52007DC0843

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 21.12.2007

KOM(2007) 843 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tõhusama tööstusheidete poliitika suunas {KOM(2007)844 lõplik}{SEK(2007)1679}{SEK(2007)1682}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tõhusama tööstusheidete poliitika suunas

SISSEJUHATUS

Tööstustegevusel on Euroopa majandusliku heaolu tagamisel tähtis roll – see aitab kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja tagab kvaliteetsed töökohad. Kuid samas avaldab tööstustegevus märkimisväärset mõju keskkonnale.

Peamiste õhusaasteainete koguheites moodustavad olulise osa suurimad tööstuskäitised (83 % vääveldioksiidi (SO2), 34 % lämmastikoksiidide (NOx), 43 % tolmu ja 55 % lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogustest). Samuti avaldavad nad keskkonnale märkimisväärset mõju muul viisil, näiteks vette- ja pinnasesseheite, jäätmete tekitamise ja energia tarbimise kaudu.

Seepärast on ELi õigusaktides tööstuskäitiste heiteid käsitletud juba pikka aega. Alates 1970. aastatest on koostatud mitmesuguseid direktiive, mille tulemusel on lõpuks vastu võetud järgmised põhilised õigusaktid:

- direktiivis 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta[1] sätestatakse käitistele lubade andmise ja nende kontrollimise põhimõtted, lähtudes kompleksmenetlusest ning sellise parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamisest, mis kulusid ja tulusid arvestades on kõige tõhusam tehnika keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks;

- niinimetatud sektoridirektiividega kehtestatakse erisätted, sealhulgas minimaalsed heite piirväärtused teatavate tööstuslike tegevusalade puhul (suured põletusseadmed, jäätmete põletamine, orgaaniliste lahustite kasutamine ja titaandioksiidi tootmine).

Olenemata sektoridirektiivide kohastest minimaalsetest heite piirväärtustest, peavad kõik eespool nimetatud õigusaktide reguleerimisalasse jäävad tööstuskäitised lubade andmise süsteemide puhul orienteeruma parima võimaliku tehnika rakendamisele.

Tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide järgimise kulusid võib vähendada uuendusliku tehnoloogia abil. Ühtlasi võimaldab uuenduslikkus tööstusel saada kasu uute keskkonnatehnoloogia turgude tekkimisest. Lissaboni strateegias nähakse säästvat arengut ja keskkonnakaitset Euroopa praeguse ja tulevase poliitika olulise alussambana ning rõhutatakse „ suuri majanduslikke, keskkonna- ja tööhõivevõimalusi ”[2] pakkuvate keskkonnatehnoloogiate tähtsust. Tööstusheiteid käsitlevatel õigusaktidel on aktiivne roll selliste tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutuselevõtmise soodustamises.

Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli ( integrated pollution prevention and control – IPPC) ning tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide kogumil on oma osa ka liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja muude sidusrühmade nõutava parema õigusliku reguleerimise tagamisel. Seda silmas pidades alustas komisjon 2005. aastal[3] tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide kogumi läbivaatamist, et tagada selle keskkonna- ja kulutõhusus ning õhutada tehnoloogilisi uuendusi.

Hetkeolukorra üksikasjaliku analüüsi ja läbivaatamise tulemuste põhjal teeb komisjon ettepaneku tööstusheidete poliitikat lihtsustada ja tõhustada. Juba üksnes suurte põletusseadmete puhul peaks ettepanekutega kaasnev kasu keskkonnale ja tervisele ulatuma aastas vähemalt 7–28 miljardi euroni, sealjuures peaks enneaegsete surmade ning kaotatud eluaastate arv vähenema vastavalt 13 000 ja 125 000 võrra. Märgatavat kasu keskkonnale ja tervisele saavutatakse ka muudes sektorites. Koostöös liikmesriikidega väheneb ka halduskoormus tänu ettepanekutele kokku 105–255 miljoni euro võrra aastas.

Käesolev teatis hõlmab ka IPPC-direktiivi artikli 16 lõike 3 alusel toimunud läbivaatamise tulemusi[4] (sealhulgas seoses komisjoni poolt 2005. aastal kehtestatud IPPC-tegevuskava läbivaatamisega, nagu on esitatud 1. lisas) ja direktiivi 2000/76/EÜ (jäätmete põletamise kohta) artikli 14 alusel toimunud läbivaatamise tulemusi[5] (vt 2. lisa).

