52007DC0825

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 19.12.2007

KOM(2007) 825 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

Neljas eduaruanneTšernobõli Fondi rakendamise kohtaSeptember 2007{SEK(2007) 1701}

1. SISSEJUHATUS

Tšernobõli tuumaelektrijaam asub Kiievist 110 km põhjas, seda hakati ehitama 1970ndatel. 1983. aastaks töötas selles neli reaktorit, mis tootsid umbes 10% Ukrainas tarbitavast elektrienergiast. Õnnetuse ajal oli ehitamisel veel kaks reaktorit. Lähedalasuvas Tšernobõli linnas oli sel ajal 12 500 elanikku.

Pärast 26. aprillil 1986. aastal toimunud õnnetust evakueeriti Tšernobõli ümbrusest ligi 200 000 inimest ning Tšernobõli tuumaelektrijaama neljanda reaktori jäänuste katet (mida vahel nimetatakse ka sarkofaagiks) ehitati äärmiselt ohtlikes tingimustes. Esimese, teise ja kolmanda (mis asub neljanda reaktori kõrval) reaktori töö taastati, mis tekitas hirmu uue õnnetuse ees.

G7 riigid ja Euroopa Komisjon asusid juhtima abi osutamist õnnetuse tagajärgede leevendamiseks. G7 riikide, Euroopa Komisjoni ja Ukraina vahelises vastastikuse mõistmise memorandumis Tšernobõli tuumaelektrijaama sulgemise kohta 2000. aastaks[1] kajastub nende soov sellele kaasa aidata. Komisjonil on olnud selles oluline osa Tacise programmi kaudu. G7 (praegune G8) riigid ja komisjon on mitmel tippkohtumisel taas kinnitanud nende toetuse jätkumist.

Reaktori kate ei olnud mõeldud püsivaks lahenduseks ning tegelikult muutus see äärmiselt ebastabiilseks. Katte seisukord halvenes ja vihmavesi voolas sellest läbi. Oli oht, et see kukub sisse seismilise rahutuse, äärmuslike ilmastikutingimuste või rajatise seisukorra edasise halvenemise tõttu. Ümbritseva ala saastamise oht jääb alles, kuni katte all olev äärmiselt radioaktiivne materjal isoleeritakse nõuetekohaselt keskkonnast.

1997. aasta mais valmis ELi, USA, Jaapani ja Ukraina ekspertidest koosneva rahvusvahelise rühma mitut valdkonda hõlmava ehituse juhtimise programm, mida on nimetatud reaktorikatmise rakenduskavaks. Rakenduskavas nähti ette katte parandustööd, mille eesmärk oli muuta kate füüsiliselt stabiilseks ja keskkonnale ohutuks. Samal aastal palusid G7 riigid koos komisjoniga ja teiste rahastajatega Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangal (edaspidi „EBRD”) luua reaktorikatmise rakenduskava rahastamiseks Tšernobõli Fond.

2007. aastal ehk 10 aastat pärast G7 riikide, Euroopa Komisjoni ja Ukraina vahelise kokkuleppe sõlmimist reaktorikatmise rakenduskava kohta ja selle jõustumist on enamik selle ülesandeid täidetud. On ehitatud vajalik kohapealne infrastruktuur ja rajatised ning reaktorikate on lõplikult stabiliseeritud. See võimaldab alustada uue ohutuskatte ehitust, mis on tuumajaama asukohas toimuv viimane suur ehitusprojekt.

Reaktorikatmise rakenduskava esialgne soovituslik kulu (arvutatud 1997. aastal) oli ligikaudu 758 miljonit USA dollarit (koos nõutavate lubade saamise kuludega 768 miljonit dollarit) ning katte ehitusaeg seitse aastat (1998–2005). Vahendite hankimiseks korraldatud esimene rahastajate konverents toimus New Yorgis 1997. aasta novembris. Kakskümmend viis riiki eraldasid ligikaudu 400 miljonit USA dollarit ning Ukraina eraldas mitterahalise sissemaksena 50 miljonit USA dollarit. Sellest rahast piisas, et alustada rakenduskava esimeste ülesannete täitmist. Projekt käivitati tõhusalt 1998. aasta aprillis projektijuhtimisüksuse moodustamisega.

