52007PC0759

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.11.2007

KOM(2007) 759 lõplik

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Aasta kalapüügivõimalusi käsitlev määrus on ühise kalanduspoliitika kõige olulisem kalavarude kaitse vahend. See hõlmab püügipiiranguid/limiite ja püügikoormuse piirangute kehtestamist kalavarude taastamise kavade ja pikaajaliste kavade raames, samuti ajutisi meetmeid ja erandite lubamist muudest õigusaktidest (näiteks tehniliste meetmete määrusest ja süvamereliikide püügi koormuse piiramist käsitlevast määrusest jne). Komisjoni teatises KOM(2007) 295 (lõplik) on sätestatud käesoleva ettepaneku põhjendused. Paljude kalavarude suhtes kohaldatakse soovitust vähendada püüki nullini või võimalikult madala tasemeni. Paljud kalavarud on väiksemad bioloogiliselt ohutust piirist. Vaatamata ühise kalanduspoliitika raames kehtestatud kaitsemeetmetele ei vähene tundlike kategooriasse kuuluvate kalavarude arv. Kõnealune analüüs kinnitab, et kasutatavate kalavarude kaitseks on vajalikud tõhusamad kaitsemeetmed. ICESi ja STECFi soovitustes 2008. aastaks rõhutatakse taas paljude ühenduse vetes leiduvate kalavarude halba seisundit. Suurema osa varude puhul ületab püük maksimaalsele võimalikule saagikusele vastava taseme. Paljusid varusid püütakse üle ennetusliku taseme ja mitme olulise varu, sealhulgas enamiku tursavarude praegune püügimaht ohustab väga tõsiselt varude taastootmisvõimet. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 kohaselt peab komisjon igal aastal esitama saagi ja püügikoormuse piirmäärade ettepaneku, et tagada ühenduse kalastuse ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. |

Üldine taust Paljusid kalavarusid püütakse sageli liigselt. Nõukogu kehtestab igal aastal püügipiirangud, kuid püügimaht on paljudel juhtudel endiselt suurem jätkusuutlikku saagikust võimaldavast. Põhjuseks on see, et püügipiirangud kehtestatakse mõnikord jätkusuutlikust mahust suuremad ning sageli püügipiiranguid ei järgita. Viimastel aastatel on mõnede varude püügipiiranguid muudetud rangemaks ja kehtestatud mitmeaastased taastamiskavad, mille raames kehtestatakse iga-aastased püügipiirangud, et saavutada jätkusuutlikkus kalastussuremuse järkjärgulise vähendamise teel. Püügimahu ja –koormuse kontrolli vähene tõhusus võib põhjustada kalavarude edasist vähenemist. Varude vähenemine on vastuolus ühise kalanduspoliitika eesmärgiga saavutada ühenduse kalanduse jätkusuutlikkus. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusaktid aeguvad 31. detsembril 2006. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ning on kooskõlas ühenduse jätkusuutliku arengu poliitikaga. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Ettepanekus on arvestatud tulemusi, mida andsid konsultatsioonid piirkondlike nõuandekomisjonidega, kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteega (ACFA; sellesse kuuluvad tootmissektori, töötleva tööstuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete kaubanduse kutseorganisatsioonide, aga ka tarbijate huvide, keskkonna kaitsmise ja arendamisega tegelevate kutseväliste organisatsioonide esindajad) ja kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomiteega. Nende konsultatsioonide pidamisel on olnud aluseks nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni teatis (KOM(2006) 246 (lõplik)) ühenduse kalanduse juhtimist käsitlevate konsultatsioonide parandamise kohta, milles esitati nn ettepoole toomise põhimõtted, ja komisjoni teatis nõukogule püügivõimaluste kohta 2008. aastal (KOM(2007) 295 (lõplik)), milles esitati komisjoni vaated ja kavatsused seoses tema ettepanekutega lubatud kogupüügi ja kvootide kohta, arvestades oodatavaid teadusnõuandeid varude olukorra kohta 2008. aastal. |

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Piirkondlikud nõuandekomisjonid rõhutavad vajadust tagada, et aastast lubatud kogupüüki ja kvoote muudetakse järk-järgult, et vähendada majandustegevuse ootamatut katkemist. Nagu on kirjas ettepaneku üksikasjalikus selgituses, on ettepanekusse kaasatud kalastusvõimaluste järkjärgulise kohandamise ja aastaste muudatuste piiramise põhimõte, kui see on olnud võimalik ilma tundlike varude olukorra halvenemist põhjustamata. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad Kalandusbioloogia ja kalamajandus |

Kasutatud metoodika Konsulteerimine sõltumatu rahvusvahelise teadusliku organi ICESiga ja STECFi täiskogu koosoleku korraldamine. |

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti - Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES), oktoober 2007; - kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF), november 2007. |

Saadud ja kasutatud nõuannete kokkuvõte Tuvastati tõsiste ja pöördumatute tagajärgedega ohtude olemasolu. Selliste ohtude olemasolu suhtes ollakse üksmeelsel seisukohal. |

STECF kinnitab ICESi soovitusi ja on mõnda neist täiendanud. |

Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid Kõik STECFi aruanded on pärast ametlikku vastuvõtmist komisjoni poolt kättesaadavad kalanduse peadirektoraadi kodulehel. |

Mõju hindamine Riigiasutused peavad vastu võtma püügi ja püügikoormuse piiramise meetmed, nagu on nõutud nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20. Esitatud meetmete rakendamise korral vähenevad ühenduse laevade kalapüügivõimalused. Ettepanek ei sisalda mitte ainult lühiajalisi otsuseid, vaid on ka osa pikaajalisest strateegiast, mille kohaselt kalapüüki vähendatakse järk-järgult pikemas perspektiivis jätkusuutliku tasemeni. Ettepanekus kajastuv lähenemine toob kaasa lubatud kogupüügi vähenemise lähiajal, kuid ülepüügi tõttu vähenenud varude taastudes püügivõimalused suurenevad. Keskmises või pikas perspektiivis nähakse strateegia tulemusena ette väiksemat keskkonnamõju tänu vähenenud püügikoormusele, kalandussektori vähenemist, kuna väheneb laevade arv ja/või keskmine püügikoormus laeva kohta, ning püsivat või kasvavat lossimismahtu. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetmete kokkuvõte Ettepanekus sätestatakse püügi- ja püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse ühenduse püügipiirkondades ja rahvusvahelistes püügipiirkondades, kus tegutsevad ühenduse kalalaevad; piirangud vastavad ühise kalanduspoliitika eesmärgile tagada kalapüügi bioloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik maht. |

Õiguslik alus Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikkel 20. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

Ühine kalanduspoliitika on ühine kogu ühendusele ja seetõttu tuleks seda rakendada nõukogu määruste abil. Kõnealuse nõukogu määrusega eraldatakse liikmesriikidele püügivõimalused, kuid liikmesriikidel on täielik otsustusvabadus nende püügivõimaluste eraldamisel piirkondadele või ettevõtjatele, seega on liikmesriikidel ka piisavalt suured võimalused neile eraldatud püügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja/või majandusliku mudeli valikul. |

Ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Kõnealuse määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt(id): määrus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel. Käesolev ettepanek käsitleb kalavarude majandamist, mille rakendamiseks tuleb nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 kohaselt igal aastal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta nõukogu määrus. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

LISATEAVE |

Lihtsustamine |

Ettepanekuga nähakse ette (ELi või riikide) avalik-õiguslike asutuste halduskorra lihtsustamine, eelkõige püügikoormuse kontrollimiseks vajaliku andmeedastuse nõuete osas. |

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel |

Ettepanek käsitleb iga-aastast määrust 2008. aastaks ning seetõttu ei sisalda muutmisklauslit. |

Ettepaneku üksikasjalik selgitus Püügi piiramise ja püügikoormuse reguleerimise osas on ettepanek kooskõlas nn ettepoole toomise põhimõtetega, mis on esitatud komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile (KOM(2006) 246 (lõplik)) ühenduse kalanduse juhtimist käsitlevate konsultatsioonide parandamise kohta, ja komisjoni teatises nõukogule püügivõimaluste kohta 2008. aastal (KOM(2007) 295 (lõplik)), milles esitati komisjoni vaated ja kavatsused seoses tema ettepanekutega lubatud kogupüügi ja kvootide kohta, arvestades oodatavaid teadusnõuandeid varude olukorra kohta 2008. aastal. Vastavalt ettepoole toomise põhimõttele on konsultatsioonid sidusrühmade ja liikmesriikidega toimunud aasta jooksul. Lisaks on ettepanek kooskõlas komisjoni teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile säästva lähenemisviisi rakendamise kohta ELi kalanduses maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kaudu (KOM(2006) 360 (lõplik)) selles mõttes, et see ei ole kooskõlas kalastussuremuse suurenemisega, mis oleks vastuolus kohustusega, mille ühendus ja liikmesriigid võtsid Johannesburgis toimunud ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel, hoida varud tasemel, mis võib anda suurimat jätkusuutlikku saaki, või taastada need selle tasemeni, ning taotlusega saavutada need eesmärgid kahjustatud kalavarude puhul võimalikult kiiresti, võimaluse korral mitte hiljem kui 2015. aastal. Seoses püügikoormuse haldamisega arutati liikmesriikidega ettepoole toomise protsessi käigus kolmel korral alternatiivset süsteemi, mis põhineb kilovatt-päevade arvu ülemmääral, tuginedes mitteametlikule dokumendile: kaks korda nõukogu väliskalanduspoliitika ja sisekalanduspoliitika töörühmas ning üks kord kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitees. Liikmesriigid võtsid sellise alternatiivse süsteemi mõtte üldiselt hästi vastu, siiski nõustusid kõik asjaomased liikmesriigid, et on vaja edasisi põhjalikumaid arutelusid ja pikemat tähtaega, et kohandada siseriiklik halduskord kilovatt-päevade arvul põhineva püügikoormuse haldamise süsteemiga. Seepärast tehti ühehäälselt ettepanek lükata selline uus halduskord edasi 2009. aastani. Seepärast kasutatakse 2008. aasta jooksul IIA, IIB ja IIC lisa kohast praegust püügikoormuse haldamise süsteemi, mis põhineb merel viibitud päevade arvul, jätkates 2008. aastal arutelu püügikoormuse haldamise üle kilovatt-päevade põhjal, et võtta selline süsteem kasutusele 2009. aastal. Ettepanek sisaldab teatavate piirkondlike kalandusorganisatsioonidega kokku lepitud püügipiiranguid. Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) püügipiirangud ja muud soovitused selguvad kõnealuse organisatsiooni aastakoosolekul, mis peetakse novembris 2007. Gröönimaa vete kalavarude ja Norraga ühiselt majandatavate kalavarude lubatud kogupüük kinnitatakse alles pärast 2007. aasta novembris ja detsembris peetavate konsultatsioonide lõppu. Kõnealune lubatud kogupüük esitatakse märkega „pm” (pro memoria). Tuleb ka märkida, et II lisas, milles käsitletakse kalapüügilaevade püügikoormust seoses teatavate kalade, sealhulgas tursa varude taastamisega, on püügirajoonis viibimise päevade suurim lubatud arv samuti esitatud märkega pro memoria, kuna komisjon alles analüüsib STECFilt saadud teavet II lisa rakendamise kohta 2007. aastal. Analüüsitakse ka meetodit, millega kehtestada lõplik püügikoormus tobia püügiks IIIa ja IV püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna EÜ vetes. Süvamereliikide püügi reguleerimise alal kiitis nõukogu 2006. aasta detsembris heaks süvamereliikide püügikoormuse 10-protsendilise vähendamise võrreldes 2005. aasta tasemega. Kõnealune vähendamine on siiski väiksem kui Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) nõutud 30 %. Püügikoormust on vaja vähendada veel 10 % sama tasemega võrreldes, et täita ühenduse rahvusvahelisi kohustusi ning kaitsta varusid, mis on äärmiselt tundlikud ja vajavad kiiret kaitset nende äärmiselt madala paljunemisvõime tõttu, nagu ICES on juba mitu aastat rõhutanud. Lühikese elueaga liikide nagu Biskaia lahe anšoovise ning Põhjamere tobia, tursiku ja kilu puhul säilitatakse üheaastased majandamissüsteemid. Neil juhtudel võidakse 2008. aasta alguseks kavandatud püügivõimalusi ajakohastatud teaduslike nõuannete kohaselt aasta jooksul muuta, komisjoni määruste abil, mis võimaldab kavandatud majandamismeetmete kiire rakendamise. |

(Seletuskiri kinnitatud – xxxxxx tähemärki – vastab kirjaliku tõlke peadirektoraadi normile.) |

1. Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta,[1] eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel,[2] eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks,[3] eriti selle artikleid 6 ja 8,

võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks,[4] eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu,[5] eriti selle artikleid 5 ja 6,

võttes arvesse nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava,[6] eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava,[7] eriti selle artiklieid 3 ja 5,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava,[8] eriti selle artiklieid 6 ja 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma meetmed, mis tagavad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästva kalandustegevuse, võttes arvesse kättesaadavaid teadussoovitusi ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) aruannet.

(2) Nõukogu on määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 alusel kohustatud kehtestama iga kalapüügiliigi või kalapüügiliikide rühma lubatud kogupüügimahu (TAC). Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kõnesoleva määruse artikliga 20 kindlaksmääratud kriteeriumide kohaselt.

(3) Et tagada lubatud kogupüügi ja kvootide tulemuslikku haldamist, tuleks kehtestada konkreetsed kalapüügitingimused.

(4) Kalanduse juhtimise põhimõtted ja teatav kord tuleb kehtestada ühenduse tasandil, et võimaldada liikmesriikidel tagada nende lipu all sõitvate laevade haldamine

(5) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 on sätestatud olulised kalapüügivõimaluste jaotamisega seotud mõisted.

(6) Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada vastavalt ühenduse asjakohastele õigusaktidele, arvestades eriti komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrust (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad[9], nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrust (EMÜ) nr 2930/86 kalalaevade omaduste määratlemise kohta[10], komisjoni 20. mai 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad[11], nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta[12], nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem[13], nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted[14], nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu[15], nõukogu 29. juuni 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1434/98, millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks[16], nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused[17], nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist[18], komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta[19], nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks[20], nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas[21], nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks[22], nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2115/2005, millega kehtestatakse süvalesta varude taastamise kava Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni raames[23], nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu[24], nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava [25] , nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 2015/2006, millega kehtestatakse 2007. ja 2008. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega[26], nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94[27], nõukogu 7. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava[28], nõukogu 7. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001[29], nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava[30], ning nõukogu xx. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr xxxx/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed[31].

(7) Tuleks selgitada, et mereorganisme, mis on püütud üksnes teadusuuringute eesmärgil toimunud kalastustegevuse käigus, ei tohi ühelgi juhul müüa, säilitada, müügiks välja panna ega pakkuda.

(8) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuande kohaselt on vaja ICES VIII püügipiirkonnas jätkata anšoovisepüügi suhtes ajutise püügipiirangute reguleerimise süsteemi kohaldamist. Komisjon kehtestab anšoovise püügilimiidi ICES VIII püügipiirkonnas 2008. aasta esimesel poolel kogutud teaduslike andmete ja mitmeaastase majandamiskava raames aset leidvate läbirääkimiste alusel.

(9) ICESi nõuande kohaselt on vaja ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna EÜ vetes säilitada tobiapüügi suhtes ajutine püügikoormuse reguleerimise süsteem ja see läbi vaadata.

(10) ICESi viimaste teadusnõuannete kohase üleminekumeetmena tuleks veelgi vähendada teatavate süvamereliikide püügikoormust.

(11) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 alusel on nõukogu kohustatud tegema otsuse püügipiirangute ja/või püügikoormuse piirangutega seotud tingimuste kohta. Teadussoovitustest selgub, et kokkulepitud TACi märkimisväärselt ületav püügimaht ohustab kalapüügi jätkusuutlikkust. Seetõttu on asjakohane kehtestada lisatingimused, mille tulemuseks on kokkulepitud kalapüügivõimaluste tõhusam rakendamine.

(12) Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon (NAFO) võttis oma 2007. aasta koosolekul vastu mitmed tehnilised ja kontrollimeetmed. Need meetmed on vaja rakendada.

(13) [Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni (CCAMLR) osalised võtsid oma XXVI aastakoosolekul 2007. aastal vastu asjakohased püügipiirangud varude jaoks, mis on avatud CCAMLRi liikmeks olevale heakskiidetud püügiettevõttele. CCAMLR kiitis heaks ka ühenduse laevade osalemise Dissostichus spp. uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2, 58.4.3a ja 58.4.3b ning kehtestas asjaomase kalapüügi jaoks püügi ja kaaspüügi piirangud ning teatavad konkreetsed tehnilised meetmed. Kõnealused piirangud ja tehnilised meetmed tuleks samuti rakendada.]

(14) [Et täita ühenduse kui CCAMLRi lepinguosalise võetud rahvusvahelisi kohustusi, mille hulka kuulub kohustus kohaldada CCAMLRi komisjoni vastuvõetud meetmeid, tuleks rakendada nimetatud komisjoni poolt kalastushooajaks 2007–2008 kehtestatud lubatud kogupüük ning asjaomased ajapiirangud.]

(15) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel,[32] artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse erinevaid määruses osutatud meetmeid.

(16) [Ühendus on kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras kalapüügiõiguste üle nõu pidanud Norra[33], Fääri saarte[34] ja Gröönimaaga.

(17) Ühendus on mitme piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaline. Need kalandusorganisatsioonid on soovitanud kehtestada teatavate liikide suhtes püügi- ja/või püügikoormuse piirangud ning muud kaitse-eeskirjad. Seetõttu peaks ühendus sellised soovitused rakendama.

(18) 2007. aastal aset leidnud arutelude käigus 2008. aasta alternatiivse, kilovatt-päevade arvu ülemmääral põhineva püügikoormuse reguleerimise süsteemi üle on selgunud, et siseriikliku halduskorra kohandamiseks püügikoormuse reguleerimise sellise süsteemiga on vaja pikemat tähtaega, 2008. aastal kasutatakse praegust püügikoormuse reguleerimise süsteemi, mis põhineb merel viibitud päevade arvul, jätkates 2008. aastal arutelu kilovatt-päevade arvul põhineva püügikoormuse reguleerimise üle eesmärgiga võtta selline süsteem kasutusele 2009. aastal.

(19) Määruses (EÜ) nr 423/2004 sätestatud tursa püügikoormuse piirangute kohandamiseks säilitatakse teistsugune kord, et püügikoormus oleks kooskõlas lubatud kogupüügimahuga vastavalt kõnealuse määruse artikli 8 lõikele 3.

(20) Püügikoormuse juhtimise järelevalve ja kontrolli tõhustamiseks on vaja säilitada teatavad ajutised sätted laevaseiresüsteemi andmete kasutamise kohta.

(21) Määruses (EÜ) nr 509/2007 sätestatud merikeele püügikoormuse piirangute kohandamiseks kehtestatakse teistsugune kord, et püügikoormus oleks kooskõlas lubatud kogupüügimahuga vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõikele 2.

(22) Määruses (EÜ) nr 676/2007 sätestatud merilesta ja merikeele püügikoormuse piirangute kohandamiseks kehtestatakse teistsugune kord, et püügikoormus oleks kooskõlas lubatud kogupüügimahuga vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 2.

(23) Põhjamere, Skagerraki ja La Manche'i lääneosa, Iiri mere ning Šotimaa lääneranniku vete tursavarude ning ICESi VIIIc ja IXa püügipiirkonna merluusivarude ja norra salehomaari varude lubatavat püügikoormust on vaja kohandada püügikoormuse reguleerimise kava raames.

(24) Kalavarude kaitse parandamiseks tuleks 2008. aastal rakendada püügitegevuse suhtes teatavaid täiendavaid kontrollimeetmeid ja püügi tehnilisi tingimusi.

(25) ICESi teadusnõuannete kohaselt on sinise molva kaitsmise tagamiseks vaja lisaks püügipiirangutele võtta meetmed tema kudekogumite kaitseks ICES VI ja VII püügipiirkonnas.

(26) Teadusuuringud on näidanud, et püügitavad nakkevõrkude ja takervõrkudega püügil ICES VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk VIII, IX, X ja XII püügipiirkonnas ohustavad tõsiselt süvamerekalade varusid. Kuni püsivamate meetmete võtmiseni on vaja kehtestada üleminekumeetmed, et kõnealune püük toimuks teatavatel tingimustel.

(27) Merluusivarude säästva kasutamise tagamiseks ja vette tagasi laskmise vähendamiseks tuleks ICES VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas üleminekumeetmetena säilitada selektiivsete püügivahendite uusimad täiustused.

(28) Tuleb säilitada kolmanda riigi kalapüügilaevalt külmutatud kala lossimise ja ümberlaadimise kontrollimine ühenduse sadamates vastavalt NEAFCi soovitusele. Novembris 2007 soovitas NEAFC asendada teatav hulk kalalaevu nende laevade loendis, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Tuleks tagada kõnealuste soovituste rakendamine ühenduse õiguskorras.

(29) Kaheksajala kaitsele kaasaaitamiseks ja eelkõige noorisendite kaitsmiseks tuleb 2008. aastal säilitada CECAFi piirkonnas asuvatest ja kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest meredest pärit kaheksajala alammõõt, kuni võetakse vastu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98.

(30) STECFi arvamust arvesse võttes lubatakse 2008. aastal kalapüüki elektriimpulsse kasutava piimtraaliga teatavatel tingimustel ICES IVc piirkonnas ja IVb piirkonna lõunaosas.

(31) Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) jättis 2007. aasta aastakoosolekul vastu võtmata kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni püügipiirangud ning ehkki komisjon ei ole IATTCi liige, on siiski vaja võtta meetmed kõnealuse organisatsiooni jurisdiktsiooni alla kuuluvate ressursside säästva majandamise tagamiseks.

(32) [Oma kolmandal aastakoosolekul võttis Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni, vööttuuni, mõõkkala ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuimtuuni püügipiirangud ja kaaspüüki käsitlevad tehnilised meetmed. Ühendus on WCPFC liige alates 2005. aasta jaanuarist. Seepärast on vaja rakendada need meetmed ühenduse õiguses, et tagada kõnealuse organisatsiooni jurisdiktsiooni all olevate varude säästlik majandamine.

(33) Nii 2006. kui ka 2007. aastal võttis ICCAT aastakoosolekul vastu mitu tehniliste meetmete soovitust teatava püügi kohta Vahemeres. Kalavarude kaitse parandamiseks on vaja neid meetmeid 2008. aastal rakendada, kuni võetakse vastu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1967/2006.

(34) SEAFO võttis 2007. aasta aastakoosolekul vastu püügipiirangud SEAFO konventsiooni piirkonnas kalavarude suhtes ning määras kindlaks tingimused kalastustegevuse jätkamiseks praegu suletud püügipiirkondades ning sadamariigi kontrolliga seotud üksikasjalikud nõuded. Need meetmed tuleb rakendada ühenduse õiguses.

(35) Nii 2006. kui ka 2007. aastal võttis India Ookeani Tuunikomisjon aastakoosolekul vastu mitu haldus- ja kontrollimeedet. Need meetmed tuleb rakendada ühenduse õiguses.

(36) Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni loomise kolmandal rahvusvahelisel koosolekul 2007. aasta mais võtsid osalejad vastu ajutised meetmed nii pelaagilise kalapüügi reguleerimiseks kui ka Vaikse ookeani lõunaosas põhjalähedase püügi reguleerimiseks. Neid meetmeid tuleb rakendada ühenduse õiguses.

(37) Tagamaks, et kolmandate riikide poolt ühenduse vetes püütud põhjaputassuu saaki õigesti arvestatakse, tuleb säilitada asjaomaseid laevu käsitlevad tugevdatud järelevalve sätted.

(38) Selleks, et tagada ühenduse kaluritele elatusvõimalus ning vältida varude ohustamist ja kõiki võimalikke raskusi, mis tulenevad nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes[35], kehtivuse lõppemisest, on tähtis avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2008 ning jätta mõned nimetatud määruse eeskirjad kehtima 2008. aasta jaanuaris. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkuse aja suhtes, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao artiklis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK Kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2008. aastaks ning lisatingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.

Lisaks määratakse kindlaks teatavad püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused 2009. aasta jaanuariks ning teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused kindlaks IE lisas nimetatud ajavahemikeks.

Artikkel 2 Kohaldamisala

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust

a) ühenduse kalalaevade suhtes (edaspidi "ühenduse laevad"); ning

b) kolmanda riigi lipu all sõitvate ja kolmandas riigis registreeritud kalalaevade suhtes (edaspidi "kolmanda riigi kalalaevad"), kui need viibivad ühenduse vetes (edaspidi "EÜ veed").

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesoleva määruse sätteid, välja arvatud III lisa punktid 4.2 ja 14 ning VIII lisa joonealune märkus 1, kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel lipuliikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad. Mereorganisme, mis on püütud üksnes teadusuuringute eesmärgil toimunud kalastustegevuse käigus, ei tohi ühelgi juhul müüa, säilitada, müügiks välja panna ega pakkuda.

Artikkel 3 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

a) „lubatud kogupüük” (TAC) – igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

b) „kvoot” – ühendusele, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa TACist;

c) „rahvusvahelised veed” – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.

Artikkel 4 Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a) ICES (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3880/91;

b) „Skagerrak” – ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c) „Kattegat” – ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d) „Cádizi laht” – ICES püügipiirkonna IXa ala, mis jääb läänepikkusest 7°23′48″ ida poole;

e) GFCM (Vahemere üldise kalanduskomisjoni) lepinguga hõlmatud piirkond, nagu on määratletud nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsuses 98/416/EÜ Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga[36].;

f) CECAF (Kesk-Atlandi idaosa ehk FAO püügipiirkond 34) püügipiirkonnad, nagu on kindlaks määratud nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2597/95 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades[37];

g) „NEAFC konventsiooni piirkond” – nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsusele 81/608/EMÜ (Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni sõlmimise kohta)[38] lisatud konventsiooni artiklis 1 määratletud piirkonna veed;

h) „NEAFC reguleeritav piirkond” – NEAFC konventsiooni piirkonna veed, mis ulatuvad kaugemale kui NEAFC osalisriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed;

i) NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni) püügipiirkonnad, nagu on määratletud nõukogu 30. juuni 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2018/93 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta[39];

j) „NAFO reguleerimispiirkond” – see osa Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) konventsiooni piirkonnast, mis ei kuulu rannikuäärsete riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

k) SEAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni) püügipiirkonnad, nagu on määratletud nõukogu 22. juuli 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2002/738 Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta[40];

l) ICCAT (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni) püügipiirkond, nagu on määratletud nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsuses 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga[41];

m) CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni) püügipiirkonnad, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 601/2004;

n) IATTCi (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) püügipiirkond, nagu on määratletud nõukogu 22. mai 2006. aasta otsuses 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel[42];

o) IOTCi (India Ookeani Tuunikomisjon) püügipiirkond, nagu on määratletud nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsuses 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga[43];

p) Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPFO) püügipiirkond – ekvaatorist lõuna poole jääv avamerepiirkond, mis on CCAMLRi piirkonnast põhja pool, nõukogu 6. juuli 2006. aasta otsuses 2006/496/EÜ (Euroopa Ühenduse nimel India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe allkirjastamise kohta) määratletud SIOFA piirkonnast ida pool ning Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

q) WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) piirkond – nagu on määratletud nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsuses 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga[44].

II PEATÜKK Ühenduse laevade kalapüügivõimalused ja nendega seotud tingimused

Artikkel 5 Püügi piirnormid ja nende jaotamine

1. Ühenduse laevade püügi piirnormid ühenduse vetes ja teatavates vetes, mis ei kuulu ühendusele, kõnealuste püügi piirnormide jaotus liikmesriikide vahel ning määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohased lisatingimused on esitatud I lisas.

2. Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvoodi alusel vastavalt artiklites 11, 20 ja 21 sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndisse.

3. Komisjon kehtestab lõplikud tobiapüügi püügi piirnormid ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes vastavalt IID lisa punktis 8 sätestatud korrale.

4. Komisjon kehtestab ühenduse kasutuses olevaks moivapüügi püügi piirnormiks ICES V, XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes 7,7 % moiva TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud.

5. Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata tursiku püügi piirnormi ICES IIIa püügipiirkonnas ja ICES IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes, kilu püügi piirnormi ICES IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes, pidades silmas 2008. aasta esimesel poolel kogutud teaduslikke andmeid.

6. Komisjon kehtestab anšoovise püügilimiidi ICES VIII püügipiirkonnas 2008. aasta esimesel poolel kogutud teaduslike andmete ja anšoovise mitmeaastase majandamiskava raames aset leidvate läbirääkimiste alusel.

Artikkel 6 Keelatud liigid

Ühenduse laevadel on kõigis ühenduse vetes ja väljaspool ühendust asuvates vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

- hiidhai (Cetorhinus maximus)

- mõrtsukhai (Carcharodon carcharias).

Artikkel 7 Jaotamise erisätted

1. I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a) kalapüügivõimaluste vahetamist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt;

b) ümberjaotamist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt;

c) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohaselt lubatud lisakoguste lossimist;

d) koguste kinnipidamist määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 ettenähtud korras;

e) mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 kohaselt.

2. Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 kohaldatakse kvootide kinnipidamiseks ja nende ülekandmiseks 2009. aastasse kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki (analüütiline TAC).

Artikkel 8 Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1. Alates 1. veebruarist 2008 kuni 31. jaanuarini 2009 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi järgmiselt:

a) IIA lisa kohaldatakse Kattegati, Skagerraki ja ICES IV, VIa, VIIa, VIId püügipiirkonna teatavate kalavarude ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vete teatavate varude majandamise suhtes;

b) IIB lisa kohaldatakse merluusi- ja norra salehomaari varude majandamise suhtes ICES VIIIc ja IXa püügipiirkonnas, välja arvatud Cádizi lahes;

c) IIC lisa kohaldatakse ICES VIIe püügipiirkonnas merikeelevarude majandamise suhtes;

d) IID lisa kohaldatakse ICES IIIa ja IV püügipiirkonna ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vete tobiavarude majandamise suhtes.

2. Ajavahemikul 1.–31. jaanuarini 2009 kohaldatakse lõike 1 punktides a–d nimetatud varude suhtes jätkuvalt määruse (EÜ) nr 41/2007 IIA, IIB, IIC ja IID lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

3. Komisjon kehtestab lõpliku tobiapüügi püügikoormuse 2008. aastaks ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes IID lisa punktides 3–7 sätestatud korras.

4. Liikmesriigid tagavad, et 2008. aastal ei ületa süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 70 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügiretkedel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba ja/või mille jooksul püüti määruse (EÜ) nr 2347/2002 I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügiretkede suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud Põhja-Atlandi hõbekala.

Artikkel 9 Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud püügipiirangud, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

a) saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud; või

b) saak moodustab osa ühendusele kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud ega ammendatud.

2. Erandina lõikest 1 võib järgmistesse liikidesse kuuluvat kala pardal hoida ja lossida ka siis, kui liikmesriigil ei ole kvooti või kui kvoot või püügiosa on ammendatud:

a) muud liigid kui heeringas ja makrell, tingimusel, et

i) neid püütakse segamini teiste liikidega, kasutades võrke silmasuurusega alla 32 mm määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 4 kohaselt, ja

ii) saaki ei sordita pardal ega lossimisel;

või

b) makrell, tingimusel, et

i) makrelli püütakse segamini stauriidi või sardiiniga;

ii) makrelli mass ei ületa 10 % kogu pardal oleva makrelli, stauriidi ja sardiini massist ja

iii) saaki ei sordita pardal ega lossimisel.

3. Kõik lossimised, välja arvatud lõike 2 kohane püük, arvestatakse kvoodist või, kui ühenduse osa ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ühenduse osast maha.

4. Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 850/98 artiklitega 4 ja 11 ettenähtud korras.

Artikkel 10 Sortimata lossimised ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes

1. Määruse (EÜ) nr 1434/98 artikli 2 lõiget 1 ei kohaldata ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna EÜ vetes püütud heeringa suhtes.

2. Kui liikmesriigi heeringapüügi limiidid ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna EÜ vetes on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, kes tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes kehtivad asjaomased püügipiirangud, lossida sortimata ja heeringat sisaldavaid saake.

3. Liikmesriigid tagavad, et kasutatakse nõuetekohast proovivõtusüsteemi, mis võimaldab tulemuslikult kontrollida ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes püütud, sortimata lossitud saagi koguseid liikide kaupa.

4. ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes püütud, sortimata kalasaaki võib lossida ainult sadamates või lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 1 osutatud proovivõtusüsteem.

Artikkel 11 Juurdepääsupiirangud

Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni nelja meremiili kaugusel Norra lähtejoontest.

Artikkel 12

Silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramine

Silmasuurus ja võrguniidi jämedus määratakse kindlaks komisjoni 20. jaanuari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 129/2003 (millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad)[45] kohaselt.

Artikkel 13 Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Ühenduse laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

III PEATÜKK Kolmanda riigi kalalaevade püügilimiidid ja nendega seotud tingimused

Artikkel 14 Luba

Venezuela ja Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud püügilimiitide alusel ning artiklitega 15–17 ja artiklitega 21–27 ettenähtud tingimustel.

Artikkel 15 Keelatud liigid

Kolmandate riikide kalalaevadel on kõigis ühenduse vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

- hiidhai ( Cetorhinus maximus )

- mõrtsukhai ( Carcharodon carcharias ).

Artikkel 16 Geograafilised piirangud

1. Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel liikmesriikide lähtejoontest ICES IV piirkonnas, Kattegatis ja Atlandi ookeanis põhja pool 43°00′N, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 18 nimetatud piirkonnas.

2. Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud Skagerrakis kalastada vähemalt nelja meremiili kaugusel mere pool Taani ja Rootsi lähtejoontest.

3. Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel mere pool Prantsuse Guajaana departemangu lähtejoontest.

Artikkel 17 Läbisõit ühenduse vetest

Ühenduse vetest läbisõitvad kolmanda riigi kalalaevad peavad stoovima oma võrgud järgmisel viisil, et need ei oleks kasutamisvalmis:

2. võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ning trosside küljest lahti võtta,

3. tekil asuvad või teki kohale paigutatud võrgud tuleb kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitada.

Artikkel 18 Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalaliike, millele on kehtestatud püügilimiidid, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, kellel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 19 Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Kolmanda riigi laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

IV PEATÜKK Ühenduse laevade litsentsisüsteem

Artikkel 20 Litsentsid ja nendega seotud tingimused

1. Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud kalapüügilitsentside ja kalapüügilubade üldeeskirjadest tohivad ühenduse laevad kolmanda riigi vetes kalastada asjaomase kolmanda riigi asutuste poolt väljaantud litsentsi alusel.

2. Lõiget 1 ei kohaldata siiski järgmiste ühenduse laevade suhtes, kes kalastavad Põhjamerel Norrale kuuluvates vetes:

a) laevad kogumahutavusega kuni 200 GT (kaasa arvatud); või

b) laevad, mis püüavad inimtoiduks muid kalaliike kui makrell; või

c) Rootsi lipu all sõitvad laevad kooskõlas kehtivate tavadega.

3. Litsentside suurim arv ja muud nendega seotud tingimused määratakse kindlaks IV lisa I osas. Litsentsitaotlustes märgitakse kalapüügiliigid ning nende ühenduse laevade nimi ja tunnused, kellele litsentse taotletakse, ning liikmesriikide asutused saadavad taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele.

4. Kui liikmesriik kannab teisele liikmesriigile üle IV lisa I osas nimetatud püügipiirkonna kvoodi (vahetusleping), tuleb üle kanda ka asjaomased litsentsid ja teatada sellest komisjonile. IV lisa I osas sätestatud litsentside üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

5. Ühenduse laevad peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid asjaomases püügipiirkonnas kehtivaid tingimusi.

Artikkel 21 Fääri saared

Ühenduse laevad, kellel on püügiluba ühe kalaliigi sihtpüügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi sihtpüügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte ametiasutustele.

V PEATÜKK Kolmanda riigi kalalaevade litsentsisüsteem

Artikkel 22 Kohustus omada püügilitsentsi ja püügiluba

1. Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 28b on Norra lipu all sõitvad laevad kogumahutavusega kuni 200 GT vabastatud püügilitsentsi ja püügiloa omamise kohustusest.

2. Püügilitsents ja püügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud kalalaevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

3. Kolmanda riigi kalalaevad, kellel on püügiõigus 31. detsembril 2007, võivad püüki jätkata alates 1. jaanuarist 2008 kuni ajani, mil püügiõigusega kalalaevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 23 Litsentsi ja püügiloa taotlemine

Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud litsentsi- ja kalapüügiloa taotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed:

a) laeva nimi;

b) registrinumber;

c) pardatähis;

d) registreerimissadam;

e) omaniku või prahtija nimi ja aadress;

f) kogumahutavus ja -pikkus;

g) mootori võimsus;

h) kutsungsignaal ja raadiosagedus;

i) kavandatav püügiviis;

j) kavandatav püügipiirkond;

k) liigid, mida kavatsetakse püüda;

l) taotletava litsentsi kestus.

Artikkel 24 Litsentside arv

Litsentside arv ja nendega seotud tingimused määratakse kindlaks IV lisa II osas.

Artikkel 25 Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1. Litsentsid ja püügiload võib tühistada uute litsentside ja püügilubade väljaandmiseks. Tühistamine jõustub komisjoni poolt uute litsentside ja püügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued litsentsid ja püügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.

2. Litsentsid ja püügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne nende kehtivusaja lõppu, kui kõnealuse kalavaru jaoks I lisas sätestatud kvoot on ammendatud.

3. Litsentsid ja püügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.

Artikkel 26 Asjakohaste eeskirjade täitmata jätmine

1. Kolmanda riigi kalalaevadele, kes ei ole täitnud käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ei anta litsentsi ega püügiluba kuni 12 kuu jooksul.

2. Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende kolmanda riigi kalalaevade nimed ja tunnused, kellele asjakohaste eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalapüügipiirkonnas järgneva kuu või järgnevate kuude jooksul.

Artikkel 27 Litsentsiomaniku kohustused

1. Kolmanda riigi kalalaevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ühenduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones määrusi (EMÜ) nr 1381/87, (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 1434/98 ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005[46].

2. Lõikes 1 nimetatud kolmanda riigi kalalaevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse V lisa I osas ettenähtud teave.

3. Kolmanda riigi kalalaevad, välja arvatud ICES IIIa piirkonnas kalastavad Norra lipu all sõitvad laevad, edastavad komisjonile VI lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 28 Prantsuse Guajaana departemangu käsitlevad erisätted

1. Litsentside andmine kalapüügiks Prantsuse Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase kolmanda riigi laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.

2. Prantsuse Guajaana departemangu vetes kalastavad kolmanda riigi kalalaevad peavad V lisa II osas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Komisjoni taotluse korral saadetakse püügiandmed Prantsusmaa ametiasutuste kaudu komisjonile.

VI PEATÜKK Vahemeres kalastavaid ühenduse laevu käsitlevad erisätted

Artikkel 29 Püügikeelu kehtestamine peibutuspüügivahenditega väikest kuldmakrelli püüdvatele kaluritele

1. Väikese kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) , eriti selle noorkalade kaitseks keelatakse peibutuspüügivahenditega püük 1. jaanuarist kuni 14. augustini 2008 Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) territooriumi kõigis geograafilistes piirkondades.

2. Erandina lõike 1 sätetest võib liikmesriik, kui ta suudab tõendada, et halva ilma tõttu ei saanud tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada oma tavalisi kalastuspäevi, kanda oma peibutuspüügivahenditega kalastavate kalalaevade jaoks kaotsiläinud päevad üle ajavahemikku kuni järgmise aasta 31. jaanuarini. Liikmesriigid, kes soovivad sellist ülekandmist kasutada, esitavad enne 1. jaanuari 2009 komisjonile taotluse, et saada teatav arv lisapäevi, millal kalalaeval on lubatud püüda väikest kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega keeluperioodil 1. jaanuarist kuni 31. jaanuarini 2009. Kõnealusele taotlusele lisatakse järgmine teave:

a) ettekanne, milles esitatakse kõnealuse püügikatkestuse üksikasjad, lisades ka taotlust kinnitavad andmed ilmastikuolude kohta;

b) laeva nimi;

c) registrinumber;

d) pardatähis, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004[47] I lisas.

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretariaadile.

3. Liikmesriigid saadavad komisjonile 1. novembriks 2008 ettekande lõikes 1 osutatud meetmete rakendamise kohta.

Artikkel 30 Kalapüügipiirangutega piirkondade kehtestamine süvamere tundlike elupaikade kaitseks

1. Veetavate tragide ja põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud aladel:

a) süvamerepüügi piirangutega keeluala – Capo Santa Maria di Leuca läheduses asuv Lophelia riff:

- 39° 27.72' N, 18° 10.74' E

- 39° 27.80' N, 18° 26.68' E

- 39° 11.16' N, 18° 04.28' E

- 39° 11.16' N, 18° 35.58' E

b) süvamerepüügi piirangutega keeluala – Niiluse delta piirkonna külmad süsivesinike imbumisalad:

- 31° 30.00' N, 33° 10.00' E

- 31° 30.00' N, 34° 00.00' E

- 32° 00.00' N, 34° 00.00' E

- 32° 00.00' N, 33° 10.00' E

c) süvamerepüügi piirangutega keeluala – Eratosthemese veealune mägi:

- 33° 00.00' N, 32° 00.00' E

- 33° 00.00' N, 33° 00.00' E

- 34° 00.00' N, 33° 00.00' E

- 34° 00.00' N, 32° 00.00' E

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed süvamere tundlike elupaikade kaitseks lõikes 1 viidatud piirkondades ja tagavad eelkõige, et kõnealused piirkonnad oleksid kaitstud muu tegevuse kui kalapüügi eest, mis ohustaks nende konkreetsete elupaikade iseloomulike joonte säilitamist.

Artikkel 31 Traalnooda vähim silmasuurus teatava kohaliku kalapüügi ja põhjalähedaste kalade hooajalise traalpüügi puhul

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1967/2006 arikli 8 lõike 1 punktist h ja artikli 9 lõike 3 punktist 2 võivad liikmesriigid jätkata oma riigi lipu all sõitvatele laevadele lubade andmist kasutada noodapära rombikujulise võrgusilma suurusega alla 40 mm teatava kohaliku kalapüügi ja põhjalähedaste kalade hooajalise traalpüügi puhul.

2. Lõiget 1 kohaldatakse üksnes juba lubatud püügitegevuste suhtes kooskõlas liikmesriigis 1. jaanuaril 2007 kehtivate siseriiklike õigusaktidega ning see ei hõlma edaspidist püügikoormuse suurendamist võrreldes 2006. aastal kehtinud koormusega.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile enne 5. jaanuari 2008 tavapärase andmeedastussüsteemi abil nimekirja nimekirja laevadest, millele on antud lõike 1 kohane kalastusluba. Püügiloaga laevade nimekiri sisaldab järgmist teavet:

a) laeva nimi;

b) laeva Euroopa Ühenduse laevastikuregistri number (CFR) ja pardatähis, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas;

c) iga laeva lubatud püük(püügid), mille kohta on märgitud sihtliik(-liigid), püügipiirkond vastavalt otsusele GFCM/31/2007/2 ja kasutatavad püügivahendid;

d) lubatud püügiaeg.

4. Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretariaadile.

VII PEATÜKK NAFO reguleerimispiirkonnas süvalesta püüdvaid ühenduse laevu käsitlevad erisätted

Artikkel 32 Püügiaruanded

1. Määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laeva kapten saadab oma lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele elektrooniliselt püügiaruande, märkides oma leava püütud süvalesta koguse, sealhulgas aruanne nullpüügi kohta.

2. Lõikega 1 ettenähtud aruanne edastatakse esimest korda hiljemalt kümnenda päeva lõpus pärast laeva sisenemist NAFO reguleerimispiirkonda või pärast püügiretke algust. Kõnealune aruanne edastatakse iga viie päeva tagant. Kui lõike 1 kohaselt teatatud süvalestapüügiga on ammendatud 75 % liikmesriikidele määratud kvoodist, edastavad kaptenid lõike 1 punktis b osutatud aruandeid kolme päeva tagant.

3. Liikmesriigid edastavad aruanded kohe pärast kättesaamist komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

Artikkel 33 Täiendavad kontrollimeetmed

1. Määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laevad võivad siseneda NAFO reguleerimispiirkonda süvalesta püügiks ainult juhul, kui neil on pardal alla 50 tonni ükskõik mis liiki püütud kala või kui sisenemine on lubatud lõigete 2, 3 või 4 kohaselt.

2. Kui määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laeval on pardal üle 50 tonni või rohkem väljastpoolt NAFO reguleerimispiirkonda püütud saaki, edastatakse NAFO sekretariaadile e-posti või faksiga hiljemalt 72 tundi enne NAFO reguleerimispiirkonda sisenemist pardal hoitava saagi kogus, laeva kapteni määratud hinnanguline püügi alustamise koht (läänepikkus/põhjalaius) ja sinna saabumise eeldatav aeg.

3. Kui inspekteerimislaev annab pärast lõike 2 kohase teate saamist märku kontrollikavatsusest, edastab ta kalalaevale selle kontrollpunkti koordinaadid, kus kontroll läbi viiakse. Kontrollpunkt ei tohi asuda kaugemal kui 60 meremiili kapteni määratud hinnangulisest püügi alustamise kohtast.

