Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52007PC0084

    Ettepanek Nõukogu otsus mis käsitleb seisukohta, mille ühendus võtab assotsiatsiooninõukogus Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel) artikli 80 rakendamise suhtes

    /* KOM/2007/0084 lõplik */

    52007PC0084




    [pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

    Brüssel 7.3.2007

    KOM(2007) 84 lõplik

    Ettepanek

    NÕUKOGU OTSUS

    mis käsitleb seisukohta, mille ühendus võtab assotsiatsiooninõukogus Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel) artikli 80 rakendamise suhtes

    (komisjoni esitatud)

    SELETUSKIRI

    1. Euroopa–Vahemere piirkonna assotsiatsioonileping Liibanoniga on Euroopa Liidu ja Liibanoni vaheliste kahepoolsete suhete õiguslik alus.

    2. Leping jõustus 1. aprillil 2006 ja selles nähakse ette kaubanduse järkjärguline liberaliseerimine ja vabakaubanduspiirkonna loomine üleminekuaja jooksul, mis ei ole pikem kui 12 aastast alates lepingu jõustumisest. Kõnealuse vabakaubanduspiirkonna loomine aitab kaasa partnerriikide majanduse, institutsionaalse ja sotsiaalsüsteemi integratsiooni tugevdamisele.

    3. Leping on ka sobilik raamistik poliitiliseks dialoogiks ja koostöö edendamiseks majandus-, sotsiaal-, kultuuri-, rahandus- ja rahaküsimustes ning muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.

    4. Lepingu artiklis 80 nähakse ette lepingu rakendamiseks vajalike organite moodustamine.

    5. Teiste Euroopa-Vahemere piirkonna partnerriikide, näiteks Iisraeli, Maroko, Tuneesia ja Jordaania lepingute rakendamiseks on loodud institutsionaalne struktuur, mis koosneb mitmest allkomiteest. Käesolevas ettepanekus järgitakse sama ülesehitust ja struktuuri.

    6. Liibanon on valmis tugevdama koostööd assotsiatsioonilepinguga hõlmatud erinevates valdkondades. Euroopa naabruspoliitika kohaselt on täiendav eesmärk arendada ELi ja Liibanoni vahelistest kahepoolsetest suhetest kõikehõlmav partnerlus koos ühtse lähenemisviisiga, mis põhineb tihedal ja pideval kõiki erinevaid aspekte hõlmaval kooskõlastamisel.

    7. Sellest tulenevalt teeb Euroopa Komisjon nõukogule ettepaneku luua kümme allkomiteed, abistamaks assotsiatsiooninõukogu ja –komiteed lepingu rakendamisel. Nimetatud allkomiteed tegeleksid tehnilist laadi küsimustega, mida ei ole võimalik täies mahus käsitleda assotsiatsioonikomiteede raames.

    8. Kümme allkomiteed käsitlevad järgmisi teemasid: i) inimõigused, demokraatia ja avalik haldus; ii) majandus- ja finantsküsimused; iii) tööstus, kaubandus ja teenused; iv) siseturg; v) sotsiaal- ja rändeküsimused; vi) õigus, vabadus ja turvalisus; vii) põllumajandus ja kalandus; viii) transport, energeetika ja keskkond; ix) tollikoostöö ja maksundus ning x) teadustöö, uuendustegevus, infoühiskond, haridus ja kultuur.

    9. Allkomiteede eesistuja on vastavalt nõukogu 25. märtsi 2002. aasta otsusele komisjon. Vastavalt kõnealusele otsusele kohaldatakse õiguse ja turvalisuse allkomitee eesistumise suhtes ELi puhul samu eeskirju kui assotsiatsioonikomitee eesistumise suhtes. Kui käsitletakse teemasid, mis ei kuulu ühenduse pädevusse, on allkomitee eesistuja nõukogu eesistujariigi esindaja, kes väljendab liikmesriikide arvamust. Sellisel juhul on komisjon täiel määral kaasatud allkomiteede koosolekute ettevalmistamisse ja eesmärkide seadmisse.

    10. Allkomiteede eesmärk, käsitletavad teemad ning rakenduskord on esitatud lisatud töökorras.

    11. Ühendus ja Liibanoni Vabariik katavad ise assotsiatsiooninõukogu ja allkomiteede koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud. Muud koosolekute korraldusega seotud kulud kannab pool, kes on koosoleku võõrustaja.

    Ettepanek

    NÕUKOGU OTSUS

    mis käsitleb seisukohta, mille ühendus võtab assotsiatsiooninõukogus Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel) artikli 80 rakendamise suhtes

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 300 lõike 2 teist lõiku,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1]

    ning arvestades järgmist:

    (1) Euroopa-Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel, sõlmiti 17. juunil 2002 ja see jõustus 1. aprillil 2006.

    (2) Kõnealuse lepingu artiklis 80 on sätestatud, et assotsiatsiooninõukogu võib otsustada luua lepingu rakendamiseks vajalikke töörühmi või organeid,

    ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

    Ainus artikkel

    Seisukoht, mille ühendus võtab ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel sõlmitud Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga loodud assotsiatsiooninõukogus kõnealuse lepingu artikli 80 rakendamise suhtes, põhineb assotsiatsiooninõukogu otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

    Loodavate allkomiteede eesistujad on Euroopa Ühendust ja tema liikmesriike esindavad Euroopa Komisjoni esindajad. Liikmesriike teavitatakse kõnealuste allkomiteede koosolekutest ning neil on õigus neist osa võtta.