HETKEOLUKORD

IPPC-direktiiv tuli täielikult rakendada 30. oktoobriks 2007. Direktiivi reguleerimisalasse kuulub ligikaudu 52 000 kõikides liikmesriikides asuvat käitist ning 2006. aasta keskpaigaks oli neist 50 %-le antud luba IPPC-direktiivi alusel. Täiendava arengu käigus on selgunud, et tehtud jõupingutused ei ole piisavad ega võimalda kõikidel liikmesriikidel järgida direktiivis sätestatud tähtpäeva.

Lisaks sellele analüüsis komisjon üksikasjalikult liikmesriikides välja antud lubade kvaliteeti ning liikmesriikides vastu võetud lubade andmise, nõuete täitmise ja jõustamise süsteemi kvaliteeti. Kaheaastase andmekogumisprotsessi põhjal, mis toimus kümmet uuringut ja pidevat sidusrühmadega konsulteerimist hõlmava ulatusliku programmi raames, on komisjon jõudnud järeldusele, et kehtiva IPPC-direktiivi peamised põhimõtted, eelkõige parimale võimalikule tehnikale tuginev kompleksne lähenemisviis, moodustavad endiselt kindla aluse tulevaste tööstusheiteid käsitlevate ELi õigusaktide väljatöötamiseks.

Kehtivate õigusaktide rakendamisel esineb siiski olulisi puudujääke, mis takistavad parma võimaliku tehnika täielikku ärakasutamist, nagu direktiiviga algselt kavandati, ja muudavad ühenduse tasandil jõustamise väga keeruliseks ega soodusta tarbetu halduskoormuse vältimist või vähendamist.

Seoses sellega määratleti viis peamist probleemvaldkonda.

- PVT ebapiisav rakendamine. Eelkõige näitas analüüs, et ilma IPPC-käitiste heitkoguste edasise vähendamiseta ei saavutata kasulikku mõju tervisele ja keskkonnale, mis on ette nähtud õhusaastet käsitlevas temaatilises strateegias kehtestatud eesmärkidega. Lisaks sellele täheldatakse ELis keskkonnanormatiivide suurtest erinevustest tulenevat konkurentsi moonutamist.

- Nõuete täitmise, jõustamise ja keskkonnaalaste täiendustega seotud piirangud pärsivad keskkonnakaitset.

- Praeguse õigusliku raamistiku teatavate osade keerukusest ja järjepidevuse puudumisest tulenev tarbetu halduskoormus.

- Kehtiva IPPC-direktiivi ebapiisav reguleerimissala ja ebaselged sätted, mis võivad pärssida komisjoni temaatilistes strateegiates kehtestatud eesmärkide saavutamist.

- Paindlikumate vahendite, näiteks NOx ja SO2 heitkogustega kauplemise süsteemi kasutamise piirangud.

IPPC läbivaatamise raames läbiviidud mõjuhinnangu käigus arutas ja hindas komisjon neid probleeme üksikasjalikult.

TÖÖSTUSHEITEID KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE JA NENDE RAKENDAMISE TÕHUSTAMINE

Eespool kirjeldatud takistustele reageerimiseks esitab komisjon põhjalikule mõjuhinnangule tuginedes meetmepaketi, milles käsitletakse konkreetseid probleemvaldkondi ning tänu millele aja möödudes olukord paraneb.

Seoses sellega nähakse ette kaks peamist algatust:

- kehtivate tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine, muutes need lihtsamaks, selgemaks ja rangemaks;

- komisjoni rakendamisalase tegevuskava tugevdamine.

Lisaks nimetatud kahele algatusele jätkab komisjon ka NOx ja SO2 heitkogustega kauplemise süsteemi käsitlevate võimalike eeskirjade väljatöötamist.

Kehtivate õigusaktide läbivaatamine

Kõnealuse algatuse osana läbiviidud mõjuhinnang näitas, et määratletud probleeme ei ole võimalik lahendada ilma õigusaktide teatava muutmiseta. Mõned õigusaktide põhimuudatused on järgmised.

