52007PC0765

ET

Brüssel 5.12.2007

KOM(2007) 765 lõplik

2007/0279 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta

(komisjoni esitatud)

{SEK(2007) 1593}

{SEK(2007) 1574}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kõikides liikmesriikides kohaldatakse kaitseotstarbeliste toodete (siia kuuluvad täielik sõjatehnika, kuid ka alasüsteemid, komponendid, varuosad, tehnoloogiad jne) ekspordi puhul riiklikke loasüsteeme. Seetõttu on Euroopa kaitseturg jaotunud 27 loasüsteemiks, mis erinevad üksteisest oluliselt menetluste, kohaldamisala ja tähtaegade poolest, kuigi mõned liikmesriigid on üritanud oma tegevust kooskõlastada.

Loasüsteemide mitmekesisus suurendab ettevõtete halduskoormust ning põhjustab ka pikki, sageli mitmekuulisi tähtaegu. Sellised takistused tunduvad olevat ebaproportsionaalsed, võrreldes tegeliku kontrollivajadusega – ühendusesisest vedu käsitlevate lubade taotlusi ei lükata peaaegu kunagi tagasi.

Kuna iga veo jaoks on vaja eraldi luba, siis tekitab see õiguslikku ebakindlust, mistõttu ei saa kaitsetööstus ja ELi riikide valitsused olla kindlad oma tarneahelates.

Need erinevused kahjustavad oluliselt tööstusharu konkurentsivõimet ning takistavad märgatavalt Euroopa kaitsevarustuse turu teket ning siseturu toimimist.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on loatingimuste ja -menetluste lihtsustamise ja ühtlustamisega vähendada kaitseotstarbeliste kaupade ja teenuste (toodete) ringlust takistavaid tegureid siseturul ning vähendada sellest tulenevaid konkurentsimoonutusi. Pidades silmas kaitseturu eripära ning vajadust tagada riiklik julgeolek, ei soovita mitte loanõuete kaotamist, vaid pigem nende asendamist lihtsama koond- ja üld- lubade süsteemiga, mille kohaldamise puhul oleks üksiklubade andmine erandlik. Selline süsteem tagaks, et vastuvõtja puhul võib olla kindel päritoluriigi kehtestatud piirangute järgimises. See aitaks märgatavalt

· tugevdada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet, lihtsustades selle spetsialiseerumist ning soosides tööstuskoostööd ELi kõikides osades;

· tugevdada Euroopa kaitseotstarbeliste toodete tarnekindlust (hanked ja hooldus) liikmesriikide seisukohast.

1.2. Üldine taust

Mitmed liikmesriikide rühmad ja Euroopa Liit on üritanud leida nendele probleemidele lahendust järgmiste ajutiste või osaliste kokkulepetega:

– Kuue liikmesriigi kaitseministrid kirjutasid 1998. aastal alla eellepingule (millele järgnes 2000. aastal Farnborough' leping), mille eesmärgiks oli muu hulgas lihtsustada Euroopa kaitsetööstuse ümberkorraldamist mh ekspordimenetlusi puudutavate ühismeetmetega. Lepingule alla kirjutanud riigid kohustusid kasutama lihtsustatud ekspordimenetlusi. Muud liikmesriigid ei ole selle eellepinguga liitunud.

–

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võttis nõukogu 1998. aastal vastu Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi, et tugevdada koostööd liikmesriikide vahel ning ühtlustada tavarelvastuse ekspordi reegleid. Lisaks teeb nõukogu ettevalmistusi, et võtta vastu ajakohastatud toimimisjuhend ELi asutamislepingu artiklil 15 põhineva ühise seisukohana.

– Hiljuti lõid liikmesriigid Euroopa Kaitseagentuuri, mille eesmärkide hulgas on „koostöös komisjoniga aidata vajadusel kaasa rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise Euroopa kaitsevarustuse turu loomisele, andes oma panuse Euroopa kaitseturu reeglite ja määruste arendamisse ja ühtlustamisse, eelkõige kohaldades terves ELis reegleid ja menetlusi, milles on kokku lepitud raamlepingu eellepingus.”

Agentuuri juhtorgan võttis vastu toimimisjuhendi, mida kohaldatakse alates 2006. aasta juulist ELi asutamislepingu artiklis 296 sätestatud kaitsealaste riigihangete puhul. Toimimisjuhendis julgustatakse osalevaid liikmesriike lihtsustama kaitseotstarbeliste kaupade ja tehnoloogiate ühendusesisest vedu ja transiiti.

50 aastat kestnud Euroopa integratsiooni taustal tunnistab komisjon oma ettepanekus, et teatud tingimuste täitmisel ei põhjusta ühendusesisene vedu sellist ohtu riigi julgeolekule, kui eksport kolmandatesse riikidesse või kriisipiirkonda. Hetkel toimub vedu ELi piires samadel tingimustel nagu eksport kolmandatesse riikidesse; liikmesriigid on kolmandate riikidega võrdses seisus. Komisjoni ettepanekus võetakse selgelt arvesse ebasoovitava taasekspordi riski. Ettepaneku eesmärk on tugevdada vastastikust usaldust ning seeläbi sillutada teed lihtsustatud veole ELi piires.

Kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisest vedu käsitlenud Euroopa Komisjoni 2005. aasta uuringu “Intra-Community Transfers of Defence Products” [1] andmetel ulatuvad otsesed [2] ja kaudsed [3] kulutused ühendusesisese veo takistustele 3,16 miljardi euroni aastas. Lubade menetlemise otsesed kulud on 434 miljonit eurot aastas, kuid kaudsed kulud on hinnanguliselt 2,73 miljardit eurot aastas. Kuigi ladusamast rahvusvahelisest koostööst ja liikmesriikide suuremast tarnekindlusest tulenevat kasu on väga raske hinnata, ollakse siiski üksmeelel, et erinevate riiklike loakordade olemasolu takistab tootmisharu koostööd. Erinev loakord põhjustab ka üleeuroopalistele kaitsevaldkonna ettevõtetele raskusi tehaste piiriülese koostöö puhul.

Ettepanekuga jätkatakse suunda, mis on esitatud komisjoni 2003. aasta teatises „EÜ kaitsevarustuse poliitika suunas”, milles käsitletakse Euroopa kaitsetööstuse ja kaitseturu küsimusi [4].

1.3. Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ühendus ei ole ettepaneku valdkonnas seni teiseseid õigusakte vastu võtnud.

1.4. Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtetega ning rahvusvaheline koostöö

Ettepanek kuulub kaitsemeetmete paketti, mis koosneb raamteatisest ja kahest seadusandlikust algatusest, mis käsitlevad vastavalt kaitseotstarbeliste toodete riigihankeid ja vedu.

– Veo lihtsustamine täiendab kaitseotstarbeliste riigihangete ettepanekut. Avatud kaitseturu korral võib ostja eeldada, et tellitud toodete tarnimisel ei ilmne tarbetuid haldustakistusi. Kuigi lubade andmisest ei keelduta peaaegu kunagi, on siiski olemas teoreetiline võimalus, et liikmesriik ei anna luba, sest eelistab sõjatehnikat hankida oma riigi tootjalt, mitte (tõenäoliselt soodsamalt) Euroopa konkurendilt. Ühendusesisese veo lihtsustamine aitab muuta kaitseotatarbeliste riigihangete direktiivi tõhusamaks ning suurendab liikmesriikide kaitseturgude avatust.

– Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP): Kuigi ettepaneku peamine eemärk on kaitseotstarbeliste toodete siseturu väljakujundamine, aitab ettepanek kaasa ka ÜVJP eesmärkide saavutamisele, näiteks liikmesriikide kaitsejõudude tarnekindluse suurendamisele, ning ka tööstuspoliitika eesmärkide saavutamisele, näiteks Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamisele. Suurenev tööstuskoostöö aitab luua mastaabiefekti (kaitsevarustuse hinna ja kvaliteedi suhe paraneb), mis võimaldab liikmesriikide kaitsejõududel maksimeerida kaitsevarustusse tehtavate investeeringute tõhusust.

– Lissaboni strateegia: eelmises lõigus esitatud seisukohad on seotud Lissaboni strateegia eesmärkidega, nagu Euroopa (kaitse)tööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja tööhõive tagamine Euroopas.

– Eelleping: Ettepanek on eellepinguga tehtava tööga kooskõlas ning täiendab seda. Ettepanekuga luuakse vajalikud ühised vahendid, mida võib hiljem edasi arendada valitsustevahelisel tasandil.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

2.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Komisjon korraldas avaliku arutelu, mis kestis 2006. aasta märtsist septembrini. Arutelule järgnes ajavahemikus 2006. aasta septembrist kuni 2007. aasta juulini kolm seminari tööstusharu esindajate ja liikmesriikidega. Ettevalmistuse etapis oli komisjoni talitustel tihe kontakt erinevate sidusrühmadega: tööstusharu esindavate organisatsioonidega (eelkõige Aerospace and Defence Association – ASD), valitsusväliste organisatsioonidega, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajatega.

Arutelude käigus on ettevõtluse peadirektoraadi veebisaiti pidevalt täiendatud ning seal on olemas kõik asjaomased dokumendid.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Interneti kaudu toimus avalik arutelu alates 21.4.2006 kuni 15.9.2006. Komisjon sai 25 vastust. Selle avaliku arutelu tulemused on kättesaadavad järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/enterprise/regulation/inst_sp/defense_en.htm

2.2. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad

Sidusrühmade arvamuse ärakuulamise ja neile hinnangu andmisega tagati kaitsetoodete vedu käsitlev vajalik ekspertiis.

Kasutatud metoodika

Nõunikud, kes korraldasid esialgse uuringu ning andsid oma panuse ka mõju hindamise uuringusse, töötasid tihedas koostöös tööstusharu ja riigiametite ekspordikontrolli ekspertidega. Regulaarselt kohtuti ka ekspertidega ASDst ja teadusringkondadest. Lisaks küsisid komisjoni talitused sageli ka tööstusharu ja liikmesriikide arvamust spetsiifilistes küsimustes.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti

ASDs esindatud kaitsetööstuse esindajad, eraettevõtted, teadusringkondade esindajad, riiklikud pädevad asutused.

Saadud ja kasutatud nõuannete kokkuvõte

Tööstusharu ja liikmesriikide esialgsetest märkustest koorusid välja järgmised peamised võimalused:

– loobutakse keskse arvutipõhise jälgimissüsteemi võimalusest;

– direktiivi kohaldamisalaks on nõukogu sõjaliste kaupade ühine nimekiri;

– säilitatakse riikliku loa nõue. Loavaba tsooni kehtestamine ELis läheks kaugemale, kui praeguses kontekstis soovitakse (ei soovita ühist välispoliitikat ning poliitiline integratsioon on ebapiisav). Siiski soovitati, et komisjon aitaks luua lihtsustatud ja ühtlustatud loasüsteemi;

– Edendatakse menetlusi, millega kaitseotstarbelisi tooteid vastuvõtvad ettevõtted sertifitseeritakse, et liikmesriigid saaksid olla kindlad, et ettevõtted järgivad ekspordipiiranguid ka pärast vedu.

Eksperdiarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendid

Tööstusharu ja liikmesriikide arvamused olid kättesaadavad Europa veebisaidil: http://ec.europa.eu/enterprise/regulation/inst_sp/defense_en.htm

2.3. Mõju hindamine

Komisjon korraldas selle ettepanekuga seoses mõju hindamise. Aruanne on avaldatud Europa veebisaidil:

http://ec.europa.eu/enterprise/regulation/inst_sp/defense_en.htm

Mõju hindamisel vaadeldi kahte võimalikku valikut: poliitikat ei muudeta või tehakse seadusandlik algatus. Kolmanda võimaluse – mitteseadusandlike meetmete – kaalumisel leiti peagi, et selle mõju riiklikele loasüsteemidele on olematu. Selline võimalus ei erineks märkimisväärselt kehtivast riiklikust praktikast ning seetõttu ühendati see võimalusega, et poliitikat ei muudeta.

Kui otsustatakse, et poliitikat ei muudeta, siis tähendaks see, et kehtiva loakorraldusega seotud halduskoormust tuleks vähendada valitsustevaheliste kokkulepete alusel. Eelmised valitsustevahelised kokkulepped ei ole kuigi edukaks osutunud ning need hõlmaksid ainult mõningaid liikmesriike. See võiks takistada eesmärkide saavutamist, milleks on tarnekindluse tagamine kõikidele liikmesriikidele ning Euroopa pädevuse ja nišisuudete täielik kasutamine, eelkõige uutes liikmesriikides leiduva pädevuse kasutamine.

Seadusandlike võimaluste suurest hulgast kaaluti varianti luua loavaba tsoon ning hallata ühendusesisese veo lubade andmist ELi tasandil, kuid sellest ideest loobuti ühise välispoliitika vähesuse ja liikmesriikide ebapiisava poliitilise integratsiooni tõttu.

Teine seadusandlik võimalus, mida uuriti, aitaks lihtsustada ja ühtlustada riiklikke loasüsteeme ja reguleerimistavasid, arendades ühest küljest üld- ja koondlubasid ning teisest küljest võttes kasutusele kindlust suurendavad meetmed, nagu kaitseettevõtete sertifitseerimine ning garantiid, et ettevõtted peavad kinni ekspordipiirangutest.

Kuna lihtsustamine saab toimuda vaid tugevate julgeolekugarantiide olemasolu korral, siis leiti mõju hindamisega, et parim kombinatsioon oleks:

– võtta kasutusele riiklikud koond- ja üldload, mida saaks kohaldada erinevate vedude ja erineva sensitiivsusega kaitseotstarbeliste toodete puhul;

– soodustada üldlubade kasutamist olukordades, kus julgeolekurisk (eelkõige soovimatu taasekspordi takistamine) on kontrolli all: vedu ELi liikmesriikide valitsustele ja sertifitseeritud ettevõtetele ning vajaduse korral vedu, mis on seotud valitsustevaheliste koostööprogrammidega.

3. Ettepaneku õiguslik külg

3.1. Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada kaitsetoodete vedu ELi piires. Lähenemine on kaheosaline:

– lihtsustamise puhul sätestatakse ettepanekus, et liikmesriik annab üld- ja koondloa ühendusesiseseks veoks ning üksiklubade andmine jääks erandolukordade jaoks;

– ühtlustamise puhul sätestatakse ettepanekus, et liikmesriik looks üldlubade süsteemi kaitseotstarbeliste toodete kahte tüüpi veo jaoks: vedu mõne muu liikmesriigi valitsusele; vedu teises liikmesriigis asuvale vastuvõtjale, kes on sertifitseeritud vastavalt direktiivis sätestatud ühtsetele kriteeriumidele. Lisaks peavad liikmesriigid iga loa puhul määrama selle kasutustingimused, kus määratakse kindlaks eelkõige kaitseotstarbelised tooted, mida luba hõlmab, ja nende toodete võimalik kasutusviis ning samuti luba kasutava ettevõtte aruandekohustus.

Selleks, et üld- ja koondlubasid arendataks koos riikliku julgeoleku garantiidega, on ettepanekus kaks elementi, mis aitavad suurendada liikmesriikide kindlust, et ettevõtted peavad kinni ekspordipiirangutest, mis on päritoluliikmesriik veole esitanud.

– Liikmesriigid peavad vastavalt ühistele reeglitele sertifitseerima need ettevõtted, kes soovivad sooritada hankeid vastavalt teises liikmesriigis välja antud üldloale;

– Ekspordiluba taotledes peavad ettevõtjad oma riigi pädevale asutusele tõestama, et nad peavad kinni päritoluliikmesriigi ekspordipiirangutest.

Ettepanekut võib näha ka panusena, mille eesmärk on saavutada kaitseturu suurem avatus liikmesriikide vahel. Üldlubade kasutamine kaitseotstarbeliste toodete hankimisel teises liikmesriigis asuvalt tarnijalt aitab märkimisväärselt suurendada tarnekindlust kogu ELi hõlmava tarnebaasiga.

3.2. Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95

3.3. Subsidiaarsuse põhimõte

Nagu on selgitatud komisjoni kaitsealaste riigihangete valdkonna tõlgendavas teatises [5], kehtivad asutamislepingu kaupade vaba liikumist käsitlevad sätted nende toodete suhtes täielikult. Seega on ühendus ainupädev looma vabale liikumisele tingimusi, ühtlustades kaitseotstarbeliste toodete veo lubade andmise tingimusi Euroopa Ühenduse piires. Eelkõige on vastastikuse usalduse tekkeks vaja anda päritoluriigi asutustele garantii, et vastuvõtvad ettevõtted peavad kinni ekspordipiirangutest. Kuna ühtsed meetmed aitavad tagada ekspordipiirangutest kinnipidamist, halduskoostööd ja kontrolli ühenduse välispiiril, on ettepanekul oluline lisaväärtus. Lisaks halduskoostööle suureneb tõenäoliselt ka liikmesriikide vastastikune usaldus, mis on kaitse- ja julgeolekuküsimuste eelduseks.