    Nõukogu eesistujariigi esindaja väljendab ELi seisukohti Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotisega seotud küsimustes. Komisjon on täiel määral kaasatud allkomitee koosolekute ettevalmistamisse ja eesmärkide seadmisse.

    Brüssel,

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    Eelnõu:

    ELi-LIIBANONI ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS,

    millega luuakse assotsiatsioonikomitee allkomiteed

    ELi–LIIBANONI ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel

    ning arvestades järgmist:

    (1) Euroopa Liidu ja Liibanoni Vabariigi vahel tuleb luua vabakaubanduspiirkond hiljemalt 1. märtsiks 2015.

    (2) Euroopa Liidu ja Vahemere lõunapiirkonna riikide suhted muutuvad järjest keerukamaks seoses Euroopa-Vahemere piirkonna lepingute rakendamisega ning Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse jätkumisega.

    (3) Muude assotsieerunud riikide assotsiatsioonikomiteede juurde on juba loodud allkomiteed selleks, et jälgida partnerluse prioriteetide rakendamist ja õigusaktide lähendamist.

    (4) Valdkondlikku poliitikasse on vaja integreerida keskkonnaküsimused, eesmärgiga tagada säästev areng.

    (5) Lepingu artiklis 80 on ette nähtud võimalus luua lepingu rakendamiseks vajalikke töörühmi või organeid,

    ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

    Ainus artikkel

    Käesolevaga moodustatakse Euroopa Liidu – Liibanoni assotsiatsioonikomitee juurde 1. lisas loetletud allkomiteed ning võetakse vastu allkomiteede 2. lisas esitatud töökord.

    Allkomiteed alluvad assotsiatsioonikomiteele ning esitavad viimasele pärast iga koosolekut aruande. Allkomiteedel puudub otsuste tegemise õigus.

    Assotsiatsioonikomitee võtab ka kõik muud allkomiteede nõuetekohase tegutsemise tagamiseks vajalikud meetmed ning teatab sellest assotsiatsiooninõukogule.

    Assotsiatsiooninõukogu võib teha otsuse täiendavate allkomiteede või rühmade moodustamise või olemasolevate allkomiteede või rühmade laialisaatmise kohta.

    Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

    [koht]

    Assotsiatsiooninõukogu nimel

    I LISA

    ELi-LIIBANONI ASSOTSIATSIOONILEPING

    ASSOTSIATSIOONIKOMITEE ALLKOMITEED

    (1) Inimõigused, demokraatia ja avalik haldus

    (2) Majandus- ja finantsküsimused

    (3) Tööstus, kaubandus ja teenused

    (4) Siseturg

    (5) Sotsiaal- ja rändeküsimused

    (6) Õigus, vabadus ja turvalisus

    (7) Põllumajandus ja kalandus

    (8) Transport, energeetika ja keskkond

    (9) Tollikoostöö ja maksundus

    (10) Teadustöö, uuendustegevus, infoühiskond, haridus ja kultuur

    II LISA

    Töökord

    ELi-Liibanoni allkomitee nr 1

    Inimõigused, demokraatia ja avalik haldus

    1. Koosseis ja eesistuja

    Allkomitee koosneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Liibanoni valitsuse esindajatest. Eesistujaks on vaheldumisi mõlemad pooled. Kumbki pool määrab oma eesistuja.

    2. Ülesanne

    Allkomitee on arutelude, konsultatsioonide ja hinnangute kohaks, ta töötab vastavalt assotsiatsioonikomitee suunistele ning saadab pärast iga koosolekut assotsiatsioonikomiteele aruande. Allkomiteel ei ole otsusõigust, kuid ta võib esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.

    3. Tegevusvaldkond

    Allkomitees arutatakse assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist muu hulgas allpool loetletud valdkondades ning hindab tegevuskavas määratletud ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel ja tegevuse elluviimisel tehtud edusamme. Vajaduse korral tegeleb allkomitee ka koostööküsimustega avaliku halduse valdkonnas. Allkomitee vaatab läbi kõik allpool nimetatud valdkondades tekkida võivad probleemid ning teeb ettepanekuid võimalike meetmete võtmiseks.

    3 a) Demokraatia, avaliku halduse ja õigusriigi tugevdamine, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatus ja õiguskaitse kättesaadavus

    3 b) Peamiste inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ning nende protokollide ratifitseerimine ja rakendamine. Aruandekohustuse rakendamine ja reservatsioonide läbivaatamine

    3 c) Riiklik haldus- ja institutsionaalne suutlikkus

    3 d) Koostöö välispoliitika ja kriiside ohjeldamise küsimuses, sealhulgas rahvusvahelistes organisatsioonides

    3 e) Piirkondlik koostöö (sealhulgas muudes allkomiteedes esilekerkivate piirkondlike küsimuste kooskõlastamine)

    Loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib sellesse lisada muid teemasid.

    Allkomitees võib käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.

    4. Sekretariaat

    Euroopa Komisjoni esindaja ja Liibanoni valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

    Kõik allkomiteed käsitlevad teatised edastatakse sekretäridele. Sekretärid vastutavad allkomitee koosolekute ettevalmistamise, kaasa arvatud kuupäevade ja päevakorra eest.