4. Kui määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laev ei ole NAFO reguleerimispiirkonda sisenemise ajaks saanud NAFO sekretariaadilt ega inspekteerimislaevalt mingit teadet selle kohta, et inspekteerimislaev kavatsev läbi viia lõike 3 kohase kontrolli, võib kalalaev jätkata püüki. Kalalaev võib alustada püügitegevust ilma eelneva kontrollita ka juhul, kui inspekteerimislaev ei ole kontrolli alustanud kolme tunni jooksul alates kalalaeva saabumisest kontrollpunkti.

Artikkel 34 Koralli kaitsevöönd

NAFO rajooni 3O alas, mis on määratletud VII lisas, on keelatud igasugune püügitegevus, sealhulgas põhjaga kokkupuutuvate püügivahenditega.

VIII PEATÜKK Erisätted kolmanda riigi kalalaevade püütud ja külmutatud kala lossimise ja ümberlaadimise kohta Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni konventsiooni (NEAFC) reguleeritavas piirkonnas

Artikkel 35 Sadamariigi kontroll

Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 ja nõukogu 6. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1093/94 (millega kehtestatakse tingimused, mille alusel kolmandate riikide kalalaevad võivad otse ühenduse sadamates lossida ja saaki turustada)[48] kohaldamist, kehtivad käesolevas peatükis esitatud menetlused kolmanda riigi kalalaevade poolt NEAFCi konventsiooni piirkonnas püütud ja külmutatud kala lossimise ja ümberlaadimise kohta liikmesriikide sadamates.

Artikkel 36 Määratud sadamad

Ühenduse vetes on lossimine ja ümberlaadimine lubatud üksnes määratud sadamates.

Liikmesriigid määravad lossimiskoha või kalda lähedal asuva koha (määratud sadamad), kus on lubatud lossida ja ümber laadida artiklis 35 osutatud kalu. Liikmesriigid teatavad komisjonile 2007. aastal määratud sadamate nimekirja muudatustest vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Komisjon avaldab määratud sadamate nimekirja ja selles tehtud muudatused Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja paneb selle üles oma veebilehele.

Artikkel 37 Eelteade enne sadamasse sisenemist

1. Erandina nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28e lõikest 1 teavitab kalalaeva, mille pardal on artiklis 35 osutatud kala, kapten või tema esindaja vähemalt kolm päeva enne kavandatud saabumisaega selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle sadamasse ta kavatseb saabuda, oma kavatsusest siseneda sadamasse kala lossimiseks või ümberlaadimiseks.

2. Lõikes 1 osutatud teatisele lisatakse X lisa I osas esitatud vorm, mille A osa peab olema korralikult täidetud järgmiselt:

a) vormi PSC 1 kasutatakse, kui kalalaev tahab lossida oma püütud saaki;

b) vormi PSC 2 kasutatakse, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud. Sellisel juhul täidetakse eraldi vorm iga kalalaeva kohta, millelt saak ümber laaditi.

3. Sadamaliikmesriik edastab koopia lõikes 2 viidatud vormist viivitamatult kõnealuse kalalaeva lipuliikmesriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuliikmesriigile (lipuliikmesriikidele), millelt saak ümber laaditi.

Artikkel 38 Luba lossimiseks või ümberlaadimiseks

1. Sadamariigi pädevad asutused võivad lubada lossimist või ümberlaadimist, kui selle kalalaeva lipuriik, kes kavatseb lossida või ümber laadida, või, kui kalalaev on väljaspool sadamat kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriik (-riigid), millelt saak ümber laaditi, on tõendanud, saates korralikult täidetuna tagasi talle (neile) artikli 37 lõike 3 kohaselt edastatud vormi B osa, järgmist:

a) kalalaevadel, kes teatasid kalapüügist, oli piisavalt kvoote teatatud kalaliikide püüdmiseks;

b) pardal olevatest kalakogustest on nõuetekohaselt teatatud ja need on arvesse võetud kõigi püügipiirangute või püügikoormuse piirangute arvutamisel, mida võidakse kohaldada;

c) kalalaevadel, kes teatasid kalapüügist, oli luba püüda kala teatatud piirkondades;

d) kalalaeva asumine teatatud püügipiirkonnas on kontrollitud laevaseiresüsteemi andmetega.

Lossimine või ümberlaadimine võib alata alles pärast sadamariigi pädevalt asutuselt loa saamist.

2. Erandina lõikest 1 võib sadamariik anda loa kalasaagi või selle osa lossimiseks lõikes 1 osutatud kinnituse puudumisel, kuid sellisel juhul hoitakse kõnealust kala pädeva asutuse kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadamariik kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma eeskirjade kohaselt.

3. Sadama liikmesriigi pädevad asutused teatavad oma otsusest lossimise või ümberlaadimise lubamise kohta viivitamatult komisjonile ja NEAFCi sekretärile, saates neile koopia X lisa I osas ettenähtud vormist, olles nõuetekohaselt täitnud osa C, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFCi konventsiooni piirkonnas.

Artikkel 39 Kontrollimised

1. Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad oma sadamates igal aastal vähemalt 15 % artiklis 35 osutatud kolmandate riikide kalalaevade lossimistest ja ümberlaadimistest.

2. Kontrollimine hõlmab kogu maha- või ümberlaadimise jälgimist ja lossimise eelteatises osutatud iga liigi koguste ning lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist.

3. Inspektorid teevad kõik, et kalalaeva asjatult kinni ei peetaks, ja tagavad, et kontrollimine tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja et oleks välditud kala kvaliteedi halvenemine.

Artikkel 40 Kontrollimisaruanded

1. Iga kontrollimine dokumenteeritakse X lisa II osas esitatud inspekteerimisaruande täitmisega.

2. Igast inspekteerimisaruandest saadetakse viivitamatult koopia kontrollitud kalalaeva lipuriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriigile (-riikidele), millelt saak ümber laaditi, ning komisjonile ja NEAFCi sekretärile, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFCi konventsiooni piirkonnas.

3. Iga inspekteerimisaruande originaal või sertifitseeritud koopia saadetakse nõudmise korral kontrollitud kalalaeva lipuriigile.

IX PEATÜKK Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni (CCAMLR) piirkonnas kalastavaid ühenduse laevu käsitlevad erisätted

1. OSA PIIRANGUD JA LAEVADE KOHTA NÕUTAVAD ANDMED

Artikkel 41 Keelud ja püügipiirangud

1. VIII lisas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2. Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse IX lisas sätestatud püügi- ja kaaspüügipiiranguid kõnealuses lisas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 42 CCAMLRi piirkonna püügiloaga laevade kohta nõutavad andmed

1. Alates 1. augustist 2008 edastavad liikmesriigid komisjonile lisaks teabele, mis tuleb esitada püügiloaga laevade kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõike 2 nõuetele, kõnealuste laevade kohta järgmised andmed:

a) laeva IMO number (kui see on olemas);

b) varasem lipuriik (kui see on olemas);

c) rahvusvaheline raadiokutsung;

d) laevaomaniku (omanike) nimi ja aadress ning tegeliku tulusaaja (tegelike tulusaajate) nimi ja aadress (kui need on teada);

e) laeva ehitamise koht ja aeg;

f) laeva tüüp;

g) pikkus;

h) järgmised värvifotod laevast:

i) vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva tüürpoord ja selle osad;

ii) vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva pakpoord ja selle osad;

iii) vähemalt 12 × 7 cm suurune foto vaatega laeva ahtrile, mis on võetud otse tagant;

i) meetmed, millega tagatakse laevale paigaldatud satelliitseirevahendi võltsimiskindel töö.

2. Alates 1. augustist 2008 edastavad liikmesriigid komisjonile laevade kohta, kellel on püügiluba CCAMLRi piirkonnas, võimaluse korral järgmise teabe:

a) operaatori nimi ja aadress, kui see erineb laeva omanikust;

b) kapteni nimi ja kodakondsus, võimaluse korral kalastamise eest vastutava kapteni nimi ja kodakondsus;

c) püügiviis või -viisid;

d) laius (m);

e) brutoregistertonnaaž;

f) laeva sideliigid ja numbrid (INMARSAT A, B ja C numbrid);

g) tavapärane meeskonnaliikmete arv;

h) peamasina või -masinate võimsus;

i) kandejõud (tonnides), kalatrümmide arv ja mahutavus (m³);

muud andmed, mida peetakse vajalikuks (nt laeva jääklass).

Artikkel 43 Ettekanne kalalaeva täheldamisest

1. Kui litsentseeritud kalalaeva kapten täheldab kalalaeva konventsiooni piirkonnas, siis registreerib ta võimalikult palju andmeid sellise nähtud laeva kohta:

a) kalalaeva nimi ja kirjeldus;

b) kalalaeva kutsung;

c) kalalaeva registreerimisnumber ja Lloydsi/IMO number;

d) kalalaeva lipuriik;

e) fotod kalalaevast ettekande tõendamiseks;

f) kogu muu oluline teave selle kohta, millega nähtud kalalaev tegeles.

2. Kapten saadab lõikes 1 viidatud teavet sisaldava ettekande võimalikult kiiresti oma lipuriigile. Lipuriik saadab CCAMLRi sekretariaadile iga sellise ettekande, kui nähtud laev tegeles CCAMLRi nõuete kohaselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

2. OSA UURIMUSLIK KALAPÜÜK

Artikkel 44 Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1. Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLRile esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 7, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi.

2. Rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b tohib korraga kalastada ainult üks kalalaev liikmesriigi kohta.

3. Alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 kogupüügi- ja kaaspüügipiirangud ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks XIV lisas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügilimiidini, ning uurimisala suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

4. Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 45 Aruandlussüsteemid

Artiklis 44 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade jaoks kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruannete süsteemid:

a) määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklis 12 sätestatud viiepäevase püügikoguse ja -koormuse aruandlussüsteem, millest erandina esitavad liikmesriigid püügikoguse ja -koormuse aruande komisjonile hiljemalt kaks tööpäeva pärast iga aruandlusperioodi lõppu, et selle saaks viivitamata edastada CCAMLRile. Alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 esitatakse aruanded väikeste uurimisalade kohta;

b) määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklis 13 sätestatud igakuine üksikasjalik püügikoguse ja -koormuse aruandlussüsteem;

c) vette tagasi lastud Dissostichus eleginoides ja Dissostichus mawsoni , sealhulgas „sültjaks” muutunud kala koguarvu ja kaalu deklareerimine.

Artikkel 46 Erinõuded

1. Artiklis 44 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub vastavalt nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuse suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas,[49] artiklile 8, pidades silmas meetmeid, mida võetakse, vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Lisaks nendele meetmetele:

a) kõnealuse kalapüügi korral on kalajäätmete merrelaskmine keelatud;

b) laevad, mis tegelevad uurimusliku püügiga rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 ning järgivad õngejadade koormamisel CCAMLRi protokolle (A, B või C), vabastatakse püüniste öise sisselaskmise nõudest; laevad, mis püüavad kokku kolm merelindu, pöörduvad viivitamatult tagasi püüniste öise sisselaskmise juurde vastavalt määruse (EÜ) nr 600/2004 artiklile 8;

c) laevad, mis tegelevad uurimusliku püügiga alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b ning püüavad kokku kolm merelindu, lõpetavad viivitamata püügi ning ei tohi väljaspool harilikku kalastushooaega kalastada kuni hooaja 2007/2008 lõpuni.

2. Laevade suhtes, kes osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

a) laevadel on keelatud merre heita:

i) naftat, kütteõlisid või õlijääke, välja arvatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise rahvusvahelise konventsiooni (MARPOL) 73/78 I lisas lubatud juhtudel;

ii) jäätmeid;

iii) toidujäätmeid, mis ei läbi kuni 25 mm avadega sõela;

iv) kodulinde või nende osi (kaasa arvatud munakoored);

v) fekaalvett 12 meremiili kaugusel maismaast või jäämassist, või fekaalvett laevalt, mis liigub kiirusega alla nelja sõlme;

vi) jäätmepõletustuhka; või

vii) kalajäätmeid;

b) alapiirkondadesse 88.1 ja 88.2 ei tooda sisse eluskodulinde ega muid eluslinde ning alapiirkondadest 88.1 ja 88.2 kõrvaldatakse tarbimata jäänud töödeldud linnuliha;

c) Dissostichus spp. püük alapiirkondades 88.1 ja 88.2 on keelatud 10 meremiili kaugusel Balleny saarte rannikust.

Artikkel 47 Loomuse mõiste

1. Käesolevas jaos tähendab üks loomus ühe või mitme õngejada vettelaskmist ühes paigas. Loomuse täpne geograafiline asukoht määratakse õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse saagi- ja püügikoormusaruandluses.

2. Loomus on teaduslik järgmistel tingimustel:

a) iga teadusloomuse kaugus teistest teadusloomustest on vähemalt viis meremiili, kusjuures kõnealust kaugust mõõdetakse iga teadusloomuse geograafilisest keskpunktist;

b) iga loomus koosneb vähemalt 3 500, kuid mitte rohkem kui 10 000 õngekonksust; see võib koosneda mitmest ühte kohta asetatud eraldi õngejadast;

c) iga õngejada veesoleku aeg on vähemalt kuus tundi, kusjuures veesoleku aega mõõdetakse vettelaskmise lõpetamise ajast kuni loomuse võtmise alguseni.

Artikkel 48 Teadusuuringute kavad

Artiklis 44 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad teadusuuringute kavasid kõikides väikestes uurimisalades (SSRU), milleks on jaotatud FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Teadusuuringute kava rakendatakse järgmiselt:

a) esimesel sissesõidul uurimisalasse saadud esimesed 10 loomust ehk „esimene rida” on „teadusloomused”, mis peavad vastama artikli 63 lõikes 2 kindlaksmääratud kriteeriumidele;

b) järgmised 10 loomust või järgmine10-tonnine saak (olenevalt sellest, kumb saadakse enne) on „teine rida”. Teise rea loomused võib kapteni äranägemisel püüda tavapärase uurimusliku kalapüügi osana. Need loomused võib siiski lugeda teaduslikeks juhul, kui need vastavad artikli 63 lõike 2 nõuetele;

c) kui kapten soovib pärast esimese ja teise loomusterea lõpetamist jätkata püüki samas väikeses uurimisalas, peab laev tegema „kolmanda rea”, mille tulemusena tehakse igas reas kokku 20 teadusloomust. Kolmas rida viiakse uurimisalas lõpule sama reisi ajal, mille kestel saadi esimene ja teine rida;

d) pärast kolmanda rea 20 teadusloomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisalas;

e) punkte b, c ja d ei kohaldata alapiirkondade 88.1 ja 88.2 uurimisalade A, B, C, E ja G suhtes, mille kalastamiseks sobiva merepõhja pindala on alla 15 000 km², ning pärast 10 teadusloomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisalas.

Artikkel 49 Andmekogumiskavad

1. Artiklis 44 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad andmekogumiskavasid kõikides väikestes uurimisalades, milleks on jaotatud FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Andmekogumiskava hõlmab järgmisi andmeid:

a) loomuse iga õngejada kummagi otsa asukoht ja sealne meresügavus;

b) vettelaskmise, veesoleku ja loomuse võtmise aeg;

c) pinnal lahtipääsenud kalade arv ja liik;

d) õngekonksude arv;

e) söödaliik;

f) söödahaaramise protsent;

g) õngekonksu tüüp ning

h) mere- ja ilmastikutingimused ning kuu faas õngejadade sisselaskmise ajal.

2. Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga teadusloomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva teadusloomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 50 Märgistamiskava

1. Artiklis 44 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab märgistamiskava järgmiselt:

a) Uurimusliku kalapüügi käigus märgistatakse Dissostichus spp. isendid ja lastakse vabadusse vastavalt CCAMLRi Dissostichus spp. märgistamiskavale ja protokollile. Laevad lõpetavad märgistamise pärast 500 isendi märgistamist või lahkuvad püügipiirkonnast, kui on märgistatud üks isend iga eluskaalu tonni kohta;

b) kava kohaselt märgistatakse igas suuruses isendeid, et täita märgistamise nõudeid. Märgistatakse ainult heas seisundis patagoonia kihvkala. Kõik merre tagasi lastavad isendid tuleb kahekordselt märgistada ja lasta tagasi võimalikult suurel geograafilisel alal;

c) kõigile märgistele tuleb selgesti trükkida kordumatu seerianumber ja tagastamisaadress, et märgiste päritolu oleks võimalik kindlaks teha, kui märgistatud isend uuesti kinni püütakse;

d) uuesti kinni püütud märgistatud isendeid (st püütud kalu, kellel on varem kinnitatud märgis) ei vabastata, isegi kui isend on olnud vabaduses ainult lühikest aega;

e) kõikide uuesti kinni püütud märgistatud isendite kohta tuleb koguda bioloogilised andmed (pikkus, kaal, sugu, gonaadide küpsusaste), võimaluse korral teha neist elektrooniline foto, koguda otoliidid ja eemaldada märgis;

f) kõik asjakohased märgistusandmed ja kõik märgiste taasleiuandmed tuleb elektrooniliselt edastada CCAMLRi ettenähtud formaadis CCAMLRile kolme kuu jooksul pärast seda, kui laev kõnealusest püügipiirkonnast lahkub;

g) kõik asjakohased märgistusandmed, kõik märgiste taasleiuandmed ja andmed uuesti kinni püütud isendite kohta edastatakse elektrooniliselt CCAMLRi ettenähtud formaadis asjaomasele piirkondlikule märgistusandmete registrile, nagu on osutatud CCAMLRi märgistamisprotokollis.

2. Märgistatud ja vabadusse lastud patagoonia kihvkala ei arvestata püügi piirnormide täitmiseks.

Artikkel 51 Teadusvaatlejad ja inspektorid

1. Iga artiklis 44 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.

2. Iga liikmesriik, toimides oma kohaldatavate seaduste ja eeskirjade, sealhulgas oma kohtutes tõendite hindamist käsitlevate eeskirjade kohaselt, käsitleb käesoleva kava raames uuringud tellinud CCAMLRi liikme kalandusinspektorite ettekandeid samuti kui oma inspektorite ettekandeid ja lepinguosaline ning kõnealune tellinud CCAMLRi liige teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muu menetluse läbiviimist inspektori esitatud ettekande alusel.

Artikkel 52 Tavalise hiilgevähi püügis osalemise kavatsuse teatised

Iga liikmesriik, kes kavatseb püüda tavalist hiilgevähki konventsiooni piirkonnas, teatab CCAMLRi sekretariaadile oma kavatsusest vähemalt neli (4) kuud enne komisjoni aastakoosolekut, vahetult enne püügihooaega, mil nad kavatsevad seda püüda.

Artikkel 53 Nakkevõrkudega süvamerepüügi ajutine keelustamine

1. Nakkevõrkude kasutamine konventsiooni piirkonnas muuks kui teaduslikuks otstarbeks on keelatud, kuni teaduskomitee on uurinud selle püügivahendi võimalikku mõju ja teinud selle kohta ettekande ning komisjon on teaduskomitee soovituste põhjal andnud nõusoleku, et sellist meetodit tohib kasutada konventsiooni piirkonnas.

2. Nakkevõrkude kasutamisest teaduslikuks uurimistööks sügavamal kui 100 meetrit teatatakse eelnevalt teaduskomiteele ja komisjon kinnitab selle enne, kui sellise uurimistööga tohib alustada.

3. Iga kalalaev, kes soovib läbida konventsiooni piirkonda, vedades oma pardal nakkevõrke, peab oma kavatsusest eelnevalt teatama CCAMLRi sekretariaadile, teatades ka kuupäevad, mil ta kavatseb läbida konventsiooni piirkonda. Iga nakkevõrkudega kalalaeva viibimine konventsiooni piirkonnas, millest ei ole eelnevalt teatatud, rikub käesoleva artikli sätteid.

Artikkel 54 Põhjatraalide ajutised kasutamispiirangud konventsiooni avamerepiirkonnas püügihooaegadel 2007/2008 ja 2008/2009

1. Põhjatraalide kasutamine konventsiooni avamerepiirkonnas piiratakse aladega, milles CCAMLR on jõustanud kaitsemeetmed põhjatraalimise jaoks.

2. Lõiget 1 ei kohaldata põhjatraalimise kasutamisele teaduslikuks uurimistööks konventsiooni piirkonnas.

X PEATÜKK Kagu-Atlandi kalandusorganisatsiooni (SEAFO) piirkonnas kalastavaid ühenduse laevu käsitlevad erisätted

1. OSA LOA ANDMINE LAEVADELE

Artikkel 55 Loa andmine laevadele

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile, võimaluse korral elektrooniliselt, 1. juuniks 2008 oma selliste laevade nimekirja, kellele kalapüügiloa väljaandmisega on antud luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas.

2. Lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikud peavad olema ühenduse kodanikud või juriidilised isikud.

3. Kalalaevadel lubatakse tegutseda SEAFO konventsiooni piirkonnas, kui need suudavad täita kalalaevadele SEAFO konventsiooniga kehtestatud nõudeid ja kohustusi ning konventsiooni kaitse- ja majandamismeetmeid.

4. Kalastusluba ei anta kalalaevadele, kes on teostanud ebaseaduslikku, teatamata, reguleerimata kalapüüki, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisava dokumenteeritud tõendusmaterjali, et eelmised omanikud ja operaatorid ei oma nendes mingisugust õiguslikku, kasusaamisega seotud või rahalist osalust või kontrolli nende üle, või et kogu asjakohase teabe põhjal nende laevad ei osale ebaseaduslikus, teatamata, reguleerimata kalapüügis ega ole sellega seotud.

5. Lõikes 1 osutatud nimekiri sisaldab järgmist teavet:

a) laeva nimi, registreerimisnumber, varasem nimi (kui on teada) ja registreerimissadam;

b) varasem lipuriik (kui see on olemas);

c) rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas);

d) omaniku või omanike nimi ja aadress;

e) laeva tüüp;

f) pikkus;

g) käitaja(te) või haldaja(te) nimi ja aadress (kui see on olemas);

h) brutoregistertonnaaž; ning

i) peamasina või -masinate võimsus.

6. Pärast püügiloaga laevade esialgse nimekirja koostamist teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamatult iga laeva nimekirja lisamisest, nimekirjast väljajätmisest või mis tahes muudatusest nimekirjas iga kord, kui need aset leiavad.

Artikkel 56 Püügiloaga laevade kohustused

1. Laevad järgivad kõiki asjakohaseid SEAFO kaitse- ja majandamismeetmeid.

2. Püügiloaga laevad hoiavad pardal kehtivaid tõendeid laeva registreerimise kohta ja kehtivat luba püüda või ümber laadida kala.

Artikkel 57 Püügiloata laevad

1. Liikmesriigid võtavad meetmed, et keelata laevadel, kes ei ole kantud püügiloaga laevade SEAFO nimekirja, püüda, hoida pardal, ümber laadida ja lossida SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõik andmed, mille kohaselt on põhjust kahtlustada, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kandmata laevad tegelevad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluva kala püügi või ümberlaadimisega SEAFO konventsiooni piirkonnas.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kantud laevade omanikud ei tegele ega ole seotud kalapüügiga SEAFO konventsiooni piirkonnas, mida teostavad laevad, kes ei ole kantud püügiloaga laevade nimekirja.

2. OSA ÜMBERLAADIMINE

Artikkel 58 Merel toimuva ümberlaadimise keelamine

Iga liikmesriik keelab tema lipu all sõitvatel kalalaevadel laadida SEAFO konventsiooni piirkonnas merel ümber SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

Artikkel 59 Sadamas toimuv ümberlaadimine

1. Ühenduse laevad, kes püüavad SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, laadivad kala ümber ainult SEAFO lepinguosalise sadamas, kui neil on selle lepinguosalise eelnev luba, kelle sadamas toimub ümberlaadimine. Ühenduse kalalaevadel on lubatud kala ümber laadida ainult juhul, kui nad on saanud selleks eelneva loa oma lipuliikmesriigi ja sadamariigi pädevalt asutuselt.

2. Iga liikmesriik tagab, et tema püügiloaga kalalaevad saavad eelneva loa sadamas ümberlaadimiseks. Liikmesriik tagab ka, et ümberlaadimised sobivad kokku iga laeva teatatud püügikogusega, ja nõuab ümberlaadimisest teatamist.

3. Ühenduse kalalaeva kapten, kes laadib teisele laevale, edaspidi „vastuvõttev laev”, ümber mis tahes koguse SEAFO konventsiooni piirkonnas püütud ja konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab ümberlaadimise ajal vastuvõtva laeva lipuliikmesriigile asjakohased kalaliigid ja kogused, ümberlaadimise kuupäeva ja püügikohad ning esitab oma lipuliikmesriigile SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni vastavalt XI lisa I osas esitatud vormile.

4. Ühenduse kalalaeva kapten teatab vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist SEAFO lepinguosalisele, kelle sadamas ümberlaadimine toimub, järgmised andmed:

- ümberlaadimist teostama hakkavate kalapüügilaevade nimed;

- vastuvõtvate laevade nimed;

- ümberlaaditav kogus kalaliikide kaupa;

- ümberlaadimise kuupäev ja sadam.

5. Hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise algust ja ümberlaadimise lõpul, kui ümberlaadimine toimub SEAFO lepinguosalise sadamas, teatab ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten sadamariigi pädevale asutusele tema laeva pardal olevate SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide kogused ja esitab 24 tunni jooksul kõnealusele pädevale asutusele SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni.

6. Ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten esitab 48 tundi enne lossimist SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni selle riigi pädevale asutusele, kus asub sadam, milles toimub lossimine.

7. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed saadud teabe õigsuse kontrollimiseks ja teeb koostööd lipuriigiga selle tagamiseks, et lossitud kogused on kooskõlas iga laeva teatatud püügikogustega.

8. Iga liikmesriik, kelle laevadel on lubatud püüda SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab 1. juuniks 2008 komisjonile kõik üksikasjad tema lipu all sõitvate laevade kalasaagi ümberlaadimise kohta.

3. OSA KAITSEMEETMED TUNDLIKE SÜVAMEREELUPAIKADE JA ÖKOSÜSTEEMIDE JUHTIMISEKS

Artikkel 60 Suletud piirkonnad

Ühenduse kalalaevadel on keelatud SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide püük järgmistes piirkondades:

a) allrajoon A1

- Dampier veealune mägi

10o 00’ S 02o 00’ W 10o 00’ S 00o 00’ E

12o 00’ S 02o 00’ W 12o 00’ S 00o 00’ E

- Malahit Guyot veealune mägi

11o 00’ S 02o 00’ W 11o 00’ S 04o 00’ W

13o 00’ S 02o 00’ W 13o 00’ S 04o 00’ W

b) allrajoon B1

- Molloy veealune mägi

27o 00’ S 08o 00’ E 27o 00’ S 10o 00’ E

29o 00’ S 08o 00’ E 29o 00’ S 10o 00’ E

c) rajoon C

- Schmidt-Ott'i veealune mägi ja Erica veealune mägi

37o 00’ S 13o 00 E 37o 00’ S 17o 00’ E

40o 00’ S 13o 00 E 40o 00’ S 17o 00’ E

- Africana veealune mägi

37o 00’ S 28o 00 E 37o 00’ S 30o 00 E

38o 00’ S 28o 00 E 38o 00’ S 30o 00 E

- Panzarini veealune mägi

39o 00’ S 11o 00’ E 39o 00’ S 13o 00’ E

41o 00’ S 11o 00’ E 41o 00’ S 13o 00’ E

d) allrajoon C1

- Vema veealune mägi

31o 00’S 08o 00’ E 31o 00’ S 09o 00’ E

32o 00’ S 08o 00’ E 32o 00’ S 09o 00’ E

- Wusti veealune mägi

33o 00’ S 06o 00’ E 33o 00’ S 08o 00’ E

34o 00’ S 06o 00’ E 34o 00’ S 08o 00’ E

e) rajoon D

- Discovery, Junoy, Shannoni veealused mäed

41o 00’ S 06o 00’ W 41o 00’ S 03o 00’ E

44o 00’ S 06o 00’ W 44o 00’ S 03o 00’ E

- Schwabenlandi ja Herdmani veealused mäed

44o 00’ S 01o 00’ W 44o 00’ S 02o 00’ E

47o 00’ S 01o 00’ W 47o 00’ S 02o 00’ E

Artikkel 61 Kalastamise jätkamine suletud püügipiirkonnas

1. Artiklis 60 osutatud suletud piirkondades ei jätkata kalastamist enne, kui lipuliikmesriik on kindlaks määranud ja kaardistanud tundlikud mereökosüsteemid, sealhulgas neis piirkondades asuvad veealused mäed, hüdrotermilised lõõrid ja külmaveekorallid, ning hinnanud kalastamise jätkamise mõju sellistele tundlikele mereökosüsteemidele.

2. Lipuliikmeriik saadab lõike 1 kohaselt teostatud määramise, kaardistamise ja hindamise tulemused komisjonile edastamiseks SEAFO teaduskomisjoni aastakoosolekule.

3. Liikmesriigid võivad uurimusliku kalapüügi kavad saata komisjonile hindamiseks, milline on kalastamise mõju kalavarude säästvale arengule ja tundlikele mereökosüsteemidele.

4. OSA MEETMED MERELINDUDE TAHTMATU KAASPÜÜGI VÄHENDAMISEKS

Artikkel 62 Teave merelindude häirimise kohta

Liikmesriigid koguvad andmeid merelindude häirimise, sealhulgas nende tahtmatu püügi kohta nende kalalaevade poolt, kes püüavad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, ja edastavad kõik sellekohased andmed komisjonile 1. juuniks 2008.

Artikkel 63 Leevendavad meetmed

1. Kõik ühenduse kalalaevad, kes püüavad kala lõuna pool 30 lõunalaiuskraadi, on varustatud linnutõrjevahenditega (tori mastid):

- tori mastid peavad vastama tori masti kokkulepitud kujundusele ja kasutamiseeskirjadele, mis on esitatud XI lisa II osas;

- tori mastid tuleb kasutusele võtta enne õngejada vettelaskmist alati, kui kalapüük toimub lõuna pool 30 lõunalaiuskraadi;

- kalalaevu kutsutakse üles kasutama veel teist tori masti ja linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed;

- kõigil kalalaevadel peavad olema kasutamisvalmis varutõrjeliinid.

2. Õngejadad lastakse vette üksnes öösel (s.o kahe nautilise hämariku vahelisel pimedal ajal)[50]. Öisel õngepüügil kasutatakse üksnes nii vähe laevatulesid, kui on vajalik ohutuse tagamiseks.

3. Sisikondade heitmine vette on keelatud püügivahendite vettelaskmise ajal. Tuleb vältida sisikondade heitmist vette ajal, mil püügivahendid on vees. Sisikondade vetteheitmine peab võimaluse korral toimuma laeva teisel poolel, mitte seal, kust püügivahendid on vette lastud. Laevade või püügipiirkondade puhul, mille puhul ei ole nõuet jätta kogu sisikond pardale, on vaja rakendada süsteem, millega sisikonnast ja kalapeadest eemaldatakse enne nende vetteheitmist kõik konksud. Enne vettelaskmist tuleb võrgud puhastada, et eemaldada kõik, mis võiks merelinde kohale meelitada.

4. Ühenduse kalalaevad rakendavad võrkude vettelaskmisel ja võrkudega püügil korda, millega ajavahemik, mil lõtvade võrgusilmadega võrk on veepinnal, on viidud miinimumini. Võrkude hooldustööd tehakse võimaluse korral nii, et võrk ei oleks vees.

5. Ühenduse kalalaevu kutsutakse üles kasutama sellise kujuga püügivahendeid, mille puhul lindudel oleks vähem võimalusi puutuda kokku püügivahendi nende jaoks kõige ohtlikuma osaga. Selleks võib suurendada võrgu raskusi või vähendada ujuvust, nii et võrk vajuks kiiremini vette, või panna eredavärviline plagu vm asi nende võrguosade kohale, kus võrgusilmad on lindude jaoks kõige ohtlikuma suurusega.

6. Ühenduse kalalaevadele, mille pardal ei ole võimalusi kalasaagi töötlemiseks või sisikondade hoidmiseks, või millel ei ole võimalust heita sisikonnad vette laeva teisel küljel, kust ei ole vette lastud püügivahendeid, ei anta luba püüda kala konventsiooni piirkonnas.

7. Tehakse kõik vajalik, et püügivahenditesse elusana kinnijäänud linnud vabastataks elusana ja et võimaluse korral eemaldataks konksud ilma asjaomase linnu elu ohtu seadmata.

5. OSA KONTROLLIMINE

Artikkel 64 Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) käsitlevad erisätted

1. Artikli 55 kohaselt SEAFO konventsiooni piirkonnas patagoonia kihvkala püügiks loa saanud laeva kapten edastab elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele ja SEAFO sekretariaadile püügiaruande, märkides oma laeva poolt püütud patagoonia kihvkalade arvu, sealhulgas sealhulgas tühiteatised. Kõnealune aruanne saadetakse püügiretkel olles iga viie päeva järel. Liikmesriigid edastavad kõnealuse teabe viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid, kellel on laevu, mis on saanud loa patagoonia kihvkala püügiks SEAFO konventsiooni piirkonnas, esitavad komisjonile ja SEAFO sekretariaadile üksikasjalikud andmed saagi ja püügikoormuse kohta hiljemalt 30. juunil 2008.

Artikkel 65 Süvamere punakrabi ( Chaceon spp) käsitlevad erisätted

1. Artikli 55 kohaselt SEAFO konventsiooni piirkonnas süvamere punase krabi püügiks loa saanud laeva kapten edastab elektrooniliselt oma lipuriigi pädevatele asutustele ja SEAFO sekretariaadile püügiaruande, märkides oma laeva poolt püütud süvamere punaste krabide arvu, sealhulgas sealhulgas saagita jäämise korral. Kõnealune aruanne edastatakse püügiretke iga viie päeva tagant. Liikmesriigid edastavad kõnealuse teabe viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid, kellel on laevu, mis on saanud loa süvamere punase krabi püügiks SEAFO konventsiooni piirkonnas, esitavad komisjonile ja SEAFO sekretariaadile üksikasjalikud andmed saagi ja püügikoormuse kohta hiljemalt 30. juunil 2008.

Artikkel 66 Kalalaeva liikumisest ja püükidest teatamine

1. Kalalaevad ja uurimislaevad, kel on luba püüda kala konventsiooni piirkonnas ja kes seda teevad, saadavad laevaseiresüsteemi või muu sobiva vahendiga lipuliikmesriigi asutusele ja, kui lipuliikmesriik nõuab, SEAFO peasekretärile ettekanded konventsiooni piirkonda sisenemise, sellest väljumise ja püügi kohta.

2. Ettekanne sisenemise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga sisenemist konventsiooni piirkonda, näidates sisenemise kuupäeva ja kellaaja, laeva geograafilise asukoha ja pardal oleva kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

3. Iga kalendrikuu lõpul esitatakse ettekandes püügi kohta püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

4. Ettekanne väljumise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga väljumist konventsiooni piirkonnast. Selles esitatakse väljumise kuupäev ja kellaaeg, laeva geograafiline asukoht, püügipäevade arv ja konventsiooni piirkonnas püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood) kas alates kalapüügi algusest kõnealuses piirkonnas või viimasest püügiettekandest.

Artikkel 67 Teaduslikud vaatlused ja andmete kogumine kalavarude suuruse hindamiseks

1. Iga liikmesriik tagab, et iga tema kalalaeva, kes püüab SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, pardal oleksid kvalifitseeritud teadusvaatlejad.

2. Iga liikmesriik nõuab, et teave, mille vaatlejad on kogunud iga tema lipu all sõitva kalalaeva kohta, esitataks 30 päeva jooksul pärast konventsiooni piirkonnast lahkumist. Teave esitatakse SEAFO teaduskomitee määratud vormis. Liikmesriigid saadavad koopia andmetest võimalikult kiiresti komisjonile, võttes arvesse, et teabe esitamisel on vaja säilitada koondamata andmete konfidentsiaalsus. Liikmesriigid võivad saata koopia teabest ka SEAFO peasekretärile.

3. Määratud vaatlejad koguvad ja kontrollivad käesolevas artiklis viidatud teabe, kuivõrd see on võimalik, hiljemalt 30. juuniks 2008.

Artikkel 68 Kolmandate riikide laevade täheldamine

1. Liikmesriikide lipu all sõitvad laevad teatavad oma lipuliikmesriigile võimalikust kalapüügist, mida konventsiooni piirkonnas teostavad kalalaevad, kes sõidavad konventsiooniga mitte liitunud riigi lipu all. Selline teave hõlmab muu hulgas järgmist:

a) laeva nimi;

b) laeva registreerimisnumber;

c) kalalaeva lipuriik;

d) igasugune muu asjakohane teave nähtud kalalaeva kohta.

2. Iga liikmesriik saadab lõikes 1 viidatud andmed võimalikult kiiresti komisjonile. Komisjon edastab need andmed teadmiseks SEAFO peasekretärile.

XI PEATÜKK India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) piirkonnas kalastavaid ühenduse laevu käsitlevad erisätted

Artikkel 69 Merelindude kaaspüügi vähendamine

1. Liikmesriigid koguvad kogu kättesaadava teabe merelindude häirimise, sealhulgas nende tahtmatu kaaspüügi kohta oma kalalaevade poolt ning edastavad kõnealused andmed IOTC-le, saates komisjonile koopia.

2. Liikmesriigid püüavad tõhusate leevendusmeetmete abil vähendada merelindude kaaspüügi taset kõigis kalastuspiirkondades ja kõigil püügihooaegadel.

3. Ühenduse kalalaevad, mis püüavad kala lõuna pool 30 lõunalaiuskraadi, on varustatud linnutõrjevahenditega (tori mastid) vastavalt järgmistele tehnilistele sätetele:

a) tori mastid peavad vastama tori masti kokkulepitud kujundusele ja IOTCi vastuvõetud kasutamiseeskirjadele;

b) tori mastid tuleb kasutusele võtta enne õngejada vettelaskmist alati, kui kalapüük toimub lõuna pool 30 lõunalaiuskraadi;

c) vajaduse korral kasutavad kalalaevad lisaks veel teist tori masti ja linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed;

d) kõigil kalalaevadel peavad olema kasutamisvalmis varutõrjeliinid.

4. Triivõngejadasid kasutavad ühenduse kalapüügilaevad vabastatakse lõike 3 nõuetest, kui nad püüavad mõõkkala „ameerika õngejada süsteemi” kasutades.

Artikkel 70 Püügivõimsuse piirangud troopikatuune püüdvate laevade puhul

1. Liikmesriigid piiravad püüniseliikide kaupa 2006. aasta tasemel selliste oma lipu all sõitvate IOTC piirkonnas troopikatuune püüdvate laevade püügikoormuse, mille üldpikkus on vähemalt 24 m. Nad piiravad samuti püüniseliikide kaupa selliste oma lipu all sõitvate IOTC piirkonnas väljaspool nende majandusvööndit troopikatuune püüdvate laevade arvu, mille üldpikkus on vähemalt 24 m. Laevade arvu piirang on kooskõlas vastava kogumahutavusega, väljendatuna brutoregistertonnaaži (GRT) või brutotonnaažina (GT). Laevade asendamise korral ei tohi ületada lubatud kogumahutavust.

2. Lõiget 1 ei kohaldata laevade suhtes, mille ehitamine on 2006. aastal pooleli ja mille kasutamiseks on antud luba.

3. Olenemata lõikest 1 teatavad liikmesriigid komisjonile 1. jaanuariks 2008 oma nende laevade arvu ja kogumahtuvuse, mis 2006. aastal püüdsid kõnealuses piirkonnas troopikatuuni. Selleks tõendavad nad oma laevade tõhusa viibimise ja kalapüügitegevuse IOTC piirkonnas 2006. aastal laevaseiresüsteemi andmete, püügipäevikute, sadamasse sisenemise teabe või muude vahendite abil.

4. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid muuta laevade arvu püügivahendite järgi, kui nad tõendavad komisjonile, et laevade arvu muutus püügivahendeid arvestades ei suurenda asjaomase kalavaru püügikoormust.

5. Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus kavandatava püügivõimsuse muudatuse puhul oleksid ülekantavad laevad IOTCi laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laev, üle ei kanta.

Artikkel 71 Püügivõimsuse piirangud mõõkkala ja pikkuimtuuni püüdvate laevade puhul

1. Liikmesriigid piiravad püüniseliikide kaupa 2007. aasta tasemel selliste oma lipu all sõitvate IOTC piirkonnas mõõkkala ja pikkuimtuuni püüdvate laevade püügikoormuse, mille üldpikkus on vähemalt 24 m. Liikmesriigid piiravad samuti püüniseliikide kaupa selliste oma lipu all sõitvate IOTC piirkonnas väljaspool nende majandusvööndit mõõkkala ja pikkuimtuuni püüdvate laevade arvu, mille üldpikkus on vähemalt 24 m. Laevade arvu piirang on kooskõlas vastava kogumahutavusega, väljendatuna brutoregistertonnaaži (GRT) või brutotonnaažina (GT). Laevade asendamise korral ei tohi ületada lubatud kogumahutavust.

2. Lõiget 1 ei kohaldata laevade suhtes, mille ehitamine on 2007. aastal pooleli ja mille kasutamiseks on antud luba.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile 1. jaanuariks 2008 oma nende laevade arvu ja mahutavuse, mis 2007. aastal püüdsid kõnealuses piirkonnas mõõkkala ja pikkuimtuuni. Selleks tõendavad nad oma laevade viibimise ja kalapüügitegevuse IOTC piirkonnas 2007. aastal laevaseiresüsteemi andmete, püügipäevikute, sadamasse sisenemise teabe või muude vahendite abil.

4. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid muuta oma laevade arvu püügivahendeid arvestades, kui nad tõendavad komisjonile, et laevade arvu muutus püügivahendeid arvestades ei suurenda asjaomaste kalavarude püügikoormust.

5. Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus kavandatava püügivõimsuse muudatuse puhul oleksid ülekantavad laevad IOTCi laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laev, üle ei kanta.

XII PEATÜKK SPFO piirkonnas kalastavaid ühenduse laevu käsitlevad erisätted

Artikkel 72 Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuse piirangud

1. Liikmesriigid piiravad oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogumahutavuse (GT) üldist taset SPFO piirkonnas 2007. aastal registreeritud kogumahutavuse tasemeni, et oleks tagatud pelaagiliste kalavarude säästev kasutamine Vaikse ookeani lõunaosas.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile 1. jaanuariks 2008 oma lipu all sõitvate kõnealuses piirkonnas 2007. aastal registreeritud ja aktiivselt tegutsenud laevade kogumahutavuse (GT) üldise taseme. Selle teabe esitamisel tõendavad liikmesriigid oma laevade viibimise SPFO piirkonnas 2007. aastal laevaseiresüsteemi andmete, püügipäevikute, sadamasse sisenemise teabe või muude vahendite abil.

3. Liikmesriigid, kes on varem püüdnud pelaagilisi liike Vaikse ookeani lõunaosas, kuid 2007. aastal ei ole kalapüügiga tegelenud, võivad 2008. aastal siseneda püügiks SPFO piirkonda, juhul kui nad vabatahtlikult piiravad püügikoormust. Need liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile SPFO piirkonnas kalapüügiga tegelevate oma laevade nimed ja omadused, sh kogumahutavuse.

4. Liikmesriigid edastavad SPFO ajutisele teaduslikule töörühmale ülevaatamiseks kõik SPFO piirkonna pelaagiliste kalavarude hindamise ja uuringute tulemused ning taotlevad oma teadusekspertide aktiivset osalemist nimetatud organisatsiooni teadustöös, mis käsitleb pelaagilisi liike.

5. Liikmesriigid tagavad nii palju kui võimalik vaatlejate olemasolu oma riigi lipu all sõitvatel laevadel, et jälgida pelaagilist kalapüüki Vaikse ookeani lõunaosas ja koguda asjakohaseid teaduslikke andmeid.

Artikkel 73 Põhjalähedane kalapüük

1. Liikmesriigid piiravad SPFO piirkonnas põhjalähedase kalapüügi püügikoormust või saaki aasta keskmisele tasemele ajavahemiku 1. jaanuar 2002 kuni 31. detsember 2006 põhjal, arvestades kalalaevade arvu ja muid näitajaid, mis kajastavad saagi taset, püügikoormust ja –võimsust.

2. Liikmesriigid ei laienda põhjalähedast püüki SPFO uutesse piirkondadesse, kus praegu sellise püügiga ei tegelda.

3. Ühenduse laevad lõpetavad põhjalähedase kalapüügi viie miili kaugusel sellisest kohast SPFO piirkonnas, kus on püügitegevuse käigus leitud tõendeid tundlikest mereökosüsteemidest. Ühenduse laevad teatavad oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele, komisjonile ja SPFO ajutisele sekretariaadile leiu asukoha ja asjaomase ökosüsteemi liigi, et asjassepuutuva koha kaitseks saaks võtta vajalikud meetmed.

4. Liikmesriigid määravad vaatlejad kõigile oma lipu all sõitvatele laevadele, mis tegelevad või kavatsevad hakata tegelema põhjatraalpüügiga SPFO piirkonnas ning tagavad vaatlejate kohalolu piisava taseme oma lipu all sõitvatel laevadel, mis tegelevad muu põhjalähedase püügiga SPFO piirkonnas.

Artikkel 74 Andmete kogumine ja jagamine

Liikmesriigid koguvad, kontrollivad ja esitavad andmeid kooskõlas menetlustega, mida on kirjeldatud andmete kogumise, edastamise, kontrollimise ja vahetuse SPFO normides.

XIII PEATÜKK

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsiooni (WCPFC) piirkonnas kalastavaid ühenduse laevu käsitlevad erisätted

Artikkel 75 Püügikoormuse piirangud

Liikmesriigid tagavad, et suursilmtuuni, kulduimtuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuimtuuni püügikoormus WCPFC piirkonnas piirdub üksnes nende püügikoormustega, mille suhtes ühendus on sõlminud kalanduse partnerluslepingud kõnealuse piirkonna rannikuriikidega.