Nõukogu 5. juuni 1998. aasta otsusega 98/381/EÜ Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse panuse kohta[2] loodi õiguslik alus Tšernobõli Fondi 100 miljoni USA dollari suuruse ühenduse panuse jaoks , mis tehti 1997. aastal Denveris toimunud G7 tippkohtumisel. See maksti aastatel 1999–2000 TACISe programmi rahastamispaketist.

Teine rahastajate konverents toimus 2000. aasta juulis Berliinis. Kakskümmend kaks riiki eraldasid ligikaudu 320 miljonit USA dollarit, seega moodustas kahe konverentsi käigus kogutud rahasumma peaaegu vajaliku 768 miljonit dollarit. Ühendus eraldas oma teise 100 miljoni euro suuruse sissemakse, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 2001/824/EÜ[3].

Projektijuhtimisüksus esitas 2003. aastal läbivaadatud ajakava ja esimese kuluprognoosi, mis põhineb lõpetatud projektide tegelikul maksumusel ja käimasolevate projektide lepingute väärtusel, moodustades ligikaudu 1 091 miljonit USA dollarit. EBRD kui fondi haldaja hoiatas, et fondi on vaja täiendada, kui soovitakse järgida uut ajakava. Londonis 2005. aasta mais rahastajate poolt tehtud täiendavate eraldiste aluseks võeti uusim prognoos. Arvestades varasemat vahendite jagunemist, eraldas komisjon veel 49,1 miljonit eurot, mis tõstis komisjoni fondi tehtud kogusissemakse ligikaudu 240 miljoni euroni. Projekti venimise, hinnataseme tõusu ning tööjõukulude ja materjalihindade kallinemise tõttu teatati rahastajate üldkogule kulude kasvust, mis oli märkimisväärne võrreldes esimese kuluprognoosiga (vt allpool).

Nõukogu otsuse 98/381/EÜ artikli 3 ja nõukogu otsuse 2006/908/EÜ (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse panuste kohta) artikli 4 kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruanded Tšernobõli Fondi rakendamise kohta. Kõnealused aruanded esitati oktoobris 1999,[4] septembris 2001[5] ja detsembris 2003.[6] Käesoleva aruandega ajakohastatakse eelmisi aruandeid peamiselt rahastajate üldkogule teatatud edusammude ning muu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga edastatud teabe alusel.[7]

2. POLIITILISED JA INSTITUTSIOONILISED KÜSIMUSED

Sageli on mainitud, et reaktorikatmise rakenduskava korrakohaseks ja õigeaegseks täitmiseks on olulised stabiilne institutsiooniline keskkond ja pädev juhtimine. Arvestades projektide poliitilist nähtavust, nendesse kaasatud rahasummasid ja tegevuskavade erinevust, olid raskused vältimatud. Lisaks sellele tuli reaktorikatmise rakenduskava ainulaadsuse tõttu läbida erilubade hankimise menetlus ja kehtestada asjaomased õigusaktid.

Ukraina kõrgemate valitsusametnike osalemise vajadust tunnistati kohe alguses. Sellega seoses võeti praktilisi meetmeid, Ukraina astus rahastajate üldkogu täisliikmeks ning Tšernobõli Fondi eeskirjadesse lisati Ukraina ja EBRD ühiskomiteed käsitlevad sätted. 1997. aastal EBRD ja Ukraina vahel sõlmitud ja 1998. aastal Ukraina parlamendi poolt ratifitseeritud raamlepinguga loodi õiguslik alus Tšernobõli Fondi tegevusele Ukrainas. Kõnealuste ettevalmistustega loodi tugev alus, kuid sagedaste valitsuse ja kõrgemate ametnike vahetuste tõttu ei olnud võimalik säilitada juhtimise järjepidevust, institutsioonilist mälu ega vajalikku stabiilsust.

Üks konkreetne tõsist muret põhjustanud tegur oli Tšernobõli tuumaelektrijaama eest kantava haldusalase vastutuse üleandmine 2005. aastal kütuse- ja energeetikaministeeriumilt eriolukordade ministeeriumile. Kuigi see oli Ukraina siseasi, põhjustas see omandatud kogemuste ja institutsioonilise mälu kadu, mis paratamatult häiris projekti rakendamist.