    5. Koosolekud

    Allkomitee tuleb kokku siis, kui asjaolud seda nõuavad, üldjuhul vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi poole eesistuja taotlusel oma sekretäri kaudu, kes edastab taotluse teisele poolele. Allkomitee kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise poole sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul. Kui võimalik, võib poolte kokkuleppel mitmeid allkomitee koosolekuid jaotada mitmele päevale.

    Eriti pakiliste küsimuste korral võidakse allkomitee koosolek kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad pooled sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

    Kõik allkomitee koosolekud peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

    Koosoleku kutsub kokku vastutav sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

    Mõlema poole nõusolekul võib allkomitee koosolekutele kutsuda eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.

    6. Koosolekute päevakord

    Taotlused allkomitee päevakorda punktide lisamiseks edastatakse sekretäridele.

    Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Vastutav sekretär edastab selle teise poole sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

    Esialgne päevakord sisaldab neid küsimusi, mille kohta sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Mõlemad pooled peavad aluseks olevad dokumendid kätte saama hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste korral ja mõlema poole nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

    Allkomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.

    7. Protokoll

    Protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosoleku lõppu. Allkomitee sekretärid edastavad protokolli koopia koos allkomitee ettepanekute ja soovitustega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.

    8. Avalikustamine

    Allkomitee koosolekud ei ole avalikud ja protokollid on konfidentsiaalsed, kui ei ole otsustatud teisiti.

    Töökord

    ELi-Liibanoni allkomitee nr 2

    Majandus- ja finantsküsimused

    1. Koosseis ja eesistuja

    Allkomitee koosneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Liibanoni valitsuse esindajatest. Eesistujaks on vaheldumisi mõlemad pooled. Kumbki pool määrab oma eesistuja.

    2. Ülesanne

    Allkomitee on arutelude, konsultatsioonide ja hinnangute kohaks, ta töötab vastavalt assotsiatsioonikomitee suunistele ning saadab pärast iga koosolekut assotsiatsioonikomiteele aruande. Allkomiteel ei ole otsusõigust, kuid ta võib esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.

    3. Tegevusvaldkond

    Allkomitees arutatakse assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist muu hulgas allpool loetletud valdkondades ning hindab tegevuskavas määratletud ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel ja tegevuse elluviimisel tehtud edusamme. Vajaduse korral tegeleb allkomitee ka koostööküsimustega avaliku halduse valdkonnas. Allkomitee vaatab läbi kõik allpool nimetatud valdkondades tekkida võivad probleemid ning teeb ettepanekuid võimalike meetmete võtmiseks.

    3 a) Makromajanduspoliitika

    3 b) Struktuurne majanduspoliitika

    3 c) Finantsteenused (makromajanduslikud aspektid) ja kapitaliturud

    3 d) Kapitali liikumine ja maksed

    3 e) Riigi rahandus, sealhulgas riigi sisefinantskontroll

    3 f) Pensionid ja sotsiaalkindlustus (majanduslikud aspektid)

    3 g) Statistika

    Loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib sellesse lisada muid teemasid.

    Allkomitees võib käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.

    4. Sekretariaat

    Euroopa Komisjoni esindaja ja Liibanoni valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

    Kõik allkomiteed käsitlevad teatised edastatakse sekretäridele. Sekretärid vastutavad allkomitee koosolekute ettevalmistamise, kaasa arvatud kuupäevade ja päevakorra eest.

    5. Koosolekud

    Allkomitee tuleb kokku siis, kui asjaolud seda nõuavad, üldjuhul vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi poole eesistuja taotlusel oma sekretäri kaudu, kes edastab taotluse teisele poolele. Allkomitee kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise poole sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul. Kui võimalik, võib poolte kokkuleppel mitmeid allkomitee koosolekuid jaotada mitmele päevale.

    Eriti pakiliste küsimuste korral võidakse allkomitee koosolek kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepingupooled sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

    Kõik allkomitee koosolekud peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

    Koosoleku kutsub kokku vastutav sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

    Mõlema poole nõusolekul võib allkomitee koosolekutele kutsuda eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.

    6. Koosolekute päevakord

    Taotlused allkomitee päevakorda punktide lisamiseks edastatakse sekretäridele.

    Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Vastutav sekretär edastab selle teise poole sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

    Esialgne päevakord sisaldab neid küsimusi, mille kohta sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Mõlemad pooled peavad aluseks olevad dokumendid kätte saama hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste korral ja mõlema poole nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

    Allkomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.

    7. Protokoll

    Protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosoleku lõppu. Allkomitee sekretärid edastavad protokolli koopia koos allkomitee ettepanekute ja soovitustega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.

    8. Avalikustamine

    Allkomitee koosolekud ei ole avalikud ja protokollid on konfidentsiaalsed, kui ei ole otsustatud teisiti.

    Töökord

    ELi-Liibanoni allkomitee nr 3

    Tööstus, kaubandus ja teenused

    1. Koosseis ja eesistuja

    Allkomitee koosneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Liibanoni valitsuse esindajatest. Eesistujaks on vaheldumisi mõlemad pooled. Kumbki pool määrab oma eesistuja.