Artikkel 76 Majanduskavad peibutuspüügivahendite kasutamiseks

1. Liikmesriigid, kelle laevadel on luba kalastada WCPFC piirkonnas, koostavad majanduskavad ankurdatud või triivivate peibutuspüügivahendite kasutamiseks. Kõnealused majanduskavad sisaldavad strateegiaid, mille abil piirata suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni noorkalade häirimist.

2. Punktis 1 osutatud majanduskavad esitatakse komisjonile hiljemalt 15. oktoobril 2008. Komisjon koostab nende majanduskavade põhjal ühenduse majanduskava ja esitab selle WCPFC sekretariaadile hiljemalt 31. detsembril 2008.

Artikkel 77 Mõõkkala püüdvate laevade maksimaalne arv

WCPFC piirkonnast lõuna pool 20°S mõõkkala püüdvate ühenduse laevade arv ei või ületada 14. Ühenduse osalus piirdub Hispaania lipu all sõitvate laevadega.

XIV PEATÜKK Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük

Artikkel 78 Atlandi ookeani põhjaosa

Atlandi ookeani põhjaosas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade suhtes kohaldatakse XII lisas sätestatud meetmeid.

XV PEATÜKK Lõppsätted

Artikkel 79 Andmeedastus

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 ja artikli 18 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, kasutatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koodisid.

Artikkel 80 Jõustumine

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Enne 1. jaanuari 2008 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 57 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA Ühenduse kalalaevade püügilimiidid püügipiirangutega piirkondades ja kolmandate riikide laevade püügi piirnormid Euroopa Ühenduse vetes kalaliikide ja piirkondade kaupa (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti)

Kõiki käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme käsitletakse kvootidena käesoleva määruse artikli 5 tähenduses ning seetõttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2847/93, eelkõige selle artiklites 14 ja 15.

Iga piirkonna kalavarud esitatakse liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist tavanimetuste ja ladinakeelsete nimede vastavustabelit.

Teaduslik nimetus | Kolmetäheline kood | Tavanimetus |

Ammodytidae | SAN | Tobiaslased |

Anarhichas lupus | CAT | Harilik merihunt |

Aphanopus carbo | BSF | Süsisaba |

Argentina silus | ARU | Põhja-Atlandi hõbekala |

Beryx spp. | ALF | Limapead |

Boreogadus saida | POC | Polaartursk |

Brosme brosme | USK | Meriluts |

Centrophorus squamosus | GUQ | Hall lühiogahai |

Centroscymnus coelolepis | CYO | Portugali süvahai |

Cetorhinus maximus | BSK | Hiidhai |

Chaenocephalus aceratus | SSI | Krokodilljääkala |

Champsocephalus gunnari | ANI | Haugjääkala |

Channichthys rhinoceratus | LIC | Kergueleni jääkala |

Chionoecetes spp. | PCR | Arktikakrabi |

Clupea harengus | HER | Heeringas |

Coryphaenoides rupestris | RNG | Kalju-tömppeakala |

Dalatias licha | SCK | Šokolaadhai |

Deania calcea | DCA | Pikk-koonhai |

Dissostichus eleginoides | TOP | Patagoonia kihvkala |

Engraulis encrasicolus | ANE | Anšoovis |

Etmopterus princeps | ETR | Suur tumehai |

Etmopterus pusillus | ETP | Ronkjas tumehai |

Etmopterus spinax | ETX | Harilik tumehai |

Euphausia superba | KRI | Tavaline hiilgevähk |

Gadus morhua | COD | Tursk |

Galeorhinus galeus | GAG | Supi-nugishai |

Germo alalunga | ALB | Pikkuim-tuun |

Glyptocephalus cynoglossus | WIT | Pikklest |

Gobionotothen gibberifrons | NOG | Roheline rüntnototeenia |

Hippoglossoides platessoides | PLA | Harilik karelest |

Hippoglossus hippoglossus | HAL | Harilik hiidlest |

Hoplostethus atlanticus | ORY | Atlandi karekala |

Illex illecebrosus | SQI | Lühiuim-kalmaar |

Lamna nasus | POR | Harilik heeringahai |

Lampanyctus achirus | LAC | Tõrvikkala |

Lepidonotothen squamifrons | NOS | Hall nototeenia |

Lepidorhombus spp. | LEZ | Soomuskammeljad |

Limanda ferruginea | YEL | Ruske soomuslest |

Limanda limanda | DAB | Harilik soomuslest |

Lophiidae | ANF | Merikuratlased |

Macrourus berglax | RHG | Põhja-pikksaba |

Macrourus spp. | GRV | Pikksaba |

Makaira nigricans | BUM | Sinine marliin |

Mallotus villosus | CAP | Moiva |

Martialia hyadesi | SQS | Kalmaar |

Melanogrammus aeglefinus | HAD | Kilttursk |

Merlangius merlangus | WHG | Merlang |

Merluccius merluccius | HKE | Merluus |

Micromesistius poutassou | WHB | Põhjaputassuu |

Microstomus kitt | LEM | Väikesuulest |

Molva dypterigia | BLI | Sinine molva |

Molva macrophthalmus | SLI | Molva |

Molva molva | LIN | Harilik molva |

Nephrops norvegicus | NEP | Norra salehomaar |

Notothenia rossii | NOR | Marmornototeenia |

Pagellus bogaraveo | SBR | Besuugo |

Pandalus borealis | PRA | Harilik süvameregarneel |

Paralomis spp. | PAI | Krabid |

Penaeus spp. | PEN | Viburhännakud |

Phycis spp. | FOX | Niituimlutsud |

Platichthys flesus | FLX | Lest |

Pleuronectes platessa | PLE | Atlandi merilest |

Pleuronectiformes | FLX | Lestlased |

Pollachius pollachius | POL | Pollak |

Pollachius virens | POK | Põhja-Atlandi süsikas e saida |

Psetta maxima | TUR | Harilik kammeljas |

Pseudochaenichthus georgianus | SGI | Tume ebajääkala |

Rajidae | SRX-RAJ | Railased |

Reinhardtius hippoglossoides | GHL | Süvalest |

Salmo salar | SAL | Lõhe |

Scomber scombrus | MAC | Makrell |

Scopthalmus rhombus | BLL | Sile kammeljas |

Sebastes spp. | RED | Meriahven |

Solea solea | SOL | Harilik merikeel |

Solea spp. | SOX | Merikeel |

Sprattus sprattus | SPR | Kilu |

Squalus acanthias | DGS | Harilik ogahai |

Tetrapturus alba | WHM | Valge odanina |

Thunnus alalunga | ALB | Pikkuim-tuun |

Thunnus albacares | YFT | Kulduim-tuun |

Thunnus obesus | BET | Suursilm-tuun |

Thunnus thynnus | BFT | Harilik tuun |

Trachurus spp. | JAX | Stauriid |

Trisopterus esmarki | NOP | Tursik |

Urophycis tenuis | HKW | Valge ameerikaluts |

Xiphias gladius | SWO | Mõõkkala |

Järgmine üldnimetuste ja ladinakeelsete nimede vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

Pikkuim-tuun | ALB | Thunnus alalunga |

Pikkuim-tuun | ALB | Germo alalunga |

Limapead | ALF | Beryx spp. |

Harilik karelest | PLA | Hippoglossoides platessoides |

Anšoovis | ANE | Engraulis encrasicolus |

Merikuratlased | ANF | Lophiidae |

Haugjääkala | ANI | Champsocephalus gunnari |

Patagoonia kihvkala | TOP | Dissostichus eleginoides |

Harilik merihunt | CAT | Anarhichas lupus |

Harilik hiidlest | HAL | Hippoglossus hippoglossus |

Lõhe | SAL | Salmo salar |

Hiidhai | BSK | Cetorhinus maximus |

Suursilm-tuun | BET | Thunnus obesus |

Pikk-koonhai | DCA | Deania calcea |

Süsisaba | BSF | Aphanopus carbo |

Krokodilljääkala | SSI | Chaenocephalus aceratus |

Sinine molva | BLI | Molva dypterigia |

Sinine marliin | BUM | Makaira nigricans |

Põhjaputassuu | WHB | Micromesistius poutassou |

Harilik tuun | BFT | Thunnus thynnus |

Sile kammeljas | BLL | Scopthalmus rhombus |

Moiva | CAP | Mallotus villosus |

Tursk | COD | Gadus morhua |

Harilik merikeel | SOL | Solea solea |

Krabid | PAI | Paralomis spp. |

Harilik soomuslest | DAB | Limanda limanda |

Lestlased | FLX | Pleuronectiformes |

Lest | FLX | Platichthys flesus |

Niituimlutsud | FOX | Phycis spp. |

Suur tumehai | ETR | Etmopterus princeps |

Põhja-Atlandi hõbekala | ARU | Argentina silus |

Süvalest | GHL | Reinhardtius hippoglossoides |

Pikksaba | GRV | Macrourus spp. |

Hall nototeenia | NOS | Lepidonotothen squamifrons |

Kilttursk | HAD | Melanogrammus aeglefinus |

Merluus | HKE | Merluccius merluccius |

Heeringas | HER | Clupea harengus |

Stauriid | JAX | Trachurus spp. |

Roheline rüntnototeenia | NOG | Gobionotothen gibberifrons |

Šokolaadhai | SCK | Dalatias licha |

Tavaline hiilgevähk | KRI | Euphausia superba |

Tõrvikkala | LAC | Lampanyctus achirus |

Hall lühiogahai | GUQ | Centrophorus squamosus |

Väikesuulest | LEM | Microstomus kitt |

Harilik molva | LIN | Molva molva |

Makrell | MAC | Scomber scombrus |

Marmornototeenia | NOR | Notothenia rossii |

Soomuskammeljad | LEZ | Lepidorhombus spp. |

Harilik süvameregarneel | PRA | Pandalus borealis |

Norra salehomaar | NEP | Nephrops norvegicus |

Tursik | NOP | Trisopterus esmarki |

Atlandi karekala | ORY | Hoplostethus atlanticus |

Viburhännakud | PEN | Penaeus spp. |

Atlandi merilest | PLE | Pleuronectes platessa |

Polaartursk | POC | Boreogadus saida |

Pollak | POL | Pollachius pollachius |

Harilik heeringahai | POR | Lamna nasus |

Portugali süvahai | CYO | Centroscymnus coelolepis |

Besuugo | SBR | Pagellus bogaraveo |

Meriahven | RED | Sebastes spp. |

Põhja-pikksaba | RHG | Macrourus berglax |

Kalju-tömppeakala | RNG | Coryphaenoides rupestris |

Põhja-Atlandi süsikas e saida | POK | Pollachius virens |

Tobiaslased | SAN | Ammodytidae |

Lühiuim-kalmaar | SQI | Illex illecebrosus |

Railased | SRX-RAJ | Rajidae |

Ronkjas tumehai | ETP | Etmopterus pusillus |

Arktikakrabi | PCR | Chionoecetes spp. |

Merikeel | SOX | Solea spp. |

Tume ebajääkala | SGI | Pseudochaenichthus georgianus |

Molva | SLI | Molva macrophthalmus |

Kilu | SPR | Sprattus sprattus |

Harilik ogahai | DGS | Squalus acanthias |

Kalmaar | SQS | Martialia hyadesi |

Mõõkkala | SWO | Xiphias gladius |

Supi-nugishai | GAG | Galeorhinus galeus |

Harilik kammeljas | TUR | Psetta maxima |

Meriluts | USK | Brosme brosme |

Kergueleni jääkala | LIC | Channichthys rhinoceratus |

Harilik tumehai | ETX | Etmopterus spinax |

Valge ameerikaluts | HKW | Urophycis tenuis |

Valge odanina | WHM | Tetrapturus alba |

Merlang | WHG | Merlangius merlangus |

Pikklest | WIT | Glyptocephalus cynoglossus |

Kulduim-tuun | YFT | Thunnus albacares |

Ruske soomuslest | YEL | Limanda ferruginea |

IA LISA SKAGERRAK, KATTEGAT, ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkond, CECAFi EÜ veed, Prantsuse Guajaana veed

Liik: | Tobiaslased ammodytidae | Piirkond: | IV püügipiirkonna Norra veed SAN/04-N. |

Taani | pm | (1) | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (eü) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (eü) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (eü) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Ühendkuningriik | pm | (1) |

EÜ | pm | (1) |

Lubatud kogupüük (TAC) | Ei kohaldata |

(1) Katsepüügi kvoot on seotud tobiaslaste arvukusega. komisjon kehtestab tingimused nende kvootide alusel püüdmiseks. enne tingimuste kehtestamist kvootide alusel püüda ei tohi. katsepüügi kasutamata kvoodid võib üle kanda kutselisse kalapüüki, kui sellised kvoodid on kehtestatud. |

Liik: | Tobiaslased ammodytidae | piirkond: | IIIa; IIa ja IV EÜ veed(1) SAN/2A3A4. |

Taani | Ei ole kehtestatud | Analüütiline TAC. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Ühendkuningriik | Ei ole kehtestatud |

Kõik liikmesriigid | Ei ole kehtestatud | (2) |

EÜ | Ei ole kehtestatud |

Norra | pm | (3) |

Lubatud kogupüük (TAC) | Ei ole kehtestatud |

(1) Välja arvatud 6 miili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula lähedal asuvad veed. (2) Välja arvatud Taani ja Ühendkuningriik (3) Püütakse Põhjameres |

LIIK: | PÕHJA-ATLANDI HÕBEKALA ARGENTINA SILUS | PIIRKOND: | PÜÜGIPIIRKONDADE I JA II EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED ARU/1/2. |

SAKSAMAA | 31 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 10 |

MADALMAAD | 25 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 50 |

EÜ | 116 |

LIIK: | PÕHJA-ATLANDI HÕBEKALA ARGENTINA SILUS | PIIRKOND: | III JA IV PÜÜGIPIIRKONNA EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED ARU/3/4. |

TAANI | 1 180 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 12 |

PRANTSUSMAA | 8 |

IIRIMAA | 8 |

MADALMAAD | 55 |

ROOTSI | 46 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 21 |

EÜ | 1 331 |

LIIK: | PÕHJA-ATLANDI HÕBEKALA ARGENTINA SILUS | PIIRKOND: | PIIRKONDADE V, VI JA VII EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED ARU/567. |

SAKSAMAA | 405 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 9 |

IIRIMAA | 378 |

MADALMAAD | 4225 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 297 |

EÜ | 5311 |

LIIK: | MERILUTS BROSME BROSME | PIIRKOND: | IIA, IV, VB, VI JA VII PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VEED USK/2A47-C |

EC | EI KOHALDATA | ANALÜÜTILINE TAC. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

NORRA | PM | (1) (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) SELLE ALUSEL ON LUBATUD PÜÜGIPIIRKONDADES VB, VI JA VII MUUDE KALALIIKIDE KAASPÜÜK PM% LAEVA KOHTA IGAL AJAL. NIMETATUD PROTSENT VÕIB ESIMESE 24 TUNNI JOOKSUL PÄRAST KALASTAMISE ALGUST KONKREETSES PIIRKONNAS OLLA SUUREM. MUUDE LIIKIDE KAASPÜÜGI ÜLDKOGUS PÜÜGIPIIRKONDADES VB, VI JA VII EI TOHI ÜLETADA PM TONNI. (2) KAASA ARVATUD MOLVA. NORRA KVOODID ON JÄRGMISED: HARILIK MOLVA PM TONNI JA MERILUTS PM TONNI NING NEED ON VASTASTIKKU ASENDATAVAD KUNI PM TONNI ULATUSES JA PÜÜDA VÕIB AINULT ÕNGEJADADEGA PÜÜGIPIIRKONDADES VB, VI JA VII. |

LIIK: | MERILUTS BROSME BROSME | PIIRKOND: | PIIRKONDADE I, II JA XIV EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED USK/1214EI |

SAKSAMAA | 3 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 3 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 3 |

MUUD | 1 | (1) |

EÜ | 10 |

(1) ÜKSNES KAASPÜÜK. SPETSIALISEERITUD PÜÜK EI OLE SELLE KVOODI RAAMES LUBATUD. |

LIIK: | MERILUTS BROSME BROSME | PIIRKOND: | III PÜÜGIPIIRKONNA EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED USK/3EI. |

TAANI | 14 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ROOTSI | 7 |

SAKSAMAA | 7 |

EÜ | 28 |

LIIK: | MERILUTS BROSME BROSME | PIIRKOND: | IV PÜÜGIPIIRKONNA EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED USK/4EI. |

TAANI | 60 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 18 |

PRANTSUSMAA | 42 |

ROOTSI | 6 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 90 |

MUUD | 6 | (1) |

EÜ | 222 |

(1) ÜKSNES KAASPÜÜK. SPETSIALISEERITUD PÜÜK EI OLE SELLE KVOODI RAAMES LUBATUD. |

LIIK: | MERILUTS BROSME BROSME | PIIRKOND: | PIIRKONDADE V, VI JA VII EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED USK/567EI. |

SAKSAMAA | 6 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

HISPAANIA | 21 |

PRANTSUSMAA | 247 |

IIRIMAA | 24 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 119 |

MUUD | 6 | (1) |

EÜ | 423 |

(1) ÜKSNES KAASPÜÜK. SPETSIALISEERITUD PÜÜK EI OLE SELLE KVOODI RAAMES LUBATUD. |

LIIK: | MERILUTS BROSME BROSME | PIIRKOND: | IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED USK/4AB-N. |

BELGIA | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | HEERINGAS(1) CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | IIIA HER/03A. |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

ROOTSI | PM |

EÜ | PM |

FÄÄRI SAARED | PM | (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) LOSSITUD KOGUSED, KUI HEERINGAS ON PÜÜTUD VÕRKUDEGA, MILLE SILMASUURUS ON VÄHEMALT 32 MM. (2) PÜÜTAKSE SKAGERRAKIS. PIIRNEB LÄÄNES HANSTHOLMI MAJAKAST LINDESNESI MAJAKANI ULATUVA JOONEGA NING LÕUNAS TISTLARNA MAJAKAST KUNI ROOTSI RANNIKU LÄHIMA PUNKTINI ULATUVA JOONEGA. |

LIIK: | HEERINGAS(1) CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | ICES IV PIIRKONNA EÜ JA NORRA VEED PÕHJA POOL 53° 30' N HER/04A., HER/04B. |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

NORRA | PM | (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) LOSSITUD KOGUSED, KUI HEERINGAS ON PÜÜTUD PÜÜGIVAHENDITEGA, MILLE SILMASUURUS ON VÄHEMALT 32 MM. LIIKMESRIIGID PEAVAD KOMISJONILE ERALDI TEATAMA ICESI PÜÜGIPIIRKONDADEST IVA JA IVB PÜÜTUD HEERINGA LOSSITUD KOGUSED. (2) VÕIB PÜÜDA EÜ VETES. SELLE KVOODI PIIRES PÜÜTUD SAAK ARVUTATAKSE MAHA LUBATUD KOGUPÜÜGI NORRA OSAST. |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI OSUTATUD PÜÜGIPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

NORRA VEED LÕUNA POOL 62° N (HER/*04N-) |

EÜ | PM |

LIIK: | HEERINGAS CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | NORRA VEED LÕUNA POOL 62° N HER/04-N. |

ROOTSI | PM | (1) | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) TURSA, KILTTURSA, SÜSIKA, POLLAKI JA MERLANGI KAASPÜÜK ARVESTATAKSE NENDE KALALIIKIDE KVOODIST MAHA. |

LIIK: | HEERINGAS(1) CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | KAASPÜÜK PÜÜGIPIIRKONNAS IIIA HER/03A-BC |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

ROOTSI | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) LOSSITUD KOGUSED, KUI HEERINGAS ON PÜÜTUD VÕRKUDEGA, MILLE SILMASUURUS ON VÄIKSEM KUI 32 MM. |

LIIK: | HEERINGAS(1) CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | KAASPÜÜK PÜÜGIPIIRKONDADES IV, VIID JA PÜÜGIPIIRKONNA IIA EÜ VETES HER/2A47DX |

BELGIA | PM |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) LOSSITUD KOGUSED, KUI HEERINGAS ON PÜÜTUD VÕRKUDEGA, MILLE SILMASUURUS ON VÄIKSEM KUI 32 MM. |

LIIK: | HEERINGAS(1) CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | VIID; IVC (2) HER/4CXB7D |

BELGIA | PM | (3) |

TAANI | PM | (3) | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM | (3) |

PRANTSUSMAA | PM | (3) |

MADALMAAD | PM | (3) |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM | (3) |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) LOSSITUD KOGUSED, KUI HEERINGAS ON PÜÜTUD VÕRKUDEGA, MILLE SILMASUURUS ON VÄHEMALT 32 MM. (2) VÄLJA ARVATUD BLACKWATERI VARU: VIIDE RÄIMEVARULE VÖÖNDIS, MIS ASUB THAMESI SUUDME MERESÕIDUPIIRKONNAS NING PIIRNEB JOONEGA, MIS KULGEB OTSE LÕUNA SUUNAS LANDGUARD POINTIST (51° 56' N, 1° 19,1' E) PÕHJALAIUSENI 51° 33' N NING SEALT OTSE LÄÄNE SUUNAS ÜHENDKUNINGRIIGI RANNIKUL ASUVA PUNKTINI. (3) SELLEST KVOODIST VÕIB KUNI 3 % ÜLE KANDA ICESI PÜÜGIPIIRKONDA IVB. IGAST SELLISEST ÜLEKANDMISEST TULEB KOMISJONILE EELNEVALT TEATADA (HER/*04B). |

LIIK: | HEERINGAS CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | PIIRKONDADE VB, VIB JA VIAN EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED(1) HER/5B6ANB. |

SAKSAMAA | PM | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

IIRIMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

FÄÄRI SAARED | PM | (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 25 751 |

(1) VIIDE HEERINGAVARUDELE ICESI PÜÜGIPIIRKONNAS VIA, PÕHJA POOL 56° 00' N NING PÜÜGIPIIRKONNA VIA OSAS, MIS PAIKNEB IDA POOL 07° 00' W JA PÕHJA POOL 55° 00' N, VÄLJA ARVATUD CLYDE. (2) SELLE KVOODI ALUSEL VÕIB KALASTADA AINULT ICESI PÜÜGIPIIRKONNAS VIA, PÕHJA POOL 56° 30' N. |

LIIK: | HEERINGAS CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | VIIBC ; VIAS (1) HER/6AS7BC |

IIRIMAA | 9 450 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

MADALMAAD | 945 |

EÜ | 10 395 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 10 395 |

(1) VIIDE RÄIMEVARUDELE ICESI RAJOONIS VIA, LÕUNA POOL 56° 00' N JA LÄÄNE POOL 07° 00' W. |

LIIK: | HEERINGAS CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | VIA CLYDE(1) HER/06ACL. |

ÜHENDKUNINGRIIK | 680 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | 680 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 680 |

(1) CLYDE'I VARU: VIIDE HEERINGAVARULE MEREPIIRKONNAS, MIS ASUB MULL OF KINTYRE'I JA CORSEWALL POINTI VAHELE TÕMMATUD JOONEST KIRDE POOL. |

LIIK: | HEERINGAS CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | VIIA(1) HER/07A/MM |

IIRIMAA | 1 145 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ÜHENDKUNINGRIIK | 3 255 |

EÜ | 4 400 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 4 400 |

(1) VIIA PÜÜGIPIIRKONDA ON VÄHENDATUD PIIRKONDADE VÕRRA, MIS ON LISATUD ICESI PÜÜGIPIIRKONDADELE VIIG, VIIH, VIIJ JA VIIK, JA SELLE PIIRID ON JÄRGMISED: – PÕHJAS LAIUSKRAAD 52° 30' N, – LÕUNAS LAIUSKRAAD 52° 00' N, – LÄÄNES IIRIMAA RANNIK, – IDAS ÜHENDKUNINGRIIGI RANNIK. |

LIIK: | HEERINGAS CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | VIIE JA VIIF HER/7EF. |

PRANTSUSMAA | 500 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ÜHENDKUNINGRIIK | 500 |

EÜ | 1000 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1000 |

LIIK: | HEERINGAS CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | VIIG(1), VIIH(1), VIIJ(1) JA VIIK (1) HER/7G-K. |

SAKSAMAA | 78 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 435 |

IIRIMAA | 6 088 |

MADALMAAD | 435 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 9 |

EÜ | 7 045 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 7 045 |

(1) SEDA PÜÜGIPIIRKONDA ON SUURENDATUD ALAGA, MILLE PIIRID ON JÄRGMISED: – PÕHJAS LAIUSKRAAD 52° 30' N, – LÕUNAS LAIUSKRAAD 52° 00' N, – LÄÄNES IIRIMAA RANNIK, – IDAS ÜHENDKUNINGRIIGI RANNIK. |

LIIK: | ANšOOVIS ENGRAULIS ENCRASICOLUS | PIIRKOND: | VIII. ANE/08. |

HISPAANIA | 0 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 0 |

EÜ | 0 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 0 |

LIIK: | ANšOOVIS ENGRAULIS ENCRASICOLUS | PIIRKOND: | IX JA X; CECAF 34.1.1 EÜ VEED ANE/9/3411 |

HISPAANIA | 3 252 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PORTUGAL | 3 548 |

EÜ | 6 800 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 6 800 |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | SKAGERRAK (1) COD/03AN. |

BELGIA | PM |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) PIIRKOND ON MÄÄRATLETUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 3 PUNKTIS E. |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | KATTEGAT(1) COD/03AS. |

TAANI | 338 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 7 |

ROOTSI | 203 |

EÜ | 548 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 548 |

(1) PIIRKOND ON MÄÄRATLETUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 3 PUNKTIS F. |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | IV; PÜÜGIPIIRKONNA IIA EÜ VEED; PÜÜGIPIIRKONNA IIIA SEE OSA, MIDA EI HÕLMA SKAGERRAK JA KATTEGAT COD/2A3AX4 |

BELGIA | PM |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

NORRA | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) VÕIB PÜÜDA EÜ VETES. SELLE KVOODI ALUSEL PÜÜTUD SAAGID TULEB MAHA ARVESTADA TACI NORRA OSAST. |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI OSUTATUD ICESI PÜÜGIPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED (COD/*04N-) |

EÜ | PM |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | NORRA VEED LÕUNA POOL 62° N COD/04-N. |

ROOTSI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | VI; VB EÜ VEED; XII JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED COD/561214 |

BELGIA | 1 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 11 |

PRANTSUSMAA | 117 |

IIRIMAA | 46 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 194 |

EÜ | 368 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 368 |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI OSUTATUD ICESI PÜÜGIPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

VIA; VB EÜ VEED (COD/*5BC6A) |

BELGIA | 1 |

SAKSAMAA | 11 |

PRANTSUSMAA | 117 |

IIRIMAA | 46 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 194 |

EÜ | 368 |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | VIIA COD/07A. |

BELGIA | 29 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 80 |

IIRIMAA | 513 |

MADALMAAD | 7 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 468 |

EÜ | 1 097 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 097 |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | VIIB-K, VIII, IX JA X; CECAF 34.1.1 EÜ VEED COD/7X7A34 |

BELGIA | 159 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 2 718 |

IIRIMAA | 362 |

MADALMAAD | 23 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 295 |

EÜ | 3 557 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 3 557 |

LIIK: | HARILIK HEERINGAHAI LAMNA NASUS | PIIRKOND: | I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XI, XII, XIII JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VEED POR/ALL-C. |

TAANI | 17 |

PRANTSUSMAA | 262 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 4 |

IIRIMAA | 8 |

HISPAANIA | 127 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 4 |

EÜ | 422 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | SOOMUSKAMMELJAD LEPIDORHOMBUS SPP. | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED LEZ/2AC4-C |

BELGIA | 4 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 4 |

SAKSAMAA | 4 |

PRANTSUSMAA | 24 |

MADALMAAD | 19 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 1 424 |

EÜ | 1 479 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 479 |

LIIK: | SOOMUSKAMMELJAD LEPIDORHOMBUS SPP. | PIIRKOND: | VI; VB EÜ VEED; XII JA XIV RAHVUSVAHELISED VEED LEZ/561214 |

HISPAANIA | 278 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 1 085 |

IIRIMAA | 317 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 768 |

EÜ | 2 448 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 2 448 |

LIIK: | SOOMUSKAMMELJAD LEPIDORHOMBUS SPP. | PIIRKOND: | VII LEZ/07. |

BELGIA | 420 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

HISPAANIA | 4 667 |

PRANTSUSMAA | 5 663 |

IIRIMAA | 2 575 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 2 230 |

EÜ | 15 555 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 15 555 |

LIIK: | SOOMUSKAMMELJAD LEPIDORHOMBUS SPP. | PIIRKOND: | VIIIA, VIIIB, VIIID JA VIIIE LEZ/8ABDE. |

HISPAANIA | 999 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 807 |

EÜ | 1 806 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 806 |

LIIK: | SOOMUSKAMMELJAD LEPIDORHOMBUS SPP. | PIIRKOND: | VIIIC, IX JA X; CECAF 31.1.1 EÜ VEED LEZ/8C3411 |

HISPAANIA | 1 320 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 66 |

PORTUGAL | 44 |

EÜ | 1 430 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 430 |

LIIK: | HARILIK SOOMUSLEST JA LEST LIMANDA LIMANDA JA PLATICHTHYS FLESUS | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED D/F/2AC4-C |

BELGIA | 420 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 1 576 |

SAKSAMAA | 2 365 |

PRANTSUSMAA | 164 |

MADALMAAD | 9 534 |

ROOTSI | 5 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 1 326 |

EÜ | 15 390 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 15 390 |

LIIK: | MERIKURATLASED LOPHIIDAE | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED ANF/2AC4-C |

BELGIA | 401 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 884 |

SAKSAMAA | 432 |

PRANTSUSMAA | 82 |

MADALMAAD | 303 |

ROOTSI | 10 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 9 233 |

EÜ | 11 345 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 11 345 |

LIIK: | MERIKURATLASED LOPHIIDAE | PIIRKOND: | IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED ANF/4AB-N. |

BELGIA | PM | ENNETUSLIK TAC. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM |

SAKSAMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | MERIKURATLASED LOPHIIDAE | PIIRKOND: | VI; VB EÜ VEED; XII JA XIV RAHVUSVAHELISED VEED ANF/561214 |

BELGIA | 185 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 212 |

HISPAANIA | 198 |

PRANTSUSMAA | 2 280 |

IIRIMAA | 516 |

MADALMAAD | 178 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 1 586 |

EÜ | 5 155 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 5 155 |

LIIK: | MERIKURATLASED LOPHIIDAE | PIIRKOND: | VII ANF/07. |

BELGIA | 2 379 | (1) | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 265 | (1) |

HISPAANIA | 945 | (1) |

PRANTSUSMAA | 15 263 | (1) |

IIRIMAA | 1 951 | (1) |

MADALMAAD | 308 | (1) |

ÜHENDKUNINGRIIK | 4 629 | (1) |

EÜ | 25 740 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 25 740 | (1) |

(1) MILLEST KUNI 5 % TOHIB PÜÜDA ICESI PÜÜGIPIIRKONDADES VIIIA, VIIIB, VIIID JA VIIIE (ANF/*8ABDE). |

LIIK: | MERIKURATLASED LOPHIIDAE | PIIRKOND: | VIIIA, VIIIB, VIIID JA VIIIE ANF/8ABDE. |

HISPAANIA | 1 106 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 6 154 |

EÜ | 7 260 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 7 260 |

LIIK: | MERIKURATLASED LOPHIIDAE | PIIRKOND: | VIIIC, IX JA X; CECAF 31.1.1 EÜ VEED ANF/8C3411 |

HISPAANIA | 1 222 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 1 |

PORTUGAL | 243 |

EÜ | 1 466 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 466 |

LIIK: | KILTTURSK MELANOGRAMMUS AEGLEFINUS | PIIRKOND: | IIIA NING IIIB, IIIC JA IIID PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VEED HAD/3A/BCD |

BELGIA | PM | (1) | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM | (1) |

SAKSAMAA | PM | (1) |

MADALMAAD | PM | (1) |

ROOTSI | PM | (1) |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM | (1) |

(1) KUI OTSUSTATAKSE TAASAVADA TURSIKU PÜÜK, VAADATAKSE NEED KVOODID LÄBI PÄRAST ASJAKOHASE KOGUSE MAHAARVAMIST TÖÖSTUSLIKUST KAASPÜÜGIST. |

LIIK: | KILTTURSK MELANOGRAMMUS AEGLEFINUS | PIIRKOND: | IV; IIA PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VEED HAD/2AC4. |

BELGIA | PM |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM | (1) |

NORRA | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) VÄLJA ARVATUD PM ARVESTUSLIKKU TONNI TÖÖSTUSLIKKU KAASPÜÜKI. |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI OSUTATUD PÜÜGIPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED (HAD/*04N-) |

EÜ | PM |

LIIK: | KILTTURSK MELANOGRAMMUS AEGLEFINUS | PIIRKOND: | NORRA VEED LÕUNA POOL 62° N HAD/04-N. |

ROOTSI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | KILTTURSK MELANOGRAMMUS AEGLEFINUS | PIIRKOND: | ICES PÜÜGIPIIRKONDADE VIB, XII JA XIV EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED HAD/6B1214 |

BELGIA | 12 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 14 |

PRANTSUSMAA | 585 |

IIRIMAA | 418 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 4 278 |

EÜ | 5 307 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 5 307 |

LIIK: | KILTTURSK MELANOGRAMMUS AEGLEFINUS | PIIRKOND: | VB JA VIA EÜ VEED HAD/5BC6A. |

BELGIA | 10 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 12 |

PRANTSUSMAA | 502 |

IIRIMAA | 358 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 3 668 |

EÜ | 4 550 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 4 550 |

LIIK: | KILTTURSK MELANOGRAMMUS AEGLEFINUS | PIIRKOND: | VII, VIII, IX JA X; CECAF 34.1.1 EÜ VEED HAD/7/3411 |

BELGIA | 109 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 6 528 |

IIRIMAA | 2 176 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 979 |

EÜ | 9 792 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 9 792 |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI PÜÜGIPIIRKONNAS PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

VIIA (HAD/*07A) |

BELGIA | 16 |

PRANTSUSMAA | 72 |

IIRIMAA | 434 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 480 |

EÜ | 1 002 |

KOMISJONILE KVOOTIDE TÄITUVUSE KOHTA ARUANNET ESITADES PEAVAD LIIKMESRIIGID NIMETAMA ICESI PÜÜGIPIIRKONNAS VIIA PÜÜTUD KOGUSED. ICESI PÜÜGIPIIRKONNAS VIIA PÜÜTUD KILTTURSA LOSSIMISED KEELATAKSE, KUI LOSSITAVAD ÜLDKOGUSED ON SUUREMAD KUI 1 179 TONNI. |

LIIK: | MERLANG MERLANGIUS MERLANGUS | PIIRKOND: | IIIA WHG/03A. |

TAANI | PM | (1) | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

MADALMAAD | PM | (1) |

ROOTSI | PM | (1) |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) KUI OTSUSTATAKSE TAASAVADA TURSIKU PÜÜK, VAADATAKSE NEED KVOODID LÄBI PÄRAST ASJAKOHASE KOGUSE MAHAARVAMIST TÖÖSTUSLIKUST KAASPÜÜGIST. |

LIIK: | MERLANG MERLANGIUS MERLANGUS | PIIRKOND: | IV; IIA PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VEED WHG/2AC4. |

BELGIA | PM |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM | (1) |

NORRA | PM | (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) VÄLJA ARVATUD PM ARVESTUSLIKKU TONNI TÖÖSTUSLIKKU KAASPÜÜKI. (2) VÕIB PÜÜDA EÜ VETES. SELLE KVOODI PIIRES PÜÜTUD SAAK ARVUTATAKSE MAHA LUBATUD KOGUPÜÜGI NORRA OSAST. |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI OSUTATUD ICESI PÜÜGIPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED (WHG/*04N-) |

EÜ | PM |

LIIK: | MERLANG MERLANGIUS MERLANGUS | PIIRKOND: | VI; VB EÜ VEED; XII JA XIV RAHVUSVAHELISED VEED WHG/561214 |

SAKSAMAA | 5 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 93 |

IIRIMAA | 229 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 438 |

EÜ | 765 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 765 |

LIIK: | MERLANG MERLANGIUS MERLANGUS | PIIRKOND: | VIIA WHG/07A. |

BELGIA | 2 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 19 |

IIRIMAA | 110 |

MADALMAAD | 0 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 147 |

EÜ | 278 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 278 |

LIIK: | MERLANG MERLANGIUS MERLANGUS | PIIRKOND: | VIIB, VIIC, VIID, VIIE, VIIF, VIIG, VIIH JA VIIK WHG/7X7A. |

BELGIA | 165 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 10 169 |

IIRIMAA | 4 713 |

MADALMAAD | 83 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 1 819 |

EÜ | 16 949 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 16 949 |

LIIK: | MERLANG MERLANGIUS MERLANGUS | PIIRKOND: | VIII. WHG/08. |

HISPAANIA | 1 224 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 1 836 |

EÜ | 3 060 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 3 060 |

LIIK: | MERLANG MERLANGIUS MERLANGUS | PIIRKOND: | IX JA X; CECAF 31.1.1 EÜ VEED WHG/9/3411 |

PORTUGAL | 555 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | 555 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 555 |

LIIK: | MERLANG JA POLLAK MERLANGIUS MERLANGUS JA POLLACHIUS POLLACHIUS | PIIRKOND: | NORRA VEED LÕUNA POOL 62° N W/P/04-N. |

ROOTSI | PM | ENNETUSLIK TAC. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | MERLUUS MERLUCCIUS MERLUCCIUS | PIIRKOND: | IIIA; IIIB, IIIC JA IIID PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VEED HKE/3A/BCD |

TAANI | 1 499 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ROOTSI | 128 |

EÜ | 1 627 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 627 | (1) |

(1) PÕHJAPOOLSETE MERLUUSIVARUDE 54000-TONNISE TACI PIIRES. |

LIIK: | MERLUUS MERLUCCIUS MERLUCCIUS | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED HKE/2AC4-C |

BELGIA | 27 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 1 096 |

SAKSAMAA | 126 |

PRANTSUSMAA | 243 |

MADALMAAD | 63 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 341 |

EÜ | 1 896 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 896 | (1) |

(1) PÕHJAPOOLSETE MERLUUSIVARUDE 54 000-TONNISE TACI PIIRES. |

LIIK: | MERLUUS MERLUCCIUS MERLUCCIUS | PIIRKOND: | VI JA VII; VB EÜ VEED; XII JA XIV RAHVUSVAHELISED VEED HKE/571214 |

BELGIA | 278 | (1) | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

HISPAANIA | 8 926 |

PRANTSUSMAA | 13 785 | (1) |

IIRIMAA | 1 670 |

MADALMAAD | 180 | (1) |

ÜHENDKUNINGRIIK | 5 442 | (1) |

EÜ | 30 281 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 30 281 | (2) |

(1) SEDA KVOOTI VÕIB ÜLE KANDA IV PÜÜGIPIIRKONDA JA IIA PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VETESSE. SELLISTEST ÜLEKANDMISTEST TULEB SIISKI EELNEVALT TEATADA KOMISJONILE. (2) PÕHJAPOOLSETE MERLUUSIVARUDE 54 000-TONNISE TACI PIIRES. |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI OSUTATUD PÜÜGIPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

VIIIA, VIIIB, VIIID JA VIIIE (HKE/*8ABDE) |

BELGIA | 36 |

HISPAANIA | 1 440 |

PRANTSUSMAA | 1 440 |

IIRIMAA | 180 |

MADALMAAD | 18 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 810 |

EÜ | 3924 |

LIIK: | MERLUUS MERLUCCIUS MERLUCCIUS | PIIRKOND: | VIIIA, VIIIB, VIIID JA VIIIE HKE/8ABDE. |

BELGIA | 9 | (1) | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

HISPAANIA | 6 214 |

PRANTSUSMAA | 13 955 |

MADALMAAD | 18 | (1) |

EÜ | 20 196 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 20 196 | (2) |

(1) SEDA KVOOTI VÕIB ÜLE KANDA IV PÜÜGIPIIRKONDA JA IIA PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VETESSE. SELLISTEST ÜLEKANDMISTEST TULEB SIISKI EELNEVALT TEATADA KOMISJONILE. (2) PÕHJAPOOLSETE MERLUUSIVARUDE 54 000-TONNISE TACI PIIRES. |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI OSUTATUD PÜÜGIPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

VI JA VII; VB EÜ VEED; XII JA XIV RAHVUSVAHELISED VEED (HKE/*57-14) |

BELGIA | 2 |

HISPAANIA | 1 800 |

PRANTSUSMAA | 3 240 |

MADALMAAD | 5 |

EÜ | 5047 |

LIIK: | MERLUUS MERLUCCIUS MERLUCCIUS | PIIRKOND: | VIIIC, IX JA X; CECAF 34.1.1 EÜ VEED HKE/8C3411 |

HISPAANIA | 4 510 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 433 |

PORTUGAL | 2 104 |

EÜ | 7 047 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 7 047 |

LIIK: | PÕHJAPUTASSUU MICROMESISTIUS POUTASSOU | PIIRKOND: | IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED WHB/4AB-N. |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM | (1) |

(1) EÜ, FÄÄRI SAARTE, NORRA JA ISLANDI VAHEL KOKKULEPITUD TAC. |

LIIK: | PÕHJAPUTASSUU MICROMESISTIUS POUTASSOU | PIIRKOND: | I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIA, VIIIB, VIIID, VIIIE, XII JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED WHB/1X14 |

TAANI | PM | (5)(6) |

SAKSAMAA | PM | (5)(6) | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

HISPAANIA | PM | (5)(6) |

PRANTSUSMAA | PM | (5)(6) |

IIRIMAA | PM | (5)(6) |

MADALMAAD | PM | (5)(6) |

PORTUGAL | PM | (5)(6) |

ROOTSI | PM | (5)(6) |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM | (5)(6) |

EÜ | PM | (5)(6) |

NORRA | PM | (1)(2) |

FÄÄRI SAARED | PM | (3)(4) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) VÕIB PÜÜDA EÜ VETES PÜÜGIPIIRKONDADES II, IVA, VIA PÕHJA POOL 56O 30' N, VIB JA VII LÄÄNE POOL 12O W (WHB/*8CX34). IVA PÜÜGIPIIRKONNA PÜÜK EI TOHI ÜLETADA PM TONNI. (2) SELLEST KUNI PM TONNI VÕIVAD OLLA HÕBEKALAD (ARGENTINA SPP.). (3) PÕHJAPUTASSUU SAAK VÕIB SISALDADA HÕBEKALA (ARGENTINA SPP.) VÄLTIMATUT KAASPÜÜKI. (4) VÕIB PÜÜDA EÜ VETES PÜÜGIPIIRKONDADES II, V, VIA PÕHJA POOL 56° 30' N, VIB JA VII LÄÄNE POOL 12° W. (5) SELLEST KUNI PM % VÕIB PÜÜDA NORRA MAJANDUSVÖÖNDIS VÕI JAN MAYENI ÜMBRUSE KALASTUSVÖÖNDIS (WHB/*NZJM1). (6) MILLEST KUNI PM % VÕIB PÜÜDA FÄÄRI SAARTE ÜMBRUSE VETES (WHB/*05B-F). |

LIIK: | PÕHJAPUTASSUU MICROMESISTIUS POUTASSOU | PIIRKOND: | VIIIC, IX JA X; CECAF 34.1.1 EÜ VEED WHB/8C3411 |

HISPAANIA | PM | (1) | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PORTUGAL | PM | (1) |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM | (2) |

(1) SELLEST KUNI PM % VÕIB PÜÜDA NORRA MAJANDUSVÖÖNDIS VÕI JAN MAYENI ÜMBRUSE KALASTUSVÖÖNDIS (WHB/*NZJM2). (2) EÜ, FÄÄRI SAARTE, NORRA JA ISLANDI VAHEL KOKKULEPITUD TAC. |

LIIK: | PÕHJAPUTASSUU MICROMESISTIUS POUTASSOU | PIIRKOND: | II EÜ VEED, IVA, V, VI PÜÜGIPIIRKOND PÕHJA POOL 56° 30' N JA VII LÄÄNE POOL 12° W WHB/24A567 |

NORRA | PM | (1) (2) | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

FÄÄRI SAARED | PM | (3)(4) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM | (5) |

(1) ARVESTATAKSE RANNIKUÄÄRSETE RIIKIDE LEPINGUS NORRALE KEHTESTATUD PÜÜGILIMIITIDE SUHTES. (2) IVA PÜÜGIPIIRKONNA PÜÜK EI ÜLETA PM TONNI. (3) ARVESTATAKSE RANNIKUÄÄRSETE RIIKIDE LEPINGUS FÄÄRI SAARTELE KEHTESTATUD PÜÜGILIMIITIDE SUHTES. (4) VÕIB PÜÜDA SAMUTI PÜÜGIPIIRKONNAS VIB. IV PÜÜGIPIIRKONNA PÜÜK EI TOHI ÜLETADA PM TONNI. (5) EÜ, FÄÄRI SAARTE, NORRA JA ISLANDI VAHEL KOKKULEPITUD TAC. |

LIIK: | VÄIKESUULEST JA PIKKLEST MICROSTOMUS KITT JA GLYPTOCEPHALUS CYNOGLOSSUS | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED L/W/2AC4-C |

BELGIA | 301 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 829 |

SAKSAMAA | 107 |

PRANTSUSMAA | 227 |

MADALMAAD | 690 |

ROOTSI | 9 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 3 395 |

EÜ | 5 558 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 5 558 |

LIIK: | SININE MOLVA MOLVA DYPTERIGIA | PIIRKOND: | EÜ VEED PÜÜGIPIIRKONDADES IIA, IV, VB, VI, VII BLI/2A47-C |

EÜ | EI KOHALDATA | (1) | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

NORRA | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) SÄTESTATUD MÄÄRUSES (EÜ) NR 2015/2006. |

