52007DC0685

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.11.2007

KOM(2007) 685 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) aastaaruanne 2006 {SEC(2007)1467}

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. ISPA eelarve 3

3. Projektide rahastamine 3

3.1. Uued ISPA projektid 3

3.2. Ajavahemikul 2000–2006 rahastatud projektid 4

3.3. Maksed 5

4. Tehniline abi 6

4.1. Abisaajariigi algatusel osutatud tehniline abi 6

4.2. Komisjoni algatusel osutatud tehniline abi 6

5. Haldamine ja rakendamine 7

5.1. Projektide järelevalve 7

5.2. Finantshaldus ja -kontroll, sh laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteem (EDIS) 8

5.3. Euroopa Kontrollikoja järeldused 8

5.4. Kaasrahastamises osalevad partnerid – Euroopa Investeerimispank (EIB), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ja rahandusasutus Kreditanstalt für Wiederaufbau (KfW) 9

6. Panus ühenduse poliitikasse 9

6.1. Riigihanked 9

6.2. Keskkonnapoliitika 9

6.3. Transpordipoliitika 9

7. Ühinemiseelsete rahastamisvahendite kooskõlastamine 10

8. ISPA seitse aastat: mõned saadud õppetunnid 10

KOMISJONI ARUANNE

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) aastaaruanne 2006

1. SISSEJUHATUS

Käesolev aruanne esitatakse vastavalt ISPA määruse artiklile 12. See on seitsmes aastaaruanne, milles käsitletakse ISPA tegevust 2006. aastal. Käesolev aruanne hõlmab lisaks Bulgaariale ja Rumeeniale, kes saavad ISPA abi alates kõnealuse rahastamisvahendi loomisest 2000. aastal, ka Horvaatiat, kes sai ISPA abisaajariigiks pärast 2004. aasta juuni Euroopa Ülemkogu otsust anda Horvaatiale kandidaatriigi staatus.

2006. aasta tõi kõikide nimetatud riikide jaoks kaasa mitmesuguseid väljakutseid. Horvaatia peamine eesmärk oli siduda ISPA eraldis täielikult kulukohustustega, Bulgaaria ja Rumeenia pidid kiirendama ja tõhustama ISPA rahaliste vahendite edasist rakendamist ning alustama samal ajal ettevalmistusi edaspidisteks Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide projektideks, millele neil on õigus pärast ELiga ühinemist. Käesolevas aruandes analüüsitakse projektide rahastamises, juhtimises ja rakendamises tehtud edusamme ja panust ELi poliitikasse ning jõutakse järeldusele, et 2006. aastal toimus oluline edasiminek. Kuna 2006. aasta oli ISPA abi viimane aasta (välja arvatud Horvaatia puhul), antakse kokkuvõtvas jaos ühtlasi hinnang ISPA seitsme rakendamisaasta jooksul saadud õppetundidele.

2. ISPA EELARVE

Komisjoni 2006. aasta eelarvest eraldati ISPAle 585 miljonit eurot. Assigneeringud katsid kõik keskkonna- ja transpordivaldkonna projektide (meetmete) kaasrahastamise kulud, samuti tehnilise abi andmise, sõltumata sellest, kas tehnilist abi osutati abisaajariigi või komisjoni algatusel.

Tabel 1 . ISPA eelarve 2006. aastal (eurodes)

Eelarverida | Kulukohustuste assigneeringud | Kasutatud kulukohustused | Tehtud maksed |

Funktsionaalne eelarverida B13.01.04.02 | 4 500 000 | 2 338 712 | 2 154 419 |

Tegevuseelarverida B13.05.01.01 | 580 500 000 | 580 350 000 | 175 579 778 |

Kokku | 585 000 000 | 582 688 712 | 177 734 197 |

3. PROJEKTIDE RAHASTAMINE

3.1. Uued ISPA projektid

Komisjon kiitis 2006. aastal heaks 11 uut ISPA meedet. ISPA osalus ulatus kõnealusel aastal 89,9 miljoni euroni, mis oli keskmiselt 82,8% abikõlblike projektide kogumaksumusest (134,5 miljonit eurot). Kulukohustused uute projektide rahastamiseks hõlmasid kokku 89,96 miljonit eurot, jätkuvate projektide rahastamiseks kasutati 490,3 miljonit eurot.

