52007PC0108

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.3.2007

KOM(2007) 108 lõplik

2007/0042 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

Euratomi Tarneagentuuri suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta

(komisjoni esitatud)

SISUKORD

SELETUSKIRI 4

NÕUKOGU MÄÄRUS Euratomi tarneagentuuri suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta 5

I JAOTIS – REGULEERIMISALA 6

II JAOTIS – EELARVEPÕHIMÕTTED 7

1. PEATÜKK: Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted 7

2. PEATÜKK: Aastasuse põhimõte 8

3. PEATÜKK: Tasakaalu põhimõte 9

4. PEATÜKK: Arvestusühiku põhimõte 9

5. PEATÜKK: Kõikehõlmavuse põhimõte 10

6. PEATÜKK: Sihtotstarbelisuse põhimõte 11

7. PEATÜKK: Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte 12

8. PEATÜKK: Läbipaistvuse põhimõte 12

III JAOTIS – EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR 13

1. PEATÜKK: Eelarve koostamine 13

2. PEATÜKK: Eelarve struktuur ja esitusviis 13

IV JAOTIS – EELARVE TÄITMINE 14

1. PEATÜKK: Üldsätted 14

2. PEATÜKK: Finantsjuhtimises osalejad 15

1. jagu: Ülesannete lahususe põhimõte 15

2. jagu: Eelarvevahendite käsutaja 15

3. jagu: Peaarvepidaja 17

3. PEATÜKK: Finantsjuhtimises osalejate vastutus 17

1. jagu: Üldeeskirjad 17

2. jagu: Volitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad 18

3. jagu: Peaarvepidajate suhtes kohaldatavad eeskirjad 19

4. PEATÜKK: Tulutoimingud 19

1. jagu: Üldsätted 19

2. jagu: Saadaolevate summade eelarvestus 19

3. jagu: Saadaolevate summade kindlaksmääramine 20

4. jagu: Sissenõudmise kinnitamine 20

5. jagu: Sissenõudmine 20

6. jagu: Tasude ja lõivude suhtes kohaldatavad erisätted 22

5. PEATÜKK: Kulutoimingud 22

1. jagu: Kulukohustuste võtmine 22

2. jagu: Kulude tõendamine 23

3. jagu: Kulude kinnitamine 24

4. jagu: Kulude maksmine 24

5. jagu: Kulutoimingute tähtajad 25

6. PEATÜKK: Andmetöötlussüsteemid 25

7. PEATÜKK: Siseaudiitor 25

V JAOTIS – HANKIMINE 26

VI JAOTIS – RAAMATUPIDAMISARUANDLUS JA RAAMATUPIDAMISARVESTUS 26

1. PEATÜKK: Raamatupidamisaruandlus 26

2. PEATÜKK: Raamatupidamisarvestus 28

1. jagu: Üldsätted 28

2. jagu: Üldine raamatupidamisarvestus 29

3. jagu: Eelarve raamatupidamisarvestus 29

3. PEATÜKK: Vara inventarinimestikud 30

VII JAOTIS – VÄLISAUDIT JA EELARVE TÄITMISE KINNITAMINE 30

1. PEATÜKK: Välisaudit 30

2. PEATÜKK: Eelarve täitmise kinnitamine 30

VIII JAOTIS – ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED 31

SELETUSKIRI

Euratomi Tarneagentuur (edaspidi „agentuur”) on ühenduse asutus, mis vastutab tuumamaterjalide (maakide, toorainete ja lõhustuva erimaterjali) õiglase tarnimise tagamise eest. Agentuuril on ainuõigus sõlmida tarnelepinguid kõnealuste materjalide osas, mis võivad pärineda nii ühendusest kui ka mujalt (Euratomi asutamislepingu artikkel 52).

Agentuur tegutseb komisjoni järelevalve all (Euratomi asutamislepingu artikkel 53). Agentuur on majanduslikult iseseisev juriidiline isik (Euratomi asutamislepingu artikkel 54). Asutamislepingu artiklis 54 on sätestatud, et põhikirjaga võidakse ette näha tehingute eest võetav tasu agentuuri tegevuskulude katmiseks.

Asjaolude muutumise tõttu ajakohastatakse agentuuri põhikirja nõukogu otsuse põhjal, mille eelnõu esitatakse koos käesoleva määruse eelnõuga. 2002. aastal võttis ühenduse seadusandja vastu Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava uue finantsmääruse ning selle artikli 185 kohaselt koostati raamfinantsmäärus detsentraliseeritud asutuste jaoks. Kahte kõnealust määrust agentuuri suhtes otseselt ei kohaldata.

Kontrollikoda on juba mitu aastat taotlenud agentuuri finantsmääruse vastuvõtmist, mis aitaks saavutada institutsioonide eesmärgiks olevat usaldusväärset finantsjuhtimist. Kõnealuseid tegureid arvestades tundus asjakohane võtta agentuuri finantsmääruse ettepaneku aluseks raamfinantsmäärus nr 2343/2002, kuna õiguslik keskkond on suurel määral sarnane. Kõnesolevat mudelit on siiski kohandatud, et võtta arvesse agentuuri eritunnuseid:

1. kuna agentuuri eelarve on väike, on vastavalt agentuuri põhikirjale eelarvepädevaks institutsiooniks komisjon, kuid selleks, et tagada läbipaistvus ja kooskõla muid ühenduse asutusi käsitleva raammäärusega, saab Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal eelarve täitmist kinnitavaks asutuseks;

2. komisjoni raamatupidamise konsolideerimine võib asjaomast agentuuri hõlmata;

3. agentuuri finantsmääruse kohaselt ei ole rakenduseeskirjad nõutavad, kuid kuna selles ei ole selgesõnaliselt sätestatud eeskirju, kohaldatakse üldise finantsmääruse ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) sätteid;

4. kuigi agentuur ei kuulu üldise finantsmääruse artiklis 185 nimetatud asutuste hulka, täidab tema siseauditi ülesannet komisjoni siseauditi talitus.

Agentuuri põhikirja artikli 8 lõike 10 alusel tuleb agentuuri finantsmäärus vastu võtta kooskõlas nimetatud määruse artikliga 185.

2007/0042 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

Euratomi Tarneagentuuri suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 183,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse agentuuri nõuandekomitee ja Euroopa Kontrollikoja arvamust

ning arvestades järgmist:

5. Euratomi Tarneagentuuril (edaspidi „agentuur”), mis loodi teatavate ülesannete täitmiseks seoses maakide, toorainete ja lõhustuva erimaterjali tarnimisega, on juriidilise isiku staatus ning seega ka oma eelarve, mis peaks olema reguleeritud konkreetsete finantseeskirjadega.

6. Et tagada agentuuri finantseeskirjade kooskõla nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[1] ning kuna agentuur saab toetust ühenduse eelarvest, on asjakohane tugineda tema eelarve koostamisel ja kontrollimisel võimalikult suures ulatuses komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185),[2] võttes arvesse agentuuri eritunnuseid.

7. Eelarve koostamisel ja täitmisel tuleks järgida nelja eelarveõiguse aluspõhimõtet (ühtsus, aastasus, kõikehõlmavus ja sihtotstarbelisus) ning eelarve õigsuse, tasakaalu, arvestusühiku, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid.