Varasemad kogemused on näidanud, et ainult liikmesriigi tasandil võetud meetmetega ei suudeta õigeaegselt luua kõigile võrdseid tingimusi. Mõned liikmesriigid on võtnud meetmeid, et lihtsustada kaitseotstarbeliste toodete liikumist. Kuus suuremat kaitsevarustust tootvat liikmesriiki teevad eellepingu raames valitsustevahelist koostööd. Riiklikest algatustest on kasu saanud siiski ainult asjaomaste liikmesriikide eksportivad ettevõtted ning nende meetmetega ei ole suudetud lahendada probleemi, mis ettevõtetel on seoses komponentide piiriülese tarnekindlusega. Nende kokkulepete rakendamine ka teistes liikmesriikides võib olla väga keeruline.

Samal ajal ei ole ühenduse sekkumine ulatuslikum, kui on vaja ühenduse eesmärkide saavutamiseks. Niikaua, kui kavatsetud meetmed tagavad liikmesriikide vastastikuse usalduse, ei ole vaja tsentraliseeritud otsuseid toodete lubamise kohta ega ühtse välispoliitika täiendavad ühtlustamist. Subsidiaarsus tagatakse, austades liikmesriikide endi kaitse- ja välispoliitilisi otsuseid ning koordineerides neid ÜVJP raames.

3.4. Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Ettepanek vähendab riiklike asutuste ja tööstusharu tööd, sest üksikload asendatakse võimaluste piires üld- ja koondlubadega. Kuigi kõikides liikmesriikides tuleb luua sertifitseerimismenetlus, jälgivad riikide valitsused niigi enamikku kaitsesektori suurettevõtteid sektori sensitiivsuse tõttu – näiteks tingimustele vastavuse programmide või muu sarnase järelevalve abil. Riiklikud asutused jätkavad tavapärast järelevalvet.

3.5. Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt on direktiiv.

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel:

Eelkõige vastutavad lubade andmise lihtsustamise eest liikmesriigid. Direktiiviga antakse liikmesriikidele lai tegevusruum koond- ja üldlubade süsteemi loomisel ning sellega võetakse ka arvesse kaitseküsimuste eripära ja sensitiivsust. Seetõttu on direktiiv sobivaim õigusakt.

4. Mõju eelarvele

Ettepanek mõjutab ühenduse eelarvet järgmiste uute ülesannete tõttu:

– koostöö nõukogus sõjaliste kaupade ühise nimekirja lisa uuendamisel;

– aruanded liikmesriikide meetmete kohta direktiivi sätete rakendamisel;

– aruanded direktiivi toimimise ja selle mõju kohta Euroopa kaitsevarustuse turu ja Euroopa kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arengule;

– koostöörühma töö korraldamine (vt allpool);

– menetluste vastavuse ja liikmesriikide koostöömeetodite järelevalve ning vajaduse korral sekkumine.

Eespool nimetatud ülesannete jaoks võib vaja minna täiendavat personali ja tehnilist abi. Üksikasjalikumalt on sellest juttu ettepaneku lisas olevas finantsselgituses.

Komisjon kavatseb luua koostöörühma, kuhu kuuluksid liikmesriikide esindajad ning mida juhiks komisjoni esindaja. Rühma ülesandeks on käsitleda kõiki käesoleva direktiiviga seotud küsimusi, mida võib tõstatada eesistuja või mõne liikmesriigi esindaja, ning muu hulgas hinnata ka järgmist:

– iga liikmesriigi rakendusmeetmed komisjoni aruande alusel;

– kaitseklausli kasutamine;

– meetmed, mida liikmesriigid peaksid võtma, teavitamaks asjaosalisi nende käesoleva direktiivi alusel tekkivatest kohustustest;

– rühm annab ka juhtnööre loataotluse vormi kohta.

5. Lisateave

5.1. Lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette halduskorra lihtsustamine ametiasutuste ning eraõiguslike isikute jaoks.

Ettepanekuga vähendatakse riigiasutuste töökoormust, sest loataotluste arv väheneb.

Ettepanekuga vähendatakse märgatavalt kaitseettevõtete koormust seoses loataotlustega.

5.2. Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab ülevaatamisklauslit.

5.3. Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatava õigusakti ettepanekus käsitletakse EMPga seotud küsimusi, seepärast peaks see laienema Euroopa Majanduspiirkonnale.

2007/0279 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [6],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [7],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust [8],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [9],

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepinguga nähakse ette siseturu rajamine, sealhulgas kaupade ja teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel ja sellise süsteemi sisseseadmine, mis tagab, et siseturul ei toimu konkurentsimoonutusi.

(2) Siseturu rajamist käsitlevaid asutamislepingu sätteid kohaldatakse kõigi tasu eest saadavate kaupade ja teenuste, kaasa arvatud kaitseotstarbeliste toodete suhtes, kuid need ei takista liikmesriikidel teatavatel tingimustel võtmast üksikjuhtudel muid meetmeid, kui nad leiavad, et on vaja kaitsta olulisi julgeolekuhuve.

(3) Liikmesriikide õigus- ja haldusnormides, mis käsitlevad kaitseotstarbeliste toodete vedu ühenduse piires, on erinevusi, mis võivad takistada kaitseotstarbeliste toodete vaba liikumist ning moonutada konkurentsi siseturul.

(4) Liikmesriikide õigusnormide üks eesmärke on üldiselt inimõiguste, rahu, julgeoleku ja stabiilsuse kaitse, kontrollides rangelt ja kehtestades piiranguid kaitseotstarbeliste toodete ekspordile ja levimisele kolmandatesse riikidesse ning ka teistesse liikmesriikidesse.

(5) Selliseid piiranguid, mis takistavad kaitseotstarbeliste toodete liikumist ühenduse piires, ei saa kõrvaldada otseselt asutamislepingus sätestatud kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõtteid kohaldades, sest neid piiranguid võib igal üksikjuhul põhjendada asutamislepingu artikliga 30 või 296.

(6) Liikmesriikide õigusnorme on seetõttu vaja ühtlustada nii, et lihtsustuks kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisene vedu ning oleks tagatud siseturu nõuetekohane toimimine.

(7) Nende liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi asjaomaste rahvusvahelise relvade leviku tõkestamise ja ekspordi kontrollimise korra ja lepingute raames ega sekkuda liikmesriikide ekspordipoliitikasse.

(8) Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste kaitseotstarbeliste toodete suhtes, mis ainult läbivad ühenduse territooriumi, st selliste toodete suhtes, millele ei ole määratud muud tollikäitlusviisi peale välistransiidiprotseduuri või mis on lihtsalt paigutatud vabatsooni või -lattu ja mille kohta ei pea pidama laoarvestust.

(9) Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi kaitseotstarbeliste toodete suhtes, mis vastavad Euroopa Liidu sõjaliste kaupade nimekirjale [10], kaasa arvatud alasüsteemide, komponentide, varuosade, tehnosiirete, hoolduse ja remondi suhtes.

(10) Et vältida riski, mis on seotud käesoleva direktiivi lisas nimetamata toodete veoga, peab liikmesriikidele jääma võimalus kohaldada direktiivi ka nende toodete suhtes ning seega rakendada nende kaitseotstarbeliste toodete suhtes samu reegleid.

(11) Kaitseotstarbeliste toodete vedu piiravates liikmesriikide õigusnormides sisalduvad inimõiguste, rahu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamise eesmärgid eeldavad, et nende toodete veoks ühenduse piires on jätkuvalt vaja päritoluliikmesriigi luba ning vastuvõtva liikmesriigi garantiisid.

(12) Võttes arvesse käesolevas direktiivis nende eesmärkide kaitseks sätestatud kaitseklausleid, ei ole liikmesriikidel enam vaja kehtestada või säilitada muid piiranguid nende eesmärkide saavutamiseks.

(13) Käesolev direktiiv ei piira selliste sätete kohaldamist, mida on vaja avaliku korra kaitsmiseks, näiteks veoohutuse tagamiseks.

(14) Kõikide Euroopa Ühenduses toimuvate kaitseotstarbeliste toodete vedude puhul on tarvis eelnevalt koond-, üld-, või üksikut veoluba, mis on välja antud tarnija asukohaliikmesriigis. Siseturu põhimõtete kohaselt peaks luba kehtima kogu ühenduse territooriumil ning muid lubasid transiidiks läbi teise liikmesriigi või impordiks teise liikmesriiki poleks tarvis.

(15) Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama kaitseotstarbeliste toodete või kaitseotstarbeliste toodete liikide jaoks loatüübid ning iga loatüübi väljaandmise tingimused, võttes arvesse veo sensitiivsust.

(16) Liikmesriigid peaksid nii palju kui võimalik hoiduma ekspordipiirangutest alasüsteemide ja komponentide suhtes, aktsepteerides vastuvõtja kasutusviisi deklaratsiooni ning võttes arvesse, kui suures ulatuses integreeritakse alasüsteemid ja komponendid vastuvõtja enda toodetesse.

(17) Kaitseotstarbeliste toodete veo lihtsustamiseks peaksid liikmesriigid avaldama üldload määrusega, millega antakse luba kõikidele ettevõtetele, kes täidavad vastavas üldloas kindlaks määratud tingimused.

(18) Kaitseotstarbeliste toodete veoks kaitsejõududele tuleks välja anda üldluba, et tagada tarnekindlus kõikidele liikmesriikidele, kes sooritavad hankeid ühenduse piires.

(19) Alasüsteemide ja komponentide veoks sertifitseeritud Euroopa kaitseettevõtetele tuleks välja anda üldluba, et tugevdada nende ettevõtete koostööd ja integratsiooni, eelkõige edendades tarneahela optimeerimist ning mastaabiefekti.

(20) Koostööprogrammides osalevad liikmesriigid võivad avaldada üldloa kaitseotstarbeliste toodete veoks teises osalevas liikmesriigis asuvale vastuvõtjale, et tagada koostööprogrammi elluviimine. Sellega parandatakse osalevates liikmesriikides asuvate ettevõtete võimalusi osaleda koostööprogrammis.

(21) Liikmesriikidele peab jääma võimalus avaldada üldlube juhtudeks, kus inimõiguste, rahu, julgeoleku ja turvalisuse risk on toote ja vastuvõtja olemuse tõttu madal.

(22) Juhul kui üldluba ei saa välja anda, peaks liikmesriik taotluse alusel väljastama üksikettevõtetele koondloa, välja arvatud juhtudel, kui taotlus hõlmab vaid üht vedu või toote ja vastuvõtja laad võimaldab välja anda üksikloa, et liikmesriigid saaksid kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid või täita relvade leviku tõkestamise või ekspordi kontrollimise korrast või lepingutest tulenevaid kohustusi.

(23) Ettevõtted peaksid pädevatele asutustele teatama koondlubade kasutamisest, et kaitsta inimõigusi, rahu, julgeolekut ja stabiilsust ning võimaldada kaitseotstarbeliste toodete veo demokraatlikku kontrolli läbipaistva aruandluse teel.

(24) Liikmesriikidele tuleks jätta võimalus määrata kindlaks üld-, koond- ja üksiklubade andmise tingimused piisavalt paindlikult, et võimaldada koostöö jätkumist olemasoleva rahvusvahelise ekspordikontrolli korra raames. Kuna ekspordi lubamine või keelamine kuulub ja peaks ka tulevikus jätkuvalt kuuluma liikmesriigi pädevusse, peab selline koostöö lähtuma ekspordipoliitika vabatahtlikust koordineerimisest.

(25) Käesolevat direktiivi kohaldades peaks liikmesriikidele jääma võimalus jätkata ja arendada edasi valitsustevahelist koostööd, mida tehakse muu hulgas eellepingust lähtuvalt.

(26) Kuna eelkontroll kaitseotstarbeliste toodete päritoluriigis asendatakse järk-järgult üldise järelkontrolliga, siis tuleb luua tingimused vastastikuseks usalduseks, võttes kasutusele garantiid, mis tagavad, et kaitseotstarbelisi tooteid ei ekspordita ekspordipiiranguid eirates kolmandatesse riikidesse.

(27) Kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitika kohaldamise ühtlustamiseks teevad liikmesriigid koostööd nõukogus 8. juunil 1998. aastal vastu võetud Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi raamistikus, rakendades vabatahtlikult ühtseid kriteeriume ning keeldumisest teatamist ja konsultatsioonimehhanisme.

(28) Tarnijad peaksid vastuvõtjatele teatama igast veoloaga seotud piirangust, et tagada vastastikune usaldus ja usk vastuvõtja võimesse pidada kinni piirangutest veo järel, eelkõige kui tegemist on kolmandasse riiki suunduva ekspordi taotlusega.

(29) Ettevõtetele peaks jääma õigus otsustada, kas kasu, mis tuleneb võimalusest võtta vastu kaitseotstarbelisi tooteid üldise veoloa alusel, on piisav sertifitseerimistaotluse esitamiseks. Ettevõtete rühma piires toimuvate vedude puhul peaks saama kasutada üldist veoluba, kui rühma liikmed on sertifitseeritud liikmesriigis, kus nad asuvad.

(30) Sertifitseerimisel on vaja kasutada ühtseid kriteeriume, et saaks tekkida vastastikune usaldus, eelkõige usk vastuvõtja võimesse pidada kinni kaitseotstarbeliste toodete ekspordipiirangutest, kui toodete vedu on toimunud teises liikmesriigis välja antud veoloa alusel.

(31) Vastastikuse usalduse tekkeks peaksid kaitseotstarbeliste toodete vastuvõtjad hoiduma selliste toodete ekspordist, mille veoloas sisalduvad ekspordipiirangud.

(32) Taotledes ekspordiluba kolmandasse riiki, peaksid ettevõtted teatama pädevatele asutustele, kas nad on pidanud kinni ekspordipiirangutest, mida veoloa välja andnud liikmesriik on kaitseotstarbelisele tootele esitanud.

(33) Ettevõtted peaksid ühenduse välispiiril esitama pädevale tolliasutusele tõendi ekspordiloa kohta, kui veoloa alusel vastuvõetud kaitseotstarbeline toode eksporditakse kolmandasse riiki.

(34) Lisas esitatud kaitseotstarbeliste toodete nimekirja tuleks ajakohastada vastavalt Euroopa Liidu sõjaliste kaupade nimekirjale.

(35) Vastastikuse usalduse järk-järguliseks tekkeks on vaja, et liikmesriigid lepiksid kokku tõhusates meetmetes, mis võimaldaksid käesoleva direktiivi sätete jõustamist, eelkõige meetmetes, mille alusel ettevõtted järgivad ühtseid sertifitseerimiskriteeriume ning piiranguid, mis on seotud kaitseotstarbeliste toodete edasise kasutamisega veo järel.

(36) Juhul kui päritoluliikmesriigil on põhjendatud kahtlusi, kas sertifitseeritud vastuvõtja peab kinni üldise veoloa tingimustest, peab ta lisaks teistele liikmesriikidele ja komisjonile teatamisele olema võimeline ajutiselt peatama sellisele ettevõttele antud veoloa kehtivuse, võttes arvesse liikmesriigi kohustust tagada inimõigused, rahu, julgeolek ja stabiilsus.

(37) Vastastikuse usalduse süvendamiseks tuleks käesoleva direktiivi täitmiseks vastu võetavate õigus- ja haldusnormide kohaldamine edasi lükata. See võimaldaks enne nende sätete kohaldamist hinnata saavutatud edu komisjoni aruande alusel, mis põhineb liikmesriikide esitatud teabel võetud meetmete kohta.

(38) Komisjon avaldab direktiivi rakendamise kohta regulaarselt aruande, millele võib vajaduse korral lisada seadusandlikke ettepanekuid.

(39) Kuna võetavate meetmete eesmärki – kaitseotstarbeliste toodete kohustusliku loasüsteemi kasutuselevõtu kaudu siseturu väljakujundamist – ei saa praeguste loamenetluste erinevuste ja veo piiriülese olemuse tõttu piisavalt hästi saavutada liikmesriikide tasandil ning seetõttu saab seda paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(40) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [11].

(41) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused lisa muutmiseks. Kuna tegemist on üldiste meetmetega ja need on kavandatud käesoleva direktiivi vähemoluliste elementide muutmiseks, siis tuleks neid vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse teel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I peatükk

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse reeglid ja kord kaitseotstarbeliste toodete veoks siseturu piires.

