52007DC0187

Brüssel 17.4.2007

KOM(2007) 187 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 437/2003 (reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) rakendamisel omandatud kogemuste kohta

SISUKORD

KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE 3

1 SISSEJUHATUS 3

1.1 TAUST JA EESMÄRGID 3

1.2 POLIITILINE KONTEKST 4

1.3 RAKENDUSEESKIRJAD 5

1.4 LIIKMESRIIKIDE JA TEISTE RIIKIDE HÕLMATUS 5

2 MÄÄRUSE RAKENDAMINE 6

2.1 ESINENUD PROBLEEMID 6

2.1.1 Kohustuste täitmine 6

2.1.2 Andmeid esitavate riikide kohustused seoses määruse rakendamise ja korrapärase andmeesitusega 8

2.1.3 Andmete kogumine, koondamine ja kinnitamine 9

2.1.4 Metodoloogilised probleemid 9

2.2 TULEMUSED 9

2.2.1 Andmete edastamine ja kinnitamine 9

2.2.2 Metodoloogilised juhised 10

2.2.3 Andmete avaldamine 10

3 KOKKUVÕTE 12

3.1 LÜHIAJALISED SUUNDUMUSED 12

3.2 PIKAAJALISED SUUNDUMUSED 12

TABELID

Tabel 1: Määruse nõuete järgimine: andmete esitamine aastate kaupa 7

Tabel 2: Määruse nõuete järgimine: andmeid esitavate lennujaamade arv andmekogumite ja aastate kaupa 8

Tabel 3: Reisijate, kauba ja posti õhuvedu riikide kaupa: 2005. aasta andmed ja kasv aastatel 2003–2005 11

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 437/2003 (reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) rakendamisel omandatud kogemuste kohta

KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta[1] artikli 9 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamisel omandatud kogemuste kohta. Käesoleva aruande eesmärk on täita kõnealune kohustus, kuivõrd andmete kogumise esimesed kolm aastat on möödunud (2003–2005).

Õigusakti tausta, eesmärkide ja poliitilise konteksti üldisele kirjeldusele järgneb määruse rakendamisega seotud probleemide arutelu. Aruandes esitatakse ka teave peamiste saavutatud tulemuste kohta. Viimases osas tehakse kokkuvõte ja kirjeldatakse võimalikke edasisi suundumusi.

Kõnealuse määruse rakendamise tulemusel on Euroopa reisijate ja kauba õhuvedu käsitlev üksikasjalik teave muutunud kättesaadavamaks, samuti on paranenud andmete kvaliteet ja ajakohasus. Liikmesriigid on teinud jõupingutusi määruse nõuete täitmiseks ja enamik neist esitab kõik nõutud andmed sätestatud tähtaegadeks.

1 SISSEJUHATUS

1.1 TAUST JA EESMÄRGID

Õhuvedusid käsitlevate statistiliste andmete vabatahtlik kogumine, mis põhines liikmesriikide vahel kokku lepitud metoodikal, algas 2003. aastal. Määruse nr 437/2003 vastuvõtmisega muudeti juba kasutatav metoodika ametlikuks ning laiendati esitatavate andmete ulatust, lisades nende hulka mõningaid täiendavaid elemente. Seega on määruse eesmärk varustada komisjoni, teisi ELi institutsioone, liikmesriikide valitsusi ja üldsust võrreldavate, usaldusväärsete, ühtlustatud, korrapäraste ja terviklike statistiliste andmetega reisijate, kauba ja posti õhuveo suundumuste kohta Euroopa Liidus.

Määruse nr 437/2003 võib kokku võtta järgmiselt.

- Andmete esitamise kohustus on määratletud lennujaama tasandil. Vastajate koormuse jaotamiseks on määratletud mõned lennujaamade rühmad, kusjuures keskmise suurusega ning suured lennujaamad on kohustatud esitama rohkem andmeid, väiksematelt lennujaamadelt nõutakse aga vähem andmeid või on nad andmete esitamise kohustusest koguni vabastatud.

- Määratletud on kaks tasandit, mille kohta andmeid esitatakse: teekonnaosad ja lennu lähte-/sihtpunktid. See on oluline Euroopa Liidu siseste ja väliste õhutranspordivoogude jälgimiseks õhusõiduki liikumise (teekonnaosade) või reisijate/kauba liikumise (lennu lähte-/sihtpunktide) alusel ning otseste transiitreisijate tuvastamiseks.