8. On vaja kindlaks määrata peaarvepidaja, siseaudiitori ja eelarvevahendite käsutajate volitused ja vastutus. Viimati nimetatud on täielikult vastutavad kõikide tulu- ja kulutehingute eest, mida sooritavad nende alluvad, ja nad peavad oma tegevusest aru andma, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmenetluse korras. Sisekontrolli peab teostama komisjoni siseaudiitor.

9. Kui see on asjakohane, võib eelarve koostamise, raamatupidamisarvestuse esitamise ja eelarve täitmise kinnitamise ajakava viia kooskõlla määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 vastavate sätetega. Nõukogu soovituse põhjal peaks Euroopa Parlament andma heakskiidu agentuuri peadirektori tegevusele seoses eelarve täitmisega.

10. Iga eelarveosa hõlmab ametikohtade loetelu. Agentuuri töötajad esitatakse komisjoni ametikohtade loetelus eraldi.

11. Agentuuril peaks olema juurdepääs toimkonnale, mille komisjon moodustab kõrvalekallete uurimiseks, et sarnastel juhtudel saaks anda ühesuguse hinnangu.

12. Agentuur peaks avalike lepingute sõlmimisel kinni pidama samadest nõuetest kui institutsioonid. Sellisel juhul tuleks viidata määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 asjakohastele sätetele.

13. Agentuur võib talle usaldatud ülesannete täitmisse kaasata väliseid erasektori isikuid või asutusi üksnes vajaduse korral ning mitte ülesannete puhul, mis on seotud avaliku teenistuse või diskretsiooniõiguse kasutamisega, et tagada agentuuri vastutus oma eelarve täitmise eest ning talle loomisel määratud eesmärkidest kinnipidamine.

14. Koos ühenduse toetuse saamiseks esitatava maksetaotlusega peaks agentuur esitama rahavoogude prognoosi.

15. Agentuuri põhikirjast tulenevaid õiguslikke nõudeid silmas pidades tuleks kohandada raamatupidamisaruannete esitamise korda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS – REGULEERIMISALA

Artikkel 1

1. Käesolevas määruses sätestatakse agentuuri eelarve koostamise ja täitmise põhimõtted ja põhieeskirjad.

2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

16. eelarvepädevad institutsioonid – Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu;

17. põhikiri – agentuuri uus põhikiri, mis on vastu võetud nõukogu xx xxxxx 200x aasta otsusega.

II JAOTIS – EELARVEPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Agentuuri eelarve koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.

1. PEATÜKK: Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

Artikkel 3

Eelarve on dokument, milles prognoositakse ja kinnitatakse igaks eelarveaastaks kõik agentuuri vajalikuks peetavad tulud ja kulud.

Artikkel 4

Agentuuri eelarvesse kuuluvad:

1. omatulud, mis hõlmavad intresse ning tulu kapitalilt ja pangahoiustelt ning komisjonitasu tehingutelt, nagu on ette nähtud põhikirja artikliga 10;

2. eelarvepädevate institutsioonide kindlaksmääratud toetus ühenduste üldeelarvest;

3. tulud, mis on assigneeritud konkreetsete kulude katteks vastavalt artikli 17 lõikele 1;

4. agentuuri halduskulud;

5. vastu võetakse spetsiaalsed finantseeskirjad, mis võimaldavad agentuuril kasutada eelarvevahendina laene (vastavalt põhikirja artikli VI lõikele 3).

Artikkel 5

1. Tulusid ei tohi sisse nõuda ega kulusid maksta, kui need ei ole kirjendatud mõnele eelarvereale.

2. Eelarvesse võib kirjendada üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

3. Ei tohi võtta ega heaks kiita kulukohustusi, mis ületavad eelarvesse kinnitatud assigneeringuid.

4. Agentuurile kuuluvatelt vahenditelt saadud intressid kantakse eelarvesse tuluna.

5. Agentuuri võetud laenude kasutamise kohta võetakse vastu spetsiaalsed finantseeskirjad.

2. PEATÜKK: Aastasuse põhimõte

Artikkel 6

Eelarvesse kirjendatud assigneeringud kiidetakse heaks üheks eelarveaastaks, mis kestab alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Artikkel 7

1. Eelarve sisaldab liigendamata assigneeringuid, mis koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest.

2. Kulukohustuste assigneeringud katavad jooksvaks eelarveaastaks võetud juriidiliste kohustuste üldmaksumuse.

3. Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse jooksval eelarveaastal ja/või eelmistel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

4. Haldusassigneeringuid ei liigendata. Halduskulud, mis tulenevad lepingutest, mis kohalike tavade või seadmete tarnimise tõttu hõlmavad eelarveaastast pikemaid ajavahemikke, kirjendatakse selle eelarveaasta eelarvesse, mil kulud kantakse.

Artikkel 8

1. Agentuuri tulud, mis on nimetatud artiklis 4, kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamises selle eelarveaasta jooksul laekunud summade alusel.

2. Agentuuri tuludest saadakse sama suures summas maksete assigneeringuid.

3. Konkreetseks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringuid võib kasutada üksnes selliste kulukohustuste katmiseks, mis makstakse sellel eelarveaastal, ja eelmiste eelarveaastate kulukohustustest tulenevate summade katmiseks.

4. Kulukohustused kirjendatakse kontodele kuni 31. detsembrini võetud juriidiliste kohustuste alusel.

5. Maksed kirjendatakse eelarveaasta kontodele maksete alusel, mis peaarvepidaja on sooritanud hiljemalt asjaomase eelarveaasta 31. detsembril.

Artikkel 9

1. Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kavandatud, tühistatakse.

2. Assigneeringud, mis eelarveaasta lõpus vastavad nõuetekohaselt võetud kohustustele, kantakse automaatselt üle üksnes järgmisse eelarveaastasse.

3. Artiklis 17 nimetatud sihtotstarbelisest tulust tulenevad assigneeringud, mis on kasutatavad 31. detsembril, kantakse automaatselt üle.

Kõigepealt tuleb kasutada neid assigneeringuid, mis vastavad ülekantud sihtotstarbelisele tulule.

Artikkel 10

Kui assigneeringud vabastatakse nendega rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu pärast seda eelarveaastat, mil assigneeringud seoti, tühistatakse asjaomased assigneeringud.

Artikkel 11

Eelarvesse kantud assigneeringuid võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui eelarve on lõplikult vastu võetud.

3. PEATÜKK: Tasakaalu põhimõte

Artikkel 12

1. Eelarve tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2. Assigneeringud ei tohi ületada ühenduse toetuse summat, millele lisanduvad omatulud ja muud artiklis 4 nimetatud tulud.

3 Agentuurile makstavad summad moodustavad selle eelarves tasakaalustava toetuse, mida käsitatakse eelfinantseerimisena määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 81 lõike 1 punkti b alapunkti i tähenduses.

Artikkel 13

1. Kui artiklis 76 sätestatud täitumise ülevaate saldo on positiivne, makstakse see komisjonile tagasi kuni aasta jooksul makstud ühenduse toetuse summani.

