide suureneva ringlussevõtu tulemuseks oleks ka fotokeemilise oksüdatsiooni, õhu happesuse kasvu, vee eutrofeerumise ning tekkivate jäätmete vähenemine. Samal ajal võiks suurem taaskasutamine vähendada süsinikdioksiidi heiteid rohkem kui 200 000 tonni CO2-ekvivalendi võrra aastas peamiselt muude kütuste asendamise teel plastidega. 85% ringlussevõtu tase parandab ka kõikide metallide ringlussevõttu ning see toob selget keskkonna- ja majandustulu.

Nagu liikmesriikide kogemus on näidanud, saab 80% ringlussevõtu eesmärki saavutada ilma uute tehnoloogiate kasutamiseta, kui suurendada suurte plastide, klaaside ja rehvide demonteerimist. Ringlussevõtu eesmärgi vähendamine võimaldab enam taaskasutamist ja põletamist ringlussevõtu asemel, millel on mõju keskkonnatulule. Pealegi pärsiks 85% eesmärgi vähendamine oluliselt ökoloogiliselt tõhusate tehnoloogiate arengut, võttes tehnoloogia arengult stiimulid ja suurendades ettevõtete riske teadus- ja arendustegevuse investeeringute planeerimisel.

Madalama taaskasutamise eesmärgi püstitamine (nt 90%) ning 85% ringlussevõtu eesmärgi säilitamine suurendaks plastide ladestamist ja suurendaks kasvuhoonegaase. Ühtlasi vähendaks eesmärkide asendamine ladestamise keeluga märkimisväärselt ringlussevõtu suurenemisega saadavat majanduslikku ja keskkonnatulu. 85% ringlussevõtu ja 95% taaskasutamise eesmärgi säilitamisega kaasneb rohkem puhast keskkonnatulu kui mis tahes muu võimalusega .

2015. aasta eesmärkide majanduslikud mõjud

Erinevate eesmärkide kulud ja tulud sõltuvad tehnoloogia arengu tasemest 2015. aastal. Seetõttu tuleb eri võimaluste hinnangulisi majanduslikke mõjusid kirjeldada vahemike kaupa esitades. Kõrge innovatsiooni taseme korral võib kasutuselt kõrvaldatud sõiduki töötlemise puhas lisandväärtus olla 120 ja 90 euro vahel. Seega oleks kasutuselt kõrvaldatud sõidukite arvu prognoositavat kasvu arvesse võttes nende töötlemisprotsessi maksimaalne koguväärtus 2015. aastaks ligikaudu 1,6 miljardit eurot aastas. Kui tehnoloogia arengut ei toimuks, teeks see 55–80 eurot ühe kasutuselt kõrvaldatud sõiduki kohta.

Olenevalt tehnoloogia arengu tasemest kaotaks 80% ringlussevõtu eesmärgi korral kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemisahel puhtalt kuni 1,1 miljardit eurot aastas.

Madalam taaskasutamise eesmärk kui praegu kehtiv 95% mõjutaks majanduskulusid üksnes juhul, kui ladestamishinnad on madalad. Praegusi suundumusi kajastavate kõrgete ladestamishindade korral ei oleks taaskasutamise eesmärgi vähendamisel majanduslikku mõju. Üldiselt toob kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemine praeguste 85% ringlussevõtu ja 95% taaskasutamise eesmärgi kohaselt väga suurt puhast majandustulu.

Muud mõjud

Kõikide eesmärkide korral jääb teabe esitamise nõude täitmise halduskoormus tõenäoliselt samaks, sest 2006. aasta tasemega seotud teabe esitamise nõuded oleksid sarnased 2015. aasta nõuetega.

Eesmärkide muutmisel ei ole tõenäoliselt olulisi sotsiaalseid mõjusid.

Sidusrühmade esitatud alternatiivsete võimaluste mõjud

Sidusrühmad tegid ettepaneku kaaluda eesmärkide asendamist prügilasse ladestamise keeluga või vähemalt kaotada ringlussevõtuga seotud vahe-eesmärk.

Mis tahes eesmärgid, mis oleksid madalamad praegu 2015. aastaks püstitatud eesmärkidest, vähendaksid potentsiaalset keskkonna- ja majandustulu. Ladestamise keelul ja ladestamise vähendamisega seotud eesmärkidel on sarnane mõju taaskasutamise eesmärkidega, suunates jäätmevood prügilatest eemale. Neid peab aga vaatlema seoses sellega, milliste jäätmekorralduse võimalustega koos kasutades tooksid nad suurimat keskkonnatulu.

Mõjutatud sidusrühmad

Sidusrühmad, keda erinevad võimalused otseselt mõjutavad, on ELi jäätmekäitlustööstus, jäätmetöötlemistehnoloogia tarnijad ja potentsiaalselt ka tarbijad. Mõjud autotööstusele tunduvad vähem olulised, vähemalt niikaua kui eesmärgid ei mõjuta sõidukite konstruktsiooni. Kõrgematel eesmärkidel on suurem mõju liikmesriikidele, kus tekib enamus kasutuselt kõrvaldatud sõidukite jäätmetest.

Kokkuvõte

Praegu kehtivate 2015. aastaks püstitatud eesmärkide abil saavutatakse kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi eesmärgid, kaasa arvatud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite jäätmete ladestamise vähenemine, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemise keskkonnamõju paranemine ning suurenev innovatsioon jäätmekäitlustehnoloogiate vallas. Ükskõik kumma eesmärgi potentsiaalne vähendamine suurendaks nii majanduslikke kui ka keskkonnakulusid.

Kuna kõik hinnangud, mis käsitlevad mõjusid järgmise üheksa aasta jooksul, on ebamäärased ja nõuavad oletuste tegemist, teeb komisjon järelduse, et 85% korduvkasutuse/ringlussevõtu ja 95% korduvkasutuse/taaskasutamise eesmärgid on praegu optimaalsed nii keskkonnakaitsealaste kui ka majanduslike tulemuste osas ning peaksid jääma kehtima, et tagada investeerimiskindlus majanduslikult tasuvamatesse ja keskkonnasõbralikesse jäätmetöötlemistehnoloogiatesse.

[1] Direktiiv 2000/53/EÜ, EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34.

[2] Direktiiviga 2000/53/EÜ hõlmatud sõidukite keskmine kaal on suurenemas ning andmed kasutuselt kõrvaldatud sõidukite tegeliku kaalu kohta erinevad. Käesolevas aruandes on kasutuselt kõrvaldatud sõiduki keskmiseks kaaluks 2015. aastal loetud 1025 kg. Kuid kõikide sõidukitootjate kaalutud keskmine viitab kasutuselt kõrvaldatud sõidukite suuremale kaalule, mis 2019. aastaks vastab umbes 1280 kilogrammile. Kui aruandes oleks kasutatud suuremat kaalu, oleks mõjude suund sama, aga nende ulatus suurem. Kaaluga seonduvast eeldusest tulenevat erinevust on üksikasjalikumalt kirjeldatud mõju hindamises ja selle lisades.