52007DC0223

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 2.5.2007

KOM(2007) 223 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Ühenduse majanduskasvu ja tööhõive parandamise ning ELi ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamise kava rakendamine: Jätkuv edu 2006. aastal ja järgmised sammud kavandatava ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi loomise suunas

SISUKORD

1. Taust 3

2. Senine edu 4

2.1. Ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi töörühma tegevus 4

2.2. Töörühmaväline edu – mõju hindamine 5

3. Järgmised sammud 5

4. Kokkuvõte 7

LISAD 9

1. lisa

Mõned eriomased tehnilised küsimused, mida arutati 2006. aasta detsembris toimunud ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi töörühma laiendatud kohtumisel 9

2. lisa

Mõned tehnilised üksikasjad, mida on ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi töörühmas arutatud ja mida komisjon veel kaalub 9

1. TAUST

Käesolevas teatises kirjeldatakse seniseid edusamme seoses ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi (Common Consolidated Corporate Tax Base – CCCTB) üldise töökavaga, mis kehtestati 2004. aastal. Keskendutakse 2006. aastal tehtud tööle, tuuakse esile mõned enam märkimist väärivad küsimused ning käsitletakse veel kord teatavaid ühtse tulumaksubaasi põhiprobleeme.

2006. aasta teatises[1] selgitati ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi (edaspidi „ühtne maksubaas”) tausta ja eesmärke ning teatati, et järgmine arenguaruanne koostatakse 2007. aastal. Need eesmärgid on endiselt ajakohased, kuna vahepealse aja jooksul on toimunud vähe otsustavaid arenguid siseturult maksutõkete kõrvaldamiseks.

Nõukogu arutas teatist 2006. aasta juunis, kuid ei avaldanud ametlikke üksmeelseid järeldusi. Komisjon esitas nõukogule täiendava suulise eduaruande 2006. aasta detsembris. Ühtne maksubaas on ambitsioonikas eesmärk, mis tekitab liikmesriikidele mitmeid tehnilisi raskusi. Üksmeele saavutamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Mõnes väga spetsiifilises valdkonnas on saavutatud mõningast edu, näiteks on vastu võetud siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhend[2] ning ELi siirdehindade eelkokkulepete suunised,[3] samuti andis komisjon 2006. aasta detsembris välja kolm teatist liikmesriikidevaheliste maksusüsteemide parema koordineerimise vajaduse kohta[4] ning ühe maksusoodustuste kohta teadus- ja arendustegevuse heaks[5]. Komisjon on siiski veendunud, et kuigi need sihtmeetmed aitavad vähendada mõningaid tõkkeid, on äriühingute kasumi maksustamise osas siseturul üldiselt kõige kasulikum kõikehõlmav käsitlus, kehtestades ühtse maksubaasi. Loomulikult on selleks vaja teha põhjalikke ettevalmistusi.

Ühtse maksubaasi rakendamine võiks oluliselt kaasa aidata siseturu edule, majanduskasvu ja tööhõive parandamisele ning ELi ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamisele maailmas kooskõlas uuendatud Lissaboni strateegiaga[6]. Peale selle peaks EList kujunema atraktiivsem investeerimisturg ning see peaks suurendama ELi siseseid investeeringuid ja välismaiseid otseinvesteeringuid.

Käesoleva teatise eesmärgid on järgmised:

- teavitada edusammudest nõukogu, parlamenti, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteed ning laiemat avalikkust,

- visandada töö jätkamise kavad ning

- käsitleda veel kord teatavaid erilist tähelepanu nõudvaid spetsiifilisi tehnilisi küsimusi ning mitmeid eriti olulisi strateegilisemat laadi probleeme.

2. SENINE EDU

2.1. Ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi töörühma tegevus

Töörühm on jätkanud kohtumisi kord kvartalis. Peale esimese nelja alltöörühma (varad ja nende amortiseerimine, eraldised ja kohustused, maksustatav tulu ning rahvusvahelised aspektid) on loodud veel kaks alltöörühma, mis tegelevad kontsernide maksustamise ja jaotusmehhanismiga. Töörühmas arutatud põhiprobleemid (lisaks alltöörühmade aruannetele) võeti kokku 2006. aasta detsembri kohtumisel esitletud töödokumendis[7].

Osa 2006. aasta detsembri kohtumisest peeti „laiendatud” formaadis, kus ühtse tulumaksubaasi arutelus osalesid ka ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondade esindajad. See oli jätkuks 2005. aastal peetud sarnasele laiendatud kohtumisele. Juunis 2006 peeti erialasem laiendatud kohtumine rahandussektori ekspertidega, et arutada selle sektori eripärasid. Nende kohtumiste eesmärk on olnud tagada piisav konsulteerimine ning et komisjoni ja liikmesriikide eksperdid saaksid ettevõtjatest praktikute ja akadeemiliste asjatundjate ühisteadmistest võimalikult palju abi.

Nagu 2006. aasta teatises selgitatakse, ei otsita alltöörühmades ega töörühmas lõplikku kokkulepet, kuid on võimalik tuua välja küsimused, milles ollakse suhteliselt üksmeelel, ning küsimused, mis nõuavad keerulisi otsuseid, kui komisjon asub koostama lõpliku õigusakti ettepanekut. Viimastes punktides võib eriti kasulikuks osutuda täiendav ekspertarvamus väljastpoolt komisjoni ja liikmesriikide valitsusasutusi.

Töödokument sisaldas eduaruandeid maksustatava tulu, rahvusvaheliste aspektide, isikulise kohaldamisala, finantsinstitutsioonide, konsolideerimise ja haldusraamistiku valdkonnas tehtud töö kohta. Igas valdkonnas toodi esile mõned eriomased tehnilised küsimused, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Mõned neist on kokku võetud 1. lisas. Kogu üksikasjalik ülevaade on kättesaadav asjakohastel veebilehtedel.

Baasi konsolideerimiseks tuleb kokkuleppida baasi jagamise meetod. Küsimus tõstatati esimest korda 2006. aasta detsembri koosolekul ja arutelud on alanud alles hiljuti. Tuleb tagada, et tulemused, milleni selle mehhanismi abil jõutakse, oleksid õiglased ja erapooletud.

2.2. Töörühmaväline edu – mõju hindamine

Praeguse tava kohaselt eelneb õigusakti ettepanekule selle mõju hindamine kooskõlas mõjuhindamise suunistes[8] kehtestatud peamiste analüütiliste sammudega. Mõju hindamisel kirjeldatakse ettevõtte tulumaksust tingitud tõkkeid, mis ei võimalda ELi äriühingutel kasutada kogu ELi hõlmavas piiriüleses tegevuses kõiki siseturule investeerimise võimalusi, samuti kirjeldatakse maksude vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise võimalusi, mida praegune süsteem pakub äriühingutele. Üks hindamise elemente on õigusaktide täitmise kulude erinevus väikeste ja keskmiste ettevõtjate ning rahvusvaheliste ettevõtjate jaoks. Selles määratletakse eesmärgid, mis maksureformiga tuleb saavutada, alates üldeesmärgist muuta ettevõtete tulumaksustamise süsteemid siseturu parema toimimise nimel lihtsamaks ja tõhusamaks kuni spetsiifiliste ja maksusüsteemi toimimisega seonduvate eesmärkideni, nagu ettevõtte tulumaksu reguleerivate õigusaktide täitmise kulude alandamine ettevõtjate jaoks ja ettevõtte tulumaksu haldamise kulude vähendamine maksuhaldurite jaoks, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate uute piiriüleste tegevuste soodustamine, ainuüksi siseriiklike ning ELi hõlmavate investeeringute vahelise maksuneutraalsuse edendamine ning moonutuste minimeerimine investeeringute ja maksubaaside rahvusvahelisel jaotumisel.

Mitmeid alternatiivseid poliitilisi valikuvõimalusi ja nende põhjalikult hinnatud majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõju kirjeldatakse kvalitatiivselt ning võimalusel kvantitatiivselt. Alternatiivid oleks vähemalt järgmised: endise süsteemiga jätkamine, konsolideerimata ühtne maksubaas ja konsolideeritud ühtne maksubaas. Mõju hindamise eesmärk on hinnata kõige olulisemat makro- ja mikroökonoomilist mõju, samuti mõju alternatiivide maksutuludele. Ühtse maksubaasi loomiseks hinnatakse mitut võimalikku viisi, mis põhinevad maksubaasi võtmekomponentide hindamisel. Tähelepanu pööratakse põhimõttele, et igal ühtse maksubaasi loomise suunas tehtaval sammul peaks olema õiglane mõju liikmesriikide rahandusele, mis võib viia üldise tulude kasvuni, mis peegeldab ELi majanduse kasvanud dünaamikat.

Töö selle nimel algas 2006. aastal ning lõplik mõjuhindamine avaldatakse koos ettepanekuga. Kvantitatiivse hindamise põhjalikkus sõltub teataval määral sellest, kui palju kvantitatiivseid andmeid liikmesriikide asutused ja äriühingud soovivad ja suudavad õigeaegselt esitada.

3. Järgmised sammud

Praegu tehakse tööd kõigi olulisemate maksubaasi struktuurielementidega, konsolideerimise ja jaotusmehhanismiga ning järgmise sammuna tuuakse kõik need eri valdkonnad kokku, et arutada, kuidas neid osi kokku sobitada. Selle „teise ringi” eesmärk on tagada ebakõlade vältimine ning see, et väljatöötatud maksubaasi saaks pidada toimivaks ettepanekuks, mis on eesmärgi saavutamiseks sobiv.

Nagu 2006. aasta teatises arutleti, tähendab ühtse maksubaasi loomine vältimatult, et uus maksubaas ja liikmesriigiti kehtivad maksubaasid erinevad. Liikmesriigid peavad aktsepteerima, et ühtne konsolideeritud tulumaksubaas ei saa kajastada olemasolevate maksubaaside kõiki omadusi ning et konsolideeritud maksubaas kohtleb mõnikord üksikuid elemente erinevalt võrreldes olemasoleva baasiga.

Paljude tehniliste üksikasjade puhul peab komisjon tegema selge valiku ühe või mitme eriomase võimaluse vahel ning see valik tehakse töörühmas toimuva töö, komisjoni-sisese uurimistöö ning ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondadega konsulteerimise tulemusel. Mõned tehnilised üksikasjad, mida on töörühmas arutatud ja mida komisjon veel kaalub, on loetletud 2. lisas.

On ka teist laadi valikuid, mida komisjon peab tegema ning mille puhul ühe või teise käsitluse kasuks otsustamisel tuleb arvestada märksa suurema poliitilise momendiga. Need otsused tuginevad eelkõige üldisele majanduspoliitikale ning Euroopa Ühenduse huvidele, eelkõige seoses majanduskasvu ja tööhõive parandamise ja ELi ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamise ning riikide rahanduse stabiilse arengu programmiga. Mõnda tehtavatest valikutest nimetati 2006. aasta teatises ja komisjon viitas oma seisukohale, selgitades, kuidas nendele järeldustele jõuti. Mõned esiletoodud põhiküsimused olid järgmised:

- kõnealusest protsessist täieliku kasu saamiseks peaks ühtse maksubaasiga kaasnema konsolideerimine,

- ühtne maksubaas peaks olema vabatahtlik (äriühingutel peaks olema võimalus jääda olemasolevate reeglite raamesse, kui liikmesriigid säilitavad need kõrvuti ühtse maksubaasiga, või liituda ühtse maksubaasiga tingimusel, et järgitakse riigiabi reguleerivaid eeskirju).

Komisjon kinnitas samuti, et ta ei kavatse endiselt laiendada maksubaasialast tööd, nii et see hõlmaks maksumäära. Ta märkis samuti, et tema arvates peaks maksubaas olema ühtne ning peaks ettevõtte tulumaksubaasi üldiselt lihtsustama ja laiendama. Seega on olnud senist tööd suunavateks põhimõteteks ühtsus ja lihtsus ning uus maksubaas peaks olema pigem lai kui kitsas.

Paljud majandusteadlased nõustuvad üldiselt sellega, et lai maksubaas madalate maksumääradega on majanduslikult tõhusaim, ning selle potentsiaalselt moonutavad mõjud on kõige väiksemad ning neid on ka kõige vähem. Praktikas tähendab selline käsitlus, et soodustusi ja vabastusi on vähem, eelkõige kuna piiriülese konsolideerimise lubamise tõttu maksubaas mõneti kahaneb, kuna kahjumi saab järjepidevamalt ja kiiremini maha arvata kui praegu. Seega peaks eriomaseid vabastusi ja soodustusi olema piiratud arvul, need peaksid olema sihipärased ja põhjendatud, neid vabastusi ja soodustusi, näiteks teadus- ja arendustegevusega seonduvaid, arutatakse töörühmas. Karistusliku iseloomuga trahvid ei oleks mahaarvatavad.

Kaks 2006. aastal kerkinud poliitilist võtmeküsimust seondusid rahandussektori ja ühtse maksubaasi haldusraamistikuga. Rahandussektori puhul kinnitas majandusharu ekspertide osalusel toimunud laiendatud kohtumine 2006. aasta juunis, et on olemas teatav toetus sektori kaasamisele ühtsesse maksubaasi. Alternatiivsed variandid ehk eraldi süsteem või täielik väljajätmine ei leia praegu märkimisväärset toetust. Selles osas, millised peaksid olema konkreetsed eeskirjad, et võtta ühtse maksubaasi raames arvesse sektori eripärasid, on aga üksmeelt vähem. Selle küsimusega on vaja edasi töötada. Eelkõige näib väga tõenäoline, et sektori eripäradega arvestamiseks tuleks muuta ka mis tahes üldist jaotusmehhanismi meetodit.

Haldusraamistiku osas on töö veel suhteliselt varases järgus. Töörühmas on võimalikke käsitlusi mingil määral arutatud ja mõned ettevõtjate rühmad on avaldanud suurt toetust „kõik-ühes-kohas” tüüpi haldusele, mille puhul ELi kontsernid peaksid suhtlema vahetult ainult ühe haldusasutusega. Ka üksikutes alltöörühmades on tõstatatud küsimus, milline asutus peaks vastutama milliste maksunormide järgimise aspektide eest ning 2007. aastal töötatakse nende küsimustega edasi. Need kaks küsimust mõjutavad oluliselt ettepaneku vormi, mistõttu komisjon peab tegema järeldused järgmistes küsimustes:

- millises ulatuses ja kuidas tuleks rahandussektor liita ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasiga alates selle loomisest;

- ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi haldusraamistik, eriti kuidas parandada koostööd ja vastastikuse abi andmist ning kuidas kehtestada ühenduse tasandil vajalikke uusi töömeetodeid.

2008. aastal esitatav ettepanek kajastab järeldusi, mida komisjon töö käigus neis küsimustes tegi.

4. Kokkuvõte

On loodud ühtse maksubaasi töörühm, mis loob vajalikud mehhanismid aruteludeks liikmesriikide haldusasutuste, ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondade asjatundjatega. Peale selle jätkab komisjon välisekspertidega konsulteerimist vastavalt vajadusele, et tööd edendada. Nagu 2006. aastal täheldatud, nõuab see töö nii Euroopa Komisjonilt kui liikmesriikidelt märkimisväärsel hulgal personali. Vajadus on jätkuv, kuid Euroopa Komisjon eelistab tehnilisse töösse nagu varemgi kaasata võimalikult palju liikmesriikide eksperte.

Kokkuvõtteks:

- Ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi vajadus on jätkuv nii väikeste ja keskmiste ettevõtjate jaoks, kellele on eriti olulised nõuete täitmisega seotud kulud, kui ka suurte rahvusvaheliste ettevõtjate jaoks. Komisjon kohustub kiirendama tegevust ettevõtte tulumaksuga seotud tõkete kaotamise suunas siseturul, võttes samas arvesse liikmesriikide kahtlusi protsessi suhtes ning jääb endiselt lubaduse juurde esitada õigusakti ettepanek 2008. aastal.

- Komisjon jätkab tehnilist tööd töörühma ja välisekspertidega, et leida lahendusi neis spetsiifilistes küsimustes ja saavutada tasakaalustatud ettepanek. Mitut konkreetset küsimust on käsitletud eespool ning 2006. aasta 20. novembri töödokumendis CCCTB/WP/046 – „Senine edu seoses ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasiga ja edasised kavad”.

- Komisjon soovib juhtida nõukogu, parlamendi ja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tähelepanu ühtse tulumaksubaasi üldisemat laadi elementidele, eelkõige järgmistele käesolevas teatises määratletud küsimustele:

- ühtse maksubaasi konsolideerimiskomponent ning vajalik õiglane ja erapooletu jaotusmehhanism ning selle mõju liikmesriikide tuludele,

- ühtse maksubaasi vabatahtlikkus,

- rahandussektori kohtlemine,

- ühtse maksubaasi haldus- ja õigusraamistik.

Teretulnud oleks ka liikmesriikide lisapanus küsimuses, kuidas ühtse maksubaasi loomise protsessis kõige paremini lahendada nende muresid.

Lõplik ettepanek kajastab mitmeid ühtsesse maksubaasi lülitatud üldist lähenemist käsitlevaid otsuseid ning panus selles järgus on tähtis. Komisjon kinnitab, et ta ei kavatse laiendada maksubaasialast tööd, nii et see hõlmaks maksumäärasid.

LISAD

1. LISA

Mõned eriomased tehnilised küsimused, mida arutati 2006. aasta detsembris toimunud ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi töörühma laiendatud kohtumisel

Teatavate spetsiifiliste koduriigi oludega seotud elementide, näiteks sotsiaalmaksu ja muude maksude, välja arvatud ettevõtte tulumaks, mahaarvamine. Kuna maksubaas peaks olema konsolideeritud ja liikmesriikide vahel jagatav, on küsimus selles, kas need spetsiifilised elemendid peaksid olema mahaarvatavad konsolideeritud maksubaasist ja seega jagatavad või mahaarvatavad ainult asjaomaste liikmesriikide individuaalsetest osadest.

Residentide maksustamise peamine põhimõte (ülemaailmne või territoriaalne) ning kuidas vältida topeltmaksustamist (ümberarvutuse või vabastuse meetod). Praegu ei ole liikmesriikidel ühist käsitlust ning luua tuleb meetod, mis loob ühtse maksubaasi kaitseks vajaliku piisava ühtsuse, unustamata seejuures olemasolevaid kahepoolseid lepinguid, mille liikmesriigid on sõlminud kolmandate riikidega.

Ühtse tulumaksubaasi järgi konsolideeritava kontserni määratlus ja kontserniettevõtete konsolideerimise mehhanism. Millistel seotud äriühingutel peaks olema lubatud ja/või kohustuslik oma kasumeid ja kahjumeid konsolideerida? Kuidas kõrvaldada kontsernisisesed tehingud, et vältida reaalturuväärtusega seotud keerulisi probleeme?

2. LISA

Mõned tehnilised üksikasjad, mida on ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi töörühmas arutatud ja mida komisjon veel kaalub

2005. aastal arutatud küsimused:

Põhivara ja amortiseerimine. Kvalifitseeruvaid varasid võib amortiseerida eraldi, mis nõuaks, et iga vara kasulikku iga hinnataks soetamisel (vastavalt ühtsetele kogu ELis kohaldatavatele reeglitele) ning amortiseeritaks eraldi vara kasuliku ea jooksul, ent neid võib amortiseerida ühes või mitmes ühendatud varakogumis ühiselt määratud ea jooksul. Komisjoni arvates on ühtses maksubaasis varade ühendamise meetodi väljatöötamisel olulisi eeliseid.

Eraldiste mahaarvamine. Eraldised võivad olla üldiselt mitte-mahaarvatavad koos loendiga mahaarvatavatest eranditest või üldiselt mahaarvatavad koos loendiga mitte-mahaarvatavatest eranditest. Komisjoni arvates tuleks määratleda mahaarvatavad eraldised ning lisada loend mitte-mahaarvatavatest eraldistest.

Üldine metoodika Algne lähtepunkt äriühingu maksubaasi arvutamiseks võib olla viide alg- ja lõppbilansi võrdlusele või viide kasumiaruandele. Esimene nõuab maksubilansi koostamist ühtselt määratletud reeglite järgi, sh kasumiaruande koostamist. Viimane nõuab ainult kasumiaruande ühetaolist määratlemist ühtse maksubaasi õigusaktides; bilansi andmeid saab tõendada viitega raamatupidamisaruannetele. Komisjoni arvates ei ole maksubilanss vajalik ning kujutab endast täiendavat halduskoormust.

2006. aastal arutatud küsimused:

Kohalikud maksud. Mõnes liikmesriigis on kohalikud maksud küllaltki kõrged. Neid saab konsolideeritud maksubaasist maha arvata, ning seega on nad jaotusmehhanismiga hõlmatud, või need jäetakse riigi tasandile ning nad on mahaarvatavad alles asjaomase liikmesriigi osast konsolideeritud maksubaasis. Komisjoni arvates tuleb üldiselt eelistada võimalikult kõikehõlmava reeglistiku kehtestamist ja vältida nii palju kui võimalik riigisiseseid erandeid ja lisamakse. Süsteemi täielikud mõjud nõuavad siiski edasist uurimist, kuna kohalike maksudega seotud mahaarvamiste jagamine kogu ELis, samas maksubaasile kehtestatud liikmesriikide makse mitte jagades võib luua ebakõlasid.

Välismaine tulu. Välismaise tulu võib ühtsest maksubaasist täielikult välja jätta, ent selle võib arvata ka maksubaasi hulka, töötades välja metoodika selle kaasamiseks konsolideerimise ja jagamise mehhanismi. Kõnealune küsimus kerkib, kuna arvesse tuleb võtta liikmesriikides kehtivate õigusaktide ja kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete lepingute kohaselt kasutatavaid mitmesuguseid meetodeid topeltmaksustamise vältimiseks. Komisjoni arvates tuleb eelistada sellise metoodika väljatöötamist, mis kaasab välismaise tulu ühtsesse maksubaasi ning mida vajadusel täiendab mõni maksuvabastuse vorm topeltmaksustamise vältimiseks. Komisjon kaalub veel seda, kuidas täpsemalt maksuvabastusi reguleerida.

Kontserni mõiste. Üksikasjalikult tuleb määratleda, mis moodustab äriühingute kontserni konsolideerimise eesmärgil. Lisaks aktsepteeritavale ühiste omanike ringi määratlemisele tekitab raskusi mitmesuguste võimalike omandistruktuuride olemasolu. Kui näiteks välismaine äriühing omab mitut ELi äriühingut ja kuulub ise ELi äriühingule, tuleks eelistada kontserni kõigi ELi äriühingute konsolideerimist. Mõned eksperdid eelistaksid siiski käsitleda ELi äriühinguid eraldi juhul, kui välismaine üksus lõhub omandiahela, mistõttu tuleb leida viis selle küsimuse lahendamiseks.

Kontsernisisesed tehingud. Üks olulisi konsolideerimise eeliseid on siirdehindade probleemi vältimine. Kontsernisiseste tehingute välistamiseks maksubaasi konsolideerimisel on aga mitmeid võimalusi. Neid võib ignoreerida, kajastada kulupõhiselt või kajastada hetke reaalturuväärtusega. Igal variandil on eeliseid ja puuduseid ning komisjon peab otsustama, millist meetodit eelistada või kas oleks võimalik lubada igal kontsernil valida meetod ise.

Jaotusmehhanism. Lisaks põhiküsimusele, kas kasutada tuleks makromajanduslikku, lisandväärtuse, valemi või kombineeritud meetodit, on mitu määratlemisega seotud üksikasjalikku küsimust. Näiteks valemi meetodi puhul tuleb enne otsustamist uurida üksikasjalikumalt iga võimaliku teguri kaalu ja iga teguriga hõlmatavaid konkreetseid elemente. Isegi näiliselt lihtne tööjõu tegur tekitab küsimusi, kuidas käsitleda allhangitud tööjõudu ja millises liikmesriigis kajastada tegurina mitmes liikmesriigis töötavate töötajate palgakulu.

[1] Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: Senine edu ja järgmised sammud ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi loomise suunas – KOM(2006) 157.

[2] Euroopa Liidus asuvate sidusühingute siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhend (EU TPD), mis avaldati koos komisjoni teatisega Euroopa Liidu ühise siirdehindade foorumi tegevuse kohta seoses ELis asuvate sidusühingute siirdehindade dokumenteerimisega – KOM(2005) 543, 7.11.2005 – ning mille nõukogu võttis vastu 27. juunil 2006.

[3] Teatis Euroopa Liidu ühise siirdehindade foorumi töö tulemuste kohta vaidluste vältimise ja lahendamise korra ning ELi siirdehindade eelkokkulepete suuniste küsimuses – KOM(2007) 71.

[4] KOM(2006) 823, KOM(2006) 824 ja KOM(2006) 825, 19.12.2006.

[5] KOM(2006) 728, 22.11.2006.

[6] Ühenduse Lissaboni kava rakendamine – Komisjoni teatis Nõukogule ja Euroopa parlamendile – Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse, KOM(2005) 532, 25.11.2005.

[7] CCCTB/WP/046, 20. november 2006, „Progress to date and future plans for the CCCTB”; dokument on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/company_tax/common_tax_base/article_3147_en.htm.

[8] SEK(2005) 791, 15.6.2005, uuendatud märtsis 2006.