52007PC0311

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.6.2007

KOM(2007)311 lõplik

2007/0108(CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

Schengeni infosüsteemi (SIS) keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamise kohta

(komisjoni esitatud) {COM(2007)306 final}{SEC(2007)809}{SEC(2007)810}

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek esitatakse koos ettepanekuga nõukogu samateemalise otsuse kohta ja nende eesmärk on luua õiguslik raamistik sellise konkreetse andmeside infrastruktuuri paigaldamiseks, rakendamiseks ja haldamiseks, mis pakub võrgu- ja turvateenuseid Schengeni infosüsteemi (SIS) kaudu toimuvale andmevahetusele ning SIRENE büroode vahel toimuvale, SISis sisalduvate andmetega seotud teabevahetusele. Komisjon esitab käesoleva ettepaneku selleks, et tagada nende eespool nimetatud teenuste järjepidevus, mida osutatakse praegu Schengeni keskkonna andmeside infrastruktuuris (SISNET) ja mis on otsustava tähtsusega sisepiirikontrollideta ala säilitamiseks. Siiski tuleks käesolevat ettepanekut uue andmeside infrastruktuuri loomiseks rakendada ainult juhul, kui liikmesriikide nimel nõukogu asepeasekretäri välja kuulutatud SISNETi uue lepingu hange ei anna soovitud tulemust. Komisjon on seisukohal, et nõukogu, kes vastutab SISi haldamise eest, peaks põhimõtteliselt jääma vastutavaks kõikide selle osade, sealhulgas andmeside infrastruktuuri eest. Komisjon teeb ettepaneku kasutada kõnealuse uue andmeside infrastruktuuri loomisel programmi IDABC jaoks ette nähtud horisontaalmeetmeid (otsus 2004/387/EÜ), eelkõige s-TESTAt (turvaline üleeuroopaline andmeside platvorm). s-TESTA platvormi kasutatakse praegu ka teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) andmeside infrastruktuuri väljatöötamiseks. Kuna SIS II jääb nõukogu jaoks absoluutseks prioriteediks, pühendub komisjon jätkuvalt selle süsteemi väljatöötamisele ja võimalikult peatse valmisoleku tagamisele. Jätkuvalt on prioriteediks ühine eesmärk töötada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval Euroopa alal välja uute ja paremate funktsioonidega ning kõrgemate jõudlusstandarditega uus SIS, mis pakub kõrgemat turvataset ja tagab samas isikuandmete kaitse. Seetõttu peaks kavandatud andmeside infrastruktuuri kestus olema ajaliselt piiratud, sõltudes SIS II toimima hakkamise algusest. |

120 | Üldine taust Detsembris 2001 andis nõukogu komisjonile volitused töötada välja SIS II. SIS II üks eesmärk oli võimaldada 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidel täita ühte sisepiirikontrolli kaotamiseks nõutud põhitingimust. Kuid SIS II väljatöötamises on esinenud viivitusi ja detsembris 2006 pikendas nõukogu komisjoni volitusi süsteemi väljatöötamiseks kuni 2008. aasta lõpuni. Et tagada sisepiirikontrolli kaotamist käsitleva poliitilise eesmärgi saavutamine 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikides veel 2007. aastal, otsustas nõukogu detsembris 2006 rakendada Portugali soovitatud kava, mille raames ühendatakse nimetatud liikmesriigid SISi praegusesse versiooni, SIS I+. Selle projekti tulemusena viibib SIS II rakendamine veelgi ja selle süsteemi valmisolek on praegu kavandatud 2008. aasta detsembri keskpaigaks. SISNETi leping, mille alusel osutatakse süsteemile SIS I+ võrgu- ja sellega seotud turvateenuseid, kaotab oma kehtivuse novembris 2008. Arvestades võimalusega, et SIS II ei pruugi olla kõikidele süsteemis SIS I+ osalevatele liikmesriikidele selleks ajaks kättesaadav, on vaja leida lahendus ajavahemikuks novembrist 2008 kuni SIS II toimima hakkamise alguseni. Pärast seda, kui justiits- ja siseküsimuste nõukogu kinnitas 15. veebruaril 2007 lepingu SIS I+ tulevase andmeside infrastruktuuri meetmete kohta, ja paralleelselt nõukogu asepeasekretäri väljakuulutatud hankega SISNETi uue lepingu sõlmimiseks teeb komisjon ettepaneku luua konkreetne andmeside infrastruktuur, mida rahastatakse ELi eelarvest. Tuleks meenutada, et SISNETi ei rahastata ELi eelarvest ja lepingut, mille alusel osutatakse vajalikke andmesideteenuseid, haldab liikmesriikide nimel nõukogu asepeasekretär. Sellise uue andmeside infrastruktuuri loomine, mida haldab komisjon, tähendab olulist muutust praeguses SISis ja selle valitsustevahelises haldusstruktuuris. Sellega seoses tuleb käesolevas ettepanekus komisjoni, nõukogu ja liikmesriikide ülesanded ja vastutus selgelt piiritleda. Igal juhul peab laiendatud SIS I+ ja kõnealune uus andmeside infrastruktuur jääma ajutiseks lahenduseks, sest lõplikuks eesmärgiks on ikkagi SIS II kasutuselevõtmine. Nõukogu ja parlament on jõudnud kokkuleppele SIS II õigusliku raamistiku suhtes, mis võimaldab võtta uue süsteemi raames kasutusele täiustatud tehnoloogilise lähenemisviisi ja tõhustatud funktsionaalsuse. Seda tasakaalustavad isikute kaitset tagavad kõrgemad standardid ja tõhusam aruandlus süsteemi haldamise kohta. Uus andmeside infrastruktuur ei asenda täielikult SISNETi, sest SISNET osutab andmesideteenuseid ka võrgule VISION, mis toetab Schengeni konventsiooni artikli 17 lõikes 2 ette nähtud liikmesriikide keskasutuste vahelist viisakonsultatsiooni menetlust. Siiski ei ole komisjon käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse VISIONit kaasanud, sest viisapoliitika valdkonnas on nõukogu jätnud rakendusvolitused endale. VISIONi kaudu toimuva konsultatsioonimehhanismi tehnilised funktsioonid kantakse üle viisainfosüsteemi (VIS) ja kõik liikmesriigid, kes kasutavad praegu VISIONit, saavad edaspidi kasutada selleks otstarbeks VISi. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid – Schengeni lepingu rakenduskonventsioon (artiklid 92-119); – nõukogu määrus (EÜ) nr 871/2004, 29. aprill 2004, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi mõningate uute toimingute sisseseadmist, sealhulgas terrorismivastases võitluses; – nõukogu otsus 2005/211/JSK, 24. veebruar 2005, Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1160/2005, 6. juuli 2005, millega muudetakse ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta 14. juunil 1985. aastal sõlmitud Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni osas, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmise eest vastutavate teenistuste juurdepääsu Schengeni infosüsteemile. Eespool nimetatud konventsioon ja kolm õigusakti moodustavad SISi praeguse õigusliku raamistiku, mis tulevikus asendatakse SIS II õigusliku raamistikuga. SIS II õiguslik raamistik koosneb järgmisest: – nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta; – nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist; – nõukogu otsuse 2007/…/JSK, …,[1] (teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta) eelnõu; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II). |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Käesolev ettepanek on vajalik SISi toimimise tagamiseks. SIS on isikute vaba liikumise tagamiseks vajalike kompensatsioonimeetmete lahutamatu osa ja on ka kooskõlas programmi IDABC eesmärkidega, kasutades ära infrastruktuuriteenuseid, mis kuuluvad selle programmi horisontaalmeetmete hulka. Programmi IDABC eesmärk on kindlaks määrata üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ning peamiste koostalitusvõimeliste telemaatikavõrkude arendamine ja väljatöötamine ning toetada ja edendada nimetatud teenuseid ja võrke, mis toetavad liikmesriike ja ühendust ühenduse poliitika ja meetmete rakendamises nende vastavates pädevusvaldkondades, tuues olulist kasu riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Peamiseks konsultatsioonimeetodiks oli teabe kogumine järgmistelt osalistelt: (1) nõukogu peasekretariaat. Konsultatsiooni valdkonnad: - SISNETi leping; - SISNETiga seonduvad kulud; - SISiga seotud vastutus. (2) s-TESTA võrguteenuse pakkuja. Konsultatsiooni valdkonnad: - võrgu paigaldamise hinnakiri; - võrgu haldamise hinnakiri. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Kogutud teavet kasutati iga poliitikavalikuga kaasnevate kulude, ülesannete ning vastutuse analüüsimiseks. Samuti võeti arvesse liikmesriikide delegatsioonide avaldatud arvamusi, mida väljendati nõukogu ja komisjoni erinevates töörühmades. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