2. Direktiiv ei mõjuta liikmesriikide ekspordipoliitikat.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitseotstarbeliste toodete suhtes.

2. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi sätteid kohaldada mutatis mutandis ka lisas nimetamata kaitseotstarbeliste toodete suhtes, kui nende vedu ühenduse piires põhjustab sarnaseid riske inimõiguste, rahu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele.

3. Kui liikmesriik kasutab lõikes 2 nimetatud võimalust, siis avaldab ta nende toodete nimekirja ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „kaitseotstarbeline toode” – mis tahes toode, mis on loodud sõjaliseks otstarbeks ning on loetletud lisas;

(2) „vedu” – igasugune kaitseotstarbelise toote vedu teises liikmesriigis asuvale vastuvõtjale kaubandusliku tehingu käigus;

(3) „tarnija” – ühenduses asuv juriidiline või füüsiline isik, kes on veo eest õiguslikult vastutav;

(4) „vastuvõtja” – ühenduses asuv juriidiline või füüsiline isik, kes on õiguslikult vastutav veose vastuvõtmise eest teises liikmesriigis;

(5) „veoluba” – liikmesriigi pädeva asutuse poolt tarnijale antav luba vedada kaitseotstarbelisi tooteid teises liikmesriigis asuvale vastuvõtjale.

(6) „ekspordiluba” – luba tarnida kaitseotstarbelisi tooteid kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale.

II peatükk

Veoload

Artikkel 4

Üldsätted

1. Kaitseotstarbeliste toodete veoks liikmesriikide vahel on vaja eelnevat luba. Kaitseotstarbeliste toodete transiidiks läbi liikmesriikide või impordiks teise liikmesriiki ei ole vaja teiste liikmesriikide luba, ilma et see piiraks selliste sätete kohaldamist, mida on vaja avaliku korra kaitsmiseks, näiteks veoohutuse tagamiseks.

2. Liikmesriigid annavad oma territooriumil asuvatele tarnijatele üld-, koond- või üksikuid veolube.

3. Liikmesriigid valivad kaitseotstarbeliste toodete või kaitseotstarbeliste toodete liikide jaoks loatüübid vastavalt käesoleva artikli ning artiklite 5,6 ja 7 sätetele.

4. Liikmesriigid määravad kindlaks veolubade tingimused, eelkõige kaitseotstarbeliste toodete mis tahes ekspordipiirangud vastuvõtjatele kolmandates riikides, võttes arvesse veoga tekkivat inimõiguste, rahu, julgeoleku ja turvalisuse tagamise riski. Liikmesriigid võivad jätkata ja laiendada olemasolevat valitsustevahelist koostööd käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks.

5. Liikmesriigid määravad kindlaks veolubade tingimused alasüsteemide ja komponentide puhul, võttes aluseks veo sensitiivsuse, hinnates seda järgmiste kriteeriumide alusel:

(a) alasüsteemide ja komponentide laad,võrreldes toodetega, millesse need inkorporeeritakse, ning võrreldes lõpptoote mis tahes lõppkasutusega, mis võib põhjustada probleeme;

(b) alasüsteemide ja komponentide tähtsus, võrreldes toodetega, millesse nad inkorporeeritakse.

6. Välja arvatud juhul, kui liikmesriik peab alasüsteemide või komponentide vedu sensitiivseks, peab liikmesriik hoiduma mis tahes ekspordipiirangute kehtestamisest selliste alasüsteemide või komponentide suhtes, kui vastuvõtja esitab kasutusviisi deklaratsiooni, millega tõestab, et veoloaga hõlmatud alasüsteemid ja komponendid integreeritakse tema enda toodetesse ning seetõttu ei saa neid hiljem sellisena vedada või eksportida.

7. Liikmesriigid võivad veoloa igal ajal tühistada või piirata selle kasutamist seoses oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmisega.

8. Liikmesriigid määravad veolubade saajad mittediskrimineerival viisil, välja arvatud juhul, kui on vaja kaitsta olulisi julgeolekuhuve.

Artikkel 5

Üldised veoload

1. Liikmesriigid annavad välja üldisi veolube, millega nende territooriumil asuvad tarnijad, kes täidavad loa saamise tingimusi, saavad otsese loa mitme kaitseotstarbelise toote mitmeks veoks ühele või mitmele teises liikmesriigis asuvale vastuvõtjate kategooriale vähemalt järgmistel juhtudel:

(a) vastuvõtja on osa liikmesriigi kaitsejõududest;

(b) vastuvõtja on artikli 9 kohaselt sertifitseeritud ettevõte.

2. Liikmesriigid, kes osalevad liikmesriikide valitsustevahelises koostööprogrammis, mis on seotud ühe või mitme kaitseotstarbelise toote arendamise, tootmise või kasutamisega, võivad anda üldisi veolube vedudeks teise liikmesriiki, kes osaleb selles programmis, kui programmi elluviimine seda eeldab.

Artikkel 6

Koondveoload

1. Liikmesriigid annavad üksikule tarnijale taotluse alusel koondveoloa, millega lubatakse ühe või mitme kaitseotstarbelise toote üht või mitut vedu ühele või mitmele vastuvõtjale teises liikmesriigis.

2. Liikmesriigid määravad iga koondveoloa puhul loaga hõlmatavad kaitseotstarbelised tooted või tootekategooriad, lubatud vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning loa kehtivusaja.

Koondveoluba kehtib vähemalt kolm aastat.

Artikkel 7

Üksikud veoload

Liikmesriigid annavad üksikule tarnijale taotluse alusel üksiku veoloa, millega lubatakse üht kaitseotstarbeliste toodete vedu ühele vastuvõtjale ainult järgmistel juhtudel:

(a) kui loataotlus piirdub üheainsa veoga;

(b) kui see on vajalik oluliste julgeolekuhuvide kaitseks;

(c) kui see on vajalik relvade leviku tõkestamise või ekspordi kontrollimise korrast või lepingutest tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks.

III peatükk

Teave, sertifitseerimine ja eksport pärast vedu

Artikkel 8

Tarnijatelt saadav teave

1. Liikmesriigid tagavad, et kaitseotstarbeliste toodete tarnijad teavitavad vastuvõtjaid veoloa tingimustest, mis on seotud kaitseotstarbeliste toodete ekspordiga.

2. Liikmesriigid tagavad, et tarnijad teatavad pädevatele asutustele oma kavatsusest kasutada üldist veoluba esimest korda.

3. Liikmesriigid tagavad, et tarnijad peavad täpset arvet oma vedude üle vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele tavadele. Andmed peavad sisaldama äridokumente, kus on järgmine teave:

(a) kaitseotstarbelise toote kirjeldus;

(b) kaitseotstarbeliste toodete kogus ning veo kuupäev;

(c) tarnija ja vastuvõtja nimi ja aadress;

(d) kaitseotstarbeliste toodete lõppkasutus ja lõppkasutaja, juhul kui see on teada;

(e) tõend selle kohta, et teave veoloaga seotud ekspordipiirangute kohta on edastatud kaitseotstarbeliste toodete vastuvõtjale.

4. Lõikes 3 osutatud andmeid tuleb säilitada vähemalt kolm aastat alates veo toimumise kalendriaasta lõppemisest. Need esitatakse taotluse korral selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus tarnija asub.

Artikkel 9

Sertifitseerimine

1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes korraldavad nende territooriumil asuvate vastuvõtjate sertifitseerimist.

2. Sertifitseerimisega tõendatakse vastuvõtja suutlikkust pidada kinni teisest liikmesriigist saadud veoloa alusel vastu võetud kaitseotstarbeliste toodete ekspordipiirangutest vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

(a) tõendatud kogemus ja maine kaitsealases tegevuses, eelkõige luba toota ja müüa kaitseotstarbelisi tooteid ning kogenud juhtkond;

(b) asjakohane tööstustegevus kaitseotstarbeliste toodete valdkonnas ühenduses, eelkõige võime integreerida süsteeme/alasüsteeme;

(c) kõrgemast juhtkonnast nimetatakse isik, kes isiklikult vastutab veo ja ekspordi eest;

(d) punktis c nimetatud kõrgema juhtkonna esindaja on ettevõtte nimel alla kirjutanud kohustusele võtta kõik vajalikud meetmed, et järgida ja rakendada kõiki eritingimusi, mis on seotud mis tahes vastuvõetud komponendi või toote lõppkasutuse ja ekspordiga;

(e) punktis c nimetatud kõrgema juhtkonna esindaja on ettevõtte nimel alla kirjutanud kohustusele esitada pädevatele asutustele asjakohane üksikasjalik teave, vastates küsimustele ja järelepärimistele lõppkasutajate või lõppkasutuse kohta kõigi toodete puhul, mida ettevõte on eksportinud, vedanud või vastu võtnud teise liikmesriigi veoloa alusel;

(f) punktis c nimetatud kõrgema juhtkonna esindaja on andnud oma allkirja kirjeldusele ettevõttesisese nõuetele vastavuse programmi või ekspordijuhtimise süsteemi kohta.

Esimese lõigu punktis f nimetatud kirjelduses peavad olema esitatud üksikasjad, mis käsitlevad veo ja ekspordi haldamiseks eraldatud organisatsioonilisi, tehnilisi ja inimressursse, vastutusahelat ettevõtte struktuuris, sisekontrolli meetmeid, teadlikkuse tõstmist ja töötajate koolitust, füüsilisi ja tehnilisi turvameetmeid ning veo ja ekspordi kohta peetavat arvestust ja jälgitavust.

3. Sertifikaadid peavad sisaldama järgmist teavet:

(a) sertifikaadi välja andnud pädev asutus;

(b) vastuvõtja nimi ja aadress;

(c) kinnitus vastuvõtja vastavuse kohta lõikes 2 nimetatud tingimustele;

(d) sertifikaadi väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg.

Punktis d nimetatud sertifikaadi kehtivusaeg ei tohi mingil juhul olla pikem kui viis aastat.

4. Sertifikaat võib sisaldada lisatingimusi, mis on seotud järgmisega:

(a) teave, mis on vajalik ühtsetele kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks;

(b) sertifikaadi peatamine või tühistamine.

5. Pädevad asutused teostavad regulaarset järelevalvet vastuvõtja vastavuse kohta lõikes 2 nimetatud kriteeriumidele ning lõikes 4 nimetatud lisatingimustele.

6. Liikmesriigid tunnustavad kõiki teises liikmesriigis välja antud sertifikaate.

7. Kui pädev asutus leiab, et sertifikaadi omanik, kes asub vastava liikmesriigi territooriumil, ei vasta enam lõikes 2 nimetatud kriteeriumidele või lõikes 4 nimetatud tingimustele, siis võtab ta asjakohased meetmed. Selliste meetmete hulka võib kuuluda sertifikaadi tühistamine. Pädev asutus teatab oma otsusest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

8. Liikmesriigid avaldavad sertifitseeritud vastuvõtjate nimekirja ning ajakohastavad seda regulaarselt, teavitades sellest ka komisjoni ja teisi liikmesriike.

Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks oma veebisaidil.

Artikkel 10

Ekspordipiirangud

1. Liikmesriigid tagavad, et juhul kui kaitseotstarbelised tooted on vastu võetud teises liikmesriigis välja antud ning ekspordipiiranguid sisaldava veoloa alusel, kinnitavad nende toodete vastuvõtjad ekspordiluba taotledes pädevatele asutustele, et nad on piirangute tingimustest kinni pidanud.

2. Kui kavandatud ekspordi jaoks on vaja päritoluliikmesriigi nõusolekut, kuid seda ei ole saadud, peab liikmesriik konsulteerima päritoluliikmesriigiga.

.

IV peatükk

Tolli- ja halduskoostöö

Artikkel 11

Tollikoostöö

1. Liikmesriigid tagavad, et kaitseotstarbeliste toodete ekspordiformaalsuste täitmisel ekspordideklaratsioonide menetlemise eest vastutavas tolliasutuses tõendab eksportija, et nõuetekohane ekspordiluba on saadud.

2. Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 2913/92 [12] kohaldamist, võib liikmesriik kuni 30 päevaks peatada selliste kaitseotstarbeliste toodete ekspordi oma territooriumilt, mis on saadud teisest liikmesriigist veoloa alusel ja inkorporeeritud teise kaitseotstarbelisse tootesse, või muul viisil takistada sellise toote väljaviimist ühendusest oma territooriumi kaudu, kui leitakse et:

(a) ekspordiluba andes ei võetud arvesse veoloas sisalduvat asjakohast teavet kaitseotstarbelise toote ekspordipiirangute kohta kolmandatesse riikidesse;

(b) asjaolud on pärast ekspordiloa väljaandmist oluliselt muutunud.

3. Liikmesriigid võivad sätestada, et kaitseotstarbeliste toodete ekspordiga seotud tolliformaalsusi saab teostada ainult teatavates tolliasutustes.

4. Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 3 sätestatud õigust, teevad komisjonile teatavaks nõuetekohaste volitustega tolliasutused. Komisjon avaldab nimetatud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 12

Teabevahetus

Koostöös komisjoniga võtavad liikmesriigid kõik asjakohased meetmed pädevate asutuste otsese koostöö ja teabevahetuse loomiseks.

V peatükk

Kaitseotstarbeliste toodete nimekirja ajakohastamine

Artikkel 13

Lisa kohandamine

1. Komisjon ajakohastab lisas esitatud kaitseotstarbeliste toodete nimekirja vastavalt Euroopa Liidu sõjaliste kaupade nimekirjale.

2. Kõnealused meetmed, millega muudetakse käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.

Artikkel 14

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1– 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

VI peatükk

Lõppsätted

Artikkel 15

Kaitsemeetmed

1. Kui luba andev liikmesriik leiab, et on olemas tõsine risk, et sertifitseeritud vastuvõtja teises vastuvõtvas liikmesriigis ei täida üldise veoloaga seotud tingimusi, siis teatab ta sellest kõnealusele teisele liikmesriigile ning taotleb olukorra hindamist.

2. Juhul kui kahtlused jätkuvad, võib liikmesriik ajutiselt peatada oma üldise veoloa kehtivuse selliste ettevõtete suhtes. Ta teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitab kaitsemeetme põhjused. Kaitsemeetme võtnud liikmesriik võib kaitsemeetme tühistada, kui seda ei peeta enam vajalikuks.

Artikkel 16

Aruandlus

1. Komisjon esitab hiljemalt [12 kuud pärast direktiivi ülevõtmise kuupäeva] aruande meetmete kohta, mida liikmesriigid on võtnud käesoleva direktiivi, eriti selle artiklite 9–12 ja 15 ülevõtmiseks.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule regulaarselt, esimest korda hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], aruande direktiivi rakendamise ja selle mõju kohta Euroopa kaitsevarustuse turu ja Euroopa kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arengule ning lisab aruandele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 17

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [jõustumise kuupäev +18 kuud]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates [jõustumise kuupäev +36 kuud].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

LISA

Kaitseotstarbeliste toodete nimekiri

ML1 Sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli) või vähem, ning lisavarustus ja spetsiaalselt neile loodud komponendid:

a. vintraudsed tulirelvad, karabiinid, revolvrid, püstolid, automaattulirelvad ja kuulipildujad;

Märkus Punkt ML1.a ei reguleeri järgmist:

1. musketid, vintraudsed tulirelvad ja karabiinid, mis on valmistatud enne 1938. aastat;

2. musketite, vintraudsete tulirelvade ja karabiinide reproduktsioonid, mille originaalid on valmistatud enne 1890. aastat;

3. revolvrid, püstolid ja kuulipildujad, mis on valmistatud enne 1890. aastat, ja nende reproduktsioonid.

b. sileraudsed tulirelvad:

1. sileraudsed tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks;

2. muud sileraudsed tulirelvad:

a. täisautomaatsed;

b. poolautomaatsed või pumppüssid;

c. relvad, milles kasutatakse hülsivaba (kestavaba) lahingumoona;

d. helisummutid, spetsiaalsed relvaalused, rakised, relvade sihikud ja püssirohuvälgatuse summutid, mis on määratud punktis ML1.a, ML1.b või ML1.c reguleeritud tulirelvadele.

Märkus 1 Kategooria ML1 ei reguleeri sileraudseid jahi- ja sportrelvi. Need relvad ei tohi olla loodud sõjaliseks kasutamiseks ega olla täisautomaatsed.

Märkus 2 Kategooria ML1 ei reguleeri tulirelvi, mis on loodud või spetsiaalselt määratud paukpadrunite kasutamiseks ega võimalda tulistada ühegi nimekirja kantud lahingumoonaga.

Märkus 3 Kategooria ML1 ei reguleeri tulirelvi, milles kasutatakse ääretule padruneid ja mis ei ole täisautomaatsed.