    2. Ülesanne

    Allkomitee on arutelude, konsultatsioonide ja hinnangute kohaks, ta töötab vastavalt assotsiatsioonikomitee suunistele ning saadab pärast iga koosolekut assotsiatsioonikomiteele aruande. Allkomiteel ei ole otsusõigust, kuid ta võib esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.

    3. Tegevusvaldkond

    Allkomitee jälgib assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist muu hulgas allpool loetletud valdkondades ning hindab tegevuskavas määratletud ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Vajaduse korral tegeleb allkomitee ka koostööküsimustega avaliku halduse valdkonnas. Allkomitee vaatab läbi kõik allpool nimetatud valdkondades tekkida võivad probleemid ning teeb ettepanekuid võimalike meetmete võtmiseks.

    3 a) Ettevõtluspoliitika ja tööstuskoostöö

    3 b) Assotsiatsioonilepingu ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskava kaubandussätete rakendamine

    3 c) Kahepoolsed kaubandusküsimused

    3 d) Teenused ja investeerimine

    3 e) Tehnilisi norme, standardeid ja vastavushindamist käsitlevate kaubanduslepingute ettevalmistamine

    3 f) Koostöö e-kaubanduse küsimustes

    3 g) Turism

    Loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib sellesse lisada muid teemasid.

    Allkomitees võib käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.

    4. Sekretariaat

    Euroopa Komisjoni esindaja ja Liibanoni valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

    Kõik allkomiteed käsitlevad teatised edastatakse sekretäridele. Sekretärid vastutavad allkomitee koosolekute ettevalmistamise, kaasa arvatud kuupäevade ja päevakorra eest.

    5. Koosolekud

    Allkomitee tuleb kokku siis, kui asjaolud seda nõuavad, üldjuhul vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi poole eesistuja taotlusel oma sekretäri kaudu, kes edastab taotluse teisele poolele. Allkomitee kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise poole sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul. Kui võimalik, võib poolte kokkuleppel mitmeid allkomitee koosolekuid jaotada mitmele päevale.

    Eriti pakiliste küsimuste korral võidakse allkomitee koosolek kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepingupooled sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

    Kõik allkomitee koosolekud peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

    Koosoleku kutsub kokku vastutav sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

    Mõlema poole nõusolekul võib allkomitee koosolekutele kutsuda eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.

    6. Koosolekute päevakord

    Taotlused allkomitee päevakorda punktide lisamiseks edastatakse sekretäridele.

    Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Vastutav sekretär edastab selle teise poole sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

    Esialgne päevakord sisaldab neid küsimusi, mille kohta sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Mõlemad pooled peavad aluseks olevad dokumendid kätte saama hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste korral ja mõlema poole nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

    Allkomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.

    7. Protokoll

    Protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosoleku lõppu. Allkomitee sekretärid edastavad protokolli koopia koos allkomitee ettepanekute ja soovitustega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.

    8. Avalikustamine

    Allkomitee koosolekud ei ole avalikud ja protokollid on konfidentsiaalsed, kui ei ole otsustatud teisiti.

    Töökord

    ELi-Liibanoni allkomitee nr 4

    Siseturg

    1. Koosseis ja eesistuja

    Allkomitee koosneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Liibanoni valitsuse esindajatest. Eesistujaks on vaheldumisi mõlemad pooled. Kumbki pool määrab oma eesistuja.

    2. Ülesanne

    Allkomitee on arutelude, konsultatsioonide ja hinnangute kohaks, ta töötab vastavalt assotsiatsioonikomitee suunistele ning saadab pärast iga koosolekut assotsiatsioonikomiteele aruande. Allkomiteel ei ole otsusõigust, kuid ta võib esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.

    3. Tegevusvaldkond

    Allkomitees arutatakse assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist muu hulgas allpool loetletud valdkondades ning hindab tegevuskavas määratletud ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel ja tegevuse elluviimisel tehtud edusamme. Vajaduse korral tegeleb allkomitee ka koostööküsimustega avaliku halduse valdkonnas. Allkomitee vaatab läbi kõik allpool nimetatud valdkondades tekkida võivad probleemid ning teeb ettepanekuid võimalike meetmete võtmiseks.

    3 a) Õigusalane ja administratiivne koostöö tehniliste normide, standardimise ja vastavushindamise valdkonnas

    3 b) Konkurentsipoliitika

    3 c) Riigihanked

    3 d) Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused

    3 e) Teenused (poliitika ja korralduslikud küsimused)

    3 f) Asutamisõigus, äriühinguõigus

    Loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib sellesse lisada muid teemasid.

    Allkomitees võib käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.

    4. Sekretariaat

    Euroopa Komisjoni esindaja ja Liibanoni valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

    Kõik allkomiteed käsitlevad teatised edastatakse sekretäridele. Sekretärid vastutavad allkomitee koosolekute ettevalmistamise, kaasa arvatud kuupäevade ja päevakorra eest.

    5. Koosolekud

    Allkomitee tuleb kokku siis, kui asjaolud seda nõuavad, üldjuhul vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi poole eesistuja taotlusel oma sekretäri kaudu, kes edastab taotluse teisele poolele. Allkomitee kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise poole sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul. Kui võimalik, võib poolte kokkuleppel mitmeid allkomitee koosolekuid jaotada mitmele päevale.

