52007PC0647

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 23.10.2007

KOM(2007) 647 lõplik

2005/0246 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule nõukogu ühise seisukoha kohta,

milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)

2005/0246 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule nõukogu ühise seisukoha kohta,

milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)

1. TAUST

Ettepaneku (dokument KOM(2005)608 (lõplik) – 2005/0246 COD) edastamine Euroopa Parlamendile ja nõukogule: | 30. november 2005 |

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev: | 5. juuli 2006 |

Euroopa Parlamendi arvamuse kuupäev, esimene lugemine: | 12. detsember 2006 |

Nõukogu tolliliidu töörühmale (seadusandlus ja poliitika) komisjoni poolt esitatud suulise muudetud ettepaneku kuupäev: | 11. jaanuar 2007 |

Nõukogu poliitilise kokkuleppe kuupäev: | 25. juuni 2007 |

Ühise seisukoha kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõtmise kuupäev: | 15. oktoober 2007 |

2. KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK

Ettepaneku eesmärk on ajakohastada ja lihtsustada tollialaseid õigusakte ja haldusmenetlusi nii tolliasutuse kui ka ettevõtja jaoks. Tollikorra ja -menetluste lihtsustamise üks kavandatud eesmärk on ka lähendada tollieeskirju koostoimivate infosüsteemide ühistele standarditele.

Ettepanekut tuleb vaadelda kasvu- ja tööhõivestrateegia ning parema õigusloome kontekstis, kuivõrd see lihtsustab ELi õiguslikku reguleerimist, et vähendada Euroopa ettevõtjate kulusid ning suurendada tõhusust, läbipaistvust ja üldsuse usaldust. Selle väljatöötamisel võeti arvesse ka vajadust täita e-valitsuse algatuse raames püstitatud ülesandeid, mille kohaselt ettevõtjad peaksid täiel määral osa saama kaasaegse tehnoloogia hüvedest ja sellega kaasnevast kaubavahetuse lihtsustumisest.

Käesolev ettepanek on suure poliitilise tähtsusega, kuna see tõhustab veelgi ühisturgu. See on tähtis samm veel säilinud tõkete eemaldamisel, et jõuda täielikult ühendatud tolliterritooriumini. See on tundlik küsimus, kuna selleks tuleb teha raskeid valikuid ja viia läbi mõned valulised reformid (nimelt seoses liikmesriikide elektrooniliste tollivormistussüsteemide koostoimimisvõime tagamisega).

3. MÄRKUSED ÜHISE SEISUKOHA KOHTA

3.1 Üldosa

Ühine seisukoht, mille kohta 25. juunil 2007 saavutati kvalifitseeritud häälteenamusega poliitiline kokkulepe, järgib üldjoontes komisjoni muudetud ettepanekut. Muudatusi on tehtud selguse huvides ning õigusakti paindlikkuse ja rakendatavuse tagamiseks, et leida sobiv tasakaal tollikontrolli ja seadusliku kaubanduse hõlbustamise vahel.

3.2 Parlamendi esimesel lugemisel tehtud muutmisettepanekute analüüs

Oma ühises seisukohas ei nõustunud nõukogu kõigi Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega, kuid parlamendi 54 ettepanekust on kõnealusesse ühisesse seisukohta võetud kas täielikult, põhimõtteliselt, s.o väikeste muudatustega ühtluse või selguse tagamiseks, või osaliselt 36 ettepanekut.

Lisas esitatud tabelis on näidatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute vastavus komisjoni ettepaneku põhjendustele ja sätetele ning vastavatele muudetud ja ümbernummerdatud põhjendustele ja sätetele nõukogu ühises seisukohas.

Nõukogu ja komisjoni poolt heaks kiidetud ettepanekud

Nõukogu kiitis täielikult heaks ettepanekud 1, 4, 6, 7, 8, 12, 17, 20, 21, 32, 33, 35, 38, 49, 52 ja 56 ; põhimõtteliselt kiitis nõukogu heaks ettepanekud 2, 3, 9, 10, 16, 18, 31, 36, 37, 39, 42 kuni 48 ja 50 .