221 | Asjaomased teadus-/erialavaldkonnad Info- ja sidetehnoloogia, hanked ja finantsalased teadmised. |

222 | Kasutatud metoodika Omavahelised kohtumised ja kirjaliku teabe kogumine. |

223 | Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti Komisjonis töötavad eksperdid (õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste ning informaatika peadirektoraat) ning SISi tehnilise dokumentatsiooni alusel kogutud välisekspertide arvamused. |

2243 | Kokkuvõte saadud ja kasutatud nõuannetest Ollakse teadlikud võimalike tõsiste riskide tekkimisest, samuti asjaolust, et need toovad endaga kaasa märkimisväärseid poliitilisi tagajärgi. |

225 | Hinnatud on kõikide valikuvõimalustega kaasnevaid riske, mis on oma laadilt väga erinevad: hankemenetluse ebaõnnestumine, viivitused uue andmeside infrastruktuuri loomiseks vajalike õiguslike vahendite vastuvõtmises, rahastamise puudumine, ebaselgus juhtimises või otsuste tegemises, negatiivne mõju SIS II projektile ning viivitused tehnilises rakendamises või selle ebaõnnestumine. |

226 | Eksperdiarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendid Ei kohaldata |

230 | Mõju hindamine Kaalutud on järgmiseid poliitikavalikuid: 1. võimalus: status quo – komisjon ei esita õigusakti ettepanekut. See lahendus tähendaks praeguse raamistiku jätkumist, kus ainuvastutust SISi eest kannaksid nõukogu ja liikmesriigid. Selleks et sõlmida SISNETi leping, mis tagaks nimetatud andmeside infrastruktuuri kättesaadavuse pärast 13. novembrit 2008, valmistab nõukogu peasekretär ette ja kuulutab välja avatud, piiratud või läbirääkimistega hankemenetluse. Komisjonil ei ole selle valiku korral mingit rolli ega vastutust. 2. võimalus: nõukogu paigaldab SIS I+ uue andmeside infrastruktuuri ning rakendab ja haldab seda s-TESTA pakkujaga sõlmitava erilepingu alusel, mida rahastavad liikmesriigid. Selle valiku korral sõlmib nõukogu SIS I+ jaoks s-TESTA raamlepingu alusel erilepingu, mida rahastavad liikmesriigid. 3. võimalus: komisjon paigaldab SIS I+ uue andmeside infrastruktuuri ning rakendab ja haldab seda s-TESTA pakkujaga sõlmitava erilepingu alusel, mida rahastatakse ELi üldeelarvest. Komisjon sõlmib SIS I+ uue andmeside infrastruktuuri paigaldamiseks s-TESTA erilepingu. Selle tulemusena on andmeside infrastruktuuri paigaldamine, rakendamine ja haldamine komisjoni ülesanne ning seda rahastatakse ELi üldeelarvest. Selline SIS I+ jaoks ettenähtud s-TESTA uus andmeside infrastruktuur ei omaks mingit mõju SIS II jaoks ettenähtud s-TESTA andmeside infrastruktuurile. Mõju hindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et kuigi status quo võimalus oleks selgelt kõige parem valik, mis ei tooks endaga kaasa olulisi raskusi, hõlmab mis tahes hankemenetlus siiski riske. Komisjon, nii nagu ka nõukogu, tunnistab vajadust tagavaralahenduse järele. Väga keeruline oleks säilitada sisepiirikontrollideta ala mis tahes ajavahemikul ilma SISi ja sellega seotud SIRENE andmevahetuse toimimiseta. Seega juhul, kui nõukogu asepeasekretäri välja kuulutatud hankemenetlus ei too kaasa SISi keskkonnale vajalike teenuste osutamise kokkuleppe või lepingu sõlmimist, on ainsaks võimaluseks jäänud 3. võimalus, arvestades, et 2. võimalust on väga keeruline toetada, sest nõukogu õigustalitus on selle välistanud. Sellest tulenevalt soovitatakse mõju hindamise tulemusena seda, et komisjon teeb kõik vajalikud ettevalmistused viimasena nimetatud võimaluse jaoks isegi juhul, kui mõju hindamise tulemused ei ole soodsad. Siiski rakendatakse seda lahendust ainult juhul, kui SISNETi uue lepingu sõlmimiseks võetavad meetmed ei ole soovitud tulemust andnud. Seega on selle lahenduse rakendamise eelduseks see, et kõik võimalikud vahendid SISNETi lepingu pikendamiseks on ammendatud. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Käesolev ettepanek esitatakse koos ettepanekuga nõukogu samateemalise otsuse kohta ja nende eesmärk on luua õiguslik raamistik sellise konkreetse andmeside infrastruktuuri paigaldamiseks, rakendamiseks ja haldamiseks, mis pakub võrgu- ja turvateenuseid Schengeni konventsioonis ettenähtud, SISi kaudu toimuvale andmevahetusele ning SIRENE büroode vahel toimuvale, SISis sisalduvate andmetega seotud teabevahetusele. |