Märkus 4 Punkt ML1.d ei reguleeri relvade optilisi sihikuid, millel puudub elektrooniline pilditöötluse funktsioon ning millel on kuni 4kordne suurendusvõime, eeldusel et need ei ole spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks.

ML2 Sileraudsed relvad kaliibriga 20 mm või rohkem ja muu relvastus, mille kaliiber on suurem kui 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli), lendkehad ja lisaseadmed ning nende spetsiaalselt loodud komponendid:

a. tulirelvad, haubitsad, suurtükid, mortiirid, tankitõrjevahendid, rakettide stardiseadmed, leegiheitjad, vintraudsed tulirelvad, tagasilöögita relvasüsteemid, sileraudsed tulirelvad ja nende varjestamise seadmed;

Märkus 1 Punkt ML2.a hõlmab vedela paiskelaengu pihusteid, mõõteseadmeid, mahuteid ja teisi spetsiaalselt loodud komponente, mida kasutatakse punktis ML2.a reguleeritud varustusega.

Märkus 2 Punkt ML2.a ei reguleeri järgmist:

1. musketid, vintraudsed tulirelvad ja karabiinid, mis on valmistatud enne 1938. aastat;

2. musketite, vintraudsete tulirelvade ja karabiinide reproduktsioonid, mille originaalid on valmistatud enne 1890. aastat.

b. sõjalise otstarbega suitsukatte loomise vahendid ja sõjalised gaasilised ning pürotehnilised heite-kehad ja vahendid;

Märkus Punkt ML2.b ei reguleeri signaalraketipüstoleid.

c. relvade sihikud.

ML3 Lahingumoon ja sütikuseadevahendid ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:

a. punktis ML1, ML2 või ML12 reguleeritud tulirelvade lahingumoon;

b. spetsiaalselt punktis ML3.a reguleeritud lahingumoona jaoks loodud sütikuseadevahendid.

Märkus 1 Spetsiaalselt loodud komponendid hõlmavad:

a. metallist või plastist tooteid nagu sütiku alasid, sütiku kapslid, padrunilindi lülid (cartridge link), kuuli, mürsu või miini juhtnuudid (rotating band) ja lahingumoona metalsed osad;

b. laengute aktiveerimise ja deaktiveerimise seadmed, süüteseadised, sensorid ja initsieerivad seadised;

c. energiaallikad, mis võimaldavad väljastada ühekordse võimsa energialaengu;

d. ärapõlevad laengukestad;

e. kassettpommide, -miinide ja soojusjuhitavate projektiilide osislõhkekehad.

Märkus 2 Punkt ML3.a ei reguleeri ilma lendkehata tähekujuliselt suletud kestasuudmega (blankstar) lahingumoona ja läbipuuritud kestaga õppelaskemoona (dummy ammunition).

Märkus 3 Kategooria ML3.a ei reguleeri lahingumoona, mis on spetsiaalselt loodud:

a. signaliseerimiseks;

b. lindude hirmutamiseks; või

c. naftapuurkaevude gaasieraldiste läitmiseks.

ML4 Pommid, torpeedod, reaktiivmürsud, raketid, muud lõhkekehad ja lõhkelaengud ning nendega seotud varustus ja lisavarustus, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks, ja nendele spetsiaalselt loodud komponendid:

NB. Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt märkust 7 kategooria ML11 all.

a. pommid, torpeedod, granaadid, suitsukanistrid, reaktiivmürsud, maamiinid, raketid, süvaveepommid, lõhkelaengud, lõhkeseadmed ja lõhkepaketid, pürotehnilised seadmed, lahingumoon ja simulaatorid (s.o varustus, mis simuleerib loetletud varustuse omadusi);

Märkus Punkt ML4.a hõlmab samuti:

1. suitsugranaate, süütepomme ja lõhkeseadmeid;

2. raketiotsakuid ja atmosfääri tungimise kanderaketi otsakuid.

b. varustus, mis on spetsiaalselt loodud punktis ML4.a reguleeritud kaupade käsitsemiseks, juhtimiseks, aktiveerimiseks, nendele ühekordse võimsa energialaengu andmiseks, õhkulennutamiseks, maha- või vettepanekuks, üleskorjamiseks või kohapeal hävitamiseks, väljalaskmiseks, peibutamiseks, häirimiseks, lõhkamiseks ja avastamiseks.

Märkus Punkt ML4.b hõlmab samuti:

1. mobiilse gaasi vedeldamisvarustust, mis võimaldab toota päevas 1 000 kg või enam vedelat gaasi;

2. ujuvat elektriliselt pingestatud kaablit, mis võimaldab leida magnetmiine.

Tehniline märkus

Käsikantavaid metallidetektoreid, mis oma konstruktsiooni poolest ei ole võimelised eristama maamiine teistest metallilistest objektidest, ei käsitata spetsiaalselt punktis ML4.a reguleeritud seadeldiste avastamiseks mõeldud varustusena.

ML5 Tulejuhtimisvarustus, sellega seotud häire- ja hoiatusvarustus, ning juurdekuuluvad süsteemid, testimis-, seadistamis- ja vastumeetmete varustus, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks, ning nende juurde kuuluvad spetsiaalselt loodud komponendid ja lisaseadmed:

a. relvade sihikud, tulejuhtimis- ja positsioneerimisseadmed (gun laying equipment) ning relvakontrollisüsteemid;

b. sihtmärgi tuvastamise, määramise, sihitamise ja seire või jälgimise varustus; avastamise, andmeühildamise ning äratundmise või identifitseerimise varustus; andurite ühildamise varustus;

c. seadmed, mis on määratud vastumeetmete rakendamiseks punktis ML5.a või ML5.b reguleeritud varustusele;

d. välitingimustes testimise ja varustuse seadistamise seadmed, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks punktis ML5.a või ML5.b reguleeritud varustusega.

ML6 Maismaatranspordivahendid ja nende komponendid:

NB. Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt märkust 7 kategooria ML11 all.

a. maismaatranspordivahendid ja nende komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks;

Tehniline märkus

Punktis ML6.a hõlmab mõiste “maismaatranspordivahend” ka treilereid.

b. mis tahes sõidukid, mida saab kasutada maastikul ning mille kõik rattad on veorattad ja mis on kaetud vastava materjaliga kaitseks ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, III kaitseaste (NIJ 0108.01, september 1985 või võrreldava tasemega siseriiklik standard) või parem.

NB. Vt ka punkti ML13.a.

Märkus 1 Punkt ML6.a hõlmab samuti järgnevat:

a. tankid ja muud relvastatud sõjaväe transpordivahendid ning sõjaväe transpordivahendid, millele on paigaldatud relvaalused seadmete või varustuse jaoks miinide mahapanekuks või kategoorias ML4 reguleeritud lahingumoona õhkulennutamiseks;

b. soomusmasinad;

c. amfiibsed sõidukid ja sõidukid, mis on võimelised forsseerima sügavat veetõket;

d. pioneerveokid (recovery vehicles) ning lahingumoona ja relvasüsteemide transpordi veokid, millel on veose käitlemise seadmed.

Märkus 2 Kohandatud maismaatranspordivahend on reguleeritud punktis ML6.a sõjalise transpordivahendina, kui talle on lisatud üks või enam spetsiaalselt loodud sõjaotstarbelist komponenti, millega kaasneb selle transpordivahendi struktuuriliste, elektriliste või mehaaniliste omaduste muutus. Sellisteks kohandusteks võivad olla näiteks:

a. pneumaatilised rehvikaitsed, mis on spetsiaalselt loodud rehvide kaitseks kuulide eest või võimaldavad sõita rehvide tühjenedes;

b. rehvide rõhu kontrollsüsteem, mida juhitakse liikuva sõiduki seest;

c. sõiduki oluliste osade (näiteks kütusepaagid või kabiin) soomustamine;

d. spetsiaalsed tugevdused või relvakinnitusrakised;

e. voolukatkestuse korral kasutatav valgustussüsteem.

Märkus 3 Kategooria ML6 ei reguleeri tsiviilsõidukeid ja -veokeid, mis on loodud raha ja väärtesemete transpordiks, millel on soomustus või kaitse ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest.

ML7 Keemilised või bioloogilised toksilised ühendid, massirahutuste kontrollimiseks mõeldud keemilised ühendid, radioaktiivsed materjalid, nendega seotud varustus, komponendid ja materjalid:

a. bioloogilised ühendid ja radioaktiivsed materjalid, mis on kohandatud sõjas kasutamiseks, inim-või loomkaotuste põhjustamise ja seadmete, põllukultuuride või keskkonna kahjustamise eesmärgil;

b. keemiarelva (CW) ühendid, sealhulgas:

1. neuroparalüütilised ründeained:

a. O-alküül- (kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-)alküül (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonofluoridaadid:

sariin (GB): O-isopropüülmetüülfosfonofluoridaat (CAS 107-44-8); ning

somaan (GB): O-pinakolüülmetüülfosfonofluoridaat (CAS 96-64-0);

b. O-alküül- (kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-) -N,N-dialküül (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosforamidotsüanidaadid:

tabuun (GA): O-etüül-N,N-dimetüülfosforamidotsüanidaat (CAS 77-81-6);

c. O-alküül- (H või alküülid kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-) O-2-dialküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) aminoetüülalküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonotiolaadid ja vastavad alküleeritud ja protoneeritud soolad:

VX: O-etüül-S-(2-diisopropüülaminoetüül)metüülfosfonotiolaat (CAS 50782-69-9);

2. sööbivad ründeained:

a. väävel-sinepigaasid:

1. 2-kloroetüülklorometüülsulfiid (CAS 2625-76-5);

2. bis(2-kloroetüül)sulfiid (CAS 505-60-2);

3. bis(2-kloroetüültio)metaan (CAS 63869-13-6);

4. 1,2-bis(2-kloroetüültio)etaan (CAS 3563-36-8);

5. 1,3-bis(2-kloroetüültio)propaan (CAS 63905-10-2);

6. 1,4-bis(2-kloroetüültio)-n-butaan (CAS 142868-93-7);

7. 1,5-bis(2-kloroetüültio)-n-pentaan (CAS 142868-94-8);

8. bis(2-kloroetüültiometüül)eeter (CAS 63918-90-1);

9. bis(2-kloroetüültioetüül)eeter (CAS 63918-89-8);

b. ljuisiidid:

1. 2-klorovinüüldikloroarsiin (CAS 541-25-3);

2. tris(2-klorovinüül)arsiin (CAS 40334-70-1);

3. bis(2-klorovinüül)kloroarsiin (CAS 40334-69-8);

c. lämmastik-sinepigaasid:

1. HN1: bis(2-kloroetüül)etüülamiin (CAS 538-07-8);

2. HN2: bis(2-kloroetüül)metüülamiin (CAS 51-75-2);

3. HN3: tris(2-kloroetüül)amiin (CAS 555-77-1);

3. halvavad ründeained:

a. 3-kinuklindinüülbensülaat (BZ) (CAS 6581-06-2);

4. keemiarelvas kasutatavad defoliandid:

a. butüül-2-kloro-4-fluorofenoksüatsetaat (LNF);

b. 2,4,5-triklorofenoksüäädikhape segus 2,4-diklorofenoksüäädikhappega (Agent Orange);

c. keemiarelva binaarsed ja põhilised lähteained:

1. alküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonüüldifluoriidid:

DF: metüülfosfonüüldifluoriid (CAS 676-99-3);

2. O-alküül- (H või alküülid kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-) O-2-dialküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) aminoetüülalküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfoniidid ja vastavad alküleeritud ja protoneeritud soolad:

QL: O-etüül-2-diisopropüülaminoetüülmetüül-fosfoniit (CAS 57856-11-8);

3. klorosariin: O-isopropüülmetüülfosfonokloridaat (CAS 1445-76-7);

4. klorosomaan: O-pinakolüülmetüülfosfonokloridaat (CAS 7040-57-5);

d. massirahutuste kontrollimiseks mõeldud keemilised ühendid, aktiivsed keemilised komponendid ja nende ühendid:

1. α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79-8);

2. [(2-klorofenüül)metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalonitriil (CS) (CAS 2698-41-1);

3. 2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532-27-4);

4. dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257-07-8);

5. 10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578-94-9);

6. N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64-9);

Märkus 1 Kategooria ML7.d ei reguleeri enesekaitseks ettenähtud ja eraldi pakendatud massirahutuste kontrollimiseks mõeldud keemilisi ühendeid.

Märkus 2 Kategooria ML7.d ei reguleeri aktiivseid keemilisi komponente ja nende ühendeid, mis on määratud ja pakendatud toiduainetootmise jaoks või meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks.

e. spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud või kohandatud varustus mis tahes alljärgnevalt loetletud materjalide, ühendite või seadmete ja neile spetsiaalselt loodud komponentide levitamiseks:

1. punktis ML7.a, ML7.b või ML7.d reguleeritud materjalid ja ühendid; või

2. punktis ML7.c loetletud lähteainetest valmistatud keemiarelv (CW);

f. kaitsevarustus ja saaste kõrvaldamise varustus, nende spetsiaalselt loodud komponendid ning spetsiaalselt koostatud keemilised ühendid:

1. spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks ja kaitseks punktis ML7.a, ML7.b või ML7.d reguleeritud materjalide eest loodud või kohandatud varustus ja selle jaoks spetsiaalselt loodud komponendid;

2. varustus, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks, selleks et kõrvaldada saaste punktis ML7.a või ML7.b reguleeritud materjalidega saastatud objektidelt, ja sellele varustusele spetsiaalselt loodud komponendid;

3. keemilised ühendid, mis on spetsiaalselt välja arendatud/koostatud punktis ML7.a või ML7.b reguleeritud materjalide ja ühenditega saastunud objektidelt saaste kõrvaldamiseks;

Märkus Punkt ML7.f.1 hõlmab samuti:

a. õhu konditsioneerimise seadmeid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud tuuma-, bioloogilise või keemilise saaste filtreerimiseks;

b. kaitseriietust.

NB. Tsiviilotstarbeliste gaasimaskide ja kaitsevarustuse ja saaste kõrvaldamiseks kasutatava varustuse kohta vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A004.

g. varustus, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks, selleks et avastada või identifitseerida punktis ML7.a või ML7.b või ML7.d reguleeritud materjale, ja sellele varustusele spetsiaalselt loodud komponendid;

Märkus Punkt ML7.g ei reguleeri personaalseid radiatsioonidosimeetreid.

NB. Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A004.

h. biopolümeerid, mis on spetsiaalselt loodud või töödeldud punktis ML7.b reguleeritud keemiarelvaühendite avastamiseks või identifitseerimiseks, ning spetsiaalsed rakukultuurid, mida kasutatakse nende tootmiseks;

i. biokatalüsaatorid keemiarelva ühendite ja nende bioloogiliste süsteemide degradatsiooniks või nendest põhjustatud saaste kõrvaldamiseks:

1. laboratoorse selektsiooni tingimustes või bioloogilisi süsteeme geneetiliselt manipuleerides saadud biokatalüsaatorid, mis on spetsiaalselt loodud punktis ML7.b reguleeritud ühendite degradatsiooniks või nendest põhjustatud saaste kõrvaldamiseks;

2. bioloogilised süsteemid: ekspressioonivektorid, viirused või rakukultuurid, mis sisaldavad punktis ML7.i.1 reguleeritud biokatalüsaatorite tootmiseks vajalikku eriteavet.

Märkus 1 Punktid ML7.b ja ML7.d ei reguleeri järgmisi aineid:

a. tsüaankloriid (CAS 506-77-4). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.5;

b. vesiniktsüaniidhape (CAS 74-90-8);

c. kloor (CAS 7782-50-5);

d. karbonüülkloriid (fosgeen) (CAS 75-44-5). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.4;

e. difosgeen (triklorometüülkloroformiaat) (CAS 503-38-8);

f. välja jäetud;

g. orto- (CAS 89-92-9), meta- (CAS 620-13-3) ja paraksülüülbromiid (CAS 104-81-4);

h. bensüülbromiid (CAS 100-39-0);

i. bensüüljodiid (CAS 620-05-3);

j. bromoatsetoon (CAS 598-31-2);

k. tsüaanbromiid (CAS 506-68-3);

l. bromometüületüülketoon (CAS 816-40-0);

m. kloroatsetoon (CAS 78-95-5);

n. etüüljodoatsetaat (CAS 623-48-3);

o. jodoatsetoon (CAS 3019-04-3);

p. kloropikriin (CAS 76-06-2). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.7.