Muudatust 26 on aktsepteeritud üksnes seoses ühenduse kaupade puhul rakendatava lihtsustatud tollikorra kohaldamisega kauplemisel nende piirkondadega või nende piirkondade vahel, mis on osa ühenduse tolliterritooriumist, kuid ei kuulu kuuenda käibemaksudirektiivi territoriaalse kohaldamise alasse.

Kõik need muudatused, välja arvatud 21 ja 31 , oli varem aktsepteerinud komisjon.

Täielikult nõustudes põhimõttega, et ettepanek peab vastama uuele kontrolliga regulatiivmenetlusele, mis tuleneb komiteemenetluse otsuse artiklist 5a, tegi nõukogu seoses muudatustega 11 ja 13 mõnede volitamissätete puhul teistsugused järeldused kui Euroopa Parlament ja viis parlamendi alustatud töö lõpule muude sätete kooskõlastamisega.

Nii nõukogu kui ka komisjoni poolt tagasi lükatud ettepanekud

Nõukogu ei olnud nõus järgmiste muudatustega, millega ei nõustunud ka komisjon:

muudatus 5 , kuna viited komiteemenetluse otsuse muutmise otsusele tuleb esitada joonealuse märkusena, mitte tekstis;

muudatus 14 , kuna tollimaaklerite akrediteerimise süsteem ei kuulu tolliseadustiku reguleerimisalasse;

muudatus 22 , kuna sõnastuse muutmine võinuks seada ohtu tolli võimalused pistelise kontrolli teostamiseks;

muudatus 23 , kuna tolliasutuse tööaega käsitleva viite väljajätmine õõnestaks tõsiselt ettepanekus tehtavaid jõupingutusi piirata tolli teenustasude võtmist ning viide „mis tahes muule meetmele, mis on vajalik tolliseaduse kohaldamiseks” oleks lubanud jätkata teatavates liikmesriikides levinud tava nõuda teenustasu elektroonilise deklaratsiooni koostamise eest;

muudatus 25 , kuna sellega oleks liikmesriike kohustatud tagama oma tolliasutuste ööpäevaringne töö kõigil nädalapäevadel, mis võib olla küll soovitatav, kuid ei ole praegu realistlik;

muudatus 26 (osaliselt), kuna lihtsustatud tollikorra kohaldamine kõnealustele kaupadele liikumisel ühe liikmesriigi piires või üksnes mõnede liikmesriikide vahel ei tagaks käibemaksuseaduste ühtlast kohaldamist ühisturul;

muudatus 28 , kuna sel viisil kasutataks tolliseadustikku päritolueeskirju käsitlevate sooduslepingute üle peetavate läbirääkimiste suuniste kavandamiseks, see on ühinemislepingu artikli 133 põhjal aga nõukogu eesõigus, nagu ka ühinemislepingu artikli 187 rakendamine;

muudatus 29 , kuna seda artiklit on nõukogu muutnud lihtsalt eesmärgiga tagada võlgnike solidaarne vastutus võla eest;

muudatus 30 , kuna vormistamise seisukohast ei sobi õigusakti tekstis esitada näiteid ja tolliseadustikus tuleks nimetada üksnes üldpõhimõtet, et võidakse aktsepteerida ka muid tagatise vorme;

muudatused 40 ja 41 , kuna mõlemal juhul tõlgendatakse muudatustega valesti praegusi ja ettepanekus esitatud sätteid. Ohtlike kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev konventsioon (COTIF) ei ole rahvusvaheline konventsioon, mis kehtestab transiidikorra või tagab transiidivabaduse, ja seepärast ei saa seda neis artiklites arvesse võtta;

muudatus 51 , kuna see põhineb väärarusaamal, et ekspordi ülddeklaratsiooni saab töödelda samal viisil kui impordi ülddeklaratsiooni;

muudatus 53 , kuna see rikuks subsidiaarsuse põhimõtet.

