52007DC0146

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 30.3.2007

KOM(2007) 146 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

i2010 – infoühiskonna aastaaruanne 2007 {SEK(2007) 395}{Volumes 1, 2, 3}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

i2010 – infoühiskonna aastaaruanne 2007

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Infoühiskonna arengusuunad 2006. aastal 3

3. i2010 rakendamine 2006. aastal ning 2007/2008. aasta meetmed 4

3.1. Inforuum 4

3.2. Innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus IKT valdkonnas 5

3.3. Kaasatus, paremad avalikud teenused ja elukvaliteet 7

4. Tulevikusuundumuste määratlemine 9

5. Edasised tegevussuunad seoses i2010 algatuse vahekokkuvõttega 11

SISSEJUHATUS

i2010 on komisjoni algatus infoühiskonna ja meediapoliitika valdkonnas. Algatus tagab kooskõla ühenduse infoühiskonna poliitika ja meediapoliitika vahel ning püüab suurendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) olulist panust liikmesriikide majanduse toimimisse ja uuendatud Lissaboni strateegiasse. i2010 algatust rakendatakse kiiresti muutuvas keskkonnas ning seetõttu on seda vaja korrapäraselt ajakohastada ja kohandada. Käesolev aruanne on algatuse teine ajakohastamine ning 2008. aasta põhjalikuma vahekokkuvõtte ettevalmistus.

Üldkokkuvõttes võib 2006. aasta lugeda positiivseks.[1] Põhinäitajad liiguvad õiges suunas ja IKT on jätkuvalt majanduskasvu ja innovatsiooni peamine tõukejõud. Neli või viis aastat tagasi IKT investeeringuid pidurdanud skeptilisus on asendunud kasvanud usaldusega meie suutlikkuse vastu arendada ja võtta kasutusele IKT rakendusi majandusliku ja sotsiaalse arengu hüvanguks. Poliitikameetmete osas kulgeb 2005. aasta juunis i2010 käivitamisel välja kuulutatud erinevate ELi tasandi algatuste rakendamine plaanipäraselt. Liikmesriikide tasandil pannakse kõigis 2006. aasta riiklikes reformikavades suuremat rõhku IKT poliitika süvalaiendamisele.

Komisjon rakendab i2010 algatust tihedas koostöös liikmesriikidega kõrgetasemelise i2010 eksperdirühma abil. 2006. aastal moodustas komisjon oma tööstuspoliitika osana tööstust ja kodanikuühiskonda esindava IKT töörühma,[2] et kontrollida, kas komisjoni praegune poliitika soosib IKT sektori konkurentsivõimet või on vaja teha mõningaid kohandusi. See töö ja eelkõige töörühma aruanne on andnud komisjonile aluse järeldada, et kehtiv poliitikaraamistik on üldjoontes õige. Olemasolevate põhimõtetega kooskõla puudumisel teeb komisjon töörühma soovituste kohaselt ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta.

INFOÜHISKONNA ARENGUSUUNAD 2006. AASTAL

Kuus aastat pärast Internetimulli lõhkemist on infoühiskond stabiilsel kasvuteel. Kümme aastat IKT investeeringuid kannab vilja, stimuleerides uuendusi IKT valdkondades ja muutes ELi teadmistepõhiseks majanduseks. 2005. aastast alates on IKT sektori arengut aina enam tagant tõuganud tarkvaraturu laienemine ja suhteliselt vähem elektroonilise side sektor. See peegeldab innovatsioonivaldkonna selliseid suundumusi, mis vajavad laiema kasutusalaga tarkvaratooteid. Suured müügimahud süsteemitarkvara ja e-äri rakenduste vallas annavad tunnistust sellest, et ettevõtted rakendavad uuemaid ja küpsemaid e-äri lahendusi, isegi kui sellised uued investeeringud võivad olla jätkuvalt jõukohased üksnes suurettevõtetele või täiustatud e-äri lahenduste varajastele rakendajatele.