310 | Õiguslik alus Määruse õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 66. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei saa ettepaneku eesmärke piisaval määral täita järgmisel põhjusel: |

321 | kavandatud meetme eesmärki, milleks on sellise andmeside infrastruktuuri loomine, mis ühendab teabe jagamiseks SISi riiklikud süsteemid SISi keskse andmebaasiga, saab ühenduse tasandil paremini saavutada. Selleks kasutatakse olemasolevat ühenduse andmeside infrastruktuuri (s-TESTA), mis võimaldab haldusasutustel omavahel teavet jagada. |

Ühenduse meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmisel põhjusel: |

324 | kõik Schengeni koostöös osalevad liikmesriigid peavad vahetama teavet ühise poliitika rakendamiseks. Ühendus saab pakkuda üleeuroopalisi võrgu- ja turvateenuseid, mida nimetatud liikmesriigid vajavad, tõhusamalt kui liikmesriigid seda ise teeksid. |

325 | Asjaolu, et varasematest projektidest ja IDA raamistikus (programmi IDABC eelkäija) osutatavatest üldteenustest saadud kogemuste alusel on sellisteks eesmärkideks juba loodud ühine andmeside platvorm s-TESTA, näitab, et selliste teenuste osutamine ühenduse tasandil on mõistlik. |

327 | Ühenduse meede on piiratud ühise andmeside infrastruktuuriga, samas kui liikmesriigid jäävad vastutavaks oma riiklike infosüsteemide eest. |

Seega on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel: |

331 | ettepanekutes nähakse ette komisjoni kohustus luua ühine andmeside infrastruktuur. Siiski vastutavad liikmesriigid katsete tegemise eest, tagades, et nende riiklikud rakendused (SIS ja SIRENE) toimivad uues infrastruktuuris nõuetekohaselt. |

332 | Arvestades, et SIS II asendab praeguse SISi ja muudab selle andmeside infrastruktuuri ülearuseks, piiratakse ettepanekud ja rahalised kohustused ajaliselt. Eesmärk on pakkuda olulist teenust ajutise lahendusena praegusele süsteemile seni, kuni SIS II hakkab tööle. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusaktid: määrus ja otsus. |

342 | Määrus, mis tugineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotisele, ja otsus, mis tugineb Euroopa Liidu lepingu VI jaotisele, on vajalikud SISi kahetise õigusliku laadi tõttu. SISi acquis’ mis tahes muutmine või edasi arendamine peab tuginema õigusliku aluse esimesele ja kolmandale sambale. |

MÕJU EELARVELE |

401 | 2008. aastaks taotletud rahastamispakett uue andmeside infrastruktuuri loomiseks ja rakendamiseks on 7,6 miljonit eurot. See hõlmab järgmisi peamisi tegevusi: – s-TESTA võrgu paigaldamine SIS I+ jaoks ja selle katsetamine; – SIS I+ kasutajate migreerumine s-TESTA uude võrku; – s-TESTA raames süsteemi SIS I+ võrgu operatsioonid. Finantsmõju avaldub ka Schengeni acquis’s ettenähtud valitsustevahelisele eelarvele, millest rahastatakse SISNETi ja tehnilise abi üksuse (C.SIS – SISi kesksüsteem) loomist ja nende haldamist katsetamise ja migreerumise ajal. |

TÄIENDAV TEAVE |

520 | Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmise korral tunnistatakse kehtetuks praegu kehtivad õigusaktid. |