Komisjoni eelnevalt heakskiidetud muudatused, mida nõukogu heaks ei kiitnud

Nõukogu ei olnud nõus järgmiste muudatustega, millega komisjon oli eelnevalt nõustunud:

muudatus 15 , kuna ettepaneku artikkel 13 lisatakse artiklile 11;

muudatus 24 , kuna sätete sellise uue sõnastusega muudetaks loetelu ammendavaks [eeldades, et muudatus 24 ei käsitlenud kõiki keeleversioone];

muudatus 54 , kuna ettepanekus esitatud artikkel 195 on lõpptekstist välja jäetud, sest nõukogu leidis, et seadustik ja selle rakendussätted peavad olema piisavalt selged, nii et seletuskirju ja suuniseid läheb vaja ainult erandjuhtudel ning ei ole vaja luua määruse „kolmandat taset” või kohustada seadustikus komisjoni seda tegema.

3.3. Nõukogu esitatud uued sätted

Ühises seisukohas on esitatud mõned nõukogu tehtud muudatused, milles peegelduvad Euroopa Parlamendis soovitatud muudatused, millega võeti arvesse Euroopa ettevõtjate huvisid ja liikmesriikide tolliametite tõstatatud küsimusi. Kõnealused küsimused saab jaotada kahte kategooriasse, milleks on põhiküsimused, nagu tollivormistuseks esitamine, tsentraliseeritud tollivormistus ja „ühine liides” (mille jaoks taotleti ministrite nõukogult poliitilist toetust ja nõukogu toetaski seda), ja mitu väiksemat küsimust, nagu lihtsustamine liikmesriikides, garantiide rakendamine ja selgituste andmise õiguse kasutamine, mille jaoks leiti mõistlikud praktilised lahendused. Ka rakendussätete vastuvõtmise korra muutmisest tuleneb ajakohastatud tolliseadustiku jaoks tähtsaid järeldusi.

Peamised muudatused on järgmised:[1]

Põhjendusest 14 (esialgne põhjendus 12 komisjoni ettepanekus) on jäetud välja viide ühenduse karistuste ühisele raamistikule vastavalt artiklile 21 (esialgne artikkel 22) ja välja on jäetud komisjoni ettepaneku põhjendus 32, arvestades kõigi aktsiise ja käibemaksu käsitlevate viidete väljajätmist seadustiku läbivaadatud tekstist, kuna neid makse reguleeritakse muude õigusaktidega. Muudetud on ka kehtetuks tunnistatud määruste loetelu põhjenduses 39 (esialgne põhjendus 38).

Ka Euroopa Parlamendi toetusavaldust teatavate liikmesriikide lihtsustuste säilitamisele tolliseadustikus ei ole ühises seisukohas täielikult arvestatud. Kavandatud reformi üks nurgakivi on liikmesriikide antavate erivolituste tühistamine, kuna nende tagajärjeks võib olla tollieeskirjade erinev rakendamine liikmesriikides, mis on vastuolus nõudega tagada ettevõtjatele ühesugused tingimused kogu ELis. Sellise piiranguga on aga heaks kiidetud teatavad parlamendi soovitatud sätted, nimelt artikli 1 lõikes 3, millega lubatakse lihtsustatud tollikorda kaupade liikumisel Euroopa Ühenduse ja selle nn eriterritooriumide vahel; eriterritooriumid on näiteks Ahvenamaa saarestik, Kanalisaared, Kanaari saared jne.

Tollivormistusel esindamise küsimuses esitatakse ühises seisukohas tingimused, mis põhinevad „ühistel” kriteeriumidel, millele peavad vastama enam kui ühes liikmesriigis tegutsevad tolliesindajad, kuna seda küsimust ei tuleks jätta liikmesriigile ühepoolseks otsustamiseks. Kuigi tegemist ei ole „akrediteerimiskorraga”, tuleks selles arvesse võtta Euroopa Parlamendi, tollimaaklerite ja mõne liikmesriigi väljendatud muresid ning see on kooskõlas asutamislepingu ja teenuste direktiiviga. Ühises seisukohas on ka lähemalt piiritletud erandeid artiklist 12, arvestades vajadust tõendada tollimaaklerina tegutsemise volitusi. Komisjoni ettepaneku artikkel 13 on jäetud välja ja asjaomased sätted on põhimõtteliselt võetud artiklisse 11.