- Andmed tuleb esitada eraldi saabumiste ja lahkumiste kohta ning regulaar- ja mitteregulaarlendude kohta. See võimaldab üksikasjalikult analüüsida sissetulevaid ja väljaminevaid vooge ning regulaar- ja mitteregulaarlendude erinevat mõju eelkõige Euroopa Liidu välistel lendudel.

- Samuti on ette nähtud lennuettevõtja andmete esitamine, kuigi seda ei ole määruses eraldi sätestatud. See on oluline, et jälgida turgude liberaliseerimist, eelkõige konkurentsitaset erinevatel marsruutidel ja odavlennufirmade kasutuselevõttu.

- Teekonnaosade andmetele on lisatud kolm täiendavat muutujat: lendude arv, õhusõiduki liik ja reisijakohtade arv. Need andmed on vajalikud, et analüüsida üksikasjalikult lennujaamadevahelisi liiklusvooge ummikute, mahtude ja sõidukipargi kasutamise seisukohast.

1.2 POLIITILINE KONTEKST

Ühtse transpordipoliitika väljatöötamine vajab võimalikult põhjalikke teadmisi reisijate ja kauba õhuveo ulatuse ja arengu kohta. Valges raamatus „Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada” [2] on sätestatud, et ühenduse transpordipoliitika eesmärk on aidata varustada eurooplasi tõhusa ja tulemusliku transpordisüsteemiga. Sama eesmärki peetakse silmas ka valge raamatu vahekokkuvõttes,[3] kuigi viimane on suunatud rohkem jätkusuutliku liikuvuse tagamisele Euroopas. Seega kasutatakse ühenduse lennundusstatistikat ELi transpordipoliitika ja muude strateegiate, näiteks siseturu toimimise, suunamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks.

Kõnealused andmed muutuvad ELi otsustusprotsessis üha olulisemaks. Näiteks kasutatakse kõnealust teavet komisjonile omistatud pädevusest tulenevalt üha enam kolmandate riikidega peetavate õhutranspordilepingute läbirääkimiste ettevalmistamises. Kõnealuseid andmeid kasutatakse ka lennuliikluse korraldamisel, reisija- ning kaubavoogude mõõtmisel ning transpordiliikide jagunemise arvutamisel Euroopa Liidus. Andmete kasutamise teine näide on Euroopa Liitu saabujate üle arvestuse pidamine lennujaamades.

Reisijaid käsitlevad andmed muutuvad olulisemaks, kuna piletite broneerimine arvutipõhistes broneerimissüsteemides ei anna kogu turust enam täielikku ülevaadet, sest pileteid broneeritakse üha rohkem Interneti kaudu. Lisaks sellele on andmeid teenuseliikide (regulaar- ja mitteregulaarlennud) kohta raske koguda teistest allikatest ning see on eriti oluline mõnel Euroopa Liidu välisel marsruudil, kus reisijateveol on valdavad mitteregulaarlennud.

Kaubavedude puhul võimaldab andmete parem katvus ja kvaliteet kasutada kõnealust teavet, mida teistest allikatest ei ole võimalik saada, sagedamini.

Veel mõned näited kõnealuste andmete kasutamise kohta poliitika kujundamisel:

- määruse nõuete kohaselt lennujaama tähistest teatamise võimalus aitab teostada järelevalvet konkurentsi ja riigiabi üle;

- keskmise suurusega ja väikeste lennujaamade kohta kogutud andmeid saab kasutada regionaalpoliitilistel eesmärkidel;

- Euroopa Lennundusohutusamet on huvitatud andmete kasutamisest ohutuse tagamiseks;

- andmeid on võimalik kasutada ka keskkonnapoliitilistel eesmärkidel (nt heited ja müra).

1.3 RAKENDUSEESKIRJAD

Määrusega nr 437/2003 on komisjonile antud volitused määruse rakendamiseks artiklites 10 ja 11 sätestatud komiteemenetluse kaudu. Eurostat on kasutanud kõnealust menetlust määruse rakendamise erinevaid tahke hõlmavate eeskirjade vastuvõtmisel. Kõnealused eeskirjad võetakse vastu komisjoni määrustena pärast seda, kui statistikaprogrammi komitee on esitanud oma arvamuse.

Seni on vastu võetud kaks rakendusmäärust ning 2007. aastal võetakse menetluse lõppedes vastu veel üks rakendusmäärus.