Märkus 2 Punktides ML7.h ja ML7.i.2 reguleeritud rakukultuuride ja bioloogiliste süsteemide loetelu on ammendav ja antud alapunktid ei reguleeri tsiviilvaldkondades, nagu põllumajanduses, ravimitööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonnakaitses, jäätmekäitluses ja toiduainetööstuses kasutatavaid rakke ja bioloogilisi süsteeme.

ML8 Kõrge siseenergiaga materjalid ja nendega seotud ained:

NB. Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C011.

Tehnilised märkused

1. Selles kategoorias nimetatakse seguks kompositsiooni kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on loetletud kategooria ML8 alapunktides.

2. Kategooria ML8 reguleerib kõiki alapunktides loetletud aineid, isegi kui neid ei kasutata näidatud otstarbel. (Näiteks kasutatakse triaminoguanidiinnitraati (TAGN) peamiselt lõhkeainena, kuid seda võidakse kasutada ka kütuse või oksüdeerijana.)

a. lõhkeained ja nende segud:

1. ADNBF (aminodinitrobensofuroksaan või 7-amino-4,6-dinitrobensofurasaan-1-oksiid) (CAS 97096-78-1);

2. BNCP (cis-bis(5-nitrotetrasolato)tetraammiinkoobalt(III)perkloraat) (CAS 117412-28-9);

3. CL-14 (diaminodinitrobensofuroksaan või 5,7-diamino-4,6-dinitrobensofurasaan-1-oksiid) (CAS 117907-74-1);

4. CL-20 (HNIW või heksanitroheksaasaisovürtsitaan) (CAS 135285-90-4); CL-20 klatraadid (vt ka vastavaid lähteaineid punktides ML8.g.3 ja g.4);

5. CP (2-(5-tsüanotetrasolato)pentaammiinkoobalt(III)perkloraat) (CAS 70247-32-4);

6. DADE (1,1-diamino-2,2-dinitroetüleen, FOX7);

7. DATB (diaminotrinitrobenseen) (CAS 1630-08-6);

8. DDFP (1,4-dinitrodifurasanopiperasiin);

9. DDPO (2,6-diamino-3,5-dinitropürasiin-1-oksiid, PZO) (CAS 194486-77-6);

10. DIPAM (3,3’-diamino-2,2’,4,4’,6,6’-heksanitrobifenüül või dipikramiid) (CAS 17215-44-0);

11. DNGU (DINGU või dinitroglükooluriil) (CAS 55510-04-8);

12. järgmised furasaanid:

a. DAAOF (diaminoasoksüfurasaan);

b. DAAzF (diaminoasofurasaan) (CAS 78644-90-3);

13. HMX ja selle derivaadid (vt ka vastavaid lähteaineid punktis ML8.g.5):

a. HMX (tsüklotetrametüleentetranitramiin, oktahüdro-1,3,5,7-tetranitro-1,3,5,7-tetrasiin, 1,3,5,7-tetranitro-1,3,5,7-tetraasatsüklooktaan, oktogeen) (CAS 2691-41-0);

b. HMX-i difluoroamiinitud analoogid;

c. K-55 (2,4,6,8-tetranitro-2,4,6,8-tetraasabitsüklo[3.3.0]oktaanoon-3, tetranitrosemiglüko-uriil või ketobitsüklo-HMX) (CAS 130256-72-3);

14. HNAD (heksanitroadamantaan) (CAS 143850-71-9);

15. HNS (heksanitrostilbeen) (CAS 20062-22-0);

16. järgmised imidasoolid:

a. BNNII (oktahüdro-2,5-bis(nitroimino)imidaso[4,5-d]imidasool);

b. DNI (2,4-dinitroimidasool) (CAS 5213-49-0);

c. FDIA (1-fluoro-2,4-dinitroimidasool);

d. NTDNIA (N-(2-nitrotriasolo)-2,4-dinitroimidasool);

e. PTIA (1-pikrüül-2,4,5-trinitroimidasool);

17. NTNMH (1-(2-nitrotriasolo)-2-dinitrometüleenhüdrasiin);

18. NTO (ONTA või 3-nitro-1,2,4-triasool-5-oon) (CAS 932-64-9);

19. polünitrokubaanid enam kui nelja nitrorühmaga;

20. PYX (2,6-bis(pikrüülamino)-3,5-dinitropüridiin) (CAS 38082-89-2);

21. RDX ja selle järgmised derivaadid:

a. RDX (tsüklotrimetüleentrinitramiin, tsükloniit, T4, heksahüdro-1,3,5-trinitro-1,3,5-triasiin, 1,3,5-trinitro-1,3,5-triasa-tsükloheksaan, heksogeen) (CAS 121-82-4);

b. Keto-RDX (K-6 või 2,4,6-trinitro-2,4,6-triasatsükloheksanoon) (CAS 115029-35-1);

22. TAGN (triaminoguanidiinnitraat) (CAS 4000-16-2);

23. TATB (triaminotrinitrobenseen) (CAS 3058-38-6) (vt ka vastavaid lähteained punktis ML8.g.7);

24. TEDDZ (3,3,7,7-tetrabis(difluoroamiin)oktahüdro-1,5-dinitro-1,5-diasotsiin);

25. järgmised tetrasoolid:

a. NTAT (nitrotriasoolaminotetrasool);

b. NTNT (1-N-(2-nitrotriasolo)-4-nitrotetrasool);

26. tetrüül (trinitrofenüülmetüülnitramiin) (CAS 479-45-8);

27. TNAD (1,4,5,8-tetranitro-1,4,5,8-tetraasadekaliin) (CAS 135877-16-6) (vt ka vastavaid lähteained punktis ML8.g.6);

28. TNAZ (1,3,3-trinitroasetidiin) (CAS 97645-24-4) (vt ka vastavaid lähteained punktis ML8.g.2);

29. TNGU (SORGUYL või tetranitroglükooluriil) (CAS 55510-03-7);

30. TNP (1,4,5,8-tetranitro-püridasino[4,5-d]püridasiin) (CAS 229176-04-9);

31. järgmised triasiinid:

a. DNAM (2-oksü-4,6-dinitroamino-s-triasiin) (CAS 19899-80-0);

b. NNHT (2-nitroimino-5-nitro-heksahüdro-1,3,5-triasiin) (CAS 130400-13-4);

32. järgmised triasoolid:

a. 5-asido-2-nitrotriasool;

b. ADHTDN (4-amino-3,5-dihüdrasino-1,2,4-triasooldinitramiid) (CAS 1614-08-0);

c. ADNT (1-amino-3,5-dinitro-1,2,4-triasool);

d. BDNTA (bis(dinitrotriasool)amiin);

e. DBT (3,3’-dinitro-5,5-bis-1,2,4-triasool) (CAS 30003-46-4);

f. DNBT (dinitrobistriasool) (CAS 70890-46-9);

g. NTDNA (2-nitrotriasool-5-dinitramiid) (CAS 75393-84-9);

h. NTDNT (1-N-(2-nitrotriasolo)-3,5-dinitrotriasool);

i. PDNT (1-pikrüül-3,5-dinitrotriasool);

j. TACOT (tetranitrobensotriasolobensotriasool) (CAS 25243-36-1);

33. muud punktis ML8.a loetlemata lõhkeained, mille detonatsioonikiirus kõrgeimal tihedusel on suurem kui 8 700 m/s või mille detonatsioonisurve on suurem kui 34 GPa (340 kbar);

34. muud punktis ML8.a loetlemata orgaanilised lõhkeained detonatsioonisurvega 25 GPa (250 kbar) või enam, mis säilitavad temperatuuril 523 K (250 °C) või enam stabiilsuse vähemalt 5 minuti kestel;

b. järgmised raketikütused:

1. mis tahes ÜRO klassile 1.1 vastav tahke raketikütus teoreetilise eriimpulsiga (standardtingi-mustel) üle 250 s mittemetallilise või üle 270 s või enam alumiinse koostise korral;

2. mis tahes ÜRO klassile 1.3 vastav tahke raketikütus teoreetilise eriimpulsiga (standardtingi-mustel) üle 230 s mittehalogeense, 250 s mittemetallilise ja 266 s metallilise koostise korral;

3. raketikütused jõukonstandiga üle 1 200 kJ/kg;

4. raketikütused püsiva lineaarse põlemiskiirusega üle 38 mm/s, mõõdetuna ühe inhibeeritud ribaga, standardtingimustel – rõhk 6,89 MPa (68,9 bar) ja temperatuur 294 K (21 °C);

5. elastomeer-kohandatud valatud kahealuselised raketikütused (EMCDB) venivusega rohkem kui 5 % temperatuuril 233 K (– 40 °C) maksimaalse pinge korral;

6. mis tahes raketikütus, mis sisaldab punktis ML8.a. loetletud aineid;

c. pürotehnika, kütused ja nendega seotud ained ning nende segud:

1. spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks koostatud lennukikütused;

2. alane (alumiiniumhüdriid) (CAS 7784-21-6);

3. karboraanid; dekaboraan (CAS 17702-41-9), pentaboraanid (CAS 19624-22-7 ja 18433-84-6) ja nende derivaadid;

4. hüdrasiin ja selle järgmised derivaadid (vt ka hüdrasiini oksüdeerivaid derivaate punktides ML8.d.8 ja ML8.d.9):

a. hüdrasiin (CAS 302-01-2) kontsentratsioonis 70 % või üle selle;

b. monometüülhüdrasiin (CAS 60-34-4);

c. sümmeetriline dimetüülhüdrasiin (CAS 540-73-8);

d. asümmeetriline dimetüülhüdrasiin (CAS 57-14-7);

5. kerakujulistest, pihustatud, kerajatest, helbelistest või peenestatud osakestest koosnevad metallilised kütused, mis on valmistatud materjalist, mis sisaldab 99 % või enam ükskõik mida järgnevast:

a. järgmiste ainete metallid ja metallisegud:

1. berüllium (CAS 7440-41-7), osakeste suurusega alla 60 μm;

2. rauapulber (CAS 7439-89-6), osakeste suurusega 3 μm või alla selle, mis on saadud raudoksiidi redutseerimisel vesinikuga;

b. segud, mis sisaldavad ükskõik mida järgnevast:

1. tsirkoonium (CAS 7440-67-7), magneesium (CAS 7439-95-4) ja nende sulamid osakeste suurusega alla 60 μm;

2. boorist (CAS 7440-42-8) või boorkarbiidist (CAS 12069-32-8) kütused puhtusega 85 % või rohkem ja osakeste suurusega alla 60 μm;

6. sõjalised materjalid, mis sisaldavad spetsiaalselt leegiheitjates või süütelaskemoonas kasutamiseks koostatud süsivesinikpõletusaine paksendeid, nagu metallstearaate või -palmitaate (näiteks oktopalmitaate (CAS 637-12-7)) või M1, M2 või M3 paksendeid;

7. perkloraadid, kloraadid ja kromaadid segus pulbriliste metallidega või teiste kõrge energiasi-saldusega kütusekomponentidega;

8. kerakujulistest osakestest alumiiniumipulber (CAS 7429-90-5), osakeste suurusega 60 μm või alla selle, mis on valmistatud materjalist alumiiniumisisaldusega 99 % või rohkem;

9. titaani alahüdriid (TiHn) stöhhiomeetriaga n = 0,65–1,68.

Märkus 1 Punktis ML8.c.1 reguleeritud lennukikütuste alla kuuluvad ainult lõpptooted, mitte nende koostisosad.

Märkus 2 Punkt ML8.c.4.a ei reguleeri spetsiaalselt korrosiooni tõrjeks koostatud hüdrasiinisegusid.

Märkus 3 Punktis ML8.c.5 reguleeritud metalle või sulameid sisaldavad lõhkeained ja kütused on nimetatud punktis hõlmatud, sõltumata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis või mitte.

Märkus 4 Punkt ML8.c.5.b.2 ei reguleeri boori ja boorkarbiidi, mis on rikastatud boor-10ga (boor-10 sisaldus 20 % või rohkem).

d. järgmised oksüdeerijad ja nende segud:

1. ADN (ammooniumdinitramiid või SR 12) (CAS 140456-78-6);

2. AP (ammooniumperkloraat) (CAS 7790-98-9);

3. ühendid, mis sisaldavad fluori ja mis tahes järgmist:

a. muud halogeenid;

b. hapnik; või

c. lämmastik;

Märkus 1 Punkt ML8.d.3 ei reguleeri kloori trifluoriidi. Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C238.

Märkus 2 Punkt ML8.d.3 ei reguleeri gaasilises olekus lämmastiktrifluoriidi.

4. DNAD (1,3-dinitro-1,3-diasetidiin) (CAS 78246-06-7);

5. HAN (hüdroksüülammooniumnitraat) (CAS 13465-08-2);

6. HAP (hüdroksüülammooniumperkloraat) (CAS 15588-62-2);

7. HFN (hüdrasiiniumnitroformiaat) (CAS 20773-28-8);

8. hüdrasiinnitraat (CAS 37836-27-4);

9. hüdrasiinperkloraat (CAS 27978-54-7);

10. vedelad oksüdeerijad, mis koosnevad inhibiitoriga punasest suitsevast lämmastikhappest (IRFNA) (CAS 8007-58-7) või sisaldavad seda;

Märkus Punkt ML8.d.10 ei reguleeri inhibiitorita suitsevat lämmastikhapet.

e. järgmised sideained, plastifikaatorid, monomeerid ja polümeerid:

1. AMMO (asidometüülmetüüloksetaan ja selle polümeerid) (CAS 90683-29-7) (vt ka vastavaid lähteaineid punktis ML8.g.1);

2. BAMO (bisasidometüüloksetaan ja selle polümeerid) (CAS 17607-20-4) (vt ka vastavaid lähteaineid punktis ML8.g.1);

3. BDNPA (bis(2,2-dinitropropüül)atsetaal) (CAS 5108-69-0);

4. BDNPF (bis(2,2-dinitropropüül)formaal) (CAS 5917-61-3);

5. BTTN (butaantriooltrinitraat) (CAS 6659-60-5) (vt ka vastavaid lähteaineid punktis ML8.g.8);

6. kõrge siseenergiaga, nitro-, asido-, nitraat-, nitrasa- või difluoroaminorühmi sisaldavad, spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks koostatud monomeerid, plastifikaatorid ja polümeerid;

7. FAMAO (3-difluoroaminometüül-3-asidometüüloksetaan) ja selle polümeerid;

8. FEFO (bis(2-fluoro-2,2-dinitroetüül)formaal) (CAS 17003-79-1);

9. FPF-1 (polü-2,2,3,3,4,4-heksafluoropentaan-1,5-dioolformaal) (CAS 376-90-9);

10. FPF-3 (polü-2,4,4,5,5,6,6-heptafluoro-2-trifluorometüül-3-oksaheptaan-1,7-dioolformaal);

11. GAP (glütsidülasiid-polümeer) (CAS 143178-24-9) ja selle derivaadid;

12. HTPB (hüdroksüül-termineeritud polübutadieen), mille hüdroksüülfunktsionaalsus jääb vahemikku 2,2–2,4, hüdroksüülarv on väiksem kui 0,77 meq/g ja viskoossus 30 °C juures väiksem kui 47 puaasi (CAS 69102-90-5);

13. madala molekulmassiga (alla 10 000) alkohol-funktsionaalne polüepikloorhüdriin; polüepi-kloorhüdriindiool ja -triool;

14. NENA-d (nitratoetüülnitramiinühendid) (CAS 17096-47-8, 85068-73-1, 82486-83-7, 82486-82-6 ja 85954-06-9);

15. PGN (polü-GLYN, polüglütsidüülnitraat või polü(nitratometüüloksiraan)) (CAS 27814-48-8);

16. polü-NIMMO (polünitratometüülmetüüloksüetaan) või polü-NMMO (polü[3-nitratometüül-3-metüül-oksüetaan]) (CAS 84051-81-0);

17. polünitroortokarbonaadid;

18. TVOPA (1,2,3-tris[1,2-bis(difluoroamino)etoksü]propaan või tris-vinoksüpropaanadukt) (CAS 53159-39-0).

f. järgmised lisaained:

1. aluseline vasksalitsülaat (CAS 62320-94-9);

2. BHEGA (bis(2-hüdroksüetüül)glükoolamiid) (CAS 17409-41-5);

3. BNO (butadieennitriiloksiid) (CAS 9003-18-3);

4. järgmised ferrotseeni derivaadid:

a. butatseen (CAS 125856-62-4);

b. katotseen (2,2-bis-etüülferrotsenüülpropaan) (CAS 37206-42-1);

c. ferrotseenkarboksüülhapped;

d. n-butüülferrotseen (CAS 31904-29-7);

e. muud polümeerse ferrotseeni adukt-derivaadid;