Euroopa ühenduste üldeelarvesse (edaspidi „üldeelarve”) kantud ühenduse toetuse ja agentuurile tegelikult makstud toetuse vahe tühistatakse.

2. Kui artiklis 76 sätestatud täitumise ülevaate saldo on negatiivne, kantakse see järgmise eelarveaasta eelarvesse.

3. Tulud või maksete assigneeringud kantakse eelarvesse eelarvemenetluse käigus muutmiskirja abil või, kui eelarvet juba täidetakse, paranduseelarve kaudu.

4. PEATÜKK: Arvestusühiku põhimõte

Artikkel 14

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub eurodes.

Rahavoogude osas võib peaarvepidaja teha tehinguid ka riikide vääringutes.

Artikkel 15

1. Kui agentuuri eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, kohaldatakse nende kuludega seotud kulukohustuse võtmise ja väljamaksmise suhtes, mida oli võimalik kirjendada teatavale eelarvereale viimase nõuetekohaselt vastuvõetud eelarve täitmise raames, alljärgnevaid eeskirju.

2. Kulukohustusi võib võtta iga peatüki kohta kõige rohkem ühe neljandiku piires eelnenud eelarveaastaks asjaomases peatükis ettenähtud assigneeringute kogusummast pluss üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu eest.

Makseid võib teha igal kuul iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelnenud eelarveaastaks asjakohases peatükis määratud assigneeringutest.

Koostatava tulude ja kulude esialgse eelarvestusega ettenähtud assigneeringuid ei tohi ületada.

3. Peadirektori taotlusel võib komisjon juhul, kui see on vajalik agentuuri tegevuse jätkamiseks ja selle juhtimiseks, anda samaaegselt loa kahe või enama ajutise kaheteistkümnendiku kasutamiseks nii kulukohustuste kui maksete osas, mis ületavad lõigete 1 ja 2 sätetega automaatselt kättesaadavaks tehtud kaheteistkümnendikke.

Täiendavad kaheteistkümnendikud kinnitatakse tervikuna ja need ei ole jagatavad.

5. PEATÜKK: Kõikehõlmavuse põhimõte

Artikkel 16

Kogutulu katab maksete assigneeringute kogusumma, kui artiklist 17 ei tulene teisiti. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata, kui artiklist 19 ei tulene teisiti.

Artikkel 17

1. Konkreetsete kululiikide rahastamiseks kasutatakse järgmisi tulusid:

18. sihtotstarbelised tulud, nagu tulu annetustest, toetused, kinked ja annakud;

19. täiendav liikmesriikide märgitud kapital, kui sellised vahendid antakse või on ette nähtud agentuuri kindlateks tegevusaladeks või kuludeks ja kui nõukogu teeb vastava otsuse.

2. Kõikide lõikes 1 sätestatud tulude arvelt kaetakse kõik asjaomase meetme või eesmärgiga seotud otsesed või kaudsed kulud.

3. Eelarve sisaldab ridu, millele on liikide järgi kirjendatud lõikes 1 osutatud sihtotstarbelised tulud ja võimaluse korral märgitud ka summad.

Artikkel 18

1. Peadirektor võib vastu võtta kõik agentuurile tehtud annetused, nagu näiteks toetused, kinked ja annakud.

2. Selliste annetuste vastuvõtmise, millega võib kaasneda teatav rahaline tasu, peab eelnevalt heaks kiitma komisjon, kes teeb otsuse kahe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Kui komisjon ei tee selle aja jooksul otsust, käsitatakse annetust vastuvõetuna.

Artikkel 19

1. Maksetaotlustest, arvetest või aruannetest, mis sel juhul tuleb maksta netosumma alusel, võib maha arvata järgmised summad:

20. lepinguosalistele, sealhulgas hankelepingute osalistele määratud trahvid;

21. põhjendamatult makstud summade korrigeerimine, mida võib teha mahaarvamisena sama liiki uuest maksest samale maksesaajale, mis tehakse sellel eelarveaastal ning sellest peatükist ja artiklist, mille arvelt ülemäärane makse tehti ja mille tõttu tuleb teha vahe- või lõppmakse.

Arvetes või maksetaotlustes sisalduvaid hinnaalandusi, tagasimakseid ja maksevähendeid ei registreerita agentuuri tuluna.

2. Agentuurile pakutavate toodete või teenuste maksumus arvatakse eelarvesse maksudeta summadena, kui need sisaldavad makse, mille tagastavad:

22. liikmesriigid vastavalt Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollile

23. või liikmesriik või mitteliikmesriik vastavalt muudele asjakohastele lepingutele.

Kõik siseriiklikud maksud, mille agentuur vastavalt esimesele lõigule ajutiselt tasub, kirjendatakse vahekontole, kuni asjaomane riik need tagastab.

3. Negatiivne saldo kantakse eelarvesse kuluna.

4. Eelarve täitmisel ilmnevaid vahetuskursierinevusi võib korrigeerida. Lõplik kasum või kahjum kajastatakse aastabilansis.

6. PEATÜKK: Sihtotstarbelisuse põhimõte

Artikkel 20

Kõik assigneeringud kirjendatakse sihtotstarbelistena jagude ja peatükkide kaupa; peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks.

Artikkel 21

1. Peadirektor võib assigneeringuid iga peatüki ühest artiklist teise ümber paigutada. Ta teatab sellest komisjonile niipea kui võimalik.

2. Peadirektor võib teha ümberpaigutusi ühest jaost teise ja ühest peatükist teise kuni 10% ulatuses eelarveaasta assigneeringutest. Selle piirmäära ületamisel võib ta teha komisjonile ettepaneku assigneeringute ühest jaost teise või ühe jao ühest peatükist teise ümberpaigutamiseks. Komisjonil on nimetatud ümberpaigutuste kohta vastuväidete tegemiseks aega üks kuu; pärast seda tähtaega käsitatakse ümberpaigutusi vastuvõetuna.

3. Assigneeringute ümberpaigutamise ettepanekutele ja käesoleva artikli alusel teostatud ümberpaigutustele lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles on kirjeldatud assigneeringute kasutamist ja esitatud vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni nende eelarvejagude kohta, kuhu assigneeringud kirjendatakse, ja nende jagude kohta, mille arvelt need võetakse.

Artikkel 22

1. Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega „ pro memoria ” ( p.m.) .

2. Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui neid kasutatakse sellele tulule määratud otstarbel.

7. PEATÜKK: Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

Artikkel 23

1. Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, nimelt säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt.

2. Säästlikkus tähendab, et vahendid, mida agentuur oma tegevuses kasutab, tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja et nende kogus ning laad on sobilikud ja nende hind võimalikult väike.

3. Tõhusus tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

4. Mõjusus tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

8. PEATÜKK: Läbipaistvuse põhimõte

Artikkel 24

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

Eelarve ja paranduseelarved avaldatakse lõplikult vastuvõetud kujul agentuuri veebisaidil.

III JAOTIS – EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1 . PEATÜKK: Eelarve koostamine

Artikkel 25

1. Peadirektor koostab esialgse eelarve vastavalt agentuuri põhikirjale.

2. Pärast nõuandekomitee arvamuse saamist saadab agentuuri peadirektor komisjonile iga aasta 31. märtsiks agentuuri tulude ja kulude esialgse eelarvestuse ning tööprogrammi.