1. Kehtivate õigusaktide (neid on seitse[6]) koondamine üheks tööstusheiteid käsitlevaks direktiiviks. See muudab olukorra selgemaks ja kooskõlastatumaks nii liikmesriikide kui ka ettevõtjate jaoks, aitab lubade andmise ja ühtlustatud aruandlusnõuete ühendamise kaudu potentsiaalselt vähendada tarbetut halduskoormust ning toob ka teatavat kasu keskkonnale.

2. PVT põhimõtte täiustamine ja selgitamine, et tagada kehtiva IPPC-direktiivi ühtsem kohaldamine, ning nõue põhjendada ja dokumenteerida otsused, millega lubatakse muid tingimusi kui PVT kasutamine. Lisaks sellele karmistatakse mõnes sektoris (nt suurte põletusseadmete puhul) praegu kehtivaid minimaalseid heite piirväärtusi, et tagada õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia eesmärkide saavutamiseks vajalikud arengud.

3. Kontrollimise, loatingimuste läbivaatamise ja nõuete täitmisega seotud aruandluse kohta miinimumnõuete kehtestamine. Kaalutakse ka stiimuleid ökoloogilistele uuendustele ja toetust juhtivate turgude loomisele.

4. IPPC-direktiivi reguleerimisala laiendamine teatavatele tegevusaladele (nt põletusseadmed vahemikus 20–50 MW) ja selle reguleerimisala selgitamine teatavate sektorite puhul (nt jäätmetöötlus), et tõsta lubade andmise praeguste tavade terviklikkust ja ühtsust.

5. Kui komisjon peab võtma meetmeid uuesti koostatud direktiivi vähem oluliste osade muutmiseks, toetub ta komiteemenetluse komiteele ja tagab sidusrühmade laialdase kaasamise.

Tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide rakendamise tegevuskava 2008–2010

Kuna läbivaadatud õigusaktid ei jõustu veel mitme aasta jooksul, peab komisjon tagama, et liikmesriigid kohaldavad kehtivaid õigusakte võimalikult ulatuslikult. Seepärast tõhustab komisjon oma järelevalve- ja toetusmehhanismi, vaadates läbi IPPC rakendamise praeguse tegevuskava (vt 1. lisas esitatud hinnang saavutatud edule) ja muutes selle rõhuasetust ajavahemikuks 2008–2010 järgmiselt.

1. meede. Tagada tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide täielik ülevõtmine

Tööstusheiteid reguleerivad õigusaktid on välja antud selleks, et kaitsta ja parendada Euroopa keskkonda ning kaitsta tema kodanike tervist ja heaolu. Õigusaktide edukus sõltub eeskätt sellest, kas liikmesriigid võtavad need tõhusalt üle oma õigussüsteemi. Mitmed liikmesriigid ei ole IPPC-direktiivi ja sellega seotud tööstusheitealaseid õigusakte ettenähtud tähtpäevadeks täielikult üle võtnud. Seepärast võtab komisjon õigusaktide täieliku ja nõuetekohase ülevõtmise tagamiseks kõik vajalikud meetmed, sealhulgas rikkumismenetluse algatamine.

2. meede. Toetada liikmesriike tarbetu halduskoormuse vähendamisel

Komisjon mõistab, et tarbetul ja ebaproportsionaalsel halduskoormusel võib olla tegelik majanduslik mõju ja et tegemist on ettevõtlust häiriva teguriga, ning kohustub kehtivate tööstusheiteid käsitlevate õigusaktidega seotud halduskoormust ELi tasandil vähendama. Lisaks ELi tasandile on märkimisväärseid halduskulude vähendamise võimalusi ka liikmesriikide tasandil.

Kõnealuste probleemide lahendamiseks korraldab komisjon liikmesriikidega teabevahetuse selliste konkreetsete tegevusprogrammide kehtestamiseks, mille eesmärk on vähendada IPPC-käitiste puhul lubade andmise ja kontrollimisega seotud tarbetut halduskoormust liikmesriikide tasandil.

Need konkreetsed tegevusprogrammid põhinevad halduskulude mõõtmisel, mida komisjon viib praegu läbi koos liikmesriikidega ELi halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi[7] raames.