Artikli 16 lõikes 4 (esialgse artikli 17 lõige 4) on nõukogu pikendanud kuni nelja kuuni tähtaega, mille jooksul tolliasutus peab tegema nõutud otsuse ja teavitama sellest taotlejat; see on paremas kooskõlas paljude praeguste riigisiseste eeskirjadega.

Komisjoni ettepaneku 35 artikkel, mis käsitles lihtsustamist , on välja jäetud; need sätted on üksikasjalikumalt määratletud uues artiklis 116, artikli 1 uues lõikes 3 ja artikli 183 lõike 2 punktis c (esialgne artikkel 194).

Liikmesriikidele esitatud nõue teatada komisjonile tollisanktsioonidest on lisatud artiklisse 21 (esialgne artikkel 22), kuid nõukogu on seda piiranud nii, et teatada on vaja ainult liikmesriikides kehtivatest või kehtima hakanud riigisisestest sätetest.

Artikli 29 (esialgne artikkel 31) säte dokumentide ja muu teabe pikendatud säilitamistähtaegade kohta, mis varem kehtis üksnes edasikaebamise menetluse puhul, kehtib nüüd ka kohtumenetluse puhul.

Poliitilistel kaalutlustel on nõukogu säilitanud autonoomsena oma määruse (EÜ) nr 82/2001, mis käsitleb päritolu eeskirjade määratlust Ceuta ja Melilla puhul, kuid on leppinud kokku, et kõnealune määrus tuleb ajakohastada selle kooskõlla viimiseks muude päritolueeskirjadega; artiklit 39 (esialgne artikkel 42) on vastavalt muudetud.

Üksikasjalikud eeskirjad seose kohta ja eeskirjad tolliväärtuse hindamise varumeetodi kohta on viidud üle rakendussätetesse ning komisjoni ettepaneku artikkel 46 on seepärast välja jäetud.

Nõukogu on taas võtnud artiklisse 51 (esialgne artikkel 56) sisse täpsustuse, et kui on tegemist mitme võlgnikuga , vastutavad nad võla eest solidaarselt. Samas on jäetud kõrvale ettepanekus esitatud nõue tolliametnikele, et eelkõige tuleb võlg sisse nõuda neilt, kes rikuvad eeskirju teadlikult. Siiski on artikli 72 lõikes 3 (esialgse artikli 77 lõige 3) säilitatud võimalus, et sellisel puhul peatatakse lõivude tasumise tähtaeg.

Nõukogu on rakendusmeetmete raamistikku artiklis 54 (esialgne artikkel 59) lisanud ka kaitsemeetme, et hoida ära tariifsetest meetmetest nagu dumpinguvastane tollimaks möödahiilimist; meede on seotud lõivusumma arvutamisega .

Tagatistega seoses tekitas küsimusi ettepanek laiendada tagatise andja vastutust nii, et see kataks kõik tollivõlad, mis tekivad seoses deklareerimata kaupadega ja kontrollimisega pärast tollivormistust. Artikli 56 (esialgne artikkel 61) muutmisega on nõukogu näidanud, et see kehtib tagatiste kohta üldiselt, kuid liikmesriigid võivad valida, kas kasutada tagatist pärast tollivormistust tekkinud võlgade katmiseks või mitte, ja et igal juhul kehtib see üksnes siis, kui tagatist ei ole veel vabastatud. Ühises seisukohas on ka paremini määratletud, millal on vaja rakendada tagatisi käsitlevaid üldsätteid, nimelt seoses teiste juhtudega, mil tagatist ei nõuta, näiteks teatavate käibe- või transpordiliikide korral või kui tagatise kehtivus on piiratud. Tagatise andjatega seoses määratleb artikkel 61 (esialgne artikkel 66) nüüd paremini institutsioonid, kes võivad esitada tagatise ilma eelneva kinnituseta. Artiklist 62 (esialgne artikkel 67) on välja jäetud ka ettepanek piirata vähendatud rahasummaga üldtagatiste kasutamine või tagatisest vabastamine üksnes volitatud majandusoperaatoritega, kuna mõnesid volitatud majandusoperaatoritele kehtestatud kriteeriume (eelkõige tõendatud maksevõimelisust) on vaja täita ka kummagi lihtsustamise kasutamiseks.