2006. aasta üheteistkümnest uuest ISPA projektist neli olid seotud keskkonnakaitsega – üks projekt vee ja heitveega (sealhulgas veepuhastusega), üks projekt tahkete jäätmetega ning kaks projekti horisontaalsete keskkonnameetmetega tulevaste Ühtekuuluvusfondi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) projektide ettevalmistamiseks.

Transpordisektoris oli viis uut projekti – üks Doonau navigeeritavuse parandamiseks ja neli horisontaalset transpordiprojekti, mis kiideti heaks, et valmistada ette tulevasi IPA ja Ühtekuuluvusfondi transpordisektori projekte, mis hõlmavad institutsionaalse suutlikkuse tugevdamist ja tehnilise abi osutamist raudtee moderniseerimise meetmete puhul.

Kahe tehnilise abi projekti raames toetati ISPA riiklikku koordinaatorit Horvaatias ja ISPA järelevalvekomitee kohtumisi Rumeenias. Peaaegu 64,5% ISPA kogutoetusest anti keskkonnasektorile.

Tabel 2 . 2006. aastal heakskiidetud uued projektid (eurodes)

Transport | 5 | 52 732 558 | 31 557 040 | 77 | 31 557 040 |

Horisontaalne tehniline abi | 2 | 312 335 | 312 335 | 100 | 312 335 |

Transport | 33 | 2 344 434 543 | 1 482 548 029 | 63,24 | 1 482 548 029 |

Horisontaalne tehniline abi | 5 | 1 945 643 | 1 945 643 | 100 | 1 945 643 |

Keskkond | 255 243 502,98 | 87 328 724,24 | 342 572 227,22 |

Transport | 302 711 402,35 | 86 490 276,60 | 389 201 678,95 |

Tehniline abi | 987 324,40 | 482 691,08 | 1 470 015,48 |

Kokku | 558 942 229,73 | 174 301 691,92 | 733 243 921,65 |

4. TEHNILINE ABI

4.1. Abisaajariigi algatusel osutatud tehniline abi

Projektide ettevalmistamisega seotud tehnilise abi meetmed peavad tagama, et abisaajariigid esitavad rahastamisabi taotlemiseks õigel ajal piisava arvu kõrgetasemelisi projekte, sealhulgas Ühtekuuluvusfondile ja IPAle suunatud rahastamistaotlusi tulevikuks. Institutsioonide tugevdamisega seotud tehnilise abi meetmete eesmärk on samasugune – tõsta abisaaja haldussuutlikkust mahukate infrastruktuuriinvesteeringute rakendamise juhtimisel ja järelevalvel.

2006. aastal kiideti heaks neli taotlust, mis käsitlesid projektide ettevalmistamist transpordisektoris, ja kaks taotlust, mis käsitlesid projektide ettevalmistamist keskkonnasektoris. Veel kiideti heaks kaks tehnilise abi projekti institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks.

ISPA eraldas ajavahemikul 2000–2006 üle 149 miljoni euro enam kui 29 projektile, mis olid seotud institutsioonide ülesehitamise või projektide ettevalmistamisega.

Tabel 5 . Abisaajariigi algatusel osutatud tehniline abi ajavahemikul 2000–2006 (eurodes)

Sektor | Projektide arv | Abikõlblikud kulud | ISPA osalus |

Keskkond | 9 | 87 791 848 | 64 434 542 |

Transport | 15 | 99 493 298 | 82 833 250 |

Horisontaalne tehniline abi | 5 | 1 945 643 | 1 945 643 |

Kokku | 29 | 189 230 789 | 149 213 435 |

4.2. Komisjoni algatusel osutatud tehniline abi

Komisjoni algatusel osutatakse tehnilist abi kas komisjoni talitustele oluliste kontrolli ja programmide juhtimisega seotud ülesannete täitmiseks või siis otse abisaajatele teatavate kriitilise tähtsusega horisontaalsete teenuste jaoks. Meetmed jaotatakse kolme liiki:

- sisene ( intra-muros ) kohalik tehniline abi (Euroopa Komisjoni Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia delegatsioonide lepinguliste töötajate töötasude ja üldkulude katmiseks),

- väline ( extra-muros ) toetus Euroopa Komisjoni delegatsioonidele (peamiselt hankedokumentide eelkontrollimiseks vajalike lepinguliste ekspertide tasustamiseks ja väljaõppe korraldamiseks) ning

- teenuslepingud ja toetused projektide hindamisel abi pakkumiseks, poliitika kujundamiseks, strateegiliseks analüüsiks, nõuandeteenusteks, järelevalveks ja muudeks sarnasteks rakendusmeetmeteks.