LIIK: | SININE MOLVA MOLVA DYPTERIGIA | PIIRKOND: | VIA EÜ VEED PÕHJA POOL 56° 30'N JA VIB BLI/6AN6B. |

FÄÄRI SAARED | PM | (1) | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) PÜÜTAKSE TRAALIMISEGA: KALJU-TÖMPPEAKALA JA SÜSISABA KAASPÜÜK ARVESTATAKSE KÄESOLEVAST KVOODIST MAHA. |

LIIK: | HARILIK MOLVA MOLVA MOLVA | PIIRKOND: | PÜÜGIPIIRKONDADE I JA II EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED LIN/1/2. |

TAANI | 10 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 10 |

PRANTSUSMAA | 10 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 10 |

MUUD(1) | 5 |

EÜ | 45 |

(1) ÜKSNES KAASPÜÜK. SIHTPÜÜK EI OLE SELLE KVOODI ALL LUBATUD. |

LIIK: | HARILIK MOLVA MOLVA MOLVA | PIIRKOND: | IIIA; IIIB, IIIC JA IIID PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VEED LIN/03. |

BELGIA | 7 | (1) | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 54 |

SAKSAMAA | 7 | (1) |

ROOTSI | 21 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 7 | (1) |

EÜ | 95 |

(1) SELLE KVOODI ALUSEL VÕIB PÜÜDA AINULT ICES IIIA, IIIB, IIIC JA IIID PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VETES. |

LIIK: | HARILIK MOLVA MOLVA MOLVA | PIIRKOND: | IV EÜ VEED LIN/04. |

BELGIA | 18 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 278 |

SAKSAMAA | 172 |

PRANTSUSMAA | 155 |

MADALMAAD | 6 |

ROOTSI | 12 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 2 135 |

EÜ | 2 776 |

LIIK: | HARILIK MOLVA MOLVA MOLVA | PIIRKOND: | V PÜÜGIPIIRKONNA EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED LIN/05. |

BELGIA | 9 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 6 |

SAKSAMAA | 6 |

PRANTSUSMAA | 6 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 6 |

EÜ | 34 |

LIIK: | HARILIK MOLVA MOLVA MOLVA | PIIRKOND: | VÖÖNDITE VI, VII, VIII, IX, X, XII, JA XIV EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED LIN/6X14. |

BELGIA | 39 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 7 |

SAKSAMAA | 143 |

HISPAANIA | 2 887 |

PRANTSUSMAA | 3 078 |

IIRIMAA | 771 |

PORTUGAL | 7 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 3 543 |

EÜ | 10 476 |

LIIK: | HARILIK MOLVA MOLVA MOLVA | PIIRKOND: | EÜ VEED PÜÜGIPIIRKONDADES IIA, IV, VB, VI, VII LIN/2A47-C |

EÜ | EI KOHALDATA | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

NORRA | PM | (1)(É) |

FÄÄRI SAARED | PM | (3)(4) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) SELLE ALUSEL ON LUBATUD PÜÜGIPIIRKONDADES VI JA VII MUUDE KALALIIKIDE LISAPÜÜK PM% LAEVA KOHTA IGAL AJAL. NIMETATUD PROTSENT VÕIB ESIMESE 24 TUNNI JOOKSUL PÄRAST KALASTAMISE ALGUST KONKREETSES PIIRKONNAS OLLA SUUREM. MUUDE LIIKIDE LISAPÜÜGI ÜLDKOGUS VI JA VII PÜÜGIPIIRKONNAS EI TOHI ÜLETADA PM TONNI. (2) KAASA ARVATUD MERILUTS. NORRA KVOODID ON JÄRGMISED: HARILIK MOLVA PM TONNI JA MERILUTS PM TONNI NING NEED ON VASTASTIKKU ASENDATAVAD KUNI 2 000 TONNI ULATUSES JA PÜÜDA VÕIB AINULT ÕNGEJADADEGA PÜÜGIPIIRKONDADES VB, VI JA VII. (3) KAASA ARVATUD SININE MOLVA JA MERILUTS. PÜÜTAKSE AINULT ÕNGEJADADEGA PÜÜGIPIIRKONDADES VIB JA VIA PÕHJA POOL 56O 30' N. (4) SELLEST MUUDE KALALIIKIDE KAASPÜÜK PM % LAEVA KOHTA ON LUBATUD IGAL AJAL ICES VIA JA VIB PÜÜGIPIIRKONNAS. NIMETATUD PROTSENTI VÕIB SUURENDADA ESIMESE 24 TUNNI JOOKSUL PÄRAST KALASTAMISE ALGUST KONKREETSES PIIRKONNAS. MUUDE LIIKIDE LISAPÜÜGI ÜLDKOGUS VI PÜÜGIPIIRKONNAS EI TOHI ÜLETADA PM TONNI. |

LIIK: | HARILIK MOLVA MOLVA MOLVA | PIIRKOND: | IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED LIN/4AB-N. |

BELGIA | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | NORRA SALEHOMAAR NEPHROPS NORVEGICUS | PIIRKOND: | IIIA; IIIB, IIIC JA IIID PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VEED NEP/3A/BCD |

TAANI | 3 800 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 11 | (1) |

ROOTSI | 1 359 |

EÜ | 5 170 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 5 170 |

(1) SELLE KVOODI ALUSEL VÕIB PÜÜDA AINULT ICES IIIA, IIIB, IIIC JA IIID PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VETES. |

LIIK: | NORRA SALEHOMAAR NEPHROPS NORVEGICUS | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED NEP/2AC4-C |

BELGIA | 1 368 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 1 368 |

SAKSAMAA | 20 |

PRANTSUSMAA | 40 |

MADALMAAD | 704 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 22 644 |

EÜ | 26 144 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 26 144 |

LIIK: | NORRA SALEHOMAAR NEPHROPS NORVEGICUS | PIIRKOND: | IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED NEP/4AB-N. |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | NORRA SALEHOMAAR NEPHROPS NORVEGICUS | PIIRKOND: | VI; VB EÜ VEED NEP/5BC6. |

HISPAANIA | 40 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 161 |

IIRIMAA | 269 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 19 415 |

EÜ | 19 885 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 19 885 |

LIIK: | NORRA SALEHOMAAR NEPHROPS NORVEGICUS | PIIRKOND: | VII NEP/07. |

HISPAANIA | 1 509 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 6 116 |

IIRIMAA | 9 277 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 8 251 |

EÜ | 25 153 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 25 153 |

LIIK: | NORRA SALEHOMAAR NEPHROPS NORVEGICUS | PIIRKOND: | VIIIA, VIIIB, VIIID JA VIIIE NEP/8ABDE. |

HISPAANIA | 259 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 4 061 |

EÜ | 4 320 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 4 320 |

LIIK: | NORRA SALEHOMAAR NEPHROPS NORVEGICUS | PIIRKOND: | VIIIC NEP/08C. |

HISPAANIA | 107 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 4 |

EÜ | 111 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 111 |

LIIK: | NORRA SALEHOMAAR NEPHROPS NORVEGICUS | PIIRKOND: | IX JA X; CECAF 34.1.1 EÜ VEED NEP/9/3411 |

HISPAANIA | 93 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PORTUGAL | 278 |

EÜ | 371 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 371 |

LIIK: | HARILIK SÜVAMEREGARNEEL PANDALUS BOREALIS | PIIRKOND: | IIIA PRA/03A. |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ROOTSI | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

LIIK: | HARILIK SÜVAMEREGARNEEL PANDALUS BOREALIS | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED PRA/2AC4-C |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

LIIK: | HARILIK SÜVAMEREGARNEEL PANDALUS BOREALIS | PIIRKOND: | NORRA VEED LÕUNA POOL 62° N PRA/04-N. |

TAANI | PM | ENNETUSLIK TAC. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ROOTSI | PM | (1) |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) TURSA, KILTTURSA, SÜSIKA, POLLAKI JA MERLANGI KAASPÜÜK ARVESTATAKSE NENDE KALALIIKIDE KVOOTIDEST MAHA. |

LIIK: | VIBURHÄNNAKUD PENAEUS SPP. | PIIRKOND: | PRANTSUSE GUAJAANA VEED(2) PEN/FGU. |

PRANTSUSMAA | 4108 | (1) | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | 4108 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 4108 | (1) |

(1) KREVETTIDE PENAEUS SUBTILIS JA PENAEUS BRASILIENSIS PÜÜK ON KEELATUD ALLA 30 MEETRI SÜGAVUSTES VETES. (2) PIIRKOND ON MÄÄRATLETUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 16 LÕIKES 3. |

LIIK: | ATLANDI MERILEST PLEURONECTES PLATESSA | PIIRKOND: | SKAGERRAK (1) PLE/03AN. |

BELGIA | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM |

SAKSAMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) PIIRKOND ON MÄÄRATLETUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 3 PUNKTIS E. |

LIIK: | ATLANDI MERILEST PLEURONECTES PLATESSA | PIIRKOND: | KATTEGAT (1) PLE/03AS. |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

ROOTSI | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) PIIRKOND ON MÄÄRATLETUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 3 PUNKTIS F. |

LIIK: | ATLANDI MERILEST PLEURONECTES PLATESSA | PIIRKOND: | IV; PÜÜGIPIIRKONNA IIA EÜ VEED, PÜÜGIPIIRKONNA IIIA SEE OSA, MIDA EI HÕLMA SKAGERRAK JA KATTEGAT PLE/2A3AX4 |

BELGIA | PM |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

NORRA | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI OSUTATUD PÜÜGIPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED (PLE/*04N-) |

EÜ | PM |

LIIK: | ATLANDI MERILEST PLEURONECTES PLATESSA | PIIRKOND: | VI; VB EÜ VEED; XII JA XIV RAHVUSVAHELISED VEED PLE/561214 |

PRANTSUSMAA | 18 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

IIRIMAA | 244 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 406 |

EÜ | 668 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 668 |

LIIK: | ATLANDI MERILEST PLEURONECTES PLATESSA | PIIRKOND: | VIIA PLE/07A. |

BELGIA | 89 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 39 |

IIRIMAA | 696 |

MADALMAAD | 27 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 889 |

EÜ | 1 740 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 740 |

LIIK: | ATLANDI MERILEST PLEURONECTES PLATESSA | PIIRKOND: | VIIB JA VIIC PLE/7BC. |

PRANTSUSMAA | 21 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

IIRIMAA | 83 |

EÜ | 104 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 104 |

LIIK: | ATLANDI MERILEST PLEURONECTES PLATESSA | PIIRKOND: | VIID JA VIIE PLE/7DE. |

BELGIA | 749 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 2 497 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 1 331 |

EÜ | 4 577 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 4 577 |

LIIK: | ATLANDI MERILEST PLEURONECTES PLATESSA | PIIRKOND: | VIIF JA VIIG PLE/7FG. |

BELGIA | 122 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 220 |

IIRIMAA | 34 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 115 |

EÜ | 491 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 491 |

LIIK: | ATLANDI MERILEST PLEURONECTES PLATESSA | PIIRKOND: | VIIH, VIIJ JA VIIK PLE/7HJK. |

BELGIA | 18 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 36 |

IIRIMAA | 124 |

MADALMAAD | 72 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 36 |

EÜ | 286 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 286 |

LIIK: | ATLANDI MERILEST PLEURONECTES PLATESSA | PIIRKOND: | VIII, IX JA X; CECAF 34.1.1 EÜ VEED PLE/8/3411 |

HISPAANIA | 64 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 253 |

PORTUGAL | 64 |

EÜ | 381 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 381 |

LIIK: | POLLAK POLLACHIUS POLLACHIUS | PIIRKOND: | VI; VB EÜ VEED; XII JA XIV RAHVUSVAHELISED VEED POL/561214 |

HISPAANIA | 5 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 184 |

IIRIMAA | 54 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 140 |

EÜ | 383 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 383 |

LIIK: | POLLAK POLLACHIUS POLLACHIUS | PIIRKOND: | VII POL/07. |

BELGIA | 476 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

HISPAANIA | 29 |

PRANTSUSMAA | 10 959 |

IIRIMAA | 1 168 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 2 668 |

EÜ | 15 300 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 15 300 |

LIIK: | POLLAK POLLACHIUS POLLACHIUS | PIIRKOND: | VIIIA, VIIIB, VIIID JA VIIIE POL/8ABDE. |

HISPAANIA | 286 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 1 394 |

EÜ | 1 680 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 680 |

LIIK: | POLLAK POLLACHIUS POLLACHIUS | PIIRKOND: | VIIIC POL/08C. |

HISPAANIA | 201 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 22 |

EÜ | 223 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 223 |

LIIK: | POLLAK POLLACHIUS POLLACHIUS | PIIRKOND: | IX JA X; CECAF 34.1.1 EÜ VEED POL/9/3411 |

HISPAANIA | 237 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PORTUGAL | 8 |

EÜ | 245 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 245 |

LIIK: | PÕHJA-ATLANDI SÜSIKAS E SAIDA POLLACHIUS VIRENS | PIIRKOND: | IIIA JA IV; PÜÜGIPIIRKONDADE IIA, IIIB, IIIC JA IIID EÜ VEED POK/2A34 |

BELGIA | PM |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

NORRA | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) VÕIB PÜÜDA AINULT PÜÜGIPIIRKONNAS IV (EÜ VEED) JA IIIA. SELLE KVOODI PIIRES PÜÜTUD SAAK ARVUTATAKSE MAHA LUBATUD KOGUPÜÜGI NORRA OSAST. |

LIIK: | PÕHJA-ATLANDI SÜSIKAS E SAIDA POLLACHIUS VIRENS | PIIRKOND: | VI; VB EÜ VEED; XII JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED POK/561214 |

SAKSAMAA | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

IIRIMAA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

LIIK: | PÕHJA-ATLANDI SÜSIKAS E SAIDA POLLACHIUS VIRENS | PIIRKOND: | NORRA VEED LÕUNA POOL 62° N POK/04-N. |

ROOTSI | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | PÕHJA-ATLANDI SÜSIKAS E SAIDA POLLACHIUS VIRENS | PIIRKOND: | VII, VIII, IX JA X; CECAF 34.1.1 EÜ VEED POK/7X1034 |

BELGIA | 10 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 2132 |

IIRIMAA | 1066 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 582 |

EÜ | 3790 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 3790 |

LIIK: | HARILIK KAMMELJAS JA SILE KAMMELJAS PSETTA MAXIMA JA SCOPTHALMUS RHOMBUS | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED T/B/2AC4-C |

BELGIA | 285 |

TAANI | 610 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 156 |

PRANTSUSMAA | 73 |

MADALMAAD | 2 162 |

ROOTSI | 4 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 601 |

EÜ | 3 891 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 3 891 |

LIIK: | RAILASED RAJIDAE | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED SRX/2AC4-C |

BELGIA | 277 | (1) | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 11 | (1) |

SAKSAMAA | 14 | (1) |

PRANTSUSMAA | 43 | (1) |

MADALMAAD | 236 | (1) |

ÜHENDKUNINGRIIK | 1 062 | (1) |

EÜ | 1 643 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1643 |

(1) KAASPÜÜGI KVOOT. NEED LIIGID EI TOHI ELUSKAALU JÄRGI MOODUSTADA ROHKEM KUI 25 % PARDAL OLEVAST PÜÜTUD KALAST. |

LIIK: | SÜVALEST REINHARDTIUS HIPPOGLOSSOIDES | PIIRKOND: | IIA JA IV PIIRKONNA EÜ VEED; VI PÜÜGIPIIRKONNA EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED GHL/2A-C46 |

TAANI | PM | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

EESTI | PM |

HISPAANIA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

IIRIMAA | PM |

LEEDU | PM |

POOLA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | 847 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) SELLEST PM TONNI ON ERALDATUD NORRALE NING SEDA VÕIB PÜÜDA ICESI VÖÖNDITE IIA JA VI EÜ VETES. ICESI PÜÜGIPIIRKONNAS VI VÕIB NIMETATUD KOGUST PÜÜDA VAID ÕNGEJADADEGA. |

LIIK: | MAKRELL SCOMBER SCOMBRUS | PIIRKOND: | IIIA JA IV; PÜÜGIPIIRKONDADE IIA, IIIB, IIIC JA IIID EÜ VEED MAC/2A34. |

BELGIA | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM | (1)(2) |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM | (1) |

NORRA | PM | (3) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM | (4) |

(1) KAASA ARVATUD PM TONNI, MIS PÜÜTAKSE NORRA VETES LÕUNA POOL 62° N (MAC/*04-N). (2) KALAPÜÜGIL NORRA VETES ARVESTATAKSE TURSA, KILTTURSA, SÜSIKA, POLLAKI JA MERLANGI KAASPÜÜK NENDE KALALIIKIDE KVOOTIDEST MAHA. (3) ARVESTATAKSE MAHA TACI NORRA OSAST (JUURDEPÄÄSUKVOOT). SELLE KVOODI ALUSEL TOHIB KALASTADA AINULT PÜÜGIPIIRKONNAS IVA, VÄLJA ARVATUD PM TONNI, MIS TOHIB PÜÜDA RAJOONIS IIIA. (4) EÜ, NORRA JA FÄÄRI SAARTE POOLT PÕHJAPIIRKONNA JAOKS KOKKULEPITUD TAC. |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI OSUTATUD ICESI PÜÜGIPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

IIIA MAC/*03A | IIIA JA IVBC MAC/*3A4BC | IVB MAC/*04B | IVC MAC/*04C | VI; IIA RAHVUSVAHELISED VEED 1. JAANUARIST 31. MÄRTSINI 2008 MAC/*2A6 |

TAANI | PM | 4 020 |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

NORRA | PM |

LIIK: | MAKRELL SCOMBER SCOMBRUS | PIIRKOND: | VI, VII, VIIIA, VIIIB, VIIID JA VIIIE; VB EÜ VEED; IIA, XII JA XIV RAHVUSVAHELISED VEED MAC/2CX14- |

SAKSAMAA | PM | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

HISPAANIA | PM |

EESTI | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

IIRIMAA | PM |

LÄTI | PM |

LEEDU | PM |

MADALMAAD | PM |

POOLA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

NORRA | PM | (1) |

FÄÄRI SAARED | PM | (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM | (3) |

(1) VÕIB PÜÜDA ÜKSNES ICESI PÜÜGIPIIRKONDADES IIA, VIA (PÕHJA POOL 56° 30' N), IVA, VIID, VIIE, VIIF JA VIIH. (2) SELLEST PM TONNI VÕIB PÜÜDA ICES PÜÜGIPIIRKONNA IVA EÜ VETES PÕHJA POOL 59° N AJAVAHEMIKES 1. JAANUAR–15. VEEBRUAR JA 1. OKTOOBER–31. DETSEMBER. FÄÄRI SAARTE OMA KVOODIST VÕIB PÜÜDA PM TONNI ICES PÜÜGIPIIRKONNAS VIA PÕHJA POOL 56°30'N AASTA LÄBI JA/VÕI ICES PÜÜGIPIIRKONDADES VIIE, VIIF JA VIIH JA/VÕI ICES PÜÜGIPIIRKONNAS IVA. (3) EÜ, NORRA JA FÄÄRI SAARTE POOLT PÕHJAPIIRKONNA JAOKS KOKKULEPITUD TAC. |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI NIMETATUD PÜÜGIPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID JA PÜÜDA VÕIB AINULT AJAVAHEMIKEL 1. JAANUAR–15. VEEBRUAR JA 1. OKTOOBER–31. DETSEMBER: |

IVA EÜ VEED; MAC/*04A-C |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

IIRIMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LIIK: | MAKRELL SCOMBER SCOMBRUS | PIIRKOND: | VIIIC, IX JA X; CECAF 34.1.1 EÜ VEED MAC/8C3411 |

HISPAANIA | PM | (1) | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM | (1) |

PORTUGAL | PM | (1) |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) TEISTE LIIKMESRIIKIDEGA VAHETATAVAID KOGUSEID, MIS MOODUSTAVAD KUNI PM % DOONORLIIKMESRIIGI KVOODIST, VÕIB PÜÜDA ICESI PÜÜGIPIIRKONDADES VIIIA, VIIIB, VIIID (MAC/*8ABD.). |

ERITINGIMUSED |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI OSUTATUD ICESI PÜÜGIPIIRKONNAS PÜÜDA JÄRGNEVALT ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

VIIIB (MAC/*08B.) |

HISPAANIA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

PORTUGAL | PM |

LIIK: | HARILIK MERIKEEL SOLEA SOLEA | PIIRKOND: | IIIA NING IIIB, IIIC JA IIID PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VEED SOL/3A/BCD |

TAANI | 642 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 37 | (1) |

MADALMAAD | 62 | (1) |

ROOTSI | 24 |

EÜ | 765 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 765 |

(1) SELLE KVOODI ALUSEL VÕIB PÜÜDA AINULT ICES IIIA, IIIB, IIIC JA IIID PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VETES. |

LIIK: | HARILIK MERIKEEL SOLEA SOLEA | PIIRKOND: | II JA IV EÜ VEED SOL/24. |

BELGIA | PM | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

NORRA | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 12800 |

(1) VÕIB PÜÜDA AINULT PÜÜGIPIIRKONNAS IV. |

LIIK: | HARILIK MERIKEEL SOLEA SOLEA | PIIRKOND: | VI; VB EÜ VEED; XII JA XIV RAHVUSVAHELISED VEED SOL/561214 |

IIRIMAA | 46 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ÜHENDKUNINGRIIK | 12 |

EÜ | 58 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 58 |

LIIK: | HARILIK MERIKEEL SOLEA SOLEA | PIIRKOND: | VIIA SOL/07A. |

BELGIA | 301 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 4 |

IIRIMAA | 75 |

MADALMAAD | 96 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 136 |

EÜ | 612 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 612 |

LIIK: | HARILIK MERIKEEL SOLEA SOLEA | PIIRKOND: | VIIB JA VIIC SOL/7BC. |

PRANTSUSMAA | 10 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

IIRIMAA | 45 |

EÜ | 55 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 55 |

LIIK: | HARILIK MERIKEEL SOLEA SOLEA | PIIRKOND: | VIID SOL/07D. |

BELGIA | 1 634 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 3 269 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 1 167 |

EÜ | 6 070 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 6 070 |

LIIK: | HARILIK MERIKEEL SOLEA SOLEA | PIIRKOND: | VIIE SOL/07E. |

BELGIA | 27 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 288 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 450 |

EÜ | 765 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 765 |

LIIK: | HARILIK MERIKEEL SOLEA SOLEA | PIIRKOND: | VIIF JA VIIG SOL/7FG. |

BELGIA | 574 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 58 |

IIRIMAA | 29 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 259 |

EÜ | 920 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 920 |

LIIK: | HARILIK MERIKEEL SOLEA SOLEA | PIIRKOND: | VIIH, VIIJ JA VIIK SOL/7HJK. |

BELGIA | 46 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 92 |

IIRIMAA | 249 |

MADALMAAD | 74 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 92 |

EÜ | 553 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 553 |

LIIK: | HARILIK MERIKEEL SOLEA SOLEA | PIIRKOND: | VIIIA JA VIIIB SOL/8AB. |

BELGIA | 52 | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

HISPAANIA | 9 |

PRANTSUSMAA | 3 823 |

MADALMAAD | 286 |

EÜ | 4 170 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 4 170 |

LIIK: | MERIKEEL SOLEA SPP. | PIIRKOND: | VIIIC, VIIID, VIIIE, IX, X; CECAF 34.1.1 EÜ VEED SOX/8CDE34 |

HISPAANIA | 389 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PORTUGAL | 645 |

EÜ | 1 034 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 034 |

LIIK: | KILU SPRATTUS SPRATTUS | PIIRKOND: | IIIA SPR/03A. |

TAANI | PM | ENNETUSLIK TAC. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

ROOTSI | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

LIIK: | KILU SPRATTUS SPRATTUS | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED SPR/2AC4-C |

BELGIA | PM | ENNETUSLIK TAC. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM | (1) |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

NORRA | PM | (2) |

FÄÄRI SAARED | PM | (3) (4)(5) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 195 000 | (6) |

(1) KAASA ARVATUD TOBIAD. (2) TOHIB PÜÜDA AINULT ICES PÜÜGIPIIRKONNA IV EÜ VETES. (3) SELLE KOGUSE VÕIB PÜÜDA ICES PÜÜGIPIIRKONNAS IV JA VIA, PÕHJA POOL 56° 30' N. PÕHJAPUTASSUU KAASPÜÜGIGA PÜÜTUD KOGUSED ARVESTATAKSE MAHA ICES PÜÜGIPIIRKONDADE VIA, VIB JA VII PÕHJAPUTASSUU KVOODIST. (4) TOHIB PÜÜDA PM TONNI HEERINGAT, KASUTADES VÕRKE SILMASUURUSEGA ALLA 32 MM. KUI PM-TONNINE HEERINGAKVOOT ON AMMENDATUD, SIIS KEELATAKSE KALAPÜÜK VÕRKUDEGA, MILLE SILMASUURUS ON ALLA 32 MM. (5) UURIMUSLIKU KALAPÜÜGI RAAMES, MIS VÕIB MOODUSTADA KUNI PM % LIIKMESRIIGI PÜÜGIKOORMUSEST JA ON PIIRATUD PM TONNIGA, VÕIB PÜÜDA KUI TOBIAT. (6) ESIALGNE TAC. LÕPLIK TAC KEHTESTATAKSE UUTE TEADUSSOOVITUSTE PÕHJAL 2008. AASTA ESIMESEL POOLEL. |

LIIK: | KILU SPRATTUS SPRATTUS | PIIRKOND: | VIID JA VIIE SPR/7DE. |

BELGIA | 26 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | 1 697 |

SAKSAMAA | 26 |

PRANTSUSMAA | 366 |

MADALMAAD | 366 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 2 742 |

EÜ | 5 222 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 5 222 |

LIIK: | HARILIK OGAHAI SQUALUS ACANTHIAS | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED DGS/2AC4-C |

BELGIA | PM | (1) | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM | (1) |

SAKSAMAA | PM | (1) |

PRANTSUSMAA | PM | (1) |

MADALMAAD | PM | (1) |

ROOTSI | PM | (1) |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM | (1) |

EÜ | PM | (1) |

NORRA | PM | (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 631 |

(1) KAASPÜÜGI KVOOT. NEED LIIGID EI TOHI ELUSKAALU JÄRGI MOODUSTADA ROHKEM KUI PM % PARDAL OLEVAST PÜÜTUD KALAST. (2) SEALHULGAS ÕNGEJADADEGA PÜÜTUD SUPI-NUGISHAI (GALEORHINUS GALEUS), šOKOLAADHAI (DALATIAS LICHA) PIKK-KOONHAI (DEANIA CALCEUS), HALL LÜHIOGAHAI (CENTROPHORUS SQUAMOSUS), SUUR TUMEHAI (ETMOPTERUS PRINCEPS), RONKJAS TUMEHAI (ETMOPTERUS SPINAX) JA PORTUGALI SÜVAHAI (CENTROSCYMNUS COELOLEPIS). SELLE KVOODI ALUSEL VÕIB PÜÜDA AINULT PÜÜGIPIIRKONDADES IV, VI JA VII. |

LIIK: | HARILIK OGAHAI SQUALUS ACANTHIAS | PIIRKOND: | I, V, VI, VII, VIII, XII, JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED DGS/15X14 |

EÜ | 2 121 | (1) | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 2 121 |

(1) KAASPÜÜGI KVOOT. NEED LIIGID EI TOHI ELUSKAALU JÄRGI MOODUSTADA ROHKEM KUI PM % PARDAL OLEVAST PÜÜTUD KALAST. |

LIIK: | STAURIID TRACHURUS SPP. | PIIRKOND: | IIA JA IV EÜ VEED JAX/2AC4-C |

BELGIA | PM | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

IIRIMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

NORRA | PM | (1) |

FÄÄRI SAARED | PM | (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 42 567 |

(1) TOHIB PÜÜDA AINULT ICES PÜÜGIPIIRKONNA IV EÜ VETES. (2) 2-TONNISE KOGUKVOODI PIIRES ICES PÜÜGIPIIRKONDADES IV, VIA PÕHJA POOL 56° 30' N, VIIE, VIIF JA VIIH. |

LIIK: | STAURIID TRACHURUS SPP. | PIIRKOND: | VI, VII JA VIIIA, VIIIB, VIIID JA VIIIE; VB EÜ VEED; XII JA XIV RAHVUSVAHELISED VEED JAX/578/14 |

TAANI | PM | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

HISPAANIA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

IIRIMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

PORTUGAL | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

FÄÄRI SAARED | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 136 488 |

(1) 2-TONNISE KOGUKVOODI PIIRES ICES PÜÜGIPIIRKONDADES IV, VIA PÕHJA POOL 56° 30' N, VIIE, VIIF JA VIIH. |

LIIK: | STAURIID TRACHURUS SPP. | PIIRKOND: | VIIIC JA IX JAX/8C9. |

HISPAANIA | 29 477 | (1) | ANALÜÜTILINE TAC KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | 375 | (1) |

PORTUGAL | 24 943 | (1) |

EÜ | 54 795 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 54 795 |

(1) OLENEMATA NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 850/98 ARTIKLIST 19 VÕIB SELLEST KUNI 5 % KOOSNEDA STAURIIDIST PIKKUSEGA 12-14 CM. KÕNEALUSE KOGUSE KONTROLLIMISEKS RAKENDATAKSE LOSSITAVATE KOGUSTE MASSI SUHTES KOEFITSIENTI 1,2. |

LIIK: | STAURIID TRACHURUS SPP. | PIIRKOND: | X; CECAFI EÜ VEED(1) JAX/X34PRT |

PORTUGAL | 2 720 | (2) | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | 2 720 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 2 720 |

(1) ASSOORI SAARTE ÜMBRUSE VEED. (2) OLENEMATA NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 850/98 ARTIKLIST 19 VÕIB SELLEST KUNI 5 % KOOSNEDA STAURIIDIST PIKKUSEGA 12-14 CM. KÕNEALUSE KOGUSE KONTROLLIMISEKS RAKENDATAKSE LOSSITAVATE KOGUSTE MASSI SUHTES KOEFITSIENTI 1,2. |

LIIK: | STAURIID TRACHURUS SPP. | PIIRKOND: | CECAFI EÜ VEED(1) JAX/341PRT |

PORTUGAL | 1 088 | (2) | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | 1 088 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 088 |

(1) MADEIRA ÜMBRUSE VEED. (2) OLENEMATA NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 850/98 ARTIKLIST 19 VÕIB SELLEST KUNI 5% KOOSNEDA STAURIIDIST PIKKUSEGA 12-14 CM. KÕNEALUSE KOGUSE KONTROLLIMISEKS RAKENDATAKSE LOSSITAVATE KOGUSTE MASSI SUHTES KOEFITSIENTI 1,2. |

LIIK: | STAURIID TRACHURUS SPP. | PIIRKOND: | CECAFI EÜ VEED(1) JAX/341SPN |

HISPAANIA | 1 088 | ENNETUSLIK TAC. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | 1 088 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 088 |

(1) KANAARI SAARTE ÜMBRUSE VEED. |

LIIK: | TURSIK TRISOPTERUS ESMARKI | PIIRKOND: | IIIA; IIA JA IV EÜ VEED NOP/2A3A4. |

TAANI | 37 465 | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 7 | (1) |

MADALMAAD | 28 | (1) |

EÜ | 37 500 |

NORRA | PM | (2)(3) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) SELLE KVOODI ALUSEL VÕIB PÜÜDA AINULT ICES IIIA, IIIB, IIIC JA IIID PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VETES. (2) SELLE KVOODI ALUSEL VÕIB KALASTADA ICES VIA PÜÜGIPIIRKONNAS PÕHJA POOL 56° 30' N. (3) AINULT KAASPÜÜGINA. |

LIIK: | TURSIK TRISOPTERUS ESMARKI | PIIRKOND: | IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED NOP/4AB-N. |

TAANI | PM | (1) (2) | ANALÜÜTILINE TAC EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM | (1) (2) |

EÜ | PM | (1) (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) KAASA ARVATUD MITTESORTEERITAV STAURIIDI SEGU. (2) AINULT KAASPÜÜGINA. |

LIIK: | TEHNILISEKS OTSTARBEKS MÕELDUD KALA. | PIIRKOND: | IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED I/F/4AB-N. |

ROOTSI | PM | (1)(2) | ENNETUSLIK TAC. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) TURSA, KILTTURSA, SÜSIKA, POLLAKI JA MERLANGI KAASPÜÜK ARVESTATAKSE NENDE KALALIIKIDE KVOOTIDEST MAHA. (2) SELLEST KUNI PM TONNI STAURIID. |

LIIK: | KOMBINEERITUD KVOOT | PIIRKOND: | EÜ VEED PÜÜGIPIIRKONDADES VB, VI JA VII R/G/5B67-C |

EÜ | EI KOHALDATA | ENNETUSLIK TAC. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

NORRA | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) PÜÜTAKSE AINULT ÕNGEJADAGA, KAASA ARVATUD PIKKSABAD, MORA (MORA MORA) JA NIITUIMLUTS. |

LIIK: | MUUD LIIGID | PIIRKOND: | IV PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED OTH/4AB-N. |

BELGIA | PM | ENNETUSLIK TAC. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ROOTSI | EI KOHALDATA | (1) |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM | (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) KVOOT, MILLE NORRA ERALDAB ROOTSILE "MUUDE LIIKIDE" PÜÜGIKS TAVAPÄRASTES KOGUSTES. (2) SEALHULGAS PÜÜK, MIDA EI OLE ERALDI VIIDATUD; KUI SEE ON ASJAKOHANE, VÕIB PÄRAST KONSULTATSIOONE TEHA ERANDEID. |

LIIK: | MUUD LIIGID | PIIRKOND: | EÜ VEED PÜÜGIPIIRKONDADES IIA, IV JA VIA PÕHJA POOL 56° 30' N OTH/2A46AN |

EÜ | EI KOHALDATA |

NORRA | PM | (1) (3) |

FÄÄRI SAARED | PM | (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) ÜKSNES ICESI PÜÜGIPIIRKONNAD IIA JA IV. (2) ÜKSNES VALGE LIHAGA MEREKALA KAASPÜÜK PIIRKONDADES IV JA VIA. (3) SEALHULGAS PÜÜK, MIDA EI OLE ERALDI VIIDATUD; KUI SEE ON ASJAKOHANE, VÕIB PÄRAST KONSULTATSIOONE TEHA ERANDEID. |

IB LISA ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA ICESi püügipiirkonnad I, II, V, XII, XIV ja NAFO vööndite 0 ja 1 Gröönimaa veed

LIIK: | ARKTIKAKRABI CHIONOECETES SPP. | PIIRKOND: | NAFO VÖÖNDITE 0 JA 1 GRÖÖNIMAA VEED PCR/ N01GRN |

IIRIMAA | PM | ENNETUSLIK TAC. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

HISPAANIA | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | HEERINGAS CLUPEA HARENGUS | PIIRKOND: | PÜÜGIPIIRKONDADE I JA II EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED HER/1/2. |

BELGIA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

TAANI | PM |

SAKSAMAA | PM |

HISPAANIA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

IIRIMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

POOLA | PM |

PORTUGAL | PM |

SOOME | PM |

ROOTSI | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | NORRA VEED PÜÜGIPIIRKONDADES I JA II COD/1N2AB. |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

KREEKA | PM |

HISPAANIA | PM |

IIRIMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

PORTUGAL | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | NAFO VÖÖNDITE 0 JA 1 GRÖÖNIMAA VEED; V JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED COD/N01514 |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | I JA IIB COD/1/2B. |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

HISPAANIA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

POOLA | PM |

PORTUGAL | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

KÕIK LIIKMESRIIGID | PM | (1) |

EÜ | PM | (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) VÄLJA ARVATUD SAKSAMAA, HISPAANIA, PRANTSUSMAA, POOLA, PORTUGAL JA ÜHENDKUNINGRIIK. (2) ÜHENDUSE KASUTUSES OLEVATE TURSAVARUDE OSA JAOTAMINE TERAVMÄGEDE JA KARUSAARE VÖÖNDIS EI PIIRA ÜHELGI VIISIL 1920. AASTA PARIISI LEPINGUST TULENEVAID ÕIGUSI EGA KOHUSTUSI. |

LIIK: | TURSK JA KILTTURSK GADUS MORHUA JA MELANOGRAMMUS AEGLEFINUS | PIIRKOND: | FÄÄRI SAARTE VEED VÖÖNDIS VB C/H/05B-F. |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | HARILIK HIIDLEST HIPPOGLOSSUS HIPPOGLOSSUS | PIIRKOND: | V JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED HAL/514GRN |

PORTUGAL | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | HARILIK HIIDLEST HIPPOGLOSSUS HIPPOGLOSSUS | PIIRKOND: | NAFO VÖÖNDITE 0 JA 1 GRÖÖNIMAA VEED HAL/N01GRN |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) ERALDATUD NORRALE PÜÜDMISEKS AINULT ÕNGEJADADEGA. |

LIIK: | MOIVA MALLOTUS VILLOSUS | PIIRKOND: | IIB CAP/02B. |

EÜ | 0 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 0 |

LIIK: | MOIVA MALLOTUS VILLOSUS | PIIRKOND: | V JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED CAP/514GRN |

KÕIK LIIKMESRIIGID | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | KILTTURSK MELANOGRAMMUS AEGLEFINUS | PIIRKOND: | NORRA VEED PÜÜGIPIIRKONDADES I JA II HAD/1N2AB. |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | PÕHJAPUTASSUU MICROMESISTIUS POUTASSOU | PIIRKOND: | II PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED WHB/1N2AB. |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM | (1) |

(1) EÜ, FÄÄRI SAARTE, NORRA JA ISLANDI VAHEL KOKKULEPITUD TAC. |

LIIK: | PÕHJAPUTASSUU MICROMESISTIUS POUTASSOU | PIIRKOND: | FÄÄRI SAARTE VEED WHB/2X12-F |

TAANI | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) EÜ, FÄÄRI SAARTE, NORRA JA ISLANDI VAHEL KOKKULEPITUD TAC. |

LIIK: | HARILIK MOLVA JA SININE MOLVA MOLVA MOLVA JA MOLVA DYPTERIGIA | PIIRKOND: | FÄÄRI SAARTE VEED PÜÜGIPIIRKONNAS VB B/L/05B-F. |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

LIIK: | HARILIK SÜVAMEREGARNEEL PANDALUS BOREALIS | PIIRKOND: | V JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED PRA/514GRN |

TAANI | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | HARILIK SÜVAMEREGARNEEL PANDALUS BOREALIS | PIIRKOND: | NAFO VÖÖNDITE 0 JA 1 GRÖÖNIMAA VEED PRA/ N01GRN |

TAANI | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | PÕHJA-ATLANDI SÜSIKAS E SAIDA POLLACHIUS VIRENS | PIIRKOND: | NORRA VEED PÜÜGIPIIRKONDADES I JA II POK/1N2AB. |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | PÕHJA-ATLANDI SÜSIKAS E SAIDA POLLACHIUS VIRENS | PIIRKOND: | RAHVUSVAHELISED VEED PÜÜGIPIIRKONDADES I JA II POK/1/2INT. |

EÜ | 0 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | PÕHJA-ATLANDI SÜSIKAS E SAIDA POLLACHIUS VIRENS | PIIRKOND: | FÄÄRI SAARTE VEED PÜÜGIPIIRKONNAS VB POK/05B-F. |

BELGIA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

MADALMAAD | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | SÜVALEST REINHARDTIUS HIPPOGLOSSOIDES | PIIRKOND: | NORRA VEED PÜÜGIPIIRKONDADES I JA II GHL/1N2AB. |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | SÜVALEST REINHARDTIUS HIPPOGLOSSOIDES | PIIRKOND: | RAHVUSVAHELISED VEED PÜÜGIPIIRKONDADES I JA II GHL/1/2INT. |

EÜ | 0 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | SÜVALEST REINHARDTIUS HIPPOGLOSSOIDES | PIIRKOND: | V JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED GHL/514GRN |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | SÜVALEST REINHARDTIUS HIPPOGLOSSOIDES | PIIRKOND: | NAFO VÖÖNDITE 0 JA 1 GRÖÖNIMAA VEED GHL/N01GRN |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | MAKRELL SCOMBER SCOMBRUS | PIIRKOND: | IIA PÜÜGIPIIRKONNA NORRA VEED MAC/02A-N. |

TAANI | PM | (1) | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM | (2) |

(1) VÕIB PÜÜDA KA PÜÜGIPIIRKONNA IV NORRA VETES JA PÜÜGIPIIRKONNA IIA RAHVUSVAHELISTES VETES (MAC/*4N-2A). (2) EÜ, NORRA JA FÄÄRI SAARTE VAHEL KOKKULEPITUD PÕHJAPIIRKONNA TAC. |

LIIK: | MAKRELL SCOMBER SCOMBRUS | PIIRKOND: | FÄÄRI SAARTE VEED PÜÜGIPIIRKONNAS VB MAC/05B-F. |

TAANI | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM | (1) |

(1) EÜ, NORRA JA FÄÄRI SAARTE VAHEL KOKKULEPITUD PÕHJAPIIRKONNA TAC. |

LIIK: | MERIAHVEN SEBASTES SPP. | PIIRKOND: | V PÜÜGIPIIRKONNA EÜ JA RAHVUSVAHELISED VEED; XII JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA RAHVUSVAHELISED VEED(2) RED/51214. |

EESTI | PM | (1) | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM | (1) |

HISPAANIA | PM | (1)) |

PRANTSUSMAA | PM | (1)) |

IIRIMAA | PM | (1) |

LÄTI | PM | (1) |

MADALMAAD | PM | (1) |

POOLA | PM | (1) |

PORTUGAL | PM | (1) |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM | (1) |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) VÕIB PÜÜDA NAFO REGULEERIMISPIIRKONNA ALAPIIRKONNAS 2, RAJOONIDES IF JA 3K, KUID ARVESTATAKSE MAHA ICES PÜÜGIPIIRKONDADE V, XII, XIV KVOODIST PM-TONNISE ÜLDKVOODI PIIRES (RED/*N1F3K). |

LIIK: | MERIAHVEN SEBASTES SPP. | PIIRKOND: | NORRA VEED PÜÜGIPIIRKONDADES I JA II RED/1N2AB. |

SAKSAMAA | PM | (1) | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

HISPAANIA | PM | (1) |

PRANTSUSMAA | PM | (1) |

PORTUGAL | PM | (1) |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM | (1) |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) AINULT KAASPÜÜGINA. |

LIIK: | MERIAHVEN SEBASTES SPP. | PIIRKOND: | PÜÜGIPIIRKONDADE I JA II RAHVUSVAHELISED VEED RED/1/2INT. |

EÜ | PM | (1) | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) KALAPÜÜK LÕPETATAKSE, KUI NEAFC OSALISED ON TACI TÄIELIKULT ÄRA KASUTANUD. |

LIIK: | MERIAHVEN SEBASTES SPP. | PIIRKOND: | V JA XIV PÜÜGIPIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED RED/514GRN |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM | (1)(2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | MERIAHVEN SEBASTES SPP. | PIIRKOND: | VA PÜÜGIPIIRKONNA ISLANDI VEED RED/05A-IS |

BELGIA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | MERIAHVEN SEBASTES SPP. | PIIRKOND: | VB FÄÄRI SAARTE VEED RED/05B-F. |

BELGIA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | KAASPÜÜK | PIIRKOND: | NAFO VÖÖNDITE 0 JA 1 GRÖÖNIMAA VEED XBC/ N01GRN |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

(1) KAASPÜÜK ON MIS TAHES SELLISE LIIGI PÜÜK, MIS EI OLE HÕLMATUD LAEVA KALALAEVATUNNISTUSEL MÄRGITUD SIHTLIIKIDEGA. VÕIB PÜÜDA NII IDAS KUI KA LÄÄNES. |

LIIK: | MUUD LIIGID(1) | PIIRKOND: | NORRA VEED PÜÜGIPIIRKONDADES I JA II OTH/1N2AB. |

SAKSAMAA | PM | (1) | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM | (1) |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM | (1) |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) AINULT KAASPÜÜGINA. |

LIIK: | MUUD LIIGID (1) | PIIRKOND: | FÄÄRI SAARTE VEED PÜÜGIPIIRKONNAS VB OTH/05B-F. |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | LESTLASED | PIIRKOND: | FÄÄRI SAARTE VEED PÜÜGIPIIRKONNAS VB FLX/05B-F. |

SAKSAMAA | PM | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PRANTSUSMAA | PM |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

IC LISA ATLANDI OOKEANI LOODEOSA NAFO piirkond

Kõik TACid ja seotud tingimused on vastu võetud NAFO raames.