5. plii-ß-resortsülaat (CAS 20936-32-7);

6. pliitsitraat (CAS 14450-60-3);

7. ß-resortsilaadi või salitsülaatide plii-vaskkelaadid (CAS 68411-07-4);

8. pliimaleaat (CAS 19136-34-6);

9. pliisalitsülaat (CAS 15748-73-9);

10. pliistannaat (CAS 12036-31-6);

11. MAPO (tris-1-(2-metüül)asiridinüülfosfiinoksiid) (CAS 57-39-6); BOBBA 8 (bis(2-metüülasiri-dinüül)-2-(2-hüdroksüpropaanoksü)propüülaminofosfiinoksiid); ja teised MAPO derivaadid;

12. metüül-BAPO (bis(2-metüülasiridinüül)metüülaminofosfiinoksiid) (CAS 85068-72-0);

13. n-metüül-p-nitroaniliin (CAS 100-15-2);

14. 3-nitrasa-1,5-pentaandiisotsüanaat (CAS 7406-61-9);

15. järgmised metallorgaanilised sidusreaktiivid:

a. neopentüül(diallüül)oksütris(dioktüül)fosfatotitanaat (CAS 103850-22-2), samuti tuntud kuititaan IV, 2,2[bis(2-propenolatometüül)butanolatotris(dioktüül)fosfaat] (CAS 110438-25-0) või LICA 12 (CAS 103850-22-2);

b. titaan IV, [(2-propeen-1-olato)metüülpropanolatometüül]butaan-1-olatotris(dioktüül)püro-fosfaat ehk KR 3538;

c. titaan IV, [(2-propeen-1-olato)metüülpropanolatometüül]butaan-1-olatotris(dioktüül)püro-fosfaat;

16. polütsüanodifluoroaminoetüleenoksiid;

17. polüfunktsionaalsed asiridiinamiidid isoftaal-, trimesüül- (BITA- või butüleenimiintrimes-amiid-), isotsüanuur- või trimetüüladipiinskelettidega ja 2-metüül- või 2-etüül-asendajatega asiridiintsüklis;

18. polüpropüleenimiin (2-metüülasiridiin) (CAS 75-55-8);

19. ülipeen raudoksiid (Fe2O3) eripinnaga üle 250 m2/g ja keskmise osakeste suurusega 3,0 nm või vähem;

20. TEPAN (tetraetüleenpentaamiinakrüülnitriil) (CAS 68412-45-3); tsüanoetüleeritud polü-amiinid ja nende soolad;

21. TEPANOL (tetraetüleenpentaamiinakrüülnitriilglütsidool) (CAS 68412-46-4); tsüanoetülee-ritud polüamiinide aduktid glütsidooliga ja nende soolad;

22. TPB (trifenüülvismut) (CAS 603-33-8);

g. järgmised lähteained:

NB. Punktis ML8.g. viidatakse reguleeritud kõrge siseenergiaga materjalidele, mida neist ainetest valmistatakse.

1. BCMO (bis-klorometüüloksetaan) (CAS 142173-26-0) (vt punkte ML8.e.1 ja e.2);

2. dinitroasetidiin-t-butüülsool (CAS 125735-38-8) (vt punkti ML8.a.28);

3. HBIW (heksabensüülheksaasaisovürtsitaan) (CAS 124782-15-6) (vt punkti ML8.a.4);

4. TAIW (tetraatsetüüldibensüülheksaasaisovürtsitaan) (vt ka punkti ML8.a.4);

5. 1,3,5,7-tetraatsetüül-1,3,5,7-tetraasatsüklooktaan (TAT) (CAS 41378-98-7) (vt punkti ML8a.13);

6. 1,4,5,8-tetraasadekaliin (CAS 5409-42-7) (vt punkti ML8.a.27);

7. 1,3,5-triklorobenseen (CAS 108-70-3) (vt punkti ML8.a.23);

8. 1,2,4-trihüdroksübutaan (butaan-1,2,4-triool) (CAS 3068-00-6) (vt punkti ML8.e.5).

Märkus 5 Laengute ja seadmete kohta vt kategooriat ML4.

Märkus 6 Kategooria ML8 ei reguleeri järgmisi aineid, välja arvatud juhul, kui need ained esinevad ühendites punktis ML8.a reguleeritud kõrge siseenergiaga materjalide või punktis ML8.c reguleeritud pulbri-liste metallidega, või on nendega segatud:

a. ammooniumpikraat;

b. must püssirohi;

c. heksanitrodifenüülamiin;

d. difluoroamiin;

e. nitrotärklis;

f. kaaliumnitraat;

g. tetranitronaftaleen;

h. trinitroanisool;

i. trinitronaftaleen;

j. trinitroksüleen;

k. n-pürrolidinoon; 1-metüül-2-pürrolidinoon;

l. dioktüülmaleaat;

m. etüülheksüülakrülaat;

n. trietüülalumiinium (TEA), trimetüülalumiinium (TMA) ja muud pürofoorsed alküülmetallid ja liitium-, naatrium-, magneesium-, tsink- või boorakrüülid;

o. nitrotselluloos;

p. nitroglütseriin (ehk glütserooltrinitraat, trinitroglütseriin, NG);

q. 2,4,6-trinitrotolueen (TNT);

r. etüleendiamiindinitraat (EDDN);

s. pentaerütritooltetranitraat (PETN);

t. pliiasiid, harilik ja aluseline pliistüfnaat ja asiide või asiidkomplekse sisaldavad initsieerivad lõhkeained ja löökpadrunisegud;

u. trietüleenglükooldinitraat (TEGDN);

v. 2,4,6-trinitroresortsinool (stüfniinhape);

w. dietüüldifenüüluurea; dimetüüldifenüüluurea; metüületüüldifenüüluurea (tsentraliidid);

x. N,N-difenüüluurea (asümmeetriline difenüüluurea);

y. metüül-N,N-difenüüluurea (asümmeetriline metüüldifenüüluurea);

z. etüül-N,N-difenüüluurea (asümmeetriline etüüldifenüüluurea);

aa. 2-nitrodifenüülamiin (2-NDPA);

bb. 4-nitrodifenüülamiin (4-NDPA);

cc. 2,2-dinitropropanool;

dd. nitroguanidiin (vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C011.d).

ML9 Sõjalaevad, spetsiaalsed merenduslikud seadmed ja varustus ning nende komponendid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks:

NB. Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt märkust 7 kategooria ML11 all.

a. sõjalaevad ja laevad (pealvee- või allveelaevad), mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud ründevõi kaitseaktsioonideks, olenemata sellest, kas nad on kohandatud tsiviilkasutuseks või mitte, milline on nende tehniline seisund või kas kõnealused laevad kannavad relvi, relvasüsteeme, soomustust või mitte, samuti selliste laevade kered ja kerede osad;

b. järgmised mootorid ja tõukejõusüsteemid:

1. diiselmootorid, mis on spetsiaalselt loodud allveelaevadele ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a. väljundvõimsus 1,12 MW (1 500 hj) või enam; ning

b. pöörete arv 700 p/min või enam;

2. elektrimootorid, mis on spetsiaalselt loodud allveelaevadele ja millel on järgmised omadused:

a. väljundvõimsus enam kui 0,75 MW (1 000 hj);

b. kiire tagasikäik;

c. vedelikjahutus; ning

d. täielikult kinnine masin;

3. mittemagnetiseeruvad diiselmootorid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks ning mille väljundvõimsus on 37,3 kW (50 hj) või enam ja mille mittemagnetiseeruv osa ületab 75 % kogumassist;

4. spetsiaalselt allveelaevade jaoks kavandatud ja välisõhu juurdelisamisest sõltumatud tõukejõu-süsteemid;

Tehniline märkus

Välisõhu juurdelisamisest sõltumatu tõukejõusüsteem võimaldab veeliinist allpool oleval allveelaeval, millel ei ole juurdepääsu atmosfäärihapnikule, kasutada oma tõukejõusüsteemi kauem, kui see akude abil võimalik oleks. See ei hõlma tuumaenergiat.

c. veealused avastamise seadmed, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks, ja nende kontrollseadmed;

d. allveelaevade ja torpeedode võrgud;

e. ei kasutata;

f. laevakere läbindused ja läbivad ühendused, mis võimaldavad koostoimimist laevavälise varustusega ning mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks;

Märkus Punkt ML9.f hõlmab ühe- ja mitmejuhtmelisi, koaksiaal- ning lainejuhtühendusi ja laevakere läbindusi, mis on võimelised säilitama lekkekindluse ning ettenähtud omadused sügavustel üle 100 m; ja kiudoptilisi konnektoreid ja optilisi laevakere läbindusi, mis on spetsiaalselt loodud laserkiire ülekandeks, sügavusest sõltumata. See ei hõlma harilikke võlli ja roolivarda läbindusi.

g. gaas- või magnethõljukhõõrdega müratud laagrid, juhtseadmed tunnusmüra või vibratsiooni aktiivsummutamiseks ning selliseid laagreid sisaldavad seadmed, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks.

ML10 Õhusõidukid, õhust kergemad õhusõidukid, mehitamata õhusõidukid, õhusõidukite mootorid ja varustus, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks:

NB. Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt märkust 7 kategooria ML11 all.

a. lahingotstarbelised õhusõidukid ja spetsiaalselt neile loodud komponendid;

b. muud spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud või kohandatud õhusõidukid ja õhust kergemad õhusõidukid sõjaliseks luureks, ründeks, sõjaliseks treeninguks, transpordiks, dessandiks ja logistiliseks toeks, ning nende spetsiaalselt loodud komponendid;

c. mehitamata õhusõidukid, nendega seotud varustus, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks, ja nende spetsiaalselt loodud komponendid:

1. mehitamata õhusõidukid, kaasa arvatud kaugjuhtimisega õhusõidukid (RPVd), autonoomse programmjuhtimisega õhusõidukid ja õhust kergemad õhusõidukid;

2. mehitamata õhusõidukite stardiseadmed ja maapealse hooldamise seadmed;

3. mehitamata õhusõidukite juhtimis- ja kontrolliseadmed;

d. õhusõidukite mootorid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks, ja nende spetsiaalselt loodud komponendid;

e. õhudessantvarustus, kaasa arvatud õhus kütuse tankimise varustus, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks punktides ML10.a või ML10.b reguleeritud õhusõidukitega või punktis ML10.d reguleeritud õhusõidukite mootoritega, ja nende spetsiaalselt loodud komponendid;

f. survetankimisseadmed, survetankimise varustus, seadmed, mis on spetsiaalselt loodud piiratud tingimustes töötamiseks, ja maapealsed seadmed, mis on spetsiaalselt välja arendatud kasutamiseks punktides ML10.a ja ML10.b reguleeritud õhusõidukitega või punktis ML10.d reguleeritud õhusõidukite mootoritega;

g. sõjalise otstarbega kaitsekiivrid ja kaitsemaskid ja nende spetsiaalselt loodud komponendid, normaalset atmosfäärirõhku säilitavad hingamisaparaadid ja ülikonnad, mis on mõeldud kasutamiseks õhusõidukites, ning antikoormusülikonnad; õhusõidukites või reaktiivmürskudes kasutatavad vedela hapniku konverterid ja katapuldid ning lõhkelaenguga käivitatav õhusõiduki meeskonna päästevarustus;

h. langevarjud ja nendega seotud varustus sõjalennukite isikkoosseisule, lastide allaheitmiseks või õhusõiduki kiiruse vähendamiseks ning nende spetsiaalselt loodud komponendid:

1. langevarjud:

a. eriüksuslaste täpseks maandumiseks;

b. sõjaväe dessanteerumiseks (dessantlangevarjud);

2. langevarjud lastidele;

3. paraglaiderid, tõmmiklangevarjud ning esmalangevarjud, mis võimaldavad stabiliseerida langevaid kehi (näiteks päästekapslid, katapultistmed, pommid) ja juhtida nende asendit;

4. katapultistmete esmalangevarjud päästelangevarjude avamiseks ja järjestikuse avamise reguleerimiseks;

5. langevarjud, mis on määratud juhitavate rakettide, mehitamata õhusõidukite ja kosmosesõidu-kite maandumiseks;

6. lähenemis- ja maandumiskiirust aeglustavad langevarjud;

7. muud sõjalise otstarbega langevarjud;

8. varustus, mis on spetsiaalselt loodud ülikõrgetel kõrgustel langevarjuhüppeks näiteks ülikonnad, spetsiaalsed kiivrid, hingamissüsteemid ja navigeerimisvarustus);

i. langevarju automaatpiloteerimise süsteemid lastidele; spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud varustus mis tahes kõrgusel sooritatava hüppe tegemiseks, kaasa arvatud hapnikuvarustussüsteemid.

Märkus 1 Punkt ML10.b ei reguleeri spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud õhusõidukeid või nende õhusõidukite variante, mis

a. ei ole konfigureeritud sõjaliseks kasutamiseks ja ei ole varustatud seadmete või varustusega, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks; ning

b. on Wassenaari kokkuleppega liitunud riigi tsiviillennundusameti poolt tunnistatud tsiviilotstarbeliseks.

Märkus 2 Punkt ML10.d ei reguleeri järgmist:

a. sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud õhusõidukite mootorid, mis on Wassenaari kokkuleppega liitunud riigi tsiviillennundusameti poolt tunnistatud tsiviilõhusõidukil kasutamiseks, või nende spetsiaalselt loodud komponendid;

b. kolbmootorid või nende spetsiaalselt loodud komponendid, välja arvatud spetsiaalselt mehitamata õhusõidukite jaoks loodud kolbmootorid.

Märkus 3 Punktides ML10.b ja ML10.d reguleeritud komponendid ja varustus, mis on spetsiaalselt loodud mittesõjalistele õhusõidukitele või õhusõidukite mootoritele, mis on kohandatud sõjaliseks kasutuseks, hõlmavad ainult selliseid sõjalise otstarbega komponente ja seotud varustust, mis on vajalikud sõjaliseks kasutuseks kohandamiseks.

ML11 Elektrooniline varustus, mis ei ole reguleeritud mujal ELi ühises sõjaliste kaupade nimekirjas, ning spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid:

a. Spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud elektrooniline varustus;

Märkus Kategooria ML11 hõlmab järgnevat:

1. elektrooniliste vastumeetmete seadmed ja nende vastased seadmed (näiteks varustus, mis on loodud radarisüsteemide või raadiovastuvõtjate eksitamiseks kõrvaliste või valesignaalidega või muul viisil vastase elektrooniliste vastuvõtuseadmete või vastumeetmete seadmete vastuvõtu, toimimise või nende efektiivsuse takistamiseks), kaasa arvatud summutusseadmed ja summutamise vastased seadmed;

2. sageduse kiirhäälestusega lambid;

3. elektroonilised süsteemid või varustus, mis on loodud kas elektromagnetilise spektri järelevalveks ja seireks sõjalise luure või julgeoleku tagamise eesmärkidel või sellise järelevalve ja seire vastumeetmeteks;

4. veealused vastumeetmed, mis hõlmavad akustilist ja magnetilist summutamist ja peibutamist; varustus, mis on loodud sonarite eksitamiseks kõrvaliste ja valesignaalidega;

5. andmetöötluse turvaseadmed, andmete turvamise seadmed ning andmeedastus- ja signaliseerimisliinide turvaseadmed, mis kasutavad krüpteerimist;

6. identifitseerimise, audentimise ja võtmesisestuse varustus ning võtmehalduse, -tootmise ja levitamise varustus;

7. juhtimis- ja navigatsiooniseadmed;

8. troposfäärihajumise põhise digitaalse raadioside edastusseadmed;

9. spetsiaalselt teabesignaalide jaoks kavandatud digitaalsed demodulaatorid.

b. globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) segamise seadmed.

ML12 Kineetilise energia relvasüsteemid ja nendega seotud varustus ning nende spetsiaalselt loodud komponendid:

a. kineetilise energia relvasüsteemid, mis on spetsiaalselt määratud sihtmärgi hävitamiseks või eesmärgist kõrvalejuhtimiseks;

b. spetsiaalselt loodud testimise ja hindamise seadmed ja katsemudelid, kaasa arvatud diagnostika-seadmed ja sihtmärgid kineetilise energia lendkehade ja relvasüsteemide dünaamiliseks katsetamiseks.

NB. Allakaliibrilahingumoona kasutavate ja ainult keemilisel tõukejõul põhinevate relvasüsteemide ning nende lahingumoona loetelu vt kategooriate ML1 kuni ML4 all.