3. meede. Toetada liikmesriike õigusaktide rakendamisel

Komisjon mõistab, et tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide edukas rakendamine nõuab tõhusat liikmesriikidevahelist teabevahetust, millega tagatakse järjepidev lähenemisviis ja edendatakse ühtlasi parimaid tavasid.

Komisjon kavatseb teha veelgi suuremaid jõupingutusi liikmesriikide ja pädevate asutuste toetamiseks kõikjal ELis. Need hõlmavad ulatuslikumat teabevahetust, juhendite väljatöötamist, asutuste külastamist ja koolitust. Kõnealune toetus jätkub kogu läbivaadatud õigusaktide kehtestamise ja rakendamise perioodi vältel.

4. meede. Tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide kohaldamise ulatuslikum järelevalve ja nõuete täitmise kontrollimine

Tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide tõhus rakendamine nõuab jõulist järelevalve- ja nõuete täitmise kontrollimise süsteemi, mis tagab keskkonnanõuete täitmise kõnealuses tööstusharus ning veenab avalikkust, et nende tervis ja keskkond on vajalikul viisil kaitstud.

Komisjon jätkab väljaantud ja ajakohastatud IPPC-lubade arvu jälgimist ning vajaduse korral uurib IPPC-käitistes toimivat seire- ja kontrollisüsteemi. Selline uurimine hõlmab konkreetseid tööstusettevõtteid ja -sektoreid, üldiste siduvate eeskirjade järgimist ning kaebuste analüüsimist.

5. meede. Parandada andmete kogumist PVT-viitedokumentide läbivaatamiseks ja luua tugevamad seosed teadusuuringute raamprogrammiga

IPPC-lubade tingimused, sealhulgas heite piirväärtused, peavad põhinema IPPC-direktiivis määratletud PVT-l. Et aidata lubasid väljaandvatel asutustel ja äriühingutel parimat võimalikku tehnikat kindlaks määrata, korraldab komisjon ELi liikmesriike, tööstusharu- ja keskkonnaorganisatsioone esindavate ekspertide vahelise teabevahetuse. Selle tulemusel võtab komisjon vastu ja avaldab PVT-viitedokumendid (edaspidi „BREF-dokumendid“).

Vastavalt kokkulepitud tööprogrammile ja tihedas koostöös sidusrühmadega jätkatakse BREF-dokumentide läbivaatamist. Rakendatakse ka BREF-dokumentide protsessi jaoks tõhusama andmete kogumise suhtes kehtestatud suuniseid. Lisaks sellele tagab komisjon tihedamad seosed BREF-dokumentide koostamise, Euroopa teadusuuringute raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi vahel, et esitada põhjalikumat teavet kujunemisjärgus tehnoloogiate kohta ja toetada kõnealuseid tehnoloogiaid.

Tegevuskava jälgimine ja läbivaatamine

Tegevuskava korrapäraseid rakendusaruandeid arutatakse sidusrühmadega ja need avaldatakse Internetis. Tegevuskava täiendav läbivaatamine nähakse ette 2010. aasta lõpus.

NO x ja SO 2 heitkogustega kauplemise süsteemi ELi eeskirjade koostamine

Komisjon uurib täpsemalt, kuidas kasutada IPPC-ga kokkusobivaid turupõhiseid vahendeid, näiteks NOx ja SO2 heitkogustega kauplemise süsteemi, pidades silmas ELi sellekohaseid eeskirju sätestava õigusakti võimalikku väljatöötamist. Seejuures analüüsitakse põhjalikult eri võimalusi, sealhulgas kvootide ulatust ja eraldamist, uuritakse potentsiaalseid otseseid ja kaudseid mõjusid majandusharudele ning juhindutakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi puhul saadud kogemustest.

OODATAV MÕJU

Kavandatava meetmepaketi mõjusid hinnati IPPC-direktiivi ja sellega seotud õigusaktide läbivaatamise protsessi käigus tehtud mõjuhinnangus.