    Eriti pakiliste küsimuste korral võidakse allkomitee koosolek kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepingupooled sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

    Kõik allkomitee koosolekud peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

    Koosoleku kutsub kokku vastutav sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

    Mõlema poole nõusolekul võib allkomitee koosolekutele kutsuda eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.

    6. Koosolekute päevakord

    Taotlused allkomitee päevakorda punktide lisamiseks edastatakse sekretäridele.

    Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Vastutav sekretär edastab selle teise poole sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

    Esialgne päevakord sisaldab neid küsimusi, mille kohta sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Mõlemad pooled peavad aluseks olevad dokumendid kätte saama hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste korral ja mõlema poole nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

    Allkomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.

    7. Protokoll

    Protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosoleku lõppu. Allkomitee sekretärid edastavad protokolli koopia koos allkomitee ettepanekute ja soovitustega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.

    8. Avalikustamine

    Allkomitee koosolekud ei ole avalikud ja protokollid on konfidentsiaalsed, kui ei ole otsustatud teisiti.

    Töökord

    ELi-Liibanoni allkomitee nr 5

    Sotsiaal- ja rändeküsimused

    1. Koosseis ja eesistuja

    Allkomitee koosneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Liibanoni valitsuse esindajatest. Eesistujaks on vaheldumisi mõlemad pooled. Kumbki pool määrab oma eesistuja.

    2. Ülesanne

    Allkomitee on arutelude, konsultatsioonide ja hinnangute kohaks, ta töötab vastavalt assotsiatsioonikomitee suunistele ning saadab pärast iga koosolekut assotsiatsioonikomiteele aruande. Allkomiteel ei ole otsusõigust, kuid ta võib esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.

    3. Tegevusvaldkond

    Allkomitees arutatakse assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist muu hulgas allpool loetletud valdkondades ning hindab tegevuskavas määratletud ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel ja tegevuse elluviimisel tehtud edusamme. Vajaduse korral tegeleb allkomitee ka koostööküsimustega avaliku halduse valdkonnas. Allkomitee vaatab läbi kõik allpool nimetatud valdkondades tekkida võivad küsimused ning teeb ettepanekuid võimalike meetmete võtmiseks.

    3 a) Diskrimineerimise vastane võitlus, sealhulgas puudega inimeste probleemid

    3 b) Tervishoid

    3 c) Võrdsed võimalused

    3 d) Töötajate liikumine

    3 e) Rändepoliitika

    3 f) Tööjõupoliitika

    3 g) Sotsiaalkaitse

    Loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib sellesse lisada muid teemasid.

    Allkomitees võib käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.

    4. Sekretariaat

    Euroopa Komisjoni esindaja ja Liibanoni valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

    Kõik allkomiteed käsitlevad teatised edastatakse sekretäridele. Sekretärid vastutavad allkomitee koosolekute ettevalmistamise, kaasa arvatud kuupäevade ja päevakorra eest.

    5. Koosolekud

    Allkomitee tuleb kokku siis, kui asjaolud seda nõuavad, üldjuhul vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi poole eesistuja taotlusel oma sekretäri kaudu, kes edastab taotluse teisele poolele. Allkomitee kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise poole sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul. Kui võimalik, võib poolte kokkuleppel mitmeid allkomitee koosolekuid jaotada mitmele päevale.

    Eriti pakiliste küsimuste korral võidakse allkomitee koosolek kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepingupooled sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

    Kõik allkomitee koosolekud peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

    Koosoleku kutsub kokku vastutav sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

    Mõlema poole nõusolekul võib allkomitee koosolekutele kutsuda eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.

    6. Koosolekute päevakord

    Taotlused allkomitee päevakorda punktide lisamiseks edastatakse sekretäridele.

    Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Vastutav sekretär edastab selle teise poole sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

    Esialgne päevakord sisaldab neid küsimusi, mille kohta sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Mõlemad pooled peavad aluseks olevad dokumendid kätte saama hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste korral ja mõlema poole nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

    Allkomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.

    7. Protokoll

    Protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosoleku lõppu. Allkomitee sekretärid edastavad protokolli koopia koos allkomitee ettepanekute ja soovitustega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.

    8. Avalikustamine

    Allkomitee koosolekud ei ole avalikud ja protokollid on konfidentsiaalsed, kui ei ole otsustatud teisiti.

    Töökord

    ELi-Liibanoni allkomitee nr 6

    Õigus, vabadus ja turvalisus

    1. Koosseis ja eesistuja

    Allkomitee koosneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Liibanoni valitsuse esindajatest. Eesistujaks on vaheldumisi mõlemad pooled. Kumbki pool määrab oma eesistuja.

    2. Ülesanne

    Allkomitee on arutelude, konsultatsioonide ja hinnangute kohaks, ta töötab vastavalt assotsiatsioonikomitee suunistele ning saadab pärast iga koosolekut assotsiatsioonikomiteele aruande. Allkomiteel ei ole otsusõigust, kuid ta võib esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.

    3. Tegevusvaldkond

    Allkomitees arutatakse assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist muu hulgas allpool loetletud valdkondades ning hindab tegevuskavas määratletud ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel ja tegevuse elluviimisel tehtud edusamme. Vajaduse korral tegeleb allkomitee ka koostööküsimustega avaliku halduse valdkonnas. Allkomitee vaatab läbi kõik allpool nimetatud valdkondades tekkida võivad probleemid ning teeb ettepanekuid võimalike meetmete võtmiseks.