Komisjoni määruses nr 1358/2003[4] on sätestatud rakenduseeskirjade terviklik kogum, konkreetselt ühenduse lennujaamade loend, lubatud erandid liikmesriikide kaupa, andmete edastamise tehniline korraldus ning samuti parandatud ja täiustatud mõisted, nomenklatuur, tähised ja esitatavad andmekogumid.

Komisjoni määruse nr 546/2005[5] peamine eesmärk on kajastada Euroopa Liidu laienemist 2004. aastal kümne uue liikmesriigi võrra, sest määruses on loetletud uute liikmesriikide lennujaamad ning nende poolt taotletud erandid.

2007. aastal kavatsetakse vastu võtta uus komisjoni määruse eelnõu. Määruses esitatakse ühenduse lennujaamade täielik parandatud loend, mida kohaldatakse alates 2007. aasta jaanuarist. Loend ei sisalda erandeid, sest need aegusid juba 2006. aastal.

1.4 LIIKMESRIIKIDE JA TEISTE RIIKIDE HÕLMATUS

Määrust nr 437/2003 kohaldatakse vahetult ja tervikuna kõikides liikmesriikides. Seda ei pea liikmesriikide õigusesse üle võtma. Määruses on siiski sätestatud võimalus teha teatavate lennujaamade, andmekogumite ja muutujate puhul erand vastavalt konkreetsetele eeskirjadele ning kuni kolmeks aastaks (kuni 2005. aastani (k.a)).

Rumeenia ja Bulgaaria on mõlemad kuulutanud oma valmisolekut järgida kõnealuses valdkonnas kuni liitumiseni täielikult Euroopa Liidu õigusnorme, taotlemata seejuures mingeid erandeid. Nimetatud kahe uue liikmesriigi lennujaamade loend on lisatud Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu statistikaõigustiku tehnilistele kohanduste peatükile.

Kandidaatriigid Horvaatia ja Türgi esitavad koondandmed lennujaamade kohta, samas endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik andmeid ei esita.

2003. aastal lülitati määrus nr 437/2003 EMP Ühiskomitee otsusega ametlikult Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XXI lisasse (statistika).[6] Kõnealuse otsuse kohaselt peavad Island ja Norra esitama määrusega ette nähtud andmed, Liechtenstein aga on andmete esitamise kohustusest vabastatud.

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise statistikaalase koostöökokkuleppe kohaselt esitab määruse põhimõtetele vastavad andmed ka Šveits.[7]

2 MÄÄRUSE RAKENDAMINE

2.1 ESINENUD PROBLEEMID

2.1.1 Kohustuste täitmine

Määruses sätestatud andmete esitamise kohustuse täitmine on vaatlusalusel perioodil paranenud. Kuigi 2003. aastal esitati üldiselt üsna täielikud andmed, esines mõnes riigis probleeme seoses andmeesituse korrapärasusega või esitati mõned andmed lünklikult (õhusõidukite liikumine, transiitreisijad või reisijakohtade arv). Kahel järgneval aastal olukord paranes, eriti seoses andmekogumite korrapärasusega, mida järgitakse nüüd täielikult.

Tabelis 1 on näidatud andmete esitamine aastatel 2003–2005 andmekogumite ja esitamise korrapärasuse kaupa. Määruse nr 1358/2003 kohaselt tuleb andmekogumid A1 ja B1 esitada igakuiselt (vaid 2003. aastal võis need esitada kord kvartalis) ning andmekogum C1 vähemalt kord aastas.

Tabel 1. Määruse nõuete järgimine: andmekogumite esitamine aastate kaupa

2003 | 2004 | 2005 |

Teatavates liikmesriikides esineb siiski veel mõningaid probleeme. Peamised probleemid, mis tuleb lahendada, on kaubavedusid käsitlevate nõuetekohaste andmete esitamine, andmekogumi C1 esitamine ning reisijakohti käsitlevate andmete kvaliteet. Enamikul juhtudel rakendavad asjaomased riigid parandusmeetmeid või on välja töötanud kavad oma süsteemide täiustamiseks, et tagada täielik vastavus määruse nõuetele.

Erandite taotlemise suhtes ei ole erilisi probleeme esinenud. Erandit taotlenud riigid on alustanud vajalike andmete esitamist pärast erandi aegumist. Mõned riigid on isegi otsustanud jätta erand lõpuni kasutamata ning esitanud andmeid enne, kui see muutus kohustuslikuks. Andmeid esitavate lennujaamade arv eri riikides on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Määruse nõuete järgimine: andmeid esitavate lennujaamade arv andmekogumite ja aastate kaupa.