Kasutajad võtavad ühtlustumisega kaasa toodud uued teenused kiiresti omaks. Paljud liikmesriigid on nüüdseks saavutanud lairiba kõrge kasutustaseme, mis omakorda stimuleerib uuenduslike ja kõrgetasemeliste teenuste arengut. Infosisu turu ümberkujunemine ilmneb juba muusika Internetimüügi kasvus ja uutes digitaalseadmetes. Samuti edenevad filmide levitamine ja Interneti-TV. Üleminekuga tavapäraselt infosisu levitamiselt kättesaadavusele Internetis kaasneb kasutaja loodud infosisu plahvatuslik kasv.

Avalik sektor ei ole ka arengus maha jäänud. Interneti-põhised avalikud teenused muutuvad üha arenenumaks ja suurendavad selgelt tõhusust: Interneti-põhiste teenuste arv on suurenenud, kättesaadavad teenused on täiustunud ning Interneti kaudu avaliku sektoriga suhtlevate eurooplaste arv on kasvanud. Riiklikud haldusasutused on teenäitajaks ning järgnevad tervishoiu ja hariduse valdkond.

EL saab majanduskasvu ja innovatsiooni poliitikat ellu viies lähtuda nimetatud saavutustest ning kõik liikmesriigid tunnustavad IKT keskset osa Lissaboni eesmärkide saavutamisel. Võrreldes 2005. aastaga pannakse liikmesriikide 2006. aasta riiklikes reformikavades suuremat rõhku IKT poliitika süvalaiendamisele.[3] IKT-d peetakse uuenduste algatajaks, valitsemis- ja ärimudeleid muutvaks vahendiks ning meie elukvaliteedi parandajaks. Lairiba, e-valitsus ja digitaalne kirjaoskus – 2005. aastal määratletud prioriteetsed valdkonnad – annavad tunnistust liikmesriikide edukast, kuigi mõnevõrra ebaühtlasest arengust. Mitmetes riikides on uuteks prioriteetideks saanud IKT teadus- ja arendustegevus, usalduse ja turvalisuse küsimused, ettevõtete ja ametiasutuste halduskulusid vähendavad meetmed. Liikmesriikidevahelised erinevused on jätkuvalt olemas, kuid mõningates valdkondades, näiteks lairiba kasutuselevõtul, uute teenuste tekkimisel või e-valitsuse juurutamisel, on juhtivad ELi liikmesriigid ka maailmas esirinnas.

I2010 RAKENDAMINE 2006. AASTAL NING 2007/2008. AASTA MEETMED

Inforuum

Digitaalne ühtlustumine on lõpuks tõelisuseks saamas. Kuigi see protsess ei ole veel kaugeltki lõppenud, on ühtlustumine muutunud vägagi reaalseks. Poliitikakujundajad peavad tagama, et ühtlustuvaid sektoreid mõjutavad õigusaktid tagavad sidusrühmadele uuenduste tegemiseks vajaliku õiguskindluse. Eesmärk on reageerida tehnoloogilistele muudatustele viisil, mis edendab konkurentsi, tugevdab siseturgu ning on kasutajate huvides. Peamiste arutluse all olevate poliitiliste teemade läbivaatamine osutab sellele, et üldine õiguslik ja reguleeriv raamistik soodustab ühtlustumise edasist arengut.[4]

Enamik i2010 algatuse esimese tugisamba raames Euroopa ühtse inforuumi loomiseks kavandatud meetmeid on käivitatud. 2006. aastal vaadati läbi elektroonilist sidet reguleeriv raamistik ning muudatusettepanekud esitatakse 2007. aasta keskpaigaks. 2007. aastal jätkub arutelu elektroonilise side universaalteenuse tulevikku käsitleva rohelise raamatu üle. Reguleeriva raamistiku ülevaatamise oluliseks osaks on tunnistatud raadiospektri parem ja tõhusam kasutamine, sealhulgas selle paindlikkuse suurendamine.[5] Protsessi jätkuks on ettepanekute esitamine ühtsete lähenemisviiside kohta spektri ühisele kasutamisele ning digitaalsetele dividendidele. Komisjon käsitleb ka eraelu puutumatusega seotud probleeme ja ohte, mis ilmnesid 2006. aastal komisjoni läbiviidud raadiosagedustuvastust (RFID) käsitleva avaliku arutelu käigus.

Komisjon tugevdab täiendavalt Euroopa audiovisuaalpoliitika vundamenti, soodustades arutelu meediakanalite paljususe ja meediakirjaoskuse üle. Ajavahemikku 2007–2013 hõlmav uus MEDIA 2007 programm jätkab Euroopa audiovisuaalsektori rahalist toetamist. Lisaks annab komisjon ülevaate meetmetest, mis toetavad mobiiltelevisiooni kasutuselevõttu ja levikut kogu ELis.

Uute Interneti-põhiste teenuste käivitamine algatab turuosalistel õppeprotsessi uue, mitmekeelse ja uuendusliku infosisu arendamiseks. Komisjoni algatatud ja 2006. aastal majandusliidrite heakskiidu saanud Interneti-põhiste filmide harta on selles osas esimeseks verstapostiks. Komisjon uurib praegu, kuidas harta saaks sillutada teed ulatuslikumaks poliitikaks Interneti-põhise infosisu vallas, et soodustada kvaliteetse ja uuendusliku Interneti-põhise infosisu arendamist.

Poliitika osas on järgmiseks väljakutseks tagada, et kasutajad saaksid olla uute teenuste kasutamises kindlad. 2006. aastal esitas komisjon määruse ettepaneku mobiilsideteenuste kasutajate rahvusvaheliste rändlustasude piiramiseks ning 2007. aasta veebruaris algatas komisjon avaliku arutelu tarbijakaitsealase ühenduse õigustiku Euroopa tasandil läbivaatamise üle.[6]

Lisaks täiendas komisjon turvalise infoühiskonna uut strateegiat teatisega rämpsposti, nuhkvara ja õelvara vastu võitlemise kohta ning 2007. aastal kavatseb komisjon tegeleda küberkuritegude küsimusega. Komisjon hindab Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) tööd ja otsustab, kas ameti volitusi tuleks laiendada ning jälgib turvameetmete rakendamist, et hinnata lisameetmete vajadust 2008. aastaks.

Aastatel 2007–2008 teeb komisjon järgmist:

- teeb ettepanekud elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku läbivaatamiseks, algatab universaalteenuse tulevikku käsitleva arutelu ning arendab välja kooskõlastatud raamistiku spektri paindlikuks ja tõhusaks haldamiseks, eelkõige seoses spektri ühise kasutamise ja digitaalsete dividendidega;

- hindab meediakirjaoskusega seotud poliitilisi vajadusi ning teeb ettepaneku leppida kokku terviklikes lähenemisviisides raadiosagedustuvastusele ja mobiiltelevisioonile;

- soodustab terviklikku lähenemisviisi kvaliteetse ja uuendusliku infosisu arendamisele;

- esitab turvastrateegia raames teatise küberkuritegude kohta, hindab ENISA tööd, et otsustada selle volituste pikendamise üle ning hindab lisameetmete vajadust turvalisuse valdkonnas (2008).

Innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus IKT valdkonnas

Teadustegevuse ja uuenduste edendamine on komisjoni majanduskasvu ja tööhõive strateegia keskmes. ELi eesmärk on suunata SKTst teadus- ja arendustegevusele 3%, millest 2% peaks tulema erasektorist. EL on oma eesmärgist veel kaugel, kui teadus- ja arendustegevuseks kulutatakse 1,9% SKTst. 2006. aasta eduaruandes Lissaboni tegevuskava kohta rõhutatakse, et kõik liikmesriigid on määratlenud riiklikud eesmärgid seoses investeeringuga teadus- ja arendustegevusse ning kui kõik need eesmärgid täidetakse, saavutab EL 2010. aastaks sellise taseme, kus teadus- ja arendustegevus moodustab SKTst 2,6%.

IKT tööstusega on seotud suur osa ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kogukuludest (2003. aastal 26%)[7]. Ka IKT töörühm on rõhutanud, et 3% eesmärgi saavutamiseks on ELi jaoks otsustava tähendusega just IKT teadus- ja arendustegevuse kulutuste suurendamine. Euroopa teadustegevusele ja uuendustele annab tugeva tõuke teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (FP7) käivitamine, mis hõlmab ajavahemikku 2007–2013. EL investeerib IKTsse, mis moodustab FP7 suurima eraldi jao, üle 9 miljardi euro. Komisjon jätkab koostööd Euroopa üheksa IKT alase tehnoloogiaplatvormiga, mis rajati partnerluse tugevdamiseks tööstusega ning teadusuuringute kriitilise massi saavutamiseks strateegilistes valdkondades. Kaks nimetatud platvormi loovad aluse ühisteks tehnoloogiaalgatusteks – uus algatuse liik, mis koondab ELi, liikmesriikide ja tööstuse vahendid teadustegevusele suunatud avaliku ja erasektori partnerlustesse, et edendada Euroopa tipptasemel teadusuuringuid.

EL on samuti pühendunud innovatsiooni raamtingimuste parandamisele[8] ning on selleks määratlenud kümme põhimeedet.[9] Komisjon teeb tööd poliitikavaldkonna asjaomaste vajakajäämiste tuvastamiseks, et tagada ELi IKT sektori standardimispoliitika vastavus praeguste kiirelt arenevate turgudega seotud väljakutsetele. Samuti julgustab komisjon riigiasutusi koostööle ning õhutab neid tugevdama ELi avaliku sektori rolli uuenduslike ja/või kommertskasutusele eelnevate toodete ja teenuste esmaostjana, avades seeläbi teistele IKT-l põhinevatele toodetele ja teenustele juhtivatel turgudel uusi võimalusi.

Innovatsioon ei tulene üksnes teadusuuringutest, vaid selle tõukejõuks on üha enam tehnoloogiate kasutajad või organisatsioonilised muutused. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi (CIP) IKT poliitika toetuskava stimuleerib uuendusi ja konkurentsivõimet, ergutades IKT laiemat ja parimat kasutuselevõttu kodanike, valitsuste ja ettevõtete (eelkõige VKEde) poolt. 2007. aastal keskendub IKT poliitika toetuskava avaliku sektori rollile kui kasutajale ning käsitleb kolme põhilist teemat: tõhusad ja koostalitusvõimelised e-valitsuse teenused; IKT kättesaadavus, vananemine ja sotsiaalne integreerimine; IKT rakendamine jätkusuutlikes ja koostalitusvõimelistes tervishoiuteenustes. 2007. aastal jätkab komisjon poliitikast tulenevate vajaduste läbivaatamist, et soodustada ja hõlbustada e-äri rakendamist eBusiness W@tch i ja e-BSNi raames.[10] Samuti vastab komisjon IKT töörühma üleskutsele koostada pikaajaline e-oskuste strateegia, mis hõlmaks ka sidet hariduse ja koolitusega.

Liikmesriike ja piirkondi õhutatakse toetama IKT levikut vastavalt nende vajadustele nii IKT toodete ja teenuste arengu kui ka infrastruktuuri osas. Tõukefondide raames suunas EL IKT-ga seotud projektidele ajavahemikul 2000–2006 ligikaudu 7 miljardit eurot. IKT on ka aastate 2007–2013 ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste[11] üheks prioriteediks.

Aastatel 2007–2008 teeb komisjon järgmist:

- teeb nõukogule ettepaneku ühiste tehnoloogiaalgatuste vastuvõtmiseks nanoelektroonika (ENIAC) ja manussüsteemide (ARTEMIS) vallas;

- vaatab läbi IKT standardimise;

- käsitleb kommertskasutusele eelnevate riigihangete potentsiaali parandada avalike teenuste kvaliteeti ja innovatsiooni taset Euroopas;

- jätkab poliitika kooskõlastamist IKT kasutuselevõtuks, vaatab läbi e-äri poliitika ja suundumused ning määrab kindlaks vajalikud poliitikameetmed;

- IKT töörühma üleskutse jätkuna käsitleb vajadust võtta meetmeid e-oskuste ja tööalase konkurentsivõime valdkonnas.

Kaasatus, paremad avalikud teenused ja elukvaliteet

Kaasatus

Kuna innovatsioon muudab kasutajate rolli, on tekkinud kasvav vajadus kõigi kasutajate hõlmamise järele. Riias toimunud e-kaasatuse alane konverents algatas selles küsimuses aruteluprotsessi ning konverentsil vastuvõetud ministrite deklaratsioonis nähti ette poliitilised suunised täiendavateks meetmeteks. Järgmise sammuna esitab komisjon laiaulatuslikele konsultatsioonidele tuginedes oma nägemuse 2008. aasta e-kaasatuse algatusest . Komisjon hindab e-teenuste kättesaadavuse alal tehtud edusamme ning kaalub edasiste meetmete, sealhulgas õiguslikke meetmeid käsitlevate ettepanekute vajadust.[12]

Komisjon toetab jätkuvalt kiire lairibajuurdepääsu võimaldamist kõigile eurooplastele. See on toeks tõukefondide raames algatatud komisjoni ambitsioonikale algatusele „Piirkonnad majandusmuutustes”.[13] Riia deklaratsiooniga võetud kohustuste täitmise järgmise sammuna vaatab komisjon hariduse ja koolituse vaatepunktist läbi digitaalse kirjaoskuse hindamise ja poliitika.

Aastatel 2007–2008 teeb komisjon järgmist:

- esitab nägemuse e-kaasatuse terviklikust poliitikast (2007) ning valmistab ette Euroopa 2008. aasta e-kaasatuse algatuse;

- hindab e-teenuste kättesaadavuse alal tehtud edusamme ja teeb vajadusel ettepaneku täiendavateks meetmeteks;

- toetab seoses kõigile eurooplastele kiire lairibajuurdepääsu võimaldamisega teadlikkuse suurendamist (maakogukondadele lairibasidet käsitleva laiahaardelise konverentsi korraldamine 2007. aastal) ning parimate tavade vahetamist (veebileht);

- käivitab algatuse „Piirkonnad majandusmuutustes” osana piirkondlikud võrgustikud „Paremad piirkondadevahelised IKT ühendused” ja „E-valitsuse juurutamine piirkondades ja ettevõtluses”;

- vaatab läbi digitaalse kirjaoskuse hindamise ja poliitika.

Paremad avalikud teenused

2006. aastal arenesid Interneti-põhised avalikud teenused kõige nähtavamalt e-valitsuse ja e-tervishoiu valdkonnas. Liikmesriigid teevad edusamme seoses riiklike e-valitsuse algatustega ning teevad koostööd seoses ühtsete meetmetega ELi tasandil, et saavutada e-valitsuse tegevuskava ambitsioonikad eesmärgid 2010. aastaks. 2006. aastal avati ELi e-tervishoiu portaal. Kõik liikmesriigid on koostanud e-tervishoiu strateegiad ning avaldamist ootab heade riiklike tavade kogumik e-tervishoiu vallas.

Liikmesriigid tunnustavad IKT-l põhinevate avalike teenuste Euroopa mõõdet ning on määratlenud peamised piiriülese koostalitlusvõime saavutamist võimaldavad tegurid. 2007. aastal vaatab komisjon IDABC programmi raames üle Euroopa koostalitusvõime raamistiku.[14] Samuti annab komisjon välja soovituse e-tervishoiu koostalitlusvõime kohta ning algatab meetmed innovatsioonisõbraliku e-tervishoiu turu toetamiseks individuaalse terviseseire ja tervishoiukorralduse alal. Eesmärk on seada 2008. aastaks sisse traadiga ja traadita lairibasidel ning ka mobiilinfrastruktuuridel ja GRID-tehnoloogial põhinevad terviseteabevõrgustikud.

Ajavahemikul 2007–2008 jätkatakse IKT poliitika toetuskava laiaulatuslike katseprojektide kaudu paremate avalike teenuste toetamist järgmistes valdkondades: e-ID, dokumentide turvaline edastamine ametiasutuste vahel, e-hanked, e-osalus, erakorraliste patsientide andmed ja elektroonilised retseptid. E-osaluse ja e-ID laiaulatuslikke katseprojekte toetatakse ka kõnealustes valdkondades käimasoleva IDABC programmi raames.

Aastatel 2007–2008 teeb komisjon järgmist:

- jätkab e-valitsuse tegevuskava rakendamise toetamist, sealhulgas tehes jõupingutusi enda halduse integreerimiseks ja muutmiseks, ning vaatab üle Euroopa koostalitusvõime raamistiku;

- annab välja soovituse e-tervishoiu koostalitlusvõime kohta, edendab innovatsioonisõbralikku e-tervishoiu turgu ning seab sisse koostalitusvõimelise terviseteabevõrgustiku (2008);

- algatab CIP programmi raames laiaulatuslikud katseprojektid.

Elukvaliteet

IKT ei ole üksnes uuenduste ja konkurentsivõime tõukejõud, vaid muudab ka inimeste elu- ja suhtlusviise. i2010 algatus keskendubki valdkondadele, kus tehnoloogilised uuendused võivad elukvaliteeti märgatavalt parandada: vananemine, kultuuriline mitmekesisus, intelligentsed autod ja kliimamuutused.

2007. aastal käivitab komisjon juhtalgatuse, mis käsitleb väärikat vananemist infoühiskonnas . Algatus hõlmab ELi lepingu artiklil 169 põhinevat intelligentse elukeskkonna uuringualgatust, millega integreeritakse tehnoloogia toodetesse ja teenustesse, et tagada katkematu tervik kõrgetasemelise uurimistöö ja kasutuselevõtu vahel. Seda täiendavad pikaajalisem uurimistöö FP6 ja FP7 raames ning CIP programmi kasutuselevõtumeetmed, näiteks vanurite koduhooldus.

Rakendamisel on digitaalsete raamatukogude ja intelligentse auto juhtalgatused . Komisjon andis välja suunised digiteerimise, kultuurimaterjalile sidusjuurdepääsu, digitaalse säilitamise ja teadusressursside kohta. Liikmesriikidel paluti juhtida automaatse hädaabikõne süsteem tagasi õigele teele. 2007. aastal hindab komisjon tehtud edusamme intelligentse auto valdkonnas ning seoses läbirääkimistega hädaabikõneseadmete vabatahtliku sõidukisse paigaldamise üle.

Uued IKT-l põhinevad tehnoloogiad ei ole olulised üksnes tõhusama ressursikasutuse seisukohalt, vaid ka kvalitatiivsete nihete saavutamiseks radikaalselt erinevate ning jätkusuutlikumate majanduslike ja sotsiaalsete tarbimisharjumuste suunas. 2007. aastal töötatakse välja i2010 juhtalgatus, et käsitleda selliseid prioriteete nagu energiakasutuse tõhustamine ja keskkonnasäästlikkus .

Aastatel 2007-2008 teeb komisjon järgmist:

- käivitab juhtalgatuse „Väärikas vananemine infoühiskonnas ”, teeb ettepaneku artikli 169 kohase intelligentse elukeskkonna algatuse kohta ning algatab CIP programmi raames iseseisvale elule ja krooniliste haiguste seirele suunatud katseprojektid;

- kontrollib digiteerimist, kultuurimaterjalile sidusjuurdepääsu ja digitaalset säilitamist käsitleva soovituse rakendamist (2008);

- hindab intelligentse auto ja automaatse hädaabikõne süsteemi juhtalgatuste rakendamist;

- töötab välja juhtalgatuse, mis käsitleb IKT kasutamist säästva majanduskasvu huvides.

Tulevikusuundumuste määratlemine

Lissaboni strateegia on seadnud põhiprioriteediks innovatsiooni ning EL on selleks otstarbeks töötanud välja põhjaliku tegevuskava. IKT on laialdaselt tunnustatud innovatsiooni võimaldava tegurina. i2010 algatuse raames 2005. ja 2006. aastal saavutatu jätkamiseks peab EL võtma kasutusele enam tulevikku suunatud lähenemise ning tihendama sidet IKT poliitika ja Lissaboni eesmärkide vahel. Poliitikakujundajad peavad mõistma, kuidas uued majanduslikud ja ühiskondlikud arengud saavad infoühiskonna tulusid laiendada uutele gruppidele, soodustada konkurentsi ja tööstuse juhtpositsiooni, hõlmates samas ühiskonda tervikuna. i2010 algatuse 2008. aasta vahekokkuvõttes tuleks seega käsitleda kolme järgnevat teemat.

Uus innovatsioonilaine võrgustikes ja Internetis

Infoühiskond on muutumas reaalsuseks. Ühiskonnas levivad aina enam mobiilside- ja traadita võrkude loodud odavad võrgud, mis võimaldavad nn läbipaistvat ühendust ja võrgustikku integreeritud rakenduste ja teenuste kasutamist.

Seda protsessi toetavad tehnoloogia uued suundumused, näiteks üleminek väga kiiretele võrkudele, asukohast sõltumatule traadita tehnoloogiale, Web 2.0-le, „asjade Internetile” (Interneti levik erinevatesse seadmetesse), GRIDile, uutele võrguarhitektuuridele, veebipõhistele teenustele, kasutajaliidestele, kasutaja loodud infosisule ja Interneti teel sotsiaalsete suhete loomisele. Need suundumused mõjutavad majandus- ja töökeskkonda, luues uusi tööstuslikke võimalusi ja lahendusi e-äri ja tööhõive valdkonnas ja parandades seega töö ja eraelu tasakaalu. Samuti laiendavad need kasutajate kui innovaatorite rolli. Seda võib juba märgata kasutaja loodud infosisu plahvatuslikus kasvus.

Kuigi tulevaste võrkude ja Interneti paljud rakendused ei realiseeru veel lähiajal, on infoühiskonna arengutakistused juba tuvastatavad. Need on seotud selliste küsimustega nagu investeeringud suuremasse ribalaiusesse, erapooletus võrgus, spektri kättesaadavus, turvalisus. Aegsasti läbiviidav arutelu sidusrühmadega pikaajaliste arengute üle peaks uurima vajadust võimalike poliitikameetmete järele.

Kasutaja vaatenurk innovatsioonile

Uute teenuste tekkimisel on järgmiseks väljakutseks kasutaja. Kasutaja loodud infosisu kasv avab uusi väljavaateid loovama ja uuenduslikuma infoühiskonna tekkimiseks. Samal viisil nagu kasutajad rakendasid uute koostööprotsesside arendamiseks avatud lähtekoodiga tarkvara, kasutavad nad nüüd IKTd oma infosisu loomiseks ja vahetamiseks uuenduslikul viisil. See tekitab omakorda uusi väljakutseid, eelkõige seoses infosisu levitamise õigusliku vastutusega, autoriõigusega kaitstud materjali korduvkasutamisega ning eraelu puutumatuse kaitsega.

Seega muutub infoühiskonnas kasutajate traditsiooniline nägemus. Sellest hoolimata ei aegu poliitikad, mille eesmärk on kõrvaldada takistused IKT laiemalt kasutuselt – nagu on määratletud i2010 algatuses. 2008. aasta e-kaasatuse algatusega on i2010 sisemine fookus suunatud kasutajatele ning tarbijate huvid on juba esindatud ka komisjoni IKT poliitikas. Üks hiljutine näide on rändlust käsitlev komisjoni ettepanek tarbijate põhjendamatute tasude kõrvaldamiseks.

IKT teenuseid ja tooteid kasutavad uued elanikerühmad. Kasutajad tunnevad üha enam muret eraelu puutumatuse, koostalitlusvõime puudumise, lepingutingimuste ja hinnakujunduse puuduliku läbipaistvuse, rakenduste liigse keerukuse ning kohtuvaidluste tulutuse pärast. Poliitikakujundajad peavad nendele küsimustele vastused leidma.

Raamtingimuste parandamine

ELi innovatsioonistrateegias nähakse siseturu väljakujundamist edasiviiva jõuna, et tagada tõhus konkurents ja turu piisav ulatus, mis aitaks suurettevõtetel ja paljudel VKEdel konkureerida maailma tasandil. Seetõttu on komisjonil kavas siseturustrateegia läbivaatamine, et edendada innovatsiooni ja parandada õiguslikku reguleerimist.

Üks i2010 algatuse põhieesmärke on ühtse inforuumi loomine. Siiani on rõhku pandud võrkudele ja infosisu reguleerimisele. Kui ka edasiminek on toimunud, on EL oma 27 eraldiseisva turuga ühtsest inforuumist ikkagi kaugel. Interneti-põhiste teenuste turud on juba globaalsed, kuid paljud ELi tarbijad väldivad teisest liikmesriigist Interneti teel kaupade ja teenuste ostmist. Ettevõtetel takistavad e-äri praktiseerimist jätkuvalt õigusalased küsimused ning mõnedes valdkondades on tuvastatud regulatiivseid tõkkeid, mis võivad takistada konkurentsivõimet.[15]

Me vajame laiemat perspektiivi, mis võtab arvesse uusi suundumusi. Näiteks võimaldab Internet patsientidel otsida ravivõimalusi kõikjal ELis või kaugemalgi ning arstidel omakorda osutada teenuseid vahemaa tagant. See mõjutab teenuste korraldust ning avaldab mõju riigi rahandusele. Arutelu siseturu üle ei peaks seega piirduma vaid õiguslike tõkete hindamisega, mida käsitletakse elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku ja audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi läbivaatamise raames. Tuginedes IKT töörühma senisele tööle, peaks arutlema üleeuroopaliste Interneti-põhiste teenuste osutamise tõkete üle, uurima, kuidas saab IKT tugevdada siseturgu ning püüdma hinnata Euroopa infoühiskonna killustumise kulusid ja ohte.

EDASISED TEGEVUSSUUNAD SEOSES I2010 ALGATUSE VAHEKOKKUVÕTTEGA

i2010 algatuse 2008. aasta vahekokkuvõtte arutelude ettevalmistamiseks teeb komisjon ettepaneku kaasata eri teemade arendamisel aktiivsemalt liikmesriike, kõrgetasemelist i2010 eksperdirühma, tööstust, kodanikuühiskonda ja muid sidusrühmi. Komisjon:

- arendab koostöös kõrgetasemelise i2010 eksperdirühmaga 4. peatükis käsitletud teemasid;

- algatab kõiki sidusrühmi hõlmava avaliku arutelu, et kinnitada põhiteemade arendamiseks pakutud lähenemisviisid;

- käsitleb vahekokkuvõtte põhiküsimusi 2008. aastal läbiviidaval kõrgetasemelisel i2010 algatuse teemalisel kohtumisel.

Nende arutelude tulemused annavad mõtteainet Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadistungi jaoks, kus on kavas käsitleda võrkude ja Interneti järgmise põlvkonnaga seonduvaid küsimusi. i2010 algatuse vahekokkuvõte peaks tagama, et i2010 algatus on jätkuvalt Euroopa infoühiskonna ja meediapoliitika tugiraamistikuks, mis võimaldab Euroopal majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni tegevuskava rakendamise arengutest tõeliselt kasu saada.

[1] Hinnang põhineb EL 25 andmetel. EL 27 andmed selguvad 2007. aastal.

[2] http://ec.europa.eu/enterprise/ict/taskforce.htm.

[3] Uuendatud Lissaboni strateegia rakendamine – Tulemuste aasta, KOM(2006) 816, 12.12.2006.

[4] „Ühtlustumise väljakutsed”, kõrgetasemelise i2010 eksperdirühma töödokument, 12.12.2006.

[5] Traadita elektroonilise side teenuste kiire juurdepääs raadiospektrile suurema paindlikkuse kaudu, KOM(2007) 50, 8.2.2007.

[6] Roheline raamat ühenduse tarbijaõigustiku läbivaatamise kohta, KOM(2006) 744, 8.2.2007, http://ec.europa.eu/consumers/cons_int/safe_shop/acquis/index_en.htm.

[7] Komisjoni talituste hinnang, mis põhineb OECD/Eurostati 2003. aasta uuringul teadus- ja arendustegevuse kulutuste kohta.

[8] Innovatsioonialdis ja uuenev Euroopa, KOM(2006) 589, 12.10.2006.

[9] Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia, KOM(2006) 502, 13.9.2006.

[10] http://www.ebusiness-watch.org/ ja http://ec.europa.eu/enterprise/e-bsn/index_en.html.

[11] KOM(2006) 386, 13.7.2006.

[12] Näiteks lisab komisjon muudetud ettepanekusse audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi kohta sätte, eesmärgiga muuta audiovisuaalsed meediateenused kättesaadavaks nägemis- või kuulmispuudega inimestele.

[13] Piirkonnad majandusmuutustes, KOM(2006) 675, 8.11.2006.

[14] http://ec.europa.eu/idabc/en/document/6227.

[15] http://ec.europa.eu/enterprise/ict/taskforce.htm.