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel |

533 | Ettepanek sisaldab aegumisklauslit. |

Ettepaneku üksikasjalik selgitus 1. Andmeside infrastruktuuri paigaldamine, rakendamine ja haldamine Loodavat andmeside infrastruktuuri on kirjeldatud nii pakutavate teenuste kui ka Schengeni konventsioonis nimetatud süsteemide ja üksuste kaudu, mis on üksteisega selle andmeside infrastruktuuri abil seotud. Kõnealune infrastruktuur ei hõlma andmete riiklikku liikumist, sealhulgas pädevate riiklike asutuste vahelist SIRENE andmete vahetust ning nimetatud asutuste ja SIRENE riikliku büroo vahelist andmevahetust, vaid selle tagamine jääb liikmesriigi kohustuseks. Enne kui komisjon sõlmib mis tahes lepingulise kokkuleppe andmeside infrastruktuuri teenuse pakkujaga, peab ta koostama tehnilise kirjelduse, mis kajastab SIS I+ ja SIRENE erinõudeid. SISNETi lepingu pikendamisel võtab komisjon arvesse nõukogu asepeasekretäri koostatud nõudeid ja pakkumistingimusi. Kuigi liikmesriikidel on asutamislepingu artikli 10 kohaselt üldine kohustus aidata komisjoni tema ülesannete täitmisel, tehakse ettepanekus viide teatavatele konkreetsetele meetmetele, mida liikmesriigid peavad võtma, et komisjon saaks tõhusalt paigaldada andmeside infrastruktuuri ja seda rakendada. Pärast seda, kui vajalikud katsed, mis tagavad andmeside infrastruktuuri valmisoleku, on tehtud ja paigaldamine lõpule viidud, teavitab komisjon sellest ka liikmesriike. Viidet sellele, et SISi kõnealust osa rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest, peeti vajalikuks seetõttu, et SISi teise ühise osa (tehnilise abi üksus C.SIS) paigaldamist ja rakendamist rahastatakse vastavalt Schengeni acquis’le valitsustevahelisest eelarvest (täitevkomitee 15. detsembri 1997. aasta otsus C.SISi finantsmääruse muutmise kohta). 2. Programm IDABC IDABC osutab mitmeid andmeside infrastruktuuriteenuseid, nagu s-TESTA, mis toetavad riiklike ja Euroopa haldusasutuste vahelist andmevahetust. s-TESTA andmeside platvormi kasutatakse ka SIS II ja VISi väljatöötamiseks. Teised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval Euroopa alal kasutuses olevad suuremahulised IT-süsteemid, mis peavad olema laialdaselt kättesaadavad ja millel on kõrged turvanõuded, nagu Eurodac, kasutavad samuti oma teenuste osutamiseks programmi IDABC. 3. Töökorra katsetamine Töökorra katsetamine, mis tagab SISi kaudu ja SIRENE büroode vahel toimuva andmevahetuse nõuetekohase toimimise uues andmeside infrastruktuuris, on äärmiselt oluline ülesanne, mida saavad ainult liikmesriigid nõukogu koordineerimisel teostada. See peegeldab praegust olukorda SISi haldamises ja selle suhtes otsuste tegemise protsessis. Prantsusmaa, kes vastutab C.SISi haldamise eest, omab eriteadmisi, mida on vaja katsejuhtumite kirjeldamiseks ja kõige asjakohasemate menetluste kavandamiseks, et kontrollida, kas SIS ja SIRENE toimivad uues infrastruktuuris nõuetekohaselt. Nõukogu töörühmad, kes on pädevad SISi ja SIRENE küsimustes ning kuhu kuuluvad vastavad riiklikud eksperdid, teevad kogu ettevalmistustöö katsetamise korraldamiseks, kooskõlastamiseks ja kinnitamiseks. Komisjon tagab andmeside infrastruktuuri kättesaadavuse s-TESTA raamistikus. Liikmesriigid esitavad nõukogu kaudu komisjonile teavet ja tagasisidet katsetamise kohta. 4. Migreerumine SISi ja SIRENE migreerumine uude andmeside infrastruktuuri saab toimuda pärast seda, kui katsetamine on lõpule viidud ja kinnitatud. Igal juhul on nõukogu määratav tähtaeg varasem kui 13. november 2008, mil lõppeb SISNETi lepingu kehtivusaeg. 5. Operatiivjuhtimise konkreetsete ülesannete täitmine riikide avalik-õiguslike asutuste poolt Riikide avalik-õiguslikele asutustele andmeside infrastruktuuriga seotud operatiivjuhtimise konkreetsete ülesannete täitmiseks andmise eesmärk on tagada nende ülesannete täitmise tõhusus ja sünergia praegu keskse C.SISi poolt täidetavate operatiivjuhtimise ülesannetega. 6. Järelevalve ja hindamine Komisjon jälgib kulusid hoolikalt, kasutades selleks kõiki kättesaadavaid vahendeid, mis on ette nähtud s-TESTA teenuse osutajaga sõlmitavas lepingus, mis sisaldab ka eesmärke ja tulemuslikkuse näitajaid. SISile ja SIRENE-le osutatavaid andmeside infrastruktuuri teenuseid hinnatakse eraldi programmi IDABC käsitleva otsuse artikli 13 kohaselt osutatavaid infrastruktuuriteenuseid hõlmavate horisontaalmeetmete üldise hindamise raames. 7. SISNETi õigusliku raamistiku kehtetuks tunnistamine ja Schengeni konventsiooni muutmine Kui SISNET lõpetab toimimise, muutuvad sellele viitavad sätted ülearuseks ja need tuleks tunnistada kehtetuks. Selliste omandiõiguste üleminek komisjonile, mis tulenevad 14. novembri 2000. aasta SISNETi lepingu täitmisest, milles käsitletakse SISile laivõrgu- ja sellega seotud turvateenuste osutamist, võib kiirendada uue andmeside infrastruktuuri paigaldamist ning vähendada finantsmõju Euroopa Liidu üldeelarvele. 8. Tingimuslik kohaldamine ja piiratud kehtivusaeg Õigusliku vahendi tingimuslik kohaldamine peegeldab nõukogu seisukohta, millega tunnistati 2007. aasta veebruari järeldustes riske, mida hankemenetlus SISNETi lepingu pikendamiseks võib endaga kaasa tuua, ja vajadust s-TESTA-l tugineva alternatiivse lahenduse järele. Käesoleva ettepanekuga seotud mõju hindamine näitab, et SISNETi lepingu pikendamine oleks igal juhul parim valik. Õigusliku vahendi tingimusliku kohaldamise eesmärk on tagada, et käesolevas ettepanekus nähakse ette tagavaralahendus. Käesoleva ettepaneku piiratud kehtivusaeg tuleneb asjaolust, et süsteemi SIS I+ SISone4all versioon ja selle andmeside infrastruktuur asendatakse siis, kui SIS II alustab tööd. |

1. 2007/0108(CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

Schengeni infosüsteemi (SIS) keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[3]

ning arvestades järgmist:

2. 19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta[4], edaspidi „Schengeni konventsioon”) IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (edaspidi „SIS”) ning selle edasiarendus SIS I+ on tähtis vahend Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis ’ sätete kohaldamiseks.

3. Nõukogu määruses (EÜ) nr 2424/2001[5] ja nõukogu otsuses 2001/886/JSK[6] on ette nähtud SIS II väljatöötamine. SIS II asendab Schengeni konventsiooni alusel loodud SISi.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist,[7] moodustab SIS II haldamiseks vajaliku õigusliku raamistiku küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping”) reguleerimisalasse.