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | NAFO 2J3KL COD/N2J3KL |

EÜ | 0 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 0 | (1) |

(1) SEDA LIIKI SIHTLIIGINA EI PÜÜTA, PÜÜTAKSE AINULT KAASPÜÜGINA NÕUKOGU XX. OKTOOBRI 2007. AASTA MÄÄRUSE XXXX/2007 (MILLES SÄTESTATAKSE LOODE-ATLANDI KALASTUSORGANISATSIOONI REGULEERITAVAS PIIRKONNAS KOHALDATAVAD KAITSE- JA RAKENDUSMEETMED) ARTIKLI 4 LÕIKES 2 MÄÄRATUD PIIRES. |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | NAFO 3NO COD/N3NO. |

EÜ | 0 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 0 | (1) |

(1) SELLE LIIGI SIHTPÜÜKI EI TOIMU, PÜÜTAKSE AINULT KAASPÜÜGINA NÕUKOGU MÄÄRUSE XXXX/2007 ARTIKLI 4 LÕIKES 2 MÄÄRATUD PIIRES. |

LIIK: | TURSK GADUS MORHUA | PIIRKOND: | NAFO 3M COD/N3M. |

EÜ | 0 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 0 | (1) |

(1) SELLE LIIGI SIHTPÜÜKI EI TOIMU, PÜÜTAKSE AINULT KAASPÜÜGINA NÕUKOGU MÄÄRUSE XXXX/2007 ARTIKLI 4 LÕIKES 2 MÄÄRATUD PIIRES. |

LIIK: | PIKKLEST GLYPTOCEPHALUS CYNOGLOSSUS | PIIRKOND: | NAFO 2J3KL WIT/N2J3KL |

EÜ | 0 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 0 | (1) |

(1) SELLE LIIGI SIHTPÜÜKI EI TOIMU, PÜÜTAKSE AINULT KAASPÜÜGINA NÕUKOGU MÄÄRUSE XXXX/2007 ARTIKLI 4 LÕIKES 2 MÄÄRATUD PIIRES. |

LIIK: | PIKKLEST GLYPTOCEPHALUS CYNOGLOSSUS | PIIRKOND: | NAFO 3NO WIT/N3NO. |

EÜ | 0 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 0 | (1) |

(1) SELLE LIIGI SIHTPÜÜKI EI TOIMU, PÜÜTAKSE AINULT KAASPÜÜGINA NÕUKOGU MÄÄRUSE XXXX/2007 ARTIKLI 4 LÕIKES 2 MÄÄRATUD PIIRES. |

LIIK: | HARILIK KARELEST HIPPOGLOSSOIDES PLATESSOIDES | PIIRKOND: | NAFO 3M PLA/N3M. |

EÜ | 0 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 0 | (1) |

(1) SELLE LIIGI SIHTPÜÜKI EI TOIMU, PÜÜTAKSE AINULT KAASPÜÜGINA NÕUKOGU MÄÄRUSE XXXX/2007 ARTIKLI 4 LÕIKES 2 MÄÄRATUD PIIRES. |

LIIK: | HARILIK KARELEST HIPPOGLOSSOIDES PLATESSOIDES | PIIRKOND: | NAFO 3LNO PLA/3LNO. |

EÜ | 0 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 0 | (1) |

(1) SELLE LIIGI SIHTPÜÜKI EI TOIMU, PÜÜTAKSE AINULT KAASPÜÜGINA NÕUKOGU MÄÄRUSE XXXX/2007 ARTIKLI 4 LÕIKES 2 MÄÄRATUD PIIRES. |

LIIK: | LÜHIUIM-KALMAAR ILLEX ILLECEBROSUS | PIIRKOND: | NAFO ALAVÖÖNDID 3 JA 4 SQI/N34. |

EESTI | 128 | (2) | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

LÄTI | 128 | (2) |

LEEDU | 128 | (2) |

POOLA | 227 | (2) |

EÜ | (1) (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 34000 |

(1) PUUDUB ÜHENDUSE KINDLAKSMÄÄRATUD OSA, 29 467 TONNI ANTAKSE KASUTADA KANADALE JA EÜ LIIKMESRIIKIDELE, V.A EESTI, LÄTI, LEEDU JA POOLA. (2) PÜÜK TOIMUB AJAVAHEMIKUL 1. JUULI–31. DETSEMBER. |

LIIK: | RUSKE SOOMUSLEST LIMANDA FERRUGINEA | PIIRKOND: | NAFO 3LNO YEL/N3LNO. |

EÜ | 0 | (1) (2) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 15500 |

(1) VAATAMATA SELLELE, ET ÜHENDUSEL ON JUURDEPÄÄS 79 TONNI SUURUSELE JAGATUD KVOODILE, ON OTSUSTATUD KÕNEALUSEKS KOGUSEKS MÄÄRATA 0. SELLE LIIGI SIHTPÜÜKI EI TOIMU, PÜÜTAKSE AINULT KAASPÜÜGINA NÕUKOGU MÄÄRUSE XXXX/2007 ARTIKLI 4 LÕIKES 2 MÄÄRATUD PIIRES. TEAVE KÄESOLEVA KVOODI ALUSEL PÜÜTUD SAAKIDE KOHTA ESITATAKSE LIPULIIKMESRIIGILE JA EDASTATAKSE NAFO PEASEKRETÄRILE IGA 48 TUNNI JÄREL. |

LIIK: | MOIVA MALLOTUS VILLOSUS | PIIRKOND: | NAFO 3NO CAP/N3NO. |

EÜ | 0 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 0 | (1) |

(1) SELLE LIIGI SIHTPÜÜKI EI TOIMU, PÜÜTAKSE AINULT KAASPÜÜGINA NÕUKOGU MÄÄRUSE XXXX/2007 ARTIKLI 4 LÕIKES 2 MÄÄRATUD PIIRES. |

LIIK: | HARILIK SÜVAMEREGARNEEL PANDALUS BOREALIS | PIIRKOND: | NAFO 3L(1) PRA/N3L. |

EESTI | 278 | (2) | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

LÄTI | 278 | (2) |

LEEDU | 278 | (2) |

POOLA | 278 | (2) |

EÜ | 278 | (2) (3) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 25 000 |

(1) EI HÕLMA JÄRGMISTE KOORDINAATIDEGA PIIRATUD ALA: |

PUNKT NR | PÕHJALAIUS N | LÄÄNEPIKKUS W |

1 | 47° 20' 0 | 46° 40' 0 |

2 | 47° 20' 0 | 46° 30' 0 |

3 | 46° 00' 0 | 46° 30' 0 |

4 | 46° 00' 0 | 46° 40' 0 |

(2) TULEB PÜÜDA AJAVAHEMIKES 1. JAANUAR–31. MÄRTS, 1. JUULI–31. DETSEMBER. (3) KÕIK LIIKMESRIIGID V.A EESTI, LÄTI, LEEDU JA POOLA. |

LIIK: | HARILIK SÜVAMEREGARNEEL PANDALUS BOREALIS | PIIRKOND: | NAFO 3M (1) PRA/N3M. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA | (2) |

(1) SEDA VARU VÕIB PÜÜDA KA RAJOONIS 3L JÄRGMISTE KOORDINAATIDEGA PIIRATUD ALAL: |

PUNKT NR | PÕHJALAIUS N | LÄÄNEPIKKUS W |

1 | 47° 20' 0 | 46° 40' 0 |

2 | 47° 20' 0 | 46° 30' 0 |

3 | 46° 00' 0 | 46° 30' 0 |

4 | 46° 00' 0 | 46° 40' 0 |

KREVETIPÜÜGIL KÕNEALUSES PIIRKONNAS PEAVAD LAEVAD, OLENEMATA SELLEST, KAS NAD ÜLETAVAD VÕI EI ÜLETA NAFO RAJOONIDE 3L JA 3M ERALDUSJOONT, ESITAMA ARUANDE NÕUKOGU 27. JAANUARI 1992. AASTA MÄÄRUSE (EMÜ) NR 189/92, MILLEGA VÕETAKSE VASTU TEATAVATE LOODE-ATLANDI KALASTUSORGANISATSIOONI POOLT VASTU VÕETUD KONTROLLIMEETMETE RAKENDUSSÄTTED (EÜT L 21, 30.1.1992, LK 4; MÄÄRUST ON VIIMATI MUUDETUD MÄÄRUSEGA (EÜ) NR 1048/97 (EÜT L 154, 12.6.1997, LK 1)), LISA PUNKTI 1.3 KOHASELT. PEALE SELLE ON KREVETIPÜÜK KEELATUD 1. JUUNIST 31. DETSEMBRINI 2008 JÄRGMISTE KOORDINAATIDEGA PIIRATUD ALAL: |

PUNKT NR | PÕHJALAIUS N | LÄÄNEPIKKUS W |

1 | 47° 55' 0 | 45° 00' 0 |

2 | 47° 30' 0 | 44° 15' 0 |

3 | 46° 55' 0 | 44° 15' 0 |

4 | 46° 35' 0 | 44° 30' 0 |

5 | 46° 35' 0 | 45° 40' 0 |

6 | 47° 30' 0 | 45° 40' 0 |

7 | 47° 55' 0 | 45° 00' 0 |

(2) EI KOHALDATA. PÜÜKI REGULEERITAKSE PÜÜGIKOORMUSE PIIRAMISE ABIL. ASJAOMASED LIIKMESRIIGID ANNAVAD OMA KÕNEALUSE PÜÜGIGA TEGELEVATELE KALALAEVADELE VÄLJA KALAPÜÜGILUBE NING TEATAVAD KOOSKÕLAS MÄÄRUSEGA (EÜ) NR 1627/94 NENDEST LUBADEST KOMISJONILE ENNE LAEVA PÜÜGITEGEVUSE ALGUST. ERANDINA KÕNEALUSE MÄÄRUSE ARTIKLIST 8 LOETAKSE LOAD KEHTIVAKS AINULT JUHUL, KUI KOMISJON EI OLE ESITANUD VASTUVÄITEID TEATAMISELE JÄRGNEVA VIIE TÖÖPÄEVA JOOKSUL. |

LIIKMESRIIK | LAEVADE MAKSIMAALNE ARV | PÜÜGIPÄEVADE MAKSIMAALNE ARV |

TAANI | 2 | 131 |

EESTI | 8 | 1 667 |

HISPAANIA | 10 | 257 |

LÄTI | 4 | 490 |

LEEDU | 7 | 579 |

POOLA | 1 | 100 |

PORTUGAL | 1 | 69 |

IGA LIIKMESRIIK ESITAB 25 PÄEVA JOOKSUL PÄRAST PÜÜGI TOIMUMISE KALENDRIKUU LÕPPU KOMISJONILE KUUARUANDE RAJOONIS 3M JA JOONEALUSES MÄRKUSES NR 1 KINDLAKSMÄÄRATUD PIIRKONNAS VIIBITUD PÜÜGIPÄEVADE JA PÜÜTUD SAAGI KOHTA. |

LIIK: | SÜVALEST REINHARDTIUS HIPPOGLOSSOIDES | PIIRKOND: | NAFO 3LMNO GHL/N3LMNO |

EESTI | 321,3 | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 328 |

LÄTI | 45,1 |

LEEDU | 22,6 |

HISPAANIA | 4 396,5 |

PORTUGAL | 1 837,5 |

EÜ | 6951 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 11 856 |

LIIK: | RAILASED RAJIDAE | PIIRKOND: | NAFO 3LNO SRX/N3LNO. |

HISPAANIA | 6 561 | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PORTUGAL | 1 274 |

EESTI | 546 |

LEEDU | 119 |

EÜ | 8 500 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 13 500 |

LIIK: | MERIAHVEN SEBASTES SPP. | PIIRKOND: | NAFO 3LN RED/N3LN. |

EÜ | 0 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 0 | (1) |

(1) SELLE LIIGI SIHTPÜÜKI EI TOIMU, PÜÜTAKSE AINULT KAASPÜÜGINA NÕUKOGU MÄÄRUSE XXXX/2007 ARTIKLI 4 LÕIKES 1 MÄÄRATUD PIIRES. |

LIIK: | MERIAHVEN SEBASTES SPP. | PIIRKOND: | NAFO 3M RED/N3M. |

EESTI | 1 571 | (1) | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

SAKSAMAA | 513 | (1) |

HISPAANIA | 233 | (1) |

LÄTI | 1 571 | (1) |

LEEDU | 1 571 | (1) |

PORTUGAL | 2 354 | (1) |

EÜ | 7 813 | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 8 500 | (1) |

(1) SEE KVOOT TULEB TÄITA KÕNEALUSELE VARULE KÕIGI NAFO LEPINGUOSALISTE JAOKS KEHTESTATUD 8 500-TONNISE TACI ULATUSES. TACI AMMENDAMISEL LÕPETATAKSE KÕNEALUSE VARU SIHTPÜÜK PÜÜGIMÄÄRADEST OLENEMATA. |

LIIK: | MERIAHVEN SEBASTES SPP. | PIIRKOND: | NAFO 3O RED/N3O. |

HISPAANIA | 1 771 | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PORTUGAL | 5 229 |

EÜ | 7 000 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 20 000 |

LIIK: | MERIAHVEN SEBASTES SPP. | PIIRKOND: | NAFO ALAPIIRKOND 2, RAJOONID IF JA 3K RED/N1F3K. |

LÄTI | [364 |

LEEDU | 3 019 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 3 383] |

LIIK: | VALGE AMEERIKALUTS UROPHYCIS TENUIS | PIIRKOND: | NAFO 3NO HKW/N3NO. |

HISPAANIA | 2 165 | EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PORTUGAL | 2 835 |

EÜ | 5 000 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 8 500 |

ID LISA SIIRDEKALAD – kõik püügipiirkonnad

Selle püügipiirkonna TACid on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate rahvusvaheliste kalastusorganisatsioonide raames, nagu on ICCAT ja IATTC.

LIIK: | HARILIK TUUN THUNNUS THYNNUS | PIIRKOND: | ATLANDI OOKEAN IDA POOL 45O LÄÄNEPIKKUST JA VAHEMERI BFT/AE045W |

KÜPROS | PM |

KREEKA | PM |

HISPAANIA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

ITAALIA | PM |

MALTA | PM |

PORTUGAL | PM |

KÕIK LIIKMESRIIGID | PM | (1) |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) VÄLJA ARVATUD KÜPROS, KREEKA, HISPAANIA, PRANTSUSMAA, ITAALIA, MALTA JA PORTUGAL, NING AINULT KAASPÜÜGINA. |

LIIK: | MÕÕKKALA XIPHIAS GLADIUS | PIIRKOND: | ATLANDI OOKEAN, PÕHJA POOL LAIUSKRAADI 5° N SWO/AN05N |

HISPAANIA | PM |

PORTUGAL | PM |

KÕIK LIIKMESRIIGID | PM | (1) |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) VÄLJA ARVATUD HISPAANIA JA PORTUGAL, NING AINULT KAASPÜÜGINA. |

LIIK: | MÕÕKKALA XIPHIAS GLADIUS | PIIRKOND: | ATLANDI OOKEAN, LÕUNA POOL LAIUSKRAADI 5O N SWO/AS05N |

HISPAANIA | PM | KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 3. EI KOHALDATA MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLIT 4. KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EÜ) NR 847/96 ARTIKLI 5 LÕIGET 2. |

PORTUGAL | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

LIIK: | PIKKUIM-TUUN GERMO ALALUNGA | PIIRKOND: | ATLANDI OOKEAN, PÕHJA POOL LAIUSKRAADI 5° N ALB/AN05N |

IIRIMAA | PM | (2) |

HISPAANIA | PM | (2) |

PRANTSUSMAA | PM | (2) |

ÜHENDKUNINGRIIK | PM | (2) |

PORTUGAL | PM | (2) |

EÜ | PM | (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

(1) KOOSKÕLAS MÄÄRUSE(EÜ) NR 973/2001 ARTIKLI 10 LÕIKEGA 1 ON SIHTLIIGINA PIKKUIM-TUUNI PÜÜDVATE ÜHENDUSE KALALAEVADE ARV 1 253. (2) MAKSIMAALNE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE ARV, KELLEL ON KOOSKÕLAS MÄÄRUSE (EÜ) NR 973/2001 ARTIKLI 10 LÕIKEGA 4 LUBATUD PÜÜDA PIKKUIM-TUUNI SIHTLIIGINA, JAOTUB LIIKMESRIIKIDE VAHEL JÄRGMISELT: |

LIIKMESRIIK | LAEVADE MAKSIMAALNE ARV |

IIRIMAA | 50 |

HISPAANIA | 730 |

PRANTSUSMAA | 151 |

ÜHENDKUNINGRIIK | 12 |

PORTUGAL | 310 |

EÜ | 1 253 |

LIIK: | PIKKUIM-TUUN GERMO ALALUNGA | PIIRKOND: | ATLANDI OOKEAN, LÕUNA POOL LAIUSKRAADI 5O N ALB/AS05N |

HISPAANIA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

PORTUGAL | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

LIIK: | SUURSILM-TUUN THUNNUS OBESUS | PIIRKOND: | ATLANDI OOKEAN BET/ATLANT |

HISPAANIA | PM |

PRANTSUSMAA | PM |

PORTUGAL | PM |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | PM |

LIIK: | SININE MARLIIN MAKAIRA NIGRICANS | PIIRKOND: | ATLANDI OOKEAN BUM/ATLANT |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

LIIK: | VALGE ODANINA TETRAPTURUS ALBA | PIIRKOND: | ATLANDI OOKEAN WHM/ATLANT |

EÜ | PM |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | EI KOHALDATA |

IE LISA ANTARKTIKA CCAMLRi piirkond

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastuvõetud TACe ei jaotata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on ühenduse osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, mil püük tuleb TACi ammendamise tõttu lõpetada.

LIIK: | KERGUELENI JÄÄKALA CHANNICHTHYS RHINOCERATUS | PIIRKOND: | FAO 58.5.2 ANTARKTIKA LIC/F5852. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 150 |

LIIK: | HAUGJÄÄKALA CHAMPSOCEPHALUS GUNNARI | PIIRKOND: | FAO 48.3 ANTARKTIKA ANI/F483. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 4 337 | (1) |

(1) SEDA TACI KOHALDATAKSE AJAVAHEMIKUS 15. NOVEMBER 2007 – 14. NOVEMBER 2008. SELLE VARU PÜÜKI PIIRATAKSE AJAVAHEMIKUL 1. MÄRTS 2008 – 31. MAI 2007 KUNI 1 084 TONNINI. |

LIIK: | HAUGJÄÄKALA CHAMPSOCEPHALUS GUNNARI | PIIRKOND: | FAO 58.5.2 ANTARKTIKA(1) ANI/F5852. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 42 | (2) |

(1) KÕNEALUSE TACI ALUSEL ON PÜÜK LUBATUD PIIRKONNAS, MILLE MOODUSTAB FAO STATISTILISE ALAPIIRKONNA 58.5.2 OSA, MIS ASUB ALAL, MIS ON PIIRATUD JÄRGMISE JOONEGA: (A) JOON ALGAB PUNKTIS, KUS GEOGRAAFILINE PIKKUS 72° 15' E LÕIKUB AUSTRAALIA JA PRANTSUSMAA VAHELISE MEREALADE PIIRITLEMISE KOKKULEPPE (AUSTRALIA-FRANCE MARITIME DELIMITATION AGREEMENT) KOHASE PIIRIGA, NING KULGEB LÕUNA SUUNAS PIKI MERIDIAANI KUNI LÕIKUMISPUNKTINI GEOGRAAFILISE LAIUSEGA 53° 25' S; (B) SEEJÄREL KULGEB IDA SUUNAS PIKI KÕNEALUST LAIUST LÕIKUMISPUNKTINI GEOGRAAFILISE PIKKUSEGA 74° E; (C) SEEJÄREL KULGEB KIRDE SUUNAS PIKI GEODEETILIST JOONT LÕIKEPUNKTINI GEOGRAAFILISE LAIUSEGA 52° 40’ S JA GEOGRAAFILISE PIKKUSEGA 76° E; (D) KULGEB PIKI MERIDIAANI LÕIKUMISPUNKTINI GEOGRAAFILISE LAIUSEGA 52° S; (E) SEEJÄREL KULGEB LOODE SUUNAS PIKI GEODEETILIST JOONT LÕIKEPUNKTINI GEOGRAAFILISE LAIUSEGA 51° S JA GEOGRAAFILISE PIKKUSEGA 74° 30’ E; NING (F) SEEJÄREL KULGEB EDELA SUUNAS PIKI GEODEETILIST JOONT ALGUSPUNKTINI. (2) SEDA TACI KOHALDATAKSE AJAVAHEMIKUS 1. DETSEMBER 2007 – 30. NOVEMBER 2008. |

LIIK: | PATAGOONIA KIHVKALA DISSOSTICHUS ELEGINOIDES | PIIRKOND: | FAO 48.3 ANTARKTIKA TOP/F483. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 3 554 | (1) |

ERITINGIMUSED: |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI NIMETATUD ALAPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

MAJANDAMISPIIRKOND A: 48O W KUNI 43O 30' W – 52O 30' S KUNI 56O S (TOP/*F483A) | 0 |

MAJANDAMISPIIRKOND B: 43°30’ W KUNI 40° W – 52° 30’ S KUNI 56° S (TOP/*F483B) | 1 066 |

MAJANDAMISPIIRKOND C: W KUNI 33° 30’ W – 52° 30’ S KUNI 56° S (TOP/*F483C) | 2 488 |

(1) SEDA TACI KOHALDATAKSE ÕNGEJADAPÜÜGIL AJAVAHEMIKUL 1. MAI 2008 – 31. AUGUST 2008 NING MÕRRAPÜÜGIL AJAVAHEMIKUL 1. DETSEMBER 2007 – 30. NOVEMBER 2008. |

LIIK: | PATAGOONIA KIHVKALA DISSOSTICHUS ELEGINOIDES | PIIRKOND: | FAO 48,4 ANTARKTIKA TOP/F484. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 100 |

LIIK: | PATAGOONIA KIHVKALA DISSOSTICHUS ELEGINOIDES | PIIRKOND: | FAO 58.5.2 ANTARKTIKA TOP/F5852. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 2 427 | (1) |

(1) SEDA TACI KOHALDATAKSE AINULT LÄÄNE POOL IDAPIKKUST 79° 20'E . SELLES VÖÖNDIS ON KALAPÜÜK KÕNEALUSEST MERIDIAANIST IDA POOL KEELATUD (VAATA VIII LISA). |

LIIK: | TAVALINE HIILGEVÄHK EUPHAUSIA SUPERBA | PIIRKOND: | FAO 48 KRI/F48. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 4 000 000 | (1) |

ERITINGIMUSED: |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI NIMETATUD ALAPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

ALAPIIRKOND 48.1 (KRI/*F481.) | 1 008 000 |

ALAPIIRKOND 48,2 (KRI/*F482.) | 1 104 000 |

ALAPIIRKOND 48,3 (KRI/*F483.) | 1 056 000 |

ALAPIIRKOND 48,4 (KRI/*F484.) | 832 000 |

(1) SEDA TACI KOHALDATAKSE AJAVAHEMIKUS 1. DETSEMBER 2007 – 30. NOVEMBER 2008. |

LIIK: | TAVALINE HIILGEVÄHK EUPHAUSIA SUPERBA | PIIRKOND: | FAO 58.4.1 ANTARKTIKA KRI/F5841. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 440 000 | (1) |

ERITINGIMUSED: |

EESPOOL NIMETATUD KVOOTIDE PIIRES EI TOHI NIMETATUD ALAPIIRKONDADES PÜÜDA ALLPOOL ESITATUD KOGUSTEST SUUREMAID KOGUSEID: |

RAJOON 58.4.1 LÄÄNE POOL 115O E (KRI/*F-41W) | 277 000 |

RAJOON 58.4.1 IDA POOL 115O E (KRI/*F-41E) | 163 000 |

(1) SEDA TACI KOHALDATAKSE AJAVAHEMIKUS 1. DETSEMBER 2007 – 30. NOVEMBER 2008. |

LIIK: | TAVALINE HIILGEVÄHK EUPHAUSIA SUPERBA | PIIRKOND: | FAO 58.4.2 ANTARKTIKA KRI/F5842. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 450 000 | (1) |

(1) SEDA TACI KOHALDATAKSE AJAVAHEMIKUS 1. DETSEMBER 2007 – 30. NOVEMBER 2008. |

LIIK: | HALL NOTOTEENIA LEPIDONOTOTHEN SQUAMIFRONS | PIIRKOND: | FAO 58.5.2 ANTARKTIKA NOS/F5852. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 80 |

LIIK: | KRABID PARALOMIS SPP. | PIIRKOND: | FAO 48.3 ANTARKTIKA PAI/F483. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 1 600 | (1) |

(1) SEDA TACI KOHALDATAKSE AJAVAHEMIKUS 1. DETSEMBER 2007 – 30. NOVEMBER 2008. |

LIIK: | PIKKSABA MACROURUS SPP. | PIIRKOND: | FAO 58.5.2 ANTARKTIKA GRV/F5852. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 360 |

LIIK: | MUUD LIIGID | PIIRKOND: | FAO 58.5.2 ANTARKTIKA OTH/F5852. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 50 |

LIIK: | RAILASED RAJIDAE | PIIRKOND: | FAO 58.5.2 ANTARKTIKA SRX/F5852. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 120 |

LIIK: | KALMAAR MARTIALIA HYADESI | PIIRKOND: | FAO 48.3 ANTARKTIKA SQS/F483. |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 2 500 | (1) |

(1) SEDA TACI KOHALDATAKSE AJAVAHEMIKUS 1. DETSEMBER 2007– 30. NOVEMBER 2008. |

IF LISA ATLANDI OOKEANI KAGUOSA SEAFO piirkond

Kõnealuseid TACe ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on ühenduse osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, mil püük tuleb TACi ammendamise tõttu lõpetada.

LIIK: | PATAGOONIA KIHVKALA (DISSOSTICHUS ELEGINOIDES) | PIIRKOND: | SEAFO |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 260 |

LIIK: | SÜVAMERE PUNAKRABI (CHACEON SPP) | PIIRKOND: | SEAFO ALLRAJOON B1 (1) |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 200 |

(1) SELLE TACI KOHALDAMISEL ON KALASTAMISEKS AVATUD ALA MÄÄRATLETUD JÄRGMISELT: - SELLE LÄÄNEPOOLNE PIIR ON 0° E IDAPIKKUST; - SELLE PÕHJAPIIR ON 20°S LÕUNALAIUST; - SELLE LÕUNAPIIR ON 28° S LÕUNALAIUST; - IDAPIIR ULATUB NAMIBIA MAJANDUSVÖÖNDINI. |

LIIK: | SÜVAMERE PUNAKRABI (CHACEON SPP) | PIIRKOND: | SEAFO, V.A ALLRAJOON B1 |

LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) | 200 |

II LISA IIA LISA KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES ICES IIIa, IV, VIa, VIIa PÜÜGIPIIRKONNA JA IIA PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VETE TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA

ÜLDSÄTTED

1. KOHALDAMISALA

Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit, mille pardal on ükskõik milline punktis 4 kirjeldatud püügivahend ning mis viibib ICES IIIa, IV, VIa, VIIa, VIId püügipiirkonnas või IIa püügipiirkonna EÜ vetes. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab viide püügiperioodile 2008 ajavahemikku 1. veebruarist 2008 kuni 31. jaanuarini 2009.

2. GEOGRAAFILISE PIIRKONNA MÄÄRATLUS

2.1. Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi geograafilisi piirkondi:

a) Kattegat;

b) i) Skagerrak;

ii) ICES IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICES IV püügipiirkond ja ICES IIa püügipiirkonna EÜ veed;

iii) ICES VIId püügipiirkond;

c) ICES VIIa püügipiirkond;

d) ICES VIa püügipiirkond.

2.2. Laevade puhul, mille kohta on komisjonile teatatud, et nad on varustatud laevaseiresüsteemiga vastavalt määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklitele 5 ja 6, tähendab ICES VIa püügipiirkond järgmist piirkonda:

ICES VIa püügipiirkond, välja arvatud ICES VIa püügipiirkonna osa, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomidest lääne pool:

60° 00’ N, 04° 00’ W

59° 45’ N, 05° 00’ W

59° 30’ N, 06° 00’ W

59° 00’ N, 07° 00’ W

58° 30’ N, 08° 00’ W

58° 00’ N, 08° 00’ W

58° 00’ N, 08° 30’ W

56° 00’ N, 08° 30’ W

56° 00’ N, 09° 00’ W

55° 00’ N, 09° 00’ W

55° 00’ N, 10° 00’ W

54° 30’ N, 10° 00’ W

3. PÜÜGIPIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVA MÄÄRATLUS

Käesoleva lisa kohaldamisel on püügipiirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib punktis 2.1 kirjeldatud geograafilistes piirkondades ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.

4. PÜÜGIVAHENDID

4.1. Käesolevas lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalapüügivahendite liigitust.

a) Traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid (välja arvatud piimtraalid), mille võrgusilma suurus on järgmine:

i) vähemalt 16 mm ja alla 32 mm;

ii) vähemalt 70 mm ja alla 90 mm;

iii) vähemalt 90 mm ja alla 100 mm;

iv) vähemalt 100 mm ja alla 120 mm;

v) vähemalt 120 mm.

b) Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on järgmine:

i) vähemalt 80 mm ja alla 90 mm;

ii) vähemalt 90 mm ja alla 100 mm;

iii) vähemalt 100 mm ja alla 120 mm;

iv) vähemalt 120 mm.

c) Nakkevõrgud, takervõrgud (välja arvatud abarad), mille võrgusilma suurus on järgmine:

i) alla 110 mm;

ii) vähemalt 110 mm ja alla 150 mm;

iii) vähemalt 150 ja alla 220 mm;

iv) vähemalt 220 mm.

d) Abarad.

e) Õngejadad.

4.2. Käesolevas lisas on, osutades punktis 2.1 määratletud piirkondadele ja punktis 4.1 esitatud kalapüügivahendite liigitusele, määratletud järgmised ülekanderühmad:

a) punkti 4.1. alapunkti a alapunktis i nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

b) punkti 4.1. alapunkti a alapunktis ii nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas ning punkti 4.1. alapunkti a alapunktis iii nimetatud püügivahendid ICES IIIa püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ICES IV, VIa, VIIa, VIId püügipiirkonnas ja IIa püügipiirkonna EÜ vetes;

c) punkti 4.1. alapunkti a alapunktis iii nimetatud püügivahendid Skagerrakis ja Kattegatis, punkti 4.1. alapunkti a alapunktides iv ja v nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

d) punkti 4.1. alapunkti b alapunktides i, ii, iii ja iv nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

e) punkti 4.1. alapunkti c alapunktides i, ii ja iii ning punkti 4.1. alapunktis d nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

f) punkti 4.1. alapunktis e nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas.

PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUTE RAKENDAMINE

5. PÜÜGIKOORMUSTE PIIRANGUTE POOLT MÕJUTATUD LAEVAD

5.1. Laevadel, mis kasutavad punktis 4.1 nimetatud püügivahendeid ja kalastavad punktis 2 määratletud piirkondades, peab olema kalapüügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1627/94 artikliga 7.

5.2. Liikmesriik ei luba ühelgi tema lipu all sõitval laeval kalastada punktis 4.1 määratletud püügivahendiga punktis 2.1 määratletud piirkonnas, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006 või 2007 kõnealuses piirkonnas kalastanud (välja arvatud kalastamine seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jääb ära samaväärse, kilovattides mõõdetud masinavõimsusega püük.

5.3. Siiski võib laev, kes on tõendatult kalastanud punktis 4.1 nimetatud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid tingimusel, et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui esimesena nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

5.4. Liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval, kellel ei ole punktis 2.1 määratletud geograafilises piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kõnealuses piirkonnas punktis 4.1 määratletud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 15.

6. PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 4.1 nimetatud püügivahenditest, ei viibi punktis 2.1 määratletud püügipiirkonnas kauem kui punktis 8 sätestatud arvu päevi.

7. ERANDID

Liikmesriik ei arvesta ükskõik millisele tema lipu all sõitvale laevale käesoleva lisa alusel eraldatud piirkonnas viibitavatest päevadest maha ühtki päeva, mil laev viibis piirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest aitas teist, hädaabi vajavat laeva, ega ühtki päeva, mil laev viibis püügipiirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest transportis vigastatud inimest meditsiinilist hädaabi saama. Liikmesriik esitab komisjonile ühe kuu jooksul selgituse kõigi sel põhjusel tehtud otsuste kohta, lisades pädevate asutuste tõendi hädaolukorra kohta.

SADAMAST ÄRAOLEKU PÄEVADE ARV, MIS ON ERALDATUD KALALAEVADELE

8. PÜÜGIPÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

8.1. Maksimaalne arv päevi, mis liikmesriik võib püügiperioodi 2008 vältel lubada oma lipu all sõitval laeval ühel aastal viibida punktis 2.1 määratletud geograafilises piirkonnas, kui laeva pardal on mõni punktis 4.1 nimetatud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

8.2. Et määrata kindlaks maksimaalne päevade arv, mis lipuliikmesriik võib lubada kalalaeval viibida punktis 2.1 määratletud geograafilistes piirkondades, kohaldatakse püügiperioodi 2008 jooksul kooskõlas I tabeliga järgmisi eritingimusi:

a) laev peab vastama 1. liites sätestatud nõuetele;

b) laev peab vastama III lisa 2. liites sätestatud nõuetele ja pardal hoitav saak peab vastavalt ühenduse püügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele koosnema alla 5 % ulatuses tursast ja üle 70 % Norra salehomaarist;

c) pardal hoitavast saagist alla 5 % on tursk;

d) pardal hoitavast saagist alla 5 % on tursk, merikeel ja merilest;

e) pardal hoitavast saagist alla 5 % on tursk ja üle 60 % merilest;

f) pardal hoitavast saagist alla 5 % on tursk ja üle 5 % kammeljas ja merivarblane;

g) Laev peab olema varustatud abaratega, mille võrgusilma suurus on ≤ 110 mm, ning ta ei või sadamast ära olla üle 24 tunni korraga.

h) Laev peab sõitma liikmesriigi lipu all ja olema registreeritud liikmesriigis, kes on välja töötanud komisjoni poolt heakskiidetud kalalaevatunnistuste automaatse peatamise süsteemi selliste laevade poolt sooritatud rikkumiste puhul, mis vastavad sellele eritingimusele. Kui kalalaevatunnistuste automaatse peatamise süsteem, mille komisjon on varem heaks kiitnud, kehtib muudatusteta, peab asjaomane liikmesriik komisjoni üksnes teavitama heakskiidetud süsteemi kasutamise jätkamisest.

i) Laev peab olema aastatel 2003, 2004, 2005, 2006 või 2007 antud piirkonnas viibinud, omades pardal punktis 4.1.b osutatud püügivahendeid. 2008. aastal peab iga püügiretke jooksul pardal hoitava tursa kogus olema alla 5 % vastavalt ühenduse püügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele. Püügiperioodi jooksul, millal laev käesolevat sätet kasutab, ei või laeva pardal mingil ajal hoida muid kui punktides 4.b.iii või 4.1.b.iv määratletud püügivahendeid.

j) Laev peab vastama 2. liites sätestatud nõuetele.

k) ajavahemikul maist oktoobrini on pardal hoitavast saagist alla 5 % tursk ja üle 60 % merilest; Vähemalt 55 % antud eritingimuse kohaselt maksimaalselt saadavatest päevadest kasutatakse pikkuskraadist 4° 30' W ida poole jääval alal ajavahemikul maist kuni oktoobrini.

l) Laev peab vastama 3. liites sätestatud nõuetele.

8.3. Selleks, et kalastada punktis 2.1 määratletud geograafilistes piirkondades vastavalt punkti 8.2 alapunktides c, d, e, f või k nimetatud eritingimustele, peab laeval / peavad laevadel või sarnaseid püügivahendeid kasutavatel laevadel, mis vastavad sellistele eritingimustele kui laev/ laevad, millega need on asendatud ühenduse õigusaktide kohaselt, olema püügpäevik/ püügipäevikud, millest nähtub, et pardal hoitav saak vastas 2002. aastal ühenduse püügipäevikusse kantud eluskaalu andmetel nendele tingimustele, mis eritingimuste kohaselt kehtisid püükide koostise kohta vastavas geograafilises piirkonnas.

Teise võimalusena peab laev püügiperioodi 2008 iga püügiretke ajal täitma püügi koostise kohta kehtivaid nõudeid, mis on sätestatud asjaomastes eritingimustes, ning peab osalema vaatluskavas, mille tema lipuliikmesriik on komisjonile edastanud heakskiitmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002[51] artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale.

Vaatlejad on sõltumatud laeva omanikust ning nendeks ei või olla laevapere liikmed.

8.4. Püügiperioodi 2008 vältel võib liikmesriik oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik anda igale asjaomasele laevale loa tabelis 1 sätestatud püügivahendite rühmi ja eritingimusi kombineerides viibida ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2.1 kirjeldatud geograafilises piirkonnas maksimaalse arvu päevi, mis erineb nimetatud tabelis sätestatust, kui peetakse kinni kilovatt-päevade koguarvust, mis vastab asjaomasele kombinatsioonile.

Kilovatt-päevade koguarv geograafiliste piirkondade, püügivahendite rühmade ja eritingimuste mingi kombinatsiooni puhul on lipuliikmesriigi poolt asjaomaseks püügiks kohastele laevadele eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Sellised üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse talle eraldatud merepäevade arvuga vastavalt tabelile I, kui ei kohaldatud käeoleva punkti sätteid.

8.5. Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 8.4 sätestatud võimalust, esitab komisjonile elektrooniliselt taotluse, milles käsitletakse eraldi tabelis I sätestatud geograafiliste piirkondade, püügivahendite rühmade ja eritingimuste iga kombinatsiooni, lisades arvutuste aluseks olevad üksikasjad.

a) püügiluba omavate laevade nimekiri, märkides Euroopa Ühenduse laevastikuregistri numbri (CFR) ja mootorivõimsuse;

b) selliste laevade 2002. aasta püügiregistrid, mis kajastavad punkti 8.2 alapunktides c, d, e, f või k määratletud eritingimuste kohaselt saagi koostist, kui kõnealused laevad vastavad neile eritingimustele ja kui need ei ole hõlmatud punkti 8.3 kohaste vaatluskavadega;

c) merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt tabelile I, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 8.4 kohaldamise korral.

Kõnealuse kirjelduse alusel võib komisjon lubada liikmesriigil kasutada punktis 8.4 sätestatud tingimusi vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale.

8.6. Maksimaalne arv päevi, milleks lipuliikmesriik võib laevale anda loa viibida püügiperioodi 2008 jooksul punktis 2.1 määratletud geograafiliste piirkondade mingis kombinatsioonis, ei tohi olla suurem ühele seda moodustavatest piirkondadest määratud päevade arvust.

8.7. Käesoleva lisa punktis 2.1 määratletud geograafilises piirkonnas viibitud päev arvestatakse maha ka nende päevade koguarvust, mille jooksul sama püügivahendite rühma, mis on määratletud IIA lisa punkti 4 alapunktis 1 ja IIC lisa punktis 3, kasutav laev viibib piirkonnas, mis on määratletud IIC lisa punktis 1.

8.8. Kui laev liigub püügiretke ajal ühest käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilisest piirkonnast teise, arvestatakse päev maha selle piirkonna jaoks eraldatud päevadest, kus veedeti suurem osa päevast.

9. PÜÜGIPERIOODID

9.1. Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

9.2. Päevade arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul viibida ühes punktis 2.1 määratletud geograafilises piirkonnas, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

9.3. Laev, mis on ära kasutanud püügipiirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks on õigus antud püügiperioodi jooksul, jääb kogu ülejäänud püügiperioodiks sadamasse või mis tahes punktis 2.1 nimetatud geograafilisest piirkonnast väljapoole, välja arvatud juhul, kui kasutatakse ainult kindlaksmääramata püügivahendeid vastavalt punktile 18.

10. LISAPÄEVADE MÄÄRAMINE KALAPÜÜGI ALALISE LÕPETAMISE ALUSEL

10.1. Komisjon võib eraldada liikmesriikidele lisaarvu päevi, mille jooksul laev võib lipuliikmesriigi loal viibida merel punktis 2.1 määratletud geograafilises piirkonnas, kui tema pardal on punktis 4.1 nimetatud püügivahendeid, pärast 1. jaanuari 2002 toimunud püügitegevuse alalise lõpetamise alusel määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 7 kohaselt või liikmesriikide poolt nõuetekohaselt põhjendatud muudel asjaoludel. Määratakse asjaomases geograafilises piirkonnas kõnealuseid püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2001. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2001. aasta püügikoormuse suhe.

Täiendavad merepäevad arvutatakse seejärel nii, et leitud suhe korrutatakse päevade arvuga, mis oleks tabeli I järgi eraldatud. Arvutuse tulemusena saadud mis tahes pikkusega päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

Käesolevat punkti ei kohaldata, kui laev on punkti 5.1 kohaselt asendatud või kui püügikvoodi äravõtmist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

10.2. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 10.1 sätestatud võimalust, esitavad komisjonile elektrooniliselt taotluse, milles käsitletakse eraldi tabelis I sätestatud geograafiliste piirkondade, püügivahendite rühmade ja eritingimuste iga kombinatsiooni, lisades arvutuste aluseks olevad üksikasjad.

a) Püügitegevuse lõpetanud laevade nimekiri, märkides Euroopa Ühenduse laevastikuregistri numbri (CFR) ja mootorivõimsuse;

b) Selliste laevade püügitegevus 2001. aastal, arvutatuna merel viibitud päevadena asjaomastes geograafiliste piirkondade, püügivahendite rühmade ja vajaduse korral ka eritingimuste kombinatsiooni kohta.

10.3. Nimetatud taotluse alusel võib komisjon muuta punkti 8.1 kohast liikmesriigile määratud päevade arvu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

10.4. Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad püügiperioodi 2008 jooksul ümber jaotada oma allesjäänud kalalaevade vahel, kes võivad püüda asjaomastes geograafilistes piirkondades sobivate püügivahenditega ja eritingimustele vastavlt, või jaotades need kohaldades punkte 8.4 ja 8.5 koos vajalike muudatustega.

10.5. Püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt varem määratud lisapäevad kehtivad 2008. aastal.

11. LISAPÄEVADE MÄÄRAMINE VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

11.1. Komisjon võib teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud vaatlemiskava alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruar 2008 – 31. jaanuar 2009 kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas, kui tema pardal on punktis 4.1 nimetatud rühma püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava püügi hulgale ja püükide koostisele ning on põhjalikum kui on määratletud andmete kogumise miinimumnõuetes minimaalsete ja laiendatud uurimiskavade taseme jaoks määruses (EÜ) nr 1543/2000[52], määruses (EÜ) nr 1639/2001[53] ja määruses (EÜ) nr 1581/2004[54].

Vaatlejad on sõltumatud laeva omanikust ning nendeks ei või olla laevapere liikmed.

11.2. Punktis 11.1 nimetatud eraldisi soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile oma tõhustatud vaatlemiskava kirjelduse.

11.3. Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon muuta määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras punkti 8.1 kohast liikmesriigile ning asjakohasele piirkonnale ja püügivahendite rühmale määratud päevade arvu, et arvestada tõhustatud vaatluskava.

11.4. Kui komisjon on liikmesriigi esitatud sellise programmi varem heaks kiitnud ja liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist ilma muutusteta, teatab liikmesriik komisjonile oma tõhustatud vaatlemisprogrammi jätkamisest neli nädalat enne selle kohaldamisaja algust.

11.5. Komisjon võib tõhustatud andmekogumise katseprojekti alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruarist 2008 kuni 31. jaanuarini 2009 kuus täiendavat päeva, mille jooksul laev, mille pardal on punkti 4.1 alapunkti a alapunktides iv ja v osutatud püügivahendid, võib viibida punkti 2.1 alapunktis c osutatud piirkonnas.

11.6. Komisjon võib tõhustatud andmekogumise katseprojekti alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruarist 2008 kuni 31. jaanuarini 2009 kaksteist täiendavat päeva, mille jooksul laev, mille pardal on punktis 4.1 (välja arvatud alapunkti a alapunktides iv ja v) osutatud püügivahendid, võib viibida punkti 2.1 alapunktis c osutatud piirkonnas.

11.7. Liikmesriigid, kes soovivad saada punktides 11.2 ja 11.3 osutatud täiendavaid päevi, esitavad komisjonile kirjelduse oma tõhustatud andmekogumise katseprojekti kohta, mis läheb kaugemale ühenduse õigusaktide kehtivatest nõuetest. Kõnealuse kirjelduse alusel võib komisjon heaks kiita liikmesriigi ettepaneku tõhustatud andmekogumise katseprojekti kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale.

12. ERITINGIMUSED MEREPÄEVADE ERALDAMISEL

12.1. Eritingimused määratakse kindlaks punktis 5.1 osutatud püügiloas, mis antakse laevale, mille suhtes kehtivad punktis 8.2 loetletud eritingimused.

12.2. Kui laevale eraldatakse päevi seoses punkti 8.2 alapunktides b, c, d, e, f või k nimetatud mis tahes eritingimuste täitmisega, ei või antud laeva poolt püütud ja pardal hoitud saak koosneda liikide suuremast protsendimäärast, kui kõnealustes punktides on osutatud. Laev ei tohi laadida kala ümber teisele laevale. Kui laev ei täida kas või üht neist nimetatud nõuetest, kaotab ta kohe eritingimustel määratud lisapäevade kasutamise õiguse.