3. Tulude ja kulude esialgne eelarvestus hõlmab ametikohtade loetelu, milles määratakse kindlaks agentuuri alaliste ja ajutiste ametikohtade arv.[3]

4. Üldeelarve vastuvõtmise menetluse raames võtab komisjon arvesse agentuuri koostatud esialgset eelarvestust, et määrata kindlaks agentuurile makstava toetuse summa ning töötajate arv, mida ta agentuuri jaoks vajalikuks peab.

5. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad agentuuri ametikohtade loetelu ning kõik selle edaspidised muudatused.

6. Komisjon kinnitab eelarve ja ametikohtade loetelu pärast üldeelarve lõplikku vastuvõtmist, milles sätestatakse toetuse summa ja ametikohtade loetelu, ning vajaduse korral muudetakse eelarvet ja ametikohtade loetelu sellest lähtuvalt.

Artikkel 26

Eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muutmiseks võetakse vastu paranduseelarve sama korra kohaselt kui esialgse eelarve puhul.

2. PEATÜKK: Eelarve struktuur ja esitusviis

Artikkel 27

Eelarve koosneb tulude ja kulude eelarvestustest.

Artikkel 28

Eelarves esitatakse:

1) tulude eelarvestuses:

24. agentuuri kavandatud tulud kõnealusel eelarveaastal;

25. eelmise eelarveaasta kavandatud tulud ja eelarveaasta n-2 tulud;

26. asjakohased märkused iga tulude rea kohta;

2) kulude eelarvestuses:

27. kõnealuse eelarveaasta kulukohustuste assigneeringud;

28. eelmise eelarveaasta kulukohustuste assigneeringud ning aastal n-2 võetud kulukohustused;

29. asjakohased selgitused iga alajaotise kohta.

Artikkel 29

Artiklis 25 nimetatud ametikohtade loetelus esitatakse asjaomaseks eelarveaastaks lubatud ametikohtade kõrval eelmiseks aastaks lubatud ametikohtade arv ning tegelikult täidetud ametikohtade arv.

See on agentuurile absoluutseks piirmääraks, mida ei tohi ametisse nimetamisel ületada.

IV JAOTIS – EELARVE TÄITMINE

1 . PEATÜKK: Üldsätted

Artikkel 30

Eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab peadirektor. Ta täidab eelarvet nii tulude kui ka kulude osas agentuuri finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel, tema võimupiiridesse kuuluvates üksustes ja määratud assigneeringute piires.

Artikkel 31

Peadirektor võib oma eelarve täitmisega seotud õigused volituse teel üle anda agentuuri töötajatele, kelle puhul kehtivad Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes kohaldatavad määrused ja eeskirjad. Volitatud esindajad võivad tegutseda ainult oma otseste volituste piires.

Artikkel 32

1. Kõikidel käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud finantsjuhtimises osalejatel on keelatud võtta eelarve täitmisega seotud meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu agentuuri huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane osaleja hoiduma sellistest meetmetest ja suunama asja pädevale asutusele.

2. Huvide vastuolu esineb siis, kui eelarve täitmises osaleja või siseaudiitori ülesannete erapooletut täitmist ohustavad perekonna, tunnete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud või muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest abisaajaga.

3. Lõikes 1 nimetatud pädev asutus on asjaomase töötaja vahetu ülemus. Kui asjaomaseks töötajaks on peadirektor, on pädevaks asutuseks komisjon.

Artikkel 33

Vajaduse korral võib tehnilise kompetentsusega seotud ülesanded ning haldus-, ettevalmistus- või lisatoimingud, mis ei hõlma avaliku võimu teostamist ega diskretsiooniõiguse kasutamist, anda lepinguga välistele erasektori üksustele või asutustele.

2. PEATÜKK: Finantsjuhtimises osalejad

1. jagu: Ülesannete lahususe põhimõte

Artikkel 34

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud ja neid ei või omavahel ühendada.

2. jagu: Eelarvevahendite käsutaja

Artikkel 35

1. Eelarvevahendite käsutaja vastutab tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning seaduslikkuse ja korrakohasuse tagamise eest.

2. Kulude tegemisel võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi ja juriidilisi kulukohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

3. Tulude haldamine hõlmab saadaolevate summade esialgsete eelarvestuste koostamist, nõuete kindlaksmääramist, sissenõudekorralduste väljastamist ja võlateatiste saatmist. Kui see on asjakohane, võib see hõlmata ka kindlaksmääratud nõuetest loobumist.

4. Agentuuri eelarvevahendite käsutajana kehtestab peadirektor organisatsioonilise struktuuri ning agentuuri ülesannete täitmiseks sobiliku haldus- ja sisekontrolli süsteemi ja korra. Selleks kohandatakse põhjendatult komisjoni sisekontrolli norme, võttes arvesse agentuuri juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud madalat riskitaset.

5. Enne tehingu heakskiitmist kontrollitakse selle teostus- ja finantsaspekte; kontrollijaks ei või olla toimingu algatanud ametnik. Toimingu algatamine ning selle eelkontrollimine on eraldiseisvad ülesanded.

6. Eelarvevahendite käsutaja säilitab teostatud toimingutega seotud tõendavaid dokumente viis aastat pärast seda kuupäeva, mil eelarve täitmise otsus heaks kiideti.

Artikkel 36

1. Artikli 35 lõikes 5 nimetatud toimingu algatamine hõlmab kõiki tegevusi, millega artiklites 30 ja 31 nimetatud vastutavad eelarvevahendite käsutajad valmistavad ette eelarve täitmise toimingut.

2. Artikli 35 lõikes 5 nimetatud toimingu eelkontroll hõlmab kõiki vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt ettenähtud eelkontrolle, mille eesmärk on kontrollida teostus- ja finantsaspekte.

3. Iga toimingu puhul viiakse läbi vähemalt üks eelkontroll. Kontrolli eesmärk on teha kindlaks, et:

30. kulu on nõuetekohane ja kooskõlas asjakohaste sätetega;

31. kohaldatud on artiklis 23 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

4. Lõikes 2 nimetatud kontrollimiste eest vastutavad ametiisikud või muud töötajad ei tohi olla isikud, kes täidavad lõikes 1 nimetatud algatamisega seotud ülesandeid, ega nende alluvad.

5. Kõikidel finantstoimingute kontrollimise eest vastutavatel töötajatel peavad olema vajalikud kutseoskused ja nad peavad järgima konkreetseid kutsestandardeid, mis põhinevad standarditel, mille komisjon on oma talituste jaoks kehtestatud.

Artikkel 37

Peadirektor annab komisjonile aru oma ülesannete täitmisest eelarvevahendite käsutajana iga-aastase tegevusaruande vormis (edaspidi „eelarvevahendite käsutaja aruanne”), millele on lisatud finants- ja haldusteave.

Aruandes käsitletakse tema tegevuse tulemusi, võrreldes neid seatud eesmärkidega, kirjeldatakse tegevusega seotud riske, käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisekontrolli süsteemi toimimist. Artiklis 66 sätestatud siseaudiitor tutvub iga-aastase tegevusaruande ja muude esitatud andmetega.