5. SIS teenindab praegu 15 riiki, sealhulgas Islandi ja Norrat, kes on seotud Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. Detsembris 2006 kiitis nõukogu heaks üheksa 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigi ühendamise olemasolevasse SISi. Selle eesmärk on võimaldada neil rakendada täielikult Schengeni acquis ’d enne SIS II töölehakkamist.

6. Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta otsuse 1999/870/EÜ (millega volitatakse Euroopa Liidu Nõukogu asepeasekretäri tegutsema teatavate liikmesriikide esindajana lepingute sõlmimise eesmärgil, milles käsitletakse Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri „SISNET” paigaldamist ja toimimist, ning selliste lepingute haldamise eesmärgil)[8] ja nõukogu 27. märtsi 2000. aasta otsuse 2000/265/EÜ (finantsmääruse kehtestamise kohta, mis reguleerib eelarveküsimusi seoses nõukogu asepeasekretäri hallatavate, tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingutega, mis käsitlevad Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri (Sisnet) paigaldamist ja toimimist) alusel sõlmisid nõukogu asepeasekretär ja eraettevõtjad 14. novembril 2000 lepingu, milles käsitletakse SISile laivõrgu- ja sellega seotud turvateenuste osutamist (edaspidi „SISNETi leping”). SISNETi lepinguga nähakse ette SISi toimimiseks vajalikud teenused ja see kaotab kehtivuse novembris 2008.

7. SISNETi lepingu alusel osutatavate teenuste järjepidevus tuleb tagada Schengeni konventsiooni artiklis 92 ette nähtud tehnilise abi üksuse ja SISi riiklike süsteemiosade vahelise tõhusa andmevahetuse ning SIRENE büroode vahel toimuva teabevahetuse jaoks. See on oluline Schengeni acquis ’ kohaldamiseks ja seega sisepiirikontrollideta ühise ala säilitamiseks.

8. SISNETi lepingu alusel osutatakse võrgu- ja sellega seotud turvateenuseid ka võrgule VISION, mis toetab Schengeni konventsiooni artikli 17 lõike 2 kohaselt liikmesriikide keskasutuste vahelist viisakonsultatsioonimenetlust, kuid see jääb käesoleva ettepaneku reguleerimisalast välja, sest kooskõlas 24. aprilli 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 789/2001 (millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule[9]) on nende muudatuste rakendamine, mida on vaja teha VISIONi migreerumise korral teise andmeside infrastruktuuri, nõukogu pädevuses.

9. Käesoleva õigusliku vahendi kohaldamise eelduseks peaks olema nõukogu asepeasekretäri teatis, et vastavalt nõukogu 5. märtsi 2007. aasta otsusele 2007/149/EÜ (millega volitatakse Euroopa Liidu Nõukogu asepeasekretäri tegutsema teatavate liikmesriikide esindajana selliste lepingute sõlmimise ja haldamise eesmärgil, milles käsitletakse Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuriga seotud teenuste osutamist kuni selle infrastruktuuri üleviimiseni Euroopa Ühenduse hallatavasse sideinfrastruktuuri[10]) ja otsusele 2000/265/EÜ välja kuulutatud hankemenetlus ei ole toonud kaasa mis tahes kokkuleppe ega lepingu sõlmimist käesoleva ettepanekuga hõlmatud teenuste osutamiseks.

10. Veebruaris 2007 kaalus nõukogu sellise hankemenetlusega kaasnevaid riske ja palus komisjonil esitada ettepanekud, milles oleks ette nähtud võimalus migreerida SIS I+ teise võrku.

11. Komisjon säilitab vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikele 2 õiguse muuta oma ettepanekut ükskõik millal ühenduse õigusakti vastuvõtmiseni viiva menetluse jooksul.

12. Võttes arvesse SISi erilisi turva- ja kättesaadavuse nõudeid, on kõige asjakohasemaks lahenduseks SISNETi asendava uue andmeside infrastruktuuri loomine. Selleks saab ära kasutada infrastruktuuriteenuseid, mida osutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusele 2004/387/EÜ (üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitlusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (edaspidi „programmi IDABC käsitlev otsus”)) [11] teenuste raamlepingu „Turvaline üleeuroopaline valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteem – Turvalise hallatud privaatse andmeside infrastruktuuri pakkumine” (edaspidi „s-TESTA raamleping”) alusel.

13. Uus andmeside infrastruktuur peaks asendama SISNETi, mis peaks lõpetama oma tegevuse nõukogu määratud kuupäeval, ning otsused 1999/870/EÜ, 2000/265/EÜ ja 2007/155/EÜ[12], mis moodustavad selle õigusliku raamistiku, tuleks seega kehtetuks tunnistada.

14. Liikmesriigid saaksid uue andmeside infrastruktuuri loomist kiirendada ja vähendada sellega kaasnevaid Euroopa Liidu finantskohustusi, nõustudes komisjonile üle andma omandiõigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused, mis tulenevad SISNETi lepingu täitmisest.

15. Sellise andmeside infrastruktuuri loomise, rakendamise ja haldamisega seotud kulud tuleks kanda Euroopa Liidu üldeelarvest. Komisjon vastutab eelarve täitmise eest ja sõlmib s-TESTA raamlepingu alusel võrgu- ja turvateenuste osutamiseks vajalikud lepingud.

Käesolev määrus ja komisjoni ülesanne luua, rakendada ja hallata kõnealust andmeside infrastruktuuri ei tohiks mingil määral mõjutada nõukogu praegust vastutust SISi haldamise eest.

16. Seega on asjakohane, et nõukogu koostab Prantsusmaa kui tehnilise abi üksuse eest vastutava liikmesriigi poolt ettevalmistatud algatuse alusel katseplaani, tagades andmeside infrastruktuuri raames SISi kaudu ja SIRENE büroode vahel toimuva andmevahetuse nõuetekohasuse, kooskõlastab katsetamise ja kinnitab katsetulemused ning määrab seejärel SISNETist uude andmeside infrastruktuuri migreerumise kuupäeva.

17. Komisjon võib anda operatiivjuhtimise selliste konkreetsete ülesannete täitmise, mis on seotud andmeside infrastruktuuri turvalisuse ja järelevalvega, riikide avalik-õiguslikele asutustele, kui ta peab sellist lahendust tõhusamaks.