2006. aastal tekitas poleemikat uue ohutuskatte ehituse pakkumismenetlus. Lepingu sõlmimisele eelnenud kaebuste läbivaatamise ja laiaulatuslike arutelude tõttu, mida peeti eelkõige Ukrainaga, tekkis enam kui aastane viivitus, mille jooksul kasvasid kulud märkimisväärselt eelkõige seoses hinnatõusu ja juhtimiskulude suurenemisega. Rahastajad võtsid kindla seisukoha, et kui on kindlaks tehtud, et pakkumismenetlus oli korrektne, tuleb Tšernobõli Fondi eeskirju täita täpselt ja pakkumismenetluse käigus tehtud otsustest ei tohi kõrvale kalduda.

Samuti arvati, et reaktorikatmise rakenduskava jaoks lubade taotlemine on projektide korrapäraseks rakendamiseks oluline. 2003. aastal kiitis Ministrite Kabinet heaks reaktorikatmise rakenduskava õigusaktidele vastavuse läbivaatamisi ja heakskiitmisi käsitleva dekreedi „Reaktorikatmise rakenduskava rakendamise otsus”. 2004. aasta keskel järgnes sellele veel üks dekreet, millega lihtsustati Tšernobõli Fondi raames hangitud seadmete sertifitseerimismenetlust.

Tšernobõli projektide rakendamise käigus esinenud viivituste üks peamisi põhjusi on olnud institutsiooniline keskkond. Eeldatakse, et tänu aastate jooksul saadud kogemustele ja sellele, et enamik reaktorikatmise rakenduskava käsitlevatest tähtsatest otsustest on juba tehtud, toimub projektide elluviimine edaspidi sujuvamalt. Uue ohutuskatte projekt, mis võtab ligikaudu pool reaktorikatmise rakenduskava kuludest, tuleb siiski veel käivitada. Iga viivitus, eriti ehitamise etapis, oleks väga kulukas. Seetõttu peavad kõik pooled olema väga tähelepanelikud, et kõigi tekkivate probleemidega arvestatakse viivitamata ja viiakse nende mõju miinimumini.

3. REAKTORIKATMISE RAKENDUSKAVA TÄITMISE SEIS

3.1. Toetuslepingud

Tšernobõli Fondi rahalised kohustused on kindlaks määratud EBRD ja Ukraina toetusesaajate vahel sõlmitud toetuslepingutes. Toetusesaaja võib sõlmida lepingud vastavalt kokkulepitud eraldamiskavadele kooskõlas EBRD hankepoliitika ja -eeskirjadega. Pank jälgib kohustuste täitmise nõuetekohasust ning maksab raha välja otse lepinguosalistele; panga tuumaohutuse osakond ja toetusesaaja projektijuhtimisüksus teostavad täiendavat kontrolli. Seni on EBRD sõlminud kaheksa toetuslepingut.

30. juuni 2007. aasta seisuga oli toetuslepingute jaoks eraldatud 457 miljonit eurot. 17. juulil 2007 toimunud rahastajate üldkogul kiideti heaks 330 miljoni euro eraldamine kaheksanda toetuslepingu jaoks ja volitati panka eraldama selle toetuslepingu jaoks uued rahasummad kuni 490 miljoni euro ulatuses.

2007. aasta juuli seisuga oli seitsme esialgse toetuslepingu raames sõlmitud 138 lepingut summas 356 miljonit eurot, nendest 86 lepingut oli juba täidetud.

3.2. Stabiliseerimine ja muud projektid

Reaktorikate, millega isoleeriti eriti kahjulikud kiirgusallikad ja maeti hävinenud neljanda ploki reaktori jäänused, valmis 1986. aasta novembri lõpus. Mõned rajatise konstruktsioonielemendid deformeerusid ja nendesse tekkisid mõrad, mistõttu esines kokkuvarisemise oht. Selle ohu vähendamiseks sõlmiti 2004. aasta juulis Ukraina ja Venemaa vahelise konsortsiumiga (mida juhtis Venemaa ettevõte Atomstroyexport) stabiliseerimismeetmete rakendamise leping. Sellega vähendatakse kokkuvarisemise ohtu järgmise 10–15 aasta jooksul. Selleks ümbritsetakse reaktorikate uue ohutuskattega ja eemaldatakse ebastabiilseimad osad.