Artikkel 38

Kui finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises osalev töötaja leiab, et otsus, mille täitmist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on õigusvastane, eeskirjadevastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida ta peab täitma, teatab ta sellest kirjalikult peadirektorile ja, kui viimane ei võta mõistliku aja jooksul meetmeid, artikli 43 lõikes 4 osutatud toimkonnale. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada ühenduse huve, teatab ta sellest kohaldatava õigusega määratud asutustele ja organitele.

Artikkel 39

Kui eelarve täitmisega seotud õigused antakse vastavalt artiklile 31 volituse teel edasi, kohaldatakse eelarvevahendeid volituse alusel käsutavate ametnike suhtes artikli 35 lõikeid 1, 2 ja 3 mutatis mutandis .

3. jagu: Peaarvepidaja

Artikkel 40

1. Komisjon määrab ametisse peaarvepidaja, kelle suhtes kehtivad Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja kelle vastutusalasse agentuuris kuuluvad:

32. maksete nõuetekohane sooritamine, tulude kogumine ja kinnitatud saadaolevate summade sissenõudmine;

33. raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine VII jaotise kohaselt;

34. raamatupidamisarvestus VII jaotise kohaselt;

35. VII jaotise kohane raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite ning kontoplaani rakendamine vastavalt sätetele, mille on vastu võtnud komisjoni peaarvepidaja;

36. raamatupidamisarvestuse süsteemide kehtestamine ja heakskiitmine ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide heakskiitmine, mis on ette nähtud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks;

37. sularahahaldus.

2. Peaarvepidaja hangib kogu vajaliku teabe, mida on vaja agentuuri varasid ja eelarve täitmist tõeselt ja erapooletult kajastavate raamatupidamisaruannete koostamiseks, eelarvevahendite käsutajalt, kes tagab selle teabe usaldusväärsuse.

3. Ainult peaarvepidajal on õigus hallata rahalisi vahendeid ja muid varasid. Ta vastutab nende säilimise eest.

4. Peaarvepidaja võib delegeerida teatavad ülesanded alluvatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, kui see on tema ülesannete täitmiseks hädavajalik.

5. Volikirjas täpsustatakse volitatud isikule usaldatud ülesanded ning tema õigused ja kohustused.

3. PEATÜKK: Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1. jagu: Üldeeskirjad

Artikkel 41

1. Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib volitatud eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud asutus nende volitused igal ajal ajutiselt või lõplikult tühistada.

2. Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib komisjon igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada peaarvepidaja ametivolitused. Komisjon määrab ajutise peaarvepidaja.

Artikkel 42

1. Käesoleva peatüki sätted ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse eelarvevahendite käsutaja ning artiklis 41 osutatud isikute suhtes kohaldada asjakohaste siseriiklike õigusnormide ja kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad ühenduste finantshuvide kaitset ja võitlust korruptsiooni vastu ühenduste ametnike või liikmesriikide ametnike seas.

2. Ilma et see piiraks artiklite 43 ja 44 kohaldamist, võib iga eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja suhtes rakendada personalieeskirjades sätestatud distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada ühenduse huve, suunatakse küsimus kohaldatava õigusega määratud asutustele ja organitele.

2. jagu: Volitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 43

1. Eelarvevahendite käsutajalt võib nõuda personalieeskirjadega ettenähtud hüvitust. Seega võib nõuda, et ta täielikult või osaliselt hüvitaks kahju, mida ühendused on kandnud tema tõsise üleastumise tagajärjel, mille ta on toime pannud oma ülesannete täitmisel või seoses nende täitmisega, eelkõige kui ta määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat finantsmäärust ja selle rakenduseeskirju eirates.

Sama kehtib juhul, kui ta tõsise üleastumise tõttu jätab koostamata dokumendi, millega määratakse kindlaks saadaolev summa, jätab väljastamata sissenõudekorralduse või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult, või jätab väljastamata maksekorralduse või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult, mille tagajärjel agentuuril tekib tsiviilvastutus kolmandate isikute ees.

2. Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et tema vastutusalasse kuuluv otsus on eeskirjadevastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab ta sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab volitatud eelarvevahendite käsutajale põhjendatud ja kirjalikud juhised kõnealune otsus täita, peab viimane selle täitma ning teda ei saa vastutusele võtta; ta peab täitma juhiseid, kui nendega ei rikuta kriminaalõigust või asjakohaseid ohutusnorme.

3. Volitamise korral vastutab eelarvevahendite käsutaja jätkuvalt sisseseatud haldus- ja sisekontrolli süsteemide toimimise ja volitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest.

4. Toimkonnal, mille komisjoni moodustas vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 66 lõikele 4 finantsrikkumiste tuvastamiseks ja nende võimalike tagajärgede määramiseks, on agentuuri osas samad volitused nagu komisjoni talituste osas.

Toimkonna arvamuse põhjal otsustab peadirektor, kas algatada distsiplinaarmenetlus või hüvitise nõudmise menetlus. Kui toimkond tuvastab süsteemseid probleeme, saadab ta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale ja komisjoni siseaudiitorile. Kui arvamuses peetakse võimalikuks süüdlaseks peadirektorit, saadab toimkond aruande siseaudiitorile ja komisjonile.

5. Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida on agentuurile tekitanud tema raske eksimus oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega.

Pärast personalieeskirjadega distsiplinaarküsimuste puhuks ettenähtud formaalsuste täitmist teeb ametisse nimetav asutus põhjendatud otsuse.

3. jagu: Peaarvepidajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 44

Peaarvepidaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades sätestatule, eelkõige juhul kui:

1. ta kaotab või kahjustab tema valduses olevaid rahalisi vahendeid, vara ja dokumente või põhjustab ettevaatamatusest nende kadumise või kahjustumise;

2. ta muudab pangakontosid või postižiirokontosid, teavitamata sellest eelnevalt eelarvevahendite käsutajat;

3. tema sissenõutavad või makstavad summad ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

4. ta jätab saadaoleva tulu sisse nõudmata.

4. PEATÜKK: Tulutoimingud

1. jagu: Üldsätted

Artikkel 45

Agentuur esitab komisjonile maksetaotlused kogu ühenduse toetuse või selle osa kohta koos rahavoogude prognoosiga vastavalt komisjoniga kokkulepitud tingimustele ja ajavahemikele.

Artikkel 46

Intress summadelt, mida komisjon agentuurile toetusena maksab, koguneb üldeelarvesse.

2. jagu: Saadaolevate summade esialgne eelarvestus

Artikkel 47

Vastutav eelarvevahendite käsutaja koostab saadaolevate summade esialgse eelarvestuse kõikide meetmete või olukordade kohta, millest võib tuleneda võlgnevus agentuurile või mis võivad agentuurile võlgnetavat summat muuta.

3. jagu: Saadaolevate summade kindlaksmääramine

Artikkel 48

1. Saadaoleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega eelarvevahendite käsutaja või volitatud eelarvevahendite käsutaja:

38. kontrollib võla olemasolu;

39. määrab kindlaks võla seisu ja suuruse või kontrollib seda;

40. kontrollib võla maksmisele kuulumise tingimusi.