    3 a) Rändeküsimused

    3 b) Varjupaigapoliitika

    3 c) Terrorismivastase võitluse erimeetmed õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas

    3 d) Organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas inimkaubanduse vastu võitlemine

    3 e) Uimastid

    3 f) Rahapesu, finants- ja majanduskuriteod

    3 g) Politsei- ja õigusalane koostöö

    Loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib sellesse lisada muid teemasid.

    Allkomitees võib käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.

    4. Sekretariaat

    Euroopa Komisjoni esindaja ja Liibanoni valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

    Kõik allkomiteed käsitlevad teatised edastatakse sekretäridele. Sekretärid vastutavad allkomitee koosolekute ettevalmistamise, kaasa arvatud kuupäevade ja päevakorra eest.

    5. Koosolekud

    Allkomitee tuleb kokku siis, kui asjaolud seda nõuavad, üldjuhul vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi poole eesistuja taotlusel oma sekretäri kaudu, kes edastab taotluse teisele poolele. Allkomitee kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise poole sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul. Kui võimalik, võib poolte kokkuleppel mitmeid allkomitee koosolekuid jaotada mitmele päevale.

    Eriti pakiliste küsimuste korral võidakse allkomitee koosolek kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepingupooled sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

    Kõik allkomitee koosolekud peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

    Koosoleku kutsub kokku vastutav sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

    Mõlema poole nõusolekul võib allkomitee koosolekutele kutsuda eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.

    6. Koosolekute päevakord

    Taotlused allkomitee päevakorda punktide lisamiseks edastatakse sekretäridele.

    Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Vastutav sekretär edastab selle teise poole sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

    Esialgne päevakord sisaldab neid küsimusi, mille kohta sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Mõlemad pooled peavad aluseks olevad dokumendid kätte saama hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste korral ja mõlema poole nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

    Allkomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.

    7. Protokoll

    Protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosoleku lõppu. Allkomitee sekretärid edastavad protokolli koopia koos allkomitee ettepanekute ja soovitustega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.

    8. Avalikustamine

    Allkomitee koosolekud ei ole avalikud ja protokollid on konfidentsiaalsed, kui ei ole otsustatud teisiti.

    Töökord

    ELi-Liibanoni allkomitee nr 7

    Põllumajandus ja kalandus

    1. Koosseis ja eesistuja

    Allkomitee koosneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Liibanoni valitsuse esindajatest. Eesistujaks on vaheldumisi mõlemad pooled. Kumbki pool määrab oma eesistuja.

    2. Ülesanne

    Allkomitee on arutelude, konsultatsioonide ja hinnangute kohaks, ta töötab vastavalt assotsiatsioonikomitee suunistele ning saadab pärast iga koosolekut assotsiatsioonikomiteele aruande. Allkomiteel ei ole otsusõigust, kuid ta võib esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.

    3. Tegevusvaldkond

    Allkomitees arutatakse assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist muu hulgas allpool loetletud valdkondades ning hindab tegevuskavas määratletud ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel ja tegevuse elluviimisel tehtud edusamme. Vajaduse korral tegeleb allkomitee ka koostööküsimustega avaliku halduse valdkonnas. Allkomitee vaatab läbi kõik allpool nimetatud valdkondades tekkida võivad probleemid ning teeb ettepanekuid võimalike meetmete võtmiseks.

    3 a) Põllumajandussaadused ja –tooted, kaasa arvatud nendega kauplemine

    3 b) Sanitaar- ja fütosanitaarküsimused

    3 c) Põllumajanduspoliitika ja maaelu arendamine ning piirkondlik koostöö

    3 d) Kalandustooted, kaasa arvatud nendega kauplemine

    Loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib sellesse lisada muid teemasid.

    Allkomitees võib käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.

    4. Sekretariaat

    Euroopa Komisjoni esindaja ja Liibanoni valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

    Kõik allkomiteed käsitlevad teatised edastatakse sekretäridele. Sekretärid vastutavad allkomitee koosolekute ettevalmistamise, kaasa arvatud kuupäevade ja päevakorra eest.

    5. Koosolekud

    Allkomitee tuleb kokku siis, kui asjaolud seda nõuavad, üldjuhul vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi poole eesistuja taotlusel oma sekretäri kaudu, kes edastab taotluse teisele poolele. Allkomitee kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise poole sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul. Kui võimalik, võib poolte kokkuleppel mitmeid allkomitee koosolekuid jaotada mitmele päevale.

    Eriti pakiliste küsimuste korral võidakse allkomitee koosolek kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepingupooled sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

    Kõik allkomitee koosolekud peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

    Koosoleku kutsub kokku vastutav sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

    Mõlema poole nõusolekul võib allkomitee koosolekutele kutsuda eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.

    6. Koosolekute päevakord

    Taotlused allkomitee päevakorda punktide lisamiseks edastatakse sekretäridele.

    Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Vastutav sekretär edastab selle teise poole sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

    Esialgne päevakord sisaldab neid küsimusi, mille kohta sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Mõlemad pooled peavad aluseks olevad dokumendid kätte saama hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste korral ja mõlema poole nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

    Allkomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.