Tabel 6 . Komisjoni algatusel osutatud tehniline abi 2006. aastal (eurodes)

Tegevus | Kasutatud kulukohustused | Maksed1 |

Sisene toetus | 1 880 800 | 1 478 984 |

Väline toetus | 457 912 | 675 435 |

Teenuslepingud ja toetused2 | 80 000 | 1 278 086 |

Kokku | 2 418 712 | 3 432 505 |

(1) Sealhulgas kõik 2006. aastal tehtud maksed, millest mõned olid seotud 2006. aasta eelsete kohustustega.

(2) Sealhulgas mõned meetmed, millega toetati 2004. aastal liikmesriigiks saanud ISPA abisaajariike.

5. HALDAMINE JA RAKENDAMINE

5.1. Projektide järelevalve

Pärast seda, kui Rumeenia rakendusasutustel lubati 2006. aasta suvel võtta kasutusele laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteem (EDIS), jätkas delegatsioon pakkumismenetluste ja lepingute sõlmimise järelevalvet kuni ühinemiseni. Lisaks sellele, et delegatsioon kiitis komisjoni nimel heaks pakkumismenetlusi ja lepingute sõlmimist (enne laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi kasutuselevõttu), saab ta tänu oma asukohale tagada edasimineku kohapeal ning pidada riigiasutuste ja lõplike abisaajatega võimalike probleemide puhul sidet.

Ehkki komisjon kiitis Bulgaaria ja Rumeenia esimesed ISPA projektid heaks 2000. aastal, algas kõnealuste projektide rakendamine parimal juhul 2001. aastal, tavaliselt rakendamise järelevalve teenuslepingute pakkumismenetlusega. Kuna pakkumismenetlused ja lepingute sõlmimine võtsid ettenähtust kauem aega, sõlmiti esimesed ehitustöölepingud siiski alles 2002. aastal. Sellest ajast alates on projektide rakendamine kohapeal vähehaaval hoogustunud, mida tõendab ka kahe nimetatud ühinejariigi asutustele tehtud komisjoni maksete suurenemine.

Horvaatia puhul ei olnud ühegi projekti rakendamine 2006. aasta lõpuks veel alanud. 2007. aasta jaanuaris teatati siiski kahest esimesest teenuslepingute pakkumismenetlusest.

5.2. Finantshaldus ja -kontroll, sh laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteem (EDIS)

Nii finantshalduse ja -kontrolli kui ka eeskirjade eiramise käsitlemise põhinõudeid reguleerivad ISPA määruse ja finantsprotokollide III lisa sätted, mida kohaldatakse komisjoni eelkontrolli korra alusel. Olulisemad punktid on seotud selliste sisefinantskontrollisüsteemide ja -menetluste sisseseadmisega, mis tagavad läbipaistva ja mittediskrimineeriva riigihankekorra, kulutuste täpse deklareerimise, põhjaliku siseauditeerimise, piisava kontrolljälje ja asjakohase reageerimise eeskirjade eiramisele.

2006. aastal tehti Rumeenias ja Bulgaarias laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi kasutuselevõtmise raames neli auditit, mis lõpevad komisjoni audiitorite tehtava kontrollauditiga, mille eesmärk on hinnata, kas ühinejariigid on valmis võtma pakkumismenetluste ja lepingute sõlmimise eest täit vastutust ning loobuma Euroopa Komisjoni delegatsioonide korraldatavatest eelkontrollidest.