2. Iga kindlalt tuvastatud, kindlasummaline ning tasumisele kuuluv saadaolev summa määratakse kindlaks sissenõudekorraldusega, mis edastatakse peaarvepidajale koos võlgnikule saadetud võlateatisega. Mõlemad nimetatud dokumendid koostab ja saadab välja vastutav eelarvevahendite käsutaja.

3. Ilma et see piiraks kehtivate eeskirjade, kehtiva kokkuleppe või lepinguga ettenähtud sätete kohaldamist, nõutakse võlateatises märgitud tähtajaks tasumata võlgnevustelt intressi vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikele rakenduseeskirjadele.

4. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib teatavate tavapäraste tuluartiklite kohta teha esialgse kirje.

Esialgne kirje hõlmab mitmete üksikute summade sissenõudmist, mida seega ei ole tarvis eraldi kirjendada.

Enne eelarveaasta lõppu muudab eelarvevahendite käsutaja esialgseid kirjeid, et tagada nende vastavus tegelikult kirjendatud saadaolevatele summadele.

4. jagu: Sissenõudmise kinnitamine

Artikkel 49

Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel käsu nõuda sisse saadaolev summa, mille ta on kindlaks määranud.

5. jagu: Sissenõudmine

Artikkel 50

1. Valesti makstud summad nõutakse tagasi.

2. Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi, mis käsitlevad vastutava eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt kindlaksmääratud saadaolevaid summasid. Ta kannab hoolt selle eest, et agentuur saab oma tulu ja tema õigused on kaitstud.

3. Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on nõuetekohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Loobumise aluseks on eelarvevahendite käsutaja otsus, mis peab olema põhjendatud. Eelarvevahendite käsutaja ei tohi selle otsuse tegemist delegeerida.

Loobumisotsuses märgitakse, milliseid meetmeid on sissenõudmiseks võetud ning õiguslikud ja faktilised asjaolud, millel otsus põhineb.

4. Vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab kindlaksmääratud saadaoleva summa, kui õiguslikes või faktilistes asjaoludes leitakse viga, mis näitab, et summa ei olnud õigesti kindlaks määratud. Tühistamise aluseks on vastutava eelarvevahendite käsutaja otsus, mis peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

5. Vastutav eelarvevahendite käsutaja suurendab või vähendab kindlaksmääratud võlgnevuse summat, kui avastatakse võlasumma muutmist nõudev faktiviga, tingimusel et parandusega ei kaasne agentuuri kindlaksmääratud nõudeõiguse kadumine. Muudatuse aluseks on vastutava eelarvevahendite käsutaja otsus, mis peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 51

Saadaoleva summa tegelikul kättesaamisel teeb peaarvepidaja arvestuskande ning teavitab vastutavat eelarvevahendite käsutajat.

Artikkel 52

1. Kui sissenõudekorraldust ei ole võlateatises ettenähtud tähtajaks täidetud, teavitab peaarvepidaja vastutavat eelarvevahendite käsutajat ning algatab pärast võlgniku teavitamist viivitamata sissenõude täitmise kõikide seadusega ettenähtud vahendite, sealhulgas vajaduse korral tasaarvestuse või, kui see ei ole võimalik, sundtäitmise kaudu.

2. Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja agentuuri nõuded võlgnikele samaväärsete nõuetega, mis võlgnikel on agentuuri suhtes ja mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele, tingimusel et tasaarvestamine on õiguspärane.

Artikkel 53

Peaarvepidaja võib koostöös vastutava eelarvevahendite käsutajaga anda maksmiseks lisaaega üksnes võlgniku nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku taotluse alusel, kui täidetud on kaks järgmist tingimust:

1. võlgnik kohustub maksma määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikes rakenduseeskirjades sätestatud määra alusel intressi kogu lisaaja eest, alates algsest maksetähtpäevast;

2. agentuuri õiguste tagamiseks annab võlgnik nii põhisummat kui ka intressi hõlmava finantstagatise.

6. jagu: Tasude ja lõivude suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 54

Peadirektor võtab vastu tasude ja lõivude suhtes kohaldatavad erisätted.

5. PEATÜKK: Kulutoimingud

Artikkel 55

Iga kuluartikkel seotakse, kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

1. jagu: Kulukohustuste võtmine

Artikkel 56

1. Eelarveliste kulukohustuste võtmine on toiming, millega seotakse assigneeringud, mida on vaja hilisemateks makseteks, et täita juriidilist kohustust.

2. Juriidilise kohustuse võtmine on toiming, mille abil vastutav eelarvevahendite käsutaja võtab kohustuse või kinnitab kohustust, millest tuleneb eelarve kulu.

Eelarvelise ja juriidilise kulukohustuse võtab üks ja sama eelarvevahendite käsutaja, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nagu on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikes rakenduseeskirjades.

3. Eelarveline kulukohustus on individuaalne, kui abisaaja ja kulu suurus on teada.

4. Eelarveline kulukohustus on üldine, kui vähemalt üks individuaalse kohustuse tunnustest on kindlaks määramata.

5. Eelarveline kulukohustus on esialgne, kui see on ette nähtud jooksvate halduskulude katmiseks ja kui summa või lõplikud abisaajad ei ole kindlalt teada.

Esialgne eelarveline kulukohustus täidetakse ühe või mitme eraldiseisva juriidilise kohustuse võtmisega, millega tekib õigus hilisematele maksetele või, personalijuhtimise alaste kuludega seotud erandjuhtudel, otse maksetega.

Artikkel 57

1. Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest tehtava kulutuse, peab vastutav eelarvevahendite käsutaja enne kolmandate isikute suhtes juriidilise kohustuse võtmist esmalt võtma vastava eelarvelise kulukohustuse.

2. Individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega seotud individuaalsed juriidilised kohustused tuleb võtta n aasta 31. detsembriks.

Esimeses lõigus osutatud tähtaegade möödumisel tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja kasutamata jäänud osaga seotud eelarvelised kulukohustused.

3. Juriidilistel kohustustel, mis on võetud seoses rohkem kui ühte eelarveaastat hõlmavate meetmetega, ja vastavatel eelarvelistel kulukohustustel on täitmise lõpptähtpäev, mis kehtestatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, välja arvatud juhul, kui tegemist on personalikuludega.

Kõnealuste kulukohustuste osad, mida ei ole täidetud kuue kuu jooksul pärast kõnealust lõppkuupäeva, tühistatakse vastavalt artiklile 10.

Artikkel 58

Eelarvelise kulukohustuse võtmisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

1. kulu on kirjendatud õigesse eelarvepunkti;

2. assigneeringud on kasutatavad;

3. kulud on kooskõlas kehtivate sätetega, eelkõige agentuuri põhikirja ja eeskirjadega ning kõikide nende alusel vastuvõetud aktidega;

4. järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

2. jagu: Kulude tõendamine

Artikkel 59

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja:

1. kontrollib kreeditori nõudeõigust;

2. kontrollib tingimusi, millele vastavalt nõue tuleb tasuda;

3. määrab kindlaks nõude seisu ja summa või kontrollib seda.