Kuna uues tolliseadustikus on esitatud süsteemipõhiste kontrollide alused, siis kiitis nõukogu üldjoontes heaks isehindamise , mida mõni liikmesriik nõukogus kaitses; selle kohaselt lihtsustatakse tollivormistust nii palju kui võimalik ning volitatud ettevõtjatel lubatakse end ise reguleerida (või hinnata). Tolliasutuste õigus kinnitada deklarandi määratud tasumisele kuuluvaid tollilõive on nüüd artikli 66 lõikes 2 (esialgne artikli 71 lõige 2) ning, nagu tsentraliseeritud vormistusegi puhul, on uude artiklisse 116 lisatud määratlev säte, milles piiritletakse ja selgitatakse isehindamise aluspõhimõtet; see õigus on siiski ainult volitatud majandusoperaatoritel.

Komisjoni ettepaneku artikkel 84 on välja jäetud, tagasimaksmise ja maksuvähendamise määratlused on üle viidud artiklisse 4 ja muud sätted artiklisse 79 (esialgne artikkel 85).

Artiklis 86 (esialgne artikkel 92) on nõukogu püüdnud selgitada tollivõla kustutamise tingimusi, kui kaubad on kinni peetud ja konfiskeeritud. Lisaks on nõukogu, tunnistades küll võlgnike osa pettustevastase võitluse toetamisel, jätnud välja ettepaneku sätte kohta, millega konkreetselt lubatakse kustutada tollivõlg, mis tekib seoses kurjategijate leidmiseks korraldatud kontrollitud tarnega, kuna sellist meetodit ei kasutata kõigis liikmesriikides.

V jaotise 2. peatükis „Kaupade suunamine tolliprotseduurile” on ühises seisukohas nüüd uus eraldi artikkel 106, milles piiritletakse ja selgitatakse tsentraliseeritud tollivormistuse aluspõhimõtet; selle kasutamine ei ole edaspidi enam piiratud ainult volitatud majandusoperaatoritega, kuid selle taotlejad peavad vastama volitatud majandusoperaatoritele esitatavatele nõuetele.

Kõnealuse peatüki struktuuri on muudetud ka loogilisemaks; lihtsustatud ja täiendavate deklaratsioonide koostamise eeskirjad on esitatud nüüd koos tavaliste deklaratsioonide koostamise eeskirjade ja kõigi nende deklaratsioonide koostamist reguleerivate üldsätetega. (Komisjoni ettepaneku artiklid 125 ja 128 on ümber nummerdatud artikliteks 109 ja 110 ning artiklid 114–117 on ümber nummerdatud artikliteks 111–114.)

Nõukogu on jätnud välja piirangu artiklis 109 (esialgne artikkel 125), mille kohaselt lihtsustatud deklaratsioone võisid kasutada ainult volitatud majandusoperaatorid, millega säte „juhuslike” lihtsustatud deklaratsioonide kohta komisjoni ettepaneku artiklis 127 muutus liigseks, ja lisanud taas (kuid artiklisse 119 (esialgne artikkel 115)) piirangu, et kaupade esitamisest on õigus loobuda ainult siis, kui lihtsustatud deklareerimine toimub üksnes kirjendamisega raamatupidamises. Komisjoni ettepaneku artiklid 126 ja 127 on seepärast välja jäetud.

Ühise seisukoha artiklis 111 (esialgne artikkel 114) on taastatud ka koodeksi viide kindlaksmääratud isikutele, kes deklaratsiooni esitamiseks ei pea asuma ühenduse tolliterritooriumil.

V jaotise uues 3. peatükis „Kaupade kontrollimine ja vabastamine” on loogiliselt eraldatud tolliprotseduuriks deklareeritud kaupade tollivormistuse aspektid. (Komisjoni ettepaneku artiklid 118–124 on ümber nummerdatud artikliteks 117–121, 123 ja 124.) Uue artikliga 122 nähakse ette rakendusmeetmed. [Esialgne 3. peatükk komisjoni ettepanekus „Lihtsustused tollideklaratsioonide koostamisel” on nüüd kõnealuse jaotise 3. jao 1. peatükk; komisjoni ettepaneku artikkel 129 on välja jäetud.]