Märkus 1 Kategooria ML12 hõlmab järgnevat, kui see on spetsiaalselt loodud kineetilise energia relvasüsteemidele:

a. tõukejõu süsteemid, mis võimaldavad üksik- või kiirtulena kiirendada 0,1 g-st suuremaid masse kiirustele, mis ületavad 1,6 km/s;

b. primaarenergia tootmise, elektrilise kaitsekilbi, energia salvestamise, termoregulatsiooni-, lülitus-ja kütusekäsitlusseadmed ning elektrilised liidesed toiteallika, relva ja muude relvatorni toiteal-likafunktsioonide vahel;

c. sihtmärgi leidmise, jälgimise, tulejuhtimise või kahjustuste hindamise süsteemid;

d. projektiilide isesihituse, juhtimise või külgkiirenduse jõusüsteemid.

Märkus 2 Kategooria ML12 reguleerib relvasüsteeme, mis kasutavad mõnda järgnevat tõukejõudu:

a. elektromagnetiline;

b. elektrotermiline;

c. plasma;

d. kergegaas; või

e. keemiline (kui seda kasutatakse koos mõnega ülalnimetatutest).

ML13 Soomustatud või kaitsevarustus, -konstruktsioonid ja -komponendid:

a. järgmised soomusplaadid:

1. mis on valmistatud vastavalt sõjalistele standarditele või spetsifikatsioonidele; või

2. mis sobivad sõjaliseks kasutamiseks;

b. metallilistest või mittemetallilistest materjalidest või nende kombinatsioonidest koosnevad konstruktsioonid, mis on loodud sõjaliste süsteemide ballistiliseks kaitseks, ja nende komponendid;

c. kiivrid, mis on valmistatud vastavalt sõjalistele standarditele või spetsifikatsioonidele või võrreldavatele siseriiklikele standarditele ning nende spetsiaalselt loodud komponendid, nt kiivri kest, vooderdis ja mugavuspadjad;

d. soomusvestid ja muu kaitseriietus, mis on valmistatud vastavalt sõjalistele standarditele või spetsifikatsioonidele (või vastavalt nendega võrdväärsetele standarditele), ja nende spetsiaalselt loodud komponendid.

Märkus 1 Punkt ML13.b hõlmab materjale, mis on spetsiaalselt loodud aktiivsoomuse valmistamiseks või sõjaliste varjendite ehitamiseks.

Märkus 2 Punkt ML13.c ei reguleeri konventsionaalseid teraskiivreid, millele ei ole paigaldatud mis tahes tüüpi lisavarustust ning mis ei ole kohandatud või loodud mis tahes tüüpi lisavarustuse paigaldamiseks.

Märkus 3 Punktid ML13.c ja ML13.d ei reguleeri kiivreid, soomusveste või kaitseriietust, mida kasutaja kannab kasutaja enda isiklikuks kaitseks.

Märkus 4 Punktiga ML13 reguleeritakse üksnes selliseid spetsiaalselt pommide kahjutukstegemisega tegelevatele töötajatele loodud kiivreid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks.

NB. 1 Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A005.

NB. 2 Soomusvestide ja kiivrite valmistamisel kasutatud kiud- või niitmaterjalide kohta vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C010.

ML14 Spetsiaalvarustus sõjalisteks treeninguteks või sõjaliste stsenaariumite simuleerimiseks ja simulaatorid, mis on spetsiaalselt loodud kategooriates ML1 või ML2 reguleeritud relvadega treeningute läbiviimiseks, ning nende spetsiaalselt loodud komponendid ja lisaseadmed.

Tehniline märkus

Mõiste “spetsiaalvarustus sõjalisteks treeninguteks” hõlmab sõjalisi ründe-, lahinglennu-, radari sihtmärgi treeningsüsteeme, radari sihtmärgi genereerijaid, suurtüki treeningseadmeid, allveelaevade vastase sõjapidamise treeningsüsteeme, lennusimulaatoreid (kaasa arvatud pilootide ja astronautide tsentrifuugtreeningsüsteemid), radarite, instrumentaallennu, navigatsiooni, raketistardi, sihtmärgi varustuse, droon-lennumasina, relvastuse ja piloodita lennumasina treeningsüsteeme, mobiilseid treeningsüsteeme ja treeningvarustust maapealseteks sõjalisteks operatsioonideks.

Märkus 1 Kategooria ML14 hõlmab simulaatorite kujutiseprojektoreid ja interaktiivse keskkonna süsteeme, kui need on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks.

Märkus 2 Kategooria ML14 ei reguleeri spetsiaalselt jahi- ja sportrelvade kasutamise treenimiseks loodud varustust.

ML15 Spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud pildistamise ja vastumeetmete seadmed ja nende spetsiaalselt loodud komponendid ja lisavarustus:

a. salvestuse ja pilditöötluse seadmed;

b. kaamerad, fotovarustus ja filmitöötlusseadmed;

c. kujutise võimendusseadmed;

d. infrapunase või soojuskujutise varustus;

e. kujutist edastavate radarite andurseadmed;

f. vastumeetmete seadmed või vastumeetmete vastased seadmed kasutamiseks punktides ML15.a kuni ML15.e reguleeritud varustusega.

Märkus Punkt ML15.f hõlmab varustust, mis on loodud halvendama sõjaliste kujutise tekitamise seadmete toimimist või efektiivsust või vähendama selliseid halvendavaid mõjusid.

Märkus 1 Mõiste “spetsiaalselt loodud komponendid” sisaldab selles kategoorias järgmist, kui see on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks:

a. infrapunase kujutise elektronoptilised muundurid;

b. fotokordistid (v.a esimese põlvkonna omad);

c. mikrokanalplaadid;

d. kõrge valgustundlikkusega telekaamera saatetorud;

e. detektormassiivid (sh elektrooniliselt ühendatud või vahetu väljundiga süsteemid);

f. püroelektrilised telekaamera saatetorud;

g. pildistamis- ja jälgimisseadmete jahutussüsteemid;

h. elektrilise päästikuga fotokroomsed või elektrooptilised katikud kiirusega alla 100 μs, v.a katikud, mis on kiirkaamera põhikomponendiks;

i. kiudoptilised kujutise inverterid;

j. liitpooljuht-fotokatoodid.

Märkus 2 Punkt ML15 ei reguleeri esimese põlvkonna kujutisvõimendeid või seadmeid, mis on spetsiaalselt loodud ühilduma ainult esimese põlvkonna kujutisvõimenditeega.

NB. Esimese põlvkonna kujutisvõimendeid sisaldavate relvasihikute staatuse kohta vt kategooriaid ML1 ja ML2 ning punkti ML5.a.

NB. Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkte 6A002.a.2 ja 6A002.b.

ML16 Sepistused, valandid ja muud lõpetamata kaubad, mille kasutamine reguleeritud kaupades on kindlaks määratav toodete materjali koostise, geomeetria või funktsiooni järgi, ja mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks mõne kategooriates ML1 kuni ML4, ML6, ML9, ML10, ML12 või ML19 reguleeritud kaubaga.

ML17 Mitmesugused seadmed, materjalid ja andmekogud ning spetsiaalselt neile loodud komponendid:

a. sõltumatud sukeldumisaparaadid ja veealuse ujumise aparaadid:

1. suletud või poolsuletud ahelaga (hingamisõhu uuendamistsükliga) hingamisaparaadid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks (st spetsiaalselt loodud mittemagnetiseeruvatena);

2. komponendid, mis on spetsiaalsed loodud avatud ahelaga hingamisaparaatide muundamiseks sõjaliselt kasutatavaks;

3. kaubad, mis on loodud eranditult sõjaliseks kasutamiseks koos sõltumatute sukeldumisapa-raatidega ja veealuse ujumise aparaatidega;

b. spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud ehitusseadmed;

c. abidetailid, pindkatted või töötlus, mis võimaldab muuta objekti radaritele või muudele anduritele raskesti avastatavaks (signature suppression) ning mis on loodud sõjaliseks kasutamiseks;

d. pioneertehniline varustus, mis on loodud kasutamiseks sõjategevuse piirkonnas;

e. robotid ja nende kontrollerid ning robotite tööorganid, millel on mõni järgmine omadus:

1. nad on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks;

2. nad sisaldavad vahendeid hüdrauliliste joonte kaitseks ballistiliste kildude väljastpoolt põhjustatud läbilöökide vastu (näiteks omavad iselukustuvaid jooni) ning on mõeldud kasutama hüdraulilisi fluidumeid leekpunktiga, mis on kõrgem kui 839 K (566 °C); või

3. nad on spetsiaalselt loodud tööoperatsioonide täitmiseks elektromagnetilise impulsi (EMP) keskkonnas;

f. andmebaasid (parameetrilised tehnilised andmebaasid), mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks koos ELi ühises sõjaliste kaupade nimekirjas reguleeritud varustusega;

g. tuumaenergiat genereeriv varustus või jõuseadmed, kaasa arvatud spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud tuumareaktorid ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud või kohandatud komponendid;

h. spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud varustus ja materjalid, mille pindkate või töötlus võimaldab need muuta radaritele või muudele anduritele raskesti avastatavaks (siganture suppression), ja mida ei ole reguleeritud mujal ELi ühises sõjaliste kaupade nimekirjas;

i. simulaatorid, mis on spetsiaalselt loodud sõjalise otstarbega tuumareaktoritele;

j. mobiilsed töökojad, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjalise varustuse teenindamiseks;

k. välitingimustes kasutatavad energiageneraatorid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks;

l. konteinerid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks;

m. parved, mida ei ole reguleeritud mujal ELi ühises sõjaliste kaupade nimekirjas, sillad ning pontoonid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks;

n. spetsiaalselt kategooriates ML4, ML6, ML9 ja ML10 reguleeritud toodete arendamiseks loodud katsemudelid;

o. spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud laserkaitsevarustus (silma- ja sensorikaitse).

Tehnilised märkused

1. Kategoorias ML17 tähendab mõiste “andmebaas” (parameetriline tehniline andmebaas - parametric technical database) militaarse sisuga tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada sõjalise varustuse või seadmete jõudlust.

2. Kategoorias ML17 tähendab mõiste “kohandatud” mis tahes struktuurilist, elektrilist, mehaanilist või muud muudatust, mis annab mittesõjalise otstarbega objektile sõjalise võimekuse, mis on võrdväärne spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud objekti sõjalise võimekusega.

ML18 ELi ühise sõjaliste kaupade nimekirjaga reguleeritud varustus kaupade tootmiseks:

a. tootmisseadmed, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud ELi ühises sõjaliste kaupade nimekirjas reguleeritud kaupade tootmiseks, ja nende spetsiaalselt loodud komponendid;

b. spetsiaalselt loodud katsekeskkonna rajatised ja nendele spetsiaalselt loodud varustus ELi ühises sõjaliste kaupade nimekirjas reguleeritud kaupade sertifitseerimiseks, kvaliteedi hindamiseks, või katsetamiseks.

Tehniline märkus

Kategoorias ML18 tähendab mõiste tootmine väljatöötamist, ülevaatust, valmistamist, katsetamist ja kontrolli.

Märkus Punktid ML18.a ja ML18.b hõlmavad järgmisi seadmeid:

a. pideva töörežiimiga nitraatorid;

b. tsentrifugaalkatseaparatuur või seadmed, millel on mis tahes järgmine omadus:

1. ajami või ajamite summaarne nimivõimsus üle 298 kW (400 hj);

2. võime taluda kasulikku koormust 113 kg või üle selle; või

3. võime anda tsentrifugaalkiirendus 8 g või üle selle kasuliku koormuse puhul 91 kg või üle selle;

c. kuivatuspressid;

d. spetsiaalselt sõjalise otstarbega lõhkeainete ekstrudeerimiseks loodud või kohandatud tigueks-truuderid;

e. lõikeseadmed ekstrudeeritud paiskelõhkeainete mõõtu lõikamiseks;

f. katmistrumlid (sweetie barrels) diameetriga 1,85 m või üle selle ja kasuliku koormusega üle 227 kg;

g. pidevvoolusegajad tahkete paiskelõhkeainete jaoks;

h. hüdromehaanilised veskid sõjalise otstarbega lõhkeainete peenestamiseks või jahvatamiseks;

i. seadmed punktis ML8.c.8 loetletud metallipulbri osakeste kerakujulisuse ja ühtlase osakeste suurusjaotuse saavutamiseks;

j. konvektsioonvoolukonverterid punktis ML8.c.3 loetletud materjalide konversiooniks.

ML19 Suunatud energia relvasüsteemid (DEW), nendega seotud varustus või nende vastumeetmete varustus ja katsemudelid ning nende spetsiaalselt loodud komponendid:

a. lasersüsteemid, mis on spetsiaalselt loodud sihtmärgi hävitamiseks või eesmärgist kõrvalejuhtimiseks;

b. elementaarosakeste kiirtesüsteemid, mis on võimelised sihtmärgi hävitama või eesmärgist kõrvale juhtima;

c. suure võimsusega raadiosagedussüsteemid (RF), mis on võimelised sihtmärgi hävitama või eesmärgist kõrvale juhtima;

d. varustus, mis on spetsiaalselt loodud punktides ML19.a kuni ML19.c reguleeritud varustuse avastamiseks, identifitseerimiseks ja nimetatud varustuse vastaseks kaitseks;

e. käesolevas kategoorias reguleeritud süsteemide, varustuse ja nende komponentide füüsilised test-mudelid;

f. pidevergastusega või impulsslasersüsteemid, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks inimese nägemisorganite kestva pimestamise eesmärgil.

Märkus 1 Kategoorias ML19 reguleeritud suunatud energia relvasüsteemide hulka kuuluvad süsteemid, mille võimekus põhineb järgmiste seadmete juhitud kasutamisel:

a. pidevergastusega või impulsslaserid, mis on piisava võimsusega tavalahingumoonaga võrreldava hävitusvõimsuse saavutamiseks;

b. osakeste kiirendid, mis tekitavad laetud või neutraalsete osakeste hävitava toimega voo;

c. kõrge impulsi või keskmise võimsusega raadiosagedusliku voo allikad, mille tekitatav väli on küllaldase tugevusega eemal asetseva sihtmärgi elektroonika töökõlbmatuks muutmiseks.

Märkus 2 Kategooria ML19 hõlmab järgmisi seadmeid, kui need on spetsiaalselt loodud suunatud energia relvasüsteemidele:

a. primaarenergia tootmise, energia salvestamise, lülitus-, toite regulatsiooni ja kütusekäsitlus-seadmed;

b. sihtmärgi otsimise ja jälgimise süsteemid;

c. süsteemid, mis on võimelised hindama sihtmärgi kahjustusi, hävitamist või missiooni katkestamist;

d. varustus kiirte käsitlemiseks, levitamiseks ja suunamiseks;

e. kiire kiirejuhtimisvõimega varustus kiireks töötamiseks mitme sihtmärgiga;

f. adaptiivoptika ja faasikonjugaatorid;

g. negatiivsete vesinikioonide voo allikad;

h. kosmosekindlad kiirendiosad;

i. negatiivsete ioonivoogude kombineerimise seadmed;

j. seadmed kõrge energiaga ioonivoo juhtimiseks ja suunamiseks;

k. kosmosekindlad metallikiled vesiniku isotoopide negatiivsete ioonide voogude neutraliseerimiseks.

ML20 Krüogeenne ja ülijuhtiv varustus ning selle spetsiaalselt loodud komponendid ja lisaseadmed:

a. varustus, mis on spetsiaalselt loodud või konfigureeritud paigaldamiseks sõidukitele sõjaliseks rakendamiseks maal, merel, õhus või kosmoses ja mis on võimelised töötama sõiduki liikumise ajal ning tootma või säilitama temperatuuri alla 103 K (– 170 °C);

Märkus Punkt ML20.a hõlmab mobiilseid süsteeme, mis sisaldavad või kasutavad mittemetallilisest või mitteelektrilisest juhtmaterjalist valmistatud varustust või komponente, nagu plastid või epok-süüdimmutusega materjalid.

b. ülijuht-elektriseadmed (pöördmehhanismid ja transformaatorid), mis on spetsiaalselt loodud või konfigureeritud paigaldamiseks sõidukitele sõjaliseks rakendamiseks maal, merel, õhus või kosmoses ja mis on võimelised töötama liikumise ajal.

Märkus Punkt ML20.b ei reguleeri hübriidseid unipolaarseid alalisvoolugeneraatoreid, millel on tavalised ühe poolusega metallrootorid, mis pöörlevad ülijuhtiva mähise tekitatud magnetväljas, kui need mähised on generaatori ainus ülijuhtiv osa.