Artikkel 60

1. Igasuguste kulude tõendamise aluseks on tõendavad dokumendid, mis kinnitavad kreeditori nõudeõigust lähtuvalt tegelikult osutatud teenuste, tarnitud kaupade või tehtud tööde aruandest või muudest makset põhjendavatest dokumentidest.

2. Tõendamisotsuse vormistamisel allkirjastab vastutav eelarvevahendite käsutaja tähiku „maksmiseks kinnitatud”.

3. Mitteelektroonilise süsteemi puhul tehakse „maksmiseks kinnitatud” märge templiga, mis sisaldab vastutava eelarvevahendite käsutaja allkirja. Elektroonilise süsteemi puhul tehakse „maksmiseks kinnitatud” märge vastutava eelarvevahendite käsutaja isikliku salasõna abil.

3. jagu: Kulude kinnitamine

Artikkel 61

1. Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale maksekorraldusega käsu maksta välja tema tõendatud kuluartikkel.

2. Maksekorraldusele märgitakse kuupäev ja vastutava eelarvevahendite käsutaja allkiri, misjärel see saadetakse peaarvepidajale. Vastutav eelarvevahendite käsutaja säilitab tõendavaid dokumente vastavalt artikli 35 lõikele 6.

3. Vajaduse korral lisatakse peaarvepidajale saadetavale maksekorraldusele dokument, mis tõendab kaupade kandmist artikli 85 lõikes 1 nimetatud inventarinimestikku.

4. jagu: Kulude maksmine

Artikkel 62

1. Kui on tõendatud, et asjaomane toiming on teostatud vastavalt põhiakti sätetele määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 49 tähenduses ja vastavalt kokkuleppele, tehakse väljamakse ühel järgmistest viisidest:

41. kogu maksmisele kuuluva summa tasumine;

42. maksmisele kuuluva summa tasumine mõnel järgmistest viisidest:

43. eelmakse, mille võib jagada mitmeks makseks,

44. üks või mitu vahemakset,

45. lõppmakse.

Eelmakse arvatakse täielikult või osaliselt maha vahemaksetest.

Kõik eelmaksed ja vahemaksed arvatakse maha lõppmaksest.

2. Raamatupidamisarvestuses eristatakse lõikes 1 nimetatud eri liiki makseid nende tegemise ajal.

Artikkel 63

Peaarvepidaja tasub kulud kasutatavate vahendite piires.

5. jagu: Kulutoimingute tähtajad

Artikkel 64

Kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine peab toimuma määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikes rakenduseeskirjades sätestatud ajavahemiku jooksul ning vastavalt kõnealuste eeskirjade sätetele.

6. PEATÜKK: Andmetöötlussüsteemid

Artikkel 65

Kui tulu- ja kulutoiminguid hallatakse arvutisüsteemide abil, võib dokumente allkirjastada elektrooniliselt.

7. PEATÜKK: Siseaudiitor

Artikkel 66

1. Agentuur näeb ette siseauditi ülesande, mida tuleb täita vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.

2. Komisjoni siseaudiitoril on agentuuri osas samad volitused kui komisjoni talituse osas.

Artikkel 67

1. Siseaudiitor nõustab agentuuri riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollisüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamistingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Tema ülesandeks on:

46. hinnata sisehaldussüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevust programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest;

47. hinnata eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrolli süsteemide sobivust ja taset.

2. Siseaudiitori tegevusvaldkond hõlmab kõiki agentuuri toiminguid ja talitusi. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

3. Siseaudiitor annab oma tähelepanekutest ja soovitustest aru komisjonile ja peadirektorile. Nemad tagavad auditite põhjal tehtud soovituste järgimise.

4. Siseaudiitor esitab agentuurile siseauditi aastaaruande, milles on muu hulgas märgitud läbiviidud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed. Aastaaruandes märgitakse ära ka süsteemsed probleemid, mille on tuvastanud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 66 lõike 4 alusel loodud spetsialiseeritud toimkond.

5. Peadirektori koostatud iga-aastane tegevusaruanne, mis saadetakse komisjonile heakskiitmiseks, sisaldab kokkuvõtet siseaudiitori teostatud siseauditite, antud soovituste ja nende alusel võetud meetmete kohta.

Artikkel 68

Siseaudiitori vastutus tema ametikohustuste täitmisel võetud meetmete eest määratakse kindlaks vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 87.

V JAOTIS – HANKIMINE

Artikkel 69

Hankimise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja selle üksikasjalike rakenduseeskirjade asjakohaseid sätteid.

VI JAOTIS – RAAMATUPIDAMISARUANDLUS JA RAAMATUPIDAMISARVESTUS

1 . PEATÜKK: Raamatupidamisaruandlus

Artikkel 70

Agentuuri raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

a) agentuuri raamatupidamisaruandeid;

b) agentuuri eelarve täitmise aruandeid.

Agentuuri raamatupidamisaruannetele lisatakse asjakohase aasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitlev aruanne.

Artikkel 71

Raamatupidamisaruanne peab olema eeskirjadega kooskõlas, õige ja terviklik ning andma tõese ja erapooletu ülevaate:

a) raamatupidamisaruannete puhul varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest, varade ja kohustuste all esitamata nõuetest ja kohustustest, samuti rahavoogudest;

b) eelarve täitmise aruannete puhul tulu- ja kulutoimingutest.

Artikkel 72

Raamatupidamisaruanded koostatakse vastavalt üldtunnustatud raamatupidamistava põhimõtetele, mis on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikes rakenduseeskirjades, nimelt:

a) tegevuse jätkuvus;

b) konservatiivsus;

c) raamatupidamismeetodite järjepidevus;

d) teabe võrreldavus;

e) olulisus;

f) brutopõhimõte;

g) reaalsuse põhimõte;

h) tekkepõhine raamatupidamisarvestus.

Artikkel 73

1. Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt esitatakse raamatupidamisaruannetes eelarveaasta kulud ja tulud, olenemata maksmise või laekumise kuupäevast.

2. Varade ja kohustuste väärtus määratakse kindlaks määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 132 sätestatud arvestusmetoodika kohaselt.

Artikkel 74

1. Raamatupidamisaruanne koostatakse eurodes ja selles sisaldub:

48. bilanss ja majandustulemuse aruanne, milles kajastatakse varasid ja kohustusi, finantsolukorda ning majandustulemust eelnenud eelarveaasta 31. detsembri seisuga; need esitatakse teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitlevas nõukogu direktiivis sätestatud struktuuri järgi, võttes seejuures arvesse agentuuri tegevuse eripära;

49. rahavoogude tabel, milles on näidatud eelarveaasta jooksul sissenõutud ja väljamakstud summad ning sularahaseis aasta lõpus;

50. aruanne kapitali muutuste kohta, milles esitatakse üksikasjalikult kapitalikontode punktide kaupa aasta jooksul toimunud suurenemised ja vähenemised.

2. Raamatupidamisaruande lisa täiendab ja selgitab lõikes 1 kirjeldatud aruandes esitatud teavet ja annab kogu täiendava teabe, mida rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistava eeldab, kui selline teave on agentuuri tegevuse puhul asjakohane.