Hinnang näitas, et kavandatavad meetmed toovad kaasa märkimisväärse kasu keskkonnale ja tervisele. Näiteks PVT ulatuslikum kasutamine aitaks oluliselt (30–70% võrra) vähendada praegust erinevust SO2 and NOx 2020. aasta taseme[8] ning õhusaastet käsitlevas temaatilises strateegias kehtestatud eesmärkide vahel, mille tulemusel peaks kasu keskkonnale juba ainuüksi suurte põletusseadmete sektoris ulatuma aastas 7–28 miljardi euroni. Ettepanekutega saadav kasu kaalub oluliselt üles majandusliku mõju (3–14-kordselt). Lisaks sellele on ka muude, näiteks pinnast, vett ja jäätmeid käsitlevate temaatiliste strateegiate osas oodata positiivset, kuigi raskemini kvantifitseeritavat kasu.

Tehtud ettepanekud aitavad oluliselt kaasa parema õigusliku reguleerimise rakendamisele ja õigusaktide lihtsustamisele. Pealegi peaks erinevate õigusaktide koondamine üheks direktiiviks vähendama halduskoormust kokku 105–255 miljoni euro võrra aastas.

PVT ulatuslikuma kasutamise või muude väljapakutud täienduste kahjulikku sotsiaalset mõju ega negatiivset mõju konkurentsivõimele ja majanduskasvule ei tuvastatud. Pigem näitab analüüs, et PVT ühtlasem kohaldamine aitaks saavutada võrdsemaid võimalusi ja vähendada ELis konkurentsi moonutamist IPPC-direktiiviga reguleeritud tööstusharudes. Samuti aitavad ettepanekud edendada uuendusliku tehnoloogia väljatöötamist ja kasutuselevõttu.

JÄRELDUS

Eespool lühidalt kirjeldatud poliitiliste meetmete pakett ning nendega kaasnev komisjoni ettepanek uue ja ühtse tööstusheiteid käsitleva direktiivi kohta parandab õigusaktide tulemuslikkust ja tõhusust, tõstes keskkonnakaitse taset, vähendades halduskoormust ja minimeerides konkurentsi moonutamist kõikjal ELis, pärssimata sealjuures Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

1. lisa: hinnang komisjoni 2005. aasta IPPC-tegevuskava rakendamisel saavutatud edule (2007. aasta lõpu seisuga)

Meetmete kirjeldus | Hinnang saavutatud edule |

1. meede. Direktiivi täieliku ülevõtmise tagamine | EL 15-s on IPPC-direktiivi nõuetekohaselt üle võtnud 12 liikmesriiki. EL 10 puhul kontrollitakse nõuetele vastavust ja algatatakse võimalikud rikkumismenetlused. |

2. meede. IPPC direktiivi täielikul rakendamisel 30. oktoobriks 2007 saavutatud edu tõhustatud jälgimine | Komisjon jälgib hoolikalt väljaantud ja ajakohastatud lubade arvu. |

3. meede. Nõuete täitmise kontroll | Komisjon hindab teatavate konkreetsete käitiste puhul loa- ja käitamistingimusi ning siduvaid üldeeskirju. Rakendamisel esinenud puudused on tuvastatud ja neid võetakse IPPC läbivaatamise protsessis arvesse. Lisaks sellele on seoses nõuetele mittevastava kohaldamisega algatatud mitu rikkumismenetlust. |

4. meede. BREF-dokumentide esimese seeria valmimine ja nende läbivaatamise algus | 31-st dokumendist koosneva BREF-dokumentide esimese seeria valmimine 2006. aasta lõpus; seitsme väljaantud BREF-dokumendi läbivaatamine; ülejäänud BREF-dokumentide läbivaatamiseks on kehtestatud tööprogramm. |

5. meede. Teatavate juriidiliste küsimuste selgitamise ja direktiivi tehnilise läbivaatamise vajadus | Internetis üksikasjalike juhenddokumentide avaldamine, milles liikmesriikidega toimunud ulatusliku mõttevahetuse põhjal selgitatakse IPPC-direktiivi teatavaid tahke; õiguslikke ja tehnilisi võimsuse piiranguid käsitlevad juhendid jäävad kehtima ka läbivaadatud direktiivi jõustumisel; direktiivi läbivaatamise jaoks teabe kogumiseks on viidud läbi mitmed uuringud. |

6. meede. Tööstusheiteid käsitlevate kehtivate õigusaktide täiustamise võimaluste hindamine parema õigusliku reguleerimise eesmärgil | Viidi läbi IPPC läbivaatamise protsessi osana |