18. Käesoleva määrusega luuakse vajalik õiguslik raamistik SISi keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamiseks, rakendamiseks ja haldamiseks ning sellega muudetakse Schengeni konventsiooni küsimustes, mis kuuluvad EÜ asutamislepingu reguleerimisalasse. Nõukogu … otsusega 2007/…/JSK SISi keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamise kohta[13] luuakse vajalik õiguslik raamistik küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu ( edaspidi „ELi leping”) reguleerimisalasse.

19. Käesolev määrus koos nõukogu otsusega 2007/…/JSK[14] on nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[15] artikli 49 tähenduses põhiõigusakt, millega lubatakse lisada Euroopa Liidu üldeelarvesse andmeside infrastruktuuri paigaldamiseks, rakendamiseks ja haldamiseks ning eelarve selle osa täitmiseks vajalikke assigneeringuid.

20. Asjaolu, et õiguslik raamistik, millega lubatakse SISi keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamist, rakendamist ja haldamist rahastada Euroopa Liidu üldeelarvest, koosneb kahest eri õigusaktist, ei mõjuta põhimõtet, et andmeside infrastruktuur moodustab ühe infrastruktuuri, mis peaks sellisena ka toimima.

21. Kuna kavandatava meetme eesmärki, nimelt SISi keskkonna andmeside infrastruktuuri loomist, rakendamist ja haldamist, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

22. Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega[16], mis on seotud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (kõnealuse lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta)[17] artikli 1 punktis G osutatud valdkonnaga.

23. Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuste 2004/849/EÜ[18] ja 2004/860/EÜ[19] artikli 4 lõikega 1.

24. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades, et käesolev määrus põhineb asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel Schengeni acquis ’l, peaks Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva otsustama, kas ta rakendab seda oma riiklikus õiguses.

25. Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes)[20] ei osale. Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

26. Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes)[21] ei osale. Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

27. Kuna on oluline, et SISNETis pakutavad teenused oleksid tagatud ka pärast novembrit 2008 ja et komisjon saaks selleks vajalikke lepinguid sõlmida võimalikult kiiresti, peaks käesolev määrus jõustuma kiirkorras avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Andmeside infrastruktuuri paigaldamine, rakendamine ja haldamine

28. Komisjon paigaldab andmeside infrastruktuuri, mis osutab võrgu- ja turvateenuseid Schengeni konventsiooni artiklis 92 ette nähtud tehnilise abi üksuse ja Schengeni infosüsteemi (SIS) riiklike süsteemiosade vahelise ning SIRENE büroode vahel toimuva andmevahetuse jaoks (edaspidi „andmeside infrastruktuur”), ning rakendab ja haldab seda.

29. Komisjon koostab andmeside infrastruktuuri tehnilise kirjelduse, võttes arvesse liikmesriikide nimel nõukogu asepeasekretäri koostatud tehnilist kirjeldust nõukogu otsuste 2007/149/EÜ ja 2000/265/EÜ alusel väljakuulutatud hankemenetluse jaoks.

30. Liikmesriigid ja komisjon teevad lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmisel koostööd. Eelkõige kindlustavad liikmesriigid sobivad asukohad andmeside infrastruktuuri riiklike juurdepääsupunktide majutamiseks ja tagavad komisjoni taotluse korral neile juurdepääsu.

31. Komisjon teavitab nõukogu kuupäevast, mil andmeside infrastruktuuri paigaldamine on lõpule viidud ja see on kättesaadav artiklis 3 nimetatud katsete tegemiseks.

32. Andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

Artikkel 2 Programmi IDABC kasutamine

Komisjon arvestab otsusega 2004/387/EÜ (edaspidi „programmi IDABC käsitlev otsus”) ja kasutab andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamise eesmärgil s-TESTA raamlepingut.

Artikkel 3SISi ja SIRENE katsetamine andmeside infrastruktuuris

33. Liikmesriigid korraldavad katseid, mis on vajalikud selleks, et tagada andmeside infrastruktuuris nõuetekohane andmevahetus, mida on kirjeldatud artikli 1 lõikes 1.

34. Nõukogu vastutab katseplaani koostamise eest, võttes aluseks Prantsusmaa kui tehnilise abi üksuse eest vastutava liikmesriigi poolt ettevalmistatava algatuse.

35. Nõukogu kooskõlastab liikmesriikide katsetamise, kinnitab katsetulemused ja hoiab komisjoni arenguga pidevalt kursis.

Artikkel 4 Migreerumine andmeside infrastruktuuri

36. Pärast seda, kui kõik SISis osalevad liikmesriigid on artiklis 3 nimetatud katsete edukast lõpule viimisest nõukogu teavitanud, määrab nõukogu kuupäeva, millal hakkab artikli 1 lõikes 1 nimetatud andmevahetus toimuma andmeside infrastruktuuris.

37. Liikmesriigid võtavad lõike 1 kohaselt määratud kuupäevaks kõik vajalikud meetmed, mida on vaja SISNETist kõnealusesse andmeside infrastruktuuri migreerumiseks.

38. Nõukogu kooskõlastab lõikes 2 viidatud liikmesriikide meetmed.

Artikkel 5 Operatiivjuhtimise ülesannete täitmine liikmesriikide avalik-õiguslike asutuste poolt

39. Komisjon võib anda alates artikli 1 lõikes 4 viidatud kuupäevast operatiivjuhtimise selliste konkreetsete ülesannete täitmise, mis on seotud andmeside infrastruktuuri turvalisuse ja järelevalvega, riikide avalik-õiguslikele asutustele.

40. Lõikes 1 viidatud asutuste kulud, mis tulenevad lõikes 1 viidatud ülesannete täitmisest, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

Artikkel 6 Järelevalve ja hindamine

Komisjon koostab üldhinnangu andmeside infrastruktuuri toimimisele siis, kui SISNETi toimimine on lõppenud. Hinnang antakse programmi IDABC käsitleva otsuse kohaste programmi horisontaalmeetmete üldise hindamise raames. Eelkõige hindab komisjon andmeside infrastruktuuri tulemuslikkust ja tõhusust artikli 1 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamisel.