13. TABEL I. LAEVA PÜÜGIPIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV PÜÜGIVAHENDITE KAUPA 2008. AASTAL

Püügipiirkond, mis on kindlaks määratud punktis: |

Püügi-vahend Punkt 4.1 | Eritingi-mus Punkt 8 | Nimetus1 | 2.1.a Kattegati veed | 2.1.b i) – Skaggerak ii) – IIa, IVa,b,c EÜ veed iii) – VIId | 2.1.c VIIa | 2.1.d VIa |

i) | ii) | iii) |

a.i | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥16 ja <32 mm | 228 | 228(2) | 228 | 228 |

a.ii | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥70 ja <90 mm | ei kohaldata | ei kohaldata | 184 | 199 | 153 | 170 |

a.iii | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥90 ja <100 mm | 71 | 86 | 188 | 227 | 227 |

a.iv | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja <120 mm | 103 | 86 | 79 | 63 |

a.v | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm | 103 | 86 | 114 | 64 |

a.iii | 8.2(a) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 90 ja < 100 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga (1. liide) | 126 | 126 | 227 | 227 | 227 |

a.iv | 8.2(a) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja <120 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga (1. liide) | 137 | 137 | 103 | 114 | 91 |

a.v | 8.2(a) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga (1. liide) | 137 | 137 | 103 | 114 | 91 |

a.v. | 8.2(j) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm, 140 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga (1. liide) | 149 | 149 | 115 | 126 | 103 |

a.ii | 8.2(b) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 70 ja < 90 mm ning mis vastavad III lisa 2. liite nõuetele | piiranguta | piiranguta | piiranguta | piiranguta |

a.ii | 8.2(c) | tursa püügiosa on alla 5% | ei kohaldata | ei kohaldata | 215 | 227 | 204 | 227 |

a.iii | 8.2(l) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥90 ja <100 mm ning mis vastavad 3. liite nõuetele | 132 | 132 | 238 | 238 | 238 |

a.iv | 8.2(c) | tursa püügiosa on alla 5% | 148 | 148 | 148 | 148 |

a.v | 8.2(c) | tursa püügiosa on alla 5% | 160 | 160 | 160 | 160 |

a.iv | 8.2(k) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 mm ja < 120 mm, tursa püügiosa on alla 5% ja merilesta püügiosa üle 60% | ei kohaldata | ei kohaldata | 166 | ei kohaldata |

a.v | 8.2(k) | tursa püügiosa on alla 5% ja merilesta püügiosa üle 60% | ei kohaldata | ei kohaldata | 178 | ei kohaldata |

a.v | 8.2(h) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm; laev tegutseb kalalaevatunnistuste automaatse peatamise süsteemi alusel | 115 | 115 | 126 | 103 |

a.ii | 8.2(d) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 70 ja < 90 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5% | 280 | 280 | 280 | 252 |

a.iii | 8.2(d) | tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5% | piianguta | piiranguta | 280 | 280 | 280 |

a.iv | 8.2(d) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5% | piiranguta | piiranguta | 276 | 276 |

a.v | 8.2(d) | tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5% | piiranguta | piiranguta | piiranguta | 279 |

a.v | 8.2(h) 8.2(j) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on >120 mm, 140 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga (2. liide), ning laev tegutseb püügilitsentside automaatse peatamise süsteemi alusel | ei kohaldata | ei kohaldata | 127 | 138 | 115 |

b.i | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on järgmine: ≥80 ja < 90 mm | ei kohaldata | 119 (2) | piiranguta | 119 | p.m.(2) |

b.ii | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on järgmine: ≥90 ja < 100 mm | ei kohaldata | 129(2) | piiranguta | 129 | 129(2) |

b.iii | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on järgmine: ≥100 ja < 120 mm | ei kohaldata | 129 | piiranguta | 129 | 129 |

b.iv | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm | ei kohaldata | 129 | piiranguta | 129 | 129 |

b.iii | 8.2(c) | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja < 120 mm, tursa püügiosa on alla 5 % | ei kohaldata | 140 | piiranguta | 140 | 140 |

b.iii | 8.2(i) | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja <120mm laevade puhul, mis kasutasid piimtraale 2004., 2005. või 2006. aastal | ei kohaldata | 140 | piiranguta | 140 | 140 |

b.iv | 8.2(c) | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm, tursa püügiosa on alla 5% | ei kohaldata | 140 | piiranguta | 140 | 140 |

b.iv | 8.2(i) | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm laevade puhul, mis kasutasid piimtraale 2004., 2005. või 2006. aastal | ei kohaldata | 140 | piiranguta | 140 | 140 |

b.iv | 8.2(e) | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm, tursa püügiosa on alla 5% ja merilesta püügiosa üle 60% | ei kohaldata | 140 | piiranguta | 140 | 140 |

c.i | Nakke- ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on < 110 mm | 126 | 126 | 126 | 126 |

c.ii | Nakke- ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 110 ja < 150 mm | 140 | 126 | 140 | 140 |

c.iii | Nakke- ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 150 ja < 220 mm | 149 | 117 | 105 | 140 |

c.iv | Nakke- ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 220 mm | 140 | 140 | 140 | 140 |

d | Abarad | 140 | 140 | 140 | 140 |

c.iii | 8.2(f) | Nakke- ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on≥220 mm, tursa püügiosa on alla 5% ning kammelja ja merivarblase püügiosa üle 5% | 162 | 140 | 162 | 140 | 140 | 140 |

d | 8.2(g) | Abarad, mille võrgusilma suurus on < 110 mm; laev ei ole sadamast ära üle 24 h | 140 | 140 | 185 | 140 | 140 |

e | Õngejadad | 173 | 173 | 173 | 173 |

1 Kasutatakse ainult punktides 4.1 ja 8.2 sätestatud nimetusi. 2 Piirangute puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 850/98 V jaotist. |

MÄÄRATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

14. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

14.1. Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda punktis 2.1 nimetatud geograafilises piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on õigus, üle teisele sama liikmesriigi lipu all sõitvale laevale tingimusel, et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-püügipäevad) on võrdne doonorlaeva poolt ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ühenduse kalalaevastiku registris.

14.2. Püügipiirkonnas viibimise päevade koguarv, mis kantakse üle punkti 14.1 kohaselt, korrutatuna doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt ühenduse püügipäevikule asjaomases piirkonnas aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 püügil oldud keskmisest päevade arvust aastas (välja arvatud teistelt laevadelt ülekantud päevad), mida on korrutatud laeva mootorivõimsusega kilovattides. Kui doonorlaev kasutab Šotimaast lääne pool asuva piirkonna määratlust vastavalt punktile 2.2, on tema püügipäevade arvestuse aluseks kõnealuse piirkonna määratlus.

Käesoleva punkti kohaselt peab vastuvõttev laev kasutama talle eraldatud päevi enne talle ülekantud päevi. Vastuvõtva laeva poolt kasutatud ülekantud päevad arvestatakse maha doonorlaeva püügipäevade arvust.

14.3. Punktis 14.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, kes ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad samasse punktis 4.2 määratletud ülekanderühma kuuluvaid püügivahendeid. Liikmesriik võib lubada päevi üle kanda, kui kalalaevatunnistusega doonorlaev on tegevuse peatanud.

14.4. Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, kes kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma punktis 8.2 esitatud eritingimusteta.

Erandina käesolevast punktist võivad kalalaevad, kes kasutavad punktis 8.2.h kohase eritingimuse alusel eraldatud püügipäevi, kanda päevi üle, kui see eritingimus ei ole seotud mingi muu punkti 8.2 esitatud tingimusega.

14.5. Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral teavet toimunud ülekandmiste kohta. Selle teabe esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta üksikasjaliku tabelivormi.

15. PÜÜGIPÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada püügipiirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja sama püügipiirkonna piires punktides 5.2, 5.4, 7 ja 14 sätestatud tingimustel. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

PÜÜGIVAHENDITE KASUTAMINE

16. PÜÜGIVAHENDITEST TEATAMINE

Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb eeloleva püügiperioodi kestel kasutada. Enne nimetatud teate esitamist ei tohi laev kalastada punktis 2.1 määratletud geograafilistes piirkondades ühegi punktis 4.1 nimetatud püügivahendiga.

17. MITUT LIIKI PÜÜGIVAHENDITE KASUTAMINE

17.1. Ühe püügiperioodi kestel võib laev kasutada püügivahendeid, mis kuuluvad mitmesse punktis 4.1 määratletud rühma.

17.2. Kui kapten või tema esindaja teatab rohkema kui ühe püügivahendi kasutamisest, võib laev igal ajal kasutada mõnda teatatud püügivahenditest, arvestades, et mis tahes püügivahendiga aasta algusest püügil kasutatud päevade koguarv on järgmine:

a) mitte suurem kui kasutada olevate päevade koguarv aasta jooksul, mis on tabelis 1 esitatud iga püügiliigi kasutamiseks lubatud päevade arvu aritmeetiline keskmine, mis on ümardatud lähima täispäevani, ja

b) mitte suurem kui päevade arv, mis eraldatakse tabeli 1 kohaselt, kui kasutatakse ainult seda püügivahendit.

17.3. Kui ühel teatatavatest püügivahenditest ei ole päevade arvu piirangut, siis selle püügivahendi kasutamispäevade arv aastas jääb piiramatuks.

17.4. Kui liikmesriik jagab päevad punkti 9 kohaselt püügiperioodideks, siis kehtivad iga püügiperioodi kohta vajalike muudatustega punkti 17 alapunktid 2, 3 ja 4.

17.5. Võimalus kasutada mitut püügivahendit antakse ainult juhul, kui täidetakse järgmisi täiendavaid järelevalvenõudeid:

a) ühe püügiretke ajal võib laev pardal hoida või kasutada ainult ühte punktis 4.1 nimetatud püügivahendite rühma, välja arvatud punktis 19.2 sätestatud juhul;

b) enne püügiretke edastab laeva kapten või tema esindaja pädevatele asutustele eelteate pardal hoitavate või kasutatavate püügivahendite liigi kohta, välja arvatud juhul, kui püügivahendite liik on sama, millest teatati eelmise püügiretke puhul.

17.6. Pädevad asutused kohustuvad teostama kontrolli ja järelevalvet merel ja sadamas, et kontrollida eespool nimetatud kahe nõude täitmist. Iga laev, mille suhtes tehakse kindlaks, et see ei täida kõnealuseid nõudeid, kaotab kohe rohkem kui üht liiki püügivahendite kasutamise õiguse.

18. KINDLAKSMÄÄRATUD JA KINDLAKSMÄÄRAMATA PÜÜGIVAHENDITE KOOS KASUTAMINE

Laeva, kes soovib kasutada üht või mitut punktis 4.1 nimetatud püügivahendit (kindlaksmääratud püügivahendid) koos mis tahes muu punktis 4.1 nimetamata püügivahendiga (kindlaksmääramata püügivahendid), ei tohi kindlaksmääramata püügivahendite kasutamisel takistada. Need laevad peavad kindlaksmääratud püügivahendite kasutamise korral esitama eelteate. Kui sellist teadet esitatud ei ole, ei tohi laeva pardal punktis 4.1 nimetatud rühma püügivahendeid olla. Nendel laevadel peab olema luba alternatiivseks kalapüügiks kindlaksmääramata püügivahenditega ja neil peab olema selleks vastav varustus.

19. MITME KINDLAKSMÄÄRATUD PÜÜGIVAHENDI PARDAL HOIDMISE KEELD

19.1 Punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas viibiv laev, mille pardal on ühte punktis 4.1 nimetatud rühma kuuluv püügivahend, ei tohi samal ajal pardal hoida ühtegi teise punktis 4.1 nimetatud rühma kuuluvat püügivahendit.

19.2 Erandina punktist 19.1 võib punktis 2.1 määratletud geograafilises piirkonnas viibiva laeva pardal olla erinevatesse rühmadesse kuuluvaid püügivahendeid. Sellisel juhul ei tohi maksimaalne arv päevi, mis võib laevale eraldada punktis 2 kirjeldatud geograafilistes piirkondades viibimiseks, ületada kõige väiksemat päevade arvu, mida kohaldatakse punktis 4.1 nimetatud rühma kuuluvate püügivahendite puhul vastavalt tabelile I (MUU TEGEVUS JA TRANSIIT).

20. MUU TEGEVUS KUI KALASTAMINE

Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma et seda aega arvestataks maha laevale punkti 8 alusel eraldatud päevadest, tingimusel, et laev teavitab lipuliikmesriiki ette oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub kalalaevatunnistusest kõnealuseks ajaks. Kõnealuste laevade pardal ei ole sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

21. TRANSIIT

Laeval, lubatakse piirkonnast läbi sõita, kui tal ei ole piirkonnas tegutsemiseks püügiluba või ta on oma kavatsusest ametiasutustele ette teatanud. Piirkonnas viibides peavad kõik kõnealuse laeva pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikega 1 ettenähtud tingimuste kohaselt.

SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

22. PÜÜGIKOORMUSE TEATED

Erandina nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 423/2004 (millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks) artiklist 9 ei kehti nõukogu määruse (EÜ) nr 2847/93 artiklis 19c sätestatud teatamisnõue määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklite 5 ja 6 kohaselt laevaseiresüsteemidega varustatud laevade suhtes.

LAEVASEIRESÜSTEEMIDEGA SEOTUD KOHUSTUSED

23. ANDMETE SALVESTAMINE

Liikmesriigid tagavad järgmiste komisjoni määruse (EÜ) nr 2244/2003 artikli 8, artikli 10 lõike 1 ja artikli 11 lõike 1 kohaste andmete salvestamise elektroonilisel kujul:

a) sadamasse sisenemine ja sealt lahkumine;

b) iga sisenemine merepiirkonda, kus kohaldatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu käsitlevaid erieeskirju, ja lahkumine sellisest merepiirkonnast.

24. RISTKONTROLL

Liikmesriigid kontrollivad püügipäevikute ja asjakohase püügipäevikusse kantud teabe esitamist, kasutades laevaseiresüsteemi andmeid. Niisugune ristkontroll salvestatakse ning tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

ARUANDEKOHUSTUSED

25. ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad sadamast äraoldud ja käesolevas lisas sätestatud piirkondades viibitud püügipäevade arvestamiseks kasutatavate andmete alusel aasta iga kvartali jaoks andmed veetavate püüniste, passiivpüüniste ja põhjaõngejadadega seotud kogu püügikoormuse kohta punktis 2.1 määratletud piirkondades ning eri püügivahendeid kasutavate laevade püügikoormuste kohta käesolevas lisas nimetatud piirkondades.

26. ANDMETE EDASTAMINE

26.1. Komisjoni taotluse korral esitavad liikmesriigid punktis 25 nimetatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud tabelites II ja III, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

26.2. Punktis 25 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.

Tabel II Aruandevorm

Riik | CFR | Pardatähis | Püügiperioodi kestus | Püügipiirkond | Teatatud püügivahend(id) | Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus | Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv | Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv | Ülekantud päevad |

1) riik | 3 | ei kohaldata | Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood), kus laev on vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2371/2002 kalalaevana registreeritud. Doonorlaeva puhul on see alati ettekandev riik. |

2) CFR | 12 | ei kohaldata | Ühenduse laevastikuregistri number Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber. Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber. Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada. |

3) pardatähis | 14 | V | Vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1381/87. |

4) püügiperioodi kestus | 2 | V | Püügiperioodi pikkus kuudes. |

5) püügipiirkond | 1 | V | Märkida, kas laev on kalastanud IIA lisa punkti 2.1 alapunktides a, b, c või d määratletud piirkonnas. |

6) teatatud püügivahend(id) | 5 | V | Püügivahendite rühma tähis IIA lisa punkti 4.1 kohaselt (näiteks a.i, a.ii. a.iii, a.iv, a.v, b.i, b.ii, b.iii, b.iv, c.i, c.ii, c.iii, d või e). |

7) teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus | 2 | V | Märkida, milliseid IIA lisa punkti 8,2 alapunktides a-l osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse). |

8) teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv | 3 | V | Päevade arv, mille jooksul laeval on IIA lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus. |

9) teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv | 3 | V | Päevade arv, mis kalalaev on tegelikult kasutanud püügipiirkonnas ja teatatud püügivahendeid kasutades IIA lisa kohaselt teatatud püügiperioodi jooksul. |

10) ülekantud päevad | 4 | V | Äraantud päevade arv on „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade arv on „+ ülekantud päevade arv“. |

(*) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaks määratud pikkusega vormis.

IIA lisa 1. liide

Käesoleva lisa punktis 12.1 nimetatud püügilubade koopiat tuleb hoida laeva pardal.

1. Püügiloaga laev hoiab pardal ja kasutab veetavat püünist, millel on käesoleva liite punktis 3 kirjeldatud selektiivaken. Püügivahendi peavad enne kalapüügi algust heaks kiitma riiklikud inspektorid.

2. Selektiivaken

3. Selektiivaken paikneb püünise kokkutõmbamata osas, mille ümbermõõt on vähemalt 80 avatud võrgusilma. Selektiivaken paikneb ülemises paneelis. Selektiivakna külje viimase silmarea ja küljeõmbluse vahel ei ole üle kahe avatud rombikujulise võrgusilma. Aken lõpeb kuni kuue meetri kaugusel gaitanist. Kui noodapära võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ühendatakse kaks rombikujulist võrgusilma ühe ruudukujulise võrgusilma kohta, kui noodapära võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm ja väiksem kui 120mm, ühendatakse viis rombikujulist võrgusilma kahe ruudukujulise võrgusilma kohta ning kui noodapära võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm ja väiksem kui 100mm, ühendatakse kolm rombikujulist võrgusilma ühe ruudukujulise võrgusilma kohta.

4. Selektiivakna pikkus on vähemalt kolm meetrit. Silmaava suurus on vähemalt 120 mm. Silmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad sõlmevahedega. Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikkusega.

5. Ruudukujuliste silmadega paneeli võrgumaterjal on ühekordsest sõlmedeta niidist. Selektiivaken paigaldatakse nii, et võrgusilmad on püügi ajal alati täiesti avatud. Selektiivaken ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste tarinditega.

IIA lisa 2. liide

Käesoleva lisa punktis 12.1 nimetatud püügilubade koopiat tuleb hoida laeva pardal.

1. Püügiloaga laev hoiab pardal ja kasutab veetavat püünist, millel on käesoleva liite punktis 3 kirjeldatud selektiivaken. Püügivahendi peavad enne kalapüügi algust heaks kiitma riiklikud inspektorid.

2. Selektiivaken

2.1. Selektiivaken paikneb püünise kokkutõmbamata osas, mille ümbermõõt on vähemalt 80 avatud võrgusilma. Selektiivaken paikneb ülemises paneelis. Selektiivakna külje viimase silmarea ja küljeõmbluse vahel ei ole üle kahe avatud rombikujulise võrgusilma. Aken lõpeb kuni kuue meetri kaugusel gaitanist. Ühendatakse viis rombikujulist võrgusilma kahe ruudukujulise võrgusilma kohta.

2.2. Selektiivakna pikkus on vähemalt kolm meetrit. Silmaava suurus on vähemalt 140 mm. Silmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad sõlmevahedega. Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikkusega.

3. Ruudukujuliste silmadega paneeli võrgumaterjal on ühekordsest sõlmedeta niidist. Selektiivaken paigaldatakse nii, et võrgusilmad on püügi ajal alati täiesti avatud. Selektiivaken ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste tarinditega.

IIA lisa 3. liide

1. Käesoleva lisa punktis 12.1 nimetatud püügilubade koopiat tuleb hoida laeva pardal.

2. Püügiloaga laev hoiab pardal ja kasutab veetavat püünist, millel on käesoleva liite punktis 2 kirjeldatud selektiivaken, mis paikneb noodapäras, mille võrgusilma suurus on vähemalt 95 mm ja mille ümbermõõt on vähemalt 80 avatud võrgusilma ja maksimaalselt 100 võrgusilma. Püügivahendi peavad enne kalapüügi algust heaks kiitma riiklikud inspektorid.

3. Selektiivaken

3.1 Selektiivaken paikneb ülemises paneelis. Selektiivakna külje viimase silmarea ja küljeõmbluse vahel ei ole üle kahe avatud rombikujulise võrgusilma. Aken lõpeb kuni nelja meetri kaugusel gaitanist. Ühendatakse kolm rombikujulist võrgusilma ühe ruudukujulise võrgusilma kohta.

3.2 Selektiivakna pikkus on vähemalt viis meetrit. Silmaava suurus on vähemalt 120 mm. Silmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad sõlmevahedega. Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikkusega.

3.3 Ruudukujuliste silmadega paneeli võrgumaterjal on ühekordsest sõlmedeta niidist. Selektiivaken paigaldatakse nii, et võrgusilmad on püügi ajal alati täiesti avatud. Selektiivaken ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste tarinditega.

IIB LISA KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES UUSMEREMAA MERLUUSI JA NORRA SALEHOMAARI TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA ICES VIIIc JA IXa PÜÜGIPIIRKONNAS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

1. KOHALDAMISALA

Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit, mis hoiavad pardal mõnda punktis 3 kirjeldatud veetavat või passiivpüünist ning viibivad püügipiirkondades VIIIc ja IXa, välja arvatud Cádizi lahes. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab aasta 2008 ajavahemikku 1. veebruar 2008 – 31. jaanuar 2009.

2. PÜÜGIPIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE MÄÄRATLUS

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib punktis 1 määratletud geograafilises piirkonnas ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.

3. PÜÜGIVAHENDID

Käesolevas lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalapüügivahendite liigitust.

a) traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm;

b) nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm;

c) abarad;

d) põhjaõngejadad.

PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUTE RAKENDAMINE

4. PÜÜGIKOORMUSTE PIIRANGUTE POOLT MÕJUTATUD LAEVAD

4.1. Laevadel, mis kasutavad punktis 3 nimetatud püügivahendeid ja mis kalastavad punktis 1 nimetatud piirkondades, peab olema püügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1627/94 artikliga 7.

4.2. Liikmesriik ei anna oma laevadele luba kalastada piirkonnas ühegi punktis 3 määratletud püügivahendite rühma kuuluva püügivahendiga, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002, 2003, 2004, 2005, 2006 või 2007 kõnealuses piirkonnas kalastanud (välja arvatud kalastamine seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas jääb ära samaväärse, kilovattides mõõdetud masinavõimsusega püük.

4.3. Siiski võib laeval, kes on tõendatult kalastanud punktis 3 nimetatud rühma püügivahenditega, olla luba kasutada teisi püügivahendeid tingimusel, et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui esimesena nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.4. Liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval, kellel ei ole punktis 1 määratletud piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kõnealuses piirkonnas punktis 3 määratletud rühma püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 13.

5. PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 3 nimetatud rühma püügivahenditest, ei viibi püügipiirkonnas rohkem kui punktis 7 sätestatud arvu päevi.

6. ERANDID

Liikmesriik ei arvesta tema laevale käesoleva lisa alusel eraldatud päevadest maha ühtki päeva, mil laev viibis piirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest aitas teist, hädaabi vajavat laeva, ega ühtki päeva, mil laev viibis piirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest transportis vigastatud inimest meditsiinilist hädaabi saama. Liikmesriik esitab komisjonile ühe kuu jooksul selgituse kõigi sel põhjusel tehtud otsuste kohta, lisades pädeva asutuse tõendi hädaolukorra kohta.

KALALAEVADELE MÄÄRATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

7. PÜÜGIPÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

7.1 2008. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida püügipiirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 3 nimetatud rühma püügivahenditest, on esitatud tabelis I.

7.2. Maksimaalse merepäevade arvu, mille jooksul võib lipuliikmesriik kalalaeval lubada viibida püügipiirkonnas, määramisel kohaldatakse 2008. aasta püügiperioodil tabeli I kohaselt järgmisi eritingimusi:

a) laeva poolt või sarnaseid püügivahendeid kasutava laeva või kasutavate laevade poolt, mis vastavad vajalike muudatustega eritingimusele, et need on asendatud kooskõlas ühenduse õigusaktidega, aastatel 2001, 2002 ja 2003 lossitud merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni vastavalt ühenduse püügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele; ja

b) laeva poolt või sarnaseid püügivahendeid kasutava laeva või kasutavate laevade poolt, mis vastavad vajalike muudatustega eritingimusele, et need on asendatud kooskõlas ühenduse õigusaktidega, aastatel 2001, 2002 ja 2003 lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni vastavalt ühenduse püügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele.

7.3. 2008. aasta püügiperioodil võivad liikmesriigid määratud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, kes kasutab kõnealuseid püügivahendeid ja kelle suhtes kohaldatakse tabelis I sätestatud eritingimusi, viibida püügipiirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele püügivahendite rühmale ja eritingimusele vastavat kilovatt-püügipäevade üldkogust.

Teatavale püügivahendite rühmale ja eritingimusele vastav kilovatt-püügipäevade üldkogus on kõigile kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, kellel on õigus kasutada kõnealuseid püügivahendeid ja kelle suhtes kohaldatakse vastavat eritingimust, määratud individuaalsete püügikoormuste summa. Individuaalne püügikoormus arvutatakse kilovatt-püügipäevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt tabelile I, kui ei kohaldataks käesolevat punkti.

7.4. Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.3 sätestatud võimalust, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga tabelis I sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

- püügiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ühenduse laevastikuregistri numbrile ja mootorivõimsusele;

- kõnealuste laevade 2001., 2002. ja 2003. aasta püügiaruanded, mis kajastavad punkti 7.2 alapunktides a või b esitatud eritingimuses määratletud püükide koostist, kui kõnealuste laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

- merepäevade arv, mille jooksul igal laeval oleks algselt olnud võimalik kalastada vastavalt tabelile I ning merepäevade arv, mida iga laev saaks kasutada punkti 7.3 kohaldamisel.

Kõnealuse kirjelduse alusel võib komisjon liikmesriigil lubada kasutada punktis 7.3 sätestatud võimalust määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

8. PÜÜGIPERIOODID

8.1. Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud tabelis I, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

8.2. Päevade arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

8.3. Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma et seda aega arvestataks maha laevale punkti 7 alusel eraldatud päevadest, tingimusel, et laev teavitab lipuliikmesriiki ette oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub kalalaevatunnistusest kõnealuseks ajaks. Kõnealuste laevade pardal ei ole sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

9. LISAPÄEVADE MÄÄRAMINE KALAPÜÜGI ALALISE LÕPETAMISE ALUSEL

9.1. Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada geograafilises piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni punktis 3 nimetatud püügivahenditest, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud kalapüügitegevuse lõpetamisel alates 1. jaanuarist 2004 kas määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 7 kohaselt või liikmesriikide poolt nõuetekohaselt põhjendatud teistel asjaoludel. Arvesse võib võtta ka kõik laevad, mille kohta saab tõendada, et need on piirkonnast lõplikult mujale viidud. Määratakse kõnealuseid püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-püügipäevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormuse suhe.

Täiendavate merepäevade arv arvutatakse seejärel nii, et leitud suhe korrutatakse päevade arvuga, mis oleks eraldatud tabeli I kohaselt. Arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

Käesolevat punkti ei kohaldata, kui laev on punkti 4.1 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

9.2. Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 9.1 kirjeldatud lisapäevi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga tabelis I sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

- püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ühenduse laevastikuregistri numbrile ja mootorivõimsusele;

- kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades asjaomaste püügivahendite rühmade ja vajadusel eritingimuse kohta.

9.3. Nimetatud taotluse alusel võib komisjon muuta punkti 7.1 kohast liikmesriigile määratud päevade arvu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

9.4 2008. aasta püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotada täiendavad merepäevad ümber kõikidele laevadele, kellel on õigus kasutada asjaomaseid püügivahendeid ja kelle suhtes kohaldatakse vastavat eritingimust, või osale neist, kohaldades vajalike muudatustega punktide 7.3 ja 7.4 sätteid.

9.5. Püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt varem määratud lisapäevad kehtivad 2008. aastal.

10. LISAPÄEVADE MÄÄRAMINE VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

10.1. Komisjon võib teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud vaatlemiskava alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruar 2008 – 31. jaanuar 2009 kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas, kui tema pardal on punktis 3 nimetatud rühma püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava püügi hulgale ja püükide koostisele ning on põhjalikum kui on määratletud andmete kogumise miinimumnõuetes minimaalsete ja laiendatud uurimiskavade taseme jaoks määruses (EÜ) nr 1543/2000, määruses (EÜ) nr 1639/2001 ja määruses (EÜ) nr 1581/2004.

Vaatlejad on laeva omanikust sõltumatud ega kuulu kalalaeva meeskonda.

10.2. Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 10.1 kirjeldatud lisapäevi, esitab komisjonile oma tõhustatud vaatlemiskava kirjelduse.

10.3. Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega (STECF) võib komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras muuta punkti 7.1 kohast asjaomasele liikmesriigile määratud päevade arvu ning laevade osas tõhustatud vaatluskavaga hõlmatud piirkonda ja püügivahendeid.

10.4. Kui liikmesriigi esitatud vaatluskava on komisjon varem heaks kiitnud ning liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab liikmesriik komisjoni tõhustatud vaatlemiskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

Eritingimused päevade eraldamisel

11.1. Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses punkti 7.2 alapunktides a ja b nimetatud eritingimuste täitmisega, ei tohi laev 2008. aastal lossida üle 5 tonni merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

11.2. Laev ei tohi merel viibides laadida kala ümber teisele laevale.

11.3. Kui laev ei täida kas või üht neist nimetatud nõuetest, kaotab ta kohe eritingimustel määratud lisapäevade kasutamise õiguse.

Tabel 1 Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite kaupa

PÜÜGIVAHEND PUNKT 3 | ERITINGIMUSED Punkt 7 | Nimetus KASUTATAKSE AINULT PUNKTIS 3 ESITATUD PÜÜGIVAHENDITE RÜHMADE MÄÄRATLUSI JA PUNKTIS 7 ESITATUD ERITINGIMUSTE MÄÄRATLUSI | PÜÜGIPÄEVADE MAKSIMAALNE ARV |

3.A | PÕHJATRAALID, MILLE VÕRGUSILMA SUURUS ON VÄHEMALT 32 MM | 194 |

3.B | NAKKEVÕRGUD, MILLE VÕRGUSILMA SUURUS ON VÄHEMALT 60MM | 194 |

3.C | ABARAD | 194 |

3.D | PÕHJAÕNGEJADAD | 194 |

3.A | 7.2.A JA 7.2.B | PÕHJATRAALID, MILLE VÕRGUSILMA SUURUS ON VÄHEMALT 32 MM | PIIRANGUTA |

3.B | 7.2.A | NAKKEVÕRGUD, MILLE VÕRGUSILMA SUURUS ON VÄHEMALT 60MM | PIIRANGUTA |

3.C | 7.2.A | ABARAD | PIIRANGUTA |

3.D | 7.2.A | PÕHJAÕNGEJADAD | PIIRANGUTA |

MÄÄRATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

11. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

12.1. Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda püügipiirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-püügipäevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ühenduse kalalaevastiku registris.

12.2. Püügipiirkonnas viibimise päevade punkti 12.1 kohaselt ülekantud koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt ühenduse püügipäevikule aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3. Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad sama rühma püügivahendeid.

12.4. Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, kes kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma punktis 7.2 esitatud eritingimusteta.

12.5. Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral teavet toimunud ülekandmiste kohta. Käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta tabelivormid.

Liikmesriigid võivad lubada püügipiirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja püügipiirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.1, 4.4, 6 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

PÜÜGIVAHENDITE KASUTAMINE

12. PÜÜGIVAHENDITEST TEATAMINE

14.1. Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb eeloleva püügiperioodi kestel kasutada. Enne nimetatud teate esitamist ei tohi laev kalastada punktis 1 määratletud piirkonnas ühegi punktis 3 nimetatud rühma püügivahendiga.

14.2. Punkti 14.1 ei kohaldata kalalaevade suhtes, kellel liikmesriik on lubanud kasutada ainult ühte punktis 3 määratletud püügivahendite rühma.

13. KINDLAKSMÄÄRATUD JA KINDLAKSMÄÄRAMATA PÜÜGIVAHENDITE KOOS KASUTAMINE

Laeva, kes soovib kasutada üht või mitut punktis 3 nimetatud rühma püügivahendit (kindlaksmääratud püügivahendid) koos mis tahes muu, punktis 3 nimetamata rühma püügivahendiga (kindlaksmääramata püügivahendid), ei takistata kindlaksmääramata püügivahendite kasutamisel. Need laevad peavad kindlaksmääratud püügivahendite kasutamise korral esitama eelteate. Kui sellist teadet esitatud ei ole, ei tohi laeva pardal punktis 3 nimetatud rühma püügivahendeid olla. Nendel laevadel peab olema luba alternatiivseks kalapüügiks kindlaksmääramata püügivahenditega ja neil peab olema selleks vastav varustus.

TRANSIIT

14. TRANSIIT

Laeval, lubatakse piirkonnast läbi sõita, kui tal ei ole piirkonnas tegutsemiseks püügiluba või ta on oma kavatsusest ametiasutustele ette teatanud. Piirkonnas viibides peavad kõik kõnealuse laeva pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikega 1 ettenähtud tingimuste kohaselt.

SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

15. PÜÜGIKOORMUSE TEATED

Laevade suhtes, mille pardal on käesoleva lisa punktis 3 määratletud rühmadesse kuuluvaid püügivahendeid ja mis tegutsevad käesoleva lisa punktis 1 määratletud piirkonnas, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2847/93 artiklis 19c sätestatud teatamisnõuded ei kehti laevade suhtes, mis on varustatud määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklite 5 ja 6 kohaste laevaseiresüsteemidega.

16. ANDMETE SALVESTAMINE

Liikmesriigid tagavad järgmiste määruse (EÜ) nr 2244/2003 artikli 8, artikli 10 lõike 1 ja artikli 11 lõike 1 kohaselt saadud andmete salvestamise elektroonilisel kujul:

a) sadamasse sisenemine ja sealt lahkumine;

b) iga sisenemine merepiirkonda, kus kohaldatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu käsitlevaid erieeskirju, ja lahkumine sellisest merepiirkonnast.

17. RISTKONTROLL

Liikmesriigid kontrollivad püügipäevikute ja asjakohase püügipäevikusse kantud teabe esitamist, kasutades laevaseiresüsteemi andmeid. Niisugune ristkontroll salvestatakse ning tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

ARUANDEKOHUSTUSED

18. ANDMETE KOGUMINE

Käesolevas lisas sätestatud piirkonnas viibitud püügipäevade arvestamiseks kasutatavate andmete alusel koguvad liikmesriigid aasta iga kvartali jaoks andmeid veetavate püüniste ja passiivpüünistega seotud kogu püügikoormuse kohta piirkonnas ning eri püügivahendeid kasutavate laevade püügikoormuste kohta käesolevas lisas käsitletud piirkonnas.

19. ANDMETE EDASTAMINE

21.1. Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 20 nimetatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud tabelites II ja III, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

21.2. Punktis 20 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.

Tabel II Aruandevorm

Riik | CFR | Pardatähis | Püügiperioodi kestus | Püügipiirkond | Teatatud püügivahend(id) | Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus | Lubatud kasutuspäevade arv teatatud püügivahendi(te) kasutamiseks | Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv | Ülekantud päevad |

1) riik | 3 | ei kohaldata | Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood), kus laev on vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2371/2002 kalalaevana registreeritud. Doonorlaeva puhul on see alati aruandev riik. |

2) CFR | 12 | ei kohaldata | Ühenduse laevastikuregistri number. Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber. Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada. |

3) pardatähis | 14 | V | Vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1381/87. |

4) püügiperioodi kestus | 2 | V | Püügiperioodi pikkus kuudes. |

5) püügipiirkond | 1 | V | IIB lisa puhul mitteasjakohane teave. |

6) teatatud püügivahend(id) | 5 | V | Püügivahendite rühma tähis IIB lisa punkti 3 kohaselt (näiteks a, b, c või d). |

7) teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus | 2 | V | Märkida, milliseid IIB lisa punkti 7.2 alapunktides a–b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse). |

8) teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv | 3 | V | Päevade arv, mille jooksul on laeval IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus. |

9) teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv | 3 | V | Päevade arv, mil kalalaev on tegelikult olnud püügipiirkonnas, kasutades teatatud püügivahendeid, IIB lisa kohaselt teatatud püügiperioodi jooksul. |

10) ülekantud päevad | 4 | V | Ülekantud päevade korral näidata „- ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”. |

(*) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaks määratud pikkusega vormis.

IIC LISA KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE TAASTAMISEGA LA MANCHE'i LÄÄNEOSAS, ICES VIIe PÜÜGIPIIRKONNAS

ÜLDSÄTTED

1. KOHALDAMISALA

1.1 Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit, mis hoiavad pardal mõnda punktis 3 kirjeldatud püügivahendit ning viibivad püügipiirkonnas VIIe. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab aasta 2008 ajavahemikku 1. veebruar 2008 – 31. jaanuar 2009.

1.2 Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevale, kes püüab passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja kes on EÜ püügipäeviku kohaselt püüdnud 2004. aastal eluskaalus vähem kui 300 kg merikeelt, järgmistel tingimustel:

a) selline laev püüab 2008. aasta püügiperioodill eluskaalus vähem kui 300 kg merikeelt, ja

b) selline laev ei laadi merel viibides kala ümber teisele laevale, ja

c) iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2008 ja 31. jaanuariks 2009 aruande selliste laevade merikeele püügi kohta 2004. aastal ja 2008. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa sätete kohaldamisest.

2. PÜÜGIPIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE MÄÄRATLUS

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib piirkonnas VIIe ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.

3. PÜÜGIVAHENDID

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalapüügivahendite liigitust.

a) piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm;

b) passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on alla 220 mm.

PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUTE RAKENDAMINE

4. PÜÜGIKOORMUSTE PIIRANGUTE POOLT MÕJUTATUD LAEVAD

4.1. Laevadel, mis kasutavad punktis 3 nimetatud püügivahendeid ja mis kalastavad punktis 1 nimetatud piirkonnas, peab olema püügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1627/94 artikliga 7.

4.2. Liikmesriik ei anna oma laevadele luba kalastada piirkonnas ühegi punktis 3 määratletud rühmadesse kuuluva püügivahendiga, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002, 2003, 2004, 2005, 2006 või 2007 kõnealuses piirkonnas kalastanud (välja arvatud kalastamine seoses päevade ülekandmisega kalalaevade vahel), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas jääb ära samaväärse, kilovattides mõõdetud masinavõimsusega püük.

4.3. Siiski võib laeval, kes on tõendatult kalastanud punktis 3 nimetatud rühma püügivahenditega, olla luba kasutada teisi püügivahendeid tingimusel, et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui esimesena nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.4. Liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval, kellel ei ole punktis 1 määratletud piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kõnealuses piirkonnas punktis 3 määratletud rühma püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 13.

5. PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 3 nimetatud rühma püügivahenditest, ei viibi püügipiirkonnas rohkem kui punktis 7 sätestatud arvu päevi.

6. ERANDID

Liikmesriik ei arvesta tema laevale käesoleva lisa alusel eraldatud päevadest maha ühtki päeva, mil laev viibis piirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest aitas teist, hädaabi vajavat laeva, ega ühtki päeva, mil laev viibis piirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest transportis vigastatud inimest meditsiinilist hädaabi saama. Liikmesriik esitab komisjonile ühe kuu jooksul selgituse kõigi sel põhjusel tehtud otsuste kohta, lisades pädeva asutuse tõendi hädaolukorra kohta.

KALALAEVADELE MÄÄRATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

7. PÜÜGIPÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

7.1. 2008. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida püügipiirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 3 nimetatud püügivahenditest ja neid kasutatakse, on esitatud tabelis I.

7.2 2008. aasta püügiperioodil ei tohi merepäevade arv, mille jooksul laev viibib käesoleva lisaga ja IIA lisaga hõlmatud püügipiirkonnas, ületada käesoleva lisa I tabelis esitatud arvu. Siiski peab päevade arv, mil laev viibib IIA lisaga hõlmatud piirkondades, vastama maksimaalsele päevade arvule, mis on määratud kindlaks kooskõlas IIA lisaga.

7.3 2008. aasta püügiperioodil võivad liikmesriigid määratud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada asjaomasel laeval viibida püügipiirkonnas maksimaalse arvu päevi, mis erineb tabelis I püügivahendite rühmade osas kehtestatud päevadest, tingimusel et järgitakse sellisele püügivahendite rühmale vastavat kilovatt-püügipäevade üldkogust.

Teatavale püügivahendite rühmale vastav kilovatt-püügipäevade üldkogus on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, kellel on õigus kasutada kõnealuseid püügivahendeid, määratud individuaalsete püügikoormuste summa. Individuaalne püügikoormus arvutatakse kilovatt-püügipäevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt tabelile I, kui ei kohaldataks käesolevat punkti.

7.4 Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.3 sätestatud võimalust, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

- püügiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ühenduse laevastikuregistri numbrile ja mootorivõimsusele;

- merepäevade arv, mille jooksul igal laeval oleks algselt olnud võimalik kalastada vastavalt tabelile I ning merepäevade arv, mida iga laev saaks kasutada punkti 7.3 kohaldamisel.

Kõnealuse kirjelduse alusel võib komisjon liikmesriigil lubada kasutada punktis 7.3 sätestatud võimalust määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

8. PÜÜGIPERIOODID

8.1. Liikmesriigid võivad jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud tabelis I, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

8.2. Päevade arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määravad kindlaks asjaomased liikmesriigid.

8.3. Laev, mis on ära kasutanud püügipiirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on õigus antud püügiperioodi jooksul, jääb kogu ülejäänud püügiperioodiks sadamasse või piirkonnast väljapoole, välja arvatud juhul, kui kasutatakse püügivahendeid, mille puhul maksimaalne püügipäevade arv ei ole kindlaks määratud.

9. LISAPÄEVADE MÄÄRAMINE KALAPÜÜGI ALALISE LÕPETAMISE ALUSEL

9.1. Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada geograafilises piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni punktis 3 nimetatud püügivahenditest, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud kalapüügitegevuse lõpetamisel alates 1. jaanuarist 2004 kas määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 7 kohaselt või liikmesriikide poolt nõuetekohaselt põhjendatud teistel asjaoludel. Määratakse kõnealuseid püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-püügipäevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormuse suhe.

Täiendavate merepäevade arv arvutatakse seejärel nii, et leitud suhe korrutatakse päevade arvuga, mis oleks eraldatud tabeli I kohaselt. Arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

Käesolevat punkti ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

9.2. Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 9.1 kirjeldatud lisapäevi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

- püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ühenduse laevastikuregistri numbrile ja mootorivõimsusele;

- kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades asjaomaste püügivahendite rühmade kohta.

9.3. Nimetatud taotluse alusel võib komisjon muuta punkti 7.2 kohast liikmesriigile määratud päevade arvu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

9.4 2008. aasta püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotada täiendavad merepäevad ümber kõikidele laevadele, kellel on õigus kasutada asjaomaseid püügivahendeid, või osale neist, kohaldades vajalike muudatustega punktide 7.3 ja 7.4 sätteid.

9.5. Püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt varem määratud lisapäevad kehtivad 2008. aastal.

10. LISAPÄEVADE MÄÄRAMINE VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

10.1. Komisjon võib teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud vaatlemiskava alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruar 2008 – 31. jaanuar 2009 kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas, kui tema pardal on punktis 3 nimetatud rühma püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava püügi hulgale ja püükide koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise miinimumnõuetes minimaalsete ja laiendatud uurimiskavade taseme jaoks määruses (EÜ) nr 1543/2000, määruses (EÜ) nr 1639/2001 ja määruses (EÜ) nr 1581/2004.

Vaatlejad on laeva omanikust sõltumatud ega kuulu kalalaeva meeskonda.

10.2. Punktis 11.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks oma tõhustatud vaatlemiskava kirjelduse.

10.3. Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras muuta punkti 7.1 kohast asjaomasele liikmesriigile määratud päevade arvu ning laevade osas tõhustatud vaatluskavaga hõlmatud piirkonda ja püügivahendeid.

10.4. Kui liikmesriigi esitatud vaatluskava on komisjon varem heaks kiitnud ning liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab liikmesriik komisjoni tõhustatud vaatlemiskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

Tabel ILaeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite kaupa

PÜÜGIVAHEND Punkt 3 | Nimetus KASUTATAKSE AINULT PUNKTIS 3 ESITATUD PÜÜGIVAHENDITE RÜHMADE MÄÄRATLUSI | LA MANCHE'I LÄÄNEOSA |

3.A | PIIMTRAALID, MILLE VÕRGUSILMA SUURUS ON VÄHEMALT 80 MM | 192 |

3.B | PASSIIVPÜÜNISED, MILLE VÕRGUSILMA SUURUS ON ALLA 220 MM | 192 |

MÄÄRATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

11. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

11.1. Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda püügipiirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-püügipäevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ühenduse kalalaevastiku registris.

11.2. Püügipiirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt ühenduse püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3. Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad samasse punktis 3 nimetatud rühma kuuluvaid püügivahendeid.

11.4. Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral aruande toimunud ülekandmiste kohta. Nende aruannete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta üksikasjaliku tabelivormi.

12. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada püügipiirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja püügipiirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.2, 4.4, 6 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad kõigepealt komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid, mille suhtes nad on kokku leppinud.

PÜÜGIVAHENDITE KASUTAMINE

13. PÜÜGIVAHENDITEST TEATAMINE

Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb eeloleva püügiperioodi kestel kasutada. Enne nimetatud teate esitamist ei tohi laev kalastada punktis 1 määratletud piirkonnas ühegi punktis 3 nimetatud rühma püügivahendiga.

14. MUU TEGEVUS KUI KALASTAMINE

Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma et seda aega arvestataks maha laevale punkti 7 alusel eraldatud päevadest, tingimusel et laev teavitab oma lipuliikmesriiki ette oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub kalalaevatunnistusest kõnealuseks ajaks. Kõnealuste laevade pardal ei ole sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

TRANSIIT

15. TRANSIIT

Laeval, lubatakse piirkonnast läbi sõita, kui tal ei ole piirkonnas tegutsemiseks püügiluba või ta on oma kavatsusest ametiasutustele ette teatanud. Piirkonnas viibides peavad kõik kõnealuse laeva pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikega 1 ettenähtud tingimuste kohaselt.

SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

16. PÜÜGIKOORMUSE TEATED

Laevade suhtes, mille pardal on käesoleva lisa punktis 3 määratletud rühmadesse kuuluvaid püügivahendeid ja mis tegutsevad käesoleva lisa punktis 1 määratletud piirkonnas, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2847/93 artiklis 19c sätestatud teatamisnõuded ei kehti laevade suhtes, mis on varustatud määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklite 5 ja 6 kohaste laevaseiresüsteemidega.