Ühises seisukohas on muudetud ka artiklit 138 (esialgne artikkel 146), kuna transiidiprotseduuri lõpetamine on sisuliselt ikkagi teistsugune sündmus kui selle läbiviimine, ja kõnealuse protseduuri lõpetamise eeskirjad on sobivalt taastatud artiklis 146 (esialgne artikkel 155). Komisjoni ettepaneku sissejuhatav artikkel 154 on välja jäetud, kuna see ei ole enam vajalik.

Ajakohastatud tolliseadustiku ettepanekutega muutub ajutine hoidmine tolliprotseduuriks ja, nagu kaupade tollilaos või vabatsoonis olemise puhul, ei seata ka kaupade ajutisele hoidmisele muu tolliprotseduuri raames mingit ajalist piiri; nii välditakse tollivõla iseeneslikku tekkimist pärast mingi tähtaja möödumist. Artiklis 150 (esialgne artikkel 159) tunnistatakse nüüd, et on asjaolusid, mille puhul võidakse kehtestada tähtaeg ajutisele hoidmisele, nimelt juhul, kui tollilao tööd juhib tolliasutus ise ja ei ole kaubanduslikku kokkulepet, või eriolukorras. Sama artikliga nähakse nüüd ette rakendussätete vastuvõtmine sellise eriolukorra reguleerimiseks.

Komisjoni ettepaneku artikkel 166, milles käsitleti vabatsooni protseduure, on jäetud välja ja kõnealused sätted on lisatud artiklile 159 (esialgne artikkel 169).

Ühises seisukohas on nüüd ekspordiformaalsuste juures artiklis 177 (esialgne artikkel 187) ette nähtud sätted ühenduse tolliterritooriumilt väljuvate kaupade tollile esitamise kohta nende väljaviimise kohas, seega väljumistolliasutusele. Praeguses tolliseadustikus on sellist esitamist selgesõnaliselt nõutud teatavate protseduuride, nagu eksport ja transiit, eeskirjades, kuid mitte kõigil juhtudel; nüüd on see aga vajalik ohutus- ja julgeolekukontrollide teostamiseks.

Nõukogu komiteemenetluse otsuse 2006/512/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise muudetud menetlused)[2] kohaldamine on nüüd sätestatud kogu seadustiku ulatuses, kusjuures iga artiklit, millega komisjoni volitatakse vastu võtma rakendusmeetmeid , on muudetud selleks, et täpsustada, millist menetlust tuleb rakendada iga juhtumi puhul. Paljudel juhtudel on neile sätetele lisatud komiteemenetluse üksikasjalikum raamistik

3.4. Muudatustes või seisukohas käsitlemata jäetud põhiküsimused

„Tsentraliseeritud tollivormistus” mõjutab iga liikmesriigi kogutavaid summasid ja seega mõjutab see tollilõivude osa (25 %), mida nad saavad väljanõudmiskuludena, käibemaksu ja statistilisi andmeid. Et ajakohastatud tollikoodeksi vastuvõtmine ei lükkuks edasi taoliste kõrvaliste küsimuste tõttu, leppis nõukogu kokku teha avalduse, mille kohaselt kavandatakse teatav mehhanism maksude sissenõudmistasude voo taastamiseks. Nimetatud mehhanism töötatakse välja asjakohastel kohtumistel ja sellele antakse liikmesriikide jaoks õiguslikult siduv staatus, et see kehtiks ajakohastatud tollikoodeksi jõustumise ajaks ja oleks rakendatav, kui tollikoodeksit hakatakse kohaldama.

Lisaks on nõukogu avalduses märgitud, et ka tsentraliseeritud tollivormistuse süsteemi võidakse muuta, arvestades käibemaksu, statistikat ning riikide keelde ja piiranguid, ning et neid küsimusi tuleks selgitada asjakohastel kohtumistel, enne kui jõustuvad ajakohastatud tollikoodeksi tsentraliseeritud tollivormistust käsitlevad sätted.

Teises avalduses on nõukogu ja komisjon leppinud kokku hinnata tsentraliseeritud tollivormistuse süsteemi toimimist kolm aastat pärast ajakohastatud tollikoodeksi jõustumist.