Stabiliseerimistöö algas novembris 2004 ning see viidi lõpule õigeaegselt ja eraldatud eelarve piires 2007. aasta alguseks. See oli märkimisväärne tulemus, arvestades keerulisi töötingimusi reaktorikatte all (ligipääsetavus, varemed, kõrge radiatsiooni tase ja olukorra ettearvamatus). Töötajate kokkupuute vähendamine kiiritusega oli olulise tähtsusega; see saavutati hoolika kavandamisega, väljaõppega, varjestamisega ja konstruktsioonielementide kokkupanekuga ehitusplatsi radiatsioonivabal alal.

Lisaks teatas EBRD, et märkimisväärset edu on saavutatud infrastruktuuri projektide elluviimisel.

3.3. Uus ohutuskate

Uueks ohutuskatteks nimetatakse kaarekujulist konstruktsiooni, mis pannakse kokku ohutul alal neljanda reaktori lähedal ja paigaldatakse vana katte peale. Selle eesmärk on isoleerida radioaktiivne aine keskkonnast kuni 100 aastaks. See hõlmab ka seadmeid ja rajatisi, et vajaduse korral demonteerida olemasolev kate ja eemaldada tuumkütust sisaldavad materjalid.

Uue ohutuskatte ehituseks korraldatud pakkumismenetlus võttis oodatust palju rohkem aega. Konstruktorite meeskond esitas detailprojekti ja ehituse pakkumise juunis 2003, kuid lõplikule kokkuleppele jõuti alles märtsis 2004, kui kutsuti üles tegema tehnilisi ettepanekuid. 2004. aasta novembris saabus kolm ettepanekut. Pärast tehniliste ja õiguslike nõuete põhjalikku selgitamist ja võttes arvesse ettepanekute mõju ajakavale ja hinnale, kutsuti kahte konsortsiumi (Novarka ja CH2M Hill) üles esitama ärilisi ettepanekuid. Äriliste ettepanekute läbivaatamine ja hindamine lõpetati 2006. aasta veebruariks.

Sellele järgnenud uue ohutuskatte hindamine osutus aeganõudvaks, sest hankemenetluse kohta esitati kaebus ja Ukraina ametnikud seadsid hankemenetluse tulemused kahtluse alla. Seepärast tuli vastavalt Tšernobõli Fondi eeskirjadele ning EBRD hankepoliitikale ja -eeskirjadele korraldada täiendav läbivaatamine.

Kõik probleemid lahendati asjaomaseid pooli rahuldaval viisil ning sõltumatud vaatlejad kinnitasid, et toetuslepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimisi peeti nõuetekohaselt. 17. juulil 2007 toimunud üldkogul volitasid rahastajad EBRDd andma nõusoleku uut ohutuskatet käsitlevale kaheksandale toetuslepingule ja kiitsid heaks vahendite esialgse jaotamise. EBRD ja Ukraina ametiasutused allkirjastasid toetuslepingu augusti alguses. Tšernobõli tuumaelektrijaam saatis Novarkale toetuse saamist kinnitava kirja 9. augustil ning leping sõlmiti 24. augustil 2007. Praeguse ajakava järgi valmib uus ohutuskate detsembriks 2011.

3.4. Tervishoid, turvalisus ja keskkond

1998. aastal EBRD üldise poliitika raames loodud keskkonnaalast tegevuskava ajakohastatakse korrapäraselt ja seda auditeerivad perioodiliselt panga keskkonnaosakond ja selle sõltumatud konsultandid.

Biomeditsiiniliste ja sõeluuringute programmid käivitati 2004. aastal, mille käigus kontrolliti üle 3000 inimese. 86 täidetud lepingu puhul ei esinenud ühtegi tõsiste tagajärgedega kiiritusjuhtumit ega tööstuslikku suurõnnetust.

3.5. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine

Ukraina ametiasutused peavad ka edaspidi pöörama tähelepanu jäätmete käitlemisega seonduvatele probleemidele ja radioaktiivsete jäätmetega seotud rahvusvaheliste projektide koordineerimisele, et reaktorikatmise rakenduskavaga põhjendamatult ei viivitataks. Pakilisemate probleemide lahendamiseks on ette nähtud puhverrajatised (sh Tacise programmist rahastatud tahkete radioaktiivsete jäätmete käitlemise tööstuskompleksis eraldatud lisapind väga ohtlike jäätmete ladustamiseks). Seega lühiajalises perspektiivis ei mõjuta jäätmete ladustamine reaktorikatmise rakenduskava olulise osa täitmist.