7. meede. Võimalike turupõhiste vahendite ja muude stiimulite kasutamise hindamine | Viidi läbi IPPC läbivaatamise protsessi osana |

2. lisa: kokkuvõttev aruanne jäätmete põletamist käsitleva direktiivi 2000/76/EÜ rakendamise kohta

Taust

Direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta (jäätmete põletamise direktiiv) võeti vastu 4. detsembril 2000. Siseriiklikesse õigusaktidesse pidi see olema üle võetud 28. detsembriks 2002. Alates sellest kuupäevast pidid uued põletus- ja koospõletustehased vastama direktiivi sätetele. Olemasolevate tehaste nõuetele vastavusse viimise tähtajaks oli 28. detsember 2005.

Direktiivi artikli 14 tingimuste kohaselt esitab komisjon enne 2008. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi rakendamise kohta. Liikmesriigid peavad direktiivi alusel esimese aruande esitama 2009. aastal ning see hõlmab ajavahemikku 2006–2008. Kõnealuste aruannete esitamiseni on IPPC-direktiivi ja sellega seotud tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide läbivaatamise raames kogutud andmeid ja teavet,[9] et tagada nende algatuste koostoime. Komisjoni aruandekohustuse täitmiseks esitatakse käesolevas lisas kokkuvõtlikult selle peamised tulemused.

Teabekogumise käigus koguti vastava tööstusharu organisatsioonidelt andmeid jäätmepõletusseadiste ning selliste tsemendi- ja lubjaahjude kohta, kus toimub jäätmete koospõletamine. Muud liiki koospõletustehaste kohta koguti teavet liikmesriikidelt.

Tehaste ja lubade arv

Määrati kindlaks, et ELis on ligikaudu 1400 jäätmete põletus- või koospõletustehast. Alla poole nendest tehastest (39 %) on ette nähtud üksnes jäätmete põletamiseks. Koospõletamine toimub paljudes sektoritest, millest olulisemad on energiasektor (15 %) ja tsemendisektor (10 %). Muudes sektorites on jäätmevood suhteliselt väikesed. Valdav enamik käitistest (96 %) on nn olemasolevad tehased[10].

Ligikaudu 20 %-l käitistest ei ole veel nõutud lubasid, mille hankimise tähtpäevaks oli 28. detsember 2005. Kuna see asjaolu on seotud siiski peamiselt vaid ühe liikmesriigiga, ei käsitleta seda direktiivi endaga seotud probleemina. Seega võib väljaantud lubadega seotud nõuete täitmise üldiselt heaks lugeda ning komisjon võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõik liikmesriigid seda nõuet täidavad.

Rohkem kui 90 % jäätmete põletamise direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatest käitistest jäävad ka IPPC-direktiivi reguleerimisalasse. Vaid kolm liikmesriiki teatasid kahe direktiivi rakendamisel ühise lubade väljastamise strateegia kasutamisest.

Keskkonnanõuete täitmine

Keskkonnanõuete täitmise hindamisel leiti, et üldiselt vastavad põletustehased jäätmete põletamise direktiivi kohastele õhkuheite piirväärtustele. Ligikaudu 50 % liikmesriikides on lubades kehtestatud piirväärtused jäätmete põletamise direktiivis nõutavatest isegi rangemad, näiteks tolmu, CO, HCl, HF, NOx, SO2 ja Hg heite puhul, või sisaldavad load lisanõudeid, mis on seotud näiteks energiatõhususe, müra vähendamise ja õnnetuste vältimisega. Välja on antud vaid vähesel hulgal lubasid, mis lisaks kohustuslikele näitajatele sisaldavad veel muude saasteainete, näiteks polüaromaatsete süsivesinike, polüklooritud bifenüülide või tsingi heite piirväärtusi.

Mitmel juhul on kohaldatud võimalust teha erand teatavatest nõuetest. Õhusaasteseire puhul on tehtud ligikaudu 1000 erandit. Teiselt poolt kohaldavad paljud liikmesriigid ulatuslikumat seiret, kui on nõutud jäätmete põletamise direktiivis.