17. ANDMETE SALVESTAMINE

Liikmesriigid tagavad järgmiste määruse (EÜ) nr 2244/2003 artikli 8, artikli 10 lõike 1 ja artikli 11 lõike 1 kohaselt saadud andmete salvestamise elektroonilisel kujul:

a) sadamasse sisenemine ja sealt lahkumine;

b) iga sisenemine merepiirkonda, kus kohaldatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu käsitlevaid erieeskirju, ja lahkumine sellisest merepiirkonnast.

18. RISTKONTROLL

Liikmesriigid kontrollivad püügipäevikute ja asjakohase püügipäevikusse kantud teabe esitamist, kasutades laevaseiresüsteemi andmeid. Niisugune ristkontroll salvestatakse ning tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

19. ALTERNATIIVSED KONTROLLIMEETMED

Käesoleva lisa punktis 16 nimetatud aruandekohustuse täitmise tagamiseks võivad liikmesriigid rakendada alternatiivseid kontrollimeetmeid, kui need meetmed on sama tõhusad ja läbipaistvad kui kõnealused aruandekohustused. Niisugustest alternatiivsetest meetmetest teatatakse komisjonile enne nende rakendamist.

20. ÜMBERLAADIMIST JA LOSSIMIST KÄSITLEVAD EELTEATED

Ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja, kes soovib ümber laadida mis tahes pardal hoitavat kogust või lossida kolmanda riigi sadamas või lossimiskohas, edastab lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist või kolmandas riigis toimuvat lossimist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 19b nimetatud andmed.

21. LUBATUD HÄLVE PÜÜGIPÄEVIKUSSE KANTUD KOGUSTE HINDAMISEL

Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad punktis 16 nimetatud kogused kilogrammides erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8 %. Kui ühenduse õigusaktides ei ole ümberarvestuskoefitsiente sätestatud, kohaldatakse laeva lipuliikmesriigi poolt vastu võetud ümberarvestuskoefitsiente.

22. ERALDI LADUSTAMINE

Kui laeva pardal on hoidlasse paigutatud suuremad merikeelekogused kui 50 kg, on keelatud kalalaeva pardal hoida üheski konteineris merikeelt ja muud liiki mereorganisme segamini. Ühenduse laevade kaptenid annavad liikmesriikide inspektoritele abi püügipäevikusse kantud ja pardal hoitavate merikeelekoguste vastavuse kontrollimiseks.

23. KAALUMINE

23.1. Liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et piirkonnas püütud merikeele kogused, mis ületavad 300 kg, kaalutakse enne müüki oksjoniruumi kaaludega.

23.2. Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik piirkonnas püütud merikeele kogused, mis ületavad 300 kg ja mida esmakordselt lossitakse selles liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi transportimist kontrollijate juuresolekul kaaluda.

24. TRANSPORT

Erandina nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 peab mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditava, käesoleva määruse artiklis 8 nimetatud liikidesse kuuluva kalaga, mille kogus on suurem kui 50 kg, kaasas olema koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikega 1 ettenähtud deklaratsioonist, mis käsitleb kõnealuste liikide transporditavaid koguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

25. SEIRE ERIPROGRAMM

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c lõikest 1 võib kõnealuse määruse artiklis 8 nimetatud mis tahes kalavarude seire eriprogramm kesta kauem kui kaks aastat alates selle jõustumiskuupäevast.

ARUANDEKOHUSTUSED

26. ANDMETE KOGUMINE

Käesolevas lisas sätestatud piirkonnas viibitud püügipäevade arvestamiseks kasutatavate andmete alusel koguvad liikmesriigid aasta iga kvartali jaoks andmeid veetavate püüniste ja passiivpüünistega seotud kogu püügikoormuse kohta piirkonnas ning eri püügivahendeid kasutavate laevade püügikoormuste kohta käesolevas lisas käsitletud piirkonnas.

27. ANDMETE EDASTAMINE

27.1. Komisjoni taotluse korral esitavad liikmesriigid punktis 26 nimetatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud tabelites II ja III, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

27.2. Punktis 26 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.

Tabel II Aruandevorm

Riik | CFR | Pardatähis | Püügiperioodi kestus | Püügipiirkond | Teatatud püügivahend(id) | Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus | Lubatud kasutuspäevade arv teatatud püügivahendi(te) kasutamiseks | Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv | Ülekantud päevad |

1) riik | 3 | ei kohaldata | Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood), kus laev on vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2371/2002 kalalaevana registreeritud. Doonorlaeva puhul on see alati aruandev riik. |

2) CFR | 12 | ei kohaldata | Ühenduse laevastikuregistri number. Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber. Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada. |

3) pardatähis | 14 | V | Vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1381/87. |

4) püügiperioodi kestus | 2 | V | Püügiperioodi pikkus kuudes. |

5) püügipiirkond | 1 | V | IIC lisa puhul mitteasjakohane teave. |

6) teatatud püügivahend(id) | 5 | V | Püügivahendite rühma tähis IIC lisa punkti 3 kohaselt (a või b). |

7) teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus | 2 | V | IIC lisa puhul mitteasjakohane teave. |

8) teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv | 3 | V | Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus. |

9) teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv | 3 | V | Päevade arv, mis kalalaev on tegelikult olnud püügipiirkonnas, kasutades teatatud püügivahendeid, IIC lisa kohaselt teatatud püügiperioodi jooksul. |

10) ülekantud päevad | 4 | V | Ülekantud päevade korral näidata „- ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”. |

(*) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaks määratud pikkusega vormis.

IID LISA KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED JA PÜÜGIKOORMUS TOBIAPÜÜGIL ICES IIIA JA IV PÜÜGIPIIRKONNAS NING PÜÜGIPIIRKONNA IIA EÜ VETES

1. Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse laevade suhtes, kes kalastavad ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas ning püügipiirkonna IIa EÜ vetes põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm. Samu tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiast ICES IV püügipiirkonna EÜ vetes, kui ei ole määratud teisiti, või ühenduse ja Norra vaheliste konsultatsioonide tulemusel, nagu on sätestatud 2006. aasta 1. detsembri Euroopa Ühenduse ja Norra vaheliste lõppotsuste protokolli 3. tabeli joonealuses märkuses 13.

2. Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev:

a) ühe kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, või

b) ühenduse püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäeva ja kellaaja vahel, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa.

3. Iga asjaomane liikmesriik loob hiljemalt 1. märtsiks 2008 andmebaasi, mis sisaldab ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas aastatel 2002, 2003, 2004, 2005, 2006 ja 2007 kalastanud iga selle liikmesriigi lipu all sõitva ja ühenduses registreeritud laeva kohta, kes on kasutanud põhjatraali, noota või samalaadseid veetavaid püüniseid, mille silmasuurus on alla 16 mm, järgmisi andmeid:

a) laeva nimi ja sisenumber;

b) laevale paigaldatud mootorite võimsus kilovattides, mõõdetuna määruse (EMÜ) nr 2930/86 artikli 5 kohaselt;

c) piirkonnas viibitud päevade arv püügil põhjatraali, nooda või samalaadse veetava püünisega, mille silmasuurus on alla 16 mm;

d) kilovatt-püügipäevad, mis saadakse piirkonnas viibitud päevade arvu korrutamisel laevale paigaldatud mootorite võimsusega kilovattides.

4. Iga liikmesriik arvutab välja järgmised suurused:

a) kilovatt-püügipäevade aastane koguarv, mis on punkti 3 alapunkti d kohaselt arvutatud kilovatt-püügipäevade summa;

b) kilovatt-püügipäevade keskmine ajavahemikul 2002–2007.

5. Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate või ühenduses registreeritud laevade kilovatt-püügipäevade koguarv 2008. aastal ei ole suurem kui 2005. aastal kasutatud püügikoormus, mis arvutatakse punkti 4 alapunkti a kohaselt.

6. Igal liikmesriigil, kellele on vastavalt käesolevale lisale eraldatud tobiapüügi kvoot ning kes ei ole 2005. aastal püügikoormust kasutanud, on õigus oma kvoodiosale vastavale püügikoormusele. Nende liikmesriikide, kes ei ole 2005. aastal püügikoormust kasutanud, püügikoormuse taseme arvutamise aluseks on punkti 4 alapunkti a kohane arvutus seoses 2005. aastal püügikoormust kasutanud liikmesriikidega.

7. Olenemata punktiga 5 kehtestatud püügikoormuse piirangust ei tohi iga liikmesriigi poolt uurimuslikuks kalapüügiks kasutatud kilovatt-püügipäevade koguarv ületada 30 % kilovatt-püügipäevade koguarvust 2005. aastal.

8. Komisjon vaatab käesoleva määruse I lisas sätestatud tobia lubatud kogupüügi ja kvoodid ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas ning püügipiirkonna IIa EÜ vetes läbi niipea kui võimalik, järgides ICESi ja STECFi soovitusi Põhjamere tobia 2007. aasta vanuseklassi suuruse kohta ning võttes arvesse järgmisi põhimõtteid ja teadusnõuannete muid punkte:

a) kui ICESi ja STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2007. aasta suurusklass alla 150 000 miljoni kala, keelatakse ülejäänud 2008. aastaks püük põhjatraali, nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm. Võidakse lubada siiski piirangutega kalapüüki, et jälgida tobiavarusid ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas ning püügikeelu toimet. Asjaomased liikmesriigid koostöös komisjoniga töötavad selleks välja piiratud kalapüügi seirekava;

b) kui ICESi ja STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2007. aasta suurusklass üle 150 000 miljoni kala, kehtestatakse lubatud kogupüük (TAC, tuhandetes tonnides) järgmise võrrandi kohaselt:

TAC2008 = -597 + (4,073*N1)

kus N1 on vanusegrupi arvukuse reaalaja hinnang miljardites ja lubatud kogupüük (TAC) on väljendatud tuhandetes tonnides;

c) olenemata alapunktist b ei ületa lubatud kogupüük 400 000 tonni.

9. Kutseline kalapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm, on keelatud 1. augustist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

III LISA TEHNILISED JA KONTROLLIALASED ÜLEMINEKUMEETMED

A OSA

Atlandi ookeani põhjaosa, kaasa arvatud Põhjameri, Skagerrak ja Kattegat

1. HEERINGAPÜÜK ICES IIA PÜÜGIPIIRKONNA EÜ VETES

IIa püügipiirkonna EÜ vetest püütud heeringa lossimine ja pardal hoidmine on ajavahemikel 1. jaanuar – 28. veebruar ja 16. mai – 31. detsember keelatud.

2. TEHNILISED KAITSEMEETMED SKAGERRAKIS JA KATTEGATIS

Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 IV lisa sätetest kohaldatakse käesoleva lisa 1. liite sätteid.

3. ELEKTRIPÜÜK ICES IVC JA IVB PÜÜGIPIIRKONNAS

3.1. Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 31 lõikest 1 on lubatud kalapüük elektriimpulsse kasutava piimtraaliga ICES IVc ja Ivb püügipiirkonnas lõuna pool järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomi:

– punkt Ühendkuningriigi idarannikul asukohaga 55° põhjalaiust,

– seejärel ida poole kuni punktini 55° põhjalaiust ja 5° idapikkust,

– seejärel põhja poole kuni 56° põhjalaiuseni,

– ja lõpuks ida poole kuni 56° põhjalaiusel asuva punktini Taani läänerannikul.

3.2. 2008. aastal kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a) liikmesriikide piimtraali kasutavatest laevadest lubatakse mitte rohkem kui 5 protsendil kasutada elektriimpulsse traalimise ajal;

b) maksimaalne elektrivoolu võimsus kilovattides iga piimtraali puhul ei tohi ületada pikkust meetrites, mis on korrutatud 1,25-ga;

c) elektroodidevaheline toitepinge ei tohi olla suurem kui 15 V;

d) kalalaev on varustatud automaatse arvutipõhise juhtimissüsteemiga, mis salvestab traali maksimaalse kasutatud elektrivoolu ja elektroodidevahelise toitepinge vähemalt viimase 100 traalimise ajal. Volitamata isikul ei tohi olla võimalust sekkuda sellesse automaatsesse arvutipõhisesse juhtimissüsteemi;

e) on keelatud kasutada raskusselise ees üht või enamat ketipöörlejat.

4. TOBIAPÜÜGI KEELUALA ICES IV PÜÜGIPIIRKONNAS

4.1. Keelatud on lossida ja pardal hoida tobiaid, mis on püütud geograafilisest piirkonnast, mis asub Inglismaa ja Šotimaa idaranniku ning järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

– 55º 30' põhjalaiust Inglismaa idarannikul,

– 55º 30' põhjalaiust, 1º 00' läänepikkust,

– 58º 00' põhjalaiust, 1º 00' läänepikkust,

– 58º 00' põhjalaiust, 2º 00' läänepikkust,

– 2º 00' läänepikkust Šotimaa idarannikul.

4.2. Lubatud on siiski kalapüük, mis toimub teadusuuringute otstarbel püügipiirkonna tobiavarude ja püügikeelu toime jälgimiseks.

5. ROCKALLI KILTTURSA ALA ICES VI PÜÜGIPIIRKONNAS

Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on keelatud igasugune kalapüük, v.a püük õngejadaga:

PUNKT NR | LAIUSKRAAD | PIKKUSKRAAD |

1 | 57° 00' N | 15° 00' W |

2 | 57° 00' N | 14° 00' W |

3 | 56° 30' N | 14° 00' W |

4 | 56° 30' N | 15° 00' W |

6. TURSAPÜÜGI PIIRANGUD ICES VI JA VII PÜÜGIPIIRKONNAS

6.1. ICES VIa püügipiirkond

Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on kuni 31. detsembrini 2008 igasugune kalapüük keelatud:

59° 05' N, 06° 45' W

59° 30' N, 06° 00' W

59° 40' N, 05° 00' W

60° 00' N, 04° 00' W

59° 30' N, 04° 00' W

59° 05' N, 06° 45' W.

6.2. ICES VIIf ja VIIg püügipiirkond

Ajavahemikul 1. veebruar 2008 – 31. märts 2008 on igasugune kalapüük keelatud. järgmistes ICES ruutudes: 30E4, 31E4, 32E3. Kõnealust keeldu ei kohaldata 6 meremiili ulatuses lähtejoonest.

6.3. Erandina punktidest 6.1 ja 6.2 on nimetatud piirkondades nimetatud ajavahemikel lubatud püügitegevus lõkspüüniste ja mõrdadega, tingimusel et:

i) pardal ei hoita muid püügivahendeid peale lõkspüüniste ja mõrdade ning

ii) pardal ei hoita kala, vaid üksnes karpe ja vähke.

6.4. Erandina punktidest 6.1 ja 6.2 on neis punktides nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud võrkudega, mille võrgusilma suurus on alla 55 mm, tingimusel et:

i) pardal ei hoita võrke, mille silmasuurus on 55 mm või üle selle ning

ii) pardal ei hoita muud kala peale heeringa, makrelli, sardiini, sardinelli, stauriidi, kilu, putassuu ja hõbekala.

7. SINISE MOLVA PÜÜGIPIIRANGUD ICES VI JA VII PÜÜGIPIIRKONNAS

Ajavahemikul 1. märts 2008 – 30. juuni 2008 on sinise molva püük või igasugune püügitegevus, mille puhul molva kaaspüük ületab 5 %, keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

a) I piirkond

- 58° 15' N, 9° 45' W

- 58° 30' N, 9° 45' W

- 59° 30' N, 7° 00' W

- 60° 00' N, 7° 00' W

- 60° 00' N, 6° 00' W

- 59° 30' N, 6° 00' W

- 59° 30' N, 6° 15' W

- 59° 00' N, 7° 00' W

- 58° 15' N, 9° 00' W

- 58° 15' N, 9° 45' W

b) II piirkond

- 59° 45' N, 8° 30' W

- 60° 4.8' N, 8° 30' W

- 60° 8.4' N, 7° 30' W

- 59° 45' N, 7° 30' W

- 59° 45' N, 8° 30' W

8. TEHNILISED KAITSEMEETMED IIRI MERES

8.1. Ajavahemikul 14. veebruar 2008 – 30. aprill 2008 on keelatud kasutada mis tahes põhjatraali, noota või samalaadset veetavat püünist, mis tahes nakkevõrku, abarat, takervõrku või samalaadset passiivpüünist ja ka konksudega püügivahendeid ICES VIIa rajooni selles osas, mis on piiratud järgmiste joontega:

- Iirimaa idarannik ja Põhja-Iirimaa idarannik ja

- sirgjooned, mis ühendavad järjest järgmisi geograafilisi koordinaate:

- punkt Põhja-Iirimaa idarannikul Ardsi poolsaarel asukohaga 54° 30' N,

- 54° 30' N, 04° 50' W,

- 53° 15' N, 04° 50' W,

- punkt Iirimaa idarannikul asukohaga 53° 15' N.

8.2. Erandina punktist 8.1, seal viidatud piirkonnas ja ajavahemikul:

a) lubatakse kasutada traallaudadega põhjatraale tingimusel, et kalalaeva pardal ei ole muid püügivahendeid ja:

i) selliste võrkude silmasuurus on kas 70–79 mm või 80–99 mm ja

ii) selline võrk on üksnes ühe lubatud võrgusilma suurusega ja

iii) sellisel võrgul ei ole ühtegi võrgusilma, olenemata selle asukohast võrgus, suurusega üle 300 mm ja

iv) sellist võrku kasutatakse üksnes piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

53°30' N, 05° 30' W

53° 30' N, 05° 20' W

54° 20' N, 04° 50' W

54° 30' N, 05° 10' W

54° 30' N, 05° 20' W

54° 00' N, 05° 50' W

54° 00' N, 06° 10' W

53° 45' N, 06° 10' W

53° 45' N, 05° 30' W

53° 30' N, 05° 30' W;

b) lubatakse kasutada selekteerivaid traale tingimusel, et kalalaeva pardal ei ole muid püügivahendeid ja et sellised võrgud:

i) vastavad alapunkti a alapunktides i–iv esitatud tingimustele ja

ii) on ehitatud vastavalt nõukogu 12. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 254/2002 (millega kehtestatakse 2002. aastal kohaldatavad meetmed Iiri mere (VIIa rajoon) tursavarude taastamiseks)[55] lisas esitatud tehnilistele üksikasjadele.

Lisaks võib selekteerivaid traale kasutada ka piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

53° 45' N, 06° 00'' W

53° 45' N, 05° 0' W

53° 30' N, 05° 30' W

53° 30' N, 06° 00' W

53° 45' N, 06° 00' W.

8.3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 254/2002 artiklites 3 ja 4 osutatud tehnilisi kaitsemeetmeid.

9. NAKKEVÕRKUDE KASUTAMINE ICES IIIA, IVA, VB, VIA, VIB, VII B, C, J, K, VIII, IX, X JA XII PÜÜGIPIIRKONNAS

9.1. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendavad nakkevõrk ja takervõrk püügivahendit, mis koosneb ühest võrgulinast, mis paikneb vees vertikaalasendis. See püüab vee-elusressursse, mis takerduvad võrgusilmadesse või mähivad end võrgulinasse.

9.2. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab abar püügivahendit, mis koosneb vähemalt kahest võrgulinast, mis ripuvad paralleelselt sama ülemise selise küljes ja paiknevad vees vertikaalasendis.

9.3. Ühenduse kalalaevad ei kasuta nakkevõrke, takervõrke ega abaraid üheski kohas, kus kaardistatud veesügavus on ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VII b, c, j, k, VIII, IX, X ja XII püügipiirkonnas ida pool 27° W üle 200 m.

9.4. Erandina punktist 9.3 on lubatud kasutada järgmisi püügivahendeid:

a) nakkevõrgud silmasuurusega üle 120 mm ja alla 150 mm ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VII b, c, j, k ja XII püügipiirkonnas ida pool 27° W või silmasuurusega vähemalt 100 mm ja alla 130 mm ICES VIII, IX ja X püügipiirkonnas, tingimusel et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri, et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,5 ja need on laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil. Võrgud võivad olla kuni 5 meremiili pikkused ja kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei tohi ületada 25 km kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 24 tundi; või

b) takervõrgud silmasuurusega vähemalt 250 mm tingimusel, et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri, et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,33 ja need ei ole laiali tõmmatud ujukite või muu ujuvseadise abil. Võrgu pikkus võib olla kuni 10 km. Kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei tohi ületada 100 km kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 72 tundi.

Kõnealust erandit ei kohaldata NEAFCi reguleerimispiirkonnas.

9.5. Laeva pardal tohib korraga olla ainult üks püügivahendite liikidest, mida on kirjeldatud punkti 9.4 alapunktides a ja b. Kaotatud või kahjustatud püügivahendite asendamiseks võib laeva pardal olevate võrkude pikkus olla kuni 20 % suurem jadade kogupikkusest, mida võib samaaegselt vette lasta. Kõigi püügivahendite märgistus peab olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 356/2005.[56]

9.6. Igal kalalaeval, kes kasutab nakke- või takervõrke kohas, kus kaardistatud veesügavus on ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VII b, c, j, k, VIII, IX, X ja XII püügipiirkonnas ida pool 27° W üle 200 meetri, peab olema lipuliikmesriigi väljaantud seisevvõrguluba.

9.7. Punktis 9.6 viidatud seisevvõrguloaga püüdva kalalaeva kapten registreerib püügipäevikusse kalalaeval olevate püügivahendite koguse ja pikkuse, enne kui laev lahkub sadamast ja pärast sadamasse tagasijõudmist, ning peab andma aru nende andmete iga lahkumineku kohta.

9.8. Mereteenistusel või muul pädeval asutusel on õigus eemaldada ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VII b, c, j, k, VIII, IX, X ja XII püügipiirkonnas ida pool 27° W merre järelevalveta jäetud võrgud järgmistel juhtudel:

a) püünis ei ole korralikult märgistatud;

b) poimärgised või laevaseiresüsteemi andmed näitavad, et omanik on üle 120 tunni olnud oma püünisest vähemalt 100 meremiili kaugusel;

c) püünis on lastud vette kohas, kus vee kaardistatud sügavus on lubatust suurem;

d) püünise võrgusilma suurus erineb lubatust.

9.9. Punktis 9.6 viidatud seisevvõrguloaga püüdva kalalaeva kapten registreerib iga püügiretke ajal püügipäevikusse järgmised andmed:

– kasutatud võrgu silmasuurus,

– ühe võrgu nominaalpikkus,

– võrkude arv jadas,

– kasutatud jadade koguarv,

– iga jada kasutamise koht,

– iga jada kasutamise sügavus,

– iga jada vees olemise aeg,

– iga kaotatud püünise kogus, püünise viimane teadaolev asukoht ja kaotamise kuupäev.

9.10. Igal kalalaeval, kes püüab punktis 9.6 viidatud seisevvõrguloaga, lubatakse saaki lossida ainult määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 7 kohaselt liikmesriikide määratud sadamates.

9.11. Punkti 9.4 alapunktis b kirjeldatud püünist kasutava kalalaeva pardal hoitavate haide kogus ei tohi ületada 5 % pardal hoitavate mereorganismide eluskaalu üldkogusest.

10. KALJU-TÖMPPEAKALA PÜÜGIPIIRANGUD ICES IIIA PÜÜGIPIIRKONNAS

Olenemata määrusest (EÜ) nr 2015/2006, millega kehtestatakse 2007. ja 2008. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega,[57] ei toimu kalju-tömppeakala sihtpüüki ICES IIIa püügipiirkonnas enne Euroopa Ühenduse ja Norra vahel peetavate konsultatsioonide lõppemist 2008. aasta alguses.

11. SÜVAMERELIIKIDE PÜÜGIKOORMUS

Erandina määrusest (EÜ) nr 2347/2002 kohaldatakse 2008. aastal järgmist:

11.1. Liikmesriigid tagavad, et püügitegevuse puhul, mille käigus liikmesriikide lipu all sõitvad ja nende territooriumil registreeritud laevad püüavad ja hoiavad pardal igal kalendriaastal rohkem kui 10 tonni süvamereliike ja süvalesta, nõutakse süvamerepüügi luba.

11.2. Ühe merereisi jooksul on keelatud püüda ja pardal hoida, ümber laadida või lossida süvamereliike ja süvalesta üldkoguses üle 100 kg, kui laeval ei ole süvamerepüügi luba.

12. TUNDLIKE SÜVAMEREELUPAIKADE AJUTISED KAITSEMEETMED

12.1 Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, keelatud:

Hecate mäed (Hecate Seamounts):

– 52° 21,2866' N, 31° 09,2688' W

– 52° 20,8167' N, 30° 51,5258' W

– 52° 12,0777' N, 30° 54,3824' W

– 52° 12,4144' N, 31° 14,8168' W

– 52° 21,2866' N, 31° 09,2688' W

Faraday mäed (Faraday Seamounts):

– 50° 01,7968' N, 29° 37,8077' W

– 49° 59,1490' N, 29° 29,4580' W

– 49° 52,6429' N, 29° 30,2820' W

– 49° 44,3831' N, 29° 02,8711' W

– 49° 44,4186' N, 28° 52,4340' W

– 49° 36,4557' N, 28° 39,4703' W

– 49° 29,9701' N, 28° 45,0183' W

– 49° 49,4197' N, 29° 42,0923' W

– 50° 01,7968' N, 29° 37,8077' W

Reykjanese aheliku osa:

– 55° 04,5327' N, 36° 49,0135' W

– 55° 5,4804' N, 35° 58,9784' W

– 54° 58,9914' N, 34° 41,3634' W

– 54° 41,1841' N, 34° 00,0514' W

– 54° 00,0' N, 34° 00,0' W

– 53° 54,6406' N, 34° 49,9842' W

– 53° 58,9668' N, 36° 39,1260' W

– 55° 04,5327' N, 36° 49,0135' W

Altairi mäed (Altair Seamounts):

– 44° 50,4953' N, 34° 26,9128' W

– 44° 47,2611' N, 33° 48,5158' W

– 44° 31,2006' N, 33° 50,1636' W

– 44° 38,0481' N, 34° 11,9715' W

– 44° 38,9470' N, 34° 27,6819' W

– 44° 50,4953' N, 34° 26,9128' W

Anti-Altairi mäed (Antialtair Seamounts):

– 43° 43,1307' N, 22° 44,1174' W

– 43° 39,5557' N, 22° 19,2335' W

– 43° 31,2802' N, 22° 08,7964' W

– 43° 27,7335' N, 22° 14,6192' W

– 43° 30,9616' N, 22° 32,0325' W

– 43° 40,6286' N, 22° 47,0288' W

– 43° 43,1307' N, 22° 44,1174' W

Hattoni madalik:

- 59º 26' N, 14º 30' W

- 59º 12' N, 15º 08' W

- 59º 01' N, 17º 00' W

- 58º 50' N, 17º 38' W

- 58º 30' N, 17º 52' W

- 58º 30' N, 18º 45' W

- 58º 47' N, 18º 37' W

- 59º 05' N, 17º 32' W

- 59º 16' N, 17º 20' W

- 59º 22' N, 16º 50' W

- 59º 21' N, 15º 40' W

Loode-Rockalli madalik:

- 57º 00' N, 14º 53' W

- 57º 37' N, 14º 42' W

- 57º 55' N, 14º 24' W

- 58º 15' N, 13º 50' W

- 57º 57' N, 13º 09' W

- 57º 50' N, 13º 14' W

- 57º 57' N, 13º 45' W

- 57º 49' N, 14º 06' W

- 57º 29' N, 14º 19' W

- 57º 22' N, 14º 19' W

- 57º 00' N, 14º 34' W

Logachevi mägi:

- 55º 17' N, 16º 10' W

- 55º 34' N, 15º 07' W

- 55º 50' N, 15º 15' W

- 55º 33' N, 16º 16' W

Lääne-Rockalli mägi:

- 57º 20' N, 16º 30' W

- 57º 05' N, 15º 58' W

- 56º 21' N, 17º 17' W

- 56º 40' N, 17º 50' W

12.2. Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on igasugune kalapüük keelatud:

Belgica Mound Province:

- 51° 29,4' N; 11° 51,6' W

- 51° 32,4' N; 11°41,4' W

- 51° 15,6' N; 11° 33' W

- 51° 13,8' N; 11° 44,4' W

Hovland Mound Province:

- 52° 16,2' N; 13° 12,6' W

- 52° 24' N; 12° 58,2' W

- 52° 16,8' N; 12° 54' W

- 52° 16,8' N; 12° 29,4' W

- 52° 4,2' N; 12° 29,4' W

- 52° 4,2' N; 12° 52,8' W

- 52° 9' N; 12° 56,4' W

- 52° 9' N; 13° 10,8' W

Porcupine’i madala loodeosa I piirkond

- 53° 30,6' N; 14° 32,4' W

- 53° 35,4' N; 14° 27,6' W

- 53° 40,8' N; 14° 15,6' W

- 53° 34,2' N; 14° 11,4' W

- 53° 31,8' N; 14° 14,4' W

- 53° 24' N; 14° 28,8' W

Porcupine’i madala loodeosa II piirkond

- 53° 43,2' N; 14° 10,8' W

- 53° 51,6' N; 13° 53,4' W

- 53° 45,6' N; 13° 49,8' W

- 53° 36,6' N; 14° 7,2' W

Porcupine’i madala edelaosa:

- 51° 54,6' N; 15° 7,2' W

- 51° 54,6' N; 14° 55,2' W

- 51° 42' N; 14° 55,2' W

- 51° 42' N; 15° 10,2' W

- 51° 49,2' N; 15° 6' W

13. VAATLEJATE KOHALOLEK ÜKSNES TEADUSUURINGUTE OTSTARBEL TOIMUVA KALAPÜÜGI AJAL

Üksnes teadusuuringute otstarbel püügiga tegeleva laeva kapten võtab pardale selle liikmesriigi vaatleja, mille vetes püük toimub, kui kõnealune liikmesriik esitab vastava taotluse laeva lipuliikmesriigile.

B OSA

Kesk-Atlandi idaosa

14. KAHEKSAJALA ALAMMÕÕT

Kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest ja CECAFi (FAO Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) piirkonnas asuvatest vetest pärit kaheksajala ( Octopus vulgaris ) alammõõt on 450 g (roogitult). Kaheksajalgu, mis on 450 g alammõõdust (roogitult) väiksemad, ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi lasta.

C OSA

Vaikse ookeani idaosa

15. SEINNOOTADE KASUTAMINE AMEERIKA TROOPIKATUUNIDE KOMISJONI (IATTC) REGULEERITAVAS TSOONIS

15.1. 1. augustist kuni 11. septembrini 2008 või 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2008 on kulduim-tuuni ( Thunnus albacares ), suursilm-tuuni ( Thunnus obesus ) ja vööttuuni ( Katsuwonus pelamis ) püük seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiste piiridega määratud alal:

– Vaikse ookeani Ameerika rannik,

– 150° läänepikkust,

– 40° põhjalaiust,

– 40° lõunalaiust.

15.2. Asjaomased liikmesriigi teavitavad komisjoni valitud keeluajast enne 1. juulit 2008. Kõik seinnootasid kasutavad asjaomaste liikmesriikide laevad peavad määratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodaga kalastamise lõpetama.

15.3. Käesoleva määruse jõustumiskuupäevast alates hoiavad IATTC reguleeritavas tsoonis kalastavad tuunipüügiseinerid pardal ja seejärel lossivad kogu suursilm-tuuni, vööttuuni ja kulduim-tuuni saagi, välja arvatud kala, mis on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu. Ainus erand on reisi lõpuosa, kui pole piisavalt vaba lastiruumi kogu antud püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks.

D OSA

Vaikse ookeani idaosa ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

16. ERIMEETMED VAIKSE OOKEANI IDA-, LÄÄNE- JA KESKOSAS

Vaikse ookeani ida-, lääne- ja keskosas seinnoota kasutavad laevad lasevad viivitamata ja kahjustusteta, niivõrd kui see on võimalik, vette tagasi merikilpkonnalised, haid, purikalad, raid, kuldmakrellid ja muud liigid, mis ei ole sihtliigid. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõik kõnealused loomad kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

17. ERIMEETMED NOOTADESSE SATTUNUD VÕI VÕRKUDESSE TAKERDUNUD MERIKILPKONNALISTE SUHTES

Vaikse ookeani ida-, lääne- ja keskosas rakendatakse järgmisi erimeetmeid:

a) niipea kui võrgus avastatakse merikilpkonnaline, tuleb kasutada kõiki abinõusid kilpkonnalise päästmiseks enne, kui see võrku takerdub, kusjuures vajaduse korral kasutatakse ka kiirpaati;

b) kui kilpkonnaline on võrku jäänud, tuleks võrgu kerimine lõpetada niipea, kui kilpkonnaline tõuseb veepinnale, ning kerimist ei tohiks uuesti alustada enne, kui kilpkonnaline on võrgust vabastatud ja merre tagasi lastud;

c) kui kilpkonnaline on tõstetud laeva pardale, tuleks kõigil asjakohastel viisidel aidata kilpkonnalisel toibuda enne vette tagasi laskmist;

d) tuunipüügilaevadel on keelatud merre heita soolakotte või muud liiki plastprahti;

e) soodustatakse peibutuspüügivahenditesse ja teistesse kalapüügivahenditesse takerdunud merikilpkonnaliste vabaks laskmist, niivõrd kui see on võimalik;

f) samuti kutsutakse üles merest välja võtma peibutuspüügivahendeid, mida kalapüügil ei kasutata.

III LISA 1. liide VEETAVAD PÜÜNISED: Skagerrak ja Kattegat

Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma ühe suuruskategooria puhul

LIIK | VÕRGUSILMA SUURUSKATEGOORIA (MILLIMEETRITES) |

<16 | 16-31 | 32-69 | 35-69 | 70-89(5) | (90 |

SIHTLIIKIDE MIINIMUMPROTSENT |

50% (6) | 50% (6) | 20% (6) | 50% (6) | 20% (6) | 20% (7) | 30% (8) | NULL |

TOBIASLASED (AMMODYTIDAE) (3) | X | X | X | X | X | X | X | X |

TOBIASLASED (AMMODYTIDAE) (4) TURSIK (TRISOPTERUS ESMARKII) Põhjaputassuu (MICROMESISTIUS POUTASSOU) Harilik merilohe (TRACHINUS DRACO) (1) MOLLUSKID (V.A SEPIA) (1) HARILIK TUULEHAUG (BELONE BELONE) (1) HALL MERIKUKK (EUTRIGLA GURNARDUS) (1) HÕBEKALA (ARGENTINA SPP.) Kilu (SPRATTUS SPRATTUS) | X x x x x x x x | x x x x x x x x x | x x x x x x x x x | x x x x x x x x x | x x x x x x x x x | x x x x x x x x x |

ANGERJAS (ANGUILLA ANGUILLA) Põhjamere garneel/Läänemere krevett (CRANGON SPP., PALAEMON ADSPERSUS) (2) | X x | x x | x x | x x | x x | x x |

MAKRELL (SCOMBER SPP.) Stauriid (TRACHURUS SPP.) Heeringas (CLUPEA HARENGUS) | X x x | x x x | x x x |

HARILIK SÜVAMEREGARNEEL (PANDALUS BOREALIS) PÕHJAMERE GARNEEL/LÄÄNEMERE KREVETT (CRANGON SPP., PALAEMON ADSPERSUS) (1) | x | x | x x | x x |

MERLANG (MERLANGIUS MERLANGUS) Norra salehomaar (NEPHROPS NORVEGICUS) | X x | x x |

KÕIK MUUD MEREORGANISMID | X |

(1) AINULT NELJA MIILI ULATUSES LÄHTEJOONEST. (2) LÄHTEJOONEST NELJA MIILI ULATUSSE JÄÄVAST ALAST VÄLJASPOOL. (3) 1. MÄRTSIST KUNI 31. OKTOOBRINI SKAGERRAKIS JA 1. MÄRTSIST KUNI 31. JUULINI KATTEGATIS. (4) 1. NOVEMBRIST KUNI VEEBRUARIKUU VIIMASE PÄEVANI SKAGERRAKIS JA 1. AUGUSTIST KUNI VEEBRUARIKUU VIIMASE PÄEVANI KATTEGATIS. (5) SELLE SILMASUURUSE KATEGOORIA PUHUL PEAB NOODAPÄRA OLEMA TEHTUD RUUDUKUJULISTE SILMADEGA VÕRGUST, MILLEL ON KÄESOLEVA LISA 2. LIITES KIRJELDATUD SORTEERIMISVÕRE. (6) PARDAL HOITAV SAAK VÕIB SISALDADA KUNI 10 % SEGU TURSAST, KILTTURSAST, MERLUUSIST, ATLANDI MERILESTAST, PIKKLESTAST, VÄIKESUULESTAST, MERIKEELEST, HARILIKUST KAMMELJAST, SILEDAST KAMMELJAST, HARILIKUST LESTAST, MAKRELLIST, SOOMUSKAMMELJAST, MERLANGIST, HARILIKUST SOOMUSLESTAST, SÜSIKAST, NORRA SALEHOMAARIST JA HOMAARIST. (7) PARDAL HOITAV SAAK VÕIB SISALDADA KUNI 50 % SEGU TURSAST, KILTTURSAST, MERLUUSIST, ATLANDI MERILESTAST, PIKKLESTAST, VÄIKESUULESTAST, MERIKEELEST, HARILIKUST KAMMELJAST, SILEDAST KAMMELJAST, HARILIKUST LESTAST, HEERINGAST, MAKRELLIST, SOOMUSKAMMELJAST, MERLANGIST, HARILIKUST SOOMUSLESTAST, SÜSIKAST, NORRA SALEHOMAARIST JA HOMAARIST. (8) PARDAL HOITAV SAAK VÕIB SISALDADA KUNI 60 % SEGU TURSAST, KILTTURSAST, MERLUUSIST, ATLANDI MERILESTAST, PIKKLESTAST, VÄIKESUULESTAST, MERIKEELEST, HARILIKUST KAMMELJAST, SILEDAST KAMMELJAST, HARILIKUST LESTAST, SOOMUSKAMMELJAST, MERLANGIST, HARILIKUST SOOMUSLESTAST, SÜSIKAST JA HOMAARIST. |

III LISA 2. liide 70-millimeetrise võrgusilmaga traalnooda sorteerimisvõre spetsifikatsioon

a) Liigiselektiivne võre kinnitatakse traalidele, mille noodapära ruudukujuliste võrgusilmade suurus on vähemalt 70 mm ja väiksem kui 90 mm. Noodapära on vähemalt 8 m pikk. Keelatud on kasutada traali, mille noodapära ümbermõõt, jättes välja liitekohad ja palistused, on ükskõik millises osas üle 100 ruudukujulise silma.

b) Võre on ristkülikukujuline. Võre trellid on paralleelsed võre pikiteljega. Võre trellide vahekaugus on kuni 35 mm. Lubatud on kasutada ühte või mitut hinge, et hõlbustada püünise hoidmist võrgupoolil.

c) Võre kinnitatakse traalile diagonaalselt, eest tahapoole üles, mis tahes kohta noodapära algusest kuni kokkutõmbamata osa alguseni. Kõik võre küljed kinnitatakse traali külge.

d) Traali ülemises paneelis on võre ülaserva vahetus läheduses vaba väljapääsuava kaladele. Väljapääsuava kaugem serv on võrega ühelaiune ja tehtud võre mõlemalt küljelt piki võrgu sõlmevahesid ettepoole ulatuva teravikukujulise väljalõikena.

e) Võre ette tohib kinnitada lehtri, mis suunab kalad traali põhja ja võre poole. Lehtri võrgusilmasuurus on vähemalt 70 mm. Lehtri kõige kitsama osa vertikaalsuunaline läbimõõt võre ees on 15 cm. Lehtri laius võre ees on võrdne võre laiusega.

[pic]

Liigi ja suuruse suhtes selektiivse traali joonis. Sisenevad kalad suunatakse lehtri abil traali põhja ja võre ette. Suuremad kalad suunatakse võre abil traalist välja, kuna väiksemad kalad ja norra salehomaarid läbivad võre ja sattuvad noodapärasse. Ruudukujuliste võrgusilmadega noodapära võimaldab välja pääseda väikestel kaladel ja alamõõdulistel norra salehomaaridel.

IV LISA I OSA

Kolmanda riigi vetes kalastavate ühenduse laevade püügilitsentside ja -lubadega seotud koguselised piirangud

Püügipiirkond | Püügiliik | Püügilitsentside arv | Püügilitsentside jaotamine liikmesriikide vahel | Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv |

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond | Heeringas, põhja pool 62° 00' N | 93 | DK: 32, DE: 6, FR: 1, IRL: 9, NL: 11, SW: 12, UK: 21, PL: 1 | 69 |

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00' N | 80 | FR: 18, PT: 9, DE: 16, ES: 20, UK: 14, IRL: 1 | 50 |

Makrell, lõuna pool 62° 00' N, seinnoodapüük | 11 | DE: 1 [58], DK: 26 1, FR: 2 1, NL: 1 1 | ei kohaldata |

Makrell, lõuna pool 62° 00' N, traalnoodapüük | 19 | ei kohaldata |

Makrell, põhja pool 62° 00' N, seinnoodapüük | 11 [59] | DK: 11 | ei kohaldata |

Tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigid, lõuna pool 62° 00' N | 480 | DK: 450, UK: 30 | 150 |

Fääri saarte veed | Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel | 26 | BE: 0, DE: 4, FR: 4, UK: 18 | 13 |

Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62° 28' N ja ida pool 6° 30' W. | 8 [60] | 4 |

Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. Ajavahemikul 1. märts – 31. mai ning 1. oktoober – 31. detsember võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20' N ja 62° 00' N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal. | 70 | BE: 0, DE: 10, FR: 40, UK: 20 | 26 |

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30' N ja lääne pool 9° 00' W ning piirkonnas 7° 00' W ja 9° 00' W vahel, lõuna pool 60° 30' N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30' N, 7° 00' W ning 60° 00' N, 6° 00' W vahel kulgevat joont. | 70 | DE: 8 [61], FR: 12 4, UK: 0 4 | 20 [62] |

Süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid. | 70 | 22 5 |

Põhjaputassuu püük. Püügilitsentsiga laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, et moodustuksid paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”. | 36 | DE: 3, DK: 19, FR: 2, UK: 5, NL: 5 | 20 |

Õngepüük | 10 | UK: 10 | 6 |

Makrellipüük | 12 | DK: 12 | 12 |

Heeringapüük põhja pool 62° N | 21 | DE: 1, DK: 7, FR: 0, UK: 5, IRL: 2, NL: 3, SW: 3 | 21 |

II OSA

Ühenduse vetes kalastavate kolmandate riikide püügilitsentside ja -lubadega seotud koguselised piirangud

Lipuriik | Püügiliik | Püügilitsentside arv | Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv |

Norra | Heeringas, põhja pool 62° 00' N | 20 | 20 |

Fääri saared | Makrell, VIa (põhja pool 56° 30' N), VIIe, f, h, harilik stauriid, IV, VIa (põhja pool 56° 30' N), VIIe, f, h; heeringas, VIa (põhja pool 56° 30' N) | 14 | 14 |

Heeringas, põhja pool 62° 00' N | 21 | 21 |

Heeringas, IIIa | 4 | 4 |

Tursiku- ja kilupüük tehnilisel otstarbel, IV, VIa (põhja pool 56° 30' N); tobiapüük, IV (sealhulgas põhjaputassuu vältimatu kaaspüük) | 15 | 15 |

Molva ja meriluts | 20 | 10 |

Põhjaputassuu, II, VIa (põhja pool 56° 30' N), VIb, VII (lääne pool 12° 00' W) | 20 | 20 |

Sinine molva | 16 | 16 |

Venezuela | Riffahvenad[63] (Prantsuse Guajaana veed) | 41 | pm |

Haid (Prantsuse Guajaana veed) | 4 | pm |

III OSA

Artikli 25 lõike 2 kohane deklaratsioon

LOSSIMISDEKLARATSIOON[64] |

Laeva nimi: | Registrinumber: |

Kapteni nimi: | Esindaja nimi: |

Kapteni allkiri: |

Merereis (lähtekoht) | (sihtkoht) |

Lossimissadam: |

Lossitud krevetikogus (eluskaal) |

Ilma peata krevetid: kg või ( x 1,6) = kg (peadega krevetid) |

Peadega krevetid: kg |

Thunnidae (tuunid): kg | Riffahvenad (Lutjanidae): kg |

Haid: kg | Muud: kg |

V LISA I OSA

Püügipäevikusse kantavad andmed

Kui kalastamine toimub ühenduse liikmesriikide rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvas alas, kus kehtivad ühenduse kalapüügieeskirjad, tuleb kohe pärast järgmisi toiminguid püügipäevikusse kanda järgmised andmed.

Pärast iga loomuse võtmist:

1.1. iga kalaliigi kogus (kilogrammides eluskaalu kohta);

1.2. loomuse võtmise kuupäev ja kellaaeg;

1.3. püügi geograafiline asukoht;

1.4. püügiviis.

Pärast iga ümberlaadimist teisele laevale või teiselt laevalt:

2.1. märge „vastu võetud (milliselt laevalt)” või „ümber laaditud (millisele laevale)”;

2.2. iga kalaliigi ümberlaaditud kogus (kilogrammides eluskaalu kohta);

2.3. selle laeva nimi ja pardatähis, millelt või millele ümberlaadimine toimus;

2.4. tursa ümberlaadimine ei ole lubatud.

Pärast iga lossimist ühenduse sadamas:

3.1. sadama nimi;

3.2. iga kalaliigi lossitud kogus (kilogrammides eluskaalu kohta).

Pärast iga andmeedastust Euroopa Ühenduste Komisjonile:

4.1. andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg;

4.2. sõnumitüüp: „püük sisenemisel”, „püük väljumisel”, „püük”, „ümberlaadimine”;

4.3. raadioedastuse puhul: raadiojaama nimi.