Artikkel 7Kehtetuks tunnistamine

41. Nõukogu otsused 1999/870/EÜ, 2000/265/EÜ ja 2007/155/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates nõukogu määratud kuupäevast. Andmeside infrastruktuuri SISNET toimimine lõppeb kuupäeval, mis määratakse artikli 4 lõike 1 kohaselt.

42. Nõukogu otsusega 2000/265/EÜ ette nähtud eelarve ülejääk makstakse liikmesriikidele tagasi kuupäeval, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 4 lõikele 1. Tagasi makstavad summad arvutatakse nõukogu otsuse 2000/265/EÜ artiklis 26 sätestatud liikmesriikide osamaksude alusel.

43. Liikmesriigid nõustuvad komisjonile alates artikli 4 lõikes 1 viidatud kuupäevast üle andma kõik omandiõigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused, mis tulenevad nõukogu otsuste 1999/870/EÜ ja 2000/265/EÜ alusel sõlmitud sellise lepingu täitmisest, milles käsitletakse SISNETi raamistikus laivõrgu- ja sellega seotud turvateenuste osutamist.

Artikkel 8 Schengeni konventsiooni muutmine

Alates kuupäevast, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 4 lõikele 1, asendatakse Schengeni konventsiooni artikli 119 lõike 1 esimene lause järgmisega:

„Lepinguosalised katavad ühiselt artikli 92 lõikes 3 osutatud tehnilise abi üksuse loomise ja kasutamise kulud, välja arvatud kaabelduskulud ühenduse pidamiseks Schengeni infosüsteemi siseriiklike osade ja tehnilise abi üksuse vahel.”

Artikkel 9Jõustumine ja kohaldamine

44. Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja selle kehtivusaeg lõppeb 1. novembril 2009 või kuupäeval, mille nõukogu määrab kooskõlas määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikega 2, olenevalt sellest, kumb on varasem.

45. Käesoleva määruse kohaldamise eelduseks on nõukogu asepeasekretäri teatis komisjonile, milles kinnitatakse, et nõukogu otsuste 2007/149/EÜ ja 2000/265/EÜ alusel ei ole ühtegi kokkulepet ega lepingut artikli 1 lõikes 1 viidatud andmevahetuse jaoks vajalike võrgu- ja turvateenuste osutamiseks sõlmitud.

46. Lõikes 2 nimetatud teatise võib esitada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKUTE NIMETUS:

Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUSE kohta, mis on seotud SISi (Schengeni infosüsteemi) keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamisega.

Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE kohta, mis on seotud SISi (Schengeni infosüsteemi) keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamisega.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Jaotis 18: vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Peatükk 18 02: solidaarsus – välispiirid, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

Punkt 18 02 04 02: Schengeni infosüsteem SIS I+*

* Eelarverida luuakse 2008. aasta esialgses eelarveprojektis

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

2008-2009

Eeldatakse, et kui SISi andmeside infrastruktuuri (SISNET) praegust lepingut ei saa pikendada, siis võetakse ettepanekud, mis näevad ette tagavaralahenduse, vastu detsembris 2007. Tagavaralahendus on ainult ajutine lahendus. Meede lõppeb siis, kui lõpule on viidud migreerumine SIS II.

SIS II kava kohaselt viiakse migreerumine SIS II lõpule 2008. aasta detsembri lõpuks. Kõnealuse lahenduse tegelik rakendamine tooks kaasa vähemalt kuuekuulise viivituse migreerumisel SIS II. Lisaks tuleb vastavalt s-TESTA lepingu tingimustele sõlmida teenusleping vähemalt üheks aastaks. Seega tuleks selle lahenduse kohaldamise ajaks kavandada üks aasta, mis algab 2008. aasta novembris ja lõpeb 2009. aastal.

Ettepanekud kaotavad oma kehtivuse 1. novembril 2009 või nõukogu määrataval SIS II kohaldamise alguskuupäeval, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Meetme kestus on maksimaalselt üks aasta ja kümme kuud. Kulukohustuste maksmine toimub 2008. aastal, kuid makseperiood kestab ajavahemikul 2008–2010.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

18 02 04 02 | Mitte-kohustuslik | Liigendatud | JAH | EI | EI | 3a |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. RAHALISED VAHENDID

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Kokku |

Tegevuskulud[22] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | A | 7,620 | 0 | 7,620 |

Maksete assigneeringud | B | 2,500 | 3,750 | 1,370 | 7,620 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[23] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | C | - | - | - | - |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 7,620 | 0 | 7,620 |

Maksete assigneeringud | b+c | 2,500 | 3,750 | 1,370 | 7,620 |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | D | 0,585 | 0,234 | 0,819 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | E | 0,233 | 0,233 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 8,438 | 0,234 | 8,672 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 3,318 | 3,984 | 1,370 | 8,672 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[24] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

X Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 5 | 2 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Süsteemid SIS I+ ja SIRENE toimivad praegu andmesidevõrgus SISNET. SISNETi võrguteenuste praegust lepingut haldab liikmesriikide nimel nõukogu asepeasekretär ja seda rahastavad liikmesriigid ühiselt. Nimetatud lepingu kehtivusaeg lõppeb 13. novembril 2008.

Samas ei ole SIS I+ asendamiseks välja töötatud SIS II liikmesriikidele, kes kasutavad SIS I+, kättesaadav enne 17. detsembrit 2008.

Seega tuleb võtta meetmeid, et tagada süsteemile SIS I+ osutatavad võrguteenused ajavahemikul 13. novembrist kuni SIS II toimima hakkamise kuupäevani.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Piirikontrollideta vaba liikumisega Schengeni ala säilitamine sõltub Schengeni keskkonnas olevate süsteemide andmesidevõrgu tagatud, pidevast ja turvalisest toimimisest.

Väga keeruline oleks säilitada piirikontrollideta ala mis tahes ajavahemikul Schengeni infosüsteemi toimimiseta. Veebruaris 2007 jõudis nõukogu seisukohale, et nõukogu asepeasekretär peaks jälle asjakohaste liikmesriikide nimel tegutsedes kuulutama välja hankemenetluse SISNETi lepingu pikendamiseks, et tagada teenuste kättesaadavus ka pärast novembrit 2008. Nõukogu, arvestades hankeprotsessiga kaasnevate riskide analüüsi, otsustas, et Schengeni süsteemide jaoks peab olema ka alternatiivne võrgulahendus.