4. LÄBIVAADATUD AJAKAVA JA KULUPROGNOOS

4.1. Ajakava

Reaktorikatmise rakenduskava täitmine algas 1998. aasta lõpus, kui kutsuti kokku projektijuhtimisüksus, sõlmiti lepingud Ukraina tuumajärelevalveasutuse juures asuva lubadega tegeleva konsultandiga ja käivitati nn Early Biddable Projects. Viivitustest hoolimata ei mõjutanud reaktorikatte stabiliseerimine ega kõnealuse rakenduskava rakendamine reaktorikatmise rakenduskava olulise osa täitmist, see on alati sõltunud uue ohutuskattega seotud tegevustest.

Kuni 2003. aasta keskpaigani lähtus projektijuhtimisüksus sellest, et uus ohutuskate võetakse kasutusele 2008. aastal, kui projekti üldosa ja detailprojekt kiidetakse heaks ja kui ehitusaeg kestaks viis aastat. Kuid viivituste tõttu pakkumismenetluses pidi projektijuhtimisüksus seda kava mitu korda muutma.

Uue ohutuskatte ehituse olulised etapid

Täidetud:

aprill 2001: ohutuskatte strateegia (P10 programmiline otsus)

juuli 2001: algab töö projekti üldosa juhiste koostamiseks

mai–oktoober 2002: teade jätkata projekti üldosa koostamist / sõlmida projekti üldosa kohta leping

juuni 2003: projekti üldosa on valmis

detsember 2003: projekti üldosa on esitatud õigusaktidele vastavuse kontrollimiseks

märts 2004: kutsed detailprojekti ja ehitusettepaneku esitamiseks

juuli 2004: Ministrite Kabinet kinnitas projekti tehnilise osa

november 2004: 1. etapp – saabusid (tehnilised) ettepanekud

september 2005: ärilised ettepanekud kahelt pakkumismenetluses osalevalt konsortsiumilt

november 2005: muudetud ärilised ettepanekud

veebruar 2006: hindamine on lõpetatud

september 2006: EBRD hangete korraldamise ja lepingute sõlmimise komitee poolne läbivaatamine kinnitab hindamise tulemusi

detsember 2006

kuni juuni 2007: lepingueelsed arutelud uue ohutuskatte üle

august 2007: uue ohutuskatte ehituslepingu sõlmimine

Kavandatud:

detsember 2008: uue ohutuskatte detailprojekti valmimine (16 kuud)

detsember 2011: uue ohutuskatte valmimine (ehitusaeg 3 aastat).

4.2. Kuluprognoos

Reaktorikatmise rakenduskava esialgne soovituslik kulu oli 1997. aastal hinnanguliselt 758 miljonit USA dollarit, millele lisandus ühekordne 10 miljoni USA dollari suurune toetus reguleerivatele asutustele – kokku 768 miljonit USA dollarit. Seda arvnäitajat esitleti kui esialgset kuluprognoosi, mis võeti aluseks rahvusvaheliste vahendite andmisel.

EBRD ja projektijuhtimisüksus juhtisid rahastajate üldkogu tähelepanu sellele, et reaktorikatmise rakenduskava on kontseptsioonidokument, mis sisaldas ainult projektide põhiosi. Reaktorikatmise rakenduskava täitmise jooksul muutus selle rakendusala, et võtta arvesse uusi vajadusi ja jätta kõrvale mittevajalikud ülesanded. Reaktorikatmise rakenduskavas eeldati, et enamik ettevalmistus- ja infrastruktuuriga seotud tööd on valmis, kuid tegelikult tuli mitu sellist projekti kavasse lisada. Reaktorikatmise rakenduskavas ei olnud ette nähtud aega reguleerimisprotsessi jaoks, mis suurendas kulusid; samuti ei nähtud selles ette fondi juhtimisega seotud kulusid. Kuid suurimad täiendavad kulud tekkisid siiski seoses uue ohutuskattega seotud ettenägematute kulude ja hinnatõusuga, mida 1997. aastal esitatud soovituslik kulu ei sisaldanud. Mõned tähtsamad kuluelemendid, nimelt terase-, energia- ja betoonikulud ning Ukraina tööjõukulud on alates 1997. aastast kiiresti kasvanud (keskmisest inflatsioonimäärast palju kiiremini).