II OSA

[pic]

VI LISA KOMISJONILE EDASTATAVA TEABE SISU JA EDASTUSVIISID

1. EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJONILE EDASTATAV TEAVE JA TEABEEDASTUSE AJAKAVA

1.1. Kõikidel juhtudel, kui laev alustab püügiretke[65] ühenduse vetes, saadab ta „püük sisenemisel” sõnumi, täpsustades järgmised andmed:

SR | m[66] | (= teate algus) |

AD | m | XEU (= Euroopa Ühenduste Komisjonile) |

SQ | m | (sõnumi seerianumber käesoleval aastal) |

TM | m | COE (= „püük sisenemisel”) |

RC | m | (rahvusvaheline raadiokutsung) |

TN | o[67] | (püügiretke seerianumber kõnealusel aastal) |

NA | o | (laeva nimi) |

IR | m | (lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb vajadusel lipuriigis kohaldatav kordumatu viitenumber) |

XR | m | (pardatähis; laeva pardanumber) |

LT[68] | o[69] | (laeva asukoha laiuskraad edastamise ajal) |

LG4 | o5 | (laeva asukoha pikkuskraad edastamise ajal) |

LI | o | (eeldatav geograafiline laius kohas, kus kapten kavatseb alustada kalapüüki, kraadides või kraadides kümnendmurruna) |

LN | o | (eeldatav geograafiline pikkus kohas, kus kapten kavatseb alustada kalapüüki, kraadides või kraadides kümnendmurruna) |

RA | m | (asjakohane ICES püügipiirkond) |

OB | m | (iga kalaliigi kogus pardal, trümmis, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini) |

DA | m | (edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP) |

TI | m | (edastamise kellaaeg vormingus TTMM) |

MA | m | (laeva kapteni nimi) |

ER | m | (= teate lõpp) |

1.2. Kõikidel juhtudel, kui laev lõpetab püügiretke[70] ühenduse vetes, saadab ta „püük väljumisel” sõnumi, täpsustades järgmised andmed:

SR | m | (= teate algus) |

AD | m | XEU (= Euroopa Ühenduste Komisjonile) |

SQ | m | (asjakohase laeva sõnumi seerianumber käesoleval aastal) |

TM | m | COX (= „püük väljumisel”) |

RC | m | (rahvusvaheline raadiokutsung) |

TN | o | (püügiretke seerianumber kõnealusel aastal) |

NA | o | (laeva nimi) |

IR | m | (lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb vajadusel lipuriigis kohaldatav kordumatu viitenumber) |

XR | m | (pardatähis; laeva pardanumber) |

LT[71] | o[72] | (laeva asukoha laiuskraad edastamise ajal) |

LG2 | o3 | (laeva asukoha pikkuskraad edastamise ajal) |

RA | m | (asjakohane ICES püügipiirkond, kus püük toimus) |

CA | m | (iga kalaliigi kogus alates viimasest aruandest, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini) |

OB | o | (iga kalaliigi kogus pardal, trümmis, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini) |

DF | o | (püügipäevade arv alates viimasest aruandest) |

DA | m | (edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP) |

TI | m | (edastamise kellaaeg vormingus TTMM) |

MA | m | (laeva kapteni nimi) |

ER | m | (= teate lõpp) |

1.3. Heeringa- ja makrellipüügi puhul igal kolmandal päeval alates kolmandast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 nimetatud püügipiirkondadesse ning kõikide muude liikide püügi puhul iga nädal alates seitsmendast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 nimetatud piirkondadesse, tuleb saata sõnum „püügiaruanne”, milles täpsustakse järgmised andmed:

SR | m | (= teate algus) |

AD | m | XEU (= Euroopa Ühenduste Komisjonile) |

SQ | m | (asjakohase laeva sõnumi seerianumber käesoleval aastal) |

TM | m | CAT (= „püügiaruanne”) |

RC | m | (rahvusvaheline raadiokutsung) |

TN | o | (püügiretke seerianumber kõnealusel aastal) |

NA | o | (laeva nimi) |

IR | m | (lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb vajadusel lipuriigis kohaldatav kordumatu viitenumber) |

XR | m | (pardatähis; laeva pardanumber) |

LT[73] | o[74] | (laeva asukoha laiuskraad edastamise ajal) |

LG1 | o2 | (laeva asukoha pikkuskraad edastamise ajal) |

RA | m | (asjakohane ICES püügipiirkond, kus püük toimus) |

CA | m | (iga kalaliigi kogus alates viimasest aruandest, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini) |

OB | o | (iga kalaliigi kogus pardal, trümmis, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini) |

DF | o | (püügipäevade arv alates viimasest aruandest) |

DA | m | (edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP) |

TI | m | (edastamise kellaaeg vormingus TTMM) |

MA | m | (laeva kapteni nimi) |

ER | m | (= teate lõpp) |

1.4. Kui ümberlaadimine on kavandatud sõnumite „püük sisenemisel” ja „püük väljumisel” vahel, tuleb lisaks „püügiaruande” sõnumitele saata vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist lisateade „ümberlaadimine”, milles täpsustatakse järgmised andmed:

SR | m | (= teate algus) |

AD | m | XEU (= Euroopa Ühenduste Komisjonile) |

SQ | m | (asjakohase laeva sõnumi seerianumber käesoleval aastal) |

TM | m | TRA (= „ümberlaadimine”) |

RC | m | (rahvusvaheline raadiokutsung) |

TN | o | (püügiretke seerianumber kõnealusel aastal) |

NA | o | (laeva nimi) |

IR | m | (lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb vajadusel lipuriigis kohaldatav kordumatu viitenumber) |

XR | m | (pardatähis; laeva pardanumber) |

KG | m | (iga kalaliigi kogus peale- või mahalaadimisel, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini) |

TT | m | (pealelaadiva laeva rahvusvaheline raadiokutsung) |

TF | m | (mahalaadiva laeva rahvusvaheline raadiokutsung) |

LT[75] | m/o[76],[77] | (laeva asukoha eeldatav laiuskraad kavandatud ümberlaadimise ajal) |

LG1 | m/o2, 3 | (eeldatav laeva asukoha pikkuskraad, kus ümberlaadimine on kavandatud) |

PD | m | (eeldatav kuupäev, millal ümberlaadimine on kavandatud) |

PT | m | (eeldatav kellaaeg, millal ümberlaadimine on kavandatud) |

DA | m | (edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP) |

TI | m | (edastamise kellaaeg vormingus TTMM) |

MA | m | (laeva kapteni nimi) |

ER | m | (= teate lõpp) |

2. EDASTAMISE VORM

Kui punkti 3.3 ei kohaldata (vt allpool), edastatakse eespool nimetatud punktis 1 määratletud teave, arvestades eespool nimetatud koode ja andmete järjekorda, ning eelkõige:

– peab tekst „VRONT” asuma sõnumi teema real;

– iga järgnev teave märgitakse uuele reale;

– asjaomane kood märgitakse enne teavet, eraldades nad üksteisest tühikuga.

Näidis (fiktiivsed andmed):

SR

AD XEU

SQ 1

TM COE

RC IRCS

TN 1

NA LAEVA NIMI

IR NOR

XR PO 12345

LT +65.321

LO -21.123

RA 04A.

OB COD 100 HAD 300

DA 20051004

MA KAPTENI NIMI

TI 1315

ER

3. TEABE EDASTUSVIIS

3.1. Punktis 1 nimetatud teave edastatakse Euroopa Ühenduste Komisjonile Brüsselis teleksi (SAT COM C 420599543 FISH), e-posti ( FISHERIES-telecom@cec.eu.int) või ühe punktis 4 loetletud raadiojaama kaudu ning punktis 2 kindlaksmääratud vormis.

3.2. Kui laev ei saa vääramatu jõu tõttu sõnumit edastada, võib kõnealuse laeva nimel selle edastada mõni teine laev.

3.3. Juhul kui lipuriigil on tehniliselt võimalik saata tema tegutsevate laevade nimel kõik eespool nimetatud sõnumid ja teated nn NAF-vormingus (Põhja-Atlandi vorming), võib kõnealune lipuriik pärast lipuriigi ja komisjoni kahepoolset kokkulepet saata teabe turvalise edastusprotokolliga Euroopa Ühenduste Komisjonile Brüsselis. Sel juhul tuleb edastamisel lisada täiendav teave (pärast AD teavet)

FR m (kellelt; poole kolmetäheline ISO kood)

RN m (teate seerianumber asjakohasel aastal)

RD m (edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP)

RT m (edastamise kellaaeg vormingus TTMM)

Näidis (eespool nimetatud andmetega)

//SR//AD/XEU//FR/NOR//RN/5//RD/20051004//RT/1320//SQ/1//TM/COE//RC/IRCS//TN/1//NA/LAEVA NIMI//IR/NOR//XR/PO 12345//LT/+65.321//LG/-21.123//RA/04A.//OB/COD 100 HAD 300//DA/20051004//TI/1315//MA/KAPTENI NIMI//ER//

Lipuriik saab tagasiside sõnumi, milles täpsustatakse järgmised andmed:

SR | m | (= teate algus) |

AD | m | (lipuriigi kolmetäheline ISO kood) |

FR | m | XEU (= Euroopa Ühenduste Komisjonile) |

RN | m | (sõnumi seerianumber käesoleval aastal, mille kohta tagasiside sõnum saadetakse) |

TM | m | RET (= „tagasi”) |

SQ | m | (asjakohase laeva algse sõnumi seerianumber käesoleval aastal) |

RC | m | (rahvusvaheline raadiokutsung, mida nimetati algses sõnumis) |

RS | m | (tagasiside – ACK või NAK) |

RE | m | (tagasiside vea number) |

DA | m | (edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP) |

TI | m | (edastamise kellaaeg vormingus TTMM) |

ER | m | (= teate lõpp) |

4. RAADIOJAAMA NIMI

Raadiojaama nimi | Raadiojaama kutsung |

Lyngby | OXZ |

Land's End | GLD |

Valentia | EJK |

Malin Head | EJM |

Torshavn | OXJ |

Bergen | LGN |

Farsund | LGZ |

Florø | LGL |

Rogaland | LGQ |

Tjøme |

LGT |

Ålesund | LGA |

Ørlandet | LFO |

Bodø | LPG |

Svalbard | LGS |

Stockholm Radio | STOCKHOLM RADIO |

Turku | OFK |

5. LIIKIDE OSUTAMISEKS KASUTATAVAD KOODID

Limapead (Beryx spp.) | ALF |

Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides) | PLA |

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus) | ANE |

Merikurat (Lophius spp.) | MNZ |

Põhjaatlandi hõbekala (Argentina silus) | ARG |

Atlandi merilatikas (Brama brama) | POA |

Hiidhai (Cetorhinus maximus) | BSK |

Süsisaba (Aphanopus carbo) | BSF |

Sinine molva (Molva dypterygia) | BLI |

Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) | WHB |

Tups-mõõkhännak (Xiphopenaeus kroyeri) | BOB |

Tursk (Gadus morhua) | COD |

Põhjamere garneel (Crangon crangon) | CSH |

Ebakalmaar (Loligo spp.) | SQC |

Harilik ogahai (Squalus acauthias) | DGS |

Niituimluts (Phycis spp.) | FOR |

Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides) | GHL |

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) | HAD |

Merluus (Merluccius merluccius) | HKE |

Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus) | HAL |

Heeringas (Clupea harengus) | HER |

Harilik stauriid (Trachurus trachurus) | HOM |

Harilik molva (Molva molva) | LIN |

Makrell (Scomber scombrus) | MAC |

Soomuskammeljas (Lepidorhombus spp.) | LEZ |

Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) | PRA |

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) | NEP |

Tursik (Trisopterus esmarkii) | NOP |

Atlandi karekala (Hopolostethus atlanticus) | ORY |

Muud | OTH |

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) | PLE |

Pollak (Pollachius pollachius) | POL |

Harilik heeringahai (Lamma nasus) | POR |

Meriahvenad (Sebastes spp.) | RED |

Besuugo (Pagellus bogaraveo) | SBR |

Kalju-tömppeakala (Coryphanoides rupestris) | RNG |

Süsikas (Pollachius virens) | POK |

Lõhe (Salmo salar) | SAL |

Tobias (Ammodytes spp.) | SAN |

Sardiin (Sardina pilchardus) | PIL |

Haid (Selachii, Pleurotremata) | SKH |

Viburhännaklased (Penaeidae) | PEZ |

Kilu (Sprattus sprattus) | SPR |

Lühiuimkalmaar (Illex spp.) | SQX |

Tuunid (Thunnidae) | TUN |

Meriluts (Brosme brosme) | USK |

Merlang (Merlangus merlangus) | WHG |

Ruske soomuslest (Limanda ferruginea) | YEL |

6. PIIRKONNA OSUTAMISEKS KASUTATAVAD KOODID

02A. | ICES IIa rajoon – Norra meri |

02B. | ICES IIb rajoon – Teravmäed ja Karusaar |

03A. | ICES IIIa rajoon – Skagerrak ja Kattegat |

03B. | ICES IIIb rajoon |

03C. | ICES IIIc rajoon |

03D. | ICES IIId rajoon – Läänemeri |

04A. | ICES IVa rajoon – Põhjamere põhjaosa |

04B. | ICES IVb rajoon – Põhjamere keskosa |

04C. | ICES IVc rajoon – Põhjamere lõunaosa |

05A. | ICES Va rajoon – Islandi veed |

05B. | ICES Vb rajoon – Fääri saarte veed |

06A. | ICES VIa rajoon – Šotimaa looderannik ja Põhja-Iirimaa |

06B. | ICES VIb rajoon – Rockall |

07A. | ICES VIIa rajoon – Iiri meri |

07B. | ICES VIIb rajoon – Iirimaa lääneosa |

07C. | ICES VIIc rajoon – Porcupine’i madal |

07D. | ICES VIId rajoon – La Manche’i idaosa |

07E. | ICES VIIe rajoon – La Manche’i lääneosa |

07F. | ICES VIIf rajoon – Bristoli laht |

07G. | ICES VIIg rajoon – Keldi mere põhjaosa |

07H. | ICES VIIh rajoon – Keldi mere lõunaosa |

07J. | ICES VIIj rajoon – Iirimaa edelaosa idapoolsed veed |

07K. | ICES VIIk rajoon – Iirimaa edelaosa läänepoolsed veed |

08A. | ICES VIIIa rajoon – Biskaia lahe põhjaosa |

08B. | ICES VIIIb rajoon – Biskaia lahe keskosa |

08C. | ICES VIIIc rajoon – Biskaia lahe lõunaosa |

08D. | ICES VIIId rajoon – Biskaia laht – avameri |

08E. | ICES VIIIe rajoon – Biskaia lahe lääneosa |

09A. | ICES IXa rajoon – Portugali vete idaosa |

09B. | ICES IXb rajoon – Portugali vete lääneosa |

14A. | ICES XIVa rajoon – Gröönimaa kirdeosa |

14B. | ICES XIVb rajoon – Gröönimaa kaguosa |

7. LISAKS PUNKTIDE 1–6 SÄTETELE KOHALDATAKSE KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE SUHTES, MIS KAVATSEVAD PÜÜDA ÜHENDUSE VETES PÕHJAPUTASSUUD, JÄRGMISI SÄTTEID:

4. Laevad, mille pardal on juba saak, võivad alustada oma püügiretke üksnes pärast asjaomase rannikuäärse liikmesriigi pädeva asutuse käest loa saamist. Laeva kapten teavitab vähemalt neli tundi enne ühenduse vetesse sisenemist nõuetekohaselt ühte järgmistest kalapüügi seire keskustest:

i) Ühendkuningriigi keskus (Edinburgh) – e-posti teel aadressil: ukfcc@scotland.gsi.gov.uk või telefoni teel (+44 131 271 9700), või

ii) Iirimaa keskus (Haulbowline) – e-posti teel aadressil: nscstaff@eircom.net või telefoni teel (+353 87 236 5998).

Teatises nimetatakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ja laeva kapteni määratud hinnanguline ühenduse vetesse sisenemise asukoht (pikkus/laius), ning samuti piirkond, kus laev kavatseb alustada püüki. Laev ei alusta püüki enne, kuni ta pole saanud kinnitust teatise kättesaamise kohta ega juhiseid selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal teatisel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni püügiretke lõpuni.

Ilmal et see piiraks mis tahes merel tehtavaid kontrolle, võivad pädevad asutused nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõuda kaptenilt laeva esitamist kontrolliks sadamas.

5. Laevad, mis sisenevad ühenduse vetesse ilma saagita pardal, vabastatakse punktis a sätestatud nõuetest.

6. Erandina punkti 1.2 sätetest loetakse püügiretk lõppenuks, kui laev lahkub ühenduse vetest või siseneb ühenduse sadamasse, kus kogu tema saak lossitakse.

Laevad lahkuvad ühenduse vetest ainult järgmiste kontrollmarsruutide kaudu:

A. VIa püügipiirkonnas asuv ICES ruut 48 E2

B. IVa püügipiirkonnas asuv ICES ruut 46 E6

C. IVa püügipiirkonnas asuvad ICES ruudud 48 E8, 49 E8 või 50 E8.

Laeva kapten teavitab vähemalt neli tundi enne mõnele eespool nimetatud kontrollmarsruudile saabumist Edinburghis asuvat kalapüügi seire keskust kas elektronposti või telefoni teel vastavalt punktile 1. Teatises nimetatakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollmarsruut, mille kaudu laev kavatseb lahkuda.

Laev ei lahku kontrollmarsruudi piirkonnast, kuni ta pole saanud kinnitust teatise kättesaamise kohta ega juhiseid selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal teatisel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni ühenduse vetest lahkumiseni.

Ilma et see piiraks merel tehtavaid kontrolle, võivad pädevad asutused nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõuda kaptenilt laeva esitamist kontrolliks Lerwicki või Scrabsteri sadamas.

7. Ühenduse vetest läbisõitvad kalalaevad peavad stoovima oma võrgud järgmisel viisil, et neid ei oleks võimalik kohe kasutada:

i) võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ning trosside küljest lahti võtta,

ii) tekil asuvad või teki kohale paigutatud võrgud tuleb kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitada.

VII LISA SULETUD PIIRKOND NAFO RAJOONIS 30

NAFO rajoonis 30 suletakse järgmine piirkond kogu kalastustegevuseks püügivahenditega, mis puutuvad kokku merepõhjaga.

[pic][pic][pic][pic]

VIII LISA SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRI PIIRKONNAS

Sihtliigid | Püügipiirkond | Keeluaeg |

Haid (kõik liigid) | Konventsiooniala | Kogu aasta |

Notothenia rossii | FAO 48.1 Antarktika, poolsaareala FAO 48.2 Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus FAO 48.3 Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus | Kogu aasta |

Merikogerlased | FAO 48.1 Antarktika (1) FAO 48.2 Antarktika (1) | Kogu aasta |

Gobionotothen gibberifrons Chaenocephalus aceratus Pseudochaenichthys georgianus Lepidonotothen squamifrons Patagonotothen guntheri | FAO 48.3 | Kogu aasta |

Dissostichus spp | FAO 48.5 Antarktika | 1.12.2006 kuni 30.11.2007 |

Dissostichus spp | FAO 88.3 Antarktika (1) FAO 58.5.1 Antarktika (1) (2) FAO 58.5.2 Antarktika ida pool 79° 20' E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79° 20' E (1) FAO 88.2 Antarktika põhja pool 65° S (1) FAO 58.4.4 Antarktika(1) FAO 58.6 Antarktika (1) FAO 58.7 Antarktika (1) | Kogu aasta |

Lepidonotothen squamifrons | FAO 58.4.4(1) | Kogu aasta |

Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides | FAO 58.5.2 Antarktika | 1.12.2006 kuni 30.11.2007 |

Dissostichus mawsoni | FAO 48.4 Antarktika (1) | Kogu aasta |

(1) Välja arvatud teadustöö eesmärgil. (2) Välja arvatud riikliku jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid). |

IX LISA PÜÜGI- JA KAASPÜÜGI PIIRANGUD CCAMLRI PIIRKONNA UUTES JA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES KALANDUSAASTAL 2006-2007

Alapiirkond/rajoon | Piirkond | Hooaeg | SSRU | Dissostichus spp. püügipiirang (tonnides) | Kaaspüügi piirang (tonnides) |

Railased | Macrourus spp. | Muud liigid |

48.6 | Kogu rajoon | 1.12.2006 kuni 30.11.2007 | 455 põhja pool 60° S 455 lõuna pool 60° S | Kogu rajoon 50 | Kogu rajoon 73 | Kogu rajoon 20 |

58.4.1 | Kogu rajoon | 1.12.2006 kuni 30.11.2007 | A B C D E F G H Alapiirkond kokku | 0 0 200 0 200 0 200 0 600 | Kogu rajoon: 50 | Kogu rajoon: 96 | Kogu rajoon: 20 |

58.4.2 | Kogu rajoon | 1.12.2006 kuni 30.11.2007 | A B C D E Alapiirkond kokku | 260 0 260 0 260 780 | Kogu rajoon: 50 | Kogu rajoon: 124 | Kogu rajoon: 20 |

58.4.3a) | Kogu rajoon väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni | 1.5.2007 kuni 31.8.2007 | Ei kohaldata | 250 | Kogu rajoon: 50 | Kogu rajoon: 26 | Kogu rajoon: 20 |

58.4.3b) | Kogu rajoon väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni | 1.5.2007 kuni 31.8.2007 | Ei kohaldata | 300 | Kogu rajoon: 50 | Kogu rajoon: 159 | Kogu rajoon: 20 |

88.1 | Kogu alapiirkond | 1.12.2006 kuni 31.8.2007 | A B, C, G D E F H, I, K J V Alapiirkond kokku | 0 356(1) 0 0 0 1 936(1) 564(1) 176(1) 3 032(1) | 0 50(1) 0 0 0 97(1) 50(1) 50(1) 150(1) | 0 57(1) 0 0 0 310(1) 90(1) 28(1) 484(1) | 0 60(1) 0 0 0 60(1) 20(1) 20(1) 0 |

88.2 | Kogu alapiirkond | 1.12.2006 kuni 31.8.2007 | A B C, D, F, G E Alapiirkond kokku | 0 0 206(1) 341(1) 547(1) | 0 0 50(1) 50(1) 50(1) | 0 0 33(1) 55(1) 88(1) | 0 0 20(1) 20(1) 0 |

(1) Kaaspüügiliikide püügipiirangud väikeste uurimisüksuste (SSRU) kohta, kohaldatakse alapiirkonna kaaspüügipiirangute raames järgmiselt: – railased: 5 % Dissostichus spp. püügipiirangust või 50 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem; – Macrourus spp.: 16 % Dissostichus spp. püügipiirangust; – muud liigid: 20 tonni SSRU kohta. |

.

X LISA I OSA

Sadamariigi kontrollivormid

SADAMARIIGI KONTROLLIVORM PSC 1 A OSA: Täidab kalalaeva kapten |

Laeva nimi | IMO nimber | Raadiokutsung | Lipuriik |

INMARSAT number | Faks | Telefon | E-post |

Lossimis- või ümberlaadimissadam | Eeldatav saabumisaeg |

Kuupäev: | Kellaaeg (UTC): |

Pardal oleva kalasaagi üldkogus | Lossitav kogus 2 |

Liik3 | Toode4 | ICES püügipiirkond | Toote mass (kg) | Liik3 | Toode4 | ICES püügipiirkond | Toote mass (kg) |

B OSA: Ainult ametlikuks kasutamiseks – täidab lipuliikmesriik |

Kalalaeva lipuliikmesriik peab vastama järgmistele küsimustele, märkides kas „Jah” või „Ei” | Jah | Ei |

a) kalalaeval, kes teatas kalapüügist, oli piisavalt kvoote teatatud kalaliikide püüdmiseks |

b) pardal olevad kalakogused on korralikult ette kantud ja arvesse võetud kõigi koguse- või püügipiirangute arvutamisel, mida võidakse kohaldada |

c) kalalaeval, kes teatas kalapüügist, oli luba püüda kala teatatud piirkonnas |

d) kalalaeva asumine teatatud püügipiirkonnas on kontrollitud laevaseiresüsteemi andmetega |

Lipuliikmesriigi kinnitus Ma kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevatel andmetel täielik, vastab tõele ja on õige. |

Nimi ja amet | Kuupäev | Allkiri | Ametlik tempel |

C OSA: Ainult ametlikuks kasutamiseks – täidab sadamariik |

Sadamariigi nimi | Antud luba | Kuupäev | Allkiri | Tempel |

Jah………… Ei………….. |

1. Kalalaevad, kellele ei ole omistatud IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) numbrit, esitavad oma välise registrinumbri. 2. Vajaduse korral kasutatakse lisalehti. 3. FAO kolmetäheline liigi kood 4. Toodete kirjeldused – käesoleva lisa 1. liide |

SADAMARIIGI KONTROLLIVORM PSC 21 A OSA: Täidab kalalaeva kapten |

Laeva nimi | IMO number2 | Raadiokutsung | Lipuriik |

INMARSAT number | Faks | Telefon | E-post |

Lossimis- või ümberlaadimissadam | Eeldatav saabumisaeg |

Kuupäev: | Kellaaeg (UTC): |

Teave doonorlaeva kalapüügi kohta |

Laeva nimi | IMO number2 | Raadiokutsung | Lipuriik |

Pardal oleva kalasaagi üldkogus | Lossitav kogus3 |

Liik4 | Toode5 | ICESi püügipiirkond | Toote mass (kg) | Liik4 | Toode5 | ICESi püügipiirkond | Toote mass (kg) |

B OSA: Ainult ametlikuks kasutamiseks – täidab lipuliikmesriik |

Kalalaeva lipuliikmesriik peab vastama järgmistele küsimustele, märkides kas „Jah” või „Ei” | Jah | Ei |

a) kalalaeval, kes teatas kalapüügist, oli piisavalt kvoote teatatud kalaliikide püüdmiseks |

b) pardal olevad kalakogused on korralikult ette kantud ja arvesse võetud kõigi koguse- või püügipiirangute arvutamisel, mida võidakse kohaldada |

c) kalalaeval, kes teatas kalapüügist, oli luba püüda kala teatatud piirkonnas |

d) kalalaeva asumine teatatud püügipiirkonnas on kontrollitud laevaseiresüsteemi andmetega |

Lipuliikmesriigi kinnitus Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevatel andmetel täielik, vastab tõele ja on õige. |

Nimi ja amet | Kuupäev | Allkiri | Ametlik tempel |

C OSA: Ainult ametlikuks kasutamiseks – täidab sadamariik |

Sadamariigi nimi | Antud luba | Kuupäev | Allkiri | Tempel |

Jah…………. Ei………….. |

1 Iga doonorlaeva kohta täidetakse eraldi vorm.

2 Kalalaevad, kellele ei ole omistatud IMO numbrit, esitavad oma välise registrinumbri.

3 Vajaduse korral kasutatakse lisalehti.

4 FAO kolmetäheline liigi kood.

5 Toote kirjeldused käesoleva lisa 1. liite kohaselt.

II OSA Ettekanne sadamariigi kontrollinspektsiooni kohta (PSC 3)1

A. INSPEKTEERIMISE VIIDE |

Sadamariik | Lossimis- või ümberlaadimissadam |

Laeva nimi | Lipuriik | IMO number2 | Sise raadiokutsung |

Lossimise/ümberlaadimise algus | Kuupäev | Kellaaeg |

Lossimise/ümberlaadimise lõpp | Kuupäev | Kellaaeg |

B. INSPEKTEERIMISE ÜKSIKASJAD |

Doonorlaeva nimi | IMO number2 | Raadiokutsung | Lipuriik |

B1. LOSSITUD VÕI ÜMBERLAADITUD KALA |

Liik3 | Toode4 | ICES püügipiirkond | Toote mass (kg) | Erinevus (kg) vormis PSC 1 või PSC 2 esitatud toote kaalust | Erinevus (%) vormis PSC 1 või PSC 2 esitatud toote kaalust |

B2. TEAVE LOSSIMISE KOHTA, MILLEKS ANTI LUBA ILMA LIPURIIGI KINNITUSETA |

Lao nimi, pädeva asutuse nimetus, kinnituse saamise tähtaeg |

B3. PARDALE JÄETUD KALA |

C. INSPEKTEERIMISE TULEMUSED |

Inspekteerimise algus | Kuupäev | Kellaaeg |

Inspekteerimise lõpp | Kuupäev | Kellaaeg |

MÄRKUSED |

MÄRGATUD RIKKUMISED5 |

Artikkel | Nimetage NEAFCi sätted, mida on rikutud, ja tehke kokkuvõte sellekohastest faktidest. |

Inspektori nimi | Inspektori allkiri | Kuupäev ja koht |

D. KAPTENI MÄRKUSED |

Mina, allakirjutanu, laeva kapten, kinnitan käesolevaga, et käesoleva aruande koopia on minule üle antud märgitud kuupäeval. Minu allkiri ei tähenda minu nõustumist käesoleva ettekande ühegi osaga, peale minu oma märkuste. Allkiri: _____________________________ Kuupäev: ____________________________________ |

E. KOOPIATE JAOTAMINE |

Koopia lipuriigile | Koopia NEAFCi sekretärile |

1 Kui laev on osalenud ümberlaadimises, kasutatakse iga doonorlaeva kohta eraldi vormi. 2 Kalalaevad, kellele ei ole omistatud IMO numbrit, esitavad oma välise registrinumbri. 3 FAO kolmetäheline liigi kood. 4 Toote kirjeldused vastavalt käesoleva lisa liites esitatule. 5 Kui tegemist on rikkumisega, mis on seotud kalapüügiga NEAFCi konventsiooni piirkonnas, tuleb esitada viide NEAFCi 17. novembri 2006. aasta kontrolli- ja rakendusmeetmete asjakohasele artiklile. |

X LISA 1. liide Tooted ja pakendid

A. Toote liigi koodid

Kood | Toote liik |

A | Tervelt – külmutatud |

B | Tervelt – külmutatud (keedetud) |

C | Roogitud, peaga – külmutatud |

D | Roogitud, peata – külmutatud |

E | Roogitud, peata – korrastatud – külmutatud |

F | Nahata filee – külmutatud |

G | Nahaga filee – külmutatud |

H | Soolakala |

I | Marineeritud kala |

J | Konserveeritud kala |

K | Õlis |

V | Tervest kalast valmistatud kalajahu |

M | Sisikonnast valmistatud jahu |

N | Muu (täpsustada) |

B. Pakendi tüüp

Kood | Liik |

CRT | pappkarbid |

BOX | kastid |

BGS | kotid |

BLC | plokid |

IX LISA I OSA SEAFO ümberlaadimisdeklaratsioon

LAEVA NIMI JA RAADIOKUTSUNG, kui on olemas: | Laeva pardatähis: SEAFO number: | Ümberlaadimise korral vastuvõtva laeva nimi ja kutsung, pardatähis ja riikkondsus: |

ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOON

1) Üldeeskiri

Ümberlaadimise puhul kannab asjaomase laeva kapten ümberlaaditavad kogused deklaratsiooni. Ümberlaadimisdeklaratsiooni koopia antakse vastuvõtva laeva kaptenile.

2) Täitmise kord

a) Ümberlaadimisdeklaratsioon tuleb täita loetavalt ja kustumatult.

b) Ümberlaadimisdeklaratsioonis ei tohi olla ühtegi kustutamist ega ülekirjutamist. Ebaõige sissekande peale tõmmatakse kriips ja selle järele tehakse uus sissekanne ning märgitakse kapteni või tema esindaja initsiaalid.

c) Iga sooritatud ümberlaadimise kohta täidetakse üks ümberlaadimisdeklaratsioon.

d) Kapten allkirjastab ümberlaadimisdeklaratsiooni iga lehekülje.

(3) Kapteni kohustused seoses lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooniga

Laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnangulised kogused on põhjendatud. Ümberlaadimisdeklaratsioone säilitatakse üks aasta.

4) Esitatav teave

SEAFO ümberlaadimisdeklaratsiooni vormil esitatakse, järgides kõnealuse vormi joonealuste märkuste juhendeid, hinnangulised ümberlaaditavad kogused iga kalaliigi ja iga konkreetse püügiretke kohta.

5) Edastamise kord

a) Kui ümberlaadimine toimub lepinguosalise lipu all sõitvasse või lepinguosalises riigis registreeritud laeva, antakse ümberlaadimisdeklaratsiooni esimene koopia üle vastuvõtva laeva kaptenile. Kõnealuse dokumendi originaal vastavalt olukorrale kas antakse nõudmise korral üle või saadetakse 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist või sadamasse saabumisel selle lepinguosalise riigi ametiasutustele, mille lipu all laev sõidab või kus laev on registreeritud.

b) Kui ümberlaadimine toimub kolmanda riigi lipu all sõitvasse laeva, antakse originaaldokument vastavalt olukorrale kas üle või saadetakse nii ruttu kui võimalik selle lepinguosalise riigi ametiasutustele, mille lipu all laev sõidab või kus laev on registreeritud.

c) Kui kaptenil ei ole võimalik saata ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali määratud tähtajaks selle lepinguosalise riigi ametiasutustele, mille lipu all laev sõidab või kus laev on registreeritud, edastatakse deklaratsioonis nõutud teave asjaomastele asutustele raadio teel või mõnel muul viisil.

Teave edastatakse tavaliselt kasutatava raadiojaama kaudu nii, et teatele eelneb laeva nimi, raadiokutsung ja pardatähis ning laevakapteni nimi.

Kui laeval ei ole võimalik teadet saata, võib mõni teine laev teha seda kõnealuse laeva nimel või selle teabe võib saata muul viisil.

Kapten tagab, et raadiojaamadesse saadetud teave edastatakse kirjalikult asjaomastele asutustele.

II OSA Linnutõrjeliinide (tori liinide) valmistamis- ja kasutamisjuhendid

1. Käesolevad juhendid on koostatud selleks, et abistada õngejadasid kasutavatel kalapüügilaevadel valmistada ja kasutada linnutõrjeliine. Kuigi juhendid on küllaltki selged, kutsutakse nende kasutajaid üles neid liine oma kogemuste põhjal täiustama. Juhendites võetakse arvesse keskkonna- ja töökorralduslikke tegureid, vettelaskmise kiirust ja laeva suurust; need tegurid mõjutavad linnutõrjeliini tõhusust söötade kaitsmisel lindude eest. Tori liini kujundust ja kasutamisviisi võib muuta nende tegurite arvestamiseks, kui see ei kahjusta liini tõhusust. Võib ette näha tori liinide jätkuvat täiustamist ja seetõttu tuleb need juhendid edaspidi läbi vaadata.

2. Tori liini kujundus

2.1. Soovitatakse kasutada tori liini pikkusega 150 m. Liini vees oleva osa läbilõike diameeter võib olla suurem veepealse osa läbilõike diameetrist. See suurendab tõmmet ja vähendab seega liini pikendamise vajadust, võttes samas arvesse vettelaskmise kiirust ja söötade vettevajumiseks kuluvat aega. Vee kohal olev osa peaks olema peenest (nt umbes 3-millimeetrise jämedusega) nöörist, mis oleks silmatorkavat värvi, näiteks punane või oranž.

2.2. Liini veepealne osa peaks olema piisavalt kerge, et tema liikumine oleks ennustamatu, kuna muidu võiksid linnud sellega harjuda, ja piisavalt raske, et tuul ei kallutaks seda kõrvale.

2.3. Parim lahendus on kinnitada liin laeva külge tugeva pöördtrumli abil, et vältida liini sassiminekut.

2.4. Peletuspaelad peaksid olema võimalikult silmatorkavast materjalist ja liikuma kiiresti ja ennustamatult (nt tugev peenike traat punases polüuretaantorus), mis on riputatud tori liini külge kinnitatud tugeva kolmesoonelise trumli külge (selleks, et vähendada sassimineku ohtu) ja need peavad ulatuma rippudes otse veepinna kohale.

2.5. Peletuspaelte vahekaugus ei tohiks olla üle 5-7 meetri. Oleks hea, kui paelad oleksid paarikaupa.

2.6. Iga paelte paari peaks olema võimalik klambri abil ära võtta, siis on liini kokkupakkimine hõlpsam.

2.7. Paelte arv peaks vastama jada vettelaskmise kiirusele laevalt; väiksema vettelaskmise kiiruse juures on vaja rohkem paelu. Vettelaskmise kiiruse kümne sõlme puhul on kohane kasutada kolme paari.

3. Tori liinide kasutamine

3.1. Liin tuleb üles riputada laeva külge kinnitatud mastilt. Tori mast tuleb panna nii kõrgele kui võimalik, nii et liin kaitseks sööta pikemal alal ahtri taga ja ei takerduks püünisesse. Mida kõrgem on mast, seda paremini on söödad kaitstud. Näiteks võimaldab veepinnast 6 m kõrgusele ulatuv mast kaitsta söötasid umbes 100 m ulatuses.

3.2. Tori liin tuleb riputada nii, et peletuspaelad asuksid söötadega konksude kohal.

3.3. Parem on kasutada mitut tori liini, nii saab söötasid kaitsta lindude eest veel paremini.

3.4. Kuna liin võib katki või sassi minna, peaks laeva pardal olema varuliine, millega seda asendada ja tagada kalapüügi katkestamatu jätkamise võimalus.

3.5. Kui kalurid kasutavad söötade heitmise masinat, siis peavad nad tagama tori liini ja selle masina koordineeritud toimimise:

a) on vaja tagada, et masin heidaks söödad otse tori liiniga kaitstud alasse ja

b) kui kasutatakse masinat, mis heidab söötasid pakpoordi ja tüürpoordi suunas, siis tuleb kasutada kahte tori liini.

3.6. Kalurid võiksid tori liinide väljalaskmise ja kokkupanemise hõlbustamiseks kasutada käsi-, elektrilist või hüdraulilist vintsi.

XII LISA Atlandi ookeani põhjaosas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad

1. Komisjon teavitab liikmesriike viivitamata muude riikide kui Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni („konventsioon”) osalisriikide lipu all sõitvatest laevadest, mida on nähtud tegelemas kalapüügiga NEACFi reguleerimispiirkonnas ning mille Kirde-Atlandi kalanduskomisjon (NEAFC) on kandnud nende laevade esialgsesse loetellu, mida kahtlustatakse konventsiooni alusel kehtestatud soovituste eiramises. Kõnealuste laevade suhtes kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a) sadamasse saabuvatele laevadele ei anta luba seal lossimiseks või ümberlaadimiseks ning pädevad asutused kontrollivad neid. Kõnealune kontrollimine hõlmab laeva dokumente, püügipäevikuid, püügivahendeid, pardal olevat saaki ja kõike muud, mis on seotud laeva tegevusega konventsioonialas. Teave kontrollimise tulemuste kohta edastatakse viivitamata komisjonile;

b) liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, abilaevad, tankerid, emalaevad ja kaubalaevad ei abista kõnealuseid laevu mingil moel ega osale nende ümberlaadimises ega nendega ühistes püügioperatsioonides;

c) kõnealuseid laevu ei varustata sadamates teemoona, kütuse ega muude teenustega.

2. Laevad, mille NEAFC on kandnud nende laevade loetellu, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, on loetletud käesoleva lisa 1. liites. Kõnealuste laevade suhtes kohaldatakse lisaks punktis 1.1 nimetatud meetmetele järgmisi meetmeid:

a) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele keelatakse sissesõit ühenduse sadamasse;

b) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele ei anta luba kalapüügiks ühenduse vetes ning nende prahtimine on keelatud;

c) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatelt laevadelt pärit kala import on keelatud;

d) liikmesriigid keelduvad andmast ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele luba sõita nende lipu all ja soovitavad importijatel, vedajatel ja muudel asjaomastel sektoritel hoiduda kõnealuste laevadega läbirääkimiste pidamisest ja nende püütud kala ümberlaadimisest.

3. Vastavalt nõukogu määruse nr (EÜ) xxxx/2007[78] artiklile 69 kohaldatakse käesoleva lisa liidet ka Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) reguleerimispiirkonnas.

4. Komisjon muudab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetelu vastavaks NEAFC loetelule, niipea kui NEAFC võtab vastu uue ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetelu.

XII LISA liide Loend järgmiste IMO numbritega laevade kohta, mille NEAFC ja NAFO on tunnistanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks

Laeva IMO1 number | Laeva nimi2 | Lipuriik2 |

8522030 | CARMEN | Gruusia |

7700104 | CEFEY | Ex Panama |

8422852 | DOLPHIN | Gruusia |

8522119 | EVA | Gruusia |

7321374 | FONTE NOVA | Panama |

6719419 | GRAN SOL | Panama |

7332218 | IANNIS I | Panama |

8028424 | ICE BAY | Kambodža |

8422838 | ISABELLA | Gruusia |

8522042 | JUANITA | Gruusia |

6614700 | KABOU | Guinea Conakry |

7351161 | KERGUELEN | Guinea Conakry |

7385174 | MURTOSA | Togo |

8326319 | PAVLOVSK | Gruusia |

8914221 | POLESTAR | Panama |

8522169 | ROSITA | Gruusia |

8421937 | SANTA NIKOLAS | Honduras |

7347407 | SUNNY JANE |

8209078 | THORGULL | Bahama |

8606836 | ULLA | Gruusia |

1. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.

2. Laevade nimesid ja lippusid käsitlevad muudatused ja lisateave on esitatud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni veebilehel: www.neafc.org.[pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[2] EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

[3] ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

[4] ELT L 150, 30.4.2004, lk 1.

[5] ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

[6] ELT L 65, 7.3.2006, lk 1.

[7] ELT L 122, 11.5.2007, lk 7.

[8] ELT L 157, 19.6.2007, lk 1.

[9] EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

[10] EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

[11] EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

[12] EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

[13] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).

[14] EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2943/95 (ELT L 308, 21.12.1995).

[15] EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2166/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

[16] EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1).

[17] EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2269/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 1).

[18] ELT L 289, 7.11.2003, lk 1.

[19] ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

[20] ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

[21] ELT L 97, 1.4.2004, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1099/2007 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 11).

[22] ELT L 150, 30.4.2004, lk 1.

[23] ELT L 340, 23.12.2005, lk 3.

[24] ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

[25] ELT L 65, 7.3.2006, lk 1.

[26] ELT L 384, 29.12.2006, lk 28.

[27] ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

[28] ELT L 122, 11.5.2007, lk 7.

[29] ELT L 123, 12.5.2007, lk 3.

[30] ELT L 157, 19.6.2007, lk 1.

[31] ELT L […], […], lk […].

[32] EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

[33] EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.

[34] EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.

[35] ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 898/2007 (ELT L 196, 28.7.2007, lk 22).

[36] EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34.

[37] EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[38] EÜT L 227, 12.8.1981, lk 22.

[39] EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

[40] EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39.

[41] EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

[42] ELT L 224, 16.8.2006, lk 22.

[43] EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24.

[44] ELT L 32, 4.2.2005, lk 1.

[45] ELT L 22, 25.1.2003, lk 5.

[46] ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.

[47] ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

[48] EÜT L 121, 12.5.1994, lk 3.

[49] ELT L 97, 1.4.2004, lk 1.

[50] Nautilise hämariku täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu Nautical Almanac tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva jaoks. Kõik kellaajad nii laevade kui ka vaatlejate tegevuse dokumenteerimisel esitatakse koos viitega Greenwichi ajale (GMT).

[51] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[52] EÜT L 176, 15.7.2000, lk 1.

[53] EÜT L 222, 17.8.2001, lk 53.

[54] ELT L 289, 10.9.2004, lk 6.

[55] EÜT L 41, 13.2.2002, lk 1.

[56] ELT L 56, 2.3.2005, lk 8.

[57] ELT L 384, 29.12.2006, lk 28.

[58] Selline jaotus kehtib sein- ja traalnoodapüügi puhul.

[59] Valitakse 11 seinnoodapüügilitsentsi seast, mis on mõeldud makrelli püüdmiseks lõuna pool 62° 00' N

[60] Vastavalt 1999. aasta osas kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa sihtpüüki käsitlevaid arve nende arvude hulgas, mis käsitlevad igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel.”

[61] Need arvud viitavad korraga kohalviibivate laevade maksimaalsele arvule.

[62] Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest“.

[63] Püütakse ainult õngejadade või mõrraga (riffahvenad) või õngejadade ja võrkudega, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, sügavusel üle 30 m (haid). Kõnealuste püügilitsentside saamiseks tuleb tõendada, et püügilitsentsi taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist või 50 % kogu haide püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes.

Eespool nimetatud lepingu peavad olema kinnitanud Prantsuse asutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügilitsentsi taotlusele.

Eespool nimetatud kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

[64] Üks eksemplar jääb kaptenile, üks eksemplar kontrollivale ametiisikule ning üks eksemplar tuleb saata Euroopa Ühenduste Komisjonile.

[65] Püügiretk on reis, mille alguseks loetakse laeva sisenemist püügi eesmärgil ühenduse liikmesriigi rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse püügipiirkonda, kus kalapüüki reguleeritakse ühenduse kalapüügieeskirjadega, ja lõpeb laeva lahkumisega kõnealusest piirkonnast.

[66] m = kohustuslik

[67] o = vabatahtlik

[68] LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma; kuni 31.12.2006 võib kasutada lühendeid LA ja LO ning esitada andmed kraadide ja minutitena.

[69] Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.

[70] Püügiretk on reis, mille alguseks loetakse laeva sisenemist püügi eesmärgil ühenduse liikmesriigi rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse püügipiirkonda, kus kalapüüki reguleeritakse ühenduse kalapüügieeskirjadega, ja lõpeb laeva lahkumisega kõnealusest piirkonnast.

[71] LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma; kuni 31.12.2006 võib kasutada lühendeid LA ja LO ning esitada andmed kraadide ja minutitena.

[72] Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.

[73] LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma; kuni 31.12.2006 võib kasutada lühendeid LA ja LO ning esitada andmed kraadide ja minutitena.

[74] Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.

[75] LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma; kuni 31.12.2006 võib kasutada lühendeid LA ja LO ning esitada andmed kraadide ja minutitena.

[76] Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.

[77] Vabatahtlik vastuvõtvale laevale.

[78] ELT L […], […], lk […].