Seepärast kutsus nõukogu komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepanekuid, milles nähakse ette SIS I+ migreerumise võimalus s-TESTA võrku. See on turvaline andmesidevõrk, mida pakutakse komisjoni sõlmitud raamlepingu alusel.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Üldeesmärk on luua komisjonile võimalus rahastada ja hallata SIS I+ andmeside infrastruktuuri kui ajutist tagavaralahendust juhul, kui SISNETi lepingut ei õnnestu pikendada.

ELi üldeelarvest rahastatav tagavaralahendus peab olema kättesaadav ja seda tuleb rakendada hiljemalt alates 13. novembrist 2008, mil kaotab kehtivuse SISNETi praegune leping.

Meede 1: s-TESTA võrgu paigaldamine SIS I+ jaoks ja selle katsetamine

s-TESTA raamlepingu alusel sõlmitakse erileping. Uus võrk paigaldatakse eraldiseisva virtuaalse eravõrguna, kuid võimaluse korral kasutab see SIS II füüsilise võrgu infrastruktuuri teatavaid osasid. Lisaks vajatakse nii välisekspertide arvamusi, eelkõige turva- ja võrguküsimustes, kui ka kõrgetasemelist välist abi järelmeetmete, katsetamise ja liikmesriikidega kooskõlastamise küsimustes.

Näitaja: toimiv võrk oktoobriks 2008.

Meede 2: SIS I+ kasutajate migreerumine s-TESTA uude võrku

Kui liikmesriigid ei suuda õigeaegselt SIS II migreeruda ja nad ei saa jätkata tööd olemasolevas SISNETis, siis tuleb migreeruda SISNETi võrgust s-TESTA ajutisse võrku. Nõukogu määrab migreerumise kuupäeva.

Selle meetmega kaasnevad migreerumiskulud. Piiratud siseressursside tõttu kasutatakse kõrgetasemelist välist abi järelmeetmete ja liikmesriikidega kooskõlastamise küsimustes.

Näitaja: kõik SIS I+ kasutajad on migreerunud.

Meede 3: s-TESTA raames süsteemi SIS I+ võrgu operatsioonid

Kui tuleb kasutada alternatiivset ajutist võrgulahendust, siis toob selle haldamine kaasa kulusid.

Näitaja: kõik SIS I+ kasutavad liikmesriigid kasutavad võrku novembriks 2008.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

Võrgu haldamise rahastamiseks võib osa eelarvest anda teenuslepingute kaudu riikide avalik-õiguslikele asutustele.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Tehtud edusamme hinnatakse korrapäraselt ning tegevust mõõdetakse kehtestatud nõuete ja eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel. See peaks näitama, et investeeringud annavad soovitud tulemusi.

Järelevalvet tehakse kvaliteedi tagamise eest vastutava välise töövõtja kaudu.

Komisjon esitab järelevalve tulemused oma iga-aastases tegevusaruandes.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eelhinnang on lisatud mõjuhinnangule.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Komisjon koostab üldhinnangu sideinfrastruktuuri toimimisele siis, kui SISNETi toimimine on lõppenud. Hindamine toimub programmi IDABC horisontaalmeetmete üldise hindamise raames ja selle käigus hinnatakse eelkõige uue andmeside infrastruktuuri tulemuslikkust ja tõhusust teenuste osutamisel.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Kohaldatakse komisjoni lepingute sõlmimise korda, mis tagab vastavuse riigihankelepinguid käsitlevale ühenduse õigusele.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | Väljundi liik | Keskmine kulu | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 jj | KOKKU |

2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

Ametnikud või ajutine personal[26] (XX 01 01) | A*/AD | 5 | 2 |

B*, C*/AST |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[27] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[28] |

KOKKU | 5 | 2 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Projektijuhtimine;

tehniline haldus;

hindamine ja järelevalve;

hanked, lepingute haldus ja finantsjuhtimine.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

X Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

Ei kohaldata.

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0,585 | 0,234 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,585 | 0,234 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

117 000 (isiku kohta aastas)

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Ei kohaldata.

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,081 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,120 |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[29] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud s-TESTA võrgu alane erikoolitus Eelarverida XX 01 02 11 06 | 0,032 |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummas VÄLJA) | 0,233 | 0,233 |

Lähetused hõlmavad kahe isiku visiite kõikidesse süsteemis SIS I+ osalevatesse 27 liikmesriiki (0,081 miljonit eurot).

Koosolekud hõlmavad kõiki selliseid koosolekuid liikmesriikide ja teiste ekspertidega, mida üksus korraldab korrapäraselt süsteemi SIS I+ s-TESTA võrgu paigaldamise ja katsetamise ajal (kavandatud on 12 koosolekut). Arvesse tuleb võtta asjaolu, et kulud on suuremad juhul, kui hüvitada tuleb liikmesriikide ekspertide sõidukulusid.

Neljale komisjoni töötajale korraldab süsteemi SIS I+ s-TESTA võrgu alase erikoolituse s-TESTA pakkuja (0,032 miljonit eurot).

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

[pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] Nimetatud otsuse peab nõukogu veel ametlikult vastu võtma.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1160/2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 18).

[5] EÜT L 328, 13.12.2001, muudetud nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1988/2006 (ELT L 411, 30.12.2006).

[6] EÜT L 328, 13.12.2001, muudetud nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/1007/JSK (ELT L 411, 30.12.2006).

[7] ELT L 381, 28.12.2006.

[8] EÜT L 337, 30.12.1999.

[9] EÜT L 116, 26.4.2001.

[10] ELT L 66, 6.3.2007.

[11] ELT L 181, 18.5.2004.

[12] ELT L 181, 18.5.2004.

[13] ELT […], […], lk […].

[14] ELT […], […], lk […].

[15] EÜT L 248, 16.9.2002.

[16] EÜT L 176, 10.7.1999.

[17] EÜT L 176, 10.7.1999.

[18] Nõukogu otsus 2004/849/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 368, 15.12.2004, lk 26).

[19] Nõukogu otsus 2004/860/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).

[20] EÜT L 131, 1.6.2000.

[21] EÜT L 64, 7.3.2002.

[22] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[23] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[24] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[25] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[26] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[27] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[28] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[29] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.