Artikkel 75

Eelarve täitmise aruanne koostatakse eurodes. Selles sisaldub:

51. eelarve täitumise ülevaade, milles esitatakse kõik eelarveaasta tulu- ja kulutoimingud; kõnealuse ülevaate struktuur on samasugune kui eelarve oma;

52. eelarve täitumise ülevaate lisa, mis täiendab ja selgitab ülevaates esitatud teavet.

Artikkel 76

Peaarvepidaja saadab agentuuri esialgse raamatupidamisaruande koos käesoleva määruse artiklis 71 nimetatud asjaomase aasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega:

1. komisjoni peaarvepidajale järgmise aasta 1. märtsiks, et komisjoni peaarvepidaja saaks koostada ühendaruande, nagu on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 128;

2. kontrollikojale järgmise aasta 31. märtsiks.

Artikkel 77

1. Kontrollikoda esitab oma märkused agentuuri esialgse raamatupidamisaruande kohta 15. juuniks.

2. Pärast agentuuri esialgset raamatupidamisaruannet käsitlevate kontrollikoja märkuste kättesaamist koostab peadirektor omal vastutusel agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande ning saadab selle agentuuri nõuandekomiteele, kes esitab aruande kohta oma arvamuse.

3. Peadirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos nõuandekomitee arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta 1. juuliks.

4. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse agentuuri veebisaidil.

5. Peadirektor saadab kontrollikojale vastuse aastaaruandes tehtud märkuste kohta 30. septembriks.

2. PEATÜKK: Raamatupidamisarvestus

1. jagu: Üldsätted

Artikkel 78

1. Agentuuri raamatupidamisarvestus on süsteem, mille eesmärk on korrastada eelarve- ja finantsteavet nii, et arvnäitajaid saab sisestada, liigitada ja salvestada.

2. Raamatupidamisarvestus koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Raamatupidamisarvestus toimub eurodes ja kalendriaasta põhjal.

3. Üldise raamatupidamisarvestuse ja eelarve raamatupidamisarvestuse andmed kinnitatakse eelarveaasta lõpus, et oleks võimalik koostada 1. peatükis osutatud raamatupidamisaruandeid.

4. Olenemata lõigetest 2 ja 3 võib eelarvevahendite käsutaja pidada analüütilist arvestust.

Artikkel 79

Raamatupidamiseeskirjad ja -meetodid ning agentuuri kohaldatava kontoplaani võtab vastu komisjoni peaarvepidaja vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 133.

2. jagu: Üldine raamatupidamisarvestus

Artikkel 80

Üldisse raamatupidamisarvestusse märgitakse ajalises järjestuses kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kõik sündmused ja toimingud, mis mõjutavad agentuuri majanduslikku ja rahalist seisundit ning tema varasid ja kohustusi.

Artikkel 81

1. Liikumised kontodel ja saldod kirjendatakse arvestusregistritesse.

2. Kõik raamatupidamiskirjed, sealhulgas kontoparandused, peavad põhinema vastavatel tõendavatel dokumentidel.

3. Raamatupidamisarvestuse süsteemi peab jääma jälg kõikidest raamatupidamiskirjetest.

Artikkel 82

Eelarveaasta lõpu ja lõpliku raamatupidamisaruande esitamise vahelisel ajal teeb agentuuri peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja raamatupidamisest tõese, erapooletu ja eeskirjadekohase ülevaate andmiseks, kuid mis ei hõlma väljamakseid ega laekumisi seoses kõnealuse aastaga.

3. jagu: Eelarve raamatupidamisarvestus

Artikkel 83

1. Eelarve raamatupidamisarvestus peab andma üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest.

2. Lõike 1 kohaldamiseks märgitakse eelarve raamatupidamisarvestusse kõik eelarvega seotud tulu- ja kulutoimingud, mis on sätestatud käesoleva määruse IV jaotises.

3. PEATÜKK: Vara inventarinimestikud

Artikkel 84

1. Agentuur peab inventarinimestikke, milles on komisjoni peaarvepidaja koostatud näidise järgi näidatud ühenduse vara hulka kuuluva materiaalse, immateriaalse ja finantsvara kogus ja väärtus.

Agentuur kontrollib, et inventarinimestiku kanded vastavad tegelikule olukorrale.

2. Vallasvara müük kuulutatakse välja nõuetekohasel viisil.

VII JAOTIS – VÄLISAUDIT JA EELARVE TÄITMISE KINNITAMINE

1 . PEATÜKK: Välisaudit

Artikkel 85

Kontrollikoda vaatab agentuuri raamatupidamisaruande läbi vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 160c.

Artikkel 86

1. Agentuur saadab kontrollikojale lõplikult vastuvõetud eelarve. Ta teatab kontrollikojale võimalikult kiiresti kõigist artikli 24 alusel tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

2. Kontrollikojale teatatakse eelarvevahendite käsutajate ja peaarvepidajate ametissenimetamisest ning artiklite 31 ja 40 kohastest volitamisotsustest.

Artikkel 87

Kontrollikoja teostatav kontroll on reguleeritud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklitega 139–144.

2. PEATÜKK: Eelarve täitmise kinnitamine

Artikkel 88

1. Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne n+2 aasta 30. aprilli heakskiidu agentuuri peadirektori tegevusele n aasta eelarve täitmisel.

2. Kui lõikega 1 ettenähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu peadirektorile põhjused, miks lükatakse otsuse tegemine edasi.

3. Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmist kinnitava otsuse tegemise edasi, püüab peadirektor võimalikult kiiresti võtta meetmeid kõnealuse otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.

Artikkel 89

1. Otsus eelarve täitmise kinnitamise kohta hõlmab kõiki agentuuri tulude ja kulude aruandeid, nende saldosid ja varasid ning kohustusi, mis on esitatud bilansis.

2. Kinnituse andmiseks vaatab Euroopa Parlament pärast nõukogu läbi agentuuri arvepidamise ja raamatupidamisaruanded. Ta tutvub ka kontrollikoja aastaaruande ja agentuuri peadirektori vastustega, asjaomase eelarveaasta kohta kontrollikoja koostatud võimalike eriaruannetega ja kontrollikoja avaldusega, mis kinnitab raamatupidamisandmete usaldatavust ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrakohasust.

3. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab peadirektor talle kogu teabe, mida on vaja, et tõrgeteta rakendada kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõikele 3.

Artikkel 90

1. Peadirektor astub kõik vajalikud sammud, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi poolsele eelarve täitmise kinnitamisotsusele lisatud märkusi ning nõukogu vastuvõetud kinnitamissoovitusele lisatud tähelepanekuid.

2. Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral esitab peadirektor aruande meetmete kohta, mis on võetud seoses kõnealuste märkuste ja tähelepanekutega. Ta saadab selle koopia komisjonile ja kontrollikojale.

VIII JAOTIS – ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 91

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võivad nõuda oma pädevusvaldkonda kuuluvate eelarveküsimuste kohta neile vajalikku teavet ja selgitusi.

Artikkel 92

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[…]

[1] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1

[2] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72

[3] Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklile 30 esitatakse agentuuri töötajate arv komisjoni ametikohtade loetelus eraldi.