4. KOKKUVÕTE

Komisjon toetab täielikult ühist seisukohta, mis sisaldab mitmeid Euroopa Parlamendi tehtud muudatusi ning parandab viimaseid.

1. lisa

Euroopa Parlamendi 54 muudatusettepaneku, komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0608) asjaomaste põhjenduste või sätete ning nõukogu ühises seisukohas ümbernummerdatud põhjenduste või sätete vahelise vastavuse tabel

(Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud, mis on tagasi lükatud komisjoni või nõukogu või mõlema poolt, on näidatud hallil taustal.)

EP muudatusettepaneku number | Põhjenduse või artikli number (komisjoni ettepanek) | Põhjenduse või artikli number (nõukogu ühine seisukoht) |

1 | 1 | 1 |

2 | uus põhjendus 6a | põhjendus 8 |

3 | põhjendus 8 | põhjendus 10 |

4 | põhjendus 9 | põhjendus 11 |

5 | põhjendus 36 | põhjendus 35 |

6 | põhjendus 38 | põhjendus 39 |

7 | 2 | 2 |

8 | artikli 4 lõige 4 | artikli 4 lõige 5 |

9 | artikli 4 uus lõige 4a | artikli 4 lõige 6 |

10 | artikli 4 uus lõige 8a | artikli 4 lõige 11 |

11 (komiteemenetlus) | artikli 5 lõike 1 alapunkt 2, artikli 11 lõige 2, artikli 59 punkt c, 61, 68, 77, 81, 83, artikli 93 lõike 3 punktid a ja c, 95, 107, 115, 116, 117, 128, 137, 138, 141, artikli 143 lõige 2, artikli 144 lõige 2, 145, 150, 172, 174, 186, 191, 192, 193 | artikli 5 lõike 1 alapunkt 2, artikli 11 lõike 3 punkt a, artikli 59 punkt c, artikli 61 lõige 9, artikli 68 lõige 3, artikli 77 lõige 3, 81, artikli 83 lõike 1 punkt 2 ja lõige 5, artikli 95 lõike 2 punktid a, b ja c, artikli 107 lõike 2 punktid a ja b, artikli 117 lõike 1 punkt 3, artikli 120 lõige 3, artikli 121 lõige 2, 141, artikli 143 lõige 2, artikli 145 lõige 2, artikli 150 lõike 1 punkt 4, lõike 2 punkt 2 ja lõike 3 punkt 2, artikli 191 lõige 3, artikli 192 lõige 2 |

12 | artikli 9 lõige 2 | artikli 9 lõige 2 (lause välja jäetud) |

13 (Comitology) | artikli 10 lõige 3, 16, 17, 21, 27, 35, 41, artikli 42 lõiked 3 ja 4, artikli 59 punkt b, 60, 63, 64, 67, artikli 93 lõike 3 punkt b, 99, 109, artikli 113 lõige 1, 125, artikli 143 lõiked 1 ja 3, 152, 153, 157, 174, 186, artikli 194 punktid a ja c | artikli 1 lõike 3 punktid 2 ja 3, artikli 10 lõige 2, 16, artikli 17 lõige 5, artikli 21 lõike 7 punkt c, artikli 27 lõige 3, 41, artikli 42 lõiked 3 ja 4, artikli 59 punkt b, artikli 60 lõike 2 punkt 2, artikli 63 punkt 2, artikli 64 lõike 1 punkt 2, artikli 67 lõige 3, artikli 93 lõige 3, artikli 99 lõige 2, artikli 107 lõike 2 punkt b, 109, artikli 113 lõike 1 punkt 2, artikli 114 lõiked 2 ja 3, 123, artikli 143 lõike 1 punkt 4 ja lõike 3 punkt 2, artikli 152 lõige 2, artikli 153 lõike 3 punkt 2, artikli 157 lõike 2 punkt 2, artikli 174 punkt 1, artikli 186 lõige 1, artikli 194 lõiked 1 ja 2 |