Projektijuhtimisüksus esitas 2003. aastal esimese kuluprognoosi summas 1 091 062 000 USA dollarit, mis põhineb lõpetatud projektide tegelikul maksumusel, käimasolevate projektide lepingute väärtusel ja seni käivitamata projektide hinnangulistel kuludel. Veebruaris 2006 esitati rahastajate üldkogule korrigeeritud kuluprognoos. Selles muudeti eelmist prognoosi, lähtudes alaprojektide edusammudest ja nende lõpetamisest, ning võeti arvesse uue ohutuskatte ehituse pakkumismenetluses osaleva kahe pakkuja esitatud hindasid. Korrigeeritud kulu osutus eeldatust oluliselt suuremaks ning reaktorikatmise rakenduskava kuluprognoosi suurendati 1 204 103 000 USA dollarile.

Kuna pakkumismenetluses esinenud viivitused mõjutasid uue ohutuskatte lepingu sõlmimist, suurenevad ka kulud kooskõlas pakkumismenetluse dokumentide sätetega. 17. juulil 2007 toimunud rahastajate üldkogul esitas projekti juhtimisüksus värskeima reaktorikatmise rakenduskava kuluprognoosi, mis ulatus 1 390 miljoni USA dollarini, mis võrreldes eelmise prognoosiga oli 186 miljonit USA dollarit suurem. Kulude kasvu põhjustanud olulisemad muutused olid uue ohutuskatte lepingu hilinenud sõlmimisest tingitud hinnatõus (87,5 miljonit USA dollarit), USA dollari vahetuskursi tugevnemine euro suhtes (51,3 miljonit USA dollarit) ja uue ohutuskattega seotud tööde käigus toimunud hinnatõus (47,3 miljonit USA dollarit).

Järgmine oluline samm kulude hindamisel on uue ohutuskatte detailprojekti valmimine, milles täpsustatakse tegelikult vajaminevate materjalide kogus ja maksumus. See valmib eeldatavasti 2008. aasta lõpuks (umbes 16 kuud pärast lepingu sõlmimist).

5. FINANTSÜLEVAADE

5.1. Tulud ja kulud

2007. aasta juuni lõpus oli EBRD andmete põhjal Tšernobõli Fondi tehtud kogumakseid summas 739 miljonit eurot, mille moodustavad rahastamiskokkulepete alusel tehtud maksed, annetused ja mitterahalised sissemaksed. Fondi kogunenud intress oli 71 miljonit eurot, koos sellega on fondi väärtus 810 miljonit eurot. Sellele lisandub veel mitu eraldist (enamik on tehtud 2005. aasta mais Londonis toimunud vahendite kogumise üritusel), mis moodustavad ligikaudu 100 miljonit eurot ja mis tuleb veel rahastamiskokkulepetesse lisada.

30. juunini 2007 oli seni sõlmitud seitsme toetuslepingu alusel eraldatud 457 miljonit eurot. Kõnealuste toetuslepingute alusel sõlmitud lepingute koguväärtus oli 356 miljonit eurot, millest 308 miljonit on välja makstud.

30. juuni 2007 seisuga oli jaotamata vahendeid ligikaudu 300 miljonit eurot. See summa suureneb 400 miljoni euroni, kui tehakse seni veel vormistamata eraldised.

5.2. Uued eraldised

Reaktorikatmise rakenduskava kuluprognoosi summas 1 091 miljonit USA dollarit analüüsiti üksikasjalikult 2004. aasta aprillis toimunud rahastajate üldkogul. Selgus, et Tšernobõli Fondi kasutamata vahenditest tulevase ohutuskatte toetuslepingu jaoks ei piisa.