    7. Protokoll

    Protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosoleku lõppu. Allkomitee sekretärid edastavad protokolli koopia koos allkomitee ettepanekute ja soovitustega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.

    8. Avalikustamine

    Allkomitee koosolekud ei ole avalikud ja protokollid on konfidentsiaalsed, kui ei ole otsustatud teisiti.

    Töökord

    ELi-Liibanoni allkomitee nr 8

    Transport, energeetika ja keskkond

    1. Koosseis ja eesistuja

    Allkomitee koosneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Liibanoni valitsuse esindajatest. Eesistujaks on vaheldumisi mõlemad pooled. Kumbki pool määrab oma eesistuja.

    2. Ülesanne

    Allkomitee on arutelude, konsultatsioonide ja hinnangute kohaks, ta töötab vastavalt assotsiatsioonikomitee suunistele ning saadab pärast iga koosolekut assotsiatsioonikomiteele aruande. Allkomiteel ei ole otsusõigust, kuid ta võib esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.

    3. Tegevusvaldkond

    Allkomitees arutatakse assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist muu hulgas allpool loetletud valdkondades ning hindab tegevuskavas määratletud ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel ja tegevuse elluviimisel tehtud edusamme. Vajaduse korral tegeleb allkomitee ka koostööküsimustega avaliku halduse valdkonnas. Allkomitee vaatab läbi kõik allpool nimetatud valdkondades tekkida võivad probleemid ning teeb ettepanekuid võimalike meetmete võtmiseks.

    3 a) Transport

    3 b) Energeetika

    3 c) Keskkond

    Loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib sellesse lisada muid teemasid.

    Allkomitees võib käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.

    4. Sekretariaat

    Euroopa Komisjoni esindaja ja Liibanoni valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

    Kõik allkomiteed käsitlevad teatised edastatakse sekretäridele. Sekretärid vastutavad allkomitee koosolekute ettevalmistamise, kaasa arvatud kuupäevade ja päevakorra eest.

    5. Koosolekud

    Allkomitee tuleb kokku siis, kui asjaolud seda nõuavad, üldjuhul vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi poole eesistuja taotlusel oma sekretäri kaudu, kes edastab taotluse teisele poolele. Allkomitee kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise poole sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul. Kui võimalik, võib poolte kokkuleppel mitmeid allkomitee koosolekuid jaotada mitmele päevale.

    Eriti pakiliste küsimuste korral võidakse allkomitee koosolek kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepingupooled sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

    Kõik allkomitee koosolekud peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

    Koosoleku kutsub kokku vastutav sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

    Mõlema poole nõusolekul võib allkomitee koosolekutele kutsuda eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.

    6. Koosolekute päevakord

    Taotlused allkomitee päevakorda punktide lisamiseks edastatakse sekretäridele.

    Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Vastutav sekretär edastab selle teise poole sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

    Esialgne päevakord sisaldab neid küsimusi, mille kohta sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Mõlemad pooled peavad aluseks olevad dokumendid kätte saama hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste korral ja mõlema poole nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

    Allkomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.

    7. Protokoll

    Protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosoleku lõppu. Allkomitee sekretärid edastavad protokolli koopia koos allkomitee ettepanekute ja soovitustega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.

    8. Avalikustamine

    Allkomitee koosolekud ei ole avalikud ja protokollid on konfidentsiaalsed, kui ei ole otsustatud teisiti.

    Töökord

    ELi-Liibanoni allkomitee nr 9

    Tollikoostöö ja maksundus

    1. Koosseis ja eesistuja

    Allkomitee koosneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Liibanoni valitsuse esindajatest. Eesistujaks on vaheldumisi mõlemad pooled. Kumbki pool määrab oma eesistuja.

    2. Ülesanne

    Allkomitee on arutelude, konsultatsioonide ja hinnangute kohaks, ta töötab vastavalt assotsiatsioonikomitee suunistele ning saadab pärast iga koosolekut assotsiatsioonikomiteele aruande. Allkomiteel ei ole otsusõigust, kuid ta võib esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.

    3. Tegevusvaldkond

    Allkomitees arutatakse assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist muu hulgas allpool loetletud valdkondades ning hindab tegevuskavas määratletud ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel ja tegevuse elluviimisel tehtud edusamme. Vajaduse korral tegeleb allkomitee ka koostööküsimustega avaliku halduse valdkonnas. Allkomitee vaatab läbi kõik allpool nimetatud valdkondades tekkida võivad probleemid ning teeb ettepanekuid võimalike meetmete võtmiseks.

    3 a) Tolliprotseduurid, tollinomenklatuur, tolliväärtuse määramine

    3 b) Päritolureeglid

    3 c) Tariifirežiimid

    3 d) Tollikoostöö

    3 e) Maksustamine

    Loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib sellesse lisada muid teemasid.

    Allkomitees võib käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.

    4. Sekretariaat

    Euroopa Komisjoni esindaja ja Liibanoni valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

    Kõik allkomiteed käsitlevad teatised edastatakse sekretäridele. Sekretärid vastutavad allkomitee koosolekute ettevalmistamise, kaasa arvatud kuupäevade ja päevakorra eest.