ML21 Tarkvara:

a. tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud ELi ühises sõjaliste kaupade nimekirjas reguleeritud varustuse ja materjalide arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks;

b. spetsiifiline tarkvara:

1. tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud:

a. sõjaliste relvasüsteemide modelleerimiseks, simuleerimiseks või hindamiseks;

b. sõjalistes relvasüsteemides kasutatava tarkvara arendamiseks, järelevalveks ja uuendamiseks;

c. sõjaliste operatsioonide stsenaariumite modelleerimiseks või simuleerimiseks;

d. käsu, kommunikatsiooni, kontrolli ja luure (C3I) või käsu, kommunikatsiooni, kontrolli, andmetöötluse ja luure (C4I) rakendusvahendites kasutamiseks;

2. tarkvara, mis võimaldab kindlaks määrata konventsionaalse, tuuma-, keemia- või bioloogilise relva kasutamisest tulenevaid mõjusid;

3. tarkvara, mida ei reguleerita punktis ML21.a, ML21.b.1 või ML21.b.2, kuid mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks et võimaldada ELi ühises sõjaliste kaupade nimekirjaga mitte-reguleeritud varustusel täita ELi ühise sõjaliste kaupade nimekirjaga reguleeritud varustuse sõjalisi ülesandeid.

ML22 Tehnoloogia:

a. Punktis ML22.b mitte reguleeritud tehnoloogia, mis on vajalik Euroopa Liidu ühises sõjaliste kaupade nimekirjas loetletud kaupade arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks;

b. tehnoloogia:

1. tehnoloogia, mis on vajalik Euroopa Liidu ühises sõjaliste kaupade nimekirjas reguleeritud kaupade tootmisseadmete projekteerimiseks, kokkupanekuks, tööshoidmiseks, hooldamiseks ning parandamiseks, isegi kui kõnealused komponendid ise ei ole ühises sõjaliste kaupade nimekirjas reguleeritud;

2. tehnoloogia, mis on vajalik väikerelvade arendamiseks ja tootmiseks, isegi kui seda kasutatakse antiiksete väikerelvade reproduktsioonide tootmiseks;

3. tehnoloogia, mis on vajalik punktides ML7.a kuni ML7.g reguleeritud toksiliste ühendite, vastava varustuse või komponentide arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks;

4. tehnoloogia, mis on vajalik punktis ML7.h reguleeritud biopolümeeride või spetsiifiliste rakkude kultuuride arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks;

5. tehnoloogia, mis on vajalik punktis ML7.i.1 reguleeritud biokatalüsaatorite inkorporeerimiseks sõjalistesse kandeühenditesse või -materjalidesse.

Märkus 1 Tehnoloogia, mis on vajalik ELi ühises sõjaliste kaupade nimekirjas reguleeritud kaupade arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks, on reguleeritud ühises sõjaliste kaupade nimekirjas ka siis, kui seda rakendatakse ühises sõjaliste kaupade nimekirjas mittereguleeritud kaupade suhtes.

Märkus 2 Kategooria ML22 ei reguleeri järgmist tehnoloogiat:

a. tehnoloogia, mis on minimaalselt vajalik ühises sõjaliste kaupade nimekirjas mittereguleeritud kaupade või kaupade, mille eksport on lubatud, paigaldamiseks, tööshoidmiseks, hooldamiseks (kontrollimiseks) ja parandamiseks;

b. tehnoloogia, mis on üldkasutatav, baasteadusuuring või minimaalne vajalik teave patenditaotlusteks;

c. tehnoloogia, mida kasutatakse tsiviiltranspordivahendite jõusüsteemide magnetilises induktsioonis.

FINANTSSELGITUS ETTEPANEKUTE KOHTA, MILLE MÕJU EELARVELE PIIRDUB AINULT TULUDE POOLEGA

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta

2. EELARVEREAD:

Peatükk ja artikkel: 02.0301

Asjaomaseks aastaks eelarves ettenähtud summa: 0

3. FINANTSMÕJU

Ettepanekul ei ole finantsmõju

Ettepanekul ei ole finantsmõju kulude poolele, kuid sellel on finantsmõju tulude poolele. Mõju on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

| |

Eelarverida | Tulud [13] | 12-kuuline periood, alates pp/kk/aaaa | [aasta n] |

Artikkel… | Mõju omavahenditele | | |

Artikkel… | Mõju omavahenditele | | |

Olukord pärast meetme rakendamist |

| [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5] |

Artikkel… | | | | | |

Artikkel… | | | | | |

4. PETTUSEVASTASED MEETMED

[…]

5. MUUD MÄRKUSED

[…]

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE / TEGEVUSPÕHISE EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed: ABB2 – kaupade siseturg ja valdkonnapoliitika põhimõtted.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised rubriigid:

02.0301

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

pidev

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

02.0301 | Mitte-kohustus-lik | Liigendatud [14] | EI | JAH | EI | 1a |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | | Aasta 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 jj | Kokku |

Tegevuskulud [15] | | | | | | | | |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | | | 0,200 | | | | 0,200 |

Maksete assigneeringud | | b | | | 0,140 | 0,060 | | | 0,200 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud [16] | | | | |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | | | | | | | |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU | | | | | | | |

Kulukohustuste assigneeringud | | a+c | | | 0,200 | | | | 0,200 |

Maksete assigneeringud | | b+c | | | 0,140 | 0,060 | | | 0,200 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud [17] | | |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | | | 0,234 | 0,117 | | | 0,351 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | | | | | 0,070 | 0,115 | 0,185 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | | a+c+d+e | | | 0,434 | 0,117 | 0,070 | 0,115 | 0,736 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | | b+c+d+e | | | 0,374 | 0,177 | 0,070 | 0,115 | 0,736 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f | | | | | | | |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | | | | | | | |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe [18] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrument või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

| | Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | | Olukord pärast meetme rakendamist |

Eelarverida | Tulud | | | [aasta n] | [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5] [19] |

| a) Tulud absoluutväärtuses | | | | | | | | |

| b) Muutused tuludes | | | | | | | | |

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | Aasta 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | aasta 2012 jj |

Personal kokku | | 2 | 1 | | | |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo puhul (siia kuuluvad täielik sõjatehnika, kuid ka alasüsteemid, komponendid, varuosad, tehnoloogiad jne) kasutatakse riiklikke loasüsteeme põhimõtteliselt samamoodi kui nende toodete eksportimisel kolmandatesse riikidesse. Seetõttu on Euroopa kaitseturg jaotunud 27 loasüsteemiks, mis erinevad üksteisest oluliselt menetluste, kohaldamisala ja tähtaegade poolest, kuigi mõned liikmesriigid on üritanud oma tegevust kooskõlastada. Erinevatest loasüsteemidest tuleneva ebakindluse tõttu ei saa kaitsetööstus ja ELi riikide valitsused olla kindlad oma tarneahelates. Need erinevused segavad oluliselt tööstusharu ratsionaliseerimist ning takistavad märgatavalt Euroopa kaitsevarustuse turu teket ning siseturu toimimist.

Lähtudes kohustustest, mis on võetud kaitsevarustuse poliitikat käsitleva 2003. aasta teatise ja 2005. aasta uuringu „Intra-Community Transfers of Defence Products” raames, soovib komisjon lihtsustada ja ühtlustada kaitsetoodete vedu ELis. Selleks soovitakse teha järgmist:

– lihtsustamise puhul sätestatakse ettepanekus, et liikmesriik looks koond- ja üldiste lubade süsteemi ühendusesiseseks veoks ning üksiklubade andmine jääks erandolukordade jaoks;

– ühtlustamise puhul sätestatakse ettepanekus, et liikmesriik looks üldlubade süsteemi kahte tüüpi veo jaoks: vedu ELi liikmesriikide valitsustele; sõjalise otstarbega komponentide vedu ELi sertifitseeritud ettevõtetele.

Käesoleva ettepanekuga toetatakse ka kaitseturu avamist: lihtsustades kaitsetoodete vedu ELi valitsustele, suureneb tarnekindlus ning seetõttu vähenevad takistused piiriülesteks hangeteks.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Ettepanek kuulub kaitsemeetmete paketti, mis koosneb ühest üldteatisest ja kahest seadusandlikust algatusest, mis käsitlevad vastavalt kaitseotstarbeliste toodete riigihankeid ja vedu. Algatused toetavad teineteist vastastikku ning annavad oma panuse ELi laiemate eesmärkide saavutamisse.

Veo lihtsustamine täiendab kaitsealaste riigihangete ettepanekut: turu avamise korral võib ostja eeldada, et tellitud toodete tarnimisel ei ilmne tarbetuid haldustakistusi. Kuigi lubade andmisest ei keelduta peaaegu kunagi, on siiski olemas teoreetiline võimalus, et liikmesriik ei anna luba, sest eelistab sõjatehnikat hankida oma riigi tootjalt, mitte (tõenäoliselt soodsamalt) Euroopa konkurendilt.

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP): Kuigi ettepaneku peamine eemärk on kaitsetoodete siseturu väljakujundamine, aitab ettepanek kaasa ka ÜVJP eesmärkide saavutamisele, näiteks liikmesriikide kaitsejõudude tarnekindluse suurendamisele, ning ka tööstuspoliitika eesmärkide saavutamisele, näiteks Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamisele. Suurenev tööstuskoostöö aitab luua mastaabiefekti (kaitsevarustuse hinna ja kvaliteedi suhe paraneb), mis võimaldab liikmesriikide kaitsejõududel maksimeerida kaitsevarustusse tehtavate investeeringute tõhusust.

Lissaboni strateegia: eelmises lõigus esitatud seisukohad on seotud Lissaboni strateegia eesmärkidega, nagu Euroopa (kaitse)tööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja tööhõive tagamine Euroopas.

Eelleping: 1998. aastal alanud kuue suurima kaitsevarustuste tootva liikmesriigi koostöö eesmärgiks on muu hulgas lihtsustada sõjalise varustuse liikumist osalevate liikmesriikide vahel. Siiski ei ole selles valdkonnas veel käegakatsutavaid tulemusi saavutatud. Ettepanek on eellepinguga tehtava tööga kooskõlas ning täiendab seda. Ettepanekuga luuakse vajalikud ühised vahendid, mida võib hiljem valitsustevahelisel tasandil edasi arendada.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Käesoleva ettepaneku eesmärk on loatingimuste ja menetluste lihtsustamise ja ühtlustamise teel Euroopa tasandil vähendada kaitseotstarbeliste toodete ringluse takistusi siseturul ning vähendada sellest tulenevaid konkurentsimoonutusi. Pidades silmas kaitseturu eripära ning vajadust tagada riiklik julgeolek, ei soovita mitte loanõuete kaotamist, vaid pigem nende asendamist lihtsama üld- ja koondlubade süsteemiga ning soovitakse anda garantiid vastuvõtjate suutlikkusele takistada soovimatut eksporti. See aitab oluliselt:

tugevdada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet, lihtsustades selle spetsialiseerumist ning soosides tööstuskoostööd kogu ELis;

tugevdada Euroopa kaitsetoodete tarnekindlust (hanked ja hooldus) liikmesriikide seisukohast.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Tsentraliseeritud haldamine

otse, haldajaks on komisjon

kaudselt, haldamine on delegeeritud:

täitevasutustele

ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

liikmesriikidega

kolmandate riikidega

Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustada)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalve

Ettepanekuga nähakse ette, et komisjon loob koostöörühma, et uurida kõiki käesoleva direktiiviga seotud küsimusi, mida võib tõstatada eesistuja või mõne liikmesriigi esindaja. Koostöörühma peamisteks ülesanneteks on:

a) komisjoni aruande põhjal iga liikmesriigi rakendusmeetmete hindamine;

b) kaitseklausli kasutamine;

c) meetmed, mida liikmesriigid peaksid võtma, teavitamaks asjaosalisi nende käesoleva direktiivi alusel tekkivatest kohustustest;

d) juhtnöörid loataotluste vormi kohta.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Komisjon esitab 30 kuu jooksul direktiivi jõustumisest aruande direktiivi, eriti selle artiklite 9–12 ja 15 kohaldamise kohta direktiivi ülevõtmist käsitlevate andmete põhjal, mis on saadud liikmesriikidelt 18 kuu jooksul direktiivi jõustumisest.

Mitte hiljem kui viis aastat pärast direktiivi ülevõtmist avaldab komisjon aruande direktiivi rakendamise ja selle mõju kohta Euroopa kaitsevarustuse turu ja Euroopa kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arengule ning lisab aruandele vajaduse korral muutmisettepanekud.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Vastavalt vajadusele

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Kui luba andev liikmesriik leiab, et on olemas tõsine risk, et sertifitseeritud ettevõte teises vastuvõtvas liikmesriigis ei täida mõnd üldise veoloaga seotud tingimust, siis teatab ta sellest kõnealusele teisele liikmesriigile ning taotleb olukorra hindamist.

Juhul kui kahtlused jätkuvad, võib liikmesriik ajutiselt peatada oma üldise veoloa kehtivuse selliste ettevõtete suhtes. Ta teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile meetme põhjustest.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | Väljundi liik | Keskmine kulu | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 jj | KOKKU |

| | | Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku |

TEGEVUSEESMÄRK nr 1 … [20] | | | | | | | | | | | | | | | | |

Meede 1 Mõju hindamine | | | | | | | | | | | | | | | | |

- Väljund 1 | Teenusleping | | | | | | 1 aruanne | 0,200 | | | | | | | | |

KULUD KOKKU | | | | | | | 1 | 0,200 | | | | | | | | |

8.2. Halduskulud

8.2.1. Töötajate arv ja tüüp

Ametikoha liik | | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

| | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 |

Ametnikud või ajutine personal [21] (XX 01 01) | A*/AD | | 1 | 1 | | | |

| B*, C*/AST | | 1 ( B*) | | | | |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal [22] | | | | | | |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal [23] | | | | | | |

KOKKU | | | | | | |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Kuigi ettepaneku eesmärk on siseturu väljakujundamine, puudutab see täiesti uut kaitseotstarbeliste toodete sektorit, mille jaoks peab komisjon välja arendama asjakohase tehnilise pädevuse, et täielikult osaleda nõukogus ja parlamendis ettepaneku esitamise järel tehtavas töös. Lisapersonali on vaja selleks, et

· osaleda nõukogu töös sõjaliste kaupade nimekirjaga, et teha ettepanek lisa ajakohastamiseks;

· koostada aruanne liikmesriikide meetmetest direktiivi sätete ülevõtmisel;

· koostada aruanne direktiivi toimimisest ja selle mõjust Euroopa kaitsevarustuse turu ja Euroopa kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arengule;

· korraldada koostöörühma tööd;

· korraldada menetluste vastavuse ja liikmesriikide koostöömeetodite pidev järelevalve ning vajaduse korral sekkumine.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

Ametikohad, mida tuleb taotleda järgmise poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida(number ja nimetus) | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj | KOKKU |

1 Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) | | | | | | | |

Täitevasutused [24] | | | | | | | |

Muu tehniline ja haldusabi | | | | | | | |

sise- | | | | | | | |

välis- | | | | | | | |

Tehniline ja haldusabi kokku | | | | | | | |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | | 0, 234 | 0,117 | | | |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) | | | | | | |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | | 0,234 | 0,117 | | | |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

[…] |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

[…] |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

| Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | | | | | | | |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | | | | | 0,035 | 0,115 | |

XX 01 02 11 03 – Komiteed [25] | | | | | 0,035 | | |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | | | | | | | |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid | | | | | | | |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | | | | | 0,07 | 0,115 | |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | | | | | | | |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummas VÄLJA) | | | | | | | |

Arvestus –Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

[…] |

[1] http://ec.europa.eu/enterprise/regulation/inst_sp/defense_en.htm

[2] Loasaamise menetlusega seotud struktuursed ja menetluskulud: aastas esitatava 11 400 loataotluse ettevalmistamise, saatmise ja menetlemise kulud.

[3] Alternatiivkulud (muud kui otsesed kulud), mis on seotud ühendusesisese veo tõketega.

[4] KOM(2003) 113, 11.3.2003.

[5] Tõlgendav teatis - Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 296 kohaldamise kohta kaitsealaste riigihangete valdkonnas KOM(2006) 779, 7. detsember 2006.

[6] ELT C […], lk […].

[7] ELT C […], lk […].

[8] ELT C […], lk […].

[9] ELT C […], lk […].

[10] ELT L 88, 29.3.2007, lk 58.

[11] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[12] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

[13] Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud, suhkru- ja tollimaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25% sissenõudmiskulude mahaarvamist.

[14] Liigendatud assigneeringud.

[15] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[16] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[17] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[18] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[19] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisada täiendavaid veerge.

[20] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[21] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[22] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[23] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[24] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[25] Täpsustada komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

--------------------------------------------------