Pärast seda, kui rahastajad olid asjaomastes fondi tehtavatesse sissemaksetes kokkuleppele jõudnud, toimus 12. mail 2005 Londonis EBRD vahendite kogumise üritus. Rahastajad eraldasid 181,496 miljonit eurot, millest 49,1 miljonit maksis komisjon, 22 miljonit Ukraina ja 10 miljonit esimest korda Venemaa. Komisjoni eraldise esimene osamakse (14,4 miljonit eurot) maksti Tšernobõli Fondi kooskõlas nõukogu 4. detsembri 2006. aasta otsusega,[8] teist osamakset (10 miljonit eurot) rahastatakse tuumaohutuse alasest koostöövahendist ja see kantakse üle 2007. aastal. Komisjoni eraldise ülejäänud osa makstakse ajavahemikus 2008–2011.

Praegu on Tšernobõli Fondis piisavalt vahendeid uue ohutuskatte ehituslepingu esimese osa täitmiseks, kuid olemasolevad vahendid ning lõplikult veel vormistamata eraldised, mis tuleb veel toetuslepingutesse kaasata, ei ole piisavad lepingu kogukulu katmiseks.

G8 liikmed ja komisjon, kes on Tšernobõli Fondi peamised rahastajad, on rõhutanud oma pühendumist rakenduskava elluviimisel. See on selgelt märgitud G8 riikide tuumaohutuse ja -julgeoleku rühma aruandes, mis koostati valitsusjuhtidele 2007. aasta juulis Peterburis toimunud G8 tippkohtumiste jaoks. 2007. aasta juunis Heiligendammis toimunud G8 riikide tippkohtumisel vastuvõetud deklaratsioonis on sätestatud, et:

„ …meenutamaks 1986. aastal toimunud Tšernobõli õnnetust, kinnitame taas oma endiste G7/praeguste G8 riikide tippkohtumiste deklaratsioonides ja vastastikuse mõistmise memorandumites esitatud ning Tšernobõli Fondi ja tuumaohutuse fondi programmide kaudu elluviidavat tahet teha koos Ukrainaga jõupingutusi kahjustatud reaktori ohutuks ümberehitamiseks ”.

6. EUROOPA KOMISJONI TEOSTATUD JÄRELEVALVE JA OSUTATUD ABI

Komisjon jälgib Tšernobõli Fondi peamise rahastajana väga hoolikalt fondi mõjutavate sündmuste arengut ja eelkõige neid, mis avaldavad mõju ajakavale ja rahalistele vahenditele. Komisjoni talitused peavad korrapäraselt kontakti eelkõige EList pärit teiste peamiste rahastajatega ja EBRDga. Komisjon on vajadusel pakkunud poliitilist tuge, näiteks fondi eeskirjade (mis tuginevad EBRD hanke-eeskirjadele) järgimisel uue ohutuskatte pakkumismenetluses.

Komisjoni toetus Tšernobõli projektidele ei piirdu Tšernobõli Fondiga. Tacise programm on olnud olulise tähtsusega 1995. aastal G7 riikide, Euroopa Komisjoni ja Ukraina vahel sõlmitud Tšernobõli tuumajaama sulgemist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamisel. Euroopa Komisjon on toetanud Tšernobõli ja sellega seotud projekte ligikaudu 470 miljoni euroga, suur osa sellest saadi Tacise programmi eelarvest. Nende projektidega uuriti, hinnati ja leevendati Tšernobõli õnnetuse tagajärgi ning toetati tuumajaama esimese, teise ja kolmanda reaktori tegevuse lõpetamist. Lisaks sellele rahastas komisjon lisakulusid, mis on seotud alternatiivenergia tootmisega pärast viimase töötava reaktori sulgemist 2000. aastal. Teiste projektide raames tegeleti Tšernobõli tuumajaama sulgemise sotsiaalsete või piirkondlike tagajärgedega ja toetati energiasektori reformi elluviimist Ukrainas.

Komisjon toetas tahkete radioaktiivsete jäätmete käitlemise tööstuskompleksi ehitust, mis saab varsti valmis. Samuti toetati EBRD tuumaohutuse fondi raames elluviidavaid projekte. 2006. aastal toetas komisjon Ukrainat konverentsi korraldamisel, millega meenutati õnnetusest 20 aasta möödumist. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas toetab komisjon praegu CORE programmi. Samuti plaanib ta toetada projekti, mis on suunatud õnnetuse piirkonnas elavate laste elutingimuste parandamisele.