Rumeenias auditeeriti laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemiga paralleelselt mitut projekti, et kontrollida komisjonile esitatud kuludeklaratsioonide ja nendega seotud maksete õiguspärasust ja korrektsust. Põhiprobleemid olid seotud komisjonile esitatud abikõlbmatute kulutuste, tõendavate dokumentide puudumise, puudulikult või ebapiisavalt dokumenteeritud kulutuste abikõlblikkuse kontrollimise, lepingute lisade ebakorrektse koostamise ning reklaami- ja teavitusmeetmete puuduliku järgimisega.

Ka Bulgaarias auditeeriti mitut projekti. Avastati põhiliselt samad puudujäägid, mis olid tulnud ilmsiks juba süsteemiauditite käigus, nimelt selgitati välja, et hangete ja lepingute toimikud olid ebakvaliteetsed (eriti seoses lepingumuudatustega), kuludeklaratsioonide kontrollimine vajab tõhustamist ning reklaami- ja teavitusnõudeid ei järgita piisavalt. Kuna ISPA projektid edenesid Horvaatias 2006. aastal väga aeglaselt, seisnes auditeerimine nende küsimustega seotud kantseleitöös, mis olid lahendamata pärast 2005. aasta teisel poolel tehtud süsteemiauditeid, mis toetasid tõhusalt komisjoni otsust lubada Horvaatial 2006. aasta veebruaris üle minna detsentraliseeritud rakendussüsteemile (DIS). Peamine lahendamata küsimus oli tõhusa ja ühtse töötajate sidumise poliitika väljatöötamine.

5.3. Euroopa Kontrollikoja järeldused

Kontrollikoda korraldas komisjoni piiratud kontrolli, mille käigus uuriti peamiselt komisjoni tegevust seoses ühe kandidaatriigi (Horvaatia) ja läbirääkijariikide (Bulgaaria ja Rumeenia) haldus- ja kontrollisüsteemidega, viimati nimetatud riikide puhul uuriti ka laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi (EDIS) kasutuselevõtmisel tehtud edusamme.

Kontrollikoda tegi järelduse, et auditeerimise ulatust arvestades ei olnud auditeeritud tehingutes üldiselt olulisi eksimusi. Kontrollikoda märkis, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid on muutunud komisjoni tasandil tõhusamaks, kuid riikide tasandil on olulisi puudujääke. ISPA projektide puhul tasakaalustasid nimetatud puudujääkide võrdlemisi sagedast esinemist delegatsioonide eelkontrollidest tulenenud korrigeerivad meetmed.

5.4. Kaasrahastamises osalevad partnerid – Euroopa Investeerimispank (EIB), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ja rahandusasutus Kreditanstalt für Wiederaufbau (KfW)

Kuna nimetatud krediidiasutustel on projektide ettevalmistamises ja rakendamises suured kogemused, kohtus komisjon nendega korrapäraselt ning võimaluse korral analüüsiti ja hinnati finantseerimislaenu vajavaid projekte ühiselt. 2006. aastal andis Euroopa Investeerimispank laenu ühe projekti jaoks.

6. PANUS ÜHENDUSE POLIITIKASSE

6.1. Riigihanked

EÜ välistegevuse lepinguliste menetluste praktilises juhendis kirjeldatud riigihangete usaldusväärse, ausa ja läbipaistva korraldamisega seotud õigusnõuete täitmine on osutunud ühinevatele abisaajariikidele tõeliseks proovikiviks. Seda seetõttu, et kõnealuste riikide töötajate oskused pole alati piisavalt head, et juhtida keerukaid infrastruktuuriprojekte, eelkõige riigihangete korraldamist ja lepingute sõlmimist. Komisjon pööras kõnealuses valdkonnas esinevate probleemide tõttu suurt tähelepanu tehnilise abi meetmete edasiarendamisele, mis aitasid suurendada abisaajate oskusi riigihangete korraldamiseks, samuti parandada asjaomaseid süsteeme ja menetlusi. Muu hulgas jätkati mitmesuguste seminaride ja koolituskursuste korraldamist ning käsiraamatute ja praktilisi juhiste levitamist.