Heitkoguste kontrollimise meetodid

IPPC-direktiivi alusel kehtestati augustis 2006 jäätmepõletust käsitlev BREF-dokument. Selles märgitakse, et pidevalt arenevad tehnoloogiad, mis kulusid piirates säilitavad keskkonnategevuse tulemuslikkuse või tõhustavad seda. BREF-dokumendis esitatakse jäätmepõletuse parima võimaliku tehnika loetelu koos mitmete, kujunemisjärgus olevana käsitatavate tehnoloogiatega, mida on senini esitletud üksnes katseliselt. Üldiselt on jäätmete põletamise direktiivis esitatud heite piirväärtused suhteliselt sarnased BREF-dokumendis kindlaksmääratud parima võimaliku tehnika kohaldamisele vastavate heitkogustega.

Edasine areng

Hinnang jäätmete põletamise direktiivi rakendamisele näitas, et kuigi direktiivi mõjul on jäätmepõletusseadiste kontroll kõikjal ELis oluliselt paranenud, vajavad mitmed küsimused täiendavaid meetmeid.

- Rõhutati, et jäätmete põletamise direktiivist tulenevad mõõtmisnõuded koormavad käitajaid mõnikord tarbetult. Sellega seoses on läbivaatamisprotsessiga seotud mõjuhinnangus kaalutud võimalust, mille kohaselt pädevad asutused teevad teatavatel tingimustel täiendavaid erandeid mõõtmisnõuetest, ning see võimalus sisaldub ka ühe uue direktiivi ettepanekus.

- Jäätmete põletamise direktiivi läbivaatamissättes nähakse konkreetselt ette kohustus uurida, kas olemasolevate jäätmeid koospõletavate tsemendiahjude puhul on otstarbekas järgida uutele tsemendiahjudele NOx puhul kehtestatud heite piirväärtust. Kavandatava tööstusheiteid käsitleva direktiivi mõjuhinnangus on esitatud tasuvusanalüüs, mille põhjal tehti ettepanek kohaldada madalamat piirväärtust kõigi jäätmeid koospõletavate tsemendiahjude suhtes. Madalam piirväärtus oleks kooskõlas ka BREF-dokumendis esitatud, tsemendi- ja lubjasektori parima võimaliku tehnikaga seonduvate väärtustega ning sellekohane ettepanek sisaldub uues direktiivis.

Liikmesriigid ja muud sidusrühmad on toonud esile mõned raskused jäätmete põletamise direktiivi rakendamisel, mis ei nõua tingimata direktiivi muutmist. Selle asemel võib kõnealused raskused lahendada direktiivi tõlgendamise ja rakendamise selgitamise ning vastavate juhiste kaudu. Seega astub komisjon oma muudetud rakendamise tegevuskava osana täiendavaid samme, et koostada tihedas koostöös liikmesriikidega kõik vajalikud juhenddokumendid.

[1] EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26

[2] Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava; KOM(2005)330 (lõplik).

[3] KOM(2005)540 (lõplik).

[4] Liikmesriikide muud IPPC-direktiivi rakendamist käsitlevad aruanded komisjonile hõlmavad ajavahemikku 2003–2005. Neid aruandeid analüüsiti LDK-ECO välisuuringu „IPPC-direktiivi rakendamist käsitleva liikmesriikide teise aruande analüüs” kontekstis.

[5] Jäätmete põletamise direktiivi rakendamise hinnang esitati välisuuringus „Hinnang jäätmete põletamise ja koospõletamise kontrolli käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaldamisele ja võimalikule väljatöötamisele” (Ökopol, 2007).

[6] IPPC-direktiiv ning direktiiv 1999/13/EÜ lahustite heitkoguste kohta, direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta, direktiiv 2001/80/EÜ suurte põletusseadmete kohta ning direktiivid 78/176/EMÜ, 82/883/EMÜ ja 92/112/EMÜ, mis on seotud titaandioksiidi sektoriga.

[7] KOM(2007)23

[8] Prognoos kehtivate õigusaktide rakendamise kohta liikmesriikides.

[9] Hinnang jäätmete põletamise ja koospõletamise kontrolli käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaldamisele ja võimalikule väljatöötamisele (Ökopol, 2007).

[10] Jäätmete põletamist käsitlevas direktiivis määratletud olemasolevad tehased, millel oli luba või mille kohta oli esitatud loataotlus enne 28. detsembrit 2002.