Muret tekitab viimase aja kulude kasv, mis on samas vältimatu. Komisjon jätkab Tšernobõli projekti toetamist ja kavatseb teha täiendavaid jõupingutusi vastavalt varem kokkulepitud jaotusele. Samas ei saa eeldada, et komisjon jätkab rahaliste vahendite eraldamist, et katta üksinda kulude kasvu tuumaohutusalase koostöövahendi piiratud eelarvest. Selline olukord kahjustaks muid tuumaohutusprojekte. Hiljuti fondi rahastamist alustanud Venemaa Föderatsiooni sissemakse koos Ukraina täiendava sissemaksega aitas vähendada vahendite puudujääki, kuid siiski eeldatakse, et Ukraina osaleb üha enam projektide juhtimises ja võtab üle suurema osa finantskoormast.

7. JÄRELDUSED

Reaktorikatmise rakenduskava raames teostatavate projektide puhul on saavutatud märkimisväärset edu, eriti seoses infrastruktuuri ja olemasoleva reaktorikatte stabiliseerimisega, mis lõpetati õigeaegselt ja ettenähtud eelarve piires.

2007. aastal tehtud reaktorikatmise rakenduskava juhtimis- ja keskkonnaauditid kinnitasid olemasoleva juhtimis-, töö-, tervishoiu- ja ohutusealase korra nõuetekohasust. Juhtimisauditis osutati siiski taas vajadusele suurendada kvalifitseeritud Ukraina töötajate arvu projektijuhtimisüksuses, et kaotada sõltuvus projektijuhtimisüksuse Lääne personalist ja tagada pikaajaline juhtimise stabiilsus pärast uue ohutuskatte kasutuselevõttu.

Praeguse ajakava kohaselt viiakse reaktorikatmise rakenduskava ellu 2011. aasta lõpuks. Oluline tähtsus on ka uue ohutuskatte ehituslepingutega seotud tähtaegadel. Loodetakse, et põhjalik analüüs ja ettevalmistustöö vähendavad kulukaid viivitusi ehitamise etapis. Projekti edukas elluviimine eeldab head juhtimist ja kõigi poolte, eelkõige Ukraina valitsuse ja reguleerivate asutuste vahelist koostööd.

Võttes arvesse juba lõpetatud ja käimasolevate projektide maksumust ning uue ohutuskatte ehitusega seotud praegusi kulusid ja hinnatõusu, on reaktorikatmise rakenduskava kogukuludeks arvestatud 1390 miljonit USA dollarit.

Arvestades 2005. aastal Londonis tehtud eraldisi, on Tšernobõli Fondis praegu piisavalt vahendeid uue ohutuskatte ehitamise lepingu sõlmimiseks ja töö alustamiseks. Viimaste hinnangute kohaselt olemasolevatest rahalistest vahenditest projekti lõpuleviimiseks siiski ei piisa. Nii Tšernobõli Fondist kui ka tuumaohutuse fondist rahastatavate Tšernobõli projektide lõpuleviimiseks on vaja lisavahendeid.

Reaktorikatmise rakenduskava on algusest peale olnud alarahastatud ja selle rakendamiseks tuleb ka edaspidi loota rahvusvahelise üldsuse solidaarsusele, mis on aga erinevate prioriteetide tõttu üha raskem.

Loodetakse, et Ukraina võtab endale Tšernobõli tuumajaama peamise ehitusetapi juhtimisel ja rahastamisel juhtivama rolli, mis aitaks Ukrainal jätkusuutlikult hallata asjaomaseid rajatisi pärast uue ohutuskatte kasutuselevõttu.

[1] G7 riikide valitsuste, Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Ukraina valitsuse vaheline vastastikuse mõistmise memorandum Tšernobõli tuumaelektrijaama sulgemise kohta, koostatud Ottawas 20. detsembril 1995.

[2] EÜT L 171, 17.6.1998, lk 31.

[3] EÜT L 308, 27.11.2001, lk 25.

[4] KOM(1999)470, 12.10.1999

[5] KOM(2001)251, 29.5.2001

[6] KOM(2004)481, 14.5.2004

[7] Käesoleva aruande üksikasjalikum versioon koos lisadega on lisatud käesolevale dokumendile.

[8] ELT L 346, 9.12.2006, lk 28.