6.2. Keskkonnapoliitika

Prioriteetsete keskkonnaprojektide otsese toetamisega lihtsustab ISPA abisaajariikide keskkonnapoliitika rakendamist ja ELi standarditega vastavusse viimist. Haldussuutlikkus on tugevnenud eeskätt keskkonnainvesteeringute kavandamisel ja prioriteetide kindlaksmääramisel, märgatavat edu on saavutatud ka keskkonnamõju hindamise direktiivi nõuetekohase rakendamise, sealhulgas avaliku arutelu vallas. Siiski on kõnealuste riikide keskkonnaasutustel veel raskusi vajalike rahaliste vahendite ja inimressursside leidmisega, puudulik on ka poliitikavaldkondade kooskõlastamine ja strateegiline planeerimine – need on probleemid, millega kõnealused riigid peavad tegelema.

6.3. Transpordipoliitika

Abisaajariikides, käesoleval juhul Bulgaarias ja Rumeenias, rajati transpordivõrgud kooskõlas TINAga ( Transport Infrastructure Needs Assessment – transpordiinfrastruktuuri vajaduste hindamine) üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoride ümbrusesse. Neist võrkudest lähtuvalt kavandatakse ISPAga seotud riiklikke transpordistrateegiaid (kõik projektid, mis käsitlevad võrkudega seotud lõigu, sõlme või juurdepääsu rajamist või taastamist). Eelnimetatud transpordikoridoridest kuus läbivad Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia territooriumi. Vastavalt uutele üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevatele ühenduse suunistele (TEN-T) on kolm prioriteetset transpordivõrguprojekti ( Igoumenitsa/Patra-Ateena-Sofia-Budapesti kiirteekoridor , Rein/Maas-Main-Doonau siseveekoridor ja Ateena-Sofia-Budapest-Viin-Praha-Nürnberg/Dresdeni raudteekoridor ) seotud Bulgaariat ja Rumeeniat läbivate transpordikoridoridega ja üks projekt puudutab Horvaatiat ( raudteekoridori Lyon-Trieste-Divaca/Koper-Divaca-Ljubljana-Budapest-Ukraina piir ). Horvaatia puhul, mida TINA-uurimus ei hõlmanud, on transpordiinfrastruktuuri vajadused kindlaks määratud kooskõlas REBIS-uuringu (Balkani piirkonna transpordiinfrastruktuuri uuring – transport) prioriteetidega. Sellest tulenevalt on prioriteetseks projektiks kuulutatud veel üks raudteekoridor (Salzburg-Ljubljana-Zagreb-Belgrad-Nis-Skopje–Thessaloníki) .

7. ÜHINEMISEELSETE RAHASTAMISVAHENDITE KOOSKÕLASTAMINE

Nagu on nõutud kooskõlastamismääruses, tagab komisjon kolme ühinemiseelse rahastamisvahendi – PHARE, SAPARDi ja ISPA – tõhusa kooskõlastamise. Määruses on täpselt välja toodud valdkonnad, mida iga vahendiga toetatakse – see aitab vähendada rahastamisvahendite omavahelise kattumise riski.

Kui PHARE korralduskomitee tagab nimetatud kolme rahastamisvahendi kooskõlastamise, siis edasine kooskõlastamine toimub juba (PHARE) ühise järelevalvekomitee ja ametkondadevahelise kooskõlastamiskomitee kaudu ning abisaajariikides tegutsevate Euroopa Komisjoni delegatsioonide korrapäraste kohtumiste käigus.

8. ISPA SEITSE AASTAT: MÕNED SAADUD ÕPPETUNNID

Kuna 2006. aasta oli ISPA viimane aasta – vähemalt valdava enamiku projektide ja abisaajariikide puhul (ISPAt käsitleva nõukogu määruse kohaselt jätkatakse üksnes kuue Horvaatia projekti rakendamist) – on asjakohane tuua välja viimase seitsme aasta kogemustest saadud õppetunnid.

ISPA loodi 1999. aastal, et rahastada infrastruktuuride ajakohastamist ja valmistada Ida- ja Kesk-Euroopa kandidaatriike ette ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite, täpsemalt vähem arenenud liikmesriikidele abi andva Ühtekuuluvusfondi kasutamiseks. Sellest tulenevalt järgiti ISPAt käsitleva nõukogu määruse koostamisel hoolikalt Ühtekuuluvusfondi määrust abikõlblikkuse (keskkond ja transport) ning haldus- ja kontrollisüsteemi aspektist. Viimati nimetatu kohta tuleb märkida, et haldussüsteemi erinevused on peamiselt seotud asjaoluga, et teatavad olulised riigihangete ja finantskontrolli sätted peavad olema kooskõlas välisabi eeskirjadega.