14 | artikli 11 uued lõiked 2a ja 2b | 11 |

15 | 13 | artikkel on välja jäetud |

16 | artikli 14 lõige 2 | artikli 13 lõige 2 |

17 | artikli 14 lõige 3 | artikli 13 lõike 3 punkt a |

18 | artikli 15 punktid d ja e | artikli 14 punktid d ja e |

20 | artikli 16 punkt e | artikli 15 punkt e |

21 | artikli 22 lõige 1 | artikli 21 lõige 1 |

22 | artikli 27 lõike 2 punkt 1 | artikli 25 lõike 2 punkt 1 |

23 | artikli 32 lõige 1 | artikli 30 lõike 1 punkt 1 |

24 | artikli 32 lõige 2 | artikli 30 lõike 1 punkt 2 |

25 | artikli 32 lõike 2 punkt a | artikli 30 lõike 1 punkt 2 alapunkt a |

26 | artikli 35 uued lõiked 2a ja 2b | artikli 1 lõige 3 [+ 116, artikli 183 lõike 2 punkt c] |

27 | 38 (ei ole inglise keeles) | 35 (ei ole inglise keeles) |

28 | artikli 42 uus lõige 5a | 39 |

29 | artikli 56 uus lõige 1a | 51 (lõige välja jäetud) |

30 | artikli 64 lõike 1 punkt c | artikli 59 lõike 1 punkt c |

31 | artikli 67 lõige 2 | artikli 62 lõige 2 |

32 | artikli 94 uus lõige 4a | artikli 88 lõige 4 |

33 | artikli 101 lõike 4 punkt c | artikli 95 lõige 4 |

34/35 | artikli 114 lõige 1 | artikli 112 lõige 1 |

36 | artikli 115 lõige 2 | artikli 111 lõige 2 |

37 | 125 | artikli 109 lõige 1 |

38 | 141 | artikkel on välja jäetud |

39 | artikli 152 lõike 1 punkt b | artikli 144 lõike 1 punkt b |

40 | artikli 153 lõike 2 uus alapunkt fa | artikli 145 lõige 2 |

41 | artikli 152 lõike 3 uus alapunkt fa | artikli 144 lõige 3 |

42 | artikli 155 lõike 1 punkt c | artikli 146 lõike 1 punkt c |

43 | artikli 157 lõike 2 punkt b | artikli 148 lõike 1 punkt b |

44 | artikli 158 lõige 2 | artikli 149 lõige 2 (lause välja jäetud) |

45 | artikli 160 lõige 3 | artikli 151 lõige 3 |

46 | artikli 172 lõike 1 punkt 2 | artikli 162 lõike 1 punkt a |

47 | artikli 178 lõike 1 punkt b | artikli 168 lõike 1 punkt b |

48 | artikli 187 lõike 2 punkt 2 | artikli 177 lõige 1 |

49 | artikli 190 lõige 1 | artikli 180 lõige 1 |

50 | artikli 190 lõike 2 punkt 2 (uus 2a) | artikli 180 lõige 3 |

51 | artikli 190 uus lõige 3a | 180 |

52 | 193 | artikkel on välja jäetud |

53 | artikli 194 punkt a | artikli 183 lõige 1 |

54 | artikli 195 uus lõige 1a | artikkel on välja jäetud |

55 | artikli 196 uus lõige 2a | artikli 184 lõige 4 |

56 | 198 | 186 |

2. lisa

NÕUKOGU JA KOMISJONI ÜHINE AVALDUS TSENTRALISEERITUD TOLLIVORMISTUSE SÜSTEEMI TOIMIMISE HINDAMISE KOHTA

Nõukogu ja komisjon lepivad kokku, et kolm aastat pärast ajakohastatud tollikoodeksi jõustumist hindab komisjon tsentraliseeritud tollivormistuse süsteemi toimimist.

Liikmesriikide tagasiside alusel esitavad komisjoni talitused ettekande nõukogule ja Euroopa Parlamendile ning komisjon teeb vajaduse korral ettepanekud koodeksi muutmiseks.

[1] Märkustes on viidatud artiklitele nii, nagu need on nummerdatud ühises seisukohas; nende esialgne number komisjoni ettepanekus on esitatud sulgudes.

[2] ELT L 200, 22.7.2006, lk 11.