    5. Koosolekud

    Allkomitee tuleb kokku siis, kui asjaolud seda nõuavad, üldjuhul vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi poole eesistuja taotlusel oma sekretäri kaudu, kes edastab taotluse teisele poolele. Allkomitee kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise poole sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul. Kui võimalik, võib poolte kokkuleppel mitmeid allkomitee koosolekuid jaotada mitmele päevale.

    Eriti pakiliste küsimuste korral võidakse allkomitee koosolek kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepingupooled sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

    Kõik allkomitee koosolekud peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

    Koosoleku kutsub kokku vastutav sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

    Mõlema poole nõusolekul võib allkomitee koosolekutele kutsuda eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.

    6. Koosolekute päevakord

    Taotlused allkomitee päevakorda punktide lisamiseks edastatakse sekretäridele.

    Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Vastutav sekretär edastab selle teise poole sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

    Esialgne päevakord sisaldab neid küsimusi, mille kohta sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Mõlemad pooled peavad aluseks olevad dokumendid kätte saama hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste korral ja mõlema poole nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

    Allkomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.

    7. Protokoll

    Protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosoleku lõppu. Allkomitee sekretärid edastavad protokolli koopia koos allkomitee ettepanekute ja soovitustega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.

    8. Avalikustamine

    Allkomitee koosolekud ei ole avalikud ja protokollid on konfidentsiaalsed, kui ei ole otsustatud teisiti.

    Töökord

    ELi-Liibanoni allkomitee nr 10

    Teadustöö, uuendustegevus, infoühiskond, haridus ja kultuur

    1. Koosseis ja eesistuja

    Allkomitee koosneb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Liibanoni valitsuse esindajatest. Eesistujaks on vaheldumisi mõlemad pooled. Kumbki pool määrab oma eesistuja.

    2. Ülesanne

    Allkomitee on arutelude, konsultatsioonide ja hinnangute kohaks, ta töötab vastavalt assotsiatsioonikomitee suunistele ning saadab pärast iga koosolekut assotsiatsioonikomiteele aruande. Allkomiteel ei ole otsusõigust, kuid ta võib esitada assotsiatsioonikomiteele ettepanekuid.

    3. Tegevusvaldkond

    Allkomitees arutatakse assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist muu hulgas allpool loetletud valdkondades ning hindab tegevuskavas määratletud ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel ja tegevuse elluviimisel tehtud edusamme. Vajaduse korral tegeleb allkomitee ka koostööküsimustega avaliku halduse valdkonnas. Allkomitee vaatab läbi kõik allpool nimetatud valdkondades tekkida võivad probleemid ning teeb ettepanekuid võimalike meetmete võtmiseks.

    3 a) Teadusuuringud, teadus ja tehnoloogiline uuendustegevus

    3 b) Haridus, koolitus ja noored

    3 c) Kultuurikoostöö

    3 d) Infoühiskond

    3 e) Audiovisuaalpoliitika

    3 f) Kodanikuühiskonna alane koostöö

    Loetelu ei ole ammendav ning assotsiatsioonikomitee võib sellesse lisada muid teemasid.

    Allkomitees võib käsitleda ühe või mitme valdkonna või kõikide eespool loetletud valdkondadega seotud küsimusi.

    4. Sekretariaat

    Euroopa Komisjoni esindaja ja Liibanoni valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

    Kõik allkomiteed käsitlevad teatised edastatakse sekretäridele. Sekretärid vastutavad allkomitee koosolekute ettevalmistamise, kaasa arvatud kuupäevade ja päevakorra eest.

    5. Koosolekud

    Allkomitee tuleb kokku siis, kui asjaolud seda nõuavad, üldjuhul vähemalt kord aastas. Koosoleku võib kokku kutsuda kummagi poole eesistuja taotlusel oma sekretäri kaudu, kes edastab taotluse teisele poolele. Allkomitee kokkukutsumise taotluse saamise korral vastab teise poole sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul. Kui võimalik, võib poolte kokkuleppel mitmeid allkomitee koosolekuid jaotada mitmele päevale.

    Eriti pakiliste küsimuste korral võidakse allkomitee koosolek kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepingupooled sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

    Kõik allkomitee koosolekud peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

    Koosoleku kutsub kokku vastutav sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

    Mõlema poole nõusolekul võib allkomitee koosolekutele kutsuda eksperte, kes annavad vajalikku eriteavet.

    6. Koosolekute päevakord

    Taotlused allkomitee päevakorda punktide lisamiseks edastatakse sekretäridele.

    Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Vastutav sekretär edastab selle teise poole sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

    Esialgne päevakord sisaldab neid küsimusi, mille kohta sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotluse hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Mõlemad pooled peavad aluseks olevad dokumendid kätte saama hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste korral ja mõlema poole nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

    Allkomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses.

    7. Protokoll

    Protokolli koostavad ja kinnitavad mõlemad sekretärid pärast iga koosoleku lõppu. Allkomitee sekretärid edastavad protokolli koopia koos allkomitee ettepanekute ja soovitustega assotsiatsioonikomitee sekretäridele ja eesistujale.

    8. Avalikustamine

    Allkomitee koosolekud ei ole avalikud ja protokollid on konfidentsiaalsed, kui ei ole otsustatud teisiti.

    [1] ELT C […], […], lk […].

    Top