ISPA andis põhiinfrastruktuuri jaoks enneolematul määral rahastamisabi . Ainuüksi Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia puhul rahastatakse 107 projekti, mis saavad ühenduse abi 3 miljardi euro ulatuses ja milleks kasutatakse kokku 4,8 miljardit eurot.

Abisaajariikidel paluti koostada seitset aastat hõlmavad ISPA investeerimisstrateegiad. Need olid riiklikud dokumendid, kuid enne rahastamist pidi nende sisu ja kvaliteedi heaks kiitma komisjoni talitus. Sel moel võeti ISPA abil kahes sektoris, mis on majandusarengu ja ühtekuuluvuse toetamise seisukohalt olulise tähtsusega, ühenduse rahastamisabi eeldusena kasutusele strateegiline planeerimine .

Strateegiline planeerimine ja projektide rakendamine annavad töö käigus õppimise osas hindamatu kogemuse, mis aitab abisaajariikidel valmistuda struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kasutamiseks pärast ELiga ühinemist ning Horvaatial valmistuda IPA kasutamiseks.

Aastate jooksul on abisaajariigid üldiselt hakanud projekte paremini ette valmistama, mistõttu kulub komisjonil rahastatavate projektide heakskiitmiseks vähem aega ja vahendeid. Abisaajariigid on õppinud komisjoni ja rahvusvaheliste konsultantide abil järgima põhilisi ELi õigusakte (näiteks keskkonnamõju hindamise direktiivid või muud asjakohased keskkonnanormid ja õigusaktid ning riigihangete eeskirjad). Nad on omandanud nii projektide ettevalmistamise (näiteks finantsanalüüs, tehnilised uuringud, projekteerimine, pakkumismenetlused ja lepingute sõlmimine) kui ka projektide rakendamise oskused. ISPA abil on abisaajariigid õppinud paremini tundma uusi rahastamisviise (nt avaliku ja erasektori partnerlus), ajakohaseid kavandamispõhimõtteid (nt säästev areng, keskkonnamõju hindamine, sealhulgas avalik arutelu), valdkondlikke tegevuspõhimõtteid (nt integreeritud veesektori investeeringud) ning projektide rakendamise olulistes valdkondades (nt maa omandamine) on muudetud riigisiseseid õigusnorme.

Abisaajariikidel ja komisjonil on ISPA raames tekkinud tihedad sidemed rahvusvaheliste rahandusasutustega , eriti Euroopa Investeerimispangaga (EIB). Rahvusvahelised rahandusasutused kaasrahastavad märkimisväärset hulka ISPA projekte. Rahvusvahelised rahandusasutused osalesid asjakohastel juhtudel ka programmitöös ja hindamisel. Kahepoolsed rahastajad andsid eelkõige ISPA algusaastatel abi nii projektide ettevalmistamiseks kui ka investeeringute rahastamiseks. ISPA raames rahvusvaheliste rahandusasutustega tekkinud sünergia aitas kaasa komisjoni otsusele luua JASPERS – rahastamisvahend, mis aitab uutel liikmesriikidel projekte ette valmistada.

ISPA on eraldanud märkimisväärseid summasid projektide ettevalmistamisega seotud tehnilisele abile, haldussuutlikkuse suurendamisele ja strateegilistele uuringutele. Tehnilisel abil on olnud eriti oluline roll nii uute liikmesriikide Ühtekuuluvusfondi projektide ettevalmistamisel kui ka Horvaatia IPA projektide ettevalmistamisel.

Enamik uute liikmesriikide ISPA projekte lõpetatakse Ühtekuuluvusfondi eeskirjade kohaselt. ISPA ja Ühtekuuluvusfondi eeskirjade sarnasused on võimaldanud 2004. ja 2007. aastal liikmesriikideks saanud abisaajariikidel minna ISPAlt ilma mingite raskusteta üle Ühtekuuluvusfondi kasutamisele .

ISPA raames saadud kogemusi võeti arvesse ka siis, kui komisjon koostas IPAt käsitleva nõukogu määruse eelnõud ja selle rakendussätteid. IPA regionaalarengu rahastamisvahend ühendab rahastamisvaldkonnad, mis kuulusid ajavahemikul 2000–2006 eri rahastamisvahendite (ISPA ja Phare) alla ja mida juhtisid eri peadirektoraadid, ning paneb vastutuse regionaalpoliitika peadirektoraadile. ISPA raames arendati edukalt välja strateegiline planeerimine, projektide ettevalmistamise metoodika, tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine – kõik see võetakse nüüd IPA puhul üle.

ISPA projektide kvaliteedi parandamisel oli oluline tegur liikmesriikide väga aktiivne roll ISPA korralduskomitees ja nende ekspertide asjatundlikkus. See rõhutas ISPA rakendamisel tekkinud koostööd liikmes- ja kandidaatriikide vahel.

Negatiivne on see, et tegelikud rakendamisel tehtud edusammud kohapeal on (algsetest) ootustest tunduvalt tagasihoidlikumad . ISPA enneolematuid mastaape ja riiklike haldusasutuste nõrkust arvestades ei eeldatudki, et ISPA algus saab olema kerge. Ent tõsiasi on see, et Bulgaaria ja Rumeenia vajavad n aasta rahastamiskohustuste väljamaksmiseks enam kui nelja aastat ja et Horvaatial on pärast enam kui kaht ISPA rakendamisaastat esimene ehitustööleping ikka veel allkirjastamata. 2006. aasta lõpuks on välja makstud vaid neljandik kogu ISPA perioodi jooksul kulukohustustega seotud rahalistest vahenditest. Rakendamine on võtnud ettenähtust kauem aega peamiselt ebapiisava suutlikkuse tõttu, mida näitavad halvasti ettevalmistatud projektid, asjakohaste ELi õigusnormide (nt keskkonnamõju hindamise või riigihangete sätted) rikkumine, puudulik lepingute haldamine, ebaselged maa omandiõigused ja maa omandamise viibimine.

Kuigi Rumeenia rakendusasutustel lubati 2006. aasta juunis laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteem (EDIS) kasutusele võtta (suurim portfell, mis on kunagi enne ühinemist läinud laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi alla) ja mõnel Bulgaaria asutusel lubati teha sedasama 2006. aasta novembris, võeti laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteem sellegipoolest kasutusele võrdlemisi hilja . Täielikult detsentraliseeritud juhtimine enne ELiga ühinemist on hea kriteerium, mille järgi hinnata abisaajariikide valmidust kasutada ära rahalisi vahendeid ja järgida finantsjuhtimisnõudeid, seda eriti seoses riigihangetega.

Ehkki programmitöö- ja rakendussüsteemid ning asjaomased struktuurid on olulised, on nende tõhusa toimimise eelduseks piisava arvu pädevate töötajate olemasolu. ISPAga tegeleva avaliku halduse jätkusuutlikkuse puudumine oli paljude rakendusasutuste jaoks tõsine probleem. Ametikohal saadud väljaõpe ja projektijuhtimiskogemused muutsid eksperdid atraktiivseks erasektorile, mis tõi kaasa töötajate suure voolavuse ja pideva mure vabade ametikohtade täitmiseks sobivate töötajate leidmise pärast (lahkumiseks vajaliku väljaõppe omandamise sündroom).

ISPA jaoks ettevalmistuste tegemine ja ISPA rakendamine sõltusid olulisel määral välisabist . Piisavalt kvaliteetsete projektide ettevalmistamise eelduseks oli rahvusvaheliste konsultantide olemasolu, keerulise pakkumiste hindamise ja rakendamise järelevalve puhul oli vaja rahvusvaheliste konsultantide ja välisnõustajate abi, delegatsiooni roll eelhindajana oli oluline turvavõrk, mis tagas riigihangete eeskirjade järgimise. Kuna riigi- ja kohalikud asutused sõltuvad välisabist ja -nõustamisest, peavad nad ISPAga seotud tööd vähem omaks ning nende vastutus on väiksem, mistõttu kannatavad eduka programmitöö ja rakendamise olulised eeltingimused.