2003 | 2004 | 2005 |

2005. aasta andmed | Kasv aastatel 2003–2005 | 2005. aasta andmed (tonnides) | Kasv aastatel 2003–2005 |

Belgia | 17 813 943 | 18,0% | 694 523 | 14,5% |

Tšehhi Vabariik | 11 265 764 | 45,2% | 56 259 | 5,7% |

Taani2 | 22 172 778 | 14,1% | 7 465 | -17,0% |

Saksamaa | 145 977 422 | 20,5% | 3 005 967 | 23,0% |

Eesti | 1 393 105 | 96,2% | 9 739 | 92,8% |

Kreeka | 30 798 527 | 9,3% | 105 502 | -23,0% |

Hispaania | 143 679 871 | 19,5% | 526 125 | 19,6% |

Prantsusmaa | 107 955 149 | 12,1% | 1 476 721 | 4,3% |

Iirimaa | 24 254 298 | 24,4% | 89 356 | 114,6% |

Itaalia | 87 906 423 | 18,9% | 754 302 | 10,3% |

Küpros | 6 782 277 | 11,6% | 39 220 | 23,3% |

Läti | 1 872 040 | 165,5% | 15 428 | 14,0% |

Leedu | 1,434,241 | 98,7% | 9 580 | 83,6% |

Luksemburg | 1 538 152 | 6,1% | 624 803 | 3,7% |

Ungari | 8 048 760 | 60,6% | 55 472 | 9,8% |

Malta | 2 757 240 | 4,1% | 16 891 | 2,2% |

Madalmaad | 46 433 037 | 12,8% | 1 550 736 | 11,7% |

Austria | 19 684 822 | 24,6% | 181 533 | 41,0% |

Poola1 | 7 080 325 | 16,2% | 31 130 | -48,3% |

Portugal | 20 272 160 | 14,3% | 129 516 | 4,8% |

Sloveenia1 | 1 217 167 | 16,3% | 4 549 | -27,1% |

Slovakkia | 1 582 978 | 152,9% | 4 069 | -68,3% |

Soome | 12 348 113 | 17,4% | 119 569 | 33,3% |

Rootsi | 22 899 135 | 12,0% | : | - |

Ühendkuningriik | 204 013 386 | 14,7% | 2 450 838 | 7,2% |

Euroopa Liit 251 | 705 820 750 | 8,5% | 10 953 661 | 3,5% |

Bulgaaria | 5 022 584 | 40,5% | 16 845 | 8,5% |

Rumeenia | 3 493 783 | 28,6% | 17 980 | 13,5% |

Horvaatia1 | 3 915 666 | 18,7% | 18 109 | 82,3% |

Türgi | 53 515 594 | 58,9% | 333 511 | 19,5% |

Island | 2 111 100 | 35,2% | 62 969 | 38,7% |

Norra | : | - | : | - |

Šveits | 28 876 072 | 12,5% | 334 024 | 3,8% |

ELi koondandmed ei sisalda ELi partnerlennujaamade topeltandmeid |

1 Andmete kättesaadavuse tõttu on kasv arvutatud 2004. ja 2005. aasta võrdlusena |

2 Kaupade vedu käsitlevad Taani andmed ei sisalda Kopenhaageni/Kastrupi lennujaama andmeid, sest need ei ole kättesaadavad |

3 KOKKUVÕTE

Määruse nr 437/2003 rakendamisel omandatud kogemusi ning saavutatud tulemusi võib üldiselt pidada väga positiivseteks. Kuigi sarnane süsteem toimis ka enne määruse vastuvõtmist, võimaldavad nii liikmesriikides kui ka Eurostatis õigusnormide sätestamiseks tehtud töö ning selleks kasutatud vahendid saada kiiresti võrreldavaid ning usaldusväärseid tulemusi. See kehtib eriti 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud kümne uue liikmesriigi suhtes, kus õhutranspordistatistika kogumise varasem kogemus oli piiratud.

Enamik määruse tõlgendamise ja andmete kogumise, koondamise, edastamise ning kinnitamisega seotud probleeme on nõuetekohaselt lahendatud. Kõnealuse määruse rakendamisega on sektorit käsitlevad andmed muutunud kättesaadavamaks, kvaliteetsemaks ning ajakohasemaks. Saavutatud tulemusi kasutatakse vahetult strateegiate kujundamisel, eelkõige õhutranspordisektorit käsitleva poliitika väljatöötamisel, rakendamisel ning jälgimisel nii riikide kui ka Euroopa Liidu tasandil. Andmete avaldamine mitmesuguste avalike kanalite kaudu on muutnud protsessi tervikuna nähtavamaks ning lubanud saada kodanikel süsteemidesse investeeritud vahenditest kasu.

3.1 LÜHIAJALISED SUUNDUMUSED

Lähiajal tuleks jõupingutused keskendada järgmistele küsimustele.

- Teatavate andmete kvaliteedi parandamine. Mõned riigid peavad tegema täiendavaid jõupingutusi, et esitada usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid kaubaveo, olemasolevate reisijakohtade ning mõne andmekogumisse C1 kuuluva elemendi kohta.

- Andmete esitamine lennuettevõtjate kohta. Lennuettevõtjate kohta eraldi andmete esitamine, eristades vähemalt Euroopa Liidu liikmesriikide ja mitteliikmesriikide lennuettevõtjaid, peaks olema saavutatav eesmärk kõikides liikmesriikides, ilma et see vähendaks nende konfidentsiaalsuspiiranguid. Lisaks võib teatavatel tingimustel, näiteks kolmandate riikidega õhutranspordilepingute üle peetavatel läbirääkimistel, osutuda vajalikuks määratleda menetlus, mille kohaselt võiks komisjon nõuda liikmesriigilt lennuettevõtjate kohta üksikasjalikke andmeid, mida tavapärase andmeesituse käigus ei esitata.

- Bulgaaria ja Rumeenia liitumine Euroopa Liiduga. Eurostat pöörab sellele erilist tähelepanu eesmärgiga tagada, et nimetatud kaks uut liikmesriiki järgivad õhutranspordistatistikat käsitlevaid ELi õigusakte.

3.2 PIKAAJALISED SUUNDUMUSED

Pikemas perspektiivis täiendatakse kogutavaid andmeid ilmselt uute muutujatega, näiteks reisijate tegelik lähte-/sihtkoht ümberistumistega reiside puhul (vähemalt nende reisijate puhul, kellel on kogu reisi jaoks ühtne pilet), Euroopa Liitu saabuvate mitteliikmesriikidest pärit reisijate kodakondsus, piletihinnad, kaudsete transiitreisijate (s.t ümberistuvate reisijate) arv lennujaamade kaupa, või liikumiste arv erinevate päevaaegade kaupa ning tehnoloogia kaupa vastavalt mürataseme piirnormidele.

Kõnealused muutujad vastavad poliitika uutele vajadustele ning ei kuulu määruse kohaldamisalasse. Andmeid esitavad riigid on siiski selgelt kinnitanud, et praegu ei ole selliste andmete kogumine võimalik ning et igasugust õhutranspordistatistika kogumisega seotud lisakoormust tuleb nõuetekohaselt põhjendada.

Siiski võib ette näha vähemalt kaks edasist suundumust, mis ei nõua uute andmete kogumist:

- andmete esitamise tähtaja vähendamine viiele kuule pärast vaatlusajavahemiku lõppu, mis on kooskõlas statistiliste andmete kogumisega teiste transpordiliikide kohta;

- geograafilise ulatuse laiendamine, mis on tingitud kas Euroopa Liidu edasisest laienemisest või kolmandate riikide vabatahtlikust kaasamisest koostöölepingute kaudu.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2003, 27. veebruar 2003, reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta, EÜT L 66, 11.3.2003, lk 1.

[2] KOM(2001) 370, 12. september 2001.

[3] KOM(2006) 314, 22. juuni 2006: „Liikumisvõimeline Euroopa – jätkusuutlik liikuvus meie mandril – Euroopa Komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte”.

[4] Komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1358/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa, ELT L 194, 1.8.2003, lk 9.

[5] Komisjoni 8. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 546/2005, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 seoses tähiste andmisega andmeid esitavatele riikidele ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1358/2003 seoses ühenduse lennujaamade loendi ajakohastamisega, ELT L 91, 9.4.2005, lk 5.

[6] EMP Ühiskomitee 26. septembri 2003. aasta otsus nr 132/2003, millega muudetakse EMP lepingu XXI lisa (statistika), ELT L 331, 18.12.2003, lk 68.

[7] Alla kirjutatud 26. oktoobril 2004. aastal ja heaks kiidetud nõukogu 27. veebruari 2006. aasta otsusega Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise statistikaalase kokkuleppe kohta, ELT L 90, 28. märts 